Riigikantselei Teie 15.12.2020 nr RK/20-1550/-1K/
[email protected] Meie 18.01.2021 nr 1.2-3/3635-2
Justiitsministeerium
[email protected]
Mõjude hindamise metoodika kooskõlastamine
Riigikantselei ja Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 5 lõike 2 alusel kinnitatava mõjude hindamise metoodika muutmise eelnõu.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral.
1. Esmalt juhime tähelepanu, et lisaks keskkonna mõju hindamisele (märgitud metoodika lk
6) on kehtivas õiguses ette nähtud ka soolise mõju hindamise kohustus (soolise
võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2). Seetõttu peame vajalikuks, et soolise mõju
hindamise kohustust kajastataks metoodikas analoogselt keskkonnamõjude
hindamisega. SoVS-i § 9 lõike 2 kohaselt peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste
asutused riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja
tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates lähtuma naiste ja meeste erinevatest
vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja
rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas (soolise mõju
hindamine). Seega tuleb soolist mõju ehk mõju naiste ja meeste olukorrale hinnata
läbivalt kõikides poliitikavaldkondades ja kõikide poliitikavalikute tegemisel. Mõjude
hindamisel eesmärkide seadmisel on vajalik arvestada ka SoVS § 9 lõikes 1 esitatud riigi-
ja kohalike omavalitsusüksuste kohustusega soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja
eesmärgistatult edendada ning muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise
võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohustus hinnata kavandatavate meetmete mõju
erinevatele vähemusrühmadele tuleneb aga võrdse kohtlemise seaduse §-s 14
ministeeriumidele esitatud nõudest jälgida oma valitsemisala piires VõrdKS nõuete
täitmist. Senine praktika näitab, et kui asjakohaseid viiteid üldmetoodikates, -juhendites
jms ei esitata, ei pööra poliitikakujundajad neile kohustustele vajalikku tähelepanu.
Osaliselt ka seetõttu on soolise mõju ja meetmetega vähemusrühmadele avaldatava
mõju hindamise kvaliteet jätkuvalt halb.
1.1. Eelnevast tulenevalt palume täiendada metoodika lk 6 järgnevalt:
„Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja võrdse kohtlemise seadusele ning
eesmärgiga vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja kihistumist ühiskonnas, tuleb
hinnata tegevuste mõju sihtrühma sisestele sotsiaalsete gruppidele (sh naised ja
mehed, rahvusvähemused, puudega inimesed, vanemaealised ja noored jt). Silmas
tuleb pidada erinevate gruppide vajadusi ning ühiskondlikku staatust ja arvestada,
kuidas kavandatavad tegevused võivad mõjutada soolist võrdõiguslikkust ja
vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste olukorda. Meetmete kavandamisel ja
elluviimisel tuleb seada eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
edendamine.“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
1.2. Lk 7 täiendada järgnevalt: „määratakse kindlaks sihtrühmad, keda see probleem või
probleemide kogum puudutab. Samuti tuvastatakse, kas on mõju soolisele
võrdõiguslikkusele ning võrdse kohtlemise seaduses viidatud tunnustega
vähemusgruppidele.“
1.3. Lk 8 täiendada järgnevalt: „Probleemi ulatuse ja olemuse selgitamisel on oluline
viidata ka sellele, kui suurt osa elanikkonnast probleem mõjutab ja kuidas ta seda
teeb (kes kuuluvad kavandatava poliitika sihtrühma). Kui probleem avaldub vähestel
ühiskonnarühmadel või teatud piirkondades, siis võib olla võimalik riikliku
reguleerimise asemel kasutada vähem koormavaid vahendeid või kasutada
probleemi lahendamiseks kohalike omavalitsuste abi. Samas on oluline arvestada ka
inimrühmi, kellele mõjud avalduvad kaudselt (sh muudatuste rakendamisega seotud
sihtrühmi). Tuvastada tuleb ka, kas on mõju, sealhulgas kaudne mõju, erinevate
tunnuste alusel ühiskonnagruppide sees moodustunud rühmadele (sh soo, vanuse,
rahvuse või emakeele, erivajaduste olemasolu, seksuaalse sättumuse vm tunnuse
alusel), samuti soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele ning ka puudega
inimeste ligipääsetavuse võimalustele. Hilisema analüüsi käigus hinnatakse
täpsemalt, kuidas pakutavad lahendused mõjutavad erinevaid sihtrühmi.“
1.4. Lk 10 mõjumõõdikute puhul tuleb hinnata, kas on asjakohane hinnata mõju
erinevatele sihtrühmadele (nt rahvusvähemustele, puudega inimestele, eakatele ja
noortele, naistele ja meestele). Mõju erinevatele sihtrühmadele tuleb hinnata ka
soovimatute mõjude puhul, see tähendab, et tuleb tuvastada, kas võivad kaasneda
soovimatud mõjud, mis mõjutavad mingit sihtrühma rohkem.
1.5. Lk 11 on tulemusmõõdikute ja väljendusmõõdikute puhul oluline tuua eraldi
mõõdikud, kus asjakohane, erinevate sihtrühmade lõikes (sugu, rahvus, vanus jne).
1.6. Lk 11 täiendada järgnevalt: „Lisaks eristatakse valdkonna üldisi näitajaid, mis loovad
tulemusmõõdikutele sobiva konteksti. Need hõlmavad kogu territooriumi, rahvastikku
või selle osa, sõltumata sellest, kas poliitikavahend puudutas neid või mitte, nt
põhikooliõpilaste arvu muutus järgneval kümnendil või regulaarselt internetti kasutav
protsent elanikkonnast. Oluline on tuvastada mõju naistele ja meestele, soolisele
võrdõiguslikkusele ja mõju erinevatele vähemusgruppidele, nt interneti ja/või riigi e-
teenuste kasutajate arv vanuse lõikes või e-teenuste ligipääsetavus puudega
inimestele. Seega ei mõõdeta selliste mõõdikutega vaatlusaluse poliitika, programmi
või asutuse tulemuslikkust, kuid need aitavad mõista poliitika, programmi või asutuse
tegevuskeskkonna dünaamikat või hetkeolukorda.
1.7. Lk 14-16 (p 2.4.2. Mõjude kirjeldamine ja olulisuse tuvastamine). Juhime
tähelepanu, et eri mõjuvaldkondade puhul kasutatakse teistes riikides ja
rahvusvaheliselt mõjude olulisuse tuvastamisel erinevaid metoodikaid. Metoodika
punktis 2.4.2 kirjeldatud metoodika rakendamine ei ole nt sotsiaalsete mõjude
olulisuse tuvastamisel paljudel juhtudel rakendatav. Lähtudes näiteks IAIA
sotsiaalsete mõjude hindamise juhendist on sotsiaalsete mõjude hindamise üheks
põhiprintsiibiks haavatavate gruppide jõustamine ühiskonnas ning kõikide algatuste
puhul peab olema arvestatud ja tagatud inimõigused, sh sooline võrdõiguslikkus.
Olulisuse hindamisel on vajalik võtta arvesse nii makro- kui ka mikrotasandit, st et
mõjude hindamine on oluline mitte ainult nende algatuste puhul, millel on
kaugeleulatuv mõju ühiskonnale või majandusele tervikuna vaid ka nende puhul, kus
mõjutatud on üks sektor, ühiskonna grupp (nt eakad) või regioon. Samuti hinnates
mõjutatud sihtrühma suurust, tuleb arvestada, et mõni mõju, mis võib olla väike
3
absoluutterminites, võib olla eriti oluline mõnele ühiskonnagrupile (nt eakad,
üksikvanemad vms). Näiteks Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendis on
öeldud, et see, mida loetakse oluliseks mõjuks, peab selguma eksperthinnangutest ja
huvigruppide tagasisidest (mitte tehnilistest arvutustest), sotsiaalsete mõjude
hindamise juhendis rõhutatakse nende mõjude olulisuse hindamisel just
kvalitatiivsete meetodite kasutamise vajadust. Eelnevast tulenevalt, ja võttes arvesse,
et ühtset metoodikat, mis sobiks kõikide mõjuvaldkondade ja nende alamõjude
olulisuse selgitamiseks ei ole, teeme ettepaneku tuua metoodikas välja
põhikriteeriumite loetelu, mille alusel on võimalik olulisust tuvastada, kuid loobuda
kitsendavatest selgitustest. Soovitame tutvuda ka Praxise 2015. aasta analüüsiga
arengukavade mõjuhindamise kohta, mille lisas on esitatud muuhulgas mitmeid olulisi
soovitusi MHM-i täiendamiseks, sh esmase mõju analüüsi esitamine vabas vormis
jms1.
1.8. Lk 15 täiendada järgnevalt: „Nii soovitud kui ka soovimatud mõjud ehk kasud ja
kahjud – Soovitud mõjud ühtivad muudatuse eesmärgiga, soovimatud mõjud
ilmnevad paralleelselt soovitud mõjudega ega aita eesmärgi saavutamisele kaasa või
on püstitatud eesmärgiga vastuolus (vähendades soovitud mõju ulatust). Mõjude
prognoosimise käigus on oluline peale soovitud mõjudele hinnata võimalikult täpselt
ka kaasnevaid kõrvalmõjusid. Varajane märkamine annab võimaluse astuda teadlikke
samme soovimatute tagajärgede kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Kahjulike
kõrvalmõjude hindamise juures on oluline silmas pidada mõju naistele ja meestele
ning soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju erinevatele vähemusgruppidele (nt
puudega inimestele, rahvusvähemustele, eakatele ja noortele). Samuti tuleb
tuvastada mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisele. Näiteks
toob käibemaksu tõstmine kaasa riigieelarve tulude suurenemise, kuid põhjustab
vähekindlustatud elanikkonna rühmade elujärje halvenemist suhteliselt kõige rohkem.
Oluline on tuvastada ka, kas vähekindlustatud elanikkonna hulgas on ülekaalus mõne
sotsiaalse rühma esindajad (nt naised, eakad, muu emakeelega inimesed,
erivajadustega inimesed), et vajaduse korral näha neile ette kompensatsiooni- vm
meetmeid.“
1.9. Lk 15-16 täiendada järgnevalt: „Otsesed ja kaudsed mõjud − Otsesed mõjud
avalduvad objektile (inimrühm, ettevõtted, keskkond jmt) muutuste tulemusena
otseselt (nt suurenenud töötute abirahad, vähenenud maksumäärad või suurenenud
saastekvoodid). Kaudsed mõjud on mõjud, mis avalduvad objektile mõne vahendava
teguri tagajärjel. Näiteks võib miinimumpalga tõstmine avalduda aktiivsele
töötajaskonnale mõju nii otseselt (suurenenud sissetulek) kui ka kaudselt (töökohtade
ümberkorraldamine ja tööturu struktuuri muutus). Näiteks liikluskiiruse
asulapiirkonnas vähendamise (eesmärk vähem avariisid) kaudne tagajärg võib olla
suurenenud ummikud ja sellest johtuv suurem saaste. Nii otseste kui kaudsete
mõjude puhul on oluline tuvastada ka mõju soolisele võrdõiguslikkuse ja võrdsele
kohtlemisele. Tuleb tuvastada, kas muutus aitab edendada võrdset kohtlemist ning nt
suurendada puudega inimeste ligipääsetavust teenustele, eakamate inimeste
tööhõivet ja vähendada seeläbi ebavõrdset kohtlemist. Samuti tuleb analüüsida, kas
mõnele sihtrühmale kaasneb muutusega kaudne mõju, nt ürituse korraldamine väga
vara või hilja, mis teeb osalemise raskeks lapsevanematele. Eelpool toodud
miinimumpalga tõstmise näite puhul oleks asjakohane esile tuua selle (eeldatavalt)
positiivne mõju ka soolisele võrdõiguslikkusele soolise palgalõhe vähenemise kaudu.“
1 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/06/Arengukavade-m%C3%B5juhindamine.pdf
4
1.10. Lk 16 täiendada järgnevalt: „Mõju sihtrühmadele − Erinevatel meetmetel on
erinevatele sihtrühmadele erinev mõju. Tüüpilised sihtrühmad, kelle seisukohast
mõjusid hinnata, on ettevõtted ja tööstus, elanikkond ja avalik haldus. Neid
kategooriaid saab omakorda jagada alakategooriateks, näiteks ettevõtteid saab
jagada suuruse või valdkonna järgi, elanikkonda saab jagada tarbijateks,
patsientideks või maksumaksjateks, samuti soo vm tunnuse järgi (nt vanus, puude
olemasolu, seksuaalne sättumus, rahvus või emakeel). Avalikku haldust saab jagada
nt tasandi järgi keskvalitsuseks ja kohaliku omavalitsuse üksusteks.“
1.11. Lk 18 täiendada järgnevalt: „Süstemaatiline jälgimine võimaldab koguda andmeid
sisendite või tarbitud ressursside kohta (nt eelarve kulutamise määr, vastavus
planeeritud projektikuludele), rakendamisprotsessi kohta (nt väljamaksete tegemiseks
kulunud aeg), väljundite kohta (nt toetatud projektide arv ja suurus, toetuse arv ja
keskmise suurus), tulemuste kohta (nt nõutud tasemele vastavate koolitatute arv) ja
konteksti kohta (nt töötuse määr). Sealjuures on oluline hinnata mitte üksnes üldist
mõju, vaid mõju erinevatele sihtrühmadele, nt töötuse määr soo ja rahvuse lõikes,
ligipääsetavus puudega inimestele.“
2. Juhime tähelepanu, et õigusloome keskkonna ettevalmistamisel on arutatud ja tehtud
ettepanekuid mõju valdkondade täpsustamiseks ja liigendamiseks, nt sotsiaalse mõju all
on leibkondade majanduslik toimetulek ja vaesus, mõju majandusele all aga tarbimise
mõju.
3. Sotsiaalministeerium peab vajalikuks rõhutada ka seda, et oma olulise osa mõjude
hindamise metoodikas võiks leida ka andmekaitseline mõjuhinnang. Kui isikuandmete
töötlemise tulemusel, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise ning isikuandmete
töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt suur oht
füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, hindab eelnõu koostaja enne isikuandmete
töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju. Nii nagu iga mõju
hinnatakse vaid juhul, kui see on asjakohane, tuleb hinnata ka mõju füüsiliste isikute
andmekaitse kontekstis. Samuti – ja sarnaselt teistele mõjudele – sunnib ka see eelnõu
ettevalmistajat läbi mõtlema ja kaaluma erinevaid alternatiive ning ette nägema
võimalikke meetmeid (tehnoloogiliselt, organisatoorselt jne). See võimaldab ka teistel aru
saada ja hinnata eelnõu kooskõlastamise käigus sellega kaasnevaid mõjusid, veenduda
muudatuse vajalikkuses ja selles, et piisavate kaitsemeetmetega arvestatakse.
Loomulikult oleks selle osa kajastamine nõutav juhtudel, mil asutakse töötlema eriliigilisi
isikuandmeid või koostama isikupõhiseid profiile, millele tuginedes tehakse ka
andmesubjekti puudutavaid otsuseid. Nii nagu ka teiste mõjurite hindamisel, kajastatakse
ka selle mõju hindamist vaid juhul, kui see esineb. Rõhutame, et selle vajaduse olulisus
tuleneb otsekohalduvast isikuandmete kaitset reguleerivast üldmäärusest (IKÜM art 35),2
seega võiks leida see oma kindla koha ka mõjude hindamise metoodikas. Ühtne
raamistik tagaks ka ühtsema lähenemise konkreetse mõju kajastamiseks, see lihtsustaks
nii kooskõlastusprotsessi ja tagaks suurema läbipaistvuse ka andmesubjektidele (IKÜM
art 35(9)). Lisaks, kui artikli 6 lõike 1 punkti c või e kohase isikuandmete töötlemise
õiguslik alus tuleneb liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi
õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut
või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse
vastuvõtmise raames läbiviidud, saab seda teha üldise mõjuhinnangu osana (IKÜM art
35(10)) ning läbida kooskõlastamise raames ka konsulteerimine järelevalveasutusega
(IKÜM art 36(4)).
2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
5
4. Senine mõju hindamise metoodika sisaldas ka nn kontrollküsimusi. Uue metoodika
seletuskirjas on põhjendatud, et selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik. Leiame, et
mõjude kindlaksmääramise kontrollküsimustikule ainult metoodika ühes allmärkuses
viitamine (lk 14) ei ole piisav, et tagada küsimustiku järjepidev kasutamine. Samas oleme
veendunud, et küsimustiku mittekasutamine vähendab märkimisväärselt metoodika
eesmärkide tõhusat saavutamist. Nimetatud küsimused on olnud väga heaks
abimaterjaliks, et luua mõju hindamisele struktuur. Samuti, et otsustada millist küsimust
millise mõjuvaldkonna all käsitleda. Seetõttu palume esitada kontrollküsimustik
metoodika lisana ja viidata sellele läbivalt ka metoodika praeguses lisas esitatud „Mõjude
hindamine kolme poliitikakujundamise põhiprotsessi raames“ tabelites. Samuti peame
mõttekaks küsimustiku ülevaatamist ning oleme meelsasti valmis selles protsessis
aktiivselt osalema. Metoodika mõju tõhustamiseks peame oluliseks ka, et erinevates
mõjuvaldkondades mõjude hindamise kohta oleksid olemas e-õppematerjalid ja muud
toetavad tööriistad.
5. Lisaks juhime tähelepanu, et mõju hindamise metoodikas on mõjude olulisuse
määratlemisel aluseks 3-palline süsteem, mille järgi kvalifitseerub mõju oluliseks kui
neljast kriteeriumist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks
kriteeriumi on saanud hinnangu „keskmine“. Samas on tänases praktikas kasutusel
pigem põhjuse-tagajärje kirjeldus ning selle põhjal esitatakse kas mõju on oluline või
mitte. Praktikas on olukordi, kus sellise süsteemi järgi on võimalik määratleda mõju nii
väheoluliseks kui ka oluliseks, kuigi analüütilise selgituse järgi see alati nii ei ole. Seega
teeme ettepaneku lisada juhis, kuidas sellises olukorras mõjusid kirjeldada.
6. Samuti tuleks üle vaadata punkt 2.4.3, milles on toodud, et „Nende mõjude puhul, mis
hinnati oluliseks, tuleb teha põhjalikum mõjude analüüs. Määrates eelnevalt kindlaks
erinevate meetmete eeldatavad mõjud, analüüsides nende põhjuseid ning olulisust
(lähtudes punktides 2.4.1 ja 2.4.2 esitatud juhistest) ning kirjeldades nende avaldumise
asjaolusid, on loodud hea alus oluliste mõjude põhjalikumaks analüüsiks, et järgmise
sammuna võrrelda erinevaid lahendusi ning langetada kaalutletud otsus.“. Märgime, et
alati ei ole põhjalikuma mõjude analüüsi tegemine võimalik, kas siis ajaliselt või ei ole see
lihtsalt mõistlik. Siinkohal tuleks lisada näide või selgitus, mida sellisel juhul teha, nt
„täiendavate mõjude hindamine ei ole proportsionaalne otsustatavate küsimuste ringi
tähtsusega“. See seostub nii sellega, kas muudatuse kohta on andmeid ja millisel määral
ning teisalt olukordadega, kus muudatused võivad olla tehnilised.
7. Ühtlasi palume vaadata metoodika lk 7 esimeses lõigus märgitu, mille kohaselt „Eelnõu
ettevalmistamisel võib käsitletavat probleemi koostöös sihtrühmadega täpsustada ka
pärast seda, kui on antud vastav mandaat.“ Täpsustada tuleks, kellelt vastav mandaat
saadakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ebe Sarapuu,
[email protected]
Nele Nisu,
[email protected]
Hede Sinisaar,
[email protected]
Käthlin Sander,
[email protected]