dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mõjude hindamise metoodika kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 18. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/3635-2
Registreeritud
18. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33635-2 18.01.2021 Väljaminev kiri.asice372 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 15.12.2020 nr RK/20-1550/-1K/ [email protected] Meie 18.01.2021 nr 1.2-3/3635-2 Justiitsministeerium [email protected] Mõjude hindamise metoodika kooskõlastamine Riigikantselei ja Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõike 2 alusel kinnitatava mõjude hindamise metoodika muutmise eelnõu. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Esmalt juhime tähelepanu, et lisaks keskkonna mõju hindamisele (märgitud metoodika lk 6) on kehtivas õiguses ette nähtud ka soolise mõju hindamise kohustus (soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2). Seetõttu peame vajalikuks, et soolise mõju hindamise kohustust kajastataks metoodikas analoogselt keskkonnamõjude hindamisega. SoVS-i § 9 lõike 2 kohaselt peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas (soolise mõju hindamine). Seega tuleb soolist mõju ehk mõju naiste ja meeste olukorrale hinnata läbivalt kõikides poliitikavaldkondades ja kõikide poliitikavalikute tegemisel. Mõjude hindamisel eesmärkide seadmisel on vajalik arvestada ka SoVS § 9 lõikes 1 esitatud riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste kohustusega soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendada ning muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohustus hinnata kavandatavate meetmete mõju erinevatele vähemusrühmadele tuleneb aga võrdse kohtlemise seaduse §-s 14 ministeeriumidele esitatud nõudest jälgida oma valitsemisala piires VõrdKS nõuete täitmist. Senine praktika näitab, et kui asjakohaseid viiteid üldmetoodikates, -juhendites jms ei esitata, ei pööra poliitikakujundajad neile kohustustele vajalikku tähelepanu. Osaliselt ka seetõttu on soolise mõju ja meetmetega vähemusrühmadele avaldatava mõju hindamise kvaliteet jätkuvalt halb. 1.1. Eelnevast tulenevalt palume täiendada metoodika lk 6 järgnevalt: „Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja võrdse kohtlemise seadusele ning eesmärgiga vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja kihistumist ühiskonnas, tuleb hinnata tegevuste mõju sihtrühma sisestele sotsiaalsete gruppidele (sh naised ja mehed, rahvusvähemused, puudega inimesed, vanemaealised ja noored jt). Silmas tuleb pidada erinevate gruppide vajadusi ning ühiskondlikku staatust ja arvestada, kuidas kavandatavad tegevused võivad mõjutada soolist võrdõiguslikkust ja vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste olukorda. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel tuleb seada eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine.“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 1.2. Lk 7 täiendada järgnevalt: „määratakse kindlaks sihtrühmad, keda see probleem või probleemide kogum puudutab. Samuti tuvastatakse, kas on mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning võrdse kohtlemise seaduses viidatud tunnustega vähemusgruppidele.“ 1.3. Lk 8 täiendada järgnevalt: „Probleemi ulatuse ja olemuse selgitamisel on oluline viidata ka sellele, kui suurt osa elanikkonnast probleem mõjutab ja kuidas ta seda teeb (kes kuuluvad kavandatava poliitika sihtrühma). Kui probleem avaldub vähestel ühiskonnarühmadel või teatud piirkondades, siis võib olla võimalik riikliku reguleerimise asemel kasutada vähem koormavaid vahendeid või kasutada probleemi lahendamiseks kohalike omavalitsuste abi. Samas on oluline arvestada ka inimrühmi, kellele mõjud avalduvad kaudselt (sh muudatuste rakendamisega seotud sihtrühmi). Tuvastada tuleb ka, kas on mõju, sealhulgas kaudne mõju, erinevate tunnuste alusel ühiskonnagruppide sees moodustunud rühmadele (sh soo, vanuse, rahvuse või emakeele, erivajaduste olemasolu, seksuaalse sättumuse vm tunnuse alusel), samuti soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele ning ka puudega inimeste ligipääsetavuse võimalustele. Hilisema analüüsi käigus hinnatakse täpsemalt, kuidas pakutavad lahendused mõjutavad erinevaid sihtrühmi.“ 1.4. Lk 10 mõjumõõdikute puhul tuleb hinnata, kas on asjakohane hinnata mõju erinevatele sihtrühmadele (nt rahvusvähemustele, puudega inimestele, eakatele ja noortele, naistele ja meestele). Mõju erinevatele sihtrühmadele tuleb hinnata ka soovimatute mõjude puhul, see tähendab, et tuleb tuvastada, kas võivad kaasneda soovimatud mõjud, mis mõjutavad mingit sihtrühma rohkem. 1.5. Lk 11 on tulemusmõõdikute ja väljendusmõõdikute puhul oluline tuua eraldi mõõdikud, kus asjakohane, erinevate sihtrühmade lõikes (sugu, rahvus, vanus jne). 1.6. Lk 11 täiendada järgnevalt: „Lisaks eristatakse valdkonna üldisi näitajaid, mis loovad tulemusmõõdikutele sobiva konteksti. Need hõlmavad kogu territooriumi, rahvastikku või selle osa, sõltumata sellest, kas poliitikavahend puudutas neid või mitte, nt põhikooliõpilaste arvu muutus järgneval kümnendil või regulaarselt internetti kasutav protsent elanikkonnast. Oluline on tuvastada mõju naistele ja meestele, soolisele võrdõiguslikkusele ja mõju erinevatele vähemusgruppidele, nt interneti ja/või riigi e- teenuste kasutajate arv vanuse lõikes või e-teenuste ligipääsetavus puudega inimestele. Seega ei mõõdeta selliste mõõdikutega vaatlusaluse poliitika, programmi või asutuse tulemuslikkust, kuid need aitavad mõista poliitika, programmi või asutuse tegevuskeskkonna dünaamikat või hetkeolukorda. 1.7. Lk 14-16 (p 2.4.2. Mõjude kirjeldamine ja olulisuse tuvastamine). Juhime tähelepanu, et eri mõjuvaldkondade puhul kasutatakse teistes riikides ja rahvusvaheliselt mõjude olulisuse tuvastamisel erinevaid metoodikaid. Metoodika punktis 2.4.2 kirjeldatud metoodika rakendamine ei ole nt sotsiaalsete mõjude olulisuse tuvastamisel paljudel juhtudel rakendatav. Lähtudes näiteks IAIA sotsiaalsete mõjude hindamise juhendist on sotsiaalsete mõjude hindamise üheks põhiprintsiibiks haavatavate gruppide jõustamine ühiskonnas ning kõikide algatuste puhul peab olema arvestatud ja tagatud inimõigused, sh sooline võrdõiguslikkus. Olulisuse hindamisel on vajalik võtta arvesse nii makro- kui ka mikrotasandit, st et mõjude hindamine on oluline mitte ainult nende algatuste puhul, millel on kaugeleulatuv mõju ühiskonnale või majandusele tervikuna vaid ka nende puhul, kus mõjutatud on üks sektor, ühiskonna grupp (nt eakad) või regioon. Samuti hinnates mõjutatud sihtrühma suurust, tuleb arvestada, et mõni mõju, mis võib olla väike 3 absoluutterminites, võib olla eriti oluline mõnele ühiskonnagrupile (nt eakad, üksikvanemad vms). Näiteks Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendis on öeldud, et see, mida loetakse oluliseks mõjuks, peab selguma eksperthinnangutest ja huvigruppide tagasisidest (mitte tehnilistest arvutustest), sotsiaalsete mõjude hindamise juhendis rõhutatakse nende mõjude olulisuse hindamisel just kvalitatiivsete meetodite kasutamise vajadust. Eelnevast tulenevalt, ja võttes arvesse, et ühtset metoodikat, mis sobiks kõikide mõjuvaldkondade ja nende alamõjude olulisuse selgitamiseks ei ole, teeme ettepaneku tuua metoodikas välja põhikriteeriumite loetelu, mille alusel on võimalik olulisust tuvastada, kuid loobuda kitsendavatest selgitustest. Soovitame tutvuda ka Praxise 2015. aasta analüüsiga arengukavade mõjuhindamise kohta, mille lisas on esitatud muuhulgas mitmeid olulisi soovitusi MHM-i täiendamiseks, sh esmase mõju analüüsi esitamine vabas vormis jms1. 1.8. Lk 15 täiendada järgnevalt: „Nii soovitud kui ka soovimatud mõjud ehk kasud ja kahjud – Soovitud mõjud ühtivad muudatuse eesmärgiga, soovimatud mõjud ilmnevad paralleelselt soovitud mõjudega ega aita eesmärgi saavutamisele kaasa või on püstitatud eesmärgiga vastuolus (vähendades soovitud mõju ulatust). Mõjude prognoosimise käigus on oluline peale soovitud mõjudele hinnata võimalikult täpselt ka kaasnevaid kõrvalmõjusid. Varajane märkamine annab võimaluse astuda teadlikke samme soovimatute tagajärgede kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Kahjulike kõrvalmõjude hindamise juures on oluline silmas pidada mõju naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju erinevatele vähemusgruppidele (nt puudega inimestele, rahvusvähemustele, eakatele ja noortele). Samuti tuleb tuvastada mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisele. Näiteks toob käibemaksu tõstmine kaasa riigieelarve tulude suurenemise, kuid põhjustab vähekindlustatud elanikkonna rühmade elujärje halvenemist suhteliselt kõige rohkem. Oluline on tuvastada ka, kas vähekindlustatud elanikkonna hulgas on ülekaalus mõne sotsiaalse rühma esindajad (nt naised, eakad, muu emakeelega inimesed, erivajadustega inimesed), et vajaduse korral näha neile ette kompensatsiooni- vm meetmeid.“ 1.9. Lk 15-16 täiendada järgnevalt: „Otsesed ja kaudsed mõjud − Otsesed mõjud avalduvad objektile (inimrühm, ettevõtted, keskkond jmt) muutuste tulemusena otseselt (nt suurenenud töötute abirahad, vähenenud maksumäärad või suurenenud saastekvoodid). Kaudsed mõjud on mõjud, mis avalduvad objektile mõne vahendava teguri tagajärjel. Näiteks võib miinimumpalga tõstmine avalduda aktiivsele töötajaskonnale mõju nii otseselt (suurenenud sissetulek) kui ka kaudselt (töökohtade ümberkorraldamine ja tööturu struktuuri muutus). Näiteks liikluskiiruse asulapiirkonnas vähendamise (eesmärk vähem avariisid) kaudne tagajärg võib olla suurenenud ummikud ja sellest johtuv suurem saaste. Nii otseste kui kaudsete mõjude puhul on oluline tuvastada ka mõju soolisele võrdõiguslikkuse ja võrdsele kohtlemisele. Tuleb tuvastada, kas muutus aitab edendada võrdset kohtlemist ning nt suurendada puudega inimeste ligipääsetavust teenustele, eakamate inimeste tööhõivet ja vähendada seeläbi ebavõrdset kohtlemist. Samuti tuleb analüüsida, kas mõnele sihtrühmale kaasneb muutusega kaudne mõju, nt ürituse korraldamine väga vara või hilja, mis teeb osalemise raskeks lapsevanematele. Eelpool toodud miinimumpalga tõstmise näite puhul oleks asjakohane esile tuua selle (eeldatavalt) positiivne mõju ka soolisele võrdõiguslikkusele soolise palgalõhe vähenemise kaudu.“ 1 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/06/Arengukavade-m%C3%B5juhindamine.pdf 4 1.10. Lk 16 täiendada järgnevalt: „Mõju sihtrühmadele − Erinevatel meetmetel on erinevatele sihtrühmadele erinev mõju. Tüüpilised sihtrühmad, kelle seisukohast mõjusid hinnata, on ettevõtted ja tööstus, elanikkond ja avalik haldus. Neid kategooriaid saab omakorda jagada alakategooriateks, näiteks ettevõtteid saab jagada suuruse või valdkonna järgi, elanikkonda saab jagada tarbijateks, patsientideks või maksumaksjateks, samuti soo vm tunnuse järgi (nt vanus, puude olemasolu, seksuaalne sättumus, rahvus või emakeel). Avalikku haldust saab jagada nt tasandi järgi keskvalitsuseks ja kohaliku omavalitsuse üksusteks.“ 1.11. Lk 18 täiendada järgnevalt: „Süstemaatiline jälgimine võimaldab koguda andmeid sisendite või tarbitud ressursside kohta (nt eelarve kulutamise määr, vastavus planeeritud projektikuludele), rakendamisprotsessi kohta (nt väljamaksete tegemiseks kulunud aeg), väljundite kohta (nt toetatud projektide arv ja suurus, toetuse arv ja keskmise suurus), tulemuste kohta (nt nõutud tasemele vastavate koolitatute arv) ja konteksti kohta (nt töötuse määr). Sealjuures on oluline hinnata mitte üksnes üldist mõju, vaid mõju erinevatele sihtrühmadele, nt töötuse määr soo ja rahvuse lõikes, ligipääsetavus puudega inimestele.“ 2. Juhime tähelepanu, et õigusloome keskkonna ettevalmistamisel on arutatud ja tehtud ettepanekuid mõju valdkondade täpsustamiseks ja liigendamiseks, nt sotsiaalse mõju all on leibkondade majanduslik toimetulek ja vaesus, mõju majandusele all aga tarbimise mõju. 3. Sotsiaalministeerium peab vajalikuks rõhutada ka seda, et oma olulise osa mõjude hindamise metoodikas võiks leida ka andmekaitseline mõjuhinnang. Kui isikuandmete töötlemise tulemusel, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt suur oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, hindab eelnõu koostaja enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju. Nii nagu iga mõju hinnatakse vaid juhul, kui see on asjakohane, tuleb hinnata ka mõju füüsiliste isikute andmekaitse kontekstis. Samuti – ja sarnaselt teistele mõjudele – sunnib ka see eelnõu ettevalmistajat läbi mõtlema ja kaaluma erinevaid alternatiive ning ette nägema võimalikke meetmeid (tehnoloogiliselt, organisatoorselt jne). See võimaldab ka teistel aru saada ja hinnata eelnõu kooskõlastamise käigus sellega kaasnevaid mõjusid, veenduda muudatuse vajalikkuses ja selles, et piisavate kaitsemeetmetega arvestatakse. Loomulikult oleks selle osa kajastamine nõutav juhtudel, mil asutakse töötlema eriliigilisi isikuandmeid või koostama isikupõhiseid profiile, millele tuginedes tehakse ka andmesubjekti puudutavaid otsuseid. Nii nagu ka teiste mõjurite hindamisel, kajastatakse ka selle mõju hindamist vaid juhul, kui see esineb. Rõhutame, et selle vajaduse olulisus tuleneb otsekohalduvast isikuandmete kaitset reguleerivast üldmäärusest (IKÜM art 35),2 seega võiks leida see oma kindla koha ka mõjude hindamise metoodikas. Ühtne raamistik tagaks ka ühtsema lähenemise konkreetse mõju kajastamiseks, see lihtsustaks nii kooskõlastusprotsessi ja tagaks suurema läbipaistvuse ka andmesubjektidele (IKÜM art 35(9)). Lisaks, kui artikli 6 lõike 1 punkti c või e kohase isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames läbiviidud, saab seda teha üldise mõjuhinnangu osana (IKÜM art 35(10)) ning läbida kooskõlastamise raames ka konsulteerimine järelevalveasutusega (IKÜM art 36(4)). 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 5 4. Senine mõju hindamise metoodika sisaldas ka nn kontrollküsimusi. Uue metoodika seletuskirjas on põhjendatud, et selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik. Leiame, et mõjude kindlaksmääramise kontrollküsimustikule ainult metoodika ühes allmärkuses viitamine (lk 14) ei ole piisav, et tagada küsimustiku järjepidev kasutamine. Samas oleme veendunud, et küsimustiku mittekasutamine vähendab märkimisväärselt metoodika eesmärkide tõhusat saavutamist. Nimetatud küsimused on olnud väga heaks abimaterjaliks, et luua mõju hindamisele struktuur. Samuti, et otsustada millist küsimust millise mõjuvaldkonna all käsitleda. Seetõttu palume esitada kontrollküsimustik metoodika lisana ja viidata sellele läbivalt ka metoodika praeguses lisas esitatud „Mõjude hindamine kolme poliitikakujundamise põhiprotsessi raames“ tabelites. Samuti peame mõttekaks küsimustiku ülevaatamist ning oleme meelsasti valmis selles protsessis aktiivselt osalema. Metoodika mõju tõhustamiseks peame oluliseks ka, et erinevates mõjuvaldkondades mõjude hindamise kohta oleksid olemas e-õppematerjalid ja muud toetavad tööriistad. 5. Lisaks juhime tähelepanu, et mõju hindamise metoodikas on mõjude olulisuse määratlemisel aluseks 3-palline süsteem, mille järgi kvalifitseerub mõju oluliseks kui neljast kriteeriumist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks kriteeriumi on saanud hinnangu „keskmine“. Samas on tänases praktikas kasutusel pigem põhjuse-tagajärje kirjeldus ning selle põhjal esitatakse kas mõju on oluline või mitte. Praktikas on olukordi, kus sellise süsteemi järgi on võimalik määratleda mõju nii väheoluliseks kui ka oluliseks, kuigi analüütilise selgituse järgi see alati nii ei ole. Seega teeme ettepaneku lisada juhis, kuidas sellises olukorras mõjusid kirjeldada. 6. Samuti tuleks üle vaadata punkt 2.4.3, milles on toodud, et „Nende mõjude puhul, mis hinnati oluliseks, tuleb teha põhjalikum mõjude analüüs. Määrates eelnevalt kindlaks erinevate meetmete eeldatavad mõjud, analüüsides nende põhjuseid ning olulisust (lähtudes punktides 2.4.1 ja 2.4.2 esitatud juhistest) ning kirjeldades nende avaldumise asjaolusid, on loodud hea alus oluliste mõjude põhjalikumaks analüüsiks, et järgmise sammuna võrrelda erinevaid lahendusi ning langetada kaalutletud otsus.“. Märgime, et alati ei ole põhjalikuma mõjude analüüsi tegemine võimalik, kas siis ajaliselt või ei ole see lihtsalt mõistlik. Siinkohal tuleks lisada näide või selgitus, mida sellisel juhul teha, nt „täiendavate mõjude hindamine ei ole proportsionaalne otsustatavate küsimuste ringi tähtsusega“. See seostub nii sellega, kas muudatuse kohta on andmeid ja millisel määral ning teisalt olukordadega, kus muudatused võivad olla tehnilised. 7. Ühtlasi palume vaadata metoodika lk 7 esimeses lõigus märgitu, mille kohaselt „Eelnõu ettevalmistamisel võib käsitletavat probleemi koostöös sihtrühmadega täpsustada ka pärast seda, kui on antud vastav mandaat.“ Täpsustada tuleks, kellelt vastav mandaat saadakse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Ebe Sarapuu, [email protected] Nele Nisu, [email protected] Hede Sinisaar, [email protected] Käthlin Sander, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel