dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 18. jaanuar 2021
Viit
4.2-3/3680-2
Registreeritud
18. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-33680-2 18.01.2021 Väljaminev kiri.asice244 KB

Sisu (failidest)

Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 17.12.2020 nr 48/ [email protected] Meie 18.01.2021 nr 4.2-3/3680-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Anneli Habicht Täname Teid videosilla vahendusel toimunud kohtumisel olulistele teemadele tähelepanu juhtimise ja kohtumisel välja toodud väljakutsete ning lahendusettepanekute esitamise eest. Järgnevalt vastame küsimustele Teie saadetud kirjas esitatud järjekorras. 1. Puudega ja erivajadustega laste abistamine Oleme igati nõus, et sõltumata puudega laste arvu muutustest vajavad erivajadusega lapsed endiselt tuge. Olete ka ise panustanud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamise analüüsi ja ettepanekutesse, mis peaks erivajadusega laste ja nende perede olukorda lähiaastatel oluliselt parandama. Kuna olete ettepankute sisuga kursis, ei korda me siin kõiki planeeritud tegevusi, vaid vastame Teie pöördumises välja toodud kolmele ettepanekule. Esiteks soovitate kaaluda, kas riik saab laiendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist ka puudeta lastele, tuginedes rehabilitatsiooniteenuse vajaduse eelhindamisele. Toetame seda ettepanekut. Alustame sel aastal erinevate ettevalmistavate tegevuste ja seadusemuudatustega ning loodame, et reaalsed muudatused leiavad aset 2022. aastal. Teiseks palute kaaluda, kas riik saab puudeta lastele, kes vajavad abivahendeid, hüvitada 70% abivahendi maksumusest (praegu on puudega laste hüvitamise määr 90%, puudeta lastel 50%). Alustuseks informeerime Teid, et Sotsiaalkindlustusamet on alustamas katseprojektiga, mille raames võimaldatakse poole aasta jooksul abivahendeid soodustingimustel ka ilma puude ja vähenenud töövõimeta tööealistele inimestele. Soodustingimuste rakendumiseks on tarvis tuvastada abivahendi vajadus, mis nähtub arsti, terapeudi vm spetsialisti väljastatud tõendilt. Projekti eesmärk on näha, milline on nõudlus teenuse järele ilma eeltingimuseta ja kuidas puudest lahti sidumine avaldab mõju teenuse korraldusele. Täname, et tõstatasite ka laste abivahendite hüvitamise küsimuse. Kuna hüvitise määra tõstmine eeldab lisaraha ja selle aluseks olevat analüüsi, siis käsitleme ettepanekut erivajadusega laste tugisüsteemi muudatuste paketis ja loodame Teile selle osas tagasisidet anda aasta esimeses pooles. Kolmandaks soovitate kaaluda, kas riik saab eraldada KOV toetusfondi sihtotstarbelist raha puudega laste abistamiseks lähtudes lisaks raske ja sügava puudega laste arvust ka keskmise puudega laste arvust. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Meil on kavas lähema paari aasta jooksul üle vaadata kogu toetusfondi rahastamise loogika, sest soov on jõuda olukorrani, kus teenuste saamine on seotud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga. See tähendab, et teenuste rahastamine toetusfondi kaudu peaks igal juhul tuginema muule näitajale kui puudega laste arv. Praegu on puudega laste tugiteenuste rahastamine üles ehitatud selliselt, et riik toetab kohalikke omavalitsusi kõige keerulisema sihtgrupi abistamisel, sest eelduslikult on ka nende laste teenuste maht ja kulu suurim. Mõistame Teie ettepaneku tausta ja muret, ent suure tõenäosusega ei tooks keskmise puudega laste arvu arvestamine rahastamismudelis ka inimeste jaoks positiivset muutust, sest kogueelarve jääks endiselt samaks. Näeme, et siin võib tekkida ka täiendav risk, et toetusfondi ressurss võib hoopis asendada kohaliku omavalitsuse enda panuse (nt praegu kohaliku omavalitsuse enda eelarvest keskmise puudega lastele osutatavad teenused) ning suurema abivajadusega lapsed jäävad lisatoest ilma. Igal juhul oleme nõus, et teenuste kättesaadavust tuleb parandada ja oleme siin lisaks toetusfondi muudatustele kavandamas ka muid vajalikke tegevusi – nt teenusstandardite väljatöötamine ja tõhusam järelevalve, aga ka uute rehabilitatsiooniprogrammide ja suure hooldusvajadusega laste teenuste väljaarendamine. Mitmeid mainitud tegevusi plaanime rahastada uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) rahadest. 2. Erihoolekandeteenuse kättesaadavus ja kvaliteet Oleme nõus, et ööpäevaringse erihoolekandeteenuse teenuskohti on puudu. Sellest tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet teenuste järjekordasid põhjalikult analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et piisava ööpäevaringsete teenuskohtade üle-eestilise kaetuse tagaks 150 teenuskoha lisandumine. Kõige olulisem takistus nende kohtade tekkeks on raha puudumine. Kuigi erihoolekande eelarve on kasvanud viimase 10 aastaga enam kui kahekordseks, siis seoses teenuse osutamise uute viisidega (nt väikesed teenuseüksused, perelaadne elukorraldus), on kasvanud ka reaalsed kulud ja teenuste hindade tõus ei ole jõudnud soovitud tasemeni. Teenuse hinna tõstmise juures on meie fookus olnud alati võimaldada tegevusjuhendajate palga tõstmist. Niisama oluliseks peame piisaval arvul töötajate kohalolu, kuid sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud miinimummäärast rohkemate tegevusjuhendajate nõudmist teenusepakkujatelt ei pea me võimalikuks, kuna ühelt poolt teenuse rahastus seda hetkel ei võimalda ning teisalt peab säilima ka paindlikkus töö korraldamisel. Deinstitutsionaliseerimise protsessi raames tekkinud uutes teenuseüksustes on teenusepakkujatel õnnestunud korraldada töö nii, et tööl on seadusega nõutust rohkem personali. Jätkame kindlasti tööd lisarahastuse leidmiseks ja teenuse hindade oluliseks tõstmiseks. Erihoolekandesse lisaraha leidmine on kindlasti üks sotsiaalministeeriumi prioriteetidest riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel. Erihoolekandesse lisaraha leidmine on vajalik ka pikaajalise hoolduse seisukohast, et vähendada omastehooldajate hoolduskoormust ning tõsta omastehooldajate võimalust osaleda tööturul. Lisaks raha vähesusele on uute kohtade tekkimisel takistuseks teenusepakkujate leidmine. Näiteks on meil välja töötatud ja kulupõhiselt hinnastatud äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektrihäirega inimestele mõeldud teenus, kuid juba üle aasta ei ole reaalse tegevusega alustatud, sest ei ole leitud sobivat koostööpartnerit ning ruume. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel uute kohtade loomise protsess tõi selgelt välja mõneti ootamatu takistuse – kogukondade tugeva vastuseisu. AS Hoolekandeteenused on selles osas teinud väga tublit selgitustööd. Ministeeriumi poolt kuulutasime äsja välja hanke leidmaks partneri, kes aitaks meil läbi viia kommunikatsioonitegevusi toetamaks psüühiliste erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist. 3 Täiendavalt soovime veel ära mainida:  Hästi on käivitunud päeva- ja nädalahoiuteenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele intellektihäirega isikutele. See teenus sai välja töötatud eesmärgiga soodustada inimese võimalust võimalikult kaua elada oma kodus. Eelnevast vähem oluline ei ole asjaolu, et teenus vähendab lähedaste hoolduskoormust, andes neile võimaluse käia tööl ja osaleda ühiskonnaelus. Mainitud teenus pakub leevendust ka ööpäevaringse teenuse järjekorras ootajatele.  Aastatel 2021–2022 lisandub üle 30 sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringse teenuskoha, mis vähendavad oluliselt selle teenuse järjekorda.  Sotsiaalkindlustusamet planeerib koostöös teenusepakkujatega 30 ööpäevaringse teenuse kasutaja ette valmistamist kogukonnas elamise teenusele liikumiseks. Protsessi lõppedes saavad ööpäevaringsele teenusele liikuda järjekorrast selle teenuse vajajad.  Lõppemas on ERF toel toimuv 10 institutsionaalse erihooldekodu reorganiseerimise protsess, peagi sulgevad uksed ka Sõmera ja Võisiku hooldekodud.  Jaanuaris 2021 alustasime koostöös tegevusjuhendajate koolitajatega tegevusjuhendajatele sissejuhatava e-õppe võimaluse väljatöötamist. 3. COVID-19 pandeemia kulg Eestis ja võimalikud stsenaariumid puudega inimeste abistamisel. Täname EPIKoda septembris 2020 avaldatud miniuuringu läbi viimise eest, mis käsitles puuetega inimeste toimetulekut esimese COVID-19 laine ajal kevadel 2020 ja milles oli välja toodud soovitused poliitikakujundajatele. COVID-19 teise laine ajal oleme pingutanud selle nimel, et säiliksid erivajadusega laste kontaktõppe võimalused nii koolis kui ka lasteaias ja puuetega inimestele esmatähtsad sotsiaalteenused oleksid jätkuvalt tagatud. Samuti seisame hea selle eest, et tagatud oleks institutsionaalsel hooldusel olevate puuetega inimeste õiguste kaitse ja raviteenuste osutamine olukorras, kus kõiki pole võimalik vajaduspõhiselt ravida. Juhul kui ei ole võimalik enam pääseda pere- või eriarsti juurde, oleme valmis sarnaselt kevadele automaatselt pikendama nii puude raskusastme tuvastamise kui ka töövõime hindamise otsuseid. Peame oluliseks, et COVID-19 vastane tasuta vabatahtlik vaktsineerimine on Eestis ilma suuremate tõrgeteta käivitunud. Vaktsineerimisega seotud info, sh vaktsineerimise plaan on leitav leheküljelt vaktsineeri.ee. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele, üle 70-aastastele elanikele ning riskirühmadele. Eesti vaktsineerimise plaanis on välja toodud haigused ja seisundid, mille puhul loetakse inimene riskirühma kuuluvaks. Riskirühma kuuluvate inimestega võtab ühendust nende perearst ja juhul kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel ei ole vaktsineerimise plaanis välja toodud haigust või seisundit, kuid keda perearst hindab riskirühma kuuluvaks, siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid. Riskirühma kuuluvateks loetakse järgmiste haiguste või seisunditega inimesi: diabeet, rasvumus, krooniline bronhiit, emfüseem, KOK, raskekujuline astma, astmaatiline seisund, bronhektaasiatõbi, tsüstiline fibroos, onkoloogilised patsiendid, kardioloogiliste haigustega, neerupuudulikkus, kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused, organtransplanteeritud patsiendid, värskelt luuüdi transplanteeritud patsiendid, primaarse immuunpuudulikkusega patsiendid, hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised patsiendid, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi. Seega saavad esmajärjekorras COVID-19 vastu vaktsineeritud need puudega inimesed, kellel on eelnimetatud haigus või seisund ja kellega on ühendust võetud eesti.ee kaudu või kellega on ühendust võtnud nende perearst. 4 Täname, et olete juba nii oma kodulehe kui ka sotsiaalmeedia kaudu andnud infot riskigruppide COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kadri Mets 6269 145 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel