Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 17.12.2020 nr 48/
[email protected] Meie 18.01.2021 nr 4.2-3/3680-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Anneli Habicht
Täname Teid videosilla vahendusel toimunud kohtumisel olulistele teemadele tähelepanu
juhtimise ja kohtumisel välja toodud väljakutsete ning lahendusettepanekute esitamise eest.
Järgnevalt vastame küsimustele Teie saadetud kirjas esitatud järjekorras.
1. Puudega ja erivajadustega laste abistamine
Oleme igati nõus, et sõltumata puudega laste arvu muutustest vajavad erivajadusega lapsed
endiselt tuge. Olete ka ise panustanud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamise
analüüsi ja ettepanekutesse, mis peaks erivajadusega laste ja nende perede olukorda
lähiaastatel oluliselt parandama. Kuna olete ettepankute sisuga kursis, ei korda me siin kõiki
planeeritud tegevusi, vaid vastame Teie pöördumises välja toodud kolmele ettepanekule.
Esiteks soovitate kaaluda, kas riik saab laiendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamist ka puudeta lastele, tuginedes rehabilitatsiooniteenuse vajaduse eelhindamisele.
Toetame seda ettepanekut. Alustame sel aastal erinevate ettevalmistavate tegevuste ja
seadusemuudatustega ning loodame, et reaalsed muudatused leiavad aset 2022. aastal.
Teiseks palute kaaluda, kas riik saab puudeta lastele, kes vajavad abivahendeid, hüvitada
70% abivahendi maksumusest (praegu on puudega laste hüvitamise määr 90%, puudeta
lastel 50%).
Alustuseks informeerime Teid, et Sotsiaalkindlustusamet on alustamas katseprojektiga, mille
raames võimaldatakse poole aasta jooksul abivahendeid soodustingimustel ka ilma puude ja
vähenenud töövõimeta tööealistele inimestele. Soodustingimuste rakendumiseks on tarvis
tuvastada abivahendi vajadus, mis nähtub arsti, terapeudi vm spetsialisti väljastatud tõendilt.
Projekti eesmärk on näha, milline on nõudlus teenuse järele ilma eeltingimuseta ja kuidas
puudest lahti sidumine avaldab mõju teenuse korraldusele.
Täname, et tõstatasite ka laste abivahendite hüvitamise küsimuse. Kuna hüvitise määra
tõstmine eeldab lisaraha ja selle aluseks olevat analüüsi, siis käsitleme ettepanekut
erivajadusega laste tugisüsteemi muudatuste paketis ja loodame Teile selle osas tagasisidet
anda aasta esimeses pooles.
Kolmandaks soovitate kaaluda, kas riik saab eraldada KOV toetusfondi sihtotstarbelist raha
puudega laste abistamiseks lähtudes lisaks raske ja sügava puudega laste arvust ka
keskmise puudega laste arvust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Meil on kavas lähema paari aasta jooksul üle vaadata kogu toetusfondi rahastamise loogika,
sest soov on jõuda olukorrani, kus teenuste saamine on seotud abivajaduse, mitte puude
raskusastme olemasoluga. See tähendab, et teenuste rahastamine toetusfondi kaudu peaks
igal juhul tuginema muule näitajale kui puudega laste arv. Praegu on puudega laste
tugiteenuste rahastamine üles ehitatud selliselt, et riik toetab kohalikke omavalitsusi kõige
keerulisema sihtgrupi abistamisel, sest eelduslikult on ka nende laste teenuste maht ja kulu
suurim.
Mõistame Teie ettepaneku tausta ja muret, ent suure tõenäosusega ei tooks keskmise
puudega laste arvu arvestamine rahastamismudelis ka inimeste jaoks positiivset muutust,
sest kogueelarve jääks endiselt samaks. Näeme, et siin võib tekkida ka täiendav risk, et
toetusfondi ressurss võib hoopis asendada kohaliku omavalitsuse enda panuse (nt praegu
kohaliku omavalitsuse enda eelarvest keskmise puudega lastele osutatavad teenused) ning
suurema abivajadusega lapsed jäävad lisatoest ilma. Igal juhul oleme nõus, et teenuste
kättesaadavust tuleb parandada ja oleme siin lisaks toetusfondi muudatustele kavandamas
ka muid vajalikke tegevusi – nt teenusstandardite väljatöötamine ja tõhusam järelevalve, aga
ka uute rehabilitatsiooniprogrammide ja suure hooldusvajadusega laste teenuste
väljaarendamine. Mitmeid mainitud tegevusi plaanime rahastada uue struktuurivahendite
perioodi (2021-2027) rahadest.
2. Erihoolekandeteenuse kättesaadavus ja kvaliteet
Oleme nõus, et ööpäevaringse erihoolekandeteenuse teenuskohti on puudu. Sellest
tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet teenuste järjekordasid põhjalikult analüüsinud ja
jõudnud järeldusele, et piisava ööpäevaringsete teenuskohtade üle-eestilise kaetuse tagaks
150 teenuskoha lisandumine. Kõige olulisem takistus nende kohtade tekkeks on raha
puudumine. Kuigi erihoolekande eelarve on kasvanud viimase 10 aastaga enam kui
kahekordseks, siis seoses teenuse osutamise uute viisidega (nt väikesed teenuseüksused,
perelaadne elukorraldus), on kasvanud ka reaalsed kulud ja teenuste hindade tõus ei ole
jõudnud soovitud tasemeni. Teenuse hinna tõstmise juures on meie fookus olnud alati
võimaldada tegevusjuhendajate palga tõstmist. Niisama oluliseks peame piisaval arvul
töötajate kohalolu, kuid sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud miinimummäärast
rohkemate tegevusjuhendajate nõudmist teenusepakkujatelt ei pea me võimalikuks, kuna
ühelt poolt teenuse rahastus seda hetkel ei võimalda ning teisalt peab säilima ka paindlikkus
töö korraldamisel.
Deinstitutsionaliseerimise protsessi raames tekkinud uutes teenuseüksustes on
teenusepakkujatel õnnestunud korraldada töö nii, et tööl on seadusega nõutust rohkem
personali. Jätkame kindlasti tööd lisarahastuse leidmiseks ja teenuse hindade oluliseks
tõstmiseks. Erihoolekandesse lisaraha leidmine on kindlasti üks sotsiaalministeeriumi
prioriteetidest riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel. Erihoolekandesse lisaraha leidmine on
vajalik ka pikaajalise hoolduse seisukohast, et vähendada omastehooldajate
hoolduskoormust ning tõsta omastehooldajate võimalust osaleda tööturul.
Lisaks raha vähesusele on uute kohtade tekkimisel takistuseks teenusepakkujate leidmine.
Näiteks on meil välja töötatud ja kulupõhiselt hinnastatud äärmuslikult kahjustava
käitumisega autismispektrihäirega inimestele mõeldud teenus, kuid juba üle aasta ei ole
reaalse tegevusega alustatud, sest ei ole leitud sobivat koostööpartnerit ning ruume.
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel uute kohtade loomise protsess tõi selgelt välja
mõneti ootamatu takistuse – kogukondade tugeva vastuseisu. AS Hoolekandeteenused on
selles osas teinud väga tublit selgitustööd. Ministeeriumi poolt kuulutasime äsja välja hanke
leidmaks partneri, kes aitaks meil läbi viia kommunikatsioonitegevusi toetamaks psüühiliste
erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist.
3
Täiendavalt soovime veel ära mainida:
Hästi on käivitunud päeva- ja nädalahoiuteenus suures mahus hooldust, järelevalvet
ja kõrvalabi vajavatele intellektihäirega isikutele. See teenus sai välja töötatud
eesmärgiga soodustada inimese võimalust võimalikult kaua elada oma kodus.
Eelnevast vähem oluline ei ole asjaolu, et teenus vähendab lähedaste
hoolduskoormust, andes neile võimaluse käia tööl ja osaleda ühiskonnaelus. Mainitud
teenus pakub leevendust ka ööpäevaringse teenuse järjekorras ootajatele.
Aastatel 2021–2022 lisandub üle 30 sügava liitpuudega inimestele mõeldud
ööpäevaringse teenuskoha, mis vähendavad oluliselt selle teenuse järjekorda.
Sotsiaalkindlustusamet planeerib koostöös teenusepakkujatega 30 ööpäevaringse
teenuse kasutaja ette valmistamist kogukonnas elamise teenusele liikumiseks.
Protsessi lõppedes saavad ööpäevaringsele teenusele liikuda järjekorrast selle
teenuse vajajad.
Lõppemas on ERF toel toimuv 10 institutsionaalse erihooldekodu reorganiseerimise
protsess, peagi sulgevad uksed ka Sõmera ja Võisiku hooldekodud.
Jaanuaris 2021 alustasime koostöös tegevusjuhendajate koolitajatega
tegevusjuhendajatele sissejuhatava e-õppe võimaluse väljatöötamist.
3. COVID-19 pandeemia kulg Eestis ja võimalikud stsenaariumid puudega inimeste
abistamisel.
Täname EPIKoda septembris 2020 avaldatud miniuuringu läbi viimise eest, mis käsitles
puuetega inimeste toimetulekut esimese COVID-19 laine ajal kevadel 2020 ja milles oli välja
toodud soovitused poliitikakujundajatele.
COVID-19 teise laine ajal oleme pingutanud selle nimel, et säiliksid erivajadusega laste
kontaktõppe võimalused nii koolis kui ka lasteaias ja puuetega inimestele esmatähtsad
sotsiaalteenused oleksid jätkuvalt tagatud. Samuti seisame hea selle eest, et tagatud oleks
institutsionaalsel hooldusel olevate puuetega inimeste õiguste kaitse ja raviteenuste
osutamine olukorras, kus kõiki pole võimalik vajaduspõhiselt ravida. Juhul kui ei ole võimalik
enam pääseda pere- või eriarsti juurde, oleme valmis sarnaselt kevadele automaatselt
pikendama nii puude raskusastme tuvastamise kui ka töövõime hindamise otsuseid.
Peame oluliseks, et COVID-19 vastane tasuta vabatahtlik vaktsineerimine on Eestis ilma
suuremate tõrgeteta käivitunud. Vaktsineerimisega seotud info, sh vaktsineerimise plaan on
leitav leheküljelt vaktsineeri.ee. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele, üle 70-aastastele elanikele
ning riskirühmadele. Eesti vaktsineerimise plaanis on välja toodud haigused ja seisundid,
mille puhul loetakse inimene riskirühma kuuluvaks. Riskirühma kuuluvate inimestega võtab
ühendust nende perearst ja juhul kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel ei
ole vaktsineerimise plaanis välja toodud haigust või seisundit, kuid keda perearst hindab
riskirühma kuuluvaks, siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid.
Riskirühma kuuluvateks loetakse järgmiste haiguste või seisunditega inimesi: diabeet,
rasvumus, krooniline bronhiit, emfüseem, KOK, raskekujuline astma, astmaatiline seisund,
bronhektaasiatõbi, tsüstiline fibroos, onkoloogilised patsiendid, kardioloogiliste haigustega,
neerupuudulikkus, kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused, organtransplanteeritud
patsiendid, värskelt luuüdi transplanteeritud patsiendid, primaarse immuunpuudulikkusega
patsiendid, hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised
patsiendid, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi. Seega
saavad esmajärjekorras COVID-19 vastu vaktsineeritud need puudega inimesed, kellel on
eelnimetatud haigus või seisund ja kellega on ühendust võetud eesti.ee kaudu või kellega on
ühendust võtnud nende perearst.
4
Täname, et olete juba nii oma kodulehe kui ka sotsiaalmeedia kaudu andnud infot
riskigruppide COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kadri Mets 6269 145
[email protected]