Sotsiaalministeerium
[email protected]
18.01.2021 nr 5-1/21/932
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
§ 41 lg 13 tõlgendamine
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg 13 kohaselt võib töötukassa eriolukorrast
tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul sama paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud
summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses
eriolukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Nimetatud erisust võib
kohaldada kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra lõppemisest arvates.
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on teinud töötukassale ettepaneku vabatahtlikuks
tagasimakseks TTTS § 41 lg 13 alusel Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud palgatoetuse
tagasinõuetest loobumiste osas. Ettepanekut põhjendab RTK väitega, et TTTS § 41 lg 13
sätestatud 180 kalendripäeva on menetlustähtaeg töötukassale tagasinõudest loobumise
otsustamiseks, mitte aga § 41 lõigetes 1 ja 11 nimetatud tagasinõude olukordade tekkimise aeg
(nt töötaja koondamise kuupäev). Oma seisukohas tugineb RTK ka Sotsiaalministeeriumi
08.01.2021 e-kirjaga antud seisukohale, mille kohaselt on 180 kalendripäeva all silmas peetud
justnimelt töötukassa otsuse tegemise aega, mitte tagasinõude aluseks oleva sündmuse aega.
Töötukassa soovib ministeeriumilt põhjalikumat selgitust 08.01.2021 antud seisukoha juurde.
Töötukassa on seisukohal, et nimetatud 180 kalendripäeva all on silmas peetud eriolukorra
mõjude kestust ning tagasinõude aluseks olev sündmus, nt koondamine, peab olema toimunud
hiljemalt nende 180 kalendripäeva jooksul. Töötukassa otsustab summade tagasinõudmise või
tagasinõudest loobumise tavapäraselt vastavalt töötukassa sisemisele töökorraldusele ning
sellele, kuidas otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud.
TTTS § 41 lg 13 kohaselt ei pea sätte kohaldamiseks isik olema sattunud raskustesse ja nt
koondamine toimunud just eriolukorra ajal, vaid peab olema eriolukorrast tulenevalt raskustesse
sattunud. Seega on TTTS § 41 lg 13 kohaselt eriolukord sätestatud üksnes põhjusena, mitte aga
sündmuse toimumise ajana. Ka TTTS eelnõu seletuskirja kohaselt antakse töötukassale
kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade tagasi nõudmisest, kui
tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga. Kui tööandja koondab töökohti
eriolukorrast põhjustatud majandusraskuste tõttu, peab ta kehtivate reeglite järgi kogu
palgatoetuse tagasi maksma, mis omakorda veelgi halvendab ettevõtte seisu.
Kuna eriolukorra mõju ei lõppenud eriolukorra lõppemisega, leiab töötukassa, et 180
kalendripäeva all on silmas peetud eriolukorra mõjude kestust.
Ministeeriumi poolt 08.01.2021 RTK-le antud tõlgendus tähendab, et nt palgatoetust saanud
tööandja, kes on koondanud oma töötaja eriolukorra ajal, ei tea ette, kas tema suhtes on
võimalik kohaldada TTTS § 41 lg 13. Seda põhjusel, kuna ta ei tea töötukassa menetluse
kestust, milliseid dokumente on töötukassal otsustamiseks vaja jne. Seega on ministeeriumi
antud tõlgendus vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna sätet lugedes ei ole isikul võimalik
aru saada, kas nimetatud norm tema suhtes kohaldub või mitte, seades normi kohalduvuse
sõltuvusse töötukassa menetlusaegadest.
Eesti Töötukassa
Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 15501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt on aegumise sisuks kohustatud
isiku õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, mitte õigustatud isiku nõudeõigusest loobumise
küsimus. TsÜS § 147 lg 1 ja § 149 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg selle sissenõutavaks
muutumisest. TTTS § 41 lõikele 13 antud tõlgenduse kohaselt muutuks selgusetuks nõude
aegumistähtaja algus, kuna jääb selgusetuks, kas see algab tagasinõude aluseks oleva sündmuse
kuupäevast või 180 kalendripäeva möödumisel eriolukorra lõppemisest, mil teenuse
osutamiseks kulunud summad peaksid justkui uuesti sissenõutavaks muutuma, kui töötukassa ei
ole tagasinõudest loobumist otsustanud.
Samuti ei arvesta viidatud tõlgendusviis töölepingu lõppemisega seotud tagasinõuete puhul
töölepingu seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Nii näiteks kui tööandja on eriolukorra ajal
jõudnud järeldusele, et tegevusega ei ole võimalik jätkata ning töötaja tuleb koondada, on
eriolukorrast sõltumata koondamisest etteteatamise tähtaeg üks kuu. Seega ettevõte, kes otsustas
töötaja koondamise aprilli lõpus, so eriolukorra ajal ning andis aprilli lõpus töötajale ka
koondamisteate üle, ei saa tugineda TTTS § 41 lg 13 tulenevalt asjaolust, et töölepingu seadust
järgides lõpetati töösuhe alles mai lõpus, so pärast eriolukorda. See tekitab ka ebavõrdset
kohtlemist eriolukorra tõttu raskustesse sattunud ettevõtjate vahel tulenevalt sellest, kas nad
järgisid etteteatamistähtaega või otsustasid seda mitte järgida ning selle asemel hüvitist maksta.
Mõlemal juhul võib koondamisotsus olla tehtud samal kuupäeval, erisus on üksnes selles,
millise edasise tegevuskava ettevõtja on valinud.
Allpool toome konkreetsed näited, mil kõikidel juhtudel on palgatoetusega tööle võetud isiku
koondamine toimunud eriolukorra ajal, kuid lahendused tulenevalt ministeeriumi 08.01.2020
antud tõlgendusest oleksid erinevad:
VK – koondas 31.03.2020, töötukassa otsustas loobumise 04.09.2020, so 180 kalendripäeva
jooksul.
JTÜ – koondas 08.05.2020, töötukassa otsustas loobumise 05.06.2020, so 180 kalendripäeva
jooksul.
BP – koondas 01.04.2020, tööandja vastus viimasele päringule saabus 31.12.2020 ning
töötukassa otsus on tegemata - ministeeriumi senise tõlgenduse kohaselt puudub õigus
tagasinõudest loobuda, kuigi koondamine toimus sarnaselt eelnevale kahele juhtumile
eriolukorra ajal.
WP – koondas 30.04.2020, töötukassa otsustas loobumise 23.11.2020 – ministeeriumi senise
tõlgenduse kohaselt puudus õigus tagasinõudest loobuda, kuigi koondamine toimus sarnaselt
esimesele kahele juhtumile eriolukorra ajal.
Eelnevast tulenevalt palume ministeeriumilt selgitust, kuidas on jõutud järeldusele, et TTTS §
41 lg 13 nimetatud 180 kalendripäeva on menetlustähtaeg, mitte tagasinõude aluseks oleva
sündmuse toimumise aeg (ehk eriolukorra mõjude aeg). Samuti palume selgitust, kas TTTS §
41 lg 13 oleks võimalik tõlgendada ka selliselt, et 180 kalendripäeva all on silmas peetud
eriolukorra mõjude kestust ehk tagasinõude aluseks oleva sündmuse (nt koondamise) aega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Paavel
Juhatuse esimees
Marge Mägi
[email protected]