Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.01.2021 23:10
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Jaanika Mastik <
[email protected]>
Teema: ENÜ arvamus HEA koostamise ettepaneku kohta
Tähtsus: Tavaline
TereLisatud on ENÜ mõtted arengukava koostamise ettepaneku
kohta.LugupidamisegaEha ReitelmannENÜ SA juhataja
EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Sotsiaalministeerium
Arvamus heaolu arengukava koostamise ettepaneku kohta 15.01.2021
Eesti Naisteühenduste Ümarlauad tänab võimaluse eest avaldada oma mõtteid meie jaoks
väga olulise arengukava koostamise ettepaneku kohta.
Et arvamuse andmiseks oli aega vaid 10 päeva, ei ole me suutnud sisendit koguda veel
kõigilt meie liikmesorganisatsioonidelt ja esitame seetõttu eestseisuse ja töögruppide
seisukohad. Loodame sisulisemalt panustada arengukava koostamise etapis.
Üldises plaanis leiame, et arengukava koostamise ettepanekus on välja toodud olulised
probleemkohad, mis vajavad riigipoolset tähelepanu. Siiski tahaksime omalt poolt esitada
loetelu meie jaoks olulistest teemadest, mida dokument ei sisalda või mida tuleks meie
arvates käsitleda põhjalikumalt.
ENÜ hinnangul peaks uue heaolu arengukava fookuses selgelt olema regionaalse
ebavõrdsuse uurimine ja selle sihipärane vähendamine. Viimane inimarengu aruanne
on selle kui Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse jaoks ülisuure probleemi väga põhjalikult
avanud, kahjuks ei kajastu see niinimetatud “elevant elutoas” arengukava koostamise
ettepanekus. Ääremaastumise aspekti on põgusalt käsitletud vaid uue Heaolu arengukava
hoolekandeteenuste osas, pakkumata lahendusvõimalusi, samas laste heaolu,
tööturupoliitika ja võrdse kohtlemise osas viited regionaalsele ebavõrdsusele puuduvad.
Ometi on kõigis neis valdkondades regionaalsed lõhed ilmselgelt olemas. Näiteks kui
arengukava koostamise ettepanekus tuuakse probleemina välja sooline palgalõhe, siis
regionaalsest palgalõhest, mis on veelgi suurem, ei räägita sõnagi.
Samuti ei käsitle arengukava koostamise ettepanek teist Eesti ühiskonna jaoks olulist
probleemi – vanemas keskeas ja vanemaealiste inimeste arenguvõimaluste ja -
vajaduste vähesust ning nende elukogemuste, oskuste ja teadmiste kasutamata
jäämist. Näiteks tööturult kõrvalejäämise riskirühmade hulgas ei ole vanemaealisi välja
toodud, ehkki vanemas keskeas ja vanemaealiste tõrjumine on ENÜ
liikmesorganisatsioonide andmetele tuginedes laialt levinud probleem. Seda näitavad ka
uuringud. Vanemaealisi nähakse nii ühiskonnas laiemalt kui arengukava ettepanekus
vaikimisi eelkõige sotsiaaltoetuste ja hoolekandeteenuste objektidena, mitte ise oma elu
juhtivate subjektidena, ega keskenduta neile sobiva keskkonna, sh õppimis- ja
arenguvõimaluste ning ennetavate teenuste ehk tervena vananemise eelduste loomisele.
Maailma terviseorganisatsioon on välja töötanud tervikliku kontseptsiooni ning alanud
kümnend (2020 – 2030) on maailmas nimetatud tervena vananemise (TV) dekaadiks.
Tervena vananemine on funktsionaalsete võimekuste arendamine ja säilitamine, mis tagab
heaolu ja lubab inimesel läbi elu olla see ja teha seda, mida ta parasjagu väärtuslikuks peab.
See eeldab ühelt poolt tõepoolest integreeritud hoolduse süsteemi, mis praeguses
arengukavas on eesmärgistatud, aga teiselt poolt eeldab tervena vananemine
vanusesõbraliku keskkonna loomist, millega luuakse inimesele võimalus arendada oma
funktsionaalseid võimekusi.
Easõbralikus keskkonnas on iga inimese jaoks kõrvaldatud takistused, et oma olemasolevaid
võimekusi säilitada ja arendada ning keskkond pakub tuge selleks, et ta saaks kasutada oma
potentsiaali. Seetõttu oleks vaja arengukava üheks eesmärgiks seada vanusesõbraliku
keskkonna loomine.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Eesti
Estonian Women’s Associations Roundtable Foundation Reg.nr 90009329
[email protected]
www.enu.ee
EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Suureks murekohaks on peredele suunatud teenuste väljajäämine heaolu
arengukavast olukorras, kus samal ajal ettevalmistatavas Rahvastiku ja sidusa
ühiskonna arengukavas peredele tugiteenuste osutamiseks vajalikud summad
programmis “Kestlik Eesti” on järgnevateks aastateks planeerimata. See võib tekitada
olukorra, kus tulevikus katkevad rahapuudusel juba tulemuslikkust tõestanud teenused
peredele (paarisuhtekoolitused, paariteraapia, perenõustamine), rääkimata uute ennetavate
teenuste väljaarendamise pärssimisest lähema aasta kümne jooksul. Eesti riik peaks meie
hinnangul kindlasti kasutama järgmise EL programmiperioodi rahastust sihipäraselt selleks,
et toetada tervete ja tugevate peresuhete loomist ja säilitamist ning ennetada probleemide
tekkimist peredes, mitte tegeleda vaid tagajärgedega; märgata ja abistada probleemsetes
peredes kasvavaid lapsi ning eelisarendada ohvriabiteenuseid.
Küsimusi tekitab arengukava struktuuris ohvriabiteenuste käsitlemine soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemana. Meie hinnangul kuuluvad
ohvriabiteenused lahutamatult hoolekandeteenuste hulka, kõiki vägivalla ja
väärkohtlemise ohvreid peaks riik abistama kompleksselt ja professionaalselt, lähtudes iga
inimese individuaalsest olukorrast ja vajadustest ning sõltumata tema soost või sellest, kas ta
kuulub mingisse kanoniseeritud vähemusgruppi või mitte.
Ehkki ohvriabiteenuste arendamine on väga oluline, võiks heaolu arengukava nime kandvas
dokumendis ette näha vaimse heaolu tagamiseks vajalike ennetavate teenuste (eelkõige
psühholoogilise abi) kättesaadavaks tegemine kõigile seda vajavatele inimestele, mitte ainult
kitsastele sihtgruppidele. Tegeleda tuleks üksinduse, mis on lääne ühiskondades üha
süvenemas, kui suure ühiskondliku probleemi teadvustamise ja selle tagajärgedega.
Lisaks eeltoodule on tähelepanekud teemade kaupa järgmised:
Laste heaolu osas võiks rõhutada positiivse vanemluse oskuste andmise ja vastavate
hoiakute kujundamise vajalikkust, et probleemide teket ennetada ja mitte tegeleda
tagajärgedega.
Tööturupoliitika osas on probleemina välja toodud, et madalama haridustasemega ja
eakamad inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Ehk võiks lisada, et neile
sihtgruppidele tuleks pakkuda sihtgruppide vajadustele kohandatud koolitusi.
Lisaks tuleks selle teema all käsitleda ka lõhet digitaalsetes oskustes ja eriti kaugtöö
võimalustes, kus lisandub ka oluline regionaalne aspekt.
Hoolekandepoliitika osas võiks ülesandena lisaks inimeste töötamise ja ühiskonnaelus
osalemise toetamisele ning kodus võimalikult kaua iseseisva ja väärika elu võimaldamisele
olla ka arenguvõimaluste loomine kõigile inimestele, sh neile, kes pole enam aktiivse tööturu
subjektid, aga kes ei ole ka veel hoolekandeteenuse tarbijad.
Selgelt tuleks näha ette eraldi meetmed, et tasandada regionaalset ebavõrdsust
KOVide poolt pakutavate teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis, mis paratamatult
tulenevad linna- ja maapiirkonna KOVide võimaluste erinevustest.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise osa soovitame pealkirjastada “Naiste
ja meeste võrdõiguslikkus ning võrdne kohtlemine “, et oleks üheselt selge, milliseid
ühiskonnagruppe silmas peetakse.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Eesti
Estonian Women’s Associations Roundtable Foundation Reg.nr 90009329
[email protected]
www.enu.ee
EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse osas on välja toodud samad probleemid, millega on
aastaid tegeletud ja mille lahendamiseks on seni ressursse suunatud. Näiteks on
probleemina kirjeldatud naiste madalamat tööhõive määra võrreldes meestega, ehkki oleme
EL võrdluses selles osas eesrindlikumate riikide seas. Leiame seetõttu, et riik ei peaks
seadma eesmärgiks naiste veelgi suurema tööhõive saavutamist. Loomulikult tuleb jätkuvalt
igakülgselt toetada töö- ja pereelu võimaluste loomist, kuid riik ei peaks sekkuma perede
valikutesse.
Lisaks juba tuttavatele probleemidele tuleks käsitleda seni vähest tähelepanu saanud
probleeme. Arengukava koostamise ettepanekus on räägitud suurest soolisest
segregatsioonist erialade lõikes nii õpingute kui tööelu perioodil, kuid on jäetud välja toomata
ülisuur erinevus meeste ja naiste vahel kõrghariduse omandamisel. See on probleemiks ning
meeste ja naiste vahelise hariduslõhe vähendamiseks tuleks probleemi teadvustada ja
eesmärgid püstitada seostatuna haridusstrateegiliste eesmärkidega. Vajalikud oleksid nii
uuringud kui konkreetsed sekkumised kõigis haridusastmetes..
Probleemina on välja toodud suur sooline palgalõhe, mis on kindlasti oluline näitaja. Samas
tuleks lisada ka viimaste uuringutega välja toodud fakt, et taasiseseisvumise ajal oli Eesti
palgalõhe 41%, st vähenemine on olnud muljetavaldav.
Küsitav on väide, et naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik
kaitse ei ole Eestis endiselt piisav ega piisavalt tõhus. Oleme nõus sellega, et vajalik on
erinevate sihtgruppide teadlikkust veelgi tõsta, kuid ei tohiks eirata asjaolu, et seaduste,
kohtu-, riigi õigusabi süsteemi, Tööinspektsiooni ja voliniku kantselei toimimise kaudu on meil
tegelikult juba praegu tagatud professionaalne õiguslik kaitse igaühele, kes tunneb, et tema
õigusi on rikutud.
Arengukava koostamise ettepanekus võiks probleemina välja tuua sooliste analüüside
puudumist ning sellest tulenevalt erinevate naiste gruppide spetsiifiliste vajadustega
puudulikku arvestamist riiklike ja kohalike poliitikate kujundamisel, teenuste arendamisel ja
pakkumisel, näiteks seoses maapiirkondade naiste, vanemaealiste naiste, puuetega naiste
kaasamise vajadusega ning neid puudutavate programmide ja teenuste arendamisega.
Täpselt sama kehtib ka erinevate meeste sihtgruppide osas, eelkõige hariduse ja tervise
valdkonnas.
Võrdse kohtlemise tähendust on dokumendis selgitatud uuenduslikult. Seejuures
tekib aga küsimus, milliste vahenditega kavatsetakse tagada tulemusena võrdne
ühiskond, kus iga inimene saab ennast ühiskonnaelus iseseisvalt teostada.
Oleme täiesti nõus sellega, et tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab kahju.
Selgusetuks jääb aga, kuidas on võimalik kavandatud meetmete ehk ühiskonna teadlikkuse
tõstmisega võrdse kohtlemise seadusest (mis kaitseb konkreetsete vähemusgruppide huve
ja õigusi), juristide koolitamise ja strateegilise hagelemise kaudu kaotada näiteks maal
elevate väikesest pensionist elatuvate eakate inimeste tõrjutust ja ilmajäetust ning tagada
neile võrdsed võimalused iseseisvaks eneseteostuseks võrdluses noorte linnaelanikega.
Leiame ka, et maksumaksja raha ei peaks kasutama nn strateegiliseks hagelemiseks,
st riik ei peaks tegelema võitlemisega iseenda vastu. Probleeme saab ennetada ja
lahendada sihtgruppide parema sisulise kaasamisega.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Eesti
Estonian Women’s Associations Roundtable Foundation Reg.nr 90009329
[email protected]
www.enu.ee
EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Võrdse kohtlemise aspektist on ligipääsetavus ülioluline teema. Kui ligipääsetavus
tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, kas see hõlmab ka digitaalse
ligipääsetavuse tagamist maapiirkondade elanike jaoks (st selleks riikliku
infrastruktuuri tagamist) ja vajaliku transpordiühenduse võimaldamist kõigile
hajaasustuses elavatele inimestele? Ilma nende komponentide arvestamiseta ei saa
me rääkida inimeste tegelikust võrdsest kohtlemisest ja heaolust ning ühtse
infokeskkonna tagamisest.
Digilõhe maapiirkondades on väga suur ja mitte ainult kaugtöö ja koolituste puhul.
Probleemiks on näiteks ka see, et järjest rohkem kasutavad omavalitsused vallakodanikele
info edastamiseks valdavalt internetti, kuid kõigil eakatel igapäevast internetiühendust pole.
Samas on ka infost osasaamine osa heaolust.
Sellised on meie esialgsed tähelepanekud. Loodame, et ENÜ-l tekib arengukava koostamise
käigus võimalus anda ka konkreetsemat sisendit arengukava ja erinevate programmide
eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamisel.
Lugupidamisega
Harda Roosna, ENÜ eesistuja
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Eesti
Estonian Women’s Associations Roundtable Foundation Reg.nr 90009329
[email protected]
www.enu.ee