Euroopa Sotsiaalfondi projekti
2014-2020.2.02.18-0051
“ Koduteenuse kvaliteedihüpe”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõpparuanne
ESF-185/2020
15.01.2021
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
riigihangete läbiviimisel. Tehti üks oluline tähelepanek seoses mitteabikõlblike kuludega ja üks
väheoluline tähelepanek seoses tulemusnäitaja raporteerimisega.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 – Sotsiaalteenuste hanke „Hoolekandeteenuse osutamine koduteenuse
arendustegevuste käigus" (RH nr 207205) läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega:
lepingu ese on osaliselt ebapiisavalt ja ebatäpselt määratud, hankija määratud hinna kujunemine ei
ole osaliselt põhjendatud, hankes on kehtestatud liialt piirav vastavustingimus ja edukaks on
tunnistatud sellele vastavustingimusele mittevastav pakkumus. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu
summas 29 473,72 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 6315,80 eurot.
Väheolulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 1.1 – Projekti tulemusnäitaja ei ole leitud korrektselt ja seetõttu on toimunud vastava
näitaja alaraporteerimine 2019. a vahearuandes.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse
auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised
ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised
tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal
elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.2 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
Meede 2014-2020.2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed
Projekti number 2014-2020.2.02.18-0051
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Koduteenuse kvaliteedihüpe
Taotluse rahuldamise otsuse Taotluse rahuldamise otsus nr 3-3.1/437, 06.09.2018;
(otsuse muutmise) number ja Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus nr 3-3.1/437-1, 08.02.2019;
kuupäev Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus nr 11.8-9/0452, 20.05.2020.
Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.10.2018 - 31.10.2020
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
3
auditeerimise 2020. a tööplaan .
Eesmärk
Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d)
Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talituse
juhataja (auditi eest vastutav isik);
Merle Oagu, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talituse
audiitor (auditi juht).
Auditi läbiviimise aeg
12.06.2020 – 15.01.2021
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 60646, 05.03.2020, 74 888,23 eurot.
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 75%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 25%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 74 888,23 eurot; 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 29 473,72 eurot (tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
Väljamaksetaotluse number: OMA-
KOKKU
60646 riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 4736,85 4736,85 0,00 1578,95 6315,80
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa 17 368,44 17 368,44 0,00 5789,48 23 157,92
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 8,43%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOSi vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele. Tehti üks väheoluline finantsmõjuta tähelepanek
Väheoluline tähelepanek 1.1 – Projekti tulemusnäitaja ei ole leitud korrektselt ja seetõttu on
toimunud vastava näitaja alaraporteerimine 2019. a vahearuandes.
TATi6 § 5 lg 3: toetuse andmise tulemusena peab nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast hoolekandeteenuse
saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%.
Taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi ka TRO) punkti 1.8. alusel on projekti tulemusnäitaja osalejate osakaal, kes
6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, sihttasemega 30%.
2019. vahearuande alusel oli projekti väljundnäitaja ehk hoolekande teenuste saajate arv 31.12.2019 seisuga 21
(mõõtühik: teenuse saajat). Saavutatud väärtuse selgitus: Seisuga 31. detsember 2019 oli projekti teenusel 21
hoolduskoormusega inimest, kellest neljal oli hoolduskoormus kahe inimese suhtes. Osalejate osakaal, kes 6 kuud
pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, on 21%. Sealjuures on selgituses kirjas, et seisuga 31.
detsember 2019 oli 6 kuud pärast teenuse saamise algust tööturul 6 hoolduskoormusega inimest.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 alusel on näitajaks osalejad, kes 6 kuud pärast
hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul (tabel 14, lk 54).
Aprill 2020 näitajate metoodika alusel on meetmes 2014-2020.2.2 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandemeetmed“ raporteeritav tulemus: osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on
tööturul. Selgitus metoodika kohta: Osaleja "OP"-märgistusega tegevuses, kes kuus kuud pärast tegevusse
sisenemise algust on töö säilitanud, tööle saanud või osaleb aktiivsetes tööturumeetmetes. Vastavalt tegevusele on
teenusel osaleja isik, kellele osutatakse teenuseid, et toetada tema tööturul osalemist või isik, kelle tööturul
osalemist toetatakse seeläbi, et hooldatavale osutatakse teenuseid (st otsene teenuse saaja on hooldatav). Näitaja
raporteerimise selgitus: Seirearuandesse esitab tulemusnäitaja saavutustaseme SOM (STAT andmetele tuginedes).
Rakendusüksuse 28.08.2020 selgituste alusel tuginetakse TATi § 5 lõike 3 osas sihtrühma liikme antud tagasisidele.
RÜ ja Statistikaamet täiendavat kontrolli ei teosta, sest tööturul osalemine võib tähendada, et isik töötab, ent võib
tähendada ka seda, et isik on tööturu aktiivsetes meetmetes ja otsib aktiivselt tööd. Kuna isik võib aktiivselt tööd
otsida ka iseseisvalt, ei kajastu see info mistahes registrites. Seetõttu tuginetaksegi sihtrühma liikme enda ütlusele.
Toetuse saaja selgitas paikvaatlusel, et kõik hoolduskoormusega isikud, kes suunatakse projektis osalema, käivad
tööl. Sealjuures on neilt teenusele suunamisel välja küsitud töögraafikud. Kuna inimesed liituvad teenusele jooksvalt
kogu projekti vältel, siis jälgitakse tulemusnäitaja täitmist iga inimese jaoks eraldi, olenevalt teenusele tulemise ajast.
Kontrollimise aluseks on teenusepakkuja aruanne. Teenusepakkuja küsib iga kuu teenusel olijalt välja töögraafiku,
kuid toetuse saaja seda eraldi välja ei küsi, vaid lähtub esitatud aruannetest. Toetuse saaja usaldab teenusepakkujat
6
Sotsiaalkaitseministri 07.06.2016 määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
6
ja ei taha täiendavalt teenust saavatelt inimestelt infot küsida, kuna teenusesaajad on väga tundlikud, ei soovi oma
isikuandmeid jagada ja keelduvad projektis osalemast, kui sellega kaasneb liiga suur lisakoormus.
Toetuse saaja selgitas 17.09.2020, et õige saavutusmäär vahearuandes oli 33%.
2019. a IV kvartali aruande kohaselt oli kõigi teenuse saajate tööhõive staatus tegevusega liitumisel: töötav, FIE.
2020. a II kvartali aruande alusel oli 39-st 38-l juhul kõigi teenuse saajate tööhõive staatus tegevusega liitumisel:
töötav, FIE. Ühel juhul oli see: pikaajaline töötu (üle 12 kuu).
Projekti tulemusnäitaja arvutuses 2019. a vahearuandes on tehtud vigu ja ka toetuse saaja välja pakutud arvutus
projekti tulemusnäitaja osas ei ole korrektne. Audiitori hinnangul saab leida osakaalu tulemusnäitajate osas ainult
neist teenusel osalejatest, kellel on täitunud 6 kuud hoolekandeteenuse saamise algusest. Toetuse saaja on võtnud
arvesse aga kõik raporteerimise hetkeks teenusele suunatud isikud (21 tk), kellest ainult 6 tk olid teenust saanud
vähemalt 6 kuud. 2019. a IV kvartali aruanne tõendab, et tegevuse alustamise kuupäevast oli 31.12.2019 seisuga 6
kuud möödunud 6 isiku osas. Seega oleks korrektne saavutusmäär tulemusnäitaja osas 31.12.2019 seisuga olnud
100%. Eelpool toodust lähtudes on toimunud vahearuandes tulemusnäitaja alaraporteerimine.
TATi § 24 lõike 1 alusel tagab toetuse saaja struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja
projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. STSi § 24 p-
de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud
tulemuse saavutamise ning tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist.
Audiitor ei näe toetuse saaja paikvaatluse antud selgituste ja teenuslepingu aruannetes toodud info alusel riski, et
TRO-s sätestatud tulemusnäitajat ei saavutata.
2020. a II kvartali aruande alusel on viimane koduteenust saav isik liitunud projektiga 15.06.2020. TATi § 22 lõike 11
ja TRO punkti 1.12.3.3. alusel esitatakse projekti lõpparuanne 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi (01.10.2018 - 31.10.2020) lõppu ehk antud juhul hiljemalt 15.12.2020. Kõigil osalejatel saab 6 kuud täis
projekti lõpparuande esitamise ajaks, seega saab selleks ajaks tulemusnäitajate osas esitada korrektse seisu.
Vahepealsed raporteerimise ebakõlad saab likvideerida lõpparuandes.
Risk toetuse saajale:
Juhul, kui tulemusnäitaja on ebakorrektse arvutuse tulemusena väiksem, kui on nõutud TATis ja TROs, siis esineb
risk, et projekt ei saavuta näiliselt vajalikke tulemusi ja seetõttu tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus toetuse saajale:
Esitada lõpparuandes korrektne tulemusnäitaja.
Toetuse saaja kommentaar:
Tulemusnäitaja esitamisel vahearuandes oli toimunud inimlik eksitus, mis parandati kohe peale tähelepanu juhtimist
ja sellest informeeriti ka RÜ-d. Kuna vahearuanne kinnitati RÜ poolt, kes samuti ei pruukinud seda viga kontrolli
käigus märgata, siis ei olnud toetuse saaja sellest teadlik enne auditi poolset tähelepanu juhtimist.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures:
Raimo Saadi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui tulemusnäitaja on ebakorrektse arvutuse tulemusena väiksem, kui on nõutud TATis ja TROs, siis esineb
risk, et projekt ei saavuta näiliselt vajalikke tulemusi ja seetõttu tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel kontrollida tulemusnäitaja leidmise arvutuskäiku ja alusandmeid lõpparuandes, et
raporteeritaks korrektne tulemusnäitaja.
Rakendusüksuse/korraldusasutuse kommentaar:
7
RTK järgib, et toetuse saaja esitab lõpparuandes õigesti arvestatud näitajad.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/korraldusasutuses:
Helmi Tampere, lõpparuande kinnitamisel
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja ei ole hankeid läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tehti üks oluline
finantsmõjuga tähelepanek.
Oluline tähelepanek 4.1 – Sotsiaalteenuste hanke „Hoolekandeteenuse osutamine koduteenuse
arendustegevuste käigus" (RH nr 207205) läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega:
lepingu ese on osaliselt ebapiisavalt ja ebatäpselt määratud, hankija määratud hinna kujunemine ei
ole osaliselt põhjendatud, hankes on kehtestatud liialt piirav vastavustingimus ja edukaks on
tunnistatud sellele vastavustingimusele mittevastav pakkumus. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu
summas 29 473,72 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 6 315,80 eurot.
Toetuse saaja on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi ka RHSi) § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses.
Hankijal on kohustus hangete korraldamisel jälgida RHSi sätteid, mh §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise
üldpõhimõtteid. Taotluse rahuldamise otsuse punktis 1.12. on sätestatud, et toetuse saaja on kohustatud projekti
elluviimisel järgima perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, TAT määruses
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut, sh kohustub toetuse saaja TRO punkti 1.12.7 alusel järgima projekti
hangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatut.
Sotsiaalteenuse hankele kohaldub RHSi § 126 lõige 7, mis sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse
läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse
sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Hankija võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse,
taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas
ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.
RHSi § 3 punktide 1 kuni 3 alusel peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
proportsionaalselt; kohtlema kõiki isikuid (kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis,
muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga
ühinenud riigis) võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi
suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.
RHSi § 3 p 5 sätestab, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu
parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Toetuse saaja viis ajavahemikul 01.04.2019 kuni 29.04.2019 riigihangete registris läbi sotsiaalteenuste hanke nr
207205 „Hoolekandeteenuse osutamine koduteenuse arendustegevuste käigus". Riigihanke esemeks oli
hoolekandeteenuse osutamine koduteenuse arendustegevuste käigus, sh peab töövõtja osutama nii koduteenust kui
ka osalema teenuse arendustegevustes. Hanke tulemusena sõlmiti käsundusleping nr 4-3/119 ühispakkujatega
8
Koduhospiits OÜ ja Koduhoolduskeskus Certis MTÜ kogumaksumusega 357 895,22 eurot. Hankelepingu muudatuse
järgselt pikendati hankelepingut ühe kuu võrra ning hankelepingu kogumaksumus on 378 947,88 eurot.
Auditi käigus tuvastas audiitor riigihanke nr 207205 läbiviimisel neli olulist rikkumist:
1) Hankelepingu ese on osaliselt ebapiisavalt ja ebatäpselt määratud
Riigihanke alusdokumendi (edaspidi ka RH AD) p 7.3.3.2 sätestab, et „Pakkuja peab tagama meeskonna olemasolu,
kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad: osutada teenust lähtuvalt hooldusvajadusega inimese kõrvalabi
vajadusest ning hoolduskoormusega inimese töögraafikust lepingu maksu i jooksul vähemalt 40 (neljakümnele)
Tallinnas elavale hooldusvajadusega täisealisele inimesele.“ RH AD lisas 1 „Teenuse tehniline kirjeldus“ on kirjas, et
teenuse osutaja osutab teenust lähtuvalt hooldusvajadusega inimese kõrvalabi vajadusest ning hoolduskoormusega
inimese töögraafikust samaaegselt vähemalt 40 (neljakümnele) Tallinnas elavale hooldusvajadusega täisealisele
inimesele. Seega on riigihanke alusdokumendid omavahel vastuolus, selles osas, kas teenust peab osutama
samaaegselt vähemalt 40 (neljakümnele) inimesele või lepingu jooksul vähemalt 40 inimesele. Sõlmitud
hankelepingu lisaks olevas teenuse tehnilises kirjelduses on sõnastus: „Eesmärgi täitmiseks teenuse osutaja: osutab
teenust lähtuvalt hooldusvajadusega inimese kõrvalabi vajadusest ning hoolduskoormusega inimese töögraafikust
vähemalt 40 (neljakümnele) Tallinnas elavale hooldusvajadusega täisealisele inimesele.“
Tehnilise kirjelduse taustainfo punktis on viide Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2008 määrusele nr 2
"Koduteenuste osutamise tingimused ja kord", mille § 3 lõike 3 alusel osutatakse koduteenuseid kuni 20 tundi
nädalas. Samas on selle juures täiendus: „Teenuse sisu ja kättesaadavus on linnaositi erinev, mistõttu selle
praegusel kujul korraldamine ja osutamine Tallinnas pole otstarbekas ja jätkusuutlik. Seega pole teenus kättesaadav
nii oma mahult, korralduselt kui ka teenuse raames pakutavatelt komponentidelt. Vajalik on tagada teenuse
vajaduspõhine, ühetaoline ja jätkusuutlik korraldamine ja osutamine kogu linnas.“ Teenuse osutamise korraldamise
punktis on sätestatud, et „Teenuse maht sõltub kliendi kõrvalabi vajadusest ning hoolduskoormusega inimese
töögraafikust, mille ta esitab linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale. Linnaosa sotsiaalhoolekande osakond
tuvastab teenuse vajaduse ja annab selle kohta kirjaliku kinnituse (sh teenuse osutamise aeg, maht, algusaeg,
tähtaeg, koht jne).“ Seetõttu on tegemist üksnes olemasoleva olukorra kirjeldamisega, mille kitsaskohti kontrollitav
hange peaks lahendama. Seega ei ole hankes sätestatud, mis on osutatava teenuse maht näiteks kuu lõikes.
Hankelepingu täitmise aruannetest nähtub, et teenuse maht ühe hooldatava jaoks on kuu lõikes suures mahus
varieeruv. Näiteks 2019. a novembri kuuaruande põhjal on isikutele osutatud teenuse maht kõikunud vahemikus 0,5
kuni 41 tundi kuus. Seega ei ole 40 inimesele teenuse osutamine üksi piisavalt informatiivne, et pakkuja saaks täpselt
osutatava teenuse mahtu kalkuleerida.
RH AD punkt 7.3.2 sätestab, et „Meeskonna koosseisu võib kuuluda veel teisi spetsialiste. Meeskonna koosseisu ja
meeskonnaliikmete töökoormused planeerib ja korraldab pakkuja. Hoolekandeteenuse osutamise käigus peab
pakkuja vajaduse korral olema valmis suurendama meeskonnaliikmete arvu.“ Seega, kuna lisaks RH AD punktis
7.3.1.1 nõutud hooldustöötajatele (minimaalselt 3 täiskoormusega ametikohta) jäeti pakkujale võimalus ja vajadusel
ka kohustus täiendavate töötajate kaasamise ja koormuse osas, siis ei saa ka nõutud meeskonnaliikmete arvust
üheselt tuletada koduteenuse mahtu ning hinnata pakkumuse maksumuse asjakohasust.
Taotluses nähti ette, et koduteenust osutatakse projektis 40-le inimesele. Hanke korraldamise ajal pidi olema toetuse
saaja teadlik, kas projektist koduteenuse saajate nimekiri on koos ja kõik isikud vajavad seega samaaegselt teenust
või antud nimekirja alles koostatakse ja seega liituvad koduteenuse saajad projektiga jooksvalt. Seetõttu oli
koduteenuse osutamise osas võimalik hanke eseme täpsem kirjeldamine. See oli eriti oluline olukorras, kus
arendustegevuste osa ei olnud võimalik väga täpselt ette näha.
Seega ei ole hanke ese koduteenuse osutamise osas piisava täpsusega kirjeldatud, mis tähendab, et hanke
korraldamine ei ole toimunud läbipaistvalt ega kontrollitavalt (RHSi § 3 punkti 1 rikkumine). Võimalikud pakkujad ei
saanud hinnata, kas toetuse saaja kehtestatud kuuhind (21 052,66 eurot) on piisav või mitte. See võis omakorda
tuua kaasa olukorra, kus potentsiaalseid pakkujad loobusid pakkumuse tegemisest ehk rikutud on riigihangete
seaduse § 3 punkti 3 (konkurentsi efektiivne ärakasutamine). Seega pole võimalik veenduda, et hankija on rahalisi
vahendeid kasutanud säästlikult ja otstarbekalt ning sõlminud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi
suhte alusel (RHSi § 3 punkti 5 rikkumine). Sellest tulenevalt on rikutud ka RHSi § 126 lõiget 7. Audiitori hinnangul ei
9
saa antud juhul kõrvalekaldeid selgitada ka RHSi § 126 lõikes 7 lubatud sotsiaalteenuste eripärade arvesse
võtmisega. Hankelepingu eseme osaline ebapiisav ja ebatäpne määratlus ei ole kuidagi põhjendatav teenuste
kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlustega või
erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadustega, kasutajate kaasamise
ja innovatsiooniga.
2) Hankija määratud teenuse hind on osaliselt põhjendamata.
Toetuse saaja andis hanketeates ja lepingu projektis ette teenuse kuumaksumuse: 21 052,66 eurot ühe kalendrikuu
kohta.
Toetuse saaja selgitas 14.08.2020, et hinna aluseks võeti Tallinna linna erateenuste osutajate mahud ja hinnad,
samuti Tallinna linna omastehooldajate asendusteenuse mahud ja hinnad ning toetuti ka Tallinna 8 linnaosa
koduteenuse osutamise aruandlusele. Aluseks on võetud mh küsitlus, mille amet tegi tasulise koduteenuse osutajate
seas septembris 2018. Turuhind 2019. a oli keskmiselt 15-16 € tund. Projekti teenus pidi sisaldama ka
lisakomponente ja teenuse osutaja arendustegevustes osalemist, mis on ka sisse planeeritud. Lisaks tõi toetuse
saaja välja, et arenduse alla kuuluv uute teenuse komponentide testimine ja selle tulemused ei ole ette planeeritavad,
see on klientide abivajadusest ja nende valmisolekust lähtuv.
Taotluses on eelarve rea täpsustusena kirjas: „Teenuseosutaja (TO) leidmiseks korraldame hankemenetluse ning
valdav osa planeeritud eelarvest on teenuse osutamisega seotud töötajate töötasudeks ning teenuseosutamisega
seotud kuludeks. Eelarvet koostades arvestasime, et täna osutatakse omastehooldaja asendusteenust hinnaga 10,2
eur tunnis. Projektitaotlust koostades konsulteerisime ka TO-dega , millest selgus, et koduteenuse osutamise tunni
hind on orienteeruvalt 15 eur. Eelarve sisaldab ka arendustegevuse raames TO poolt korraldatavaid infopäevi
teenusega seotud spetsialistidele eesmärgiga tagada ühtne arusaam uueneva teenuse sisust ja
korralduspõhimõtetest, ühtse hindamisinstrumendi kasutamisest jne. TO hakkab osalema arendustegevustes, olles
kaasatud aktiivselt teenusdisaini protsessi ning integreerib teenusdisaini tulemused jooksvalt oma tööprotsessi ja
arendustegevustesse. Seega muudab TO vajadusel oma teenuse korraldamist ja osutamist tööprotsessi käigus
(need ongi teenuse arendustegevused). Enne hanke koostamist ei saa detailselt ette näha, millise osa eelarvest
moodustab arendustegevustega seonduv tegevus.“
Audiitor ei tuvastanud SFOSist taotluse lisasid, mis tõendaksid koduteenuse hanke maksumuse kujunemist. Toetuse
saaja esitatud fail „Koduteenuse osutajad“ sisaldab paljusid erinevaid teenuseid, millest kõik ei ole võrreldavad
auditeeritavas projektis hangitava koduteenusega (nt meistrimehe teenused, meditsiiniline transport, koduõeteenus
jmt). Kui vastavad kuluread maha arvestada, siis võib keskmiselt jõuda järeldusele, et toetuse saaja välja pakutud
koduteenuse osutamise tunnihind vahemikus 15-16 eurot on adekvaatne.
Kuivõrd hangitav teenus sisaldas mh arendustegevusi, siis ei ole põhjendatud võtta hinnakujunemise aluseks üksnes
omastehooldajate asendusteenuse ja koduteenuse osutamise turuhinda, sest tegemist on ainult hangitava teenuse
ühe komponendi turuhinnaga. Põhjendused puuduvad arendustegevuste hinna osas. Hinna etteandmine oleks
mõistlik juhul, kui teenus on täpselt kirjeldatud, aga nagu selgub toetuse saaja selgitustest, siis on arendustööde
osas tegemist prognoosimatu mahuga tööga ja esmakordse testprojektiga. Teenuse mahu ebapiisav kirjeldus
koduteenuse osas (lepingu eseme määratluse analüüs on toodud punktis 1) ei võimalda omakorda veenduda
teenusele määratud hinna korrektsuses. Kuumaksumuse lahtikirjutuse vormil on jäetud pakkujale võimalus lisada
summa lahtrisse "Muud planeeritavad teenuse osutamisega seotud kulud (Vajadusel lisada maht tundides)." Seega
on jäetud teenusepakkujale võimalus etteantud summa nö täiskirjutada lisakuludega, mille turuhinnas ei saanud
hankija enne hanget veenduda.
Hankelepingu täitmise aruannetest 2019. a oktoober kuni detsember nähtub, et koduteenust osutati vastavalt 18, 23
ja 25 inimesele ehk reaalselt osutatava koduteenuse maht kõigub kuude lõikes. Samas ei ole hankija kuumaksumuse
etteandmisel näinud ette võimalust hinda vastavalt reaalsele tööle vähendada ja on tasunud kõik kuumaksed
täismahus.
Eelpool toodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHSi § 3 punkte 1 ja 5. Kuna hankes etteantud hinna kujunemine
ei ole osaliselt põhjendatud, siis ei ole hanke korraldamine toimunud läbipaistvalt ega kontrollitavalt. Seega pole
võimalik veenduda, et hankija on rahalisi vahendeid kasutanud säästlikult ja otstarbekalt ning sõlminud hankelepingu
10
parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Sellest tulenevalt on rikutud ka RHSi § 126 lõiget 7. Audiitori
hinnangul ei saa antud juhul kõrvalekaldeid selgitada ka RHSi § 126 lõikes 7 lubatud sotsiaalteenuste eripärade
arvesse võtmisega. Hankija määratud hinna kujunemise osaline põhjendamatus ei ole kuidagi selgitatav teenuste
kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlustega või
erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadustega, kasutajate kaasamise
ja innovatsiooniga.
3) Edukaks on tunnistatud vastavustingimusele mittevastav pakkumus
Riigihanke alusdokumendi punkti 7.3.1.3 alusel peab pakkujal olema hoolekandeteenuse tööprotsessi teostamiseks
moodustatud professionaalne meeskond, kuhu peab mh kuuluma teenuse koordinaatori ülesandeid täitev
meeskonnaliige. RH AD-i p 7.3.4.1.1 vastavustingimus: „Teenuse tööprotsessi teostamiseks kaasatavad
meeskonnaliikmed peavad vastama järgmistele nõuetele: kõigil meeskonna liikmetel (v.a. hooldustöötajad): peab
olema kõrgharidus.“
Eduka pakkumuse lisa 4 alusel kuulub eduka pakkumuse meeskonda mh C. K., kelle roll meeskonnas on
koordinaator-raamatupidaja. CV alusel puudub nimetatud isikul kõrgharidus.
Toetuse saaja 14.08.2020 selgitused: „Hankija tegi kaalutlusotsuse, võttes arvesse seda, et teenuse osutamise
alustamisega projektis oli juba kriitiline aeg kätte jõudnud - tegemist oli juba teise hankega (esimene luhtus, kuna
esimese hanke ainukesel pakkujal oli maksuvõlg ja ta ei tasunud ega ajatanud seda). Lisaks teadvustasime endale,
et hoolekande valdkonnas ei ole kahjuks eriti palju juriidilisi isikuid, kes seda teenust osutavad ja kes sooviksid ja kel
oleks ka võimekus projektis (kvaliteetset) teenust osutada. Seega võtsime arvesse mõlema pakkuja meeskonna
kompetentsid tervikuna. Võrreldes pakkumustes välja toodud meeskondi ja nende kogemusi ja haridust ning
kaaludes läbi meeskondade kui tervikute kompetentsuse, otsustasime, et kriitiline on hooldustöötajate pädevus -
ühelt poolt klienditöö tegijana ja teiselt poolt nende vajadus näha laiemat pilti, et osaleda ka teenuse
arendustegevustes. Eduka pakkuja hooldustöötajad omasid haridust ja pädevust. C. K.-l oli olemas vastav
töökogemus, mis andis samuti kindluse, et ta saab ühe meeskonnaliikmena hakkama. Samuti oli eduka pakkuja
meeskonnas kaks tugevat lisarolli /…/Meeskondade kui tervikute kompetentse vaadates ja kaalutledes otsustasime,
et hooldustöötajate oskused ja kogemused on eelduseks, et teenus saaks osutatud kvaliteetselt. Klientide positiivne
tagasiside (teenuseosutaja küsis klientidelt, kas nad soovivad teenusega jätkata ka oktoobris 2020) annab ka sellele
kinnitust, et teenusega ollakse rahul.“
Pakkumuste vastavuse hindamise etapis ei saa asuda hanketingimusi tühistama või tähtsuse järjekorda seadma,
kuivõrd võimalikud pakkujad ei saanud sellega arvestada. Ajapuudusega projekti elluviimisel ei saa õigustada RHSi
sätetest kõrvalekaldumist. Projekti peab planeerima piisavalt aega hangete läbiviimiseks. Lisaks näeb RHS eelmiste
hangete ebaõnnestumisel ette kiiremad erimenetlused. Näiteks RHSi § 126 lg 6: hankijal on õigus korraldada
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui esineb vähemalt üks
käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 50 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alus või kui hanketeate või
eelteatega alustatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi
oluliselt ei muudeta.
Nõuetele vastavaks ja edukaks on tunnistatud pakkumus, mis ei täida ühte hankes kehtestatud vastavustingimust.
Eelpool toodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHSi § 3 punkte 1 ja 2. Hanke läbiviimisel ei ole hankija
tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kohelnud kõiki isikuid (kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus
Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis) võrdselt. Seetõttu on rikutud ka RHSi § 126 lõiget 7.
Audiitori hinnangul ei saa antud juhul kõrvalekaldeid selgitada ka RHSi § 126 lõikes 7 lubatud sotsiaalteenuste
eripärade arvesse võtmisega. Ainuke võimalik kohalduv asjaolu oleks teenuse katkematuse printsiip, kuid TATi § 24
lg 2 sätestab, et toetuse saaja ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega
asendada olemasolevate teenuste kulusid. Ehk TAT keelab olemasoleva teenuse asendamise projektis pakutavaga
ja seega ei kohaldu ka teenuse katkematus, kuivõrd vastavat teenust enne ei pakutudki.
11
4) Hankes on kehtestatud piirav vastavustingimus
Eelmisest punktist nähtub, et toetuse saaja on hanke menetlemise keskel hinnanud ebavajalikuks RH AD-i p 7.3.4.1.1
vastavustingimuse: „Teenuse tööprotsessi teostamiseks kaasatavad meeskonnaliikmed peavad vastama
järgmistele nõuetele: kõigil meeskonna liikmetel (v.a. hooldustöötajad): peab olema kõrgharidus.“ Lisaks on toetuse
saaja 14.08.2020 selgitustes kinnitanud, et tegelikult piisas teenuse osutamiseks teenuse koordinaatori puhul
töökogemusest ja et hoolimata kõrghariduse puudumisest meeskonnaliikmel on kliendid osutatava teenusega rahul.
Tingimuste kehtestamisel peab hankija arvestama, et tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema
objektiivsed, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hankelepingu eseme suhtes asjakohased.
Vastavustingimuste kehtestamisel tuleb lähtuda sisulisest vajadusest. Antud juhul on selgunud, et hankes
kehtestatud vastavustingimus meeskonnaliikmete kõrghariduse olemasolule (v.a. hooldustöötajad) ei olnud
hangitud teenuse osutamiseks vajalik, põhjendatud ega asjakohane. Seetõttu oli tegemist piirava tingimusega, mida
ei oleks tohtinud üldse hankes kehtestada. Eriti oluline oleks olnud iga tingimuse vajalikkust kaaluda, kui esimene
hange juba ebaõnnestus ja toetuse saaja väitel on hoolekande valdkonnas potentsiaalseid töövõtjaid vähe.
Eelpool toodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHSi § 3 punkte 1, 2, 3 ja 5. Hanke läbiviimisel ei ole hankija
tegutsenud läbipaistvalt, kontrollitavalt ega proportsionaalselt. Hankija ei ole jälginud, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ja
seetõttu ei ole tagatud ka konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Ei saa välistada, et mõni pakkuja jättis
oma pakkumuse esitamata, kuna ei olnud suuteline ebavajalikuks osutunud nõuet täitma. Seetõttu ei ole tõendatud
rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ja et hankeleping on sõlmitud parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte alusel. Eelnevast tulenevalt on rikutud ka RHSi § 126 lõiget 7. Audiitori hinnangul ei saa antud juhul
kõrvalekaldeid selgitada ka RHSi § 126 lõikes 7 lubatud sotsiaalteenuste eripärade arvesse võtmisega. Piirava
vastavustingimuse kehtestamine ei ole kuidagi põhjendatav teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse,
taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlustega või erinevate kasutajagruppide, sealhulgas
ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadustega, kasutajate kaasamise ja innovatsiooniga.
Kokkuvõte:
Tuvastatud rikkumiste osas ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik
välja selgitada, mis oleks olnud korrektselt hangitud teenuse turuhind. Nimetatud rikkumistele kohaldub
ühendmääruse § 228, mille alusel, kui sotsiaalteenuste riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust,
kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1
nimetatud finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 21 lõige 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46
lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle
rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis
vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile
eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole
sätestatud teisiti.
Kuivõrd hankes on tuvastatud mitu rikkumist, siis kohaldub ühendmääruse § 21 lg 3. Selle alusel, kui ühes hankes
tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja-
või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni
määra. Hankes on mitu olulist rikkumist, sh kahe osas on Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) hangete
finantskorrektsiooni juhendis7 soovitatud finantskorrektsiooni määr 10%. EK juhendi punkti 2.1 alapunkt 12 soovitab
teha hankelepingule finantskorrektsiooni 10 % juhul, kui hankelepingu ese on ebapiisavalt või ebatäpselt määratletud.
„Hanketeates ja/või tehnilises kirjelduses esitatud kirjeldus on ebapiisav või ebatäpne ega pruugi seetõttu
võimaldada potentsiaalsetel pakkujatel/taotlejatel lepingu eset täpselt kindlaks määrata; sellel on heidutav mõju,
mis võib konkurentsi piirata.“ EK juhendi punkti 2.1 alapunkt 11 soovitab teha hankelepingule finantskorrektsiooni
7
Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsus С(2019) 3452 final, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade
rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks ja selle lisa.
12
10 % juhul, kui: „Need on kriteeriumid või tingimused, mis ei ole küll siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste
tõttu diskrimineerivad, kuid siiski piiravad ettevõtjate juurdepääsu konkreetsele hankemenetlusele, nagu näiteks
järgmistel juhtudel: 1) juhtumid, mil konkreetse lepinguga seoses nõutav pädevuse või suutlikkuse miinimumtase on
lepingu esemega seotud, kuid ei ole sellega proportsionaalne.“ Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada 10%
finantskorrektsiooni määra lähtudes ühendmääruse § 21 lg-st 1 ja §-st 228.
Vastava protsendimäära rakendamisel on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblik 29 473,728
eurot, millest auditi ulatusse kuulub 6 315,809 eurot.
Risk toetuse saajale:
Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike toetuse kulude osas tagasimakse 22 105,29 eurot (sh
auditi ulatuses 4736,85 eurot) ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 7368,43 eurot (sh auditi ulatuses
1578,95 eurot) projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
Väide 1: Hankelepingu ese on ebapiisavalt ja ebatäpselt määratud
Tähelepanek: Hankija koostas riigihanke alusdokumendi heas usus ning järgides RHS § 3. Kuna hankija viis sellist
hanget läbi esimest korda ja soovisime, et dokument oleks korrektne ja nõuetele vastav ning hiljem ei tekiks
probleeme, püüdsime saada Innovelt hankedokumendi osas eelnõustamist.
Saime 07.02.2019 järgneva vastuse: Eelnõustamist olete taotlenud sotsiaal- ja erimenetlusele, mille hankelepingu
eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piira. SA Innove eelnõustamise korra kohaselt me selliseid hankeid üldjuhul
ei nõusta, kuna RHS-is ei ole eriti nõudeid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustele. Hankija arvestab RHS § 3
üldpõhimõtetega ja määrab alusdokumentides erimenetluse korra. Eelnõustame juhul, kui hankijal on mingid
keerulisemad või spetsiifilised küsimused (nt seoses summeerimisega). Ettevalmistuslehel ei ole ühtegi spetsiifilist
küsimust. Kas selles sotsiaalteenuse erimenetluses on mõni konkreetne probleem, millele tähelepanu pöörata, või
spetsiifiline küsimus?
Kuna spetsiifilisi küsimusi ei olnud, vaid soovisime üldist ülevaatamist, siis amet eelnõustamist ei saanud.
Nõustume, et alusdokumendis on ühte lausesse inimliku eksimuse tõttu sisse jäänud kirjaviga, kas teenust peab
osutama samaaegselt või lepingu jooksul vähemalt 40 inimesele. See on aga kergesti, ilma uut teavet alusdokumenti
lisamata, pakkujate poolt täpsustatav (RHS § 46 lg 3).
Kaks pakkujat on enda pakkumuste esitamisega kinnitanud kõikide alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist (RHS § 110 lg 3). Eelnev tähendab, et tingimustega nõustumiseks on pakkuja dokumendist aru saanud,
kuna täpsustusi ei küsitud. Tartu Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-11-1300 asunud seisukohale, et hankes on
konkurents, kui on olemas vähemalt kaks ettevõtjat, kes saavad hankel osaleda.
8
Mitteabikõlbliku kulu arvestuse aluseks on hankega nr 207205 seotud arved, mis on väljastatud kuni kuupäevani 01.07.2020.
Kulude nimekiri on võetud seisuga 06.10.2020 SFCS aruande SF19 alusel. Kokku on selliste arvete abikõlblik summa 294 737,24
eurot * finantskorrektsiooni määr 10% = 29 473,72 eurot, millest toetus 75% ehk 22 105,29 eurot ja omafinantseering 25% ehk
7368,43 eurot.
9
Koduhospiits OÜ arved: 04.11.2019 nr 19-54 summas 21 052,66 eurot; 02.12.2019 nr 19-57 summas 21 052,66 eurot;
02.01.2020 nr 19-62 summas 21 052,66 eurot. Abikõlblik kogusumma 63 157,98 eurot * finantskorrektsiooni määr 10% =
6315,80 eurot, millest toetus 75% ehk 4736,85 eurot ja omafinantseering 25% ehk 1578,95 eurot.
13
Hankija leiab, et hanke alusdokument on koostatud piisava täpsusega, et tagada võrdsed ja läbipaistvad tingimused
pakkumuste esitamiseks. Kuna tegemist on arendustegevusega, siis ei ole võimalik hankelepingu eset määratleda
sellise täpsusega nagu väljakujunenud teenuse tellimisel avatud hankemenetluses. Vaidlustuskomisjon ja kohtud on
korduvalt leidnud, et üksnes ja ainult hankija pädevusse kuulub hankelepingu eseme ning hankija vajaduste
määratlemine. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-15-809 punktis 12 märkinud, et RHS § 3 p-dest 1 ja 4 ei
tulene hankijale kohustust tellida üksnes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele vastavat teenust, vaid
arvestada võib ka muude eesmärkidega.
Riigikohus on kohtuasjas 3-20-718 punktis 15.2 märkinud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja
läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, kuid tehnilise kirjelduse
üksikasjalikkus peab olema proportsionaalne hankelepingu eseme suhtes. Samas punktis on riigikohus märkinud, et
sotsiaalteenuste alla kuuluvas rahvatervise valdkonnas on hankija kaalutlusõigus hankelepingu eseme
määratlemisel tavalise riigihankega võrreldes oluliselt suurem. Sama kohtuasja 3-20-718 punktis 17 on Riigikohus
märkinud, et hankijal pädevusse kuulub hankelepingu eseme määratlemine ning selle täpsuse aste. Kui tingimusele
on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Arendamisel
oleva sotsiaalteenuse puhul on põhjendatud olemasoleva olukorra kirjeldamine selleks, et pakkujatel oles võimalik
teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ka meetme määruses on välja toodud, et teenusega peab kaasnema
arendustegevus muidu toetust taotleda ei saa. Kuna isikud ja nende teenuse vajadus on erinev, on täielikult
põhjendamatud etteheited, et hankija on rikkunud § 3 punkti 1. Riigihangete direktiivi põhjenduspunkti 114 kohaselt
on isikukesksetele teenustele kehtestatud tavaliste teenustega võrreldes erikord just seetõttu, et neid ei ole võimalik
hankida tavapärase avatud hankemenetlusena. Auditis ei arvestata teenuse iseloomu ning hinnatakse teenust
samaväärselt tavateenusega ning sellest tulenevalt heidetakse ette RHS § 3 rikkumist. Riigihangete kommenteeritud
väljaandes on märgitud, et RHS § 3 nõuete täitmisel tuleb lähtuda hankelepingu esemest ning põhjendamatu on
tõlgendada RHS § 3 põhimõtteid samasuguse rangusega nagu tavateenusel avatud hankemenetluses (vt RHS
kommenteeritud väljaanne § 3 punkt 16).
Teenuse saajate arv üksi ei anna kogu infot teenuse mahu kalkuleerimiseks. Teenuse mahu hindamiseks peab
pakkuja tutvuma kogu tehnilise kirjeldusega ning nõuetega meeskonnale sh, meeskonna suurusele.
Pakkujad esitasid koos pakkumusega kuumaksumuse lahtikirjutuse vormid. Vaadates kahe pakkuja vorme (mis on
piisav, et tekiks võrdlusmoment) on need kuluridade lõikes üsna sarnased, seega leiame et pakkujad on infost
ühtemoodi aru saanud.
Teenuse mahu ja pakkumuse maksumuse hindamisel on antud teenuse puhul hankija hinnangul kõige tähtsam
meeskonna suurus. Hooldustöötajate koormus minimaalselt 3,0 ametikohta on dokumendis ette kirjutatud,
ülejäänud töötajate kaasamine ja koormus on jäetud pakkuja otsustada. Kui vaadata pakkumuse lahtikirjutuse vorme
on pakkujate esitatud meeskondade suurused üsna sarnased. Ühel 6,0 ametikohta ja teisel ca 6,08 ametikohta.
Ametikohtadest lähtuvalt saab juba paika panna tööjõu- ning muud püsikulud.
Ka siinpuhul leiame, et lähteandmed on olnud kalkuleerimiseks piisavad.
Alles arendatava teenuse puhul ei olnud teada, kui palju kliente linnaosad alguses või hiljem suunavad, sest ei ole
võimalik ette teada, mitmel inimesel võib tekkida vajadus teenuse saamiseks. Koduteenuse kliente ei saa hoida
eelnevalt ootel, sest teenuse vajadus on tavaliselt kohene ja võib olla ka nii, et abi peab osutama enne, kui
koostatakse hoolduskava või sõlmitakse leping. Ka praegu ei hoita kliente eelnevalt nimekirjades. Seetõttu esitati
pakkujatele alusdokumendis tingimus: hoolekandeteenuse osutamise käigus peab pakkuja vajaduse korral olema
valmis suurendama meeskonnaliikmete arvu. 3,0 koormusega hooldustöötajat oli mõeldud minimaalseks arvuks.
Iga hooldustöötaja kohta planeeriti ca 13-14 klienti arvestusega, et juhul, kui kliente on rohkem, siis peab pakkuja
meeskonda suurendama.
Lepingu eset ei saanudki määrata sama täpselt kui näiteks Sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) lähtuva
sotsiaalteenuse osutamise korral. Tegemist on teenuse arendamisega (mis sisaldab arendatava teenuse testimist)
nagu oli ka meetme määruses nõutud ja seletuskirjas välja toodud, seega oli vaja kindlasti teenuseosutajale eraldada
14
täiendavaid vahendeid täiendavate teenusekomponentide testimiseks ja arendustegevustes osalemiseks.
Teenusekomponendid, nende maht ja projekti arendustegevustes osalemise maht selgub täpsemalt
arendustegevuste käigus, seetõttu ei olnud võimalik vahendeid detailselt planeerida ja tegevusi hinnastada.
Koduteenuse komponentide ja teenusmudelite hinnastamine oli planeeritud ühe käesoleva projekti tegevusena ja
seetõttu ei olnud võimalik alles planeeritavatest tegevustest ette rutata ning eelarve planeeriti lähtuvalt parimatest
hetketeadmistest ja kogemustest.
Tegemist ei ole konkreetsete ette ära määratud teenustega vaid arendustegevustes osalemisega ja
arendustegevuste täpne maht planeeritakse arendustegevuste alguses ja vaadatakse üle arendustegevuste käigus
arendusjuhi eestvedamisel. Kuna teenuseosutaja peab olema kaasatud arendusprotsessi, et anda omaltpoolt sisend
ja teisalt integreerida arendusprotsessi tulemeid teenuse osutamise (testimise) protsessi, siis on vajalik ka neile
eraldada selleks vahendeid. Meetme "Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste tingimused ja kord" ütleb,
mida tähendab teenuse arendamine. Eesmärgiks ei ole teenuse tavapärane osutamine täiendavalt KOV rahastusele
ESF vahenditest. Kuna meetme määruse järgi tuleb teenust arendada, siis tuleks kõikidele osapooltele üheselt
selgeks teha, mida teenuse arendamine täpsemalt üldse tähendab, mida tähendab teenuse osutamine (testimine)
arendustegevuste raames ja mis on eelarveliste vahendite planeerimise erinevus võrreldes tavalise osutamisega.
Eelarvet ei võimalik planeerida samamoodi kui hangitakse nt SHS teenuse osutamist.
Esimene hange luhtus pakkuja maksuvõlgnevuse tõttu, teises hankes oli kaks pakkujat, kusjuures ühe pakkuja mitte
ükski kolmest hooldustöötajast ei vastanud alusdokumendis esitatud tingimustele. Meie hinnangul need kolm
pakkujat annavad piisava konkurentsi ja ülevaate turust. See, et potentsiaalsed pakkujad on olemas ja hankes
osalemisest loobunud on audiitori subjektiivne oletus, millel ei ole mingit tõendust.
Nõustume, et riigihanke alusdokumendis on inimliku kirjavea tõttu tekkinud ühes lauses ebatäpsus. Leiame, et
lähteandmed tervikuna on olnud pakkujate jaoks piisavad. Kui pakkujale jääb midagi ebaselgeks, on tema
hoolsuskohustus seda täpsustada. Kuna pakkujad ei ole küsinud täpsustusi, alusdokumenti vaidlustanud, nende
pakkumused on sarnased, siis on nad dokumendist piisavalt aru saanud. Leiame, et alusdokumentides on kasutatud
vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. Tagatud on võrdsed
tingimused pakkumuste esitamiseks
Väide 2: Hankija määratud teenuse hind on osaliselt põhjendamata.
Leiame, et hinna kujunemine hankes on põhjendatud. Taotluses ei olnud tõepoolest lisasid maksumuse kujunemise
kohta, kuid oleme esialgses vastuses välja toonud, millele tuginesime. Taotluses ei olnud neid lisasid ka nõutud ja
taotlus läbis vastavuse kontrolli ja hindamise. Leiame, et neid dokumente oli piisavalt, millele tugineda saime ja mis
olid aluseks meie hinna kujundamisele.
Kuna me ei ole varem hankinud sotsiaalteenuste osutamist arendustegevuste raames, siis ei olnud meil tugineda
millelegi sarnasele. Koduteenuse ja selle komponentide hinnastamine toimus alles käesoleva projekti raames
(peamiselt 2020 aasta keskel), kuid projekti alustades meil seda infot ei olnud ja ei saanudki olla. Hinnakujunemise
aluseks omastehooldaja asendusteenuse ja koduteenus turuhinna võtmine oli põhjendatud, sest see oli aluseks
vastavate komponentide hinna kujundamiseks.
Hankija lähtus teenuse eeldatava hinna määramisel muuhulgas teistest sotsiaalvaldkonna hangetest. Näiteks Riigi
Tugiteenuste Keskuse korraldatud naiste tugikeskuse teenuse osutamise hange: https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/727317/documents?group=B, kus raha eraldatakse igas kalendrikuus fikseeritud summas,
olenemata, kui palju naisi pöördub teenusele või tarbib erinevaid teenuse komponente.
Oleme jõudnud veendumusele, et jättes pakkujatele kohustuse hind ise planeerida, oleks see suure tõenäosusega
toonud kaasa valekalkulatsioone ning tekitanud hilisemaid probleeme. Kui ei ole täpselt võimalik ette teada
arendustegevused, milles on vajalik osaleda, ei saa jätta pakkuja kohustuseks sellistele tegevustele hinda ja mahtu
ette määrata.
Auditis esitatud subjektiivne väide: Kuumaksumuse lahtikirjutuse vormil on jäetud pakkujale võimalus lisada summa
lahtrisse "Muud planeeritavad teenuse osutamisega seotud kulud (Vajadusel lisada maht tundides)." Seega on
15
jäetudteenusepakkujale võimalus etteantud summa nö täiskirjutada lisakuludega, mille turuhinnas ei saanud hankija
enne hanget veenduda.
Kindlasti ei ole lubatud pakkujatel pakkumuse maksumus nö. täis kirjutada lisakuludega, mille turuhinnas ei saanud
hankija enne hanget veenduda. Kui lugeda terviklikult alusdokumendi p.7.2 ning vaadata sellega seonduvat lisa nr. 5
on arusaadav, et me räägime alusdokumendis nimetatud tegevustest. Muude kuludena on mõeldud eelpoolses
loetelus nimetamata, kuid hankelepingu esemest tulenevaid kulusid nt. teenuse osutamisega seotud töövahendeid,
vajadusel alusdokumendi punktis 7.3.4.2.2 nimetatud koolituskulusid jne.
Kuna teenuse osutamise maht kõigub kuude lõikes, kõigub ka arendustegevuste elluviimine ja arendustegevustes
osalemine kuude lõikes, samuti on teenuseosutajal ka teisi kohustusi, nt tagasiside küsitluste ettevalmistamine ja
läbiviimine, kokkuvõtete ja analüüside koostamine, ettekannete tegemine oma tegevustest erinevatel üritustel jne.
mida ta teeb projektis osalemise raames mitte vabatahtliku tööna ja seega on õigustatud ka igakuine paindlikkus
eelarve kasutamisel, mis puudutab arendustegevuste osa. Teenuseosutaja ei oleks saanud ega osanud ette
ennustada ja ise pakkuda arendustegevuste hinda, kuna tegevused ja maht muutusid arendustegevuste käigus (vt
kirjeldus, kuidas arendustegevusi planeeritakse ja ellu viiakse teenusdisaini protsessi raames).
Sotsiaalteenuste puhul on kindlasti ka osutamise hind seotud teenuse kvaliteediga. Selle kohta on leida palju
praktilisi näiteid lähiminevikust, nt riiklike naiste tugikeskuste teenuse hankimine varasematel aastatel tõi välja, et
kvaliteetset ja terviklikku teenust ei ole võimalik hankida odavpakkujatelt. Seda seisukoha toetab ka kohtupraktika,
mille kohaselt ei ole hankija kohustatud leppima minimaalsetele nõuetele vastava teenusega vaid võib lähtuda oma
vajadustest. Antud juhul on selleks kvaliteetne sotsiaalteenus.
Soovisime pakkujat, kes ei teeks hanke võtmiseks põhjendamatult madalat pakkumust sest meie eesmärk oli saada
parim hinna ja kvaliteedi suhe.
Saame väita nii projekti meeskonna seisukohalt kui ka teenuse saajate tagasiside küsitluse tulemuste põhjal, et
teenuse osutamine oli kvaliteetne ja rahulolu teenuse saajate poolt oli kõrge. See näitab samuti, et teenuse
kvaliteedile rõhumine andis soovitud tulemused.
Väide 3: Edukaks on tunnistatud vastavustingimusele mittevastav pakkumus
C. K., kelle roll meeskonnas on koordinaator-raamatupidaja on kaks aastat Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis
õendusalast kõrgharidust omandanud ning tal on parameediku väljaõpe ja valdkondlik teenuse koordineerimise
kogemus.
Innove spetsialist kontrollis augustis aastal 2019 riigihanke läbiviimist väljamaksetaotluse nr. 3 raames. Ta esitas
lisaks muudele küsimustele ka järgneva küsimuse: Võitnud pakkuja koordineerijal ei ole samuti kõrgharidust (kui on
nõue, et kõigil meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus va hooldustöötajatel, kas siis ei peaks olema täidetud ka
see?).
Väljamaksetaotlus nr. 3 rahuldati ning seega sai hankija tõdemuse, et rakendusüksus on tunnistanud hanke
alusdokumendid ja läbiviimise korrektseks.
Võrreldes pakkumustes välja toodud meeskondi ja nende kogemusi ja haridust ning kaaludes läbi meeskondade kui
tervikute kompetentsuse otsustasime, et kriitiline on hooldustöötajate pädevus. Eduka pakkuja hooldustöötajad
omasid haridust ja pädevust. Teenuse osutaja esitas C.K pakkumuses täiendava meeskonnaliikmena parameediku
ja koordinaatorina, sest kõigil teistel meeskonnaliikmetel olid haridusnõuded täidetud. Koordinaatori ja meeskonna
liikme rollis nägi pakkuja aga eelkõige K.L.
Alusdokumendi punkti 8.1 kohaselt võib hankija pakkumuse vastavaks tunnistada kui selles ei esine sisulisi puudusi.
Alusdokumendi punkt 7.3.4 sätestas meeskonnaliikmete nõuded ja 7.3.6 kohaselt pidi pakkuja esitama
meeskonnaliikmete dokumendid. Alusdokumendi punkt 3.3.7 reguleeris täiendavate meeskonnaliikmete
dokumentide esitamist. Nimetatud punktide koosmõjus sai pakkuja aru, et kui meeskonnaliikmed vastavad punkti
7.3 nõuetele, siis ei mõjuta pakkumuse vastavust täiendava meeskonnaliikme haridus. Arvestades seda, et C.K oli
16
täiendav meeskonnaliige, oleks pakkuja vastavaks tunnistamata jätmine seetõttu, et täiendaval meeskonnaliikmel
puudus kõrgharidus ebaproportsionaalne. Riigikohus on kohtuasjas 3-19-1464 punktis 13 märkinud, et Euroopa
Kohus on võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tõlgendanud nii, et nendega on vastuolus ettevõtja
kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega
seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid lünkade täitmisest haldusorgani või kohtu poolt.
Sama lahendi punktis 16 märgib kohus, et pakkuja pädevuses on pakkumuse vastavusele hinnangu andmine. Antud
juhul hindas hankija pakkumuse vastavaks, kuna kahte punkti võis koosmõjus tõlgenda erineval viisil.
Hiljem lepingu täitmisel täitis C.K tõesti ka koordinaatori ülesandeid. Projekti jooksul koordinaator vahetus ja uuel
koordinaatoril on kõrgharidus. Asjaolust, et C.K täitis oma tööülesandeid hästi, ei saa teha meelevaldset järeldust,
et kõrghariduse nõue ei olnud põhjendatud. Kuna C.K siiski on kaks aastat õendusalast kõrgharidust omandanud,
ei saa me olla kindlad, et sama kvaliteediga teenust suudaks pakkuda isik, kes seda teinud ei ole.
Kokkuvõtvalt on põhjendamatu väide, et vastavaks on tunnistatud mittevastav pakkumus. Samuti on alusetu väide,
et hanke vastavustingimused on piiravad.
Väide 4: hankes on kehtestatud piirav vastavustingimus
Hanketingimused kehtestas hankija heas usus, et need on vajalikud ning tagavad parima ja kvaliteetseima teenuse.
Koordinaatori haridusnõue oli dokumenti luues asjakohane ning proportsionaalne hanke esemega.
Auditis esitatud väide: Hanke läbiviimisel ei ole hankija tegutsenud läbipaistvalt, kontrollitavalt ega proportsionaalselt.
Kuna hankijal puudus varasem kogemus sarnase hanke läbiviimisel, uurisime tööotsingu portaalidest (cv-keskus, cv-
online) ja e-riigihangete registrist varasemalt läbiviidud hangete nõudeid koordinaatoritele ja selgus, et nii tööotsingu
portaalides, kui e-riigihangete registris nõutakse koordinaatoritelt kõrgharidust.
Ka vastuse kirjutamise ajal, otsides ameteid “hoolduskoordinaator” ja “koordinaator”, on kõikides töökuulutustes
kõrghariduse nõue.
Seega lähtus hankija hankedokumente koostades ja hanget läbi viies üldlevinud praktikast. Hanke läbiviimisel
tegutses hankija kontrollitavalt, läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning nõue oli mõistlikus suhtes hankelepingu
esemega. Hanke läbiviimise ajal jälgis hankija, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke
eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Auditis esitatud väide: Ei saa välistada, et mõni pakkuja jättis oma pakkumuse esitamata, kuna ei olnud suuteline
ebavajalikuks osutunud nõuet täitma
Auditis esitatud väited, et mõni pakkuja jättis oma pakkumuse esitamata kuna ei oleks suutnud kõrghariduse nõuet
täita on tõendamata ja põhineb oletustel. Koordinaatori haridusnõue ei ole hanke läbiviimisel piirav
vastavustingimus. Üldiselt kehtiv ja aktsepteeritud nõue, ei saa olla piirav, konkurentsi välistav ega diskrimineeriv.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures:
Raimo Saadi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, eksisteerib risk, et
toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse tagasinõudmise protsess.
Rakendusüksuse/korraldusasutuse kommentaar:
Rakendusüksuse/korraldusasutuse hinnangul, kui on tuvastatud, et ühes tingimuses on ilmselge tehniline viga, siis
tuleb antud tingimust kõrvutada teiste hanke dokumentidega ning vaadata ja tõlgendada neid koosmõjus. Käesoleval
juhtumil võib hankedokumentidest aru saada, et hankija on silmas pidanud teenuse osutamist samaaegselt
17
vähemalt 40 inimesele, mis võib tähendada seda, et mingil hetkel on teenuse osutamise perioodil teenusel 40
hooldusvajadusega isikut korraga kui ka seda, et teenust osutatakse lepinguperioodil vähemalt 40 isikule. Kuna aga
hankelepingus (käsunduslepingus) on antud tingimus sätestatud, et teenuse osutaja „osutab teenust lähtuvalt
hooldusvajadusega inimese kõrvalabi vajadusest ning hoolduskoormusega inimese töögraafikust vähemalt 40
(neljakümnele) Tallinnas elavale hooldusvajadusega täisealisele inimesele“, siis täpsustab rakendusüksus antud
asjaolud täpsemalt finantskorrektsiooni otsuse menetluse raames.
Nõustume, et puuduvad põhjendused arendustegevuste hinna osas. Kuivõrd pakkumuste esitamise seisukohalt ei
ole oluline, kuidas on kujunenud hangitava teenuse kuuhind, vaid see, et hind vastaks turu olukorrale, siis hindab
rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse menetluse raames hinna vastavust turuhinnale ning selle kujunemist.
Punkt 3 ja 4 osas nõustume auditi lõpparuandes tooduga.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/korraldusasutuses:
Mairi Uusen, 90 päeva alates lõpparuande kinnitamisest
Audiitori täiendav selgitus:
Audiitor on tutvunud toetuse saaja ja rakendusüksuse/korraldusasutuse kommentaaridega ning esitab oma
täiendavad seisukohad.
1) Hankelepingu ese on osaliselt ebapiisavalt ja ebatäpselt määratud
Taotluses nähti ette, et koduteenust osutatakse projektis 40-le inimesele. Hanke ajaks pidi toetuse saajal olema
selge, kas projektist koduteenuse saajate nimekiri on koos ja kõik isikud vajavad seega samaaegselt teenust või
liituvad koduteenuse saajad projektiga jooksvalt. Seega oli koduteenuse osutamise osas vajalik hanke eseme täpne
kirjeldamine. Seda eriti olukorras, kus arendustegevuste osa ei olnud, esitatud selgitustest lähtuvalt, võimalik täpselt
ette näha. Hankija pädevusse kuulub tõesti hankelepingu eseme ja hankija vajaduste määratlemine, aga see peab
olema tehtud võimalikult selgelt ja arusaadavalt ka kõigile potentsiaalsetele pakkujatele.
Ei saa nõustuda rakendusüksuse käsitlusega nagu teenuse samaaegne osutamine oleks tõlgendatav nii, et mingil
hetkel teenuse osutamise perioodil on teenusel 40 hooldusvajadusega isikut korraga kui ka seda, et teenust
osutatakse lepinguperioodil vähemalt 40 isikule. Ka toetuse saaja on selgitanud, et tegemist on inimliku eksimuse
tõttu sisse jäänud kirjaveaga, kas teenust peab osutama samaaegselt või lepingu jooksul vähemalt 40 inimesele.
Seda tõendab ka asjaolu, et sõlmitud hankelepingu lisaks olevas teenuse tehnilises kirjelduses on sõnastus:
„Eesmärgi täitmiseks teenuse osutaja: osutab teenust lähtuvalt hooldusvajadusega inimese kõrvalabi vajadusest
ning hoolduskoormusega inimese töögraafikust vähemalt 40 (neljakümnele) Tallinnas elavale hooldusvajadusega
täisealisele inimesele.“ Ehk see ei sisalda sõna samaaegselt erinevalt RH AD lisas 1 toodud dokumendist „Teenuse
tehniline kirjeldus“.
RH AD punkt 7.3.2: „Meeskonna koosseisu võib kuuluda veel teisi spetsialiste. Meeskonna koosseisu ja
meeskonnaliikmete töökoormused planeerib ja korraldab pakkuja. Hoolekandeteenuse osutamise käigus peab
pakkuja vajaduse korral olema valmis suurendama meeskonnaliikmete arvu.“ Seega, kuna lisaks RH AD punktis
7.3.1.1 nõutud hooldustöötajatele (minimaalselt 3 täiskoormusega ametikohta) jäeti pakkujale võimalus ja vajadusel
ka kohustus täiendavate töötajate kaasamise ja koormuse osas, ei saa ka nõutud meeskonnaliikmete arvust üheselt
tuletada koduteenuse mahtu ning hinnata pakkumuse maksumuse asjakohasust.
Eelnevast tulenevalt jääb audiitor hanke eseme koduteenuse osutamise kirjeldamise osas tähelepaneku nr 4.1.
punktis 1 esitatud hinnangute juurde.
2) Hankija määratud teenuse hind on osaliselt põhjendamata.
Vaidlust ei ole koduteenuse tunnihinna kujunemise osas. Küsitav on arendustööde osa hinna kujunemine. Kui
hankijal puuduvad võimalused tugineda hinna kujundamisel millelegi sarnasele (varsemad hanked, turu-uuring vmt),
siis ongi põhjendatud jätta hind pakkuja määrata nagu see toimub enamikes hangetes. Eelduslikult peaksid pakkujad
olema oma valdkonnas pädevad ja teadma palju ühe või teise teenuse osutamine neile sisse peaks tooma, et sellega
tegelemine ära tasuks. Toetuse saaja väide, et teenuseosutaja ei oleks saanud ega osanud ise pakkuda
18
arendustegevuste hinda jääb paljasõnaliseks. Kui pakkujal on pädevus vastavate teenuste pakkumiseks, siis peab
tal ka olema oskus oma teenust hinnastada.
Toetuse saaja viidatud hanke nr 199907 „Naiste tugikeskuse teenuse osutamine Harjumaal“ üldkirjelduse alusel on
naiste tugikeskuse teenus ohvriabi seaduse tähenduses liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase
vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist
keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral turvalise ajutise majutuse teenust nii naisele kui temaga kaasas
olevatele lastele. Samuti ei hangitud tehnilise kirjelduse alusel koduteenust ega selle arendamist vaid majutus- ja
nõustamisteenust. Seega ei ole võimalik selle hanke alusel kuidagi põhjendada auditeeritavas hankes määratud
hinda.
Audiitor ei väida nagu oleks hankija pidanud hankima teenust odavpakkujatelt madalaima hinna alusel või ainult
minimaalsetele nõuetele vastavat teenust. Samuti on lubatav hanke käigus hinna ette andmine. Tähelepanek on
seotud asjaoluga, et hinna kujunemine arendusteenuse komponendi osas ei ole mingite tõenditega põhistatud ja
seega puudub kindlus, et teenuse hind vastab turu olukorrale.
Seega jääb audiitor tähelepaneku nr 4.1. punktis 2 esitatud hinnangute juurde.
3) Edukaks on tunnistatud vastavustingimusele mittevastav pakkumus
Riigihanke alusdokumendi punkti 7.3.1.3 alusel peab pakkujal olema hoolekandeteenuse tööprotsessi teostamiseks
moodustatud professionaalne meeskond, kuhu peab mh kuuluma teenuse koordinaatori ülesandeid täitev
meeskonnaliige. RH AD-i p 7.3.4.1.1 vastavustingimus: „Teenuse tööprotsessi teostamiseks kaasatavad
meeskonnaliikmed peavad vastama järgmistele nõuetele: kõigil meeskonna liikmetel (v.a. hooldustöötajad): peab
olema kõrgharidus.“
Eduka pakkumuse lisa 4 alusel kuulub eduka pakkumuse meeskonda mh C. K., kelle roll meeskonnas on
koordinaator-raamatupidaja. CV alusel puudub nimetatud isikul kõrgharidus.
Eduka pakkumuse lisa 4 alusel on K. L. roll meeskonnas: teenuse juht, projektijuht, arendustegevus,
sotsiaalnõustamine, liikumisjuhendaja. See, kas hankija nägi tema rolli koordinaatorina või mitte, ei oma tähtsust,
kuivõrd pakkuja on sellesse rolli määranud C. K. Samuti kinnitab toetuse saaja oma vastuses, et lepingu täitmisel
täitis C.K tõesti ka koordinaatori ülesandeid. Tagantjärgi ei saa hankija asuda tõlgendama pakkumust selliselt nagu
pakkuja pole seda ette näinud. Samuti ei ole oluline, kas kõik ülejäänud meeskonnaliikmed täitsid haridusnõudeid
või mitte, kuivõrd teiste liikmete haridustase ei aita kuidagi kumulatiivselt täita koordinaatori haridustaseme nõuet.
RH AD punktis 7.3.1.3 alusel oli mh ette nähtud teenuse koordinaatori roll ehk tegemist ei ole nö täiendava
meeskonnaliikmega, kelle on lisanud pakkuja, vaid hankija poolt algselt nõutud rolliga. Isegi, kui nõustuda, et C. K.
roll oli täiendavalt lisatud, millega audiitor ei nõustu, siis RH AD-i p 7.3.4.1.1 vastavustingimuse sõnastus nõuab
kõigilt meeskonna liikmetelt (v.a hooldustöötajad) kõrghariduse olemasolu. Seega jääb audiitor seisukohale, et
sõnaselgelt on menetlusega seotud dokumentides sätestatud vastav nõue ja seda ei saa tõlgendada erineval viisil
nagu väidab toetuse saaja.
Projekti vältel koordinaatori asendamine kõrgharidusega koordinaatoriga ei kõrvalda algset puudust. Lõpetamata
kõrgharidust ei saa võrdsustada omandatud kõrgharidusega.
Eelnevast tulenevalt jääb audiitor tähelepaneku nr 4.1. punktis 3 esitatud hinnangute juurde.
4) Hankes on kehtestatud piirav vastavustingimus
Toetuse saaja esitatud selgitused ei muuda asjaolu, et toetuse saaja on hanke menetlemise keskel hinnanud
ebavajalikuks RH AD-i p 7.3.4.1.1 vastavustingimuse: „Teenuse tööprotsessi teostamiseks kaasatavad
meeskonnaliikmed peavad vastama järgmistele nõuetele: kõigil meeskonna liikmetel (v.a. hooldustöötajad): peab
olema kõrgharidus.“
Tingimuste kehtestamisel peab hankija arvestama, et tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema
objektiivsed, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hankelepingu eseme suhtes asjakohased.
Vastavustingimuste kehtestamisel tuleb lähtuda sisulisest vajadusest, mida antud juhul kõrghariduse nõude osas
19
tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud. Kõrghariduseta koordinaator sai ettenähtud tööülesannetega hakkama. Kuna
toetuse saajal ei saa tõsikindlalt tõendada, et ükski pakkuja ei jäänud selle tingimuse tõttu hankest kõrvale, vaid
tegemist on samuti üksnes oletustega, siis jääb audiitor tähelepaneku nr 4.1. punktis 4 esitatud hinnangute juurde.
5. Riigiabi andmine
Meede ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 20 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Merle Oagu
I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 15.01.2021
20
Hr Raimo Saadi
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Meie 15.01.2021 nr 10-5/451-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra juhataja
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.2.02.18-0051 „Koduteenuse kvaliteedihüpe” auditi
lõpparuande nr ESF-185/2020.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (20 lehel)
Sama:
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Tanel Kiik, Sotsiaalministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Merle Oagu 6113121
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272