Riigikantselei Teie 18.12.2020 nr RIIGIKOGU/20-
1568/-2T/
Meie 17.01.2021 nr 1.2-3/3695-2
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust
(306 SE)
Sotsiaalministeeriumile edastati seisukoha kujundamiseks tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (306 SE), mille algatas Riigikogu ametiühingute toetusrühm.
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 01.05.2020 seisuga kehtivat redaktsiooni (RT I,
21.04.2020, 49). Seaduse muutmise eesmärk on võimaldada mittetulundusühingutel maksta
oma liikmetele toetusi tulumaksuvabalt ja lubada ettevõtjatel teha maksuvabalt ettevõtlusega
seotud kulutusi, muuhulgas ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks tehtavaid kulutusi.
Sotsiaalministeerium toetab eelnõu § 1 punkti 1 osas, mis puudutab ametiühingute toetuste
maksmist. Teiste mittetulundusühingute makstavate toetuste osas ei ole
Sotsiaalministeerium pädev seisukohta kujundama. Ametiühingutel on oluline roll
sotsiaalpartnerina töötajate õiguste ja huvide edendamisel ning kaitsel. Leiame, et toetuste
tulumaksuvabastus aitaks ametiühingutel oma liikmeid efektiivsemalt toetada ja nõustume
eelnõu koostajate seisukohaga, et füüsiliste isikute liikmemaksu arvelt füüsilisest isikust
liikmetele toetuse maksmisel ei looda maksustamisele kuuluvat lisandväärtust. Seetõttu ei
ole tulumaksuseaduse üldpõhimõttest lähtuvalt tingimata põhjendatud, et ametiühingute
liikmemaksust rahastatud toetused on maksustatud tulumaksuga.
Vastava erandi loomisel on oluline, et erandi administreerimiseks vajaminevad kulud ei
ületaks saadavat tulu ning minimiseerida tuleb võimalik väärkasutusrisk. Üldiselt tähendab
maksuseadustesse erandi loomine Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA) halduskulusid ja IT
arenduskulusid1. Näiteks eeldab antud erandi rakendamine, et EMTA kontrollib vastavas
perioodis ametiühingu kogutud liikmemaksu summat ning võrdleb seda ametiühingu
füüsilistele isikutele makstud toetuse summaga. Kui toetus ületab kogutud liikmemaksu
summat, siis kuulub see maksustamisele. Lisaks kaasnevad EMTA-le kulud seoses erandi
väärkasutuse ennetuse ja järelevalvega. Maksuvabastus võib kaasa tuua olukorra, kus
mõned pahatahtlikud turuosalised asutavad ametiühingu, mille tegevus ei vasta ametiühingu
tunnustele, et maksuvabalt maksta toetusi või maksta näiteks toetusena tasu, mis vastab
töötasu tunnustele ning kuulub maksustamisele.
Erandi loomisel väheneksid riigieelarve tulud 2019. aasta majandusaasta aruannete
andmetele tuginedes 61 000 eurot aastas. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et väga
üldiselt hinnates koguvad kõik ametiühingud kokku aastas umbes 3-4 miljonit eurot
liikmemaksu, millest 15-20% määratakse toetusteks. Nendest andmetest lähtudes laekub
1 Kuivõrd EMTA ei ole Sotsiaalministeeriumi rakendusasutus, saab potentsiaalsete kulude kohta
ülevaate anda Rahandusministeerium.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
riigieelarvesse toetuste pealt aastas tulumaksu 90 000-160 000 eurot. Majandusaasta
aruannete järgi said ametiühingud 2019. aastal kokku liikmetelt tasusid summas 5,2 miljonit
eurot, millest 5,9% määrati toetusteks ja annetusteks. Jagatud annetuste ja toetuste summa
oli samal perioodil 305 000 eurot. Tulumaks jagatud annetuste ja toetuste pealt on 61 000
eurot.
Sotsiaalministeerium toetab eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 üldist eesmärki, kuivõrd üldine
ohutuskultuuri tõus on väga oluline ja seda aitab muuhulgas saavutada tööandja
investeeringud töökeskkonda ja töötajate ohutusse ning tervisesse. Märgime, et Eesti
tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas
hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. See sunnib enam tähelepanu pöörama
töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas.
Üks oluline meede, kuidas säilitada töötajate töövõimet, on kvaliteetne töötervishoiusüsteem,
mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi
hoida ära tööga seotud terviseprobleemide tõttu tööturult välja langemist.
Sotsiaalministeerium tellis 2019. aastal Tartu Ülikoolilt ja Sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskuselt uuringu, mille eesmärk oli saada objektiivne hinnang tänase
töötervishoiusüsteemi probleemidest ning lahendustest. Uuringule tuginedes koostab
ministeerium 2021. aastal töötervishoiusüsteemi muutmise väljatöötamiskavatsuse.
Lisaks on tööandjad tõstatanud töökeskkonna ja töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks
tehtavate kulutuste maksuvabastuse laiendamise, mida on plaanis arutada ministri ja
sotsiaalpartnerite kolmepoolsel kohtumisel. Maksuvabastuse arutamisel on oluline hinnata
selle mõju Eestis solidaarsuse põhimõttel toimivale tervishoiusüsteemile ning
maksumuudatuste rakendamine eeldab läbirääkimisi sihtrühmadega ja mõistlikku
jõustumisaega. Soovime käsitleda võimalikke tööohutuse ja töötervishoiuga seotud
muudatusi, sealhulgas võimalikke maksumuudatusi, kogumis ning kaasates aruteludesse
kõiki osapooli, keda muudatused mõjutavad. Teiste hulgas ootame väljatöötamiskavatsusele
kindlasti riigikogu ametiühingute toetusrühma ettepanekuid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Ulla Saar 6269 821
[email protected]