dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht

Sotsiaalministeerium · 17. jaanuar 2021
Viit
1.2-3/3695-2
Registreeritud
17. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2-33695-2 17.01.2021 Väljaminev kiri.asice218 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 18.12.2020 nr RIIGIKOGU/20- 1568/-2T/ Meie 17.01.2021 nr 1.2-3/3695-2 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust (306 SE) Sotsiaalministeeriumile edastati seisukoha kujundamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE), mille algatas Riigikogu ametiühingute toetusrühm. Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 01.05.2020 seisuga kehtivat redaktsiooni (RT I, 21.04.2020, 49). Seaduse muutmise eesmärk on võimaldada mittetulundusühingutel maksta oma liikmetele toetusi tulumaksuvabalt ja lubada ettevõtjatel teha maksuvabalt ettevõtlusega seotud kulutusi, muuhulgas ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks tehtavaid kulutusi. Sotsiaalministeerium toetab eelnõu § 1 punkti 1 osas, mis puudutab ametiühingute toetuste maksmist. Teiste mittetulundusühingute makstavate toetuste osas ei ole Sotsiaalministeerium pädev seisukohta kujundama. Ametiühingutel on oluline roll sotsiaalpartnerina töötajate õiguste ja huvide edendamisel ning kaitsel. Leiame, et toetuste tulumaksuvabastus aitaks ametiühingutel oma liikmeid efektiivsemalt toetada ja nõustume eelnõu koostajate seisukohaga, et füüsiliste isikute liikmemaksu arvelt füüsilisest isikust liikmetele toetuse maksmisel ei looda maksustamisele kuuluvat lisandväärtust. Seetõttu ei ole tulumaksuseaduse üldpõhimõttest lähtuvalt tingimata põhjendatud, et ametiühingute liikmemaksust rahastatud toetused on maksustatud tulumaksuga. Vastava erandi loomisel on oluline, et erandi administreerimiseks vajaminevad kulud ei ületaks saadavat tulu ning minimiseerida tuleb võimalik väärkasutusrisk. Üldiselt tähendab maksuseadustesse erandi loomine Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA) halduskulusid ja IT arenduskulusid1. Näiteks eeldab antud erandi rakendamine, et EMTA kontrollib vastavas perioodis ametiühingu kogutud liikmemaksu summat ning võrdleb seda ametiühingu füüsilistele isikutele makstud toetuse summaga. Kui toetus ületab kogutud liikmemaksu summat, siis kuulub see maksustamisele. Lisaks kaasnevad EMTA-le kulud seoses erandi väärkasutuse ennetuse ja järelevalvega. Maksuvabastus võib kaasa tuua olukorra, kus mõned pahatahtlikud turuosalised asutavad ametiühingu, mille tegevus ei vasta ametiühingu tunnustele, et maksuvabalt maksta toetusi või maksta näiteks toetusena tasu, mis vastab töötasu tunnustele ning kuulub maksustamisele. Erandi loomisel väheneksid riigieelarve tulud 2019. aasta majandusaasta aruannete andmetele tuginedes 61 000 eurot aastas. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et väga üldiselt hinnates koguvad kõik ametiühingud kokku aastas umbes 3-4 miljonit eurot liikmemaksu, millest 15-20% määratakse toetusteks. Nendest andmetest lähtudes laekub 1 Kuivõrd EMTA ei ole Sotsiaalministeeriumi rakendusasutus, saab potentsiaalsete kulude kohta ülevaate anda Rahandusministeerium. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 riigieelarvesse toetuste pealt aastas tulumaksu 90 000-160 000 eurot. Majandusaasta aruannete järgi said ametiühingud 2019. aastal kokku liikmetelt tasusid summas 5,2 miljonit eurot, millest 5,9% määrati toetusteks ja annetusteks. Jagatud annetuste ja toetuste summa oli samal perioodil 305 000 eurot. Tulumaks jagatud annetuste ja toetuste pealt on 61 000 eurot. Sotsiaalministeerium toetab eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 üldist eesmärki, kuivõrd üldine ohutuskultuuri tõus on väga oluline ja seda aitab muuhulgas saavutada tööandja investeeringud töökeskkonda ja töötajate ohutusse ning tervisesse. Märgime, et Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. See sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Üks oluline meede, kuidas säilitada töötajate töövõimet, on kvaliteetne töötervishoiusüsteem, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära tööga seotud terviseprobleemide tõttu tööturult välja langemist. Sotsiaalministeerium tellis 2019. aastal Tartu Ülikoolilt ja Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt uuringu, mille eesmärk oli saada objektiivne hinnang tänase töötervishoiusüsteemi probleemidest ning lahendustest. Uuringule tuginedes koostab ministeerium 2021. aastal töötervishoiusüsteemi muutmise väljatöötamiskavatsuse. Lisaks on tööandjad tõstatanud töökeskkonna ja töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse laiendamise, mida on plaanis arutada ministri ja sotsiaalpartnerite kolmepoolsel kohtumisel. Maksuvabastuse arutamisel on oluline hinnata selle mõju Eestis solidaarsuse põhimõttel toimivale tervishoiusüsteemile ning maksumuudatuste rakendamine eeldab läbirääkimisi sihtrühmadega ja mõistlikku jõustumisaega. Soovime käsitleda võimalikke tööohutuse ja töötervishoiuga seotud muudatusi, sealhulgas võimalikke maksumuudatusi, kogumis ning kaasates aruteludesse kõiki osapooli, keda muudatused mõjutavad. Teiste hulgas ootame väljatöötamiskavatsusele kindlasti riigikogu ametiühingute toetusrühma ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Teadmiseks: Rahandusministeerium Ulla Saar 6269 821 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel