MINISTRI MÄÄRUS
28.01.2021 nr 2
Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr
82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1 alusel.
Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruses nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ameti peamisteks struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja laborid. Osakonna
koosseisu võivad kuuluda talitused ja keskused.“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Peadirektori otseses alluvuses võivad olla talitused ja keskused ning teenistuskohad, mis
ei kuulu ühegi osakonna koosseisu.“;
3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) nakkushaiguste osakond;“;
4) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 9, 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14–18 järgmises sõnastuses:
„14) tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakond;
15) Põhja regionaalosakond;
16) Lõuna regionaalosakond;
17) Ida regionaalosakond;
18) Lääne regionaalosakond.“;
6) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nakkushaiguste osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje
tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste levikutendentside
määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine,
immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide ja
antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja
reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine.“;
2
7) paragrahvi 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Üldosakonna põhiülesanneteks on asutuse teabehalduse korraldamine, personalitöö,
riigivara haldamine ning varade, hangete ja müügiarvestus.“;
8) paragrahvi 11 lõiked 10 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna põhiülesanneteks on:
1) tervishoiutöötajate (sh proviisorite ja farmatseutide) registreerimine, kutsekvalifikatsiooni
tunnustamine ja tervishoiutöötajate vaba liikumise õiguse tagamine ning tervishoiutöötajate
riikliku registri, tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri ning proviisorite ja
farmatseutide riikliku registri vastutava töötleja ülesannete täitmine;
2) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade väljastamine;
3) tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja analüüs;
4) üldarstiabi korraldamine ja planeerimine;
5) kiirabi korraldamine ning riigi antidootide varu korraldamine;
6) osalemine töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja nende elluviimise korraldamine,
kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimine, töötervishoiuspetsialistide
täienduskoolituste korraldamine ning meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegija
tunnustamine;
7) tervishoiuteenuse osutajate ja kiirabi hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorra
lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine;
8) riigi tervishoiuvaru ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite
tegevusvaru moodustamine ja uuendamine;
9) tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade ja paigutuse üle arvestuse pidamine
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal;
10) tervishoiu riigikaitseks valmistumise korraldamine;
11) tervishoiuteenuste korraldamine ja koordineerimine kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.“;
10) paragrahvi 11 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide,
ameti antud õigusaktide ja juhendite rakendamine enda haldusterritooriumil, sh
majandustegevuse järelevalve, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ja haldussunni
kohaldamine ning väärteomenetluse läbiviimine, pöördumistele vastamine ning ennetus- ja
nõustamistegevus.“;
11) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Talitused
(1) Ameti struktuuriüksusteks on kvaliteeditalitus ja kommunikatsioonitalitus, mis alluvad otse
peadirektorile.
(2) Kvaliteeditalituse põhiülesandeks on kvaliteedijuhtimise korraldamine.
(3) Kommunikatsioonitalituse põhiülesanneteks on sise- ja väliskommunikatsiooni ning
meediasuhtluse korraldamine.“;
12) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
3
„(1) Ameti struktuuriüksuseks on terviseohutuslabor. Terviseohutuslabori koosseisu võivad
kuuluda funktsionaalsed ja regionaalsed laborid.“;
13) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „Laborite“ sõnaga „Terviseohutuslabori“;
14) paragrahvi 16 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Peadirektori asetäitja
(1) Ameti koosseisus on kuni kaks peadirektori asetäitja ametikohta. Peadirektori asetäitja
allub vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitja juhib ametit enda vastutusvaldkonna
ulatuses. Peadirektori asetäitja ametikoha moodustab, vastutusvaldkonna määrab ja
ametijuhendi kinnitab peadirektor.
(2) Peadirektori asetäitja:
1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib tema vastutusvaldkonna
osakondadele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning
vastutab ülesannete efektiivse täitmise eest;
2) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta;
3) annab oma vastutusvaldkonna piires teenistusalaseid korraldusi;
4) pärib oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta;
5) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires;
6) teeb oma vastutusvaldkonna piires peadirektorile ettepanekuid teenistujate värbamiseks,
edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või teenistusest
vabastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks;
7) täidab muid ametijuhendist tulenevaid ülesandeid.
(3) Peadirektori asetäitjad asendavad peadirektorit ajal, millal peadirektori avaliku võimu
volitused on peatunud või ta viibib välislähetuses, ametijuhendis või peadirektori käskkirjas
määratud järjekorras. Teenistusalastes küsimustes asendab peadirektori asetäitja
peadirektorit enda vastutusvaldkonna piires.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr 82 „Terviseameti
põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on tõhustada Terviseameti juhtimist ja tagada selgem ülesannete jaotus.
Määrusega nähakse ette senise ühe peadirektori asetäitja ametikoha asemel võimalus luua kaks
peadirektori asetäitja ametikohta, määrates kindlaks nende vastutusvaldkonnad. Määrusega
ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond ühtseks
tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnaks, et koondada tervishoiu valdkonna juhtimisega
seotud kompetents ühte struktuuriüksusesse. Määrusega muudetakse laborite juhtimiskorraldust
– senise kolme labori asemel moodustatakse üks terviseohutuslabor, mille koosseisus nähakse
ette funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. Muudatus tagab laborite tegevuse suurema ühtsuse
ja tulemuslikkuse. Lisaks tehakse Terviseameti põhimääruses mõned tehnilised ja õigusaktide
muutumisest tulenevad täpsustused.
Kuna Terviseamet on nakkushaiguse COVID-19 põhjustatud tervishoiukriisi hädaolukorra
lahendamist juhtiv asutus, siis on vajalik parendada asutuse juhtimist võimalikult kiiresti.
Samaaegselt määruse koostamisega on töötatud välja ka Terviseameti uus teenistujate koosseis
ja valmistatud ette värbamine.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on ette valmistanud Terviseameti peadirektor Üllar Lanno (794 3500,
[email protected]) ja Terviseameti jurist Sander Põllumäe (650 9868,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (626 9271,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr 82 „Terviseameti
põhimäärus“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 20.11.2018,
2.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse muudatus koosneb 15 punktist. Määruse alusel on kavas moodustada kaks peadirektori
asetäitja ametikohta, ühendada tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond
tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnaks, ühendada laborid üheks terviseohutuslaboriks
ja määratleda peadirektori vastutusvaldkond (vt joonis).
2
PEADIREKTOR
peadirektori asetäitja 1 peadirektori asetäitja 2
juhiabi, nõunikud ja tervishoiukorralduse ja
Terviseohutuslabor
valdkondade juhid toimepidevuse osakond
nakkushaiguste
üldosakond Põhja regionaalosakond
osakond
meditsiiniseadmete
kvaliteeditalitus Lõuna regionaalosakond
osakond
kommunikat-
keskkonnatervise osakond Ida regionaalosakond
sioonitalitus
kemikaaliohutuse osakond Lääne regionaalosakond
Joonis. Terviseameti kavandatav struktuur
Määruse punkt 1. Põhimääruse § 10 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse struktuuriüksusteks ka
talitused ja keskused. Struktuuriüksuste hulgast arvatakse välja bürood. Terviseameti ülesannete
täitmiseks luuakse ühe funktsiooniga struktuuriüksused (kommunikatsioonitalitus ja
kvaliteeditalitus). Erinevalt osakonnast, mis korraldab tegevusvaldkonna või piirkonnaga seotud
mitmeid avaliku võimu ülesandeid, täidavad talitused ühte kindlat funktsiooni. Valdkonnas, kus
allüksuse moodustamise eesmärk on kompetentsi koondamine, nimetatakse allüksusi keskusteks
(näiteks nakkushaiguste keskus, gripikeskus jt). Terviseameti struktuuris ei ole ühtegi bürood ja
ettenähtavas tulevikus ei ole kavas büroo, kantselei või muu asjaajamisüksuse loomine.
Määruse punkt 2. Kehtiv põhimäärus ei välista struktuuriüksuste ja teenistuskohtade loomist otse
peadirektori alluvusse, kuid see ei ole ka sõnaselgelt lubatud. Eeltoodud põhjusel on tekkinud
eriarvamusi. Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt sätestada, et peadirektori otsealluvuses
võib olla struktuuriüksusi ja teenistuskohti, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu.
Määruse punktid 3 ja 6. Muudetakse nakkushaiguste seira ja epideemiatõrje osakonna nimetust
lühemaks ning ühtlustatakse teiste osakondade nimetustega. Osakonna uueks nimetuseks saab
nakkushaiguste osakond. Nimetuse muutmisega ei kaasne muudatusi osakonna ülesannetes.
Määruse punktid 4, 5, 8 ja 9. Tervisesüsteemi valdkonna paremaks ja terviklikumaks
korraldamiseks ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond.
Tervishoiuvaldkonna kriisi lahendamisel nähtus, et tervishoiu ja erakorralise meditsiini valdkonnad
3
on omavahel tihedalt seotud ning kahe eraldiseisva osakonna olemasolu tekitas ülemäärast
kooskõlastamise vajadust. Uue osakonna nimetuseks saab tervishoiukorralduse ja toimepidevuse
osakond. Kavandatava osakonna põhiülesanded jagunevad tervishoiukorralduslikeks ning
tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise ning kriisiolukordade lahendamise ülesanneteks.
Määruse punktid 5 ja 10. Kehtivas põhimääruses on nimetatud üks regionaalosakond. Tegelikult
on struktuuris neli eraldiseisvat regionaalosakonda. Määrusega parandatakse senine
ebaõnnestunud sõnastus ja tuuakse selgelt välja neli regionaalosakonda eraldi punktidena. Kuna
regionaalosakonnad täidavad ühesuguseid ülesandeid igaüks oma haldusterritooriumil, siis on
määruse § 11 lõige 14 sõnastatud mitmuses. Regionaalosakondade ülesannete sõnastust on
parandatud ja viidud paremini vastavusse sellega, mida regionaalosakonnad faktiliselt teevad.
Määruse punkt 7. Üldosakonna põhiülesannete loetelus ajakohastatakse termineid ja
täpsustatakse ülesannete nimetusi. Termin „asjaajamine“ on asendatud ajakohase terminiga
„teabehaldus“ ning täpsustatud on ka hangete arvestuse pidamise ülesande kuulumist
üldosakonna pädevusse.
Määruse punkt 11. Terviseameti põhimäärust täiendatakse §-ga 121, milles reguleeritakse
peadirektorile otse alluvate talituste ülesandeid. Ameti koosseisus on kvaliteeditalitus ja
kommunikatsioonitalitus, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu. Kvaliteeditalitus ja
kommunikatsioonitalitus alluvad otse peadirektorile. Kvaliteeditalituse põhiülesandeks on
kvaliteedijuhtimise korraldamine. Kommunikatsioonitalituse põhiülesandeks on sise- ja
väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine. Talituste moodustamise eesmärk on
võimestada ameti toimimiseks ja arendamiseks olulisi funktsioone. Talituste allumine otse
peadirektorile võimaldab tõhustada talituse täidetavat funktsiooni ja tagada selle tõhus käivitumine.
Talitused moodustatakse üldosakonna või muude struktuuriüksuste teenistujatest ning uusi
teenistujaid seoses talituste moodustamisega ei värvata.
Määruse punktid 12 ja 13. Terviseameti struktuuris on hetkel kolm laborit (kesklabor, Kohtla-Järve
labor ja Tartu labor) ning kesklabori struktuuris omakorda keemia, füüsika ja nakkushaiguste
laborid. Samas puudub laboritel ühtne juhtimine. Laborite juhtimise parandamiseks ühendatakse
erinevad laborid terviseohtuslaboriks, mille koosseisus jäävad allüksustena tegutsema Tallinna
labor, nakkushaiguste labor, Kohtla-Järve labor ja Tartu labor.
Määruse punkt 14. Terviseameti põhimääruse § 16 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks, sest
18.05.2020 jõustunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab
karantiini Terviseamet. Seega ei ole Terviseameti põhimääruse § 16 punkt 15 enam kooskõlas
seadusega. Haldusakti andmise pädevust ei ole vaja eraldi sätestada ja seetõttu tuleb punkt
kehtetuks tunnistada.
Määruse punkt 15. Terviseameti juhtimise parendamiseks luuakse senise ühe peadirektori
asetäitja ametikoha asemel kaks peadirektori asetäitja ametikohta. See võimaldab paremini
koordineerida erinevaid juhtimisvaldkondi ja vähendab ohtu, et peadirektor peab tegelema
valdkonna üksikküsimustega. Peadirektori asetäitjad on enda vastutusvaldkonnas ameti juhid ja
sisulise tegevuse koordineerijad. Peadirektori puudumisel asendavad peadirektorit peadirektori
asetäitjad vastavalt peadirektori määratud järjekorrale.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale
Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna
Avalduv mõju ja Terviseamet on COVID-19 tingitud tervishoiukriisi ja sellega seotud
selle ulatus: hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Juhtimiskorralduse parendamine
4
ja tervishoiu valdkonna ülesannete parem korraldamine võimaldab
tõhusamalt ja läbimõeldumalt tegeleda kriisi lahendamisega. Hetkel
mõjutab tervishoiukriisi lahendamise tõhusus kõiki Eesti elanikke.
Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse
Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega tagatakse tervishoiuteenuste osutamise parem
selle ulatus: korraldus, mis aitab tagada kiiremat vaktsineerimist, läbimõeldumat
tervishoiuteenuste osutamist. Arvestades nakkushaigusest COVID-19
tingitud ohtu inimeste tervisele, võimaldab tõhus vaktsineerimine ja
nakkushaiguse leviku muude meetmete järjekindel kohaldamine kaitsta
inimeste elu ja tervist.
Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Terviseamet, ameti teenistujad
Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega paraneb Terviseameti juhtimise kvaliteet.
selle ulatus: Erinevad sisulised valdkonnad ja regionaalsed probleemid saavad
senisest enam tähelepanu. Meditsiiniteenuste valdkonna küsimuste
lahendamine muutub terviklikumaks ja ühtsemaks. Paranevad
juhtimisalluvus ja ülesannete jaotus. Teenistujate jaoks muutub juhtimine
selgemaks ja paranevad teenistujate heaolu seisukohalt olulised
funktsioonid (eelkõige personalijuhtimine).
Mõjude avaldu- Terviseameti juhtimiskorralduse ja struktuuri muutmisega seotud
mise sagedus ja mõjud avalduvad ühekordselt Terviseameti tegevuse
järeldus mõjude tulemuslikkuse paranemise läbi. Mõjud on keskmise olulisusega
olulisuse kohta: (kasulikud muudatused). Muudatuste tegemata jätmisel ei ole ameti
tegevus takistatud. Muudatuste tegemisel paraneb asutuse
juhtimine ja ülesannete täitmine.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on vaja muuta Terviseameti teenistujate koosseisu. Määruse
muutmisega kaasnevaks otseseks lisanduvaks kuluks on teise peadirektori asetäitja palgakulu
72 252,00 EUR aastas ning kahe osakonna liitmisega seoses väheneb kulu ühe osakonnajuhataja
palga võrra ca 45 000,00 EUR aastas. Teised struktuuri muudatused toimuvad olemasolevate
teenistuskohtade ümberpaigutamisega ning sellega ei kaasne otseseid kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.