dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Määruse muutmine

Sotsiaalministeerium · 28. jaanuar 2021
Viit
2
Registreeritud
28. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2 28.01.2021 Ministri määrus.asice669 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 28.01.2021 nr 2 Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1 alusel. Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruses nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ameti peamisteks struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja laborid. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja keskused.“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Peadirektori otseses alluvuses võivad olla talitused ja keskused ning teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu.“; 3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) nakkushaiguste osakond;“; 4) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 9, 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14–18 järgmises sõnastuses: „14) tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakond; 15) Põhja regionaalosakond; 16) Lõuna regionaalosakond; 17) Ida regionaalosakond; 18) Lääne regionaalosakond.“; 6) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Nakkushaiguste osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste levikutendentside määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine, immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine.“; 2 7) paragrahvi 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Üldosakonna põhiülesanneteks on asutuse teabehalduse korraldamine, personalitöö, riigivara haldamine ning varade, hangete ja müügiarvestus.“; 8) paragrahvi 11 lõiked 10 ja 13 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses: „(131) Tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna põhiülesanneteks on: 1) tervishoiutöötajate (sh proviisorite ja farmatseutide) registreerimine, kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ja tervishoiutöötajate vaba liikumise õiguse tagamine ning tervishoiutöötajate riikliku registri, tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri ning proviisorite ja farmatseutide riikliku registri vastutava töötleja ülesannete täitmine; 2) tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade väljastamine; 3) tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja analüüs; 4) üldarstiabi korraldamine ja planeerimine; 5) kiirabi korraldamine ning riigi antidootide varu korraldamine; 6) osalemine töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja nende elluviimise korraldamine, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimine, töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamine ning meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegija tunnustamine; 7) tervishoiuteenuse osutajate ja kiirabi hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine; 8) riigi tervishoiuvaru ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamine ja uuendamine; 9) tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade ja paigutuse üle arvestuse pidamine kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; 10) tervishoiu riigikaitseks valmistumise korraldamine; 11) tervishoiuteenuste korraldamine ja koordineerimine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.“; 10) paragrahvi 11 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: „(14) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide, ameti antud õigusaktide ja juhendite rakendamine enda haldusterritooriumil, sh majandustegevuse järelevalve, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ja haldussunni kohaldamine ning väärteomenetluse läbiviimine, pöördumistele vastamine ning ennetus- ja nõustamistegevus.“; 11) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Talitused (1) Ameti struktuuriüksusteks on kvaliteeditalitus ja kommunikatsioonitalitus, mis alluvad otse peadirektorile. (2) Kvaliteeditalituse põhiülesandeks on kvaliteedijuhtimise korraldamine. (3) Kommunikatsioonitalituse põhiülesanneteks on sise- ja väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine.“; 12) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 3 „(1) Ameti struktuuriüksuseks on terviseohutuslabor. Terviseohutuslabori koosseisu võivad kuuluda funktsionaalsed ja regionaalsed laborid.“; 13) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „Laborite“ sõnaga „Terviseohutuslabori“; 14) paragrahvi 16 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on kuni kaks peadirektori asetäitja ametikohta. Peadirektori asetäitja allub vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitja juhib ametit enda vastutusvaldkonna ulatuses. Peadirektori asetäitja ametikoha moodustab, vastutusvaldkonna määrab ja ametijuhendi kinnitab peadirektor. (2) Peadirektori asetäitja: 1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib tema vastutusvaldkonna osakondadele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab ülesannete efektiivse täitmise eest; 2) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta; 3) annab oma vastutusvaldkonna piires teenistusalaseid korraldusi; 4) pärib oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta; 5) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires; 6) teeb oma vastutusvaldkonna piires peadirektorile ettepanekuid teenistujate värbamiseks, edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või teenistusest vabastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks; 7) täidab muid ametijuhendist tulenevaid ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitjad asendavad peadirektorit ajal, millal peadirektori avaliku võimu volitused on peatunud või ta viibib välislähetuses, ametijuhendis või peadirektori käskkirjas määratud järjekorras. Teenistusalastes küsimustes asendab peadirektori asetäitja peadirektorit enda vastutusvaldkonna piires.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on tõhustada Terviseameti juhtimist ja tagada selgem ülesannete jaotus. Määrusega nähakse ette senise ühe peadirektori asetäitja ametikoha asemel võimalus luua kaks peadirektori asetäitja ametikohta, määrates kindlaks nende vastutusvaldkonnad. Määrusega ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond ühtseks tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnaks, et koondada tervishoiu valdkonna juhtimisega seotud kompetents ühte struktuuriüksusesse. Määrusega muudetakse laborite juhtimiskorraldust – senise kolme labori asemel moodustatakse üks terviseohutuslabor, mille koosseisus nähakse ette funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. Muudatus tagab laborite tegevuse suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse. Lisaks tehakse Terviseameti põhimääruses mõned tehnilised ja õigusaktide muutumisest tulenevad täpsustused. Kuna Terviseamet on nakkushaiguse COVID-19 põhjustatud tervishoiukriisi hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, siis on vajalik parendada asutuse juhtimist võimalikult kiiresti. Samaaegselt määruse koostamisega on töötatud välja ka Terviseameti uus teenistujate koosseis ja valmistatud ette värbamine. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Terviseameti peadirektor Üllar Lanno (794 3500, [email protected]) ja Terviseameti jurist Sander Põllumäe (650 9868, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 20.11.2018, 2. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse muudatus koosneb 15 punktist. Määruse alusel on kavas moodustada kaks peadirektori asetäitja ametikohta, ühendada tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnaks, ühendada laborid üheks terviseohutuslaboriks ja määratleda peadirektori vastutusvaldkond (vt joonis). 2 PEADIREKTOR peadirektori asetäitja 1 peadirektori asetäitja 2 juhiabi, nõunikud ja tervishoiukorralduse ja Terviseohutuslabor valdkondade juhid toimepidevuse osakond nakkushaiguste üldosakond Põhja regionaalosakond osakond meditsiiniseadmete kvaliteeditalitus Lõuna regionaalosakond osakond kommunikat- keskkonnatervise osakond Ida regionaalosakond sioonitalitus kemikaaliohutuse osakond Lääne regionaalosakond Joonis. Terviseameti kavandatav struktuur Määruse punkt 1. Põhimääruse § 10 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse struktuuriüksusteks ka talitused ja keskused. Struktuuriüksuste hulgast arvatakse välja bürood. Terviseameti ülesannete täitmiseks luuakse ühe funktsiooniga struktuuriüksused (kommunikatsioonitalitus ja kvaliteeditalitus). Erinevalt osakonnast, mis korraldab tegevusvaldkonna või piirkonnaga seotud mitmeid avaliku võimu ülesandeid, täidavad talitused ühte kindlat funktsiooni. Valdkonnas, kus allüksuse moodustamise eesmärk on kompetentsi koondamine, nimetatakse allüksusi keskusteks (näiteks nakkushaiguste keskus, gripikeskus jt). Terviseameti struktuuris ei ole ühtegi bürood ja ettenähtavas tulevikus ei ole kavas büroo, kantselei või muu asjaajamisüksuse loomine. Määruse punkt 2. Kehtiv põhimäärus ei välista struktuuriüksuste ja teenistuskohtade loomist otse peadirektori alluvusse, kuid see ei ole ka sõnaselgelt lubatud. Eeltoodud põhjusel on tekkinud eriarvamusi. Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt sätestada, et peadirektori otsealluvuses võib olla struktuuriüksusi ja teenistuskohti, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu. Määruse punktid 3 ja 6. Muudetakse nakkushaiguste seira ja epideemiatõrje osakonna nimetust lühemaks ning ühtlustatakse teiste osakondade nimetustega. Osakonna uueks nimetuseks saab nakkushaiguste osakond. Nimetuse muutmisega ei kaasne muudatusi osakonna ülesannetes. Määruse punktid 4, 5, 8 ja 9. Tervisesüsteemi valdkonna paremaks ja terviklikumaks korraldamiseks ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond. Tervishoiuvaldkonna kriisi lahendamisel nähtus, et tervishoiu ja erakorralise meditsiini valdkonnad 3 on omavahel tihedalt seotud ning kahe eraldiseisva osakonna olemasolu tekitas ülemäärast kooskõlastamise vajadust. Uue osakonna nimetuseks saab tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakond. Kavandatava osakonna põhiülesanded jagunevad tervishoiukorralduslikeks ning tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise ning kriisiolukordade lahendamise ülesanneteks. Määruse punktid 5 ja 10. Kehtivas põhimääruses on nimetatud üks regionaalosakond. Tegelikult on struktuuris neli eraldiseisvat regionaalosakonda. Määrusega parandatakse senine ebaõnnestunud sõnastus ja tuuakse selgelt välja neli regionaalosakonda eraldi punktidena. Kuna regionaalosakonnad täidavad ühesuguseid ülesandeid igaüks oma haldusterritooriumil, siis on määruse § 11 lõige 14 sõnastatud mitmuses. Regionaalosakondade ülesannete sõnastust on parandatud ja viidud paremini vastavusse sellega, mida regionaalosakonnad faktiliselt teevad. Määruse punkt 7. Üldosakonna põhiülesannete loetelus ajakohastatakse termineid ja täpsustatakse ülesannete nimetusi. Termin „asjaajamine“ on asendatud ajakohase terminiga „teabehaldus“ ning täpsustatud on ka hangete arvestuse pidamise ülesande kuulumist üldosakonna pädevusse. Määruse punkt 11. Terviseameti põhimäärust täiendatakse §-ga 121, milles reguleeritakse peadirektorile otse alluvate talituste ülesandeid. Ameti koosseisus on kvaliteeditalitus ja kommunikatsioonitalitus, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu. Kvaliteeditalitus ja kommunikatsioonitalitus alluvad otse peadirektorile. Kvaliteeditalituse põhiülesandeks on kvaliteedijuhtimise korraldamine. Kommunikatsioonitalituse põhiülesandeks on sise- ja väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine. Talituste moodustamise eesmärk on võimestada ameti toimimiseks ja arendamiseks olulisi funktsioone. Talituste allumine otse peadirektorile võimaldab tõhustada talituse täidetavat funktsiooni ja tagada selle tõhus käivitumine. Talitused moodustatakse üldosakonna või muude struktuuriüksuste teenistujatest ning uusi teenistujaid seoses talituste moodustamisega ei värvata. Määruse punktid 12 ja 13. Terviseameti struktuuris on hetkel kolm laborit (kesklabor, Kohtla-Järve labor ja Tartu labor) ning kesklabori struktuuris omakorda keemia, füüsika ja nakkushaiguste laborid. Samas puudub laboritel ühtne juhtimine. Laborite juhtimise parandamiseks ühendatakse erinevad laborid terviseohtuslaboriks, mille koosseisus jäävad allüksustena tegutsema Tallinna labor, nakkushaiguste labor, Kohtla-Järve labor ja Tartu labor. Määruse punkt 14. Terviseameti põhimääruse § 16 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks, sest 18.05.2020 jõustunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab karantiini Terviseamet. Seega ei ole Terviseameti põhimääruse § 16 punkt 15 enam kooskõlas seadusega. Haldusakti andmise pädevust ei ole vaja eraldi sätestada ja seetõttu tuleb punkt kehtetuks tunnistada. Määruse punkt 15. Terviseameti juhtimise parendamiseks luuakse senise ühe peadirektori asetäitja ametikoha asemel kaks peadirektori asetäitja ametikohta. See võimaldab paremini koordineerida erinevaid juhtimisvaldkondi ja vähendab ohtu, et peadirektor peab tegelema valdkonna üksikküsimustega. Peadirektori asetäitjad on enda vastutusvaldkonnas ameti juhid ja sisulise tegevuse koordineerijad. Peadirektori puudumisel asendavad peadirektorit peadirektori asetäitjad vastavalt peadirektori määratud järjekorrale. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna Avalduv mõju ja Terviseamet on COVID-19 tingitud tervishoiukriisi ja sellega seotud selle ulatus: hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Juhtimiskorralduse parendamine 4 ja tervishoiu valdkonna ülesannete parem korraldamine võimaldab tõhusamalt ja läbimõeldumalt tegeleda kriisi lahendamisega. Hetkel mõjutab tervishoiukriisi lahendamise tõhusus kõiki Eesti elanikke. Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega tagatakse tervishoiuteenuste osutamise parem selle ulatus: korraldus, mis aitab tagada kiiremat vaktsineerimist, läbimõeldumat tervishoiuteenuste osutamist. Arvestades nakkushaigusest COVID-19 tingitud ohtu inimeste tervisele, võimaldab tõhus vaktsineerimine ja nakkushaiguse leviku muude meetmete järjekindel kohaldamine kaitsta inimeste elu ja tervist. Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Terviseamet, ameti teenistujad Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega paraneb Terviseameti juhtimise kvaliteet. selle ulatus: Erinevad sisulised valdkonnad ja regionaalsed probleemid saavad senisest enam tähelepanu. Meditsiiniteenuste valdkonna küsimuste lahendamine muutub terviklikumaks ja ühtsemaks. Paranevad juhtimisalluvus ja ülesannete jaotus. Teenistujate jaoks muutub juhtimine selgemaks ja paranevad teenistujate heaolu seisukohalt olulised funktsioonid (eelkõige personalijuhtimine). Mõjude avaldu- Terviseameti juhtimiskorralduse ja struktuuri muutmisega seotud mise sagedus ja mõjud avalduvad ühekordselt Terviseameti tegevuse järeldus mõjude tulemuslikkuse paranemise läbi. Mõjud on keskmise olulisusega olulisuse kohta: (kasulikud muudatused). Muudatuste tegemata jätmisel ei ole ameti tegevus takistatud. Muudatuste tegemisel paraneb asutuse juhtimine ja ülesannete täitmine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja muuta Terviseameti teenistujate koosseisu. Määruse muutmisega kaasnevaks otseseks lisanduvaks kuluks on teise peadirektori asetäitja palgakulu 72 252,00 EUR aastas ning kahe osakonna liitmisega seoses väheneb kulu ühe osakonnajuhataja palga võrra ca 45 000,00 EUR aastas. Teised struktuuri muudatused toimuvad olemasolevate teenistuskohtade ümberpaigutamisega ning sellega ei kaasne otseseid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel