Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 30.12.2020 nr 4/321/
[email protected] Meie 28.01.2021 nr 4.1-1/3782-2
Toom-Kooli 17
10130, Tallinn
Ettepanekud kaugtöö regulatsiooni osas
Lugupeetud Mait Palts
Tänan Teid ettepanekute eest kaugtöö osas!
Nõustume, et kaugtöö on muutunud ühe levinumaks töö tegemise viisiks, mistõttu on oluline
pöörata tähelepanu töötervishoiu ja -ohutuse tagamisele kaugtöö korral. Selgitame järgnevalt
ka omalt poolt töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmise põhimõtteid kaugtöö korral.
Kuigi töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei tee erisusi töötervishoiu ja -ohutuse nõuetes
kaugtöö korral, tuleks seaduse nõuete täitmisel lähtuda mõistlikkuse printsiibist. Kuna
kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja territooriumi, siis on tööandjal keeruline
kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja jälgib töötamisel
töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Reeglina ei ole kaugtööl töökoha ülevaatus ning
töötingimuste tagamine seaduses toodud ulatuses tööandja poolt võimalik ega mõistlik.
Seetõttu peab töötaja ise senisest enam pöörama tähelepanu sellele, et töö tegemise
keskkond oleks talle ohutu ega kahjustaks tervist.
Tööandja peab kaugtööd tegevat töötajat juhendama töökeskkonnaga seotud võimalikest
ohtudest, nende võimalikest tervisemõjudest ja abinõudest tervisekahjustuse vältimiseks või
vähendamiseks. Juhendamise läbiviimiseks peab tööandja kaardistama kaugtööst tulenevad
võimalikud ohutegurid, nende kahjuliku mõju ja tervisekahjustuse vältimise abinõud. Kaugtöö
töökeskkonna riskide kaardistamiseks soovitame tööandjal kasutada nt kontrollküsimustikke,
mis aitavad tööandjal ja töötajal koostöös võimalikud riskid läbi mõelda ja vajalikud riskide
maandamise meetmed kasutusele võtta. Kaugtöö riskianalüüs ei pea olema eraldiseisev
dokument, vaid peaks olema üks osa ettevõtte tavapärasest riskianalüüsist.
Lisaks tuleb arvestada, et kaugtöö tegemine saab toimuda ainult tööandja ja töötaja
kokkuleppel ning suur osa töötingimuste ja töökeskkonna korraldusest kaugtöö kasutamisel
toimub vastavalt töötaja ja tööandja vahelistele kokkulepetele, nt töövahendite tagamine,
töökoha kohandamine jms. Näiteks saavad tööandja ja töötaja kokku leppida, et kui töötajal
on kodus sobivad tingimused töötamiseks (laud, tool jm), siis ei pea tööandja eraldi töökohta
kujundama. Samuti ei pea tööandja vastutama näiteks olemruumide olemasolu ja
korrasoleku eest olukorras, kus töötaja teeb tööd näiteks kodus või raamatukogus.
Kokkuvõtlikult on kaugtöö korral on oluline arvestada järgmist.
1) Riskide hindamine. Tööandja peab kaardistama kaugtööst tulenevad võimalikud
ohutegurid, nende kahjuliku mõju ja tervisekahjustuse vältimise abinõud. Kuna
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kaugtöö korral ei ole tööandjal täpset ülevaadet ega kontrolli konkreetsetest kaugtöö
töötamiskohas esinevatest ohuteguritest ja nende täpsest mõjust, saab tööandja
hinnata riske üldistatud kujul.
2) Töötajate juhendamine. Tööandja peab juhendama töötajat kaugtöö
töökeskkonnaga seotud võimalikest ohuteguritest, nende võimalikest tervisemõjudest
ja abinõudest tervisekahjustuse vältimiseks või vähendamiseks.
3) Töötajate tervisekontroll. Tööandja peab korraldama sarnaselt teiste töötajatega ka
kaugtööd tegevatele töötajatele tervisekontrolli lähtuvalt riskide hindamise
tulemustest.
4) Muude tööohutusnõuete täitmine. Töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid täidavad
töötaja ja tööandja kaugtööd tehes niivõrd, kuivõrd see on võimalik, arvestades
kaugtöö iseloomu ja töötaja kaitse vajadust.
5) Töötaja vastutus. Töötaja tagab kaugtöö töökeskkonnas töötervishoiu ja
tööohutusnõuete täitmise vastavalt tööandjalt saadud juhistele.
Rõhutame, et kui tööandja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tööohutuse tagamiseks
kaugtööl (st on hinnanud töökeskkonna riske, juhendanud töötajaid, korraldanud töötajate
tervisekontrolli jms), on tööandja oma seadusest tulenevad kohustused täitnud. Leiame, et
sellises olukorras on vähetõenäoline, et tööandjal lasuks täies ulatuses vastutus tekkinud
tervisekahjustuste korral. Samas peab arvestama, et tervisekahjustuste tekkimisel tuleb
hinnata igat olukorda eraldi ning vaidluste korral saab lõpliku otsuse langetada siiski kohus.
Eelkirjeldatud põhimõtted koos täpsemate selgituste ja näidetega oleme koondanud kaugtöö
juhisesse, mis on kättesaadav tööelu portaalis
https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo. Oleme
tänulikud ettepanekute eest, kui kaugtöö juhis vajaks mingis osas täpsustamist.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei vaja muutmist.
Kaugtöö korral on võimalik täita töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded niivõrd, kuivõrd
see on mõistlik ja võimalik kaugtöö erisusi arvestades. Nõuandeid selleks annab viidatud
kaugtöö juhis.
Soovi korral oleme valmis täiendavalt arutama kaugtööd puudutavatel teemadel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja
Eva Põldis 6269 196
[email protected]