dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 25. jaanuar 2021
Viit
5.2-2/243-1
Registreeritud
25. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2021
Vastutaja
Maris Jesse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
24. veebruar 2021

Failid

  • 📎1.2-121836-1 25.01.2021 Väljaminev dokument.asice1257 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 25.01.2021 nr 1.2-1/21/836-1 10122, Tallinn Sotsiaalministri määruse "Sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine" algatamine Lugupeetud härra minister Terviseamet teeb ettepaneku algatada sotsiaalministri määruse "Sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine" eelnõu (eelnõu ja seletuskirja kavandid lisatud). Eelnõu eesmärk on muuta Terviseameti juhtimine tõhusamaks ja parendada teenuste kvaliteeti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Lisad: 1) määruse eelnõu kavand; 2) eelnõu seletuskirja kavand. Sander Põllumäe 7943675 [email protected] Paldiski mnt 81 /10614 Tallinn /+372 794 3500 /[email protected] /www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799 EELNÕU 24.01.2021 MINISTRI MÄÄRUS {regDateTime} nr {regNumber} Sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalministri 06.11.2009 määruses nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 10 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja laborid. Osakonna koosseisu võivad kuuluda keskused.“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Peadirektori alluvuses võivad olla talitused ja keskused ning teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu.“; 3) paragrahv 11 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „seire ja epideemiatõrje“; 4) paragrahv 11 lõike 1 punktid 9, 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) meditsiiniteenuste osakond;“; 6) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14 – 17 järgmises sõnastuses: „14) Põhja regionaalosakond; 15) Lõuna regionaalosakond; 16) Ida regionaalosakond; 17) Lääne regionaalosakond.“; 7) paragrahv 11 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „seire ja epideemiatõrje“; 8) paragrahv 11 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Üldosakonna põhiülesanneteks on asutuse teabehalduse korraldamine, riigivara haldamine, varade, hangete ja müügiarvestus.“; 9) paragrahv 11 lõiked 10 ja 13 tunnistatakse kehtetuks; 2 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses: „(131) Meditsiiniteenuste osakonna põhiülesanneteks on tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste osutajate valdkonna korraldamine, tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja analüüs, tervishoiualase kriisireguleerimise ja hädaolukorra lahendamise korraldamine, tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade arvestus, üld- ja eriarstiabi korraldamine ja järelevalve teostamine, kutsehaiguste seire ja analüüs, kiirabi teenuse korraldamine ja järelevalve, riigi antidootide (vastumürkide) varu korraldamine, riigi tervishoiuvaru ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru korraldamine ja järelevalve.“; 11) paragrahv 11 lõiget 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide, ameti antud õigusaktide ja juhendite elluviimine enda haldusterritooriumil, sh majandustegevuse järelevalve, riikliku ja haldusjärelevalve ja haldussunni teostamine ning väärteomenetluse läbiviimine, pöördumistele vastamine ning ennetus- ja nõustamistegevus.“; 12) paragrahv 13 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ameti struktuuriüksuseks on terviseohutuslabor. Terviseohutuslabor võivad olla funktsionaalsed ja regionaalsed laborid.“; 13) paragrahv 13 lõiget 2 muudetakse ja asendatakse sõna „Laborite“ sõnadega „Terviseohutuslabori“; 14) paragrahvi 16 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad. Peadirektori asetäitjad alluvad vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitjad juhivad ametit enda vastutusvaldkonna ulatuses. Peadirektori asetäitjate ametikohad moodustab, vastutusvaldkonnad määrab ja ametijuhendid kinnitab peadirektor. (2) Peadirektori asetäitja: 1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib tema vastutusvaldkonna osakondadele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab ülesannete efektiivse täitmise eest; 2) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta; 3) annab oma vastutusvaldkonna piires teenistusalaseid korraldusi; 4) pärib oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta; 5) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires; 6) teeb oma vastutusvaldkonna piires peadirektorile ettepanekuid teenistujate värbamiseks, edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või teenistusest vabastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks; 7) täidab muid ametijuhendist tulenevaid ülesandeid. (2) Peadirektori asetäitjad asendavad peadirektorit ajal, millal peadirektori avaliku võimu volitused on peatunud või ta viibib välislähetuses, ametijuhendis või peadirektori käskkirjas määratud järjekorras. Teenistusalastes küsimustes asendavad peadirektori asetäitjad peadirektorit enda vastutusvaldkonna piires.“ § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2021. a. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler 25.01.2021 Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on tõhustada Terviseameti juhtimist ja tagada selgem ülesannete jaotus. Määrusega nähakse ette senise ühe peadirektori asetäitja ametikoha asemel võimalus luua mitu peadirektori asetäitja ametikohta, määrates kindlaks nende vastutusvaldkonnad. Määrusega ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond ühtseks meditsiiniteenuste osakonnaks, et koondada tervishoiu valdkonna juhtimisega seotud kompetents ühte struktuuriüksusesse. Määrusega muudetakse laborite juhtimiskorraldust – senise kolme labori asemel moodustatakse üks terviseohutuslabor, mille koosseisus nähakse ette funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. Muudatus tagab laborite tegevuse suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse. Samuti kaotatakse ära eraldiseisev analüüsitalitus ning ametikohad viiakse funktsionaalsete ja regionaalsete struktuuriüksuste koosseisu. Lisaks tehakse Terviseameti põhimääruses mõned tehnilised ja õigusaktide muutumisest tulenevad täpsustused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Terviseameti peadirektor Üllar Lanno (+372 794 3500, [email protected]) ja Terviseameti jurist Sander Põllumäe (+372 650 9868, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (+372 626 9337, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu läbib keelelise toimetamise vahetult enne allkirjastamiseks esitamist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahes paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb 15 punktist. Eelnõu alusel on kavas moodustada kaks peadirektori asetäitja ametikohta, ühendada tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond meditsiiniteenuste osakonnaks, ühendada laborid üheks tervishoiuteenuste laboriks ja määratleda peadirektori vastutusvaldkond (vt joonist, allpool). 2 PEADIREKTOR peadirektori asetäitja (1) peadirektori asetäitja (2) juhiabi, nõunikud ja meditsiiniteenuste Tervishoiuteenuste labor valdkondade juhid osakond nakkushaiguste üldosakond Põhja regionaalosakond osakond meditsiiniseadmete personalitalitus Lõuna regionaalosakond osakond kvaliteeditalitus keskkonnatervise osakond Ida regionaalosakond kommunikatsioonitalitus kemikaaliohutuse osakond Lääne regionaalosakond Joonis 1. Terviseameti kavandatav struktuur Eelnõu § 1 punkt 1. Põhimääruse § 10 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse struktuuriüksusteks ka talitused ja keskused. Struktuuriüksuste hulgast arvatakse välja bürood. Terviseameti ülesannete täitmiseks luuakse ühe funktsooniga struktuuriüksused (kommunikatsioonitalitus, kvaliteeditalitus ja personalitalitus). Erinevalt osakonnast, mis korraldab tegevusvaldkonna või piirkonnaga seotud mitmeid avaliku võimu ülesandeid, täidavad talitused ühte kindlat funktsiooni. Valdkonnas, kus allüksuse moodustamise eesmärk on kompetentsi koondamine, nimetatakse allüksusi keskusteks (näiteks mürgitusteabe keskus, gripikeskus jt). Terviseameti struktuuris ei ole ühtegi bürood ja eraldiseisva struktuuriüksusena büroo, kantselei või muu asjaajamisüksuse loomine ei ole ameti ülesannete täitmiseks vajalik. Eelnõu § 1 punkt 2. Kehtiv põhimäärus ei välista struktuuriüksuste ja teenistuskohtade loomist otse peadirektori alluvusse, kuid see ei ole ka sõnaselgelt lubatud. Eeltoodud põhjusel on tekkinud eriarvamusi. Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt sätestada, et peadirektori otsealluvuses võib olla struktuuriüksusi ja teenistuskohti. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 7. Muudetakse nakkushaiguste seira ja epideemiatõrje osakonna nimetust lühemaks ning ühtlustatakse teiste osakondade nimetustega. Nimetuse muutmisega ei kaasne muudatused osakonna ülesannetes. Eelnõu § 1 punkt 4, 5, 9 ja 10. Meditsiiniteenuste valdkonna paremaks ja terviklikumaks korraldamiseks ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond. 3 Tervishoiuvaldkonna kriisi lahendamisel selgus, et tervishoiu ja erakorralise meditsiini valdkonnad on omavahel tihedalt seotud ning kahe eraldiseisva osakonna olemasolu tekitas ülemäärast kooskõlastamise vajadust. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 11. Kehtivas põhimääruses on nimetatud üks regionaalosakond. Tegelikult on struktuuris neli eraldiseisvat regionaalosakonda. Eelnõuga parandatakse senine ebaõnnestunud sõnastus ja tuuakse selgelt välja neli regionaalosakonda eraldi punktidena. Kuna regionaalosakonnad täidavad ühesuguseid ülesandeid igaüks oma haldusterritooriumil, siis on määruse § 11 lõige 14 sõnastatud mitmuses. Regionaalosakondade ülesannete sõnastust on parandatud ja viidud paremini vastavusse sellega, mida regionaalosakonnad faktiliselt teevad. Eelnõu § 1 punkt 8. Seoses personalitalituse moodustamisega jäetakse üldosakonna ülesannete hulgast välja „personalitöö“. Termin „asjaajamine“ on asendatud ajakohase terminiga „teabehaldus“ ning täpsustatud on ka hangete arvestuse pidamise ülesande kuulumist üldosakonna pädevusse. Eelnõu § 1 punktid 12 ja 13. Terviseameti struktuuris on hetkel kolm laborit (kesklabor, Kohtla- Järve labor ja Tartu labor) ning kesklabori struktuuris omakorda keemia, füüsika ja nakkushaiguste laborid. Samas puudub laboritel ühtne juhtimine. Laborite juhtimise parandamiseks ühendatakse erinevad laborid terviseohtuslaboriks, mille koosseisus jäävad allüksustena tegutsema Tallinna labor, nakkushaiguste labor, Kohtla-Järve labor ja Tartu labor. Eelnõu § 1 punkt 14. Terviseameti põhimääruse § 16 lõike 1 punkt 15 jäetakse välja, sest 18.05.2020 jõustunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab karantiini Terviseamet. Seega ei ole Terviseameti põhimääruse § 16 lõike 1 punkt 15 enam kooskõlas seadusega. Haldusakti andmise pädevust ei ole vaja eraldi sätestada ja seetõttu tuleb punkt kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punkt 15. Terviseameti juhtimise parendamiseks luuakse senise ühe peadirektori asetäitja ametikoha asemel võimalus luua mitu peadirektori asetäitja ametikohta. See võimaldab paremini koordineerida erinevaid juhtimisvaldkondi ja vähendab ohtu, et peadirektor peab tegelema valdkonna üksikküsimustega. Peadirektori asetäitjad on enda vastutusvaldkonnas ameti juhid ja sisulise tegevuse koordineerijad. Peadirektori puudumisel asendavad peadirektorit peadirektori asetäitjad vastavalt peadirektori määratud järjekorrale. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna Avalduv mõju ja Terviseamet on COVID-19 tingitud tervishoiukriisi ja sellega seotud selle ulatus: hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Juhtimiskorralduse parendamine ja tervishoiu valdkonna ülesannete parem korraldamine võimaldab tõhusamalt ja läbimõeldumalt tegeleda kriisi lahendamisega. Hetkel mõjutab tervishoiukriisi lahendamise tõhusus kõiki Eesti elanikke. Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega tagatakse tervishoiuteenuste osutamise parem selle ulatus: korraldus, mis aitab tagada kiiremat vaktsineerimist, läbimõeldumat tervishoiuteenuste osutamist. Arvestades nakkushaigusest COVID-19 tingitud ohtu inimeste tervisele, võimaldab tõhus vaktsineerimine ja 4 nakkushaiguse leviku muude meetmete järjekindel kohaldamine kaitsta inimeste elu ja tervist. Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Terviseamet Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega paraneb Terviseameti juhtimise kvaliteet. selle ulatus: Erinevad sisulised valdkonnad ja regionaalsed probleemid saavad senisest enam tähelepanu. Meditsiiniteenuste valdkonna küsimuste lahendamine muutub terviklikumaks ja ühtsemaks. Paranevad juhtimisalluvus ja ülesannete jaotus. Mõjude avaldu- Terviseameti juhtimiskorralduse ja struktuuri muutmisega seotud mise sagedus ja mõjud avalduvad ühekordselt Terviseameti tegevuse järeldus mõjude tulemuslikkuse paranemise läbi. Mõjud on keskmise olulisusega olulisuse kohta: (kasulikud muudatused). Muudatuste tegemata jätmisel ei ole ameti tegevus takistatud. Muudatuste tegemisel paraneb asutuse juhtimine ja ülesannete täitmine. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja muuta Terviseameti teenistujate koosseisu (vt lisa 2). 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 01.02.2021. Kuna Terviseamet on nakkushaiguse COVID-19 põhjustatud tervishoiukriisi hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, siis on vajalik parendada juhtimist võimalikult kiiresti. Samaaegselt määruse eelnõu koostamisega on töötatud välja ka Terviseameti uus teenistujate koosseis (vt lisa 2) ja valmistatud ette värbamine. . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on kooskõlastatud Terviseametiga. 5 Lisa 1. Seletuskirja sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 06.11.2009 määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu juurde Sotsiaalministri 06.11.2009 määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ RTL 2009, 84, 1235 määruse algteksti jõustumise aeg 01.01.2010 redaktsioon 23.11.2018 (RT I, 20.11.2018, 2) 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Terviseamet (1) Terviseamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Health Board. § 2. Ameti pitsat ja sümboolika (1) Ametil on väikse riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. (2) Ametil on oma sümboolikaga dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks ameti asjaajamiskorras. Ameti dokumendiplankidel kasutatakse väikese riigivapi kujutist. (3) [Kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018] § 3. Ameti eelarve Ametil on oma eelarve ja ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. § 4. Aruandekohustuslikkus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega sätestatud korras suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 5. Asukoht Ameti asukoht on Tallinn. Ameti postiaadress on Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn. Väljaspool ameti asukohta paiknevate struktuuriüksuste aadressid näidatakse nende põhimäärustes. 2. peatükk TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED § 6. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkonnad on: 1) tervishoid; 2) nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje; 3) keskkonnatervis; 4) kemikaaliohutus; 6 5) meditsiiniseadmete ohutus. § 7. Ameti tegevuse eesmärk Ameti tegevuse eesmärgiks on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. § 8. Ameti põhiülesanne Ameti põhiülesandeks on seadustega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ning riikliku sunni rakendamine nende nõuete rikkumise korral. § 9. Ameti tegevus põhiülesannete täitmiseks Amet: 1) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid; 2) annab oma pädevuse piires haldusakte ja viib läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires soovitusi, hinnanguid ja juhiseid; 3) teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustega sätestatud korras; 4) teeb oma tegevusvaldkonnas järelevalvet; 5) lahendab oma tegevusvaldkonnas isikute avaldusi ja taotlusi; 6) teavitab avalikkust seire ja järelevalve käigus avastatud võimalikest terviseriskidest ja nende vältimisest ning avalikustab muude õigusaktidega ettenähtud teabe; 7) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 8) täidab õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimisülesandeid ning töötab välja või osaleb oma tegevusvaldkonna hädaolukorraks valmisoleku plaanide väljatöötamisel; 81) täidab õigusaktidest tulenevaid üldarstiabi korraldamise ülesandeid; 9) nõustab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes; 10) jälgib, hindab ja analüüsib tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning informeerib olukorrast ministeeriumi rahvatervise osakonda ja tervisesüsteemi arendamise osakonda; 11) teeb koostööd valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, Euroopa institutsioonidega ning teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 12) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seotud Euroopa institutsioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega sätestatud korras või ministri korraldusel; 13) teostab laboratoorseid uuringuid toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks ning nakkustekitajate kindlaksmääramiseks; 14) tagab ametile teatavaks saanud ärialase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist; 15) korraldab oma teenistujate ja töötajate erialast täienduskoolitust; 16) koostab ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 17) osutab kinnitatud hinnakirja alusel tasulisi teenuseid; 18) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid; 19) valitseb ameti valdusse antud riigivara. 3. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 10. Ameti struktuur (1) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja laborid. Osakonna koosseisu võivad kuuluda keskused. (2) Piirkondliku pädevusega struktuuriüksused on regionaalosakonnad, mille koosseisu võivad kuuluda esindused, mille teenistujad asuvad väljaspool osakonna asukohta. (3) [Kehtetu - RT I, 10.09.2014, 1 - jõust. 13.09.2014] 7 (4) Peadirektori alluvuses võivad olla talitused ja keskused ning teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu. § 11. Osakonnad (1) Ameti struktuuri kuuluvad järgmised osakonnad: 1) [kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016] 2) nakkushaiguste osakond; 3) keskkonnatervise osakond; 4) kemikaaliohutuse osakond; 5) meditsiiniseadmete osakond; 51) [kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016] 6) [kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018] 7) üldosakond; 8) [Kehtetu - RT I, 08.11.2011, 1 - jõust. 11.11.2011] 10) [kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018] 11) [kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018] 121) meditsiiniteenuste osakond; 14) Põhja regionaalosakond; 15) Lõuna regionaalosakond; 16) Ida regionaalosakond; 17) Lääne regionaalosakond. (2) [Kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016] (3) Nakkushaiguste osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste levikutendentside määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine, immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine. (4) Keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on järelevalve käigus joogi-, loodusliku mineraal-, ujula- ja suplusvee, koolide- ja koolieelsete lasteasutuste ja noortelaagrite terviseohutuse ning elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta kogutud teabe analüüsimine ning oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine. (5) Kemikaaliohutuse osakonna põhiülesanneteks on täita kemikaalide, sealhulgas biotsiidide ja detergentide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise alal liikmesriikidele ettenähtud ülesandeid ning korraldada ja juhtida toodete, sealhulgas mänguasjade, kemikaale sisaldavate toodete ja kosmeetikatoodete terviseohutuse hindamist; tagada mürgistusteabe kogumine ja töötlemine ning mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele, sealhulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldamine ja ööpäevaringne nõustamine. (6) Meditsiiniseadmete osakonna põhiülesanneteks on meditsiiniseadmete kohta kehtivatele nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine, meditsiiniseadmete turule laskjate ja ohujuhtumite andmekogu pidamine, ohujuhtumite menetlemine, meditsiiniseadmete klassifitseerimisega seotud vaidluste lahendamine, toodete määratlemine meditsiiniseadmetena ning järelevalve käigus meditsiiniseadmete kohta kogutud teabe analüüsimine ja meditsiiniseadmete ohutuse hindamine; meditsiinikiiritusega seotud tegevuste korraldamine ameti pädevuse piires. (61) [Kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016] (7) [Kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018] 8 (8) Üldosakonna põhiülesanneteks on asutuse teabehalduse korraldamine, riigivara haldamine, varade, hangete ja müügiarvestus. (9) [Kehtetu - RT I, 08.11.2011, 1 - jõust. 11.11.2011] (11) [Kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018] (12) [Kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018] (131) Meditsiiniteenuste osakonna põhiülesanneteks on tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste osutajate valdkonna korraldamine, tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja analüüs, tervishoiualase kriisireguleerimise ja hädaolukorra lahendamise korraldamine, tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade arvestus, üld- ja eriarstiabi korraldamine ja järelevalve teostamine, kutsehaiguste seire ja analüüs, kiirabi teenuse korraldamine ja järelevalve, riigi antidootide (vastumürkide) varu korraldamine, riigi tervishoiuvaru ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru korraldamine ja järelevalve. (14) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide, ameti antud õigusaktide ja juhendite elluviimine enda haldusterritooriumil, sh majandustegevuse järelevalve, riikliku ja haldusjärelevalve ja haldussunni teostamine ning väärteomenetluse läbiviimine, pöördumistele vastamine ning ennetus- ja nõustamistegevus. § 12. Talitused [Kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018] § 13. Laborid (1) Ameti struktuuriüksuseks on terviseohutuslabor. Terviseohutuslaboril võivad olla funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. (2) Terviseohutuslabori põhiülesanneteks on mikrobioloogiliste, viroloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste uuringute tegemine, valmisoleku tagamine erinevate haigustekitajate määramiseks, sealhulgas harvaesinevate nakkushaiguste diagnoosimiseks ning Euroopa nakkushaiguste seirevõrgustikes osalemine. § 14. Struktuuriüksuste põhimäärused Struktuuriüksuste täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes, mille kinnitab peadirektor. 4. peatükk JUHTIMINE § 15. Ameti juhtimine Ameti juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister kantsleri ettepanekul. § 16. Peadirektor Peadirektor: 1) juhib ameti tööd; 2) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 3) teostab teenistuslikku järelevalvet seadusega määratud ulatuses; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad; 5) esitab valdkonna asekantslerile ettepanekuid ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 6) esitab valdkonna asekantslerile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 9 7) tagab ameti tegevusvaldkondade arendamise kaudu kvaliteetse teenuse osutamise; 8) kinnitab ameti tööplaanid ning tulude ja kulude alaeelarved; 9) kehtestab ameti teenistuskohtade koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires; 10) annab vastavalt õigusaktidele teenistusalastes küsimustes käskkirju; 11) omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel; 12) sõlmib ameti nimel lepinguid; 13) moodustab nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi, määrab nende ülesanded ja töökorra; 14) kaasab ameti pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks eksperte; 16) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, struktuuriüksuste põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; 17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirjaga. § 17. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad. Peadirektori asetäitjad alluvad vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitjad juhivad ametit enda vastutusvaldkonna ulatuses. Peadirektori asetäitjate ametikohad moodustab, vastutusvaldkonnad määrab ja ametijuhendid kinnitab peadirektor. (2) Peadirektori asetäitja: 1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib tema vastutusvaldkonna osakondadele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab ülesannete efektiivse täitmise eest; 2) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta; 3) annab oma vastutusvaldkonna piires teenistusalaseid korraldusi; 4) pärib oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta; 5) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires; 6) teeb oma vastutusvaldkonna piires peadirektorile ettepanekuid teenistujate värbamiseks, edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või teenistusest vabastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks; 7) täidab muid ametijuhendist tulenevaid ülesandeid. (2) Peadirektori asetäitjad asendavad peadirektorit ajal, millal peadirektori avaliku võimu volitused on peatunud või ta viibib välislähetuses, ametijuhendis või peadirektori käskkirjas määratud järjekorras. Teenistusalastes küsimustes asendavad peadirektori asetäitjad peadirektorit enda vastutusvaldkonna piires. § 18. Struktuuriüksuse juhtimine Ameti struktuuriüksuse juhtimine sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses. 5. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE § 19. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20. Sotsiaalministri määruste kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 201. Üleminekusäte Kui õigusaktides on Terviseameti piirkondlikule talitusele määratud õigused ja kohustused, käsitatakse neid Terviseameti regionaalosakonnale määratud õiguste ja kohustustena. 10 § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a. 11 Lisa 2. Seletuskirja sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 06.11.2009 määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu juurde KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber} Terviseameti teenistuskohtade koosseis Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõiked 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 "Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord", sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ § 16 punkti 9, tervise- ja tööministri 23.12.2014 käskkirja nr 202- T „Terviseameti teenistuskohtade koosseisu kehtestamise volitamine“ punkti 2 ja sotsiaalministri 31.01.2014 käskkirja nr 22-T alusel peadirektor otsustab: 1. Kinnitan Terviseameti teenistuskohtade koosseisu vastavalt lisale 1. 2. Kinnitan teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks vastavalt lisale 2. 3. Tunnistan kehtetuks järgmised käskkirjad: 1) Terviseameti peadirektori 14.08.2020 käskkiri nr 2.1-1/20/123 "Terviseameti teenistuskohtade koosseis"; 2) Terviseameti peadirektori 05.11.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/51 „Terviseameti peadirektori 14.08.2020 käskkirja nr 2.1-1/20/123 "Terviseameti teenistuskohtade koosseis" muutmine“; 3) Terviseameti peadirektori 25.12.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/66 „Terviseameti peadirektori 14.08.2020 käskkirja nr 2.1-1/20/123 "Terviseameti teenistuskohtade koosseis" muutmine“; 4) Terviseameti peadirektori 16.07.2020 käskkirja nr 2.1-1/20/106 „Terviseameti teenistuskohtade liigitamine teenistusgruppideks“. 4. Terviseameti teenistuskohtade koosseisu ametikohtade arv on 185,5, töökohtade arv on 134,6, teenistuskohtade arv kokku on 320,1 ja reservis on 7,2 teenistuskohta. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Lisa 1. Terviseamet peadirektori {regDateTime} käskkirja nr {regNumber} „Terviseameti teenistuskohtade koosseis“ juurde (kavand) 12 TEENISTUSKOHTADE KOOSSEIS Lisa 2. Terviseamet peadirektori {regDateTime} käskkirja nr {regNumber} „Terviseameti teenistuskohtade koosseis“ juurde (kavand) TEENISTUSKOHTADE LIIGITUS Üksus Koor- Teenistuskoha Tööpere Tase Tase- Nõuded Nõuded töökogemusele mus nimetus me haridustasemele +/- 1 peadirektor Üldjuhtimine 6 teise astme kõrgharidus vähemalt 5-aastast töökogemust ja vähemalt 3-aastast juhtimiskogemust 1 peadirektori Poliitika rakendamine 7 teise astme kõrgharidus 5-aastast töökogemust ja 3-aastast asetäitja juhtimiskogemust tervisekaitse ala
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel