Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 25.01.2021 nr 1.2-1/21/836-1
10122, Tallinn
Sotsiaalministri määruse "Sotsiaalministri
06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti
põhimäärus“ muutmine" algatamine
Lugupeetud härra minister
Terviseamet teeb ettepaneku algatada sotsiaalministri määruse "Sotsiaalministri 06.11.2009
määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine" eelnõu (eelnõu ja seletuskirja kavandid
lisatud). Eelnõu eesmärk on muuta Terviseameti juhtimine tõhusamaks ja parendada teenuste
kvaliteeti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Lisad: 1) määruse eelnõu kavand;
2) eelnõu seletuskirja kavand.
Sander Põllumäe 7943675
[email protected]
Paldiski mnt 81 /10614 Tallinn /+372 794 3500 /
[email protected] /www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799
EELNÕU
24.01.2021
MINISTRI MÄÄRUS
{regDateTime} nr {regNumber}
Sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82
„Terviseameti põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1
alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 06.11.2009 määruses nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahv 10 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja laborid. Osakonna koosseisu võivad
kuuluda keskused.“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Peadirektori alluvuses võivad olla talitused ja keskused ning teenistuskohad, mis ei kuulu
ühegi osakonna koosseisu.“;
3) paragrahv 11 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „seire ja epideemiatõrje“;
4) paragrahv 11 lõike 1 punktid 9, 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) meditsiiniteenuste osakond;“;
6) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14 – 17 järgmises sõnastuses:
„14) Põhja regionaalosakond;
15) Lõuna regionaalosakond;
16) Ida regionaalosakond;
17) Lääne regionaalosakond.“;
7) paragrahv 11 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „seire ja epideemiatõrje“;
8) paragrahv 11 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Üldosakonna põhiülesanneteks on asutuse teabehalduse korraldamine, riigivara
haldamine, varade, hangete ja müügiarvestus.“;
9) paragrahv 11 lõiked 10 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;
2
10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Meditsiiniteenuste osakonna põhiülesanneteks on tervishoiutöötajate ja
tervishoiuteenuste osutajate valdkonna korraldamine, tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja
analüüs, tervishoiualase kriisireguleerimise ja hädaolukorra lahendamise korraldamine,
tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade arvestus, üld- ja eriarstiabi korraldamine ja
järelevalve teostamine, kutsehaiguste seire ja analüüs, kiirabi teenuse korraldamine ja
järelevalve, riigi antidootide (vastumürkide) varu korraldamine, riigi tervishoiuvaru ning
tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru korraldamine ja
järelevalve.“;
11) paragrahv 11 lõiget 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide,
ameti antud õigusaktide ja juhendite elluviimine enda haldusterritooriumil, sh
majandustegevuse järelevalve, riikliku ja haldusjärelevalve ja haldussunni teostamine ning
väärteomenetluse läbiviimine, pöördumistele vastamine ning ennetus- ja nõustamistegevus.“;
12) paragrahv 13 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ameti struktuuriüksuseks on terviseohutuslabor. Terviseohutuslabor võivad olla
funktsionaalsed ja regionaalsed laborid.“;
13) paragrahv 13 lõiget 2 muudetakse ja asendatakse sõna „Laborite“ sõnadega
„Terviseohutuslabori“;
14) paragrahvi 16 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Peadirektori asetäitja
(1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad. Peadirektori asetäitjad alluvad
vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitjad juhivad ametit enda vastutusvaldkonna
ulatuses. Peadirektori asetäitjate ametikohad moodustab, vastutusvaldkonnad määrab ja
ametijuhendid kinnitab peadirektor.
(2) Peadirektori asetäitja:
1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib tema vastutusvaldkonna
osakondadele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning
vastutab ülesannete efektiivse täitmise eest;
2) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise
kohta;
3) annab oma vastutusvaldkonna piires teenistusalaseid korraldusi;
4) pärib oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta;
5) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires;
6) teeb oma vastutusvaldkonna piires peadirektorile ettepanekuid teenistujate värbamiseks,
edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või teenistusest
vabastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks;
7) täidab muid ametijuhendist tulenevaid ülesandeid.
(2) Peadirektori asetäitjad asendavad peadirektorit ajal, millal peadirektori avaliku võimu
volitused on peatunud või ta viibib välislähetuses, ametijuhendis või peadirektori käskkirjas
määratud järjekorras. Teenistusalastes küsimustes asendavad peadirektori asetäitjad
peadirektorit enda vastutusvaldkonna piires.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. veebruaril 2021. a.
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
25.01.2021
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82
„Terviseameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on tõhustada Terviseameti juhtimist ja tagada selgem ülesannete jaotus.
Määrusega nähakse ette senise ühe peadirektori asetäitja ametikoha asemel võimalus luua mitu
peadirektori asetäitja ametikohta, määrates kindlaks nende vastutusvaldkonnad. Määrusega
ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond ühtseks
meditsiiniteenuste osakonnaks, et koondada tervishoiu valdkonna juhtimisega seotud kompetents
ühte struktuuriüksusesse. Määrusega muudetakse laborite juhtimiskorraldust – senise kolme labori
asemel moodustatakse üks terviseohutuslabor, mille koosseisus nähakse ette funktsionaalsed ja
regionaalsed laborid. Muudatus tagab laborite tegevuse suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse.
Samuti kaotatakse ära eraldiseisev analüüsitalitus ning ametikohad viiakse funktsionaalsete ja
regionaalsete struktuuriüksuste koosseisu. Lisaks tehakse Terviseameti põhimääruses mõned
tehnilised ja õigusaktide muutumisest tulenevad täpsustused.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Terviseameti peadirektor Üllar Lanno (+372 794 3500,
[email protected]) ja Terviseameti jurist Sander Põllumäe (+372 650 9868,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (+372 626 9337,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Eelnõu läbib keelelise toimetamise vahetult enne allkirjastamiseks esitamist.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahes paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb 15 punktist. Eelnõu alusel on
kavas moodustada kaks peadirektori asetäitja ametikohta, ühendada tervishoiuteenuste osakond
ja erakorralise meditsiini osakond meditsiiniteenuste osakonnaks, ühendada laborid üheks
tervishoiuteenuste laboriks ja määratleda peadirektori vastutusvaldkond (vt joonist, allpool).
2
PEADIREKTOR
peadirektori asetäitja (1) peadirektori asetäitja (2)
juhiabi, nõunikud ja meditsiiniteenuste
Tervishoiuteenuste labor
valdkondade juhid osakond
nakkushaiguste
üldosakond Põhja regionaalosakond
osakond
meditsiiniseadmete
personalitalitus Lõuna regionaalosakond
osakond
kvaliteeditalitus keskkonnatervise osakond Ida regionaalosakond
kommunikatsioonitalitus kemikaaliohutuse osakond Lääne regionaalosakond
Joonis 1. Terviseameti kavandatav struktuur
Eelnõu § 1 punkt 1. Põhimääruse § 10 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse struktuuriüksusteks ka
talitused ja keskused. Struktuuriüksuste hulgast arvatakse välja bürood. Terviseameti ülesannete
täitmiseks luuakse ühe funktsooniga struktuuriüksused (kommunikatsioonitalitus, kvaliteeditalitus
ja personalitalitus). Erinevalt osakonnast, mis korraldab tegevusvaldkonna või piirkonnaga seotud
mitmeid avaliku võimu ülesandeid, täidavad talitused ühte kindlat funktsiooni. Valdkonnas, kus
allüksuse moodustamise eesmärk on kompetentsi koondamine, nimetatakse allüksusi keskusteks
(näiteks mürgitusteabe keskus, gripikeskus jt). Terviseameti struktuuris ei ole ühtegi bürood ja
eraldiseisva struktuuriüksusena büroo, kantselei või muu asjaajamisüksuse loomine ei ole ameti
ülesannete täitmiseks vajalik.
Eelnõu § 1 punkt 2. Kehtiv põhimäärus ei välista struktuuriüksuste ja teenistuskohtade loomist
otse peadirektori alluvusse, kuid see ei ole ka sõnaselgelt lubatud. Eeltoodud põhjusel on tekkinud
eriarvamusi. Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt sätestada, et peadirektori otsealluvuses
võib olla struktuuriüksusi ja teenistuskohti.
Eelnõu § 1 punktid 3 ja 7. Muudetakse nakkushaiguste seira ja epideemiatõrje osakonna nimetust
lühemaks ning ühtlustatakse teiste osakondade nimetustega. Nimetuse muutmisega ei kaasne
muudatused osakonna ülesannetes.
Eelnõu § 1 punkt 4, 5, 9 ja 10. Meditsiiniteenuste valdkonna paremaks ja terviklikumaks
korraldamiseks ühendatakse tervishoiuteenuste osakond ja erakorralise meditsiini osakond.
3
Tervishoiuvaldkonna kriisi lahendamisel selgus, et tervishoiu ja erakorralise meditsiini valdkonnad
on omavahel tihedalt seotud ning kahe eraldiseisva osakonna olemasolu tekitas ülemäärast
kooskõlastamise vajadust.
Eelnõu § 1 punktid 6 ja 11. Kehtivas põhimääruses on nimetatud üks regionaalosakond.
Tegelikult on struktuuris neli eraldiseisvat regionaalosakonda. Eelnõuga parandatakse senine
ebaõnnestunud sõnastus ja tuuakse selgelt välja neli regionaalosakonda eraldi punktidena. Kuna
regionaalosakonnad täidavad ühesuguseid ülesandeid igaüks oma haldusterritooriumil, siis on
määruse § 11 lõige 14 sõnastatud mitmuses. Regionaalosakondade ülesannete sõnastust on
parandatud ja viidud paremini vastavusse sellega, mida regionaalosakonnad faktiliselt teevad.
Eelnõu § 1 punkt 8. Seoses personalitalituse moodustamisega jäetakse üldosakonna ülesannete
hulgast välja „personalitöö“. Termin „asjaajamine“ on asendatud ajakohase terminiga
„teabehaldus“ ning täpsustatud on ka hangete arvestuse pidamise ülesande kuulumist
üldosakonna pädevusse.
Eelnõu § 1 punktid 12 ja 13. Terviseameti struktuuris on hetkel kolm laborit (kesklabor, Kohtla-
Järve labor ja Tartu labor) ning kesklabori struktuuris omakorda keemia, füüsika ja nakkushaiguste
laborid. Samas puudub laboritel ühtne juhtimine. Laborite juhtimise parandamiseks ühendatakse
erinevad laborid terviseohtuslaboriks, mille koosseisus jäävad allüksustena tegutsema Tallinna
labor, nakkushaiguste labor, Kohtla-Järve labor ja Tartu labor.
Eelnõu § 1 punkt 14. Terviseameti põhimääruse § 16 lõike 1 punkt 15 jäetakse välja, sest
18.05.2020 jõustunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab
karantiini Terviseamet. Seega ei ole Terviseameti põhimääruse § 16 lõike 1 punkt 15 enam
kooskõlas seadusega. Haldusakti andmise pädevust ei ole vaja eraldi sätestada ja seetõttu tuleb
punkt kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 1 punkt 15. Terviseameti juhtimise parendamiseks luuakse senise ühe peadirektori
asetäitja ametikoha asemel võimalus luua mitu peadirektori asetäitja ametikohta. See võimaldab
paremini koordineerida erinevaid juhtimisvaldkondi ja vähendab ohtu, et peadirektor peab
tegelema valdkonna üksikküsimustega. Peadirektori asetäitjad on enda vastutusvaldkonnas ameti
juhid ja sisulise tegevuse koordineerijad. Peadirektori puudumisel asendavad peadirektorit
peadirektori asetäitjad vastavalt peadirektori määratud järjekorrale.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale
Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna
Avalduv mõju ja Terviseamet on COVID-19 tingitud tervishoiukriisi ja sellega seotud
selle ulatus: hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Juhtimiskorralduse parendamine
ja tervishoiu valdkonna ülesannete parem korraldamine võimaldab
tõhusamalt ja läbimõeldumalt tegeleda kriisi lahendamisega. Hetkel
mõjutab tervishoiukriisi lahendamise tõhusus kõiki Eesti elanikke.
Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse
Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega tagatakse tervishoiuteenuste osutamise parem
selle ulatus: korraldus, mis aitab tagada kiiremat vaktsineerimist, läbimõeldumat
tervishoiuteenuste osutamist. Arvestades nakkushaigusest COVID-19
tingitud ohtu inimeste tervisele, võimaldab tõhus vaktsineerimine ja
4
nakkushaiguse leviku muude meetmete järjekindel kohaldamine kaitsta
inimeste elu ja tervist.
Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Terviseamet
Avalduv mõju ja Määruse kehtestamisega paraneb Terviseameti juhtimise kvaliteet.
selle ulatus: Erinevad sisulised valdkonnad ja regionaalsed probleemid saavad
senisest enam tähelepanu. Meditsiiniteenuste valdkonna küsimuste
lahendamine muutub terviklikumaks ja ühtsemaks. Paranevad
juhtimisalluvus ja ülesannete jaotus.
Mõjude avaldu- Terviseameti juhtimiskorralduse ja struktuuri muutmisega seotud
mise sagedus ja mõjud avalduvad ühekordselt Terviseameti tegevuse
järeldus mõjude tulemuslikkuse paranemise läbi. Mõjud on keskmise olulisusega
olulisuse kohta: (kasulikud muudatused). Muudatuste tegemata jätmisel ei ole ameti
tegevus takistatud. Muudatuste tegemisel paraneb asutuse
juhtimine ja ülesannete täitmine.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on vaja muuta Terviseameti teenistujate koosseisu (vt lisa 2).
6. Määruse jõustumine
Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 01.02.2021. Kuna Terviseamet on nakkushaiguse
COVID-19 põhjustatud tervishoiukriisi hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, siis on vajalik
parendada juhtimist võimalikult kiiresti. Samaaegselt määruse eelnõu koostamisega on töötatud
välja ka Terviseameti uus teenistujate koosseis (vt lisa 2) ja valmistatud ette värbamine.
.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kooskõlastatud Terviseametiga.
5
Lisa 1. Seletuskirja sotsiaalministri
määruse „Sotsiaalministri 06.11.2009
määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“
muutmine“ eelnõu juurde
Sotsiaalministri 06.11.2009 määrus nr 82
„Terviseameti põhimäärus“
RTL 2009, 84, 1235
määruse algteksti jõustumise aeg 01.01.2010
redaktsioon 23.11.2018 (RT I, 20.11.2018, 2)
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Terviseamet
(1) Terviseamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus,
kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi
seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
(3) Ameti ingliskeelne nimetus on Health Board.
§ 2. Ameti pitsat ja sümboolika
(1) Ametil on väikse riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning kehtestatud korras registreeritud
sümboolika.
(2) Ametil on oma sümboolikaga dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks
ameti asjaajamiskorras. Ameti dokumendiplankidel kasutatakse väikese riigivapi kujutist.
(3) [Kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018]
§ 3. Ameti eelarve
Ametil on oma eelarve ja ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja
täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister.
§ 4. Aruandekohustuslikkus
Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega sätestatud
korras suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti tegevuse üle teenistuslikku
järelevalvet.
§ 5. Asukoht
Ameti asukoht on Tallinn. Ameti postiaadress on Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn. Väljaspool ameti
asukohta paiknevate struktuuriüksuste aadressid näidatakse nende põhimäärustes.
2. peatükk
TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED
§ 6. Ameti tegevusvaldkond
Ameti tegevusvaldkonnad on:
1) tervishoid;
2) nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje;
3) keskkonnatervis;
4) kemikaaliohutus;
6
5) meditsiiniseadmete ohutus.
§ 7. Ameti tegevuse eesmärk
Ameti tegevuse eesmärgiks on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele
suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise
poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.
§ 8. Ameti põhiülesanne
Ameti põhiülesandeks on seadustega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja
riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise
üle ning riikliku sunni rakendamine nende nõuete rikkumise korral.
§ 9. Ameti tegevus põhiülesannete täitmiseks
Amet:
1) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;
2) annab oma pädevuse piires haldusakte ja viib läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires
soovitusi, hinnanguid ja juhiseid;
3) teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele
seadustega sätestatud korras;
4) teeb oma tegevusvaldkonnas järelevalvet;
5) lahendab oma tegevusvaldkonnas isikute avaldusi ja taotlusi;
6) teavitab avalikkust seire ja järelevalve käigus avastatud võimalikest terviseriskidest ja nende
vältimisest ning avalikustab muude õigusaktidega ettenähtud teabe;
7) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi
õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises;
8) täidab õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimisülesandeid ning töötab välja või osaleb oma
tegevusvaldkonna hädaolukorraks valmisoleku plaanide väljatöötamisel;
81) täidab õigusaktidest tulenevaid üldarstiabi korraldamise ülesandeid;
9) nõustab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes;
10) jälgib, hindab ja analüüsib tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning informeerib
olukorrast ministeeriumi rahvatervise osakonda ja tervisesüsteemi arendamise osakonda;
11) teeb koostööd valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste,
sihtasutuste, mittetulundusühingute, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, Euroopa institutsioonidega
ning teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
12) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seotud Euroopa institutsioonides ja
rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega sätestatud korras või ministri korraldusel;
13) teostab laboratoorseid uuringuid toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks ning
nakkustekitajate kindlaksmääramiseks;
14) tagab ametile teatavaks saanud ärialase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette
selle avaldamist;
15) korraldab oma teenistujate ja töötajate erialast täienduskoolitust;
16) koostab ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
17) osutab kinnitatud hinnakirja alusel tasulisi teenuseid;
18) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid;
19) valitseb ameti valdusse antud riigivara.
3. peatükk
STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§ 10. Ameti struktuur
(1) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja laborid. Osakonna koosseisu võivad
kuuluda keskused.
(2) Piirkondliku pädevusega struktuuriüksused on regionaalosakonnad, mille koosseisu võivad
kuuluda esindused, mille teenistujad asuvad väljaspool osakonna asukohta.
(3) [Kehtetu - RT I, 10.09.2014, 1 - jõust. 13.09.2014]
7
(4) Peadirektori alluvuses võivad olla talitused ja keskused ning teenistuskohad, mis ei kuulu
ühegi osakonna koosseisu.
§ 11. Osakonnad
(1) Ameti struktuuri kuuluvad järgmised osakonnad:
1) [kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016]
2) nakkushaiguste osakond;
3) keskkonnatervise osakond;
4) kemikaaliohutuse osakond;
5) meditsiiniseadmete osakond;
51) [kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016]
6) [kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018]
7) üldosakond;
8) [Kehtetu - RT I, 08.11.2011, 1 - jõust. 11.11.2011]
10) [kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018]
11) [kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018]
121) meditsiiniteenuste osakond;
14) Põhja regionaalosakond;
15) Lõuna regionaalosakond;
16) Ida regionaalosakond;
17) Lääne regionaalosakond.
(2) [Kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016]
(3) Nakkushaiguste osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje
tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste levikutendentside
määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine,
immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide ja
antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja
reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine.
(4) Keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on järelevalve käigus joogi-, loodusliku
mineraal-, ujula- ja suplusvee, koolide- ja koolieelsete lasteasutuste ja noortelaagrite
terviseohutuse ning elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta
kogutud teabe analüüsimine ning oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi
korraldamine ja tegemine.
(5) Kemikaaliohutuse osakonna põhiülesanneteks on täita kemikaalide, sealhulgas biotsiidide ja
detergentide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise alal liikmesriikidele
ettenähtud ülesandeid ning korraldada ja juhtida toodete, sealhulgas mänguasjade, kemikaale
sisaldavate toodete ja kosmeetikatoodete terviseohutuse hindamist; tagada mürgistusteabe
kogumine ja töötlemine ning mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse
osutajatele, sealhulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldamine ja ööpäevaringne nõustamine.
(6) Meditsiiniseadmete osakonna põhiülesanneteks on meditsiiniseadmete kohta kehtivatele
nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine,
meditsiiniseadmete turule laskjate ja ohujuhtumite andmekogu pidamine, ohujuhtumite
menetlemine, meditsiiniseadmete klassifitseerimisega seotud vaidluste lahendamine, toodete
määratlemine meditsiiniseadmetena ning järelevalve käigus meditsiiniseadmete kohta kogutud
teabe analüüsimine ja meditsiiniseadmete ohutuse hindamine; meditsiinikiiritusega seotud
tegevuste korraldamine ameti pädevuse piires.
(61) [Kehtetu - RT I, 26.02.2016, 8 - jõust. 29.02.2016]
(7) [Kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018]
8
(8) Üldosakonna põhiülesanneteks on asutuse teabehalduse korraldamine, riigivara haldamine,
varade, hangete ja müügiarvestus.
(9) [Kehtetu - RT I, 08.11.2011, 1 - jõust. 11.11.2011]
(11) [Kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018]
(12) [Kehtetu - RT I, 23.12.2017, 18 - jõust. 01.01.2018]
(131) Meditsiiniteenuste osakonna põhiülesanneteks on tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste
osutajate valdkonna korraldamine, tervishoiuteenuste kvaliteedi seire ja analüüs, tervishoiualase
kriisireguleerimise ja hädaolukorra lahendamise korraldamine, tervishoiutöötajate riigikaitseliste
töökohtade arvestus, üld- ja eriarstiabi korraldamine ja järelevalve teostamine, kutsehaiguste seire
ja analüüs, kiirabi teenuse korraldamine ja järelevalve, riigi antidootide (vastumürkide) varu
korraldamine, riigi tervishoiuvaru ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite
tegevusvaru korraldamine ja järelevalve.
(14) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide, ameti
antud õigusaktide ja juhendite elluviimine enda haldusterritooriumil, sh majandustegevuse
järelevalve, riikliku ja haldusjärelevalve ja haldussunni teostamine ning väärteomenetluse
läbiviimine, pöördumistele vastamine ning ennetus- ja nõustamistegevus.
§ 12. Talitused
[Kehtetu - RT I, 20.11.2018, 1 - jõust. 23.11.2018]
§ 13. Laborid
(1) Ameti struktuuriüksuseks on terviseohutuslabor. Terviseohutuslaboril võivad olla
funktsionaalsed ja regionaalsed laborid.
(2) Terviseohutuslabori põhiülesanneteks on mikrobioloogiliste, viroloogiliste, keemiliste ja
füüsikaliste uuringute tegemine, valmisoleku tagamine erinevate haigustekitajate määramiseks,
sealhulgas harvaesinevate nakkushaiguste diagnoosimiseks ning Euroopa nakkushaiguste
seirevõrgustikes osalemine.
§ 14. Struktuuriüksuste põhimäärused
Struktuuriüksuste täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes, mille kinnitab
peadirektor.
4. peatükk
JUHTIMINE
§ 15. Ameti juhtimine
Ameti juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav
minister kantsleri ettepanekul.
§ 16. Peadirektor
Peadirektor:
1) juhib ameti tööd;
2) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab
aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
3) teostab teenistuslikku järelevalvet seadusega määratud ulatuses;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised
teenistujad;
5) esitab valdkonna asekantslerile ettepanekuid ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
6) esitab valdkonna asekantslerile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks;
9
7) tagab ameti tegevusvaldkondade arendamise kaudu kvaliteetse teenuse osutamise;
8) kinnitab ameti tööplaanid ning tulude ja kulude alaeelarved;
9) kehtestab ameti teenistuskohtade koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga
kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires;
10) annab vastavalt õigusaktidele teenistusalastes küsimustes käskkirju;
11) omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel;
12) sõlmib ameti nimel lepinguid;
13) moodustab nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi, määrab
nende ülesanded ja töökorra;
14) kaasab ameti pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks eksperte;
16) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, struktuuriüksuste
põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega;
17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või
korralduse, ministri määruse või käskkirjaga.
§ 17. Peadirektori asetäitja
(1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad. Peadirektori asetäitjad alluvad
vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitjad juhivad ametit enda vastutusvaldkonna ulatuses.
Peadirektori asetäitjate ametikohad moodustab, vastutusvaldkonnad määrab ja ametijuhendid
kinnitab peadirektor.
(2) Peadirektori asetäitja:
1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib tema vastutusvaldkonna osakondadele
pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab ülesannete
efektiivse täitmise eest;
2) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta;
3) annab oma vastutusvaldkonna piires teenistusalaseid korraldusi;
4) pärib oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta;
5) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires;
6) teeb oma vastutusvaldkonna piires peadirektorile ettepanekuid teenistujate värbamiseks,
edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või teenistusest
vabastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks;
7) täidab muid ametijuhendist tulenevaid ülesandeid.
(2) Peadirektori asetäitjad asendavad peadirektorit ajal, millal peadirektori avaliku võimu volitused
on peatunud või ta viibib välislähetuses, ametijuhendis või peadirektori käskkirjas määratud
järjekorras. Teenistusalastes küsimustes asendavad peadirektori asetäitjad peadirektorit enda
vastutusvaldkonna piires.
§ 18. Struktuuriüksuse juhtimine
Ameti struktuuriüksuse juhtimine sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses.
5. peatükk
ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE
§ 19. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 20. Sotsiaalministri määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 201. Üleminekusäte
Kui õigusaktides on Terviseameti piirkondlikule talitusele määratud õigused ja kohustused,
käsitatakse neid Terviseameti regionaalosakonnale määratud õiguste ja kohustustena.
10
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
11
Lisa 2. Seletuskirja sotsiaalministri
määruse „Sotsiaalministri 06.11.2009
määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“
muutmine“ eelnõu juurde
KÄSKKIRI
Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Terviseameti teenistuskohtade koosseis
Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõiked 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr
92 "Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade
klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord", sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82
„Terviseameti põhimäärus“ § 16 punkti 9, tervise- ja tööministri 23.12.2014 käskkirja nr 202- T
„Terviseameti teenistuskohtade koosseisu kehtestamise volitamine“ punkti 2 ja sotsiaalministri
31.01.2014 käskkirja nr 22-T alusel peadirektor otsustab:
1. Kinnitan Terviseameti teenistuskohtade koosseisu vastavalt lisale 1.
2. Kinnitan teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks vastavalt lisale 2.
3. Tunnistan kehtetuks järgmised käskkirjad:
1) Terviseameti peadirektori 14.08.2020 käskkiri nr 2.1-1/20/123 "Terviseameti teenistuskohtade
koosseis";
2) Terviseameti peadirektori 05.11.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/51 „Terviseameti peadirektori
14.08.2020 käskkirja nr 2.1-1/20/123 "Terviseameti teenistuskohtade koosseis" muutmine“;
3) Terviseameti peadirektori 25.12.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/66 „Terviseameti peadirektori
14.08.2020 käskkirja nr 2.1-1/20/123 "Terviseameti teenistuskohtade koosseis" muutmine“;
4) Terviseameti peadirektori 16.07.2020 käskkirja nr 2.1-1/20/106 „Terviseameti teenistuskohtade
liigitamine teenistusgruppideks“.
4. Terviseameti teenistuskohtade koosseisu ametikohtade arv on 185,5, töökohtade arv on
134,6, teenistuskohtade arv kokku on 320,1 ja reservis on 7,2 teenistuskohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Lisa 1. Terviseamet peadirektori
{regDateTime} käskkirja nr {regNumber}
„Terviseameti teenistuskohtade koosseis“
juurde (kavand)
12
TEENISTUSKOHTADE KOOSSEIS
Lisa 2. Terviseamet peadirektori
{regDateTime} käskkirja nr {regNumber}
„Terviseameti teenistuskohtade koosseis“
juurde (kavand)
TEENISTUSKOHTADE LIIGITUS
Üksus Koor- Teenistuskoha Tööpere Tase Tase- Nõuded Nõuded töökogemusele
mus nimetus me haridustasemele
+/-
1 peadirektor Üldjuhtimine 6 teise astme kõrgharidus vähemalt 5-aastast töökogemust ja
vähemalt 3-aastast juhtimiskogemust
1 peadirektori Poliitika rakendamine 7 teise astme kõrgharidus 5-aastast töökogemust ja 3-aastast
asetäitja juhtimiskogemust
tervisekaitse
ala