Ülle Luide
Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected] Meie 25.01.2021 nr 2-5.1/231-1
Endla 10a
10142, Tallinn
TAT "Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused" seirearuanne nr 12
Lugupeetud Ülle Luide,
Käesolevaga edastame TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
seirearuande nr 12.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa:
Lisa 1 TAT seirearuanne nr 12
Lisa 2 Eelarve täitmise aruanne nr 12
Terry Ney 6269 748
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
vahearuanne lõpparuanne
Aruande liik
1. TAT nimetus Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.001.01.15-0002
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise
Arengu Instituut, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Harju Ettevõtlus- ja
Arenduskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõgevamaa Arendus-
ja Ettevõtluskeskus, SA Läänemaa Arenduskeskus, SA Lääne-Viru
Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA Pärnumaa
Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus- ja
Ettevõtluskeskus, SA Saaremaa Arenduskeskus, SA Tuuru, SA Tartu
Ärinõuandla, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Viljandimaa
Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus.
5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2022
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015 - 31.12.2020
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja
nimetus 1. Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
Alamtegevuse nr
ja nimetus1 1.1 Innovaatiliste sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine
Tegevuse või 01.01.2015 – 28.02..2018 Tegevuse või 06.04.2015-31.12.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2015. aasta esimeses pooles toimusid kohtumised antud valdkonnas tegutsevate asutustega Eestis.
15. aprillil toimus kohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Amet peaspetsialistiga, kus saime ülevaate
Tallinna linna kogemustest sotsiaalvalveteenuste (sh telehooldus) korraldamisel ja osutamisel ning
parimatest praktikatest ja tulevikunägemusest telehooldusteenuse osas.
6. mail toimus kohtumine Telegrupp AS-iga, kus saime ülevaate sotsiaalvalveteenuse (sh telehooldus)
osutamise hetkeseisust Eestis ja mujal Euroopas, tulevikuplaanidest ning koostööhuvist KOV-dega.
11. mail toimus kohtumine Ida Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti esindajatega
teemal, kus saime ülevaate eakate kodujälgimisprojektist SmartCare ja selle hetkeseisust ning
tulevikuplaanidest.
2015. aasta teises pooles toimusid järgmised kohtumised:
10. juunil kohtumine Digitaalvõimekuse arendamise osakonna e-teenuste nõunikuga, teemaks e-tervise
strateegia ja telehoolduseteenuse võimalik sidumine tervishoiuteenustega;
10. juulil ja 24. septembril kohtumine Elioniga Virtu jätkuprojekti teemal (ELVI- Saaremaa elderly care
video solution pilot);
16. juulil kohtumine häirenuputeenuse osutajaga Meditech Estonia;
3. septembril kohtumine Telegrupp AS esindajatega. Arutelu puudutas häirenuputeenuse arendamist ja
ühtse kõnekeskuse loomist eesmärgiga arendada telehooldust;
2. detsembril kohtumine Sentab LTD esindajaga, kus arutati teenuse arendamise võimalusi Eestis.
2015. aasta IV kvartalis moodustati telehooldusteenuse osutamise soovitusliku juhise koostamise ja
täiendamise töörühm, kes vajadusel osalevad juhise koostamisel/täiendamisel.
28. detsembri seisuga on valmis telehooldusteenuse osutamise soovituslik juhis, mida täiendataks
vajadusel vastavalt avatud taotlusvoorust tulevale praktilisele kogemustele.
2016. aasta esimeses pooles toimusid kohtumised erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuse pakkujatega, et ette valmistada arendusüritust, mille raames antakse võimalus ettevõtetele välja
töötada erinevaid innovaatilisi ideid hoolekandeteenuste osutamiseks. Välja töötatud ideedele on
võimalus rahastust taotleda avatud taotlusvooru innovatsiooni voorus. Arendusüritus lisatakse TAT teksti
TAT järgmise muudatusega. Seoses sellega on muudetud ka tegevuse lõppkuupäeva.
2016. aasta teises pooles valmistati ette hankedokumenti IKT-l põhinevate hoolekandeteenuste sh
toodete arendamise ideekonkurssi korraldamiseks 2017. aasta suvel.
2017. aasta esimeses pooles korraldati hange innovatsioonitalgute korraldamiseks, mis on
innovaatiliste lahenduste konkurss sotsiaalvaldkonnaga seotud võtmeprobleemide kaardistamiseks,
teadlikkuse tõstmiseks innovaatiliste lahenduste kasutamise võimalustest ning innovaatiliste lahenduste
(teenused ja tooted) prototüüpide välja töötamiseks. Hanke võitis Civitta Eesti AS ja Garage48
ühispakkumus ja 8. mai allkirjastati pakkujaga leping. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna võtmeprobleemide
kaardistamiseks kolm töötuba (hoolekandetalgud): 13. juuni Jõhvis, 15, juuni Tallinnas ja 22. juuni Tartus.
Septembris toimub innovaatiliste lahenduste konkurss, mis on fokuseeritud uute lahenduste (sh
infotehnoloogiliste lahenduste ja mobiilitehnoloogia rakenduste) väljatöötamisele sotsiaalvaldkonnas.
2017. aasta teises pooles korraldati sotsiaalvaldkonna võtmeprobleemide kaardistamiseks kolm töötuba
(13. juuni Narvas, 15. juunil Tallinnas, 20. juunil Tartus) ning 8. ja 9.septembril toimus ideekonkurss ehk
heaolutalgud Tallinnas, SEB Innovatsioonikeskuses. Kahepäevasel üritusel otsiti uuenduslikke lahendusi
hoolekandeteenuste arendamiseks. Kokku osales 68 inimest ja esitleti 10 ideed, millest moodustus 7
meeskonda. Teise päeva lõpus tutvustas iga meeskond oma lahendusi ja tulemusi. Žürii tunnistas
parimateks projektideks CareMate, HopeHolders ja Disability Hotel. Ürituse kokkuvõttega saab tutvuda
siin http://garage48.org/blog/the-world-was-made-better-at-idea-garage-estonian-wellbeing-2017
Tegevuse lõppkuupäeva muudetakse hetkel kooskõlastamisel oleva TAT muudatusega (muudatus
jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2017) ja uueks lõppkuupäevaks on 31.02.2018.
2018. aasta esimeses pooles korraldati uus innovaatiliste lahenduste konkurss ehk innovatsioonitalgud,
mille viis läbi väikehanke võitnud Civitta Eesti AS koostöös Garage48-ga. Konkurssi eesmärgiks oli
sotsiaalvaldkonnaga seotud probleemidele innovaatiliste lahenduste prototüüpide väljatöötamine.
Heaolutalgud toimusid Tallinnas, SEB Innovatsioonikeskuses 4. ja 5. mail 2018. Kokku oli kogunenud 64
osalejat, 8 mentorit ja kõnelejad. Kokku esitleti 12 ideed, millest moodustus 7 tiimi. Lühikese ülevaate
kõikidest esitatud ideedest, samuti kokkuvõtte üritusest ja info võitjate kohta leiab siit:
http://garage48.ee/blog/heaolutalgud-vol-2-toovoime-toi-kokku-ule-80-aktiivse-ja-hooliva-kodaniku.
Tegevus lõppes esialgselt planeeritud lõppajast mõned kuud hiljem kuna 2018. aastaks planeeritud
2
innovatsioonikonkurssi korraldamise kaks esimest (kuulutati välja 19.dets 2017.a , 19. jaan 2018.a )
hanget ebaõnnestusid. Kolmas hange, mille tulemusel sõlmiti leping Civitta Eesti AS-ga kuulutati välja 27.
veebruar 2018.a.
Tegevused lõppesid 31.12.2018.
Alamtegevuse nr
ja nimetus2 1.2 Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine3
Tegevuse või 01.01.2016 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2016 – 31.12.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevustega alustati 2016 aasta jaanuaris.
Paljud kliendid on kodukohanduse projekti ootel ning ei soovi hetkel seetõttu teenust saada hoolekande
TAT raames. Oodatakse ERF kodude kohandamise TAT tegevuse algust, kust rahastatakse lisaks
nõustamisele ka vajalik kohandus. Kodukohanduse projekti tõttu võib ESF indikaatori täitmine olla
raskendatud. Samuti abivahendite nõustamise osas pöördutakse keskuse poole pärast
abivahendisüsteemi reformi vähem, kuna vajalik info saadakse kätte perearstidelt ja abivahendi
ettevõtetelt. Indikaatori taseme saavutamiseks jätkatakse aktiivselt nõustamistegevuste tutvustamist.
Tegeletud on hindamise instrumendi klassifikaatorite valikuga ning igale valitud klassifikaatorile vastavate
abivahendite loetelu koostamisega. Valminud on Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse
RFK lahenduse visioon, mida täiendatakse partneritega.
Alustatud on abivahendispetsialistide taseme 5 koolituskava koostamisega – kohtutud on võimalike
partneritega (koolid) ning kaardistatud Eestis hetkel tehtavad sama suunitlusega koolitused.
Teenust on osutatud kokku aruandlusperioodil 97 inimesele (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles jätkus abivahendite hindamiseks infotehnoloogilise piloteerimiskeskkonda
sisendi andmine. Infosüsteemi arendamine toimub koostöös Rehabilitatsioonialase
kompetentsikeskusega. Hindamise instrumendi klassifikaatorite ühildamine ISO-ga on lõpetatud.
Keskkonna kohandamise konsultantide koolitusega ei ole veel alustatud kuna põhiprojekti (kus koolitatud
konsultandid tööle hakkaksid) ajaraam ning ülesehitus ei ole täpselt teada. Põhiprojekti osas toimub
hetkel piloteerimine, mis saab läbi 2017. aasta suvel ning piloottulemustest lähtuvalt pannakse paika
põhiprojekti tegevused ja ajakava.
Abivahendispetsialistide koolituse osas tehti otsus, et koolitusi viiakse läbi kutsestandardi tasemele 4.
Otsus tehti põhjusel, et abivahendiettevõtted on tasemele 5 vastavate spetsialistide koolitamist alustanud
juba iseseisvalt, tellides koolitused sisse haridusasutustest. Kuna tasemele 5 vastavaid spetsialiste on
ettevõtetes vaja tunduvalt vähem kui tasemele 4 vastavaid spetsialiste ning ettevõtted ise tasemele 5
vastavaid spetsialiste juba koolitavad, oli mõistlik suunata ESF ressurss tasemele 4 vastavate
spetsialistide koolitamisele. Aruandlusperioodil tegeleti abivahendispetsialisti kutsestandard 4
koostamisega ning alustati vastava koolituskava väljatöötamist.
Teenuse disaineritelt hangiti abivahendialase nõustamisteenuse analüüs, mille eesmärk oli vaadata
riiklikult ja Astangu poolt osutatavat teenust inimese ja teenuse protsessi vaatest. Analüüsiga jõuti 2016.a
lõpule.
Teenuse osutamise 2016.a sihttasemeks oli 300, aga täitmine kokku on 201 (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Alatäitmise põhjuseks on see, et paljud
kliendid on kodukohanduse projekti ootel ning ei soovi hetkel seetõttu teenust saada hoolekande
TAT raames. Samuti see, et vajaliku abivahendialase nõustamise saavad mitmed kliendid pärast
2016.a toimunud abivahendisüsteemi muutmist Sotsiaalkindlustusametist.
2017. aasta esimeses pooles toimunud TAT muudatusega hakkas antud alamtegevust ellu viima ka
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
3
TAT 15.03.2017 aasta muudatusega muudeti alamtegevuse nimetust: oli „Elukeskkonna kohandamise ja
abivahendialane nõustamine“ ja uueks nimetuseks „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“
3
Sotsiaalkindlustusamet. Antud muudatuse vajadus tulenes Sotsiaalministeeriumi allasutuste
(Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) ülesannete ümberkujundamisest.
Töösuundade jagamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja SKA vahel toimus järgmiselt:
Astangu jätkas keskkonna kohanduste nõustamistegevusega ja abivahendialase nõustamisteenuse
arendamise ja osutamisega hakkas alates 1. veebruar 2017 tegelema Sotsiaalkindlustusamet. Kuna
abivahendialase nõustamise tegevussuund läks SKA-le üle koos vajaliku personaliga ehk tegevust
hakkasid ellu viima samad inimesed, kes töötasid abivahendialase nõustamistegevusega ka Astangul,
siis toimus tegevuse jätkumine sujuvalt ja tõrkeid ei tekkinud.
Tulenevalt tehtud muudatusest hakati TAT raames eraldi arvestustust pidama SKA (abivahendialane
nõustamine) ja Astangu (keskkonnakohanduste alane nõustamine) näitajate täitmise osas.
Astangu osutas teenust kokku 20 inimesele ja SKA osutas abivahendialast nõustamisteenust 79
inimesele.
SKA korraldas hanke abivahendispetsialistide koolituse korraldamiseks. Koolituspartneriks sai Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool ja esimesed koolitused algavad augusti lõpus. Lepingupartner on koolitatavatele
osalemisinfo edastanud ja registreerib inimesi koolitusele. Koolituskava välja töötamisega alustati
Astangul novembris 2016 ning see kinnitati SKA poolt mais 2017. Selle põhjal on Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool esitanud õppekava. Jooksvalt on kontrollitud ettevõtete poolt meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogusse (MSA) sisestatud infot ja nõustatud on ettevõtted andmete sisestamisel.
Kaardistatud on teenuse disainerite poolt koostatud analüüsist tulenevaid probleemkohti ja tegutsetakse
selles suunas, et leida nendele lahendus. Näiteks abivahenditeenuse osas oli analüüsis peamiseks
väljatoodud probleemiks menetlusprotsessi pikkus, milleks on abivahendi taotleja jaoks 30 kalendripäeva.
Protsessi pikkus tuleneb Sotsiaalhoolekandeseaduse § 52 Lõige 1, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet
otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutava
dokumentatsiooni esitamisest arvates. Sotsiaalkindlustusamet on kaardistamas ja kujundamas oma
tööprotsesse, et spetsialistidest olenev tööaeg oleks võimalikult optimaalne ning abivahendi taotleja
saaks otsuse kiiremini kui 30 kalendripäeva jooksul. Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse
2018. a sihttasemeks on 186 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 86 teenuse saajat) ja
abivahendialase nõustamisteenuse sihttasemeks 373 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja
242 teenuse saajat ).
2017. aasta teises pooles, alates 1. oktoobrist, hakkas ka keskkonnakohanduse alaseid tegevusi ellu
viima SKA (vastav TAT muudatus kooskõlastamisel, hakkab kehtima tagasiulatuvalt 1.10.2017). Kuna
keskkonnakohanduse nõustamise tegevussuund läks SKA-le üle koos nõustamisi läbi viiva personaliga,
siis toimus nõustamistegevuse jätkumine sujuvalt ja tõrkeid ei tekkinud. Aruandlusperioodil osutati
kohandusalast nõustamisteenust 41 inimesele. Lisaks nõustamistegevusele alustati ka
keskkonnakohanduse alase juhendmaterjali koostamisega, mis on suunatud KOV spetsialistidele, kes
tegelevad kodude kohanduse alase tegevusega.
Abivahendialase nõustamistegevusega on jätkatud plaanipäraselt ja teenust osutati aruandlusperioodil
106 inimesele. Abivahendispetsialisti koolituse, mida viib lepingu alusel ellu Tallinna Tervishoiu Kõrgkool,
on praeguseks lõpetanud kuus koolitusgruppi (kokku osales 92 inimest). Koolitused jätkuvad 2018.aastal.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 186 inimest (praegune
TAT spetsiifiline näitaja täitmine 127 teenuse saajat) ja abivahendialase nõustamisteenuse
sihttasemeks 373 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja täitmine 348 teenuse saajat).
Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 210 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks käesoleva
perioodi lõpuga on 92.
2018. aasta esimeses pooles koolitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli veel kaks gruppi abivahendi
spetsialiste ja kokku on koolitatud 116 inimest. Koolitusi ei saanud algselt planeeritud mahus (210
inimest) läbi viia, kuna registreerimise aktiivsus oli madal hoolimata korduvatest ettevõtete teavitustest.
Madal koolitusele registreerimise üks põhjustest oli Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatus, kus lükati
abivahendi spetsialisti kvalifikatsiooni nõue edasi 2020 aasta algusesse (algselt pidi nõue kehtima
hakkama 01.01.2018). Antud hetkel on Sotsiaalkindlustusameti abivahendeid müüvatele
lepingupartneritele saadetud päring, et täpsustada täiendavate koolitusgruppide korraldamise vajadus.
Jooksvalt on toimunud abivahenditega tegelevate ettevõtete nõustamine abivahendite sisestamisel
MSAsse ja ettevõtete poolt sisestatud info on SKA poolt kontrollitud. 2016. aasta algusest kuni 2018.
aasta juuni alguseni oli registreeritud MSA-sse 1155 abivahendit (hinnanguline maht kokku 5300).
Abivahendite registreerimine toimub iganädalaselt ning jätkuvalt on vajadus ettevõtteid regulaarselt
nõustada.
4
Kohalikele omavalitsuste töötajatele, kes tegelevad erivajadustega inimeste elukeskkonna kohandamise
teemaga, toimus üle Eesti 9 koolitust ning valmistati KOV-le vastav juhendmaterjal. Keskkonna
kohandamise ja abivahendialane nõustamine kulges plaanipäraselt. Personali eelarve täitmine ja
planeerimine on olnud ootuspärased. Kui vaadata antud aruandega esitatud eelarve täitmise kokkuvõtet,
siis on sisutegevuse eelarve täitmine 17, 45%, aga kui välja maksmisele lähevad MT 32 ja MT36, siis
täitmise protsent antud tegevusel on 39,63%. SKA hinnangul on eelarve väljamaksed (arvestades ka
MT32 ja MT36) plaanipärased.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 186 inimest ja praegune
TAT spetsiifiline näitaja täitmine 176 teenuse saajat ning abivahendialase nõustamisteenuse
sihttasemeks 473 inimest ja praegune TAT spetsiifiline näitaja täitmine 412 teenuse saajat.
Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 370 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks käesoleva
perioodi lõpuga on 206 (varasemalt oli kirjas 322, parandus tehtud 2018.a teises pooles) inimest .
2018.a teises pooles jätkus abivahendialase ja keskkonnakohanduse alase nõustamisteenuse
osutamine. Keskkonnakohanduste alase nõustamise raames toimus ka KOV spetsialistide (sh need
KOVid, kes said toetust meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 raames eluruumide füüsiliseks kohandamiseks)
nõustamine telefoni ja meili teel. Samuti kaasati KOV sotsiaaltöötajaid nõustamisvisiitidele.
Kuna esimese abivahendispetsialistide koolitusega ei koolitataud planeeritud hulgal abivahendeid
müüvaid spetsialiste, siis korraldati abivahendid müüvate ettevõtete seas küsitlus, millega täpsustati
koolitusvajadus ning korraldati hange täiendava koolituse läbi viimiseks. Koolituse korraldajaks oli
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Koolitusmahuks oli planeeritud vastavalt läbi viidud koolitusvajaduse
küsitlusele 40 inimese koolitamine, kuid koolituse läbis kokku kahes grupis (Tallinn, Tartu) 25 spetsialisti.
Jätkuvalt toimub ettevõtete nõustamine ja MSA-sse registreeritavate abivahendite kontrollimine.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 216 inimest ja praegune
TAT spetsiifiline näitaja täitmine 237 teenuse saajat ning abivahendialase nõustamisteenuse
sihttasemeks 546 inimest ja praegune TAT spetsiifiline näitaja täitmine 563 teenuse saajat.
Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 270 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks käesoleva
perioodi lõpuga on 255 inimest .
2019.a esimese poolaasta jooksul on toimunud mitmeid erinevaid infopäevi abivahendi kasutajatele läbi
erinevate organisatsioonide (nt Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda) ja abivahendeid
pakkuvatele ettevõtetele (spetsialistidele suunatud infopäev 14.05 ja ka ettevõtete enda läbiviidud
infopäevad, kuhu SKA-d on kaasatud). Toimunud on tavapärane abivajajate nõustamine abivahendite ja
keskkonnakohanduste osas. Lisaks klientidele, kes otse SKA poole pöörduvad, jõuavad kliendid
nõustamisteenusele läbi Eesti Töötukassa ja ka KOV spetsialistide. Keskkonna kohandamise teemadel
nõustati lisaks erivajadustega inimestele ka KOV sotsiaaltöötajad, kes soovivad osaleda eluruumi
kohanduse avatud taotlusvoorus.
Mais käisid kaks abivahendite alase nõustamisega tegelevat spetsialisti Saksamaal kuulmisabivahendite
konverentsil, et ennast täiendada ning sellega tagada parem nõustamise kvaliteet. Konverentsil käsitletud
teemad aitavad parandada kuulmisabivahendite alast nõustamist. Lisaks on toimunud regulaarsed
kokkusaamised Eesti Audiloogia Seltsiga, et paika panna kuulmisabivahendite sobitajate baaskoolituse
õppekava, mille eesmärgiks on toetada abivahendite süsteemi kvaliteetset toimimist. Koolituse eesmärk
on analoogne 2017. ja 2018. aastatel läbi viidud abivahendi spetsialisti baaskoolitusega, mille käigus
koolitati abivahendeid müüvate ettevõtete spetsialiste, et ühtlustada ja tõsta nõustamise kvaliteeti.
TEHIK on läbi viinud MSA arenduse hanke ja arenduse läbiviimine toimub 2019 a. teise poolaasta
jooksul. Vastavalt vajadusele on toimunud ka ettevõtete nõustamine MSA kasutamise osas.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2023. a sihttasemeks on 336 inimest ja
kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine 273 teenuse saajat ning abivahendialase
nõustamisteenuse sihttasemeks 846 inimest ja kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine 623
inimest. Koolitustel osalejate 2023. a sihttasemeks on 270 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks
käesoleva perioodi lõpuga on 255 inimest .
2019.a teisel poolaastal viidi ellu meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendus,
koostöös TEHIKu ja Pikseliga. Andmekogu arendus lihtsustab andmekogusse abivahendite andmete
sisestamist ning muuta see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi vajajatele
kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Klientide ja KOV spetsialistide vajadus kodukohanduse-
alase nõustamise osas on langenud (pöördumiste arv vähenenud). Abivahenditealase nõustamise
5
vajadus ei ole kahanenud. Kui eelnevalt on olnud laual palju lühemaid ehk lihtsamaid juhtumeid siis aina
enam tuleb keerukaid juhtumeid, kus on vajadus erapooletu nõustamise järele.
Abivahendite süsteemi tutvustavaid ettekandeid on olnud regulaarselt, sh Töötukassa ja Eesti Puuetega
Inimeste Koja infopäevadel.
Kuulmisabivahendi sobitaja baaskoolituse hanke väljakuulutamine on planeeritud jaanuari algusesse.
Käimasoleva TAT muudatusega tõstetakse eelarves koolitamiseks planeeritud summa 2020.aastasse.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2023. a sihttasemeks on 336 inimest ja
kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine 284 teenuse saajat ning abivahendialase
nõustamisteenuse sihttasemeks 846 inimest ja kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine 727
inimest. Koolitustel osalejate 2023. a sihttasemeks on 270 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks
käesoleva perioodi lõpuga on 255 inimest . 2019.a teises pooles koolitusi ei toimunud.
2020.a esimeses pool jätkus abivahendialase ja keskkonnakohanduse alase nõustamisteenuse
osutamine. Osaleti erinevatel infopäevadel, kus tutvustati abivahendite süsteemi:
- 04.02 toimus rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus, mille raames tehti ettekanne;
- 17.02 toimus juhtkoerte teenuseosutajatega ümarlaud, kus mh selgitati ka juhtkoerte teenust
abivahendite määruses.
- 20.02 toimus kuulmisabivahendite ettevõtete ümarlaud (kuulmisabivahendite teenus täna –
mured/rõõmud/küsimused).
Peale eriolukorra kehtestamist (Covid-19) kõik planeeritud ettekanded tühistati. Nt jäi ära ettekande
tegemine abivahenditeemalisel konverentsil Ida-Tallinna Keskhaiglas ning infot uue konverentsi aja osas
hetkel ei ole. Samuti lükkus edasi ettekande tegemine rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusel, mis
on edasi lükatud augustisse.
Nõustamiste vajaduse arvu eriolukord oluliselt ei mõjutanud. Ainukese erinevusena ei toimunud
eriolukorra ajal ühtegi kliendikülastust ning kõik nõustamised viidi läbi telefoni teel. Lisaks klientidele, kes
otse SKA poole pöörduvad, jõuavad kliendid abivahendialasele nõustamisele läbi Eesti Töötukassa ja ka
KOV spetsialistide. Jätkuvalt toimus ettevõtete nõustamine ja MSA-sse registreeritavate abivahendite
kontrollimine. Abivahendite registreerimine toimub igakuiselt ning jätkuvalt on vajadus ettevõtteid
regulaarselt nõustada ja toetada.
Keskkonnakohandamise osas on pigem suurem huvi telefoni teel konsulteerimisele, sest nii KOV
sotsiaaltöötajad kui ka inimesed vajavad abi erinevates küsimustes, mis ei eelda kohale minemist. Näiteks
on peamiseks probleemiks, millega pöördutakse, pesuruumi ja WC kohandamine. Soovitatakse tavaliselt
vanni eemaldamist ning selleks ei ole vaja kohale minna vaid saab soovitused anda telefoni teel. Teatud
juhtudel (nt tõstuki soetamine ja paigaldamine) tuleb soovitada kliendil pöörduda konkreetse spetsialisti
poole, kes saab inimest aidata. KOV spetsialistid on jätkuvalt olnud aina iseseisvamad nõustamisel
erinevates kohandust puudutavates küsimustes. Sellega seoses on klientide otsene pöördumiste arv
suurel määral vähenenud ning näitaja täitmine ei ole plaanipärane.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2023. a sihttasemeks on 336 inimest ja
kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine 286 teenuse saajat ning abivahendialase
nõustamisteenuse sihttasemeks 846 inimest ja kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine 788
inimest. Koolitustel osalejate 2023. a sihttasemeks on 270 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks
käesoleva perioodi lõpuga on 255 inimest . 2020.a esimeses pooles koolitusi ei toimunud.
2020.a teises pooles jätkus SKA poolt abivahendialase ja keskkonnakohanduse alase
nõustamisteenuse osutamine. Osaleti erinevatel infopäevadel, kus tutvustati abivahendite süsteemi:
- 19.08 ja 11.11 osaleti ettekandega rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusel;
- 24.09 tehti ettekanne Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppivatele tegevusjuhendajatele;
- 30.09 oli ettekanne abivahendite süsteemist Eesti Proviisorapteekide Liidule;
- 09.12 ettekanne koduõdedele (AS Ida-Tallinna Keskhaigla korraldatud infopäeva raames).
Keskkonnakohandamise osas on pigem suurem huvi telefoni teel konsulteerimisele. KOV spetsialistid on
saanud aina iseseisvamaks nõustamaks abivajajaid erinevates kohandust puudutavates küsimustes.
Ka abivahendialane nõustamine on rohkem toimunud telefoni, e-maili, skais2 vahendusel. On toimunud
ka vahetud kliendikohtumised, kuid tulenevalt Corona-19 levikust ei ole perioodil oktoober kuni detsember
2020 klientidega vahetuid kohtumisi toimunud.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2023. a sihttasemeks on 336 inimest ja
kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine on 291 teenuse saajat ning abivahendialase
nõustamisteenuse sihttasemeks 846 inimest ja kumulatiivne TAT spetsiifiline näitaja täitmine on
6
905 inimest. Koolitustel osalejate 2023. a sihttasemeks on 270 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks
käesoleva perioodi lõpuga on 255 inimest. 2020.aastal koolitusi ei toimunud. Koolitatute
saavutustase jäi natuke madalamaks kui planeeritud seetõttu, et koolitusvajadus
„kuulmisabivahendi sobitaja baaskoolitus“ lükkus edasi ning jäi TATist tegemata.
Tegevused lõppesid käesolevas TAT-s 2020.a lõpuga.
Alamtegevuse nr
ja nimetus4 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine
ning koolituste pakkumine
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.12.2022 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimeses pooles toimusid erinevad koostöökohtumised sotsiaalministeeriumi,
sotsiaalkindlustusameti, tööandjate, nägemispuudega inimeste esindusorganisatsioonidega jt
partneritega. Valmistati ette ja viidi läbi kaks hankemenetlust (toetatud töölerakendamine ja
kogemusnõustamine). Mõlemad hanked ebaõnnestusid, kuna pakkumised ületasid eeldatavat
maksumust. Hanke tingimusi täpsustati ning valmistati ette kordushanked. Esimese hanke puhul ei
hangita enam väliskoolitajat Eestisse vaid kulude vähendamise huvides lähevad koolitatavad ise Soome
koolitusele (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse
perioodi) . Teise hanke puhul võib tekkida vajadus eelarve suurendamiseks. Hetkel veel toimuvad
arutelud partnerorganisatsioonidega võimaluste osas, minna edasi samas eelarvemahus.
Samuti on ettevalmistamisel Hamet ja nägemispuudega inimeste hindamisvahendi koostamise hanked.
Hamet metoodika jätkuarendamise osas toimub hetkel partnerite leidmiseks hanke ettevalmistamine.
Ettevalmistused venekeelse metoodika tõlkimiseks - materjalide komplekteerimine, pakkumuste võtmine
ja partneri valik (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega
vanasse perioodi) . Hindamiste läbiviimiseks ja töövõime arendamiseks vajalike materjalide ja vahendite
muretsemine töötubadesse. Uutele partneritele vajalike testimismaterjalide komplekteerimine (tegevus
tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse perioodi). Hetkel on
jooksev töö töötubades ja hindamiste läbiviimine nii Astangule kui ka Töötukassa tellimusel.
Viidi läbi rehabilitatsiooniasutuste koolitusvajaduse analüüs ning kaardistati kitsaskohad
rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel. Rehabilitatsiooni asutustele toimuvad jooksvalt
konsultatsioonid. Samuti tegeletakse teavitustegevusega ja tutvustatakse RAKK (Rehabilitatsioonialane
Kompetentsikeskus) tegevusi erinevatele partneritele - puuetega inimeste organisatsioonidele,
rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, Sotsiaalministeeriumile, Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile.
Töökohapõhiste rehabilitatsiooniprogrammide välja töötamiseks toimuvad koostöökohtumised
tööandjatega (Rimi, Prisma, Selver, ETK), programmi koostamiseks on läbi töötatud sobivad ametikohad
kaubandusettevõtetes, toimub sihtgrupi täpsustamine, programmi eesmärgi täitmiseks vajalike
sisutegevuste planeerimine koostöös tööhõive ja rehabilitatsioonimeeskonnaga.
Teenust sai kokku 31 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole
unikaalsed).
2015. aasta teises pooles olid olulisteks töödeks rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsulteerimine
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise teemal (korduvad kohtumised, asutuste poolt koostatud
dokumentide läbitöötamine) ning programmide teemalised koolitused. Toimus hange Hamet
töövõimekuse hindamise laiendamiseks (2 uut partnerit). Alustati töökohapõhise
rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimist, kus rehabilitatsioonispetsialistid pakuvad klientidele
individuaalseid- ja grupitegevusi. Süsteemse toetamise kaudu sobitati kaubandusettevõtetesse Rimi ja
Selver tööle 3 programmi klienti. Rehabilitatsiooniprogrammide hange erivajadustega lastele ja eakatele
toimub 2016. aasta alguses. 2015. aasta lõpus toimus hankedokumentide ettevalmistamine, et kuulutada
hange välja 2016. a alguses peale uute rehabilitatsioonialaste õigusaktide jõustumist.
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
7
Alustatud on haridusliku erivajadusega (edaspidi) HEV kutseõppe programmi ellu viimisega.
Kogemusnõustamise koolituse hange on läbi viidud ja leitud partnerid 3 kogemusnõustamise
koolitusgrupi koolitajate osas (Liikumispuue - Tallinn; psüühiline erivajadus - Tallinn; kroonilised
terviseprobleemid - Tartu). Koolitused algava 2016. aastal.
Jätkus koolitusmaterjalide ja TTR metoodikat puudutavate lisamaterjalide tõlkimine ja edasisteks
koolitusteks ettevalmistamine.
Toetatud töölerakendamise osas tegeleti koolitusmaterjalide tõlkimise ja koolituste ettevalmistamisega.
Nägemispuudega inimestele sobiliku töö-, tegevus- ja osalusvõime hindamise metoodika
väljaarendamiseks on sõlmitud leping Eesti Pimekurtide Tugiliiduga. Esimese tööetapi üleandmine
toimub 2016.a jaanuaris.
Viidud läbi 8 Hamet uue partneri koolitust erinevates Eesti piirkondades (kokku osalenud 62 inimest),
koolitused jätkuvad 2016.a I kvartal. Koolitatud 60 rehabilitatsioonispetsialisti
rehabilitatsiooniprogrammide teemal (koolitused jätkuvad 2016. a) ning 8 tööandjat töökohapõhise
rehabilitatsiooniprogrammi teemal. Kogemusnõustajate koolitusgrupid (kokku 45 isikut) on
komplekteeritud, koolitusega alustatakse 2016. a I kvartal.
Teenust sai kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2015 123 inimest (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Koolitust on kokku saanud 130 inimest
(siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta esimeses pooles toimusid hankemenetlused erivajadusega lastele, tööealistele (HEV-
hariduslike erivajadusega õppijate programmid ja töökohapõhised programmid) ja eakatele
rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks. HEV programmi puhul vajalik arv kliente tegevustesse
kaasatud, töökohapõhise programmi puhul kordushange lisanduvate programmide leidmiseks 2016.a
sügisel.
Erivajadusega laste ja eakate hangetes osalenud pakkumused osutusid nõuetele mittevastavateks.
Erivajadusega laste programmi esitajatele anti võimalus täiendada programme ning juunis selgub, kas
sellest hankest programmid lähevad töösse. Eakate programmide puhul kuulutati välja kordushange.
Seetõttu on laste ja eakate programmide osutamine hilinenud ja sisutegevustega alustamine jääb 2016. a
septembrisse. Nii laste kui eakate programmide väljatöötamiseks kuulutatakse välja veel üks hange2016.
aasta sügisel.
Tegeletakse jooksvalt rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsulteerimisega rehabilitatsiooni-programmide
väljatöötamise teemal. Toimuvad korduvad kohtumised, asutuste poolt koostatud dokumentide
läbitöötamine.
Töövõime arendamise puhul on probleemiks klientide vähesus. Kui siiani, et töötubades osalemise
võimalust kajastatud ainult Astangu kodulehel, siis nüüdsest pööratakse rohkem rõhku ka välistele
infoallikatele (nt artiklid ajakirjanduses).
Hamet hindamise puhul on märgata suurt huvi Töötukassa poolt. Nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõimehindamisvahendi arendamine kulgeb plaanipäraselt. Märgatav huvi tõus on toimunud
seoses kogemusnõustamise alaste koolitustega. RFK-ga seotud arendustegevused on viibinud.
Toimunud on mitmeid arutelusid Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassaga, et arendustegevusi seostada
rehabilitatsioonisüsteemi üldiste arendustega, mis tagaks planeeritava RFK-alase arendustegevuse ja
koolituse haakuvuse praktilise teenusosutamisega.
Teenust sai kokku aruandlusperioodil 251 inimest. Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil
kokku 287 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles lõppesid hankemenetlused erivajadusega lastele ja eakatele
rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks (laste sihtrühmale 2 partnerit, eakate sihtrühmale 3 partnerit)
ning toimusid programmide piloteerimised nii erivajadusega lastele, HEV noortele, tööealistele kui
eakatele (sh piloteerimispartnerite töö koordineerimine, aruandlus, kogemuskohtumised jm). Toimusid
rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsultatsioonid programmide koostamise teemal (aasta jooksul kokku
28 asutust), RAKK hinnangute koostamine SKA rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjonis
osalevatele programmidele ning komisjoni töös osalemine. Samuti toimus aktiivne koolitustegevus: viidi
läbi nii rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise koolitus (Tallinnas - 3 koolituspäeva), toetatud
töölerakendamise metoodika koolitus (Tallinn, Tartu, Jõhvi - 5+5+5 koolituspäeva) ning
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitust (Tallinnas ja Tartus - 10 + 10 koolituspäeva). Kõikide
koolituste puhul oli tegemist mahuka ettevalmistus- ja järeltööga (osalejate iseseisvate tööde
tagasisidestamine). Lõppes piloteerimine programmis "Kiirelt tööle!" Tartus ja Tallinnas. Jooksva
8
tegevusena on plaanipäraselt toimunud vähenenud töövõimega inimeste töövõime arendamine
töötubades (probleemiks klientide vähesus) ja Hamet hindamine. Läbi on viidud ka uute Hamet moodulite
läbiproovimine enne koolitustega alustamist 2017. aastal. Nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõime hindamisvahend on valminud, vahendit on tutvustatud koostööpartneritele (SoM, SKA,
Töötukassa) ning teavitustegevusega jätkatakse 2017. aastal, et hindamisvahend leiaks kasutamist nii
rehabilitatsiooniprogrammides kui tellitava teenusena. Kogemusnõustamise koolituste korraldamiseks on
läbi viidud hange ning koolitustega jätkatakse 2017. aastal. Aktiivselt on käivitunud RFK alaprojekti
tegevused: värvatud on projektijuht, IT spetsialist, väljatöötatud RFK-l põhinev hindamiskeskkond
(elektrooniline prototüüp), mis võimaldab dokumenteerida kliendi üldinfo, läbiviidud hindamised ja
sekkumised nii, et info on kasutatav erinevate osapoolte poolt (meditsiiniline rehabilitatsioon, SKA,
sots/tööalane rehab). Viidud läbi hange RFK teemal väliskoolitaja leidmiseks.
Teenust on seisuga 31.12.2016 kumulatiivselt kokku saanud 535 inimest sh Hamet hindamised 382,
nägemispuudega inimeste hindamised 26, eakate programmides osalenud 23, laste programmides
osalenud 27, tööealiste programmides osalenud 39, töövõime arendamisel osalenud 38. Koolitustel on
seisuga 31.12.2016 kokku osalenud 466 inimest sh rehabilitatsiooni-programmide koolitused 104 (sh
katkestanud 16), RFK koolitused 0, vajaduspõhised koolitused 81, uute asutuste koolitus 12, Hamet
hindajate koolitused 97, Hamet koolitajate koolitused 5, tööandjate koolitused (töökohapõhine programm)
17, töökohapõhise programmi osutajate koolitused 7, HEV programmi koolitused 18, TTR metoodika
koolitused kasutajatele 30, kogemusnõustajad 95.
Teenuse saajate 2016.a sihttase oli 555, tegelik saavutustase 535. Teenuse saajate osas on tegu
väikese alatäitmisega kuna mitmed hanked rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks
ebaõnnestusid. Hangete ebaõnnestumise põhjuseks oli peamiselt see, et esitatud pakkumused
(rehabilitatsiooni programmid) olid teenuse osutamiseks nõrgad ning neid ei saanud teenuse
osutamiseks kasutada. 2017. aastal korraldatakse uued hanked.
Koolituste sihttase 2016.a oli 416, tegelik saavutustase 466. (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2017. aasta esimeses pooles jätkus erivajadusega lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide
piloteerimine kahe partneri poolt. Viidi läbi laste programmide vajaduste kaardistamise analüüs ning selle
alusel hankemenetlus uute programmide väljatöötamiseks (hankesse esitatud 6 programmi, lõplik
partnerite valik toimub juulis 2017). Eakatele mõeldud programmide osas jätkus töö 2016 sügisel
alustatud programmide piloteerimisega. Viidi läbi analüüs tööealistele rehabilitatsiooniprogrammide
vajaduste kaardistamiseks. 30.03.17 sai SKAs kinnitatud HEV kutseõppest väljumist toetav programm ja
osalise töövõimega inimestele suunatud töölesaamist toetav programm, läbi on viidud ka koolitus
teenuseosutajatele, kes neid programme hakkavad osutama. Toimus tööealistele mõeldud HAMET
programmi piloteerimine ja kokku lõpetasid selle programmi tegevused 11 inimest (1 katkestas) ja HEV
klientidele suunatud HAMET programmi piloteerimine (rehabilitatsiooniasutus koostöös piirkonna
erivajadustega laste koolidega. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogramm HEV noorte erialavaliku
toetamiseks kutseõppes esitatakse Sotsiaalkindlustusameti komisjonile kinnitamiseks IV kvartalis. Peale
programmi kinnitamist toimub rehabilitatsiooniteenuse osutajate teavitamine ja nende asutuste
koolitamine, kellel on valmisolek edaspidi programmi osutama hakata riikliku rehabilitatsiooniteenuse
raames (Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti finantseerimisel) ehk piloteeritud ja riigi poolt kinnitatud
programm on edaspidi osutatav erinevate teenuseosutajate poolt. Sarnaselt teiste antud punkti alt
väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammidega on tegemist avaliku programmiga. Tööealistele suunatud
Hamet programmi piloteerimine uute klientidega jätkub IV kvartalis.
On toimunud RFK piloteerimisprotsessi ettevalmistamine ja prototüübi turvaanalüüs. Töövõime
arendamisel lõpetatakse aktiivne klientide otsimine ja keskendutakse olemasolevate klientide tööle
aitamisele. Eesti Pimekurtide Tugiliidu poolt on koostatud esimene versioon nägemispuudega inimeste
töö- ja tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldusest ning teabeartiklist, et teavitada
partnereid hindamisvahendi kasutamisest rehabilitatsiooniteenuse kontekstis.
Koolituste osas on toimunud rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise koolitus ning avalike
rehabilitatsiooniprogrammide osutamise koolitused (HEV programmi osutamiseks on nüüdsest 9 asutust,
kellel on õigus programmi osutada; Töölesaamist toetava rehabilitatsiooniprogrammi osutamiseks on
nüüdsest olemas 8 asutust, kellel on õigus seda programmi osutada). Ettevalmistamisel on
rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus, mille toimumisaeg on 2017.a august – detsember. Viidud läbi
hankemenetlus koolitajate leidmiseks: meeskonna töö rehabilitatsioonis (baaskoolituse III moodul) ja
eesmärgiseadmine rehabilitatsioonis (planeeritav koolitus SKA juhtumikorraldajatele toimumisajaga
9
september – oktoober 2017).
Vajaduspõhistest koolitustest on toimunud järgnevad koolitused: SKA uute juhtumikorraldajate koolitus
(01.-02. aprill, osales 8 spetsialisti), mis oli vajalik uutele juhtumikorraldajatele hindamismetoodika ja
hindamisprotsessi tutvustamiseks ja nende igapäevase töö toetamiseks; andragoogika koolitus RAKK
koolitajatele (toimus 22.-23. mai ning toimub 19.-20. juuni), koolitajaks MTÜ Tõru, osales 20 spetsialisti.
Koolitusel osalevad kõik ESF vahenditest koolitusi läbi viivad Astangu spetsialistid. Andragoogika III
sessioon toimub augustis ja toetab olulisel määral spetsialistide oskuseid edasiste koolituste
ettevalmistamisel, läbiviimisel ja osalejate kaasamisel läbi erinevate koolitusmetoodikate kasutamise.
Grupitöömeetodite I koolitussessioon toimub juunis (Pärnus 01.-02. juuni, Tallinnas 05.-06. juuni ja Tartus
15.-16. juuni; koolitajaks MTÜ Avitus), osalejateks 48 spetsialisti.
Koolitatud on 17 Hamet hindajat (neist 6 uut ja 11 korduvat). Alustatud on ka TTR uute gruppide
koolitamisega Tallinnas ja Tartus, et rakendada tõenduspõhist metoodikat rehabilitatsiooniteenuse jt
sotsiaalteenuste raames erivajadusega inimeste töölesaamise toetamiseks. Kogemusnõustajate koolitus
toimus sellel perioodil Lääne- Eestis (16.03; 17.03, 31.03, 01.04; 29.04, 30.04, 26.05 , viimane
koolituspäev toimub 15.06, osales 13 inimest). Koolitused tööandjatele toimusid 2017.a. esimese pooles
2 korda- 19.01 Baltic Sol AS-le 6 osalejaga ning 15.05, kus osales 9 inimest viiest asutusest. Tööandjate
koolituste eesmärgiks on teavitada erivajaduste olemusest ning töökohapõhiste toetusmeetmete, sh
programmide vajalikkusest. Mitmed koolitused jätkuvad III ja IV kvartalis; kõikide läbiviidud koolituste
kohta on kogutud osalejate tagasiside, mille koonanalüüs valmib 2017. a lõpuks.
I poolaasta kordaminekud:
• Viidi lõpule rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus (toimumisaeg september 2016 – jaanuar
2017), mis oli mahukas ja oluline koolitus (nimetatud täienduskoolitusel osalemine on sätestatud
Sotsiaalhoolekande seaduses kui eeltingimus SKA-ga lepingu sõlmimiseks). Koolitus oli esmakordne
kogemus nii ettevalmistuse kui läbiviimise osas.
• Kinnitatud said kaks RAKK poolt väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammi (Sotsiaalse
rehabilitatsiooni programm sclerosis multiplex´i diagnoosiga klientidele, Töölesaamist toetav
rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega inimestele), mille osas viisime läbi ka edasised koolitused
teenuseosutajatele (kokku on 15 teenuseosutajat, kellel on õigus nende programmide osutamisega
jätkata).
• Viidi läbi erivajadusega laste programmide vajaduse kaardistamine ja selle alusel hange, et
kaasata uued partnerid laste rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks ja piloteerimiseks.
• Olulisel kohal oli koostööpartnerite ja teenuseosutajate teavitamine rehabilitatsiooniteenuse
alastest arendustegevustest RAKKis (koolitused, programmid, piloteerimisvõimalused jm) – esimesel
poolaastal toimus 3 regionaalseminari (2 Tartus ja 1 Tallinnas).
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.05.2017 on hoolekandeteenuseid
saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 654, Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 1116
inimest ja seisuga 31.05.2017 on kokku osalenud koolitustel 689 inimest
Näitajate täitmine on toimunud plaanipäraselt. Jätkatakse teenuste osutamisega (Hamet hindamine,
töövõime arendamine, programmide piloteerimine) koostöös erinevate partneritega ning koolituste
pakkumisega (rehabilitatsioonispetsialistide koolitused, rehabilitatsiooniprogrammide koolitused, TTR ja
RFK koolitused) vastavalt planeeritud tegevuskavale.
2017. aasta teises pooles töötati koostöös ekspertidega välja rehabilitatsiooniprogramm koolipikenduse
soovituse saanud puudega lastele ning hankega leiti piloteerimispartnerid. Uus hange viidi läbi ka lastele
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks ja piloteerimiseks ning sõlmiti lepingud 5 partneriga 6
programmi piloteerimiseks. SKA komisjonile hindamiseks esitati 2016. a piloteeritud laste
rehabilitatsiooniprogrammid „Astmaga koos kasvades“ ja „Kõnepuudega lapsed“. Eakate
rehabilitatsiooniprogrammidest esitati SKA-sse kinnitamiseks 3 piloteeritud programmi.
Valmis tööealistele vajalike rehabilitatsiooniprogrammide vajaduste kaardistamise analüüs, mis on
aluseks järgmise hankemenetluse ettevalmistamisel. Kinnitatud on kolm tööealistele mõeldud
rehabilitatsiooniprogrammi (HEV programm, „Kiirelt tööle“, Hamet HEV) ja kahele esimesele
programmile on läbi viidud ka koolitused. Viimase programmi koolituse õppekava on ettevalmistatud ja
kinnitatud ja koolitused toimuvad järgmisel aastal. RFK-põhise rehabilitatsiooniprotsessi ja prototüübi
piloteerimise raames on läbi viidud välja töötatud elektroonse hindamisinstrumendi prototüübi turva-
analüüsi, mille tulemusel selgus, et on vajalik teha prototüübis parandusi. Paranduste tegemisega tegeleb
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (allkirjastamisel oleva TAT muudatusega on TEHIK TAT uus
10
partner). Hankemenetlus RFK- põhise rehabilitatsiooniprotsessi (sh elektroonse hindamisinstrumendi)
piloteerimiseks on välja kuulutatud ja eesmärk on leida piloteerimispartnerid taastusravi, sotsiaalse- ja
tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajate hulgast erinevatest Eesti piirkondadest.
Nägemispuudega inimeste töövõime hindamise kulumudeli alusel on välja töötatud teenuse hind, kokku
pandud teabematerjal ning teenuse kirjeldus on saadetud koostööpartneritele.
Koolitustest toimus üks rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja osutamise koolitus, kus alustas
neli ja lõpetas kolm meeskonda. Rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus viidi läbi Tallinnas ja Tartus.
Tallinna grupp lõpetas detsembris 2017, Tartu grupp lõpetab jaanuaris 2018. Vajaduspõhistest
koolitustest toimusid: 1) SKA uute juhtumikorraldajate koolitus; 2) Andragoogika koolitus; 3) Grupitöö
meetodite koolitus; 4) SKA juhtumikorraldajate eesmärgiseadmise koolitus.
Hamet hindajatest koolitati moodul 2 ja 3 osas juba varem Hamet moodul 1 koolituse saanud inimesi.
Seatud eesmärk, koolitada 100 hindajat on saavutatud (koolitati 103 hindajat) ja Hamet hindajate
koolitused lõppenud. Hamet koolitajatele on viimane supervisioon läbi viidud ja kõik 5 koolitajat said loa
koolitada Hamet testijaid moodul 2 ja 3 osas. Hamet metoodika arendamisega seotud tegevused
lõppesid 2017. aastaga.
Toimusid toetatud töölerakendamise (TTR) koolitused Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Komplekteeritakse uusi
koolitusgruppe 2018. aastasse. Kogemusnõustajate koolitusi aruandlusperioodil ei toimunud. 2017
perioodil Astangu KRK poolt korraldatud TAT-i raames läbi viidud koolitusete kokkuvõte on järgmine
(tagasiside andjate arv 279):
55% - Osalejate arv, kes leidsid, et iga koolitus auditoorses päevast oli midagi, millest oli kasu.
78% - Osalejate arv, kes hindasid koolituspäevi sisukaks.
88 % - Hinnang, et just nii paljud kõikidest koolitajatest valdasid väga hästi oma teemat.
84% - Osalejate arv, kelle hinnangul ei jäänud ükski teema käsitlemata.
92% - Osalejate arv, kes leidsid, et koolitusel arvestati nende vajadustega täiel määral
86% - Osalejad, kes nimetasid koolituse korralduslikku poolt heaks.
59% - Osalejad, kes soovitaksid meie koolitust teistelegi ning hindavad seda 10 punktiga.
Teenuse saajate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.12.2017 on
hoolekandeteenuseid (TAT spetsiifiline näitaja) saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 980.
Koolitustel osalejate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1117 inimest ja seisuga
31.12.2017 on kokku osalenud koolitustel 755 inimest
2018. aasta esimeses pooles tegeleti peamiselt 2017 aastal alustatud rehabilitatsiooniprogrammide
piloteerimise jätkamisega. Jätkati järgmiste programmide ellu viimisega:
- Tähetargad, (partner Põlva haigla);
- Alustame koos (partner Papaver);
- Tule kaasa (partner Papaver);
- Sõltuvus ja käitumishäirega laste rehabilitatsiooniprogramm (partner Jõhvi haigla);
- 7-12 aastaste puuetega ülekaaluliste laste sotsiaalne rehabilitatsiooniprogramm (partner M.R.
Therapy);
- Juveniilse idiopaatilise artriidiga teismelise kliendi kompleksne rehabilitatsioon (partner TÜ kliinikum);
- Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–
8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm (partnerid Virumaa Tugiteenused, Hiie kool,
Põlva haigla).
Tegeleti uute programmide ettevalmistamisega (tööalane rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega
töötavatele inimestele, multiprobleemidega eakate igapäeva toimetulekut toetav
rehabilitatsiooniprogramm) ning seetõttu teenuse saajaid sellel perioodil olulisel määral näitajasse ei
lisandunud. Tööalase rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestele
ettevalmistamisse kaasati eksperdid. Kuulutati välja hange ja leiti piloteerimispartnerid.
Piloteerimispartneritena on kaasatud Tartu Vaimse tervise Hooldekeskus, OÜ Activitas, Virumaa
Tugiteenuste ja Astangu KRK rehabilitatsioonimeeskonnad. Toimunud on avaseminar ja
piloteerimisprotsess on käivitunud. Toimusid, avalike rehabilitatsiooniprogrammide osutamise
koolitused, RFK koolitused, tööandjate koolitused ja toetatud töölerakendamise koolitus. Välja kuulutati
rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolituse hange ja augustis alustatakse kahe grupi koolitamisega
11
Valminud on TEHIKu poolt hangitud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
klassifikatsioonil (RFK) tuginev elektroonne hindamiskeskkond, mis võimaldab dokumenteerida
rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja
tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust ning
alustatud on RFK koolituste korraldamisega ja teenuse piloteerimisega kasutades uut prototüüpi.
Seoses töötajate lahkumisega aruandlusperioodil (koolitusspetsialist, 2 arendusspetsialisti) ei ole kõik
tegevused kulgenud plaanipäraselt. Samuti lahkus 2017.a lõpus RAKK juht, mis samuti mõjutas 2018.a
esimese poolaasta tegevuste ellu viimise viibimist. Eelarve vahendite kasutamine on eelpool toodud
põhjustel esialgselt planeeritust vähesem, aga esimesel poolaastal ära jäänud tegevustega ja nendega
seotud hangetega (kogemusnõustajate koolitused, kogemusnõustajate jätkukoolitused,
rehabilitatsiooniprogrammide arendamine erivajadusega eakatele) on planeeritud alustada II poolaastal
ning eelarve täitmine seejärel plaanipärane.
Teenuse saajate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.05.2018 on
hoolekandeteenuseid (TAT spetsiifiline näitaja) saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 983.
Koolitustel osalejate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1117 inimest ja seisuga
31.05.2018 on kokku osalenud koolitustel 846 inimest
2018.a teises pooles jätkati laste rehabilitatsiooniprogrammide („Alustame koos“, „Tule kaasa“,
Juveniilse idiopaatilise artriidiga teismelise kliendi kompleksne rehabilitatsioon, 7-12 aastaste puuetega
ülekaaluliste laste sotsiaalne rehabilitatsiooniprogramm, sõltuvus ja käitumishäirega laste
rehabilitatsiooniprogramm) piloteerimisega ja kokkuvõtete tegemisega. Programmid planeeritakse saata
kinnitamisele 2019.a alguses. Laste rehabilitatsiooniprogramm „Tähetargad“ suunati programmide
kinnitamise komisjoni kuid ei saanud kinnitatud vaid esitati ettepanek pakkuda seda programmi läbi
haridussüsteemi. Kinnitatud on eelmisel aruandlusperioodil piloteeritud keele- ja kõnehäirete ja/või
psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud
rehabilitatsiooniprogramm sh läbi on viidud koolitused programmi edasiseks rakendamiseks.
Jätkus tööalase rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimine osalise töövõimega töötavatele inimestele.
Alustati multiprobleemidega eakate igapäeva toimetulekut toetava rehabilitatsiooniprogrammi
tegevustega, mille raames moodustati ekspertgrupp ja toimusid erinevad koostöökohtumised. Jätkus
rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) tugineva elektroonse
hindamiskeskkonna katsetamine (sh rehabilitatsiooniprogrammide osutamine) erinevate partneritega.
Seoses Astangu RAKK üksuse ja TAT antud tegevuste ellu viimise üleminekuga SKA-sse (alates
1.01.2019) ei olnud võimalik (tegevused ei oleks jõudnud lõppeda 2018. aastaga) nii töökohapõhiste
rehabilitatsiooniprogrammide kui ka RFK programmide piloteerimisse kaasata osalema Astangu KRK-l
kõiki algselt planeeritud kliente ja seetõttu kaasatakse nendesse rehabilitatsiooniprogrammide
piloteerimisse uusi asutusi.
Aruandlusperioodil viidi läbi järgmiseid koolitusi:
- Avalike programmide osutamise koolitus
- Rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus
- Kogemusnõustajate koolitus
- Vajaduspõhiseid koolitused (motiveeriva intervjueerimise koolitus, CARe metoodika rakendaja
väljaõpe rehabilitatsioonispetsialistidele)
Kogemusnõustajate koolitused viibisid seoses mahukama koolituse õppekava kinnitamise tõttu. 2018.a
sõlmiti kogemusnõustajate koolitamise hankelepingud viiele hanke osale kuuest ning toimus
kordushange, millega leiti koolitaja ka kuuendale hanke osale (leping sõlmitakse 2019.a alguses).
Teenuse saajate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.12.2018 on
hoolekandeteenuseid (TAT spetsiifiline näitaja) saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 1033.
Koolitustel osalejate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1117 inimest ja seisuga
31.12.2018 on kokku osalenud koolitustel 900 inimest.
2019.a esimeses pooles alustati laste sihtgrupile mõeldud integreeritud teenusemudeli piloteerimisega.
Läbi viidud konkurssiga kaasati seitse partnerit (Saaremaa Vald, Haapsalu linn, Kuusalu vald, Rakvere
linn, Väike-Maarja vald, Tartu linn, Võru vald koos Kambjaga). Mudeli piloteerimisse kaasatakse need 0-
15-aastased lapsed, kes vajavad mitme valdkonna tuge (haridus-, tervishoiu- ja/või sotsiaalvaldkonnad).
Koos integreeritud teenuste mudeliga piloteeritakse ka lapse abivajaduse tuvastamise töövahendit, mis
võimaldaks kiiresti ja lihtsalt kaardistada, kas ja millistest valdkondades on lapsel tuge vaja.
12
Koostöös ekspertidega on valminud multiprobleemsete eakate rehabilitatsiooniprogramm, mis on
suunatud mitme tervisemurega eakatele elukvaliteedi, osalemis- ja tegutsemisvõime, sotsiaalse
aktiivsuse ning iseseisva toimetuleku parandamiseks. Multiprobleemsete eakate
rehabilitatsiooniprogrammi esimesse hankesse laekus kaks pakkumust, millest ainult üks kvalifitseerus.
Uus pakkumuskutse avaldatakse juuni alguses.
Tööealiste rehabilitatsiooniprogrammide osas on toimunud kohtumised Töötukassa esindajatega, läbi on
räägitud sihtgruppide ja eesmärkide osas. Tegevused jätkuvad hanke ettevalmistamise ja partnerite
hankimisega. Töötukassaga on olnud mitmeid kohtumisi, et välja selgitada, millised on nende ootused
planeeritavate rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja sinna kaasatavate sihtgruppide osas.
Viimastel kohtumistel on olnud arutelus osalise töövõimega psüühikahäiretega tööealiste klientide
sihtgrupp, kuna nende osas vajab Töötukassa teenuste arendamisel tuge. Sellest tulenevalt on
planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi välja töötamine osalise töövõimega psüühikahäirega tööealistele
klientidele.
RFK projekt kulgeb plaanipäraselt. Teenust saanud kliente on 36, kellest taastusravi kliente 18 ja
Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa kliente 18. Seitse klienti on liikunud taastusravist edasi
Töötukassa või SKA juhtumikorraldajate juurde rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks. Kokku on
juhtumikorraldaja juures eelhindamise läbinud 22 klienti. Projekti analüüsi koostamiseks kaasati kolm
eksperti, kelle ülesandeks on eskperthinnangute koostamine piloteerimise käigus koostatud klientide alg-
ja lõpphinnangute põhjal, sisulise analüüsi koostamisse panustamine, valdkondade vaheliseks klientide
liikumiseks kriteeriumite välja töötamine.
Aruandlusperioodil viidi läbi järgmiseid koolitusi:
- Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus
- Uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus
- Kogemusnõustajate baaskoolitus
- Kogemusnõustajate täiendkoolitus
Tegevused kulgesid plaanipäraselt ja antud TAT tegevuse liikumine Astangult SKAsse oli sujuv.
TAT teenuse saajate 2023.a sihttasemeks on 1215 inimest ja koolitatute 2023.a sihttasemeks 1483
inimest. Teenust saanud inimeste arvuks kumulatiivselt on 1049 ja koolitustel osalejate arvuks
kokku on 1183 inimest.
2019.a teisel poolaastal on jätkatud laste sihtgrupile mõeldud integreeritud teenusemudeli
piloteerimisega (kaasatud 54 last). Toimus Tartu linnaga sõlmitud lepingu muudatus seoses laste arvu
vähendamisega. Lepingut muudeti, kuna Tartu linna leping puudutas lapsi vanuses 0-3 ja partner ei
suutnud leida esialgselt kokku lepitud 10 last, keda pilooti kaasata.
Multiprobleemsete eakate rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks on läbi viidud uus hange, mille
raames leiti 6 partnerit, kellega sõlmiti lepingud. Lepingud sõlmiti järgmiste asutustega: Lõuna-Eesti
Erihooldusteenuste Keskus MTÜ, SA Jõhvi Haigla, Sotsiaalne Kaasatus MTÜ, MTÜ Tugi- ja
Koolituskeskus Usaldus, MTÜ Virumaa Tugiteenused ja Kristiine Rehabilitatsioonikeskus. Kristiine
Rehabilitatsioonikeskuse leping lõpetati, kuna partner ei suutnud täita lepingust tulenevaid kohustusi (ei
leitud sobivaid kliente programmi kaasamiseks). Seisuga 31.12.2019 on programmi kaasatud 30 klienti
sh. üks katkestaja, kokku osaleb piloodis 29 klienti.
Rehabilitatsiooniprogramm psühhikahäiretega tööealistele inimestele on välja töötatud ning programmi
katsetamiseks on koostamisel hankedokumendid.
RFK pilootprojekt lõppes 30.11.2019. Pilootprojekti raames sai teenust 36 klienti (kokku oli plaanis
kaasata kuni 40 klienti). Osad kliendid, kellele tehti sihtrühma sobivusest lähtuvalt ettepanek piloodis
osaleda loobusid terviseseisundi tõttu või muudel isiklikel põhjustel.
Projekti üldine eesmärk oli saada praktiline kogemus RFK rakendamisel Eestis sotsiaalses, tööalases ja
meditsiinilises rehabilitatsioonis ja see eesmärk täideti. Alaeesmärkide osas saavutati tulemused, kas
täielikult või osaliselt. Kõikide alaeesmärkide osas saadi projekti raames teha küll esmased järeldused ja
ettepanekud, kuid kuna klientide arv oli väike, siis ei saanud projekti pinnalt teha lõplikuid järeldusi.
Näiteks abivahendi vajadus tuvastati 6 kliendil, kelle peal oli võimalik testida abivahendi määramist kujul,
kus abivahendi on seotud RFK koodiga. Saadi küll esmane positiivne kogemus, kuid selles osas oleks
vaja edaspidisel rakendamisel kaaluda suuremas mahus koodide seostamist ja samuti rohkemate
klientide kaasamist. Samuti oleks vajalik esmaste tulemuste pinnalt ja välja töötatud kriteeriumite alusel
jälgida edaspidi suurema arvu klientide liikumist erinevate rehabilitatsiooni süsteemide vahel.
Taastusravist rehabilitatsiooni liikus projekti raames ainult 6 klienti, kelle puhul tuvastati rehabilitatsiooni
vajadus peale taastusravi ja ka klient avaldas soovi rehabilitatsiooniteenusel osaleda.
Piloot projekti tulemused on koondatud kahte vahearuandesse ja lõppraportisse. Pilootprojekti raame
13
toimusid mitmed teenuseosutajate kogemuskohtumised, kus osalesid ka erinevate osapoolte esindajad
(n. SoM, haigekassa ja töötukassa). Korraldati töökoosolekuid, kuhu kaasati erinevaid huvigruppe n.
taastusarstid, teenuseosutaja jne. Moodustati ekspertmeeskond, kes töötas välja kriteeriumid, protsessi
ja kliendiprofiili taastusravis rehabilitatsiooni liikumiseks, osales kohtumistel ja andis omapoolse panuse
lõppraporti koostamisse. Projekti põhjal on tehtud Sotsiaalministeeriumile vastavad ettepanekud RFK
edasise rakendamise osas.
Ette on valmistatud riigihange "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika
väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile" ning saadetud RTK-le hanke
läbiviimiseks. 2016‒2019.a on toimunud mitmeid muudatusi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
korralduses, kuid puudub ülevaade teenuse mõjust. Tellitava analüüsiga otsitakse vastuseid järgmistele
küsimustele:
- kas teenust osutatakse neile inimestele, kes seda vajavad ja osutatakse neid teenuseid, mis toetavad
kliendi eesmärkide saavutamist;
- milline on teenuse kvaliteet ja tulemused riigi, teenuseosutaja ja kliendi vaates ning kui pikk on
tulemuste kestus;
- milline on rahaline tulemus riigi jaoks, st kui palju paneb riik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusesse ja
kui palju tagasi saab.
Analüüsi koostaja leidmiseks kuulutatakse hange välja jaanuaris 2020.a.
Aruandlusperioodil viidi läbi järgmiseid koolitusi:
- Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus (1 gruppi Tallinnas ja 1 gruppi Tartus)
- Uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus (1 gruppi Tallinnas)
- Kogemusnõustajate baaskoolitus, algus 2019 sügis Tallinnas, lõppeb 2020
Eespool kirjeldatud koolitused toimusid plaanipäraselt.
TAT teenuse saajate 2023.a sihttasemeks on 1215 inimest ja koolitatute 2023.a sihttasemeks 1483
inimest. Teenust saanud inimeste arvuks kumulatiivselt on 1132 ja koolitustel osalejate arvuks
kokku on 1256 inimest.
2020.a esimeses pooles kehtestatud eriolukorra tõttu (Covid-19) on teenuseosutamise lepingute osas
tehtud mitmeid lepingute pikendamise muudatusi. Laste sihtgrupile mõeldud integreeritud teenusemudeli
piloteerimisse on kaasatud 66 last ja lepingud on eriolukorraga seoses muutmisel, et pikendada toetuse
kasutamise aega kahe kuu võrra. Multiprobleemsete eakate rehabilitatsiooniprogrammi I piloodi perioodi
pikendati eriolukorra tõttu kuni 31.08.2020 ning viidi läbi täiendav hange, mille raames leiti 2 partnerit, kes
alustavad septembris 2020. Täiendava hanke vajadus tulenes sellest, et üks lepingupartner katkestas
ning selle programmi näitajate täitmine ei olnud plaanipärane. Rehabilitatsiooniprogramm
psüühikahäiretega tööealistele inimestele on välja töötatud ning toimub arutelu programmi
katsetamisvõimaluste osas.
RFK pilootprojekti lõppraport on avaldatud SKA kodulehel
(https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/projektid#RFK%20kasutamine) aprillis
2020.
Riigihange "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja
tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile" on läbi viidud, aga võitja pole veel välja kuulutatud..
Aruandlusperioodil viidi läbi järgmised koolitused:
- Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolituse esimesed 2 moodulit toimusid plaanipäraselt;
- Kogemusnõustajate baaskoolitus (algas 2019 sügisel ja lõppes 31.03.2020). Koolitus oli edukas,
15 alustanud õppurist katkestas 1;
- Kogemusnõustajate täienduskoolitus nägemislangusega inimestele (algas dets 2019 ja lõppes
31.03.2020). Koolitus oli edukas, kõik osalenud 14 nägemislangusega inimest lõpetas
täienduskoolituse ja enamus neist töötab kogemusnõustajana;
TAT teenuse saajate 2023.a sihttasemeks on 1215 inimest ja koolitatute 2023.a sihttasemeks 1483
inimest. Teenust saanud inimeste arvuks kumulatiivselt on 1149 ja koolitustel osalejate arvuks
kokku on 1311 inimest.
2020.a teises pooles õnnestus kõik koolitused (uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus,
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus, CARe (Comprehensive Approach of Rehabilitation) metoodika
koolitus, kogemusnõustajate baaskoolitus ja täienduskoolitust), vaatamata keerulisele Covid- 19 viirusest
tingitud olukorrale SKA-l läbi viia auditoorselt. Koolituste läbiviimise aega pikendati eriolukorra tõttu ja osa
koolitusi viidi läbi planeeritust hiljem. Koolitusgrupid täitusid ootuspäraselt. Riigihanke "Sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse
14
hindamine Sotsiaalkindlustusametile" võitjaks osutus Tartu Ülikool. Tööde teostamiseks on aega 10 kuud
ja 2020. aasta lõpu seisuga on hanke partner töödega graafikus. Erivajadustega laste integreeritud
teenuste katseprojekti tegevused on läbi ja toimub analüüsitegevuste läbiviimine lõppraporti jaoks.
Eakate rehabilitatsiooniprogrammi piloodi esimese laine lepinguid pikendati eriolukorra tõttu ja viis
partnerit lõpetas juuni asemel augustis 2020. Teise laine (konkurss uute partnerite leidmiseks) algus
lükkus märtsist septembrisse. Kõik kolm eakate gruppi on nüüdseks edukalt käivitunud ja teenuseid
osutatakse. RFK (Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise Klassifikatsioon) eeltööde
ja ettevalmistustega on alustatud, et 2021. saaksid reaalsed tegevused toimuda.
TAT teenuse saajate 2023.a sihttasemeks on 1215 inimest ja koolitatute 2023.a sihttasemeks 1483
inimest. Teenust saanud inimeste arvuks kumulatiivselt on 1165 ja koolitustel osalejate arvuks
kokku on 1404 inimest.
Alamtegevuse nr
ja nimetus5 1.4 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu
Tegevuse või 01.10.2015 - 31.12.2018 Tegevuse või 30.11.2015 -30.11.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teises pooles on toimunud kohtumised teenuse osutajatega ja huvigruppide esindajatega
ning deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtteid toetavate heade praktikatega tutvumine:
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit 22.okt, AS Hoolekandeteenused 26.okt, Eesti Psühhosotsiaalse
Rehabilitatsiooni Ühing 04.nov, Eesti Puuetega Inimeste Koda 09.nov SA Autistika 10.nov, Eesti
Hooldajate Liit 01.dets, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Tugiliisu 16.nov, Käo Keskus 24.nov, DUO
Koolituse kogemusnõustajad 22.dets. Teenuse osutajate ja huvigruppide esindajatega kohtumistel koguti
sisendmaterjali kliendigruppide ja nende vajaduste kirjeldamiseks ning infot olemasoleva teenuste
süsteemi poolt katmata kliendigruppide ja nende vajaduste kohta. Kogutud infot kasutatakse
erihoolekandeteenuste ja –süsteemi hetkeolukorra kirjelduse loomisel, mis on vajalik alus teenusedisaini
tööprotsessis.
Deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid toetavate heade praktikatega tutvumise tulemusena on kirjeldatud
olemasolevate ressursside ja seadusandlike raamide piires inimese võimetest lähtuva ja vajadustele
vastava toetusvõrgustiku loomise praktikaid ning kaardistatud tekkivad probleemid. See on vajalik sisend
erihoolekandeteenuste ümberkujundamise protsessis. Kohtumistel tutvustati 2016 a planeeritavaid
tegevusi erihoolekandeteenuste disainimisega seonduvalt ning saadi nõusolekud sihtgrupi esindajatelt
ning pikaajaliste kogemustega teenuse osutajatelt teenusedisaini meeskonna tööprotsessides
osalemiseks.
Tutvutud on erihoolekandeteenuste rakendamist ja järelevalvet teostava asutuse (SKA) tööga:
Osalemine kogukonnas osutatavate toetavate teenuste järelevalve läbiviimisel Häädemeeste ja Audru
vallavalitsuses 19.nov, kohtumine SKA -s erihoolekandeteenuste valdkonna arengute teemadel 23.nov,
kohtumine SKA-s erihoolekandeteenuse klientide ümberhindamise ja teenuse disaini teemadel 15.dets,
erihoolekandeteenuste osutajate teabepäeval ettekanne 18.dets.
Sotsiaalkindlustusameti töös ja järelevalve läbiviimisel osalemisel tutvuti erihoolekandeteenuste
rakendaja ja järelevalve teostaja poolse vaatega teenuste osutamisele ning selles protsessis arendamist
ning ümberkorraldamist vajavate probleemidega. Toetavate teenuste osutamise järelevalve
Häädemeeste ja Tahkuranna vallavalitsuses võimaldas tutvuda seaduses sätestatud
erihoolekandeteenuste põhimõtete ja kriteeriumide rakendamisega teenuse osutajate poolt igapäevaselt
klienditöö praktikas. Saadud informatsioon on vajalik praktikas erihoolekandeteenuste ja –süsteemi
rakendamisel tekkivatest probleemidest aru saamiseks, et seda arvestada uute lahenduste
väljatöötamisel ja teenuste arendamisel. Lepiti kokku edaspidises regulaarses koostöös ning
teenusedisaini meeskonna tööprotsessides osalemine.
Katrin Tsuiman osales lektorina TAI poolt korraldataval koolitusel „Töö psüühikahäiretega kliendiga“ –
Tutvustas DI põhimõtete ja arenguid Tartu, Pärnu, Tallinna ja Harju maakonna sotsiaaltöötajatele
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
15
TAI poolt korraldatud KOV-ide sotsiaaltöötajatele suunatud koolitusel osalemine andis võimaluse
tutvustada sotsiaaltöötajatele DI põhimõtteid, mis toetuvad inimesele kogukonnas ja kogukonna poolt
vajaliku toe ja abivajaduse pakkumisele. Euroopa juhtgrupi poolt välja töötatud juhiste kohaselt on DI
eduka rakendamise saavutamiseks vajalik kohalike kogukondade valmisolek ning arusaamine DI
põhimõtetest ning kohalike strateegiate olemasolu DI rakendamiseks. Koolitusel tutvustati juhtgrupi poolt
koostatud suuniseid ning soovituslike tegevussamme DI rakendamiseks. Selle tulemusena on
paranenud KOV-i sotsiaaltöötajate teadmised DI olemusest ning valmisolek pakkuda teenuseid ja tuge
erihoolekandeteenuste sihtgrupile kogukonnapõhiselt.
2016. aasta esimeses pooles on jätkunud kohtumised erinevate erihoolekandeteenuse sihtgruppidele
teenuse osutajatega:
Tallinna Vaimse Tervise Keskus 04.jaanuar, AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu ja Imastu Kool-kodu
15.jaanuar, MTÜ Tartu Maarja Tugikodu 25.veebruar. Teenuse osutajatega kohtumistel koguti
sisendmaterjali kliendigruppide ja nende vajaduste kirjeldamiseks ning infot olemasoleva teenuste
süsteemi poolt katmata kliendigruppide ja nende vajaduste kohta.
Analüüsiti ja süstematiseeriti 2015 a IV kvartalis ja 2016 a I kvartalis saadud sisendmaterjale.
Sisendmaterjalidele tuginedes on koostatud erihoolekandeteenuste ja teenuste süsteemi hetkeolukorra
ülevaade, mis on vajalik koondmaterjal teenusedisaini protsessis teenuse disaineritele valdkonnast
ülevaade saamiseks. Sisendmaterjalidele tuginedes on alustatud erihoolekandeteenuste kasutajate
sihtgruppide kirjelduste koostamisega. Koostatud on teenusekasutajate kahe kliendigrupi kirjeldused.
Kogutud ja süstematiseeritud sisendmaterjal on vajalik alus teenusedisaini tööprotsessis.
Analüüsitud on SKA poolt 2015 a IV kvartalis läbi viidud ööpäevaringsetel erihoolekandeteenusel viibijate
ümberhindamiste tulemusi. . Valminud on ümberhindamiste tulemustele tuginedes kokkuvõte
ööpäevaringsetel teenusel viibivate inimeste juhendamise ja kõrvalabi vajadustest. Kokkuvõttes sisalduv
info on vajalik sisendmaterjal teenuse disaini protsessis erinevate teenusekasutajate vajaduste
kirjeldamisel.
Erihoolekandeteenuste ümberkujundamiseks ja arendamiseks kasutatava teenuse disaini hange on läbi
viidud ja edukaks pakkujaks Trinidad Consulting OÜ. Edukat pakkujat on teavitatud ning 13.mai 2016
lõpeb vaidlustamise esitamise tähtaeg.
Teenusedisaini tööprotsessis kaasatavate partnerite teavitamine sisutegevuste planeeritavast ajakavast.
Tegevuse tulemusena on koostööpartnerid informeeritud ning saavad planeerida oma ajaressurssi
tegevustes osalemiseks ning teenuse disaini eduka tulemuse saavutamiseks vajalikud osapooltel on
võimalik tööprotsessis osaleda.
Sotsiaalministeeriumi esindajana osalemine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt läbiviidava
koosloome arenguprogrammi (ajavahemik märts-mai), mille raames kujundati koostöös teenuse disaini
tudengite ning MTÜ Inimeselt Inimesele ja Päevakeskuse KÄO personaliga teenuse disaini metoodikaid
kasutades mõõduka, raske või sügava vaimse alaarengu ja/või liitpuudega suure hooldusvajadusega
täisealistele nädalahoiuteenust. Arenguprogrammi töö käigus töötati välja vajaduspõhine teenus
hoolduskoormusega isikule, kelle hooldada on erihoolekandeteenuse sihtgruppi kuuluvad isikud.
Programmis osalemise käigus koguti ühe erihoolekandeteenuse sihtgrupi teenuse edasise arendamise
kohta sisendinfot ning kaardistati teenuse kasutajate ning nende lähedaste vajadusi teenuse disaini
metoodikal. Koostati uue teenuse hinnastamise protsessiga. Programmi käigus koostatud ja loodud
materjale kasutatakse erihoolekandeteenuste ümberkujundamisel.
2016. aasta teises pooles algasid koostöös hankepartneri Trinidad Consulting OÜ-ga pakkumuse aja- ja
tegevuskava kohaselt disaini tööprotsessi tegevused. Iganädalaselt on toimunud tööprotsessi
koosolekud, kus on kokkulepitud osapoolte järgmised tegevused ning läbi arutatud disainerite ja
ministeeriumi jooksvate tegevustega seonduvaid küsimusi ja tulemusi disaini tegevuskava täitmisel.
Disaini tööprotsessi I etapi, informatsiooni kogumine, tegevuste raames toimusid augustis sihtgrupiga
seotud osapoolte esindajatega kokku 7 grupiintervjuud, mille eesmärgiks oli täpsustada erinevate
valdkonnaga seotud osapoolte ootusi erihoolekandeteenuste arendamisele ja kaardistada osapoolte
jaoks olulisi takistusi isikukesksete teenuste osutamisel. 01.08.2016 toimus grupiintervjuu
erihoolekandeteenuste korraldajate ja rahastajatega. Osalesid Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse esindajad Tallinna Linnavalitsuse tervise ja
sotsiaalametist ning Keila Linnavalitsusest.
10.08. toimus 2 grupiintervjuud: 1. intervjuu psüühikahäirega isikutele teenuseosutajatega, kus osalesid
Tallinna Vaimse Tervisekeskuse, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu, AS
Hoolekandeteenuste, Jõhvi Puuetega Inimeste Koja, Põlva Puuetega Inimeste Koja ja MTÜ Iseseisev
16
Elu esindajad; 2. intervjuu teenuse kasutajate ja nende esindusorganisatsioonide esindajatega, kus
osalesid MTÜ Omastehooldajate Ühenduse, MTÜ Hooldajate Liidu, MTÜ
Psüühikahäiretega Inimeste Toetajate Ühenduse, Eesti Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Avituse ja MTÜ
Pärnumaa Erivajadustega Laste ja Noorukite Vanemate Ühenduse esindajad.
12.08. toimus intervjuu intellektipuudega inimestele teenuseosutajatega, kus osalesid AS
Hoolekandeteenuste, MTÜ Maarja Tugikodu, Päevakeskuse Käo, Hoolekande ja Ekspertiisi
Nõustamiskeskuse ja MTÜ Tugiliisu esindajad.
15.08. toimus grupiintervjuu tööhõive valdkonna esindajatega, kus osalesid Töötukassast
juhtumikorraldajad ja töökeskuse valdkonna peaspetsialistid, tööandjad, Sotsiaalministeeriumi töövõime
poliitika juht. 16.08. toimus grupiintervjuu kogukonna esindajatega, kus osalesid Anija vallas asuva
Kehra linna kogukonnast sotsiaaltöötajad, Anija Valla Kultuurikeskuse juhtaja, keskraamatukogu juhataja,
apteegi juhataja, Kehra koguduse esindaja.
18.08. toimus grupiintervjuu tervishoiuvaldkonna esindajatega - osalesid Viljandi piirkonna erineva
tervishoiusüsteemi tasandi esindajad - SA Viljandi Haigla psühhiaater, SA Viljandi Haigla
õendushoolduskeskuse hooldusjuht ja sotsiaaltöötajad, vaimse tervise õde, Viljandi linna perearst.
Grupiintervjuudega kogutud informatsioon süstematiseeriti ja analüüsiti ning see andis sisendi I etapi
järgmistele tegevustele, individuaalsete vaatlusintervjuudele. Septembris viidi läbi 38 individuaalset
vaatlusintervjuud erinevate teenusekasutajate, nende esindajate, teenuseosutajate ja ekspertidega Eesti
erinevatest piirkondadest - Tallinnast, Harjumaalt, Jõhvist, Tartust, Võisikult, Viljandist, Pärnust,
Haapsalust. Intervjuude käigus kaardistati olemasolevate ja potentsiaalsete teenuse kasutajate ja nende
lähedaste vajadusi, kogemusi ja probleeme erihoolekandeteenuste kasutamisel. Eelnevalt toimus
disaineritega koostöös intervjueeritavate valik ja Sotsiaalministeeriumi poolt inimestelt nõusolekute
saamine, kokkulepete sõlmimine. Individuaalsete intervjuude tulemusena koostati erihoolekandeteenuste
kasutajate vajaduste täiendatud loetelu.
5.oktoobril toimus varasemalt intervjuude käigus tuvastatud probleemide juurpõhjuste leidmise töötuba.
Töötoas osalesid erihoolekandeteenuste töörühma liikmed.
Oktoobri jooksul tegeleti disainerite juhtimisel septembris läbiviidud intervjuude transkribeerimise ja
tuvastatud vajaduste süstematiseerimisega. Vajaduste süstematiseerimisel võeti aluseks läbitöötatud
materjalidele tuginedes WHO elukvaliteedi domeenid, millele toetudes võrreldi olemasolevate teenuste
sisutegevuste kattuvust inimese elukvaliteedi jaoks oluliste eluvaldkondade vajadustega. Oktoobris algas
ettevalmistus novembris toimuvate uute lahenduste leidmise töötubadesse osalejate leidmiseks ja
kokkulepete sõlmiseks ning töötubade korraldusliku osa ettevalmistamine.
Novembris teisel nädalal valmis disaini tööprotsessi I etapi töötulemi projekt– inimeste vajaduste ja
süsteemi vastavuste tabel, millele esitati Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna poolt
täiendusettepanekud. 8. detsembril võeti Sotsiaalministeeriumi poolt vastu teenuse disaini tööprotsessi I
etapi töötulem - teenuse kasutajate vajaduste ja süsteemi vastavuste tabel ning sisutegevuste aruanne.
Vajaduste ja vastavuse tabelis on esitatud probleemid ja takistused tänaste teenuse osutamisel teenuste
kasutajate vajaduste vaates.
Novembris viidi läbi 8 teenuse disaini lahenduste leidmise töötuba, mille raames kirjeldati koos teenuste
kasutajate, nende esindajate ning valdkonna ekspertidega võimalikku uut teenuste osutamise korraldust
ja abimeetmete sisulist osutamist. Töötubade lähtuti neljast sihtgrupist - suure ja väikse toetusvajadusega
intellektipuude ning psüühikahäirega inimeste vajadustest (4 sihtgruppi, kokku 12 persoonat ehk
teenusele õigustatud isikut). Töötubades kirjeldati lahti sihtgrupi vajadused ja võrreldi tänaseid
olemasolevad võimalusi ning kuidas sihtgrupi vajadusi tuleviku teenusel katta saaks. Grupitööna pandi
kirja, millistest osadest tuleviku teenus konkreetse isiku jaoks koosneks. Töötubades loodud ideede ja
läbi töötatud materjalidele tuginedes on detsembris tegeletud töötubades loodud teekondade
digitaliseerimisega ning loodud lahendustes teenuskomponentide ja abimeetmete osutamise
protsessides mustrite ja ühisosade tuvastamisega.
2017. aasta esimeses pooles jätkusid 2016. a hanke käigus edukaks tunnistatud pakkuja Trinidad
Consulting OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel kokkulepitud tegevused erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamisel psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste vajaduste
lähtepunktist ning teenusesüsteemi efektiivsemaks ja paindlikumaks korraldamiseks.
Jaanuaris toimusid disainerite poolt hanke tegevus- ja ajakava kohased III etapi tegevused:
1. Läbiviidud töötubades kirjeldatud teenuse teekondade digitaliseerimine.
2. Teenuskomponentide ja protsessi mustrite/ühisosade tuvastamine, detailide täpsustamine.
3. Teenuskomponentide kirjeldamine. Komponendipõhise teenuse üldpõhimõtete kirjeldamine,
komponentide valimine ja kombineerimine.
17
4. Uute üldistatud teekondade kirjeldused
5. Ettepanekute formuleerimine süsteemi ümberkorralduseks
6. Tulemuste visualiseerimine.
Kuna tööde teostamise aja- ja tegevuskava kohaselt ettenähtud uute lahenduste piloteerimine (toimub
TATis „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) nihkub
algselt planeeritud tähtajast edasi kolme kuu võrra, siis tehti Trinidad Consulting OÜ töövõtulepingu
muudatus ja lepingu tähtaega pikendati kolme kuu võrra. Uueks tööde teostamise tähtajaks on
17.09.2017. Edasi lükkuvad lepingu IV etapi tegevused.
3 kuuline nihe ei pidurda hoolekande TAT tegevuste planeeritavat kulgemist. Sellevõrra nihkub edasi vaid
disainerite abil loodud süsteemi arendamise ja ümberkujundamise lõppraporti valmimine. Lõppraporti
ettepanekutele ja piloteerimisel saadud kogemuste ja tulemuste analüüsile toetudes on planeeritud läbi
viia süsteemi reformimist. Kuna disainerite poolne töö nihkus edasi vaid kolm kuud, kuid kogu uue
mudeli ühe alternatiivi piloteerimise kestus (töövõimereformi TATis) on ca 1 aasta ning see jätkub veel
2018 a lõpuni, siis ei ole 3kuuline disainerite töö edasinihkumine määrava tähtsusega kogu selle TAT
tegevuste ajaraamis.
Teenuse disaini projektis teostatakse disainerite poolt IV etapi tegevusi - toetavad piloteerimist ning
koguvad tagasisidet (intervjuude, vaatluste, küsimustike ja KOV-ide poolt tööprotsessis loodud
dokumentide analüüsi vormis), analüüsivad ning koostavad teenusesüsteemi kasutajakogemusele
põhineva mõjuanalüüsi.
Projekti I poole tulemused kulgesid plaanipäraselt, tegevusi ära ei jäänud ja kõik vajalikud osapooled
said kaasatud. Eriti kordaläinuks võib pidada uute lahenduste ja ettepanekute loomise töötubasid.
Nendes osalesid sihtgrupi esindajad ja nende lähedased, sihtgrupi huvikaitse organisatsioonid ning
uuenduslike ja tõenduspõhiseid praktikaid ning metoodikaid rakendavad teenuseosutajad. Huvi ja
valmisolek panustada oli teenusekasutajate poolt väga suur. Uue mudeli ettepanekute loomisel sai
rakendatud parimat kaasamise praktikat. Nõrgem osa on uue mudeli finantsanalüüsi koostamisega
seotud tegevused, mis ei ole otseselt disaini metoodika rakendamise tulemusel loodav ning ei ole ka
TAT tegevustest rahastatav, kuid on oluline tegevus, et saada tervikhinnangut uue mudeli rakendatavuse
kohta.
2017. aasta teises pooles esitati Trinidad Consulting OÜ poolt lepingu IV etapi aruanne. Viimases etapis
toimus uute lahenduste piloteerimise toetamine, piloteerijatelt tagasiside kogumine, kasutaja kogemusele
tuginev mõjuanalüüs ning sellele tuginedes uutes lahendustes muudatuste sisseviimine ning lõpparuande
esitamine. 17.10.2017 toimus teenuse disaini töötulemi tutvustav lõpuseminar, kus osalesid erinevad
huvigrupid.
Ajavahemikul 21.juuni-31. oktoober koordineeris K. Tsuiman Trinidad Consulting OÜ-ga seotud tegevusi
käsunduslepingu alusel ja alates 1. novembrist selle punkti alt Sotsiaalministeerium tegevusi ellu ei
viinud.
Käimas oleva TAT muudatusega (jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2017) on tegevuse lõppkuupäeva
pikendatud aasta võrra ja tegevuse elluviijaks on SKA. Põhjuseks on teenusedisaini tulemuste
katsetamise (viiakse ellu TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise
soodustamine“) alguse edasi lükkumine. Kuna Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia järk-järgult
erihoolekande arendusettepanekute tegemine üle SKA-sse, siis tegevuste elluviijana lisandub TAT
muudatusega SKA, kus võetakse selle alategevuse raames 2018. aasta alguses tööle poole kohaga
spetsialist, kelle ülesandeks jääb kasutades katsetamisest tulenevat infot erihoolekandesüsteemi
puudutavate (sh õigusaktidesse tehtavate) arendusettepanekute tegemine Sotsiaalministeeriumile,
teavitusürituste ja koolitusseminaride korraldamine.
2018. aasta esimeses pooles (12.02.2018) alustas SKA-s antud projekti raames koormusega 0,25 tööd
projektijuht Kristo Tõnisso. Viidi läbi küsitlus piloodis osalevate klientide seas (piloodis osales kokku 40
inimest). Tagasiside ankeete laekus igast projektis osalevast omavalitsusest, klientidelt saadud
tagasiside kokkuvõte koostamisel. Koostamisel on mõjuanalüüsi lähteülesanne ja tehniline kirjeldus.
Mõjuanalüüsi hange on planeeritud välja kuulutada juunis.
Seoses teenusedisaini piloteerimise (viiakse ellu TATist „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
suurendamine ja töötamise soodustamine“) jätkuga kuni 2020 aasta lõpuni, ei ole võimalik hoolekande
TATi planeeritud tegevusi täielikult ellu viia. TATist viiakse läbi esmase pilootprojekti kasutajakogemuse
mõjuanalüüs ning olemasoleva erihoolekandeteenuste süsteemi muudatustega sellel aastal ei tegeleta.
Seoses sellega muudetakse alustatud TAT muudatusega tegevuse lõppkuupäeva (uueks
18
lõppkuupäevaks 31.10.2018).
Tegevuse ellu viimiseks tööle võetud projektijuht ei alustanud tööd TATis planeeritud ajal ning
planeeritud mahus (0,5 koormusega). Seoses projektijuhi koha osalise täitmisega jääb selle punkti alt u
7000 eurot personalikulude jääki, mis käimas oleva TAT muudatusega tõstetakse selle punkti eelarvest
välja.
2018.a teises pooles tegeleti hangitud kasutajakogemuse mõjuanalüüsiga. Toimusid kohtumised hanke
võitjaga (Trinidad Consulting OÜ-ga), kes andis sisendi uue pilootprojekti (viiakse ellu TATist
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) eesmärkideks ja
kujundas ümber teenusmudeli. Sotsiaalkindlustusamet analüüsis mõjuanalüüsi ettepanekuid ja esitas
täpsustavaid küsimusi. Kasutajauuringu põhjal tuvastati pilootprojekti raames tekkinud head
praktikad ja probleemkohad ning tehti sellest lähtuvalt muudatusettepanekuid teenusmudeli
parendamiseks. Enamikku ettepanekutest kasutatakse uue pilootprojekti ellu viimisel.
Tegevused lõppesid 30.11.2018.
Alamtegevuse nr 1.5 Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest
6
ja nimetus
Tegevuse või 01.05.2019-31.12.2020 Tegevuse või 01.05.2019 – 31.12.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2019 esimesel poolaastal viidi 6. ja 7. mail Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna korraldusel läbi
kaks sotsiaalse innovatsiooni teemalist seminari. Esimesel kutsuti kokku Balti riikide kõrgema taseme
riigiametnike delegatsioonid, „Active Assisted Living“-programmi eksperdid ning Eesti sise- ja
välispartnerid ja arutati uudseid praktikaid aktiivsena vananemise toetamiseks. Teisel seminaril kohtusid
„Active Assisted Living“-programmi eksperdid Eesti tervisetehnoloogia ettevõtetega Põhja-Eesti
Regionaalhaiglas. Kohalikud ettevõtjad tegid ülevaate projektidest ja lahendustest, mis on seotud
aktiivsena vananemise temaatikatega. Kogunenud sisendit kasutatakse rohelise raamatuse
loomeprotsessis, mis käsitleb tehnoloogiakasutuse suurendamist hoolekandesektoris ja on plaanitud
ilmuma 2020. a. jaanuaris.
2019.a teisel poolaastal tegevusi ei tehtud. Käimasoleva TAT muudatusega pikendatakse tegevuse
perioodi ja uueks lõpukuupäevaks on planeeritud 31.12.2020.
2020.a esimesse poolde tegevusi planeeritud ei olnud.
2020.a teises pooles tegevusi ei tehtud ning tegevus loetakse 2020.a lõpu seisuga lõppenuks.
Alamtegevuse nr 1.6 Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents
ja nimetus7
Tegevuse või 01.01.2020-30.11.2021 Tegevuse või 01.01.2020 – 31.12.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2020.a esimeses pooles toimus ürituse korraldaja leidmiseks riigihange, mille võitis Orangetime Event
OÜ. Koostöös Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
19
Haigekassaga on toimunud kohtumised konverentsil käsitletavate teemade osas ja arutelu teemade osas
jätkub ka aasta teises pooles. Tegevuste läbi viimine on kulgenud vastavalt planeeritule.
2020.a teises pooles otsustati, et kuna ürituse fookus muutus, siis seda ei ole võimalik sellest TAT-st
ellu viia ning tegevus lõpetati. Kulusid antud tegevuse raames TATist tehtud ei ole.
Alamtegevuse nr 1.7 Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine
ja nimetus8
Tegevuse või 01.07.2020-31.12.2022 Tegevuse või 01.07.2020 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2020.a teises pooles on toimunud mitmed kohtumised erinevate osapooltega hanke sisuliseks
ettevalmistamiseks.
Tegevuse nr ja
nimetus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Alamtegevuse nr Alamtegevus puudub
ja nimetus9
Tegevuse või 01.01.2016-31.01.2019 Tegevuse või 01.01.2016 – 31.01.2019
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevustega alustati 2016. aasta jaanuaris.
Jaanuaris-veebruaris toimus riigihange teenusepakkujate leidmiseks, klienditöö ja toimetulekuraskustes
inimestele teenuste osutamine algas märtsist.
Koordinaatorid on kohtunud 331 toimetulekuraskustes inimesega, kellest projekti sisenes 281. Mai lõpu
seisuga on projektis kliente 72 erinevast KOVist (34% kõigist Eesti KOVidest). Osad kliendid (50 inimest)
ei vasta projektis kehtestatud kliendi kriteeriumitele ning nemad teenuseid projekti raames ei saa.
Kriteeriumitele vastavaust hinnatakse esimesel kohtumisel koordinaatoriga.
Teavitamisel ja suhtlemisel keskenduti rohkem KOVidele, kust toimetulekuraskustes elanikud soovivad
projekti teenuseid saada, aga KOVi valmisolek on vähene. Sellisteks KOVideks on enamasti väiksemad
KOVid, kellel ei ole jõudlust toimetulekuraskustes klientidega tegeleda.
Teatud piirkondades on teenusepakkujad avaldanud rahulolematust seoses kliendikriteeriumite
rangemaks muutumisega ning nõudega, et enne teenuse saamist projekti raames, peab KOV STARis
vormistama kliendi juhtumiplaani. Teenusepakkujatelt küsitakse kirjalikku tagasisidet ja ettepanekuid ning
korraldatakse nendega arutelu, et koostööd ladusamaks muuta.
Teenust on kokku osutatud 281 inimesele (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk
inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles kohtusid koordinaatorid 369 toimetulekuraskustes inimesega, kellest projekti
sisenes ja sai teenuseid 358 klienti. Osad kliendid (11 inimest) ei vasta projektis kehtestatud kliendi
kriteeriumitele ning nemad teenuseid projekti raames ei saa. Kriteeriumitele vastavaust hinnatakse
esimesel kohtumisel koordinaatoriga. Novembri lõpu seisuga on projektis kliente 110-st erinevast KOV-st
(51,64 % kõigist eesti KOV-dest). Nõustamisteenuste osutamine toimus aruandlusperioodil
plaanipäraselt.
Projektimeeskonnale toimus supervisioon 3.06 ning kovisioon 30.08. ja 04.10.
Lisaks klientide nõustamisele toimusid erinevad kohtumised võrgustikutöö arendamiseks ja
informatsiooni jagamiseks.
Teenuse saajate 2016. aasta sihttasemeks oli 600, saavutustase 639.
8
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
9
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
20
2017. aasta esimeses pooles osutati teenust 442 uuele inimesele. Mai lõpu seisuga on projektis kliente
139 erinevast KOVist (65,3% kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1081.
Välja on töötatud piirkondade juhtumikorraldusliku analüüsi küsimustik, mis edastatakse KOV-ide
sotsiaaltöötajatele täitmiseks juunis. Küsimustik kannab pealkirja "Juhtumikorraldus nõustamisteenuste
kaasabil" ning aitab saada tagasisidet KOV juhtumikorralduse võimalustest osutades/kasutades erinevaid
nõustamisteenuseid. Toimunud on üle Eesti koostöökohtumised ja teavitusüritused KOV
sotsiaaltöötajatele ja teenusepakkujatele Töötukassa jt partnerite osavõtul. Korraldatud on mitmeid
infopäevi KOVidele. Tagasiside projektile koostööd tegevate KOV-ide poolt on positiivne.
Koordinaatorid on osalenud erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1081).
2017. aasta teises pooles osutati teenust 362 uuele inimesele. Novembri lõpu seisuga on projektis
kliente 157 KOVist (73,70 % kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1443. Koostöö KOV-ga
aruandlusperioodil oli hea.
Seoses haldusreformiga, on paljud koordinaatoritega koostööd tegevad KOV sotsiaaltöötajad saanud
koondamisteated ning lõpetavad oma töö 2017 aasta lõpus. Probleemiks võib kujuneda uute
sotsiaaltöötajatega kontakti saamine ja koostöö saavutamine. Kuna uuel ametikohal on tööd palju, siis
võib tunduda koostöö projektiga koormav ja teisejärguline. Selline situatsioon võib tekitada olukorra, kus
2018. aasta esimestel kuudel indikaatori täitmine võib osutuda raskeks. Antud situatsioonis tuleb jätkata
järjekindlalt KOV-des teavitustöö ja uute kontaktide loomisega, koostöö saavutamise eesmärgil.
Käesoleval tegevusperioodil toimus piirkondade juhtumikorraldusliku võimekuse analüüsi küsimustikule
vastamine KOV-ide sotsiaaltöötajate poolt. Küsimustikule „juhtumikorraldus nõustamisteenuste kaasabil“
vastas kokku 213 KOVist 144 KOV-i (67,6%). Analüüs valmib 2018. a alguses.
Koordinaatorid ja projektijuht osalesid erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel:
06.06.2017 Seminar „Samal poolel – lapse poolel“ - osales Kaire Kopli
16.06.2017 RÜ andmekorje infopäev osales Pirge Toms
15-16.08.2017 Koolitus "Töösoorituse arendamine ja kovisioon" - osales Pirge Toms
29.08.2017 Projektimeeskonna kovisioon - osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Daisi Tatar, Annika
Luts, Eve Sartakov, Pirge Toms
15.09.2017 Infoturbe videokoolitus ja infoturbe test - osales Eve Sartakov
18.09 - 30.10.2017 Veebikoolitus "Muutustega kohanemine" - osalesid Eve Sartakov, Enely Kullamäe,
Raina Kurg, Daisi Tatar
29.09.2017 Projektimeeskonna supervisioon - osalesid Pirge Toms, Eve Sartakov, Raina Kurg, Daisi
Tatar, Enely Kullamäe, Kaire Kopli
21-22.09.2017 SKA sotsiaalteenuste osakonna arengupäevad - osalesid Pirge Toms, Kaire Kopli, Eve
Sartakov
30-31.10.2017 Koolitus " Motiveeriv intervjueerimine" (I; II moodul) – osalesid Kaire Kopli, Eve Sartakov,
Daisi Tatar, Raina Kurg, Pirge Toms
24-25.10.2017 Infopäev/seminar "Kes suudab ja oskab aidata probleemset last/noort?" - osales Enely
Kullamäe
07.11.2017 Projektimeeskonna kovisioon - osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Daisi Tatar, Raina
Kurg
04.11.2017 SKA juhtimiskompetentside infotund - osales Pirge Toms
17.11.2017 Koolitus "Praktiline coachingu koolitus juhtidele" – osales Pirge Toms
23.11.2017 Koolitus " Motiveeriv intervjueerimine" (III moodul) - osalesid Kaire Kopli, Eve Sartakov,
Daisi Tatar, Raina Kurg, Pirge Toms
8.12 toimus KOV-de sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja koostööpartneritele teavitusseminar
Rakveres. Kirjalikku tagasisidet seminari kohta ei kogutud, suuliselt avaldasid osalejad piirkondade
koordinaatoritele tagasisidet, kus enim tõsteti esile ja hinnati väga positiivselt Sergei Drõgini
emotsionaalselt esitatud ettekannet enesetunnetamisest ja –toimetulekust.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1443).
2018. aasta esimeses pooles sisenes projekti 426 uut inimest. Mai lõpu seisuga on projektis kliente 75
KOVist (94,9% kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1869.
Klientide projekti kaasamisel toimusid kolmepoolsed kohtumised SKA koordinaatori, kliendi ja KOV
sotsiaaltöötaja osavõtul.
Jaanuaris kohtusid koordinaatorid 216 toimetulekuraskuses inimesega, kellest sisenes projekti 94, sh
21
vahehindamisi tehti 97 kliendile.
Veebruaris toimus kohtumisi 209, projekti sisenes 70 toimetulekuraskuses inimest sh vahehindamisi tehti
131 kliendile.
Märtsis kohtusid koordinaatorid 218 toimetulekuraskuses inimesega, kellest projekti sisenes 67, sh
vahehindamisi tehti 128 kliendile.
Aprillis kohtusid koordinaatorid 208 toimetulekuraskuses inimesega, kellest sisenes projekti 83, sh
vahehindamisi tehti 92 kliendile.
Mais toimus kohtumisi 202, projekti sisenes 69 toimetulekuraskuses inimest sh vahehindamisi tehti 86
kliendile.
Korraldati ka mitmeid ümarlaudu ja seminare KOV sotsiaaltöötajate, teenusepakkujatega ja teiste
koostööpartneritega (sh Töötukassa).
Koordinaatorid ja projektijuht osalesid erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel:.
01.02 kovisioon koordinaatoriteleTartus – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas,
Eve Sartakov;
21.02 Exceli alg- ja kesktaseme koolitus Tallinnas – osales Kaire Kopli;
6.03 kovisioon koordinaatoritele – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas, Eve
Sartakov;
11.04 projektimeeskonna grupisupervisioon – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva
Kikas, Eve Sartakov, pirge Toms;
24.04 Exceli alg- ja kesktaseme koolitus Tallinnas - osalesid Eve Sartakov, Pirge Toms; 26.04 Jõhvis,
osalesid Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas;
8.05 meeskonna kovisioon – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas, Eve Sartakov;
17.05 Exceli koolitus edasijõudnutele Tallinnas - osalesid Eve, Pirge Toms
Perioodiks planeeritud tegevused ja sealhulgas ka eelarve kasutamine toimusid plaanipäraselt. Teenuse
saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1869).
2018.a teises pooles sisenes teenusele 153 uut klienti. Projektis on kliente 75 KOV-ist (94,9%) ehk
kaasatud said peaaegu kõik KOVid (kokku Eestis 79 KOVi). Kokku osutati kogu projekti vältel teenust
2022 inimesele, mis on 222 võrra rohkem kui TATis oli planeeritud.
Kuna antud tegevus lõppeb 31.01.2019.aastal, siis uute klientide projekti kaasamine lõppes juba
15.septeber ning keskenduti teenusel olevate klientide nn juhtumite lõpetamisele ja arutati võimalusi, kas
ja kuidas klient saaks jätkata vajalike teenustega ning anti soovitusi edaspidiseks. Põhiprobleemid olid
klientide kohale tulemisega - kliendid ei olnud motiveeritud lõpphindamisele tulema. Paljud kohalikud
omavalitsused on leidnud võimaluse teenuste osutamise jätkamiseks oma eelarvest, et tehtud töö jätkuks
ja inimesed saaksid vajaliku abi. Tegevuse sujuvamaks lõpetamiseks saadeti suvel KOV-dele infokiri
teabega projekti lõppemisest ning uute klientide teenusele suunamise lõppemisest 15. septembrist sh
saadeti teave teenust saanud isikute arvu, teenusemahu ja summa kohta.
Kuna novembris jõustunud TAT muudatusega pikendati antud tegevust 2019.a jaanuari lõpuni ning
kohtumised KOV-dega ja erinevate koostööpartneritega jätkusid ka detsembris, siis korraldati novembris
hange koordinaatoritele sõidukite rentimiseks üheks kuuks. Varasemalt kasutatud autode rendileping
lõppes 30.11.2018.
Koordinaatorid ja projektijuht osalesid järgmistel koolitustel ja kovisioonidel:
28.08 projektimeeskonna grupisupervisioon Võrumaal
23.10 projektimeeskonna kovisioon Tartus
Toimusid järgmised kohtumised projekti info ja teavitustegevuse jagamise eesmärgil:
14.06 Kohtumine teenuseosutajaga, MTÜ Pesapuu Saaremaal (Eve Sartakov, Pärnu koordinaator)
13.06 Infopäev: Teenusepakkuja MTÜ Habitus (Raina Kurg, Võru koordinaator)
14.06 Infopäev: Teenusepakkuja MTÜ Lõuna - Eesti Erihooldusteenuste Keskus (Raina Kurg, Võru
koordinaator)
15.06 Infopäev: Teenusepakkuja Teraapiagrupp OÜ (Raina Kurg, Võru koordinaator)
14.06 Kohtumine Töötukaasa Kiviõli töötute grupiga (Enely Kullamäe, Jõhvi koordinaator)
04.07 Koostöökohtumine MTÜ Põlvamaa Nõustamiskeskus (Raina Kurg, Võru koordinaator)
14.08 Koostöökohtumine Kanepi vald (Raina Kurg, Võru koordinaator )
29.08 Meeskonnatöö-võrgustikutöö Valga vald, Puka (Raina Kurg, Võru koordinaator)
12.09 koostöö, teavitus SKA järelvalvega (Raina Kurg, Võru koordinaator)
30.10 koostöö, teavitus Valgas (Raina Kurg, Võru koordinaator)
22
19.10 Infopäev Ida-Virumaa valdadele Jõhvi vallavalitsuses (Enely Kullamäe, projektijuht Pirge Toms)
02.10 teenusepakkujaga kohtumine Pärnus (Pesapuu) (Kaire Kopli, Tallinna koordinaator)
09.11 infopäev Järvamaal ja 14.11 infopäev Harjumaal (Kaire Kopli, Tallinna koordinaator ja projektijuht
Pirge Toms)
15.11 infopäev Saaremaal ja 23.11 infopäev Pärnumaal (Eve Sartakov, Pärnu koordinaator ja projektijuht
Pirge Toms)
06.12 Infopäev Võrus (Võru-, Põlva-, Valgamaa partneritele)
13.12 Infopäev Tartus (Tartu, Viljandi-, ja Põlvamaa partneritele)
18.12 Infopäev Rakveres (Lääne-Virumaa piirkonna partneritele)
Detsembris toimunud kohtumiste eesmärgiks oli projekti tegevuste lõpetamine (sh kohtumised
piirkondade KOVide ja teenuse osutajatega, arutamaks teenuste osutamise ja KOV toetamise jätku peale
projekti lõppu; klientide lõpphindamiste läbi viimine; KOV-dega koostöös nn pooleli olevate juhtumite üle
vaatamine; klienditoimikute korrastamine).
Perioodiks planeeritud tegevused ja sealhulgas ka eelarve kasutamine toimusid plaanipäraselt.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest näitaja täitmine 2018.a lõpuga 2022 ehk
sihttase ületati 222 inimesega.
2019.a jaanuaris viidi läbi tegevusi, mis olid vajalikud tegevuse lõpetamiseks. Toimus klientide
lõpphindamiste läbi viimine ja KOV-dega koostöös nn pooleli olevate juhtumite üle vaatamine;
klienditoimikute korrastamine ja projekti kokkuvõtte koostamine.
Projektis on teenust osutatud 2022 kliendile 75 KOV-ist ehk kaasatud on 94,9% kohalikest
omavalitsustest. Projektis ei osalenud ainult neli KOVi. Kokku osutati kogu projektist teenust 222
inimesele rohkem kui TATis oli planeeritud. Kokkuvõttes saab öelda, et projekt õnnestus ning täitis oma
eesmärki.
Tegevused lõppenud seisuba 31.01.2019.
Tegevuse nr ja 3.Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste
nimetus osutamiseks
Alamtegevuse nr
ja nimetus10 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja
täiendkoolitus
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.12.2022 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poolaastal Tervise Arengu Instituut kaardistas koolituse „Töö psüühikahäiretega
kliendiga“ sihtrühma vajadusi ning tehti ettevalmistusi koolitaja leidmiseks.
2015. aasta teisel poolaastal on toimunud 3 kolmepäevast koolitust, millest esimene oli pilootkoolitus
Tallinnas. Pilootkoolituse tagasiside põhjal tehti ühiselt koolitusmeeskonnaga muudatusi koolituskavas.
Koolituse sisu vaadatakse uuel aastal taas üle, et seadusemuudatustega seonduvalt vastaks see enim
KOVi spetsialistide igapäevatööle. Koolitused toimusid Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Koolitatusel osales
kokku 55 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016 aasta esimeses pooles toimus uus hange 12 koolitusgrupi koolitamiseks. 2016. aastal on
toimunud 3 koolitust (Võru, Haapsalu, Rakvere). Koostöös koolitajatega on täiendatud 2015 aasta välja
töötatud koolituse kava ja koolituse sisu. Koolituste tagasiside on olnud positiivne, gruppide täituvus
üldjuhul hea. Endiselt on osalejaid, kes ei osale täies mahus, kuigi nii eelnevalt kui ka kohapeal
rõhutatakse koolitajatega selle olulisust, et kurust ei tohiks pooleli jätta.
Valmimas on Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavad supervisiooni hankedokumendid.
Koolitustel on aruandlusperioodil kokku osalenud 108 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
10
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
23
2016 aasta teises pooles toimus Sotsiaalministeeriumis supervisiooniteenuse hankedokumendi
koostamine ning hanke läbi viimine supervisiooniteenuse osutamiseks neljas piirkonnas (1. piirkond:
Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa; 2. piirkond: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; 3. piirkond:
Jõgevamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa; 4. piirkond: Läänemaa, Saaremaa,
Hiiumaa). Pakkumused esitasid Projektiekspert OÜ ja MTÜ International Supervision and Coaching
Institute (ISCI). Hanke võitis ISCI.
Alates 2016. aasta detsembrist osaleb 12 kuu jooksul grupisupervisioonides kokku vähemalt 100 KOV
üksuste sotsiaaltöötajat. Teenuse pakkumiseks moodustatakse igasse piirkonda maakondade vahelised
supervisioonigrupid (kõikide piirkondade peale kokku 10).
Tervise Arengu Instituudi poolt ellu viidava tegevuse raames (koolitus - töö psüühikahäirega kliendiga)
toimus üheksa koolitust (5 koolitust Tallinnas, 1 Pärnus, 1 Jõgeval, 1 Kuressaares, 1 Jõhvis). Jõhvis
toimunud koolitus oli venekeelne. Koolituse tagasiside on olnud järjest positiivsem, eriti kõrgelt
hinnatakse psühhiaatri loengut ja kogemusnõustaja kogemusloo kuulamise võimalust. Koolituse käigus
toimub ka võrgustiku tugevdamine, nii mõnigi spetsialist on üles näidanud soovi üheskoos
koolitusmeeskonnaga hiljem oma piirkonnas kogukonnapõhiseid teenuseid arendada.
Koolitusel osalejate 2016.a sihttasemeks oli 310, tegelik saavutustase 271(siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Sihttase on veidi alatäidetud, mis tuleneb
eelkõige viimase hetke osaluse tühistamistest, mitteilmunutest ja katkestanutest.
2017. aasta esimeses pooles toimusid supervisioonid 4 erinevas piirkonnas (1. piirkond: Harjumaa,
Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa; 2. piirkond: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; 3. piirkond: Jõgevamaa,
Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa; 4. piirkond: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa).
Kokku on moodustatud 10 gruppi ja kõigile gruppidele on planeeritud viiest supervisioonipäevast
toimunud kaks supervisioonipäeva. Ülejäänud kolm supervisioonipäeva igale grupile toimuvad teises
poolaastas. Kokku alustas supervisioonides osalemist 118 inimest, kellest 9 on katkestanud.
TAI korraldas uue hanke koolitaja leidmiseks ja leping sõlmiti Heaolu ja Taastumise Kool MTÜga ning
toimus 2 koolitust "Kliendist kodanikuks vaimse tervise valdkonnas", kus osales kokku 34 psüühilise
erivajadusega tegelevat spetsialisti, kellest üks katkestas. TAI poolt läbi viidud koolitused on olnud
sotsiaaltöötajatele väga vajalikud kuna töö psüühikahäiretega kliendiga on väga keeruline ja teadmised
kuidas antud sihtgrupiga paremini töötada on olnud kohati spetsialistidel vähesed. Koolitusi läbi viies
selgus vajadus erilist tähelepanu pöörata dementsuse diagnoosiga töötavate spetsialistide teadmiste
arendamisele ning järgnevatel aastatel on planeeritud koolitused just nendele spetsialistidele, kes
töötavad antud sihtgrupiga. 2015.-2016.a on keskendutud peamiselt sotsiaaltöötajate koolitamisele,
edaspidi arendatakse peamiselt vahetult teenust osutavate töötajate teadmisi.
Koolitusel osalejate 2018.a sihttasemeks on 675 inimest. Kokku on osalenud TAI poolt psüühiliste
erivajadustega töötavatele spetsialistidele korraldatud koolitustel 304 inimest. 2018. aastaks
planeeritud näitajate arvu täitmise tähtaega on planeeritud pikendada 2020. aastani. Tegevuste
tähtaja pikendamise põhjuseks on eesmärk 2017. a välja töötada detailsem arenguprogramm
psüühiliste erivajadustega (sh dementsuse diagnoosiga) inimestega tegelevate spetsialistide
koolitamiseks.
Supervisioonides osalejate 2018.a sihttasemeks on 420 inimest. Esimese hankega oli planeeritud
teenust osutada 100-le inimesele ja 2018. aastal 320 inimesele. Praeguse seisuga osaleb
supervisioonides 109 inimest.
2017. aasta teises pooles toimus 10-le supervisioonigrupile kolm supervisioonipäeva. Kokku
registreeris ennast supervisiooniteenusele 118 inimest, kellest 13 inimest katkestasid. Osalejate seas läbi
viidud küsitluse põhjal saab öelda, et osalejad jäid supervisioonidega rahule ning peavad oluliseks
supervisiooni järjepidevat jätkumist. Osalejate järelküsitluses antud tagasiside tõi välja, et supervisiooni
suurima kasutegurina nähakse võimalust kohtuda kolleegidega, saada toetust ja olla pingevabas
õhkkonnas, mis on äärmiselt oluline tööalase võimekuse taastamiseks/ säilitamiseks ning läbipõlemise
ennetamiseks. Kooskõlastamisel oleva TAT muudatusega (jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2027) on
pikendatud supervisiooniteenuse osutamise tähtaega ning 2018.a sihttasemeks on 320 inimest ehk
2018. aastal on planeeritud pakkuda supervisiooniteenust 220 inimesele ja 2019. aastal 100-le inimesele.
TAI teisel poolaastal koolitusi ei korraldanud. Lapsehoolduspuhkusele läinud TAT töötaja (K. Olli)
asendajana (M. Roosimaa) augustis tööle asunud asendaja lahkus töölt ja oktoobri lõpust on tööl uus
inimene (S. Arro). Projektijuhtide vahetumine olulist mahajäämust tegevuste ajalisest plaanist käesoleval
aruandlusperioodil kaasa ei toonud. Käesoleval perioodil toimus uute koolituste planeerimine dementsuse
diagnoosiga tegelevatele spetsialistidele, mis oleks osaks suuremast dementsete arenguprogrammist
24
hooldekodudele. Dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitused viiakse ellu
koostöös 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt loodava dementsuse kompetentsikeskusega, mis
hakkab eest vedama arenguprogrammi koostamist ning koondama dementsuse valdkonnas
tõenduspõhiseid metoodikaid ja pakkuma sellealast nõustamist ja vajadusel koolitust.
TAI poolt käesoleval perioodil koolitatavaid ei lisandunud. 2018.a sihttasemeks on 675 inimest.
Kokku on osalenud TAI poolt korraldatud koolitustel 304 inimest. Supervisioonides osalejate
lõplikuks arvuks kujunes 105.
2018. aasta esimeses pooles kuulutati välja uus hange supervisiooniteenuse osutamiseks 320
sotsiaalvaldkonna töötajale. Kõikidel esitatud pakkumustel esinesid tagasilükkamise tingimused
(pakkumuses ei sisaldunud tehnilises kirjelduses nõutud informatsiooni) ning pakkumused jäeti
hindamata ja lükati tagasi. Hankedokumenti täiendati ning mais kuulutati välja uus hange.
Sotsiaalministeeriumi poolt saadeti mais välja koolitushange kohalike omavalitsuste töötajate
koolitamiseks kolmes valdkonnas: sotsiaalteenuste planeerimine ja arendamine;
deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamine; õigusalase teadlikkuse tõstmine. Pakkumiskutsele
vastas üks pakkuja. Sisuliste puuduste tõttu esitatud pakkumuses ja ebapiisava konkurentsi tõttu
tunnistasime hankemenetluse kehtetuks ja kuulutame välja juunis uue hanke.
TAI esimesel poolaastal koolitusi ei korraldanud. Toimus arenguprogrammi koostamise lõpetamine ja
algasid dementsuse teemalise koolitusprogrammi arendustegevused. Märtsis vahetus järjekordselt
projektijuht ning uueks projektijuhiks on Terje Bachmann. Tegeleti dementsuse arenguprogrammi
raames planeeritud koolituse ette valmistamisega ja koolitushanke välja kuulutamisega. Koolituse
ettevalmistamise käigus on toimunud koostöös töörühmaga võimalike õppevideote analüüs, valminud
10 päevase koolituskava teemad ja nende täpsem sisu. Samuti koostati konkurssi tingimusi
arenguprogrammi katsetajate leidmiseks (asutused, kes tegelevad dementsetega). Konkurssi
kandideerimistähtaeg on 13.07.2018
Eelarve täitmine on planeeritust madalam kuna nii supervisiooniteenuse osutamine kui ka kohalike
omavalitsuste sotsiaaltöötajate koolitamine on ebaõnnestunud hangete tõttu edasi lükkunud ning
tegevustega saab alustada augustis.
Käesoleval perioodil koolitatavaid ei lisandunud. 2018.a sihttasemeks on 675 inimest. Kokku on
osalenud TAI poolt korraldatud koolitustel 304 inimest. Supervisioonides osalejate lõplikuks
arvuks kujunes 105.
2018.a teises pooles Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud KOV sotsiaaltöötajate koolitushankega leiti
pakkuja ainult ühele koolitusmoodulile (KOV õigusalase teadlikkuse tõstmine) ja koolituse läbiviijaks oli
hankes ainukesena lõpliku pakkumuse esitanud OÜ Addenda. Kuna õigusalase koolitusmooduli vajadus
osutus suuremaks kui hankes planeeritud maht (160 inimest), siis suurendati lepingu muudatusega
koolitatavate arvu 80 inimese võrra. Kokku registreerus koolitusele 246 inimest ja koolitusel osales 229
inimest. Teiste kahe koolitusmooduli osas (deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamine ja
sotsiaalteenuste planeerimine, arendamine ja korraldamine) uut hanget ei korraldatud. 2019.a
analüüsitakse KOV sotsiaaltöötajate koolitusvajadust (sh kahe ära jäänud mooduli osas) uuesti ning
seejärel tehakse otsus, kuidas nende koolitusmoodulite pakkumisega edasi minnakse.
Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud supervisiooniteenuse hankele esitati kaks pakkumust:
1. MTÜ International Supervision and Coaching Institute;
2. MTÜ Supervisiooni ja Teraapia Keskus.
Võitjaks osutus MTÜ Supervisiooni ja Teraapia Keskus, kellega sõlmiti leping kahes Eesti piirkonnas
supervisiooniteenuse osutamiseks. Piirkond nr 1 koosneb järgmistest maakondadest: Harjumaa,
Läänemaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa) – max 16 gruppi, 170 osalejat. Piirkond nr 2 koosneb
järgmistest maakondadest: Raplamaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Saaremaa,
Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa) – max 14 gruppi, 150 osalejat.
Igale grupile pakutakse 3-4 supervisioonikohtumist, Teenuse sihtrühmaks on sotsiaalteenust vahetult
osutavad spetsialistid (nt erihoolekande teenuse osutajad, rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kohalike
omavalitsuste sotsiaaltöötajad) sh 50% koolitatavatest peavad olema erihoolekandeteenuseid vahetult
osutavad tegevusjuhendajad.
Kokku on läbi viidud 58 supervisioonipäeva (neist esimeses piirkonnas 30 ja teises piirkonnas 28).
Alustanud on kokku 25 gruppi, neist esimeses piirkonnas 15 (sh 6 tegevusjuhendajate gruppi) ning teises
piirkonnas 10 (sh 4 tegevusjuhendajate gruppi). Alustamas on veel esimeses piirkonnas 1 grupp ning
teises piirkonnas 4 gruppi Supervisioonipäevadel on kokku osalenud 272 sotsiaaltööd vahetult osutavat
spetsialisti, sh 10 neist on katkestanud teenusel osalemise. Teenusega on esimeses piirkonnas kaetud
25
29 kohalikku omavalitsust. Katmata on Rae vald. Teises piirkonnas on kaetud 36 kohalikku omavalitsust.
Katmata on 6 kohalikku omavalitsust (Kastre, Kihnu, Saarde, Kehtna, Ruhnu, Setomaa).
TAI korraldas hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalise koolituse pilootprojekti.
Koolitajate leidmiseks korraldatud hankes osutus valituks kaks pakkujat (SA Diakooniahaigla, OÜ Ilus
Võõras), kellega sõlmiti leping koolituse läbi viimiseks. Koolitus koosnes viiest 2-päevasest moodulist
ning koolitus toimus kahe/ kolme nädala tagant Tallinnas.
Iga koolitusmooduli järgselt, kuid mitte hiljem kui järgmise mooduli alguseks pidid sisekoolitajad praktilise
ülesandena oma asutuses läbi viima sisekoolituse pikkusega 1,5 tundi. Läbi kolme etapilise õppe toimus
teadmiste kinnistamine, meeskonnatöö ja eneseanalüüsi õppimine.
Koolituse osalejate välja selgitamiseks kuulutati välja konkurss hoolekandeasutustele. Kuulutused saadeti
välja 163-le asutusele ning kandideerimiseks esitasid 23 asutust oma avaldused. Hindamisel osutusid
valituks järgmised asutused:
1. Rannapere Pansionaat
2. Muhu Hooldekeskuse SA
3. SA Koeru Hooldekeskus
4. Käru Südamekodu
5. Viiratsi Hoolekandekeskus
6. Benita Kodu AS
Hoolekandeasutustega sõlmiti koostööleping.
Ühest hoolekandeasutusest osales koolitusel hoolekandeasutuse juht ning hoolekandeasutuse juhi
poolt volitatud isik kelle ülesandeks oli läbi viia sisekoolitusi oma asutuses. Koolituse eesmärgiks oli, et
koolituse läbinud sisekoolitajad on pädevad andma edasi dementsuseteemalisi koolitusi oma asutuse
töötajatele ning hiljem vastavalt oma asutuse vajadustele õpetama uusi töötajaid dementsuse teemadel.
2018.a sihttasemeks on 720 koolitatud inimest. Kokku on koolitustel osalenud 917 inimest sh TAI
poolt korraldatud koolitustel 316, supervisioonides 372 ja KOV õigusalasel koolitusel osalejate
arvuks 229 inimest.
2019.a esimese pooles viidi läbi 63 supervisioonipäeva. Alustas neli uut supervisioonigruppi. Seisuga
31.05.19 on kõik grupid (kokku 30 gruppi, sh esimeses hanke piirkonnas 16 ja teises hanke piirkonnas 14
gruppi) lõpetanud ehk kõikidele gruppidele on läbi viidud 4 supervisioonipäeva. Kokku on supervisioonis
osalenud 329 sotsiaaltööd vahetult osutavat spetsialisti, sh esimeses hanke piirkonnas 177 ja teises 152.
Supervisiooni osutamisega on esimeses piirkonnas kaasatud 29 kohalikku omavalitsust. Supervisioonis
ei osalenud Rae valla spetsialiste. Viiest kohalikust omavalitsusest (Kiili, Kadrina, Vinni, Lüganuse ja
Vormsi) on esindatud üks osaleja, teistest omavalitsustest vähemalt kaks osalejat. Teises piirkonnas on
kaasatud 36 kohalikku omavalitsust. Supervisioonis ei osalenud kuue kohaliku omavalitse spetsialiste
(Kastre, Kihnu, Saarde, Kehtna, Ruhnu, Setomaa). Kanepi vallast osales üks osaleja ja teistest
omavalitsustest vähemalt kaks inimest.
TAI kuulutas 28.03 välja dementsuseteemalise koolituse koolitajate hanke. Tähtajaks laekus kaks
pakkumust. OÜ Ilus Võõras esitas pakkumise kahele mooduli (1. ja 10. moodul) läbi viimiseks ja SA
Diakooniahaigla kaheksa mooduli (2.-9. moodul) läbi viimiseks. Mõlemad pakkumused tunnistati
vastavaks ja sõlmitakse leping koolituse läbi viimiseks. 22.03 saadeti välja teade hoolekandeasutustele
kandideerimiseks koolitusprogrammi. Kandideerimistingimusteks oli dementsusega inimeste olemasolu
asutuses, võimekus koolitata välja minimaalselt 16 oma asutuse töötajat ning motivatsioon osaleda
koolitusel (tuli esitada motivatsioonikiri). Koolitusel osalevad: Viru Haigla AS, Zunt OÜ, Lõuna-Eesti
hooldekodu, Väätsa eakate kodu, SA PJV Hooldusravi, SA Läänemaa Haigla, Pärnu-Jaagupi
Hoolduskodu SA, Narva Sotsiaaltöökeskus. Igast asutusest osaleb 2 inimest- asutuse juht ja juhi poolt
valitud isik. Kokku osaleb koolitusel 16 inimest. Esimene 2-päevane koolitusmoodul toimub 11-
12.06.2019.
TAT 2023.a koolitatute sihttasemeks on 1095. Kokku on koolitustel osalenud 979 inimest sh TAI
poolt korraldatud koolitustel 316, supervisioonides 434 ja KOV õigusalasel koolitusel osalejate
arvuks on 229 inimest.
2019.a teises pooles Sotsiaalministeeriumi poolt tegevusi ei tehtud. 2019.a oli planeeritud korraldada
SoM poolt KOV spetsialistidele koolitusi, aga kuna 2019.a algusest alustas tegevust SKAs KOV
nõustamisüksus, siis SoM 2019.a koolitusi ei korraldanud. SKA kaardistas 2019.a KOV koolitusvajadusi
ning 2020.a tehakse otsus, kelle poolt ning milliseid koolitusi hakatakse korraldama.
26
TAI jätkas dementsuseteemalise koolituse läbi viimisega (koolitusprogrammi läbi viimine ja
analüüsikohtumised). Kümme koolitusmoodulit toimusid järgnevalt:
11-12.06
1. Sissejuhatav motivatsiooni ja andragoogika koolitus
2. Dementsussündroom, diagnoosimine ja ravi
27-28.08
3. Kliendi tausta tundmine, vastuvõtuprotsess, hooldusplaani koostamine
4. Tööeetika ja lähedaste kaasamine
17-18.09
5. Kliendiga kontakti loomine ja lähedus
6. Aktiviseerimine ja toimetuleku toetamine
15-16.10
7. Töömeetodid ja ohjeldamine läbi tegevuse
8. Ergonoomika, abivahendid- ja abitehnoloogiad
5-6.11
9. Väärikas elukaare lõpp ja leinatöö
10. Hooldaja eneseabi
Koolituse tarbeks toodeti õppematerjalina 21 minutiline õppefilm kus käsitletaks dementsussündroomi
üldiselt, ergonoomikat, abivahendeid ja abitehnoloogiaid. Õppefilmi tootja ( Megapixel OÜ ) selgus
hankemenetluse käigus. Õppefilmi kasutasid ning tulevikus kasutavad koolitusel osalejad sisekoolituste
tegemiseks oma asutustes. Samuti on videomaterjalist huvitatud kõrgkoolid. Kokku osales ja lõpetas
koolituse 16 inimest. Koolitatavate poolt korraldatud asutuste sisekoolitustel osales kokku 128
hooldusasutuse töötajat. TAI poolt läbi viidud koolitused on olnud teenuseosutajate poolt väga nõutud
ning järgmisel aastal planeeritakse läbi viia kahe grupi koolitus.
TAT 2023.a koolitatute sihttasemeks on 1095. Kokku on koolitustel osalenud 995 inimest sh TAI
poolt korraldatud koolitustel 332, supervisioonides 434 ja KOV õigusalasel koolitusel osalejate
arvuks on 229 inimest.
2020.a esimeses pooles Sotsiaalministeeriumi poolt tegevusi ei planeeritud ei olnud.
TAI on läbi viinud uued hanked dementsuseteemalise koolitusprogrammi läbi viimiseks Tallinnas ja
Tartus. Edukad pakkujad on: Kasekuurort OÜ sissejuhatav motivatsiooni ja andragoogika moodul
Tallinna ja Tartu koolitusgrupile. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla hooldusplaani moodul Tallinna ja
Tartu koolitusgrupile. Tööeetika ja lähedaste kaasamine moodul Tallinna koolitusgrupile. Aktiviseerimise
ja toimetuleku toetamise moodul Tallinna ja Tartu koolitusgrupile. Töömeetodid ja ohjeldamine läbi
tegevuse moodul Tallinna ja Tartu. Väärikas elukaare lõpp ja leinatöö moodul Tallinna ja Tartu
koolitusgrupile.
Bactar OÜ dementsussündroom, diagnoosimine ja ravi moodul pakkumuse kogumaksumusega Tallinna
ja Tartu koolitusgrupile. KPHL OÜ ergonoomika, abivahendid ja abitehnoloogiad moodul Tallinna ja Tartu
koolitusgrupile. Luwi OÜ kliendiga kontakti loomise moodul Tallinna ja Tartu koolitusgrupile. Merle Varik
tööeetika ja lähedaste kaasamise mooduli Tartu koolitusgrupile.
Seoses kehtinud eriolukorraga (Covid-19, on koolituste algus viibinud. Algselt oli planeeritud koolituse
alguseks aprill. Koolitusprogrammi kaks esimest koolitusmoodulit (sissejuhatav motivatsiooni ja
andragoogika koolituse moodul ja dementsussündroom, diagnoosimine ja ravi) toimuvad Tallinna grupile
16-17.06 veebikeskkonnas, järgnevad moodulid on planeeritud auditoorse õppena. Tartu koolitusgrupp
alustab augustis. Lepingu pikkust seoses eriolukorraga hetkel muudetud ei ole.
TAT 2023.a koolitatute sihttasemeks on 1095. Kokku on koolitustel osalenud 995 inimest sh TAI
poolt korraldatud koolitustel 332, supervisioonides 434 ja KOV õigusalasel koolitusel osalejate
arvuks on 229 inimest. Antud perioodil uusi koolitatuid ei lisandunud.
2020.a teises pooles said läbi TAI dementsuseteemaline koolitusprogrammi 2 õpperühma. Kokku osales
ja lõpetas auditoorse koolituse 29 inimest. Komplekteeriti 2 õpperühma - Tartu ning Tallinna õpperühm,
milles Tallinnas osales 8 asutust ning Tartus 7 asutust. 14 asutusest osales 2 inimest ning ühest
asutusest 1 inimene. Viidi läbi järgmised koolitusmoodulid: 1. Sissejuhatus: motivatsioon ja andragoogika
(Tartu grupile, sest Tallinna moodulid toimusid I poolaastal); 2. Dementsussündroom, diagnoosimine ja
ravi; 3. Kliendi tausta tundmine; 4. Tööeetika ja lähedaste kaasamine; 5. Kliendiga kontakti loomine ja
lähedus; 6. Aktiviseerimine ja toimetuleku toetamine; 7. Töömeetodid ja ohjeldamine läbi tegevuse; 8.
Ergonoomika, abivahendid- ja abitehnoloogiad; 9. Väärikas elukaare lõpp ja leinatöö; 10. Hooldaja
eneseabi.
Sisekoolitustel osales ühest asutusest 14-16 inimest. 2020 aasta arengprogrammi koolitus on edukalt
27
lõpuni viidud, asutuste sisekoolituste osa on lõpusirgel (dokumentatsiooni esitamine jne). 2020 aasta
märksõnadeks oli kohanemine covidist tingitud uute olukordadega ning koolituste viimine veebipõhiseks
ning põimõppesse.
Sotsiaalministeerium käesoleval perioodil tegevusi siit ei teinud.
TAT 2023.a koolitatute sihttasemeks on 1095. Kokku on koolitustel osalenud 1 024 inimest sh TAI
poolt korraldatud koolitustel 361, supervisioonides 434 ja KOV õigusalasel koolitusel osalejate
arvuks on 229 inimest.
Alamtegevuse nr
ja nimetus11 3.2 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga
seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poolaastal viidi läbi hange uuringu „Vanemaealiste toimetuleku ning
hoolekandeteenuste vajaduse ja nendega rahulolu uuring“ läbiviimiseks (tegevus tõsteti 3. detsembri
ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse perioodi).
2015 aasta esimeses pooles valmisid puuetega täiskasvanute ja nende hoolduskoormuse uuringu
(edaspidi PIU) hankedokumendid.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt ellu viidava tegevuse raames on teadmiste ja kogemuste saamiseks
osaletud 2015 aasta esimesel poolaastal 6 erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste järelevalves
(Narva Sotsiaaltöökeskuse, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused Sinimäe ja Sillamäe
Kodu, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskuse, Pärnu Erivajadustega Inimeste
Rehabilitatsioonikeskuse). SKA on saanud ülevaade järelevalvest kui protsessist
erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes. SKA on kohtunud Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse esindajatega ja sotsiaalhoolekande üksusega , et arutada Euroopa vabatahtliku
sotsiaalteenuste kvaliteedi-raamistiku põhimõtteid.
SKA on läbi viinud toetavaid erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele kogemusnõustamise
25.05.2015 Pärnu- ja Läänemaal. Tutvustati piirkonna asutustes läbiviidud järelevalve tulemuste
kokkuvõtet, mille läbiva probleemkohana toodi välja tegevusplaanide ebarahuldav tase. Teenuse
osutajaid nõustas tegevusplaanide osas Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus (HENK).
Kohtumisele kaasati ka piirkondlikud juhtumikorraldajad.
2015 aasta teisel poolaastal kuulutati välja uus PIU hange kuna esimene ebaõnnestus (kõik
pakkumused ületasid eeldatavat maksumust).
Ette valmistatud on uuringu „Puuetega laste ja nende perede uuring“ hankedokumendid ning hange
kuulutatakse välja 2016 aasta veebruaris.
TAT muudatusega lisandunud uuringu „pikaajalise hoolduskoormuse uuring“ raames toimuvad
ettevalmistused kokkuleppe sõlmimiseks Riigikantseleiga.
2015. aasta teises pooles kuulutati välja PIU hange kaks korda. Esimene hange luhtus kuna pakkumus
ületas oluliselt hanke eeldatavat maksumust ning lisaks esines pakkumuse vastavuses (sisus)
puudujääke. Võrreldes esimese hankega vähendati teises hankes küsitlusuuringu valimi suurust ca 400
vastaja võrra ning lisati kvalitatiivne osa (fookusgrupid ja süvaintervjuud).Selline lähenemine võimaldas
saada andmeid veel kõigi puudeliikide lõikes, kuid enam mitte nende olulisemates alalõigetes (sugu,
puude raskusaste).
Detailsemat infot iga puudeliigi, selle riskirühmade ning ettepanekute osas poliitikamuudatusteks lootsime
koguda kvalitatiivse metoodikaga.
Pakkumuse maksumus mahtus hanke eeldatava maksumuse sisse, kuid pakkuja ei järginud täpselt
osasid hankedokumente (meeskonnaliikmete kvalifitseerimise vormid ja nendel nõutud info) ning ka
pärast info täpsustamist ei vastanud projektijuht ja uuringujuht hankija hinnangul kvalifitseerimisnõuetele
ning ka teine hange luhtus.
Kaalumisel on PIU hanke väljakuulutamine kolmandat korda.
SKA osales 2015 aasta teisel poolel järgmistel järelevalvetel:
11
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
28
rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes - 06.10. MTÜ Nirk, MTÜ Meie Kool ja Tallinna Laste
Turvakeskus;
erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes - 13.10. Lääne-Virumaal AS Hoolekandeteenused Tapa
Loode ja Põllu tn kodud ja 04.11. AS Hoolekandeteenused Rakvere Lille Kodu ning Rakvere
Sotsiaalmaja päevakeskus, Rakvere Sotsiaalmaja.
Järelevalveprotsessi kirjeldamisega, lähtudes erinevate teenuste ühisosast, on jõutud lõpusirgele. On
tegeletud järelevalve tulemusi kajastavale aktile uue vormi leidmisega. Uus järelevalveakti vorm
erihoolekandeteenuste jaoks on olemas ja see on läbinud eduka katsetamise praktikas.
Rehabilitatsiooniteenuse puhul on uus akti vorm koostatud ning katsetamisega alustatakse 2016.aastal.
Juba väljatöötatud vorm on kergesti kohaldatav ka teistele teenustele.
2016. aasta esimeses pooles toimus puuetega laste ja nende perede uuringu (PLU) ettevalmistamine:
taustaandmete koondamine, uuringu eesmärgi, küsimuste ja metoodika nõuete täpsustamine ning
eelnevale vastava riigihankedokumendi koostamine.
Otsustati, et PIU hange kuulutatakse uuesti välja aastal 2018.
Sotsiaalministeerium on sõlminud koostöölepingu Riigikantseleiga uuringu „Pikaajaline hooldus Eestis“
läbiviimiseks. Riigikantselei on sõlminud uuringu läbi viimiseks lepingu Maailmapangaga.
2016 aasta esimeses pooles osales SKA järgmistel järelevalvetel:
Rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes - 06.05 MTÜ Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskus ja MTÜ-s AVE.
Erihoolekandeteenuseid osutatavates asutustes :
04.02. erakorraline järelevalve AS HT Valkla Kodus, 10.02. SA Autistikas, 23.03. Saku Vallavalitsuses ja
Vasalemma Vallavalitsuses, 7.04 AS HT Kehra Kodu, 7.04 Anija Vallavalitsus , 19.05 AS HTK Karula
Kodu, 19.05 Lõuna - Eesti HK Karksi Kodu, 22.05 Viljandis järgmistes asutustes: Viljandi Päevakeskus
Vinger, MTÜ Töötoad, Viljandi Haigla, MTÜ Singel Kodu, MTÜ Singel ja AS HKT Näituse Kodu .
Esmakordselt muudeti eksperdi kaasamise meetodit. Kui seni osales ekspert järelevalves kui üks liige
meeskonnas, siis Viljandimaa erihoolekandeteenuse osutajate puhul külastas ekspert asutusi iseseisvalt.
Esmalt käis asutustes järelevalve spetsialist, kes hindas eksperdi vajalikkust ning seejärel otsustati , kuhu
asutusse ekspert suunata.
Projektis toimuvate järelevalvete eesmärgiks on järelevalve ja metoodika põhimõtete (sh ekspertide
kaasamine) rakendamise piloteerimine praktikas, et saada kinnitust nende sobivuses.
SKA poolt korraldatava järelevalveprotsessi kirjeldamisel ollakse ikka veel ooteseisundis, et vaadata,
kuidas sobituvad siia lisandunud teenused. Järelevalve akti lisavormid erihoolekande-teenuste puhu juba
katsetatud ning sobivaks tunnistatud. Rehabilitatsiooniteenuse ja teiste teenuste akti lisavormid vajavad
veel katsetamist - kogemus on veel otsustamiseks liiga väike.
Kui 2015.aasta lõpuks tundus, et erihoolekandeteenuste ja rehabilitatsiooniteenuse ühisosa on leitud, siis
2016.a. kehtima hakanud uus Sotsiaalhoolekande seadus tõi juurde uusi küsimusi.
2016. aasta teises pooles toimus puuetega laste ja nende perede uuringu (PLU) riigihankedokumentide
koostamine ja hange on planeeritud välja kuulutada 2017. aasta alguses.
Maailmapank esitas uuringu vahearuande Riigikantseleile 23. novembril 2016. Uuringu vahearuanne
sisaldas Eesti olukorra ülevaadet, ettepankuid pikaajalise hoolduse defineerimiseks, teenuste vajaduste
ja eeldatavate kulude analüüsi ning ettepanekuid võimalikest poliitikastsenaariumitest pikaajalise
hoolduse korraldamiseks ja rahastamiseks Eestis. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm arutas
vahearuannet 2016. aasta detsembri alguses. Rakkerühma tagasiside põhjal täiendab Maailmapank
uuringu aruannet ning esitab uuringu lõppearuande koos 3-4 poliitikastsenaariumiga pikaajalise hoolduse
korraldamiseks ja rahastamiseks Eestis 2017. aasta I kvartali jooksul.
SKA poolt ellu viidava tegevus raames on järelevalveprotsessi kirjeldamine lõpule viidud hetkel kehtivat
seadusandlust arvestades ja sobitatud kõigi teenuste ja tegevustega, mille üle järelevalvet teostatakse.
2016 aasta teises pooles osales SKA järgmistel järelevalvetel: Rehabilitatsiooniteenust osutavates
asutustes - 4.-15.07.2016 SA Lõuna-Eesti Haiglas, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuses, AS Lõuna-Eesti
Hooldekeskuses, Otepää Tervisekeskuses, 02-03.08 Tartu Ülikooli Kliinikum SA , ProVida Nõustamis- ja
rehabilitatsioonikeskus, Dorpat Tervis OÜ, Ambromed Grupp OÜ , EPRÜ, Tartu Maarja Tugikeskus
MTÜ, Tartu Laste Tugikeskus, Babysport OÜ, 06.10. Helxu OÜ(erakorraline järelevalve) ja 17-18.10.
Aarika OÜ(erakorraline järelevalve) täismahus ja kirjaliku menetluse osas Astangu KRK ja MTÜ Papaver.
Erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes : 14.-15.07.2016 SA Lõuna-Eesti Haiglas, Lõuna-Eesti
Erihoolduskeskuses, AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuses, Otepää Tervisekeskuses.
Ekspert/konsultandina kaasati psühholoog - tegevusterapeuti Urve Tõnissoni erihoolekandeteenuseid
osutavate asutuste järelevalves ja rehabilitatsiooniteenust osutavate teenuste järelevalves kaasati Eve
29
Krüger, Urve Tõnisson, Kadri Englas, Hele Aluste ja Külli Roht.
2017. a vajab lahendamist järelevalve korraldamine ja metoodika rehabilitatsiooniteenust programmina
osutavate asutuste puhul. Järelevalve akti lisavormid on katsetatud ning sobivaks tunnistatud kõikide
teenuste puhul. Lootus, et vormide kasutusele võtmine hoiab kokku aega, ei leidnud kinnitust. Hea on, et
asutused saavad tagasisidet ühesugusel kujul. On tegeletud uute vajaduste kogumisega ja analüüsiga -
on korrastatud erakorralise järelevalve alustamise süsteemi , et tagada sotsiaalteenuste üksuse ja
järelevalve osa tihedama koostöö. Lisaks on senisest enam tutvustatud järelevalve süsteemi uute
lisandunud teenuste puhul. 2018 aastaks on vajalik analüüsida erinevaid teenuse kvaliteedile
keskendunud järelevalve mudeleid, et olla valmis seadusega jõustuvate teenuste kvaliteeninõuete
täitmise üle järelevalve teostamiseks. Alustatud on teostatud järelevalve kohta aruandluse süsteemi
täiendamisega.
2016.a. kehtima hakanud uuest SHS -st tulenevad muudatused viidi sisse järelevalve akti lisadesse.
Koostatud on järelevalve teostajatele käsiraamat, kus teenuste ühisosa kõrval on teenuste kaupa
kirjeldatud ka erisused. Valminud käsiraamat on sisestatud Confluence’i.
2017. aasta esimeses pooles korraldas Sotsiaalministeerium hanke puuetega laste ja nende perede
uuringu läbi viimiseks ja hanke võitis AS Turu-Uuringud, kellega sõlmiti leping 12. mai 2017. Hetkel on
toimunud hanke võitja ja Sotsiaalministeeriumi koostöös küsitlusankeedi täiendamine. Uuring valmib
aasta lõpus. Maailmapanga poolt teostatav pikaajalise hoolduse teemalise uuringu esialgne versioon on
esitatud ja hetkel toimub Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei poolt tehtud kommentaaride ja
ettepanekute põhjal viimase versiooni koostamine.
Antud alamtegevuses SKA poolt ellu viidavad tegevused (sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi
arendamine) on TAT muudatusega (30.03.2017) tõstetud alamtegevuse 3.3 alla ja nende tegevuste
ülevaade kajastatakse edaspidiselt p 3.3 all.
2017. aasta teises pooles esitati puuetega laste ja nende perede uuringu lõppraport. Esitati ka
Maailmapanga poolt lõplik pikaajalise hoolduse teemalise uuringu raport.
2018. aasta esimeses pooles tegevusi selle punkti alt ei tehtud. Eelarvelisi vahendeid sellele tegevusele
2018.a planeeritud ei ole. Aasta teises pooles alustatakse puudega täiskasvanute ja nende pereliikmete
uuringu ettevalmistamisega, aga maksed selle uuringu osas hakkavad toimuma 2019. aastal.
2018.a teises pooles alustati uuringu hanke sisulise ettevalmistamisega. Varasemalt planeeritud puudega
täiskasvanute ja nende pereliikmete uuringu fookus on muudetud laiemaks ning uue hanke teemaks on
elanikkonna hoolduskoormuse ja sotsiaalteenuste vajaduse uuring. Uuringu täpne nimetus pannakse
paika hanke dokumentides. Hange on planeeritud välja kuulutada 2019.a teises pooles. Muid tegevusi ei
olnud antud perioodi planeeritud.
2019.a esimeses pooles on tegeletud uuringu küsitlusankeedi välja töötamisega ja kuna uuringu fookus
on väga lai, siis on ankeedi välja töötamine võtnud planeeritust olulisemalt kauem aega. Ankeedi
valmimine ja hanke välja kuulutamine on planeeritud 2019.a teises pooles.
2019.a teisel poolel tehti otsus, et planeeritud ühe suure uuring (elanikkonna hooldusvajaduse- ja
koormuse uuring) jaotatakse valimite esinduslikkuse parimaks saavutamiseks kaheks eraldi uuringuks:
- elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring, mis keskendub vastavatele jaotustele
elanikkonnas ning fookus on tegevuspiiranguga inimeste vajaduste väljaselgitamisel;
- elanikkonna hoolduskoormuse uuring, mis keskendub vastavale jaotusele elanikkonnas ning fookus on
hoolduskoormusega inimeste vajaduste väljaselgitamisel.
2019. a teisel poolaastal jätkus töö elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu ankeedi
koostamisega, samaaegselt valmistati ette ja esitati RTK-le sisend hanke läbi viimiseks. Toimusid
hankedokumentide läbirääkimised ning viidi sisse muudatusi vastavalt RTK ettepanekutele. 2019. a
detsembri lõpu seisuga on uuringu ankeet valmis ning RTK viimastele küsimustele on saadetud vastused
ja lepingu sõlmimise uus kavandatav tähtaeg on veebruar 2020.
Hoolduskoormuse uuring on kavas ette valmistada ja esitada RTK-le 2020. a esimese kvartali jooksul.
2020.a esimeses pooles viidi läbi koostöös RTK-ga elanikkonna hooldusvajaduse uuringu hange ning
selgitati hanke hindamiskomisjoni poolt 1. aprillil edukas pakkuja, kelleks oli Turu-uuringute AS. (2019.
aasta II pooles kavandatud hanke väljakuulutamine lükkus edasi RTK suure töökoormuse tõttu.) Eduka
pakkujaga sõlmis tellija aprilli lõpus töövõtulepingu ning töövõtja on alustanud uuringu nende
ettevalmistustöödega, mis ei eelda Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) luba. Kuna aasta esimeses pooles
alustas AKI nõudel tööd eetikakomitee, siis vaatamata asjaolule, et seda nõuet ega eetikakomiteed ei
30
eksisteerinud uuringu hanke (seega ka uuringu ajakava planeerimise) ettevalmistamise perioodil (2019. a
lõpp-2020. a algus), tuli aprillis esitada uuringu AKI loa taotlus eelnevaks läbivaatamiseks ka
eetikakomiteele (vastavalt IKS §6 lõikele 4), kuna uuringuga seoses töödeldakse eriliiki isikuandmeid.
Seetõttu lükkub tõenäoliselt esialgne lepingus määratud ajakava ca kuu võrra edasi. Praeguseks hetkeks
oleme saanud eetikakomiteelt positiivse otsuse, mis võimaldab Sotsiaalministeeriumil kui uuringu tellijal
esitada hankedokumentides ette nähtud teadusuuringu loa taotlus AKI-le lähiajal. AKI menetluseks oleme
ajakavas planeerinud maksimaalselt 30 päeva.
Elanikkonna hoolduskoormuse uuring on samaaegselt olnud sisulise ettevalmistuse etapis – jätkunud on
uuringu fookuse ja küsimuste täpsustamine. Samaaegselt on ette valmistatud hanke alusdokumendid
RTK-le esitamiseks. Seoses märtsis alanud COVID-19 ja eriolukorraga on mitmed uuringusse sisendit
andvad inimesed olnud väga hõivatud muude sellega seotud oluliste tööülesannetega. Samuti jäime
uuringutega vahepeal äraootavale seisukohale, et vaadata, kuidas viirus võib mõjutada küsitlustööde ja
seega ka neist sõltuvate uuringute läbiviimist ning kuidas tekkinud olukorras otsustavad tegutseda
uuringufirmad ja Statistikaamet. Hetkel on ettevalmistustööd taas käimas.
2020.a teises pooles jätkus elanikkonna hooldusvajaduse uuringu läbi viimine. Kuna kevadel lisandus
hanke läbi viimiseks SOM eetikakomitee kooskõlastamise nõue (mida pakkumiskutse ega selle ajakava
ette ei näinud), on tööd lükkunud mõnevõrra edasi. Eetikakomiteele kulus 5-6 nädalat ning sellega
seoses toimus lepingu muudatus lepingu lõpptähtaja muutmiseks.
Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu ankeedi ja esmaste hankedokumentide ettevalmistamine on
kavas 20201. a esimeses kvartalis. Teise kvartali alguses esitatakse hankeks vajalik sisend RTK-le.
Hankelepingusse on planeeritud jõuda juuni alguses.
Alamtegevuse nr
ja nimetus12 3.3 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste
koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning
rakendamise kaudu
Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poole korraldati kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendajate välja valimiseks kaks
konkurssi (veebruaris ja märtsis). Hetkel valitud välja 17 uut asutust kvaliteedisüsteemi rakendama.
Sissejuhatav koolitus mõlemale grupile eraldi läbi viidud: 26.märtsil ja 9.aprillil.
Audiitorite leidmise konkurss läbi viidud ja 5 uut audiitorit koolitatud. Täiendkoolitatud ka 8 endist
audiitorit, et nende tegutsemise nominatsiooni pikendada (kehtib 3 aastat, mille jooksul vaja läbi viia
vähemasti 2 auditit ja osaleda 1-l koolituspäeval)
Toimunud 3 koolitust- 26.märtsil ja 9.aprillil asutuste sissejuhatav koolitus, 30-31.märts ja 1.aprillil
audiitorite koolitus. 4-6.mail EQUASS konsultantide koolitus. Kokku osalenud koolitusel 68 inimest
(mõned inimesed osalenud nii audiitorite kui konsultantide koolitusel).
Indikaatorite täitmisega ollakse graafikus.
2015. aasta teisel poolel üks EQUASS rakendaja katkestas, kuna juht vahetus ja sellega seoses ei
olnud asutuses hetkel võimalik tegeleda kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Jaanuaris 2016 kuulutatakse
välja uus hange 15 asutuse leidmiseks.
12-13.oktoobril toimus EQUASS konsultantide koolituse II sessioon (jätk 4-6. mail toimunud koolitusele).
Uusi koolitatavaid sellel perioodil juurde ei tulnud ehk kokku on koolitustel osalenud 68 inimest (siin
kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta esimesel poolel valiti kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendama 16 uut asutust (1 asutus
katkestas juba rakendamise).
Hetkel on 31 teenuseosutajat kvaliteedisüsteemi rakendamas. 2016 uued teenuse osutajad on koolitatud
ja läbi viidud eneseanalüüsid. 2015 alustanud asutustes käimas jooksvad konsultatsioonid. Toimunud
kummalegi grupile kogemuskohtumine mais-juunis.
12
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
31
Toimunud 3 koolitust: 22.veebr EQUASS sissejuhatav koolitus, 29.veebr-1.märts teenuste mõju ja
tulemuslikkus II grupp, 14-15.märts jõustamise koolitus.
Ajagraafikust on maas üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise koostamine. Esmalt oli põhjuseks eksperdi
lahkumine Astangult ja seejärel pakkumuskutse läbikukkumine. Praeguseks on kvaliteedijuhise
väljatöötamise jaoks üle vaadatud juhise raamistik ja 9.juuniks kokku kutsutud erinevatest osapooltest
koosnev aruteluseminar, et paika panna mõisted, kvaliteedi põhimõtted, kriteeriumid ning kokku leppida
kriteeriumi täitmise näitajad.
Kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüs jääb 2016 aastal ära (TAT tulevas muudatuses
kajastatud).
Alustatud on teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika (EQUAL) koolitustega. Esimesed 6
asutust antud metoodika osas koolitati detsembris 2015 ja nendega toimus kohtumine tagasiside
saamise osas märtsis, II grupp koolitati veebr-märts 2016.
Ajaraamist on maas seoses vastava spetsialisti lahkumisega Astangult ka Maavalitsuste ja SKA
järelevalveametnike koolituskava väljatöötamine ja koolituste algus. Hetkel on kokkulepe sõlmitud 2
inimesega (sotsiaalvaldkonnast, teenuste kvaliteedi pädevusega), kes analüüsivad koolitusvajadust,
koostavad esmase koolitusprogrammi ja viivad läbi kohtumise, et koolitusprogramm osapooltega läbi
arutada ja kokku leppida. Koolituse tähtaega pikendatud ka TAT tulevas muudatuses.
Tähtajaks ei ole valminud kvaliteedikeskuse kodulehekülg. Kodulehe hankimiseks kuulutati hange välja
kolm korda, millest esimene hange ebaõnnestus kuna pakkumus ületas eeldatavat maksumust, teise
hanke korral ei laekunud ühtegi pakkumust ning kolmanda hanke korral valiti neljast pakkumusest kõige
soodsam. Tööde läbi viimine on viibinud ning lisaks tekkisid erinevad tõrked Sotsiaalministeeriumi IT
poolt lehe ümbertõstmisega ja oli vaja teha täiendavad parandusi lehele. Tänaseks on arendaja oma tööd
teinud ja Sotsiaalministeerium IT tegeleb lehe seadistamisega.
Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil 117 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teisel poolel jätkati EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamist 29 teenuse osutajaga. 2015. a
alustanud asutustest on lõppauditi läbinud 13 teenuse pakkujat, kellest 12 on saanud EQUASS
Assurance sertifikaadi. Kokku on 2016.a läbi viidud 22 esmakordset EQUASS lõppauditit- 21 teenuse
pakkujat saanud EQUASS Assurance sertifikaadi.
Üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis läbis augustis kooskõlastusringi erinevate huvipoolte seas,
tagasiside ja kommentaarid on avalikustatud www.equass.ee lehel. Vastavad parendused ja muudatused
on juhisesse sisse viidud ning juhise esialgne versioon SoMile edastatud. Töö juhisega jätkub.
10 teenusepõhisest kvaliteedijuhisest valmisid esialgsed versioonid järgmisele 6-le teenusele:
1)rehabilitatsiooniteenus, 2) koduteenus, 3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 4)
asenduskoduteenus, 5) turvakoduteenus, 6) ööpäevaringne erihooldusteenus ning kogukonnas elamise
teenus. Koostamata jäid 1) varjupaigateenus/ resotsialiseerumisteenus 2) toetavad teenused
erihoolekandes 3) isikliku abistaja ja 4) tugiisikuteenus . Põhjusteks: 1) puhul - teostaja ja kaasatute jaoks
oli üldine juhis juba piisav, et seda teenusel rakendada 2) teostaja mitte-leidmine 3-4) lepingu
ülesütlemine liialt hilises etapis, ei saanud tööd mujalt enam tellida.
Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi I hange ebaõnnestus – pakkumusi ei laekunud. II
hankega laekus 1 pakkumus, pakkujaga sõlmiti leping, kuid töö ei valminud tähtajaks ega ka pikendatud
tähtajaks, mistõttu leping katkestati.
Teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika osas on koolitatud kolmes grupis 20 teenuse
pakkujat, kes kõik viisid oma teenustes läbi pilootprojekti ning mitmed neist võtsid pärast pilootprojekti
antud metoodika või selle elemente kasutusele oma teenustes.
Kvaliteedialase teadlikkuse tõstmiseks toimus 2016.a. kokku 11 seminari, 5 kogemuskohtumist, lisaks
publitseeritud 2 artiklit.
Maavalitsuste ja SKA järelevalveametnike koolituskava on koostatud ja 5-päevane koolitusprogramm läbi
viidud.
SOKK koduleht on valminud ja asub aadressil: sokk.astangu.ee
Koolitustel osalenute 2016.a sihttasemeks oli 132, tegelik saavutustase 171 (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2017. aasta esimeses pooles hakkas käesolevat alamtegevust 1. veebruarist ellu viima Astangu asemel
Sotsiaalkindlustusamet (15.03.2017 TAT muudatus). Astangu Sotsiaalteenuste kvaliteedi üksusest läksid
kõik töötajad (kaks inimest) SKA-sse tööle, aga juba 10.02.17 lahkusid töölt. Hakati otsima uut töötajat ja
kuni vajaliku töötaja leidmiseni olid tegevused peatatud. SKAs alustas kvaliteediosakonnas tööd TAT
32
alamtegevuse projektijuht 3. aprillist ja juulis alustab tööd TAT raames ka teine spetsialist. Aprillis
alustanud projektijuht aga esitas mais lahkumisavalduse ja lõpetab oma töösuhte SKAs juunis.
29.05 allkirjastas SKA koostöölepingu EQUASS Euroopa üksusega ja alustati koostööd 2016. aastal
alustanud EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendajatega. Koostöölepingu sõlmimine EQUASS Euroopa
üksusega võttis planeeritust kauem aega ning sellest tulenevalt on viibinud ka EQUASSi rakendamisega
seotud tegevused.
2017. aasta mais on alustatud 2016. aastal EQUASS rakendamist alustanud asutustega täpsemate
plaanide (konsultatsioonide ja auditi osas) kokku leppimisega. Praegused asutustega sõlmitud lepingud
kehtivad 2017. aasta lõpuni ning hetkel toimuvad SKAl läbirääkimised 15 asutusega (kas on vajadus
lepingu pikendamiseks).
Alustatud on ka EQUASS 2018 materjalide eesti keelde tõlkimist, kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva
analüüsi lähteülesande koostamist ja üldise kvaliteedijuhise tutvustusseminaride planeerimist.
Seoses ametikohtade täitmise probleemiga ja EQUASS esindaja lepingu sõlmimise venimisega ei ole
saanud osutada 2016. aastal alustanud EQUASS rakendajatele nõustamisteenust (sh läbi viia auditeid).
Täpsem ajakava konsultatsioonide ja auditite läbi viimise osas selgub peale läbirääkimisi asutustega.
Samuti ei ole saanud planeeritud ajakavas ellu viia ka järelevalvespetsialistide koolitusi. Viimase viivituse
põhjuseks on ka haldusreform, mille raames maavalitsused kaovad ja järelevalvespetsialistid hakkavad
2018. aastast tööle hoopis SKAs. SKA ametnime koolitustega alustatakse 2018. a alguses.
2017. aastal ei valitud TAT raames ka uusi EQUASS rakendajaid. Eesmärk on esmalt läbi viia
Sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs ja seejärel otsustatakse
kuidas kvaliteedijuhtimissüsteemide rahastamisega on mõistlik edasi minna.
Järelevalvesüsteemi arendamise raames viidi läbi lihtsustatud korras hankemenetlus "Ekspertide
kaasamine sotsiaalteenuste järelevalvesse", mille tulemusena sõlmiti hankelepingud MTÜ Eesti
Logopeedide Ühinguga ja MTÜ Eesti Füsioterapeutide Liiduga (kuni 31.12.2018).
2017. a. lõpuks töötatakse välja järelevalve metoodika ja järelevalve akti lisa vorm programmina
osutatavale rehabilitatsiooniteenusele.
Osaleti järgmistes asutustes tehtud järelevalvetes:
Erihoolekandeteenuse osutajad: AS Hoolekandeteenused Tallina Mustakivi üksus, SA Lõuna-Läänemaa
Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, MTÜ Mamily, Kiviõli Linnavalitsus, AS Viru Haigla,
Maarjamaa Hariduskolleegium, OÜ Helxu.
Rehabilitatsiooniteenuse osutaja: MTÜ Meie Kool.
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi, mille
tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks.
2017. aasta teises pooles viimistleti lõplikult eesti keelde tõlgitud EQUASS 2018 metoodika dokumendid
ning edastati konsultantidele, audiitoritele ja teenuseosutajatele ning lisati EQUASS.ee kodulehele.
Selgitati välja millised 2016. aastal rakendamisega alustanud asutustest soovivad minna kuni 2018. aasta
veebruarini (k.a) testauditisse ja lõppauditisse (vana metoodikaga). Kokku on neid asutusi kolm- SOS
Lasteküla Eesti Ühing, Väätsa Eakate Kodu, Valgamaa Tugikeskus. Ülejäänud 2016.aastal alustanud
asutustest (10 tk) jätkavad järgmisel aastal 2018. aasta metoodika järgi.
Koguti infot konsultantidelt ja audiitoritelt, kes soovivad koostööd jätkata ning nende sertifikaadi kehtivuse
kohta. Selgitati välja koolitusvajadus järgnevaks aastaks, mis tagaks valmiduse konsulteerida EQUASS
2018 metoodikat rakendama asuvaid asutusi. Sõlmiti lõplikud kokkulepped EQUASS Euroopa kontoriga
EQUASS 2018 metoodika konsultantide ja audiitorite koolitamiseks. Toimus EQUASS 2018 konsultantide
koolituse I osa (11.-13.12.2017). Lepiti kokku EQUASS Euroopa kontoriga EQUASS 2018 ka audiitorite
koolitusaeg - 15.-18.01.2018.
11.09 toimus EQUASS 2018 metoodikat tutvustav infopäev teenuseosutajatele, konsultantidele ja
audiitoritele, kus osales 48 inimest.
Valminud on sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis. Käesoleval perioodil tegeleti üldise kvaliteedijuhise
täiendamisega. Tegeleti ka erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhise täiendamisega. Töötati välja
kvaliteedijuhises kirjeldatud kvaliteedipõhimõtete kriteeriumide kontrollmehhanism
erihoolekandeteenustele, mida piloteeriti kahe erihoolekandeteenuse osutaja juures - Tallinna Vaimse
Tervise Keskus ja MTÜ Viljandimaa Singel. Piloteerimise tulemusel kontrollmehhanismi täiendatakse ja
korrigeeritakse.
Teiste teenusepõhiste kvaliteedijuhiste täiendamise või välja töötamisega tegeletakse järgmisel aastal.
Kuulutati välja uus hange ekspertide järelevalvesse kaasamiseks järgmistelt erialadelt: psühholoog,
33
tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog, arst, õde, sotsiaaltöötaja. Ühtegi pakkumust
esindusühingutelt ja erialaliitudelt ei laekunud. Ekspertide kaasamiseks järelevalvesse jätkatakse
otsepöördumisega ekspertide poole. Vajadus kaasata eksperte järelevalvetoimingutesse tuleneb sellest,
et järelevalve spetsialist suudab hinnata teenuse vastavust õigusaktidele, kuid ei ole pädev hindama
teenuste sisulist kvaliteeti, sest tal puudub teenust osutava erialaspetsialisti pädevus.
Kaasatava eksperdi puhul on valiku võtmetegurid: vastava valdkonna eriala ja kogemus teenuse
osutamisel (senini siis erihoolekandeteenuste või rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas). SKA on saatnud
ekspertide hankes osalemise kutsed erialaliitudele, mis koondab vastavaid eksperdid ja tagab nende
kompetentsi. Kuid spetsialiste, kes oleksid valmis hindama oma kolleegide tööd valdkonnas, on raske
leida.
Analüüsiti rehabilitatsiooniteenuse järelevalve akti vormi ning korrigeeriti seda viisil, mis võimaldab vormi
kasutada ka programmina osutatava rehabilitatsiooniteenuse järelevalve puhul.
Osaleti järgmiste asutuste järelevalvetes:
Erihoolekandeteenuse osutajad: MTÜ Päevakeskus LAD ja MTÜ Life Factor., MTÜ Põlvkondade Maja,
Lastekaitse valdkond: Kristiine LOV, Mustamäe LOV, Haabersti LOV ja Põhja-Tallinna LOV.
15.oktoobril toimus Tartus kogemuskohtumine Põlva- ja Võrumaa erihoolekande teenuseosutajale.
Keskenduti peamiselt järelevalve tulemustele, soovitustele ja kogemuste jagamisele – millised olid
teenuseosutamise alustamisel peamised raskused ning nende lahendused. Eraldi käsitleti tegevusplaani
koostamise nõudeid.
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi, mille
tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks. 2017 teise poolaasta
järelevalve küsitluse kokkuvõte valmib järgmise aasta alguses.
Koolitustel on osalenud kokku 180 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk
inimesed ei ole unikaalsed).
2018. aasta esimeses pooles toimus Väätsa Eakate Kodu ja Valgamaa Tugikeskuse lõppauditid.
Auditeerimine toimus nendel kahel asutusel EQUASS 2012 metoodika alusel (tegu on 2016.a alustanud
rakendajatega). Toimus EQUASS 2018 metoodika konsultantide koolituse II osa (29.-30.01.2018) ja
audiitorite koolitus (15.-18.01.2018). Konsultantide koolitusel osales 8 (2017.a alustasid 9 koolitatavat) ja
audiitorite koolitusel 5 inimest. Kuna kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi hanke tellimine on
korduvalt ebaõnnestunud, siis korraldati 8.02.2018 selle hanke infopäev, mille raames vaadati üle hanke
sisu ja tingimused. Hanke tingimusi kohandati ning uus pakkumuskutse saadeti infopäeval osalenutele
laiali. Kahjuks aga ühtegi pakkumust ei laekunud. Sellest tulenevalt võetakse antud tegevus järgmise
TAT muudatusega tegevustest välja. Otsest eelarve vähendamist selle analüüsi ära jäämisega ei toimu,
vaid keskendutakse planeeritust suuremas mahus teenusepõhiste kvaliteedijuhiste koostamisele ja
tutvustamisele ning seeläbi hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele. Korraldati teenuse osutajatele
mitmeid koolitusi ja infopäevi, kus toimus EQUASS 2018 põhimõtete, kriteeriumite sisu, rakendamise
protsessi ja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise tutvustamine. Kuna 1. jaanuarist muutus kõigi
sotsiaalteenuste (sh KOV teenused) järelevalve läbi viimine SKA ülesandeks, siis viidi läbi SKAsse tööle
tulnud ametnikele järelevalve spetsialistide koolitusprogramm. Lisaks koolitusele korraldati järelevalve
spetsialistidele regulaarselt praktika arutelusid, mille käigus valmistati ette erinevate sotsiaalteenuste
järelevalve teostamine (seadustes ja rakendusaktides kehtestatud nõuded, järelevalve töövormid,
järelevalve akti koostamine jm) ning arutati juba läbiviidud järelevalvete käigus kerkinud küsimusi. Töötati
välja KOV korraldatavate sotsiaalteenuste (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja
asendushooldusteenuse) järelevalve töövormid. Täiendati järelevalve üldist juhendit järelevalve
dokumentide vormistamise osaga. Samuti jätkati kvaliteedipõhimõtete kontrollmehhanismide
väljatöötamisega asendushooldust osutavatele hooldusperedele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele.
Lisaks sotsiaalteenuste üldisele kvaliteedijuhisele on valminud teenusepõhistest kvaliteedijuhistest:
erihoolekandeteenuse, asendushooldusteenuse, rehabilitatsiooniteenuse ja üldhooldusteenuse
kvaliteedijuhis.
28.03 ja 24.04 toimusid Tallinnas kogemuskohtumised sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavatele
asutustele. Tutvustati sotsiaalse rehabilitatasiooni valdkonna arenguid, lastekaitse seadusest tulenevaid
nõudeid lastega töötavatele isikutele, SHS sätestatud kvaliteedipõhimõtteid ja üldist kvaliteedijuhist. Tehti
kokkuvõte järelevalve tulemustest ning anti soovitusi edaspidiseks teenuse parendamiseks.
Osaleti järgmistes järelevalvetes:
Tapa Hooldekodu (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus);
Juuru SOS Lasteküla (asendushooldusteenus);
De la Cardie (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus);
34
Haapsalu linnavalitsus (KOV teenused).
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi, mille
tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks. Koostati ka ülevaatlik
kokkuvõte 2017.a. tagasiside kohta.
TAT spetsiifiliseks koolitatute 2018. a sihttasemeks on 277 inimest. Kumulatiivselt kokku on
koolitatud 228 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2018.a teises pooles tehti otsus, et Sotsiaalkindlustusamet on EQUASS Eesti kohalik esindus kuni
2019.aasta maini (siis lõppeb SKA leping Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormiga) ja edaspidi Eestis seda
rolli SKA ei täida. Alustatud on läbirääkimisi paari asutusega, kes võiksid EQUASS esinduse rolli Eestis
üle võtta. Eesti asutustel on võimalik peale maid pöörduda ka otse Brüsselisse EQUASS sertifikaadi
saamiseks või uuendamiseks. Kuna sotsiaalhoolekande seadusest läks välja sertifitseeritava
kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise nõue rehabilitatsiooniteenuse osutajatele ning selle asemel
sätestati seadusega kvaliteedipõhimõtted, mida kõik sotsiaalteenuse osutajad peavad sotsiaalteenust
osutades järgima, keskendutakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste (aitab täita seaduses välja toodud
kvaliteedipõhimõtteid) väljatöötamisele ja teenuseosutajate koolitamisele.
Kuni EQUASS Eesti esindaja rolli lõppemiseni jätkab SKA rakendavate asutuste toetamist ja
täidetakse kohaliku esinduse rolli. Aruandlusperioodil on toimunud rakendavate asutuste toetamine ja
nõustamine: 18.07 Vändra Alevi Sotsiaalmaja eneseanalüüsi läbiviimine; 8.-9.09 OÜ Lapsehoiuteenuse
eneseanalüüsi läbiviimine.
Läbi on viidud järgmised koolitused/infopäevad:
26.-27.09 SKA järelevalve töötajate kvaliteedijuhiste/põhimõtete alane koolitus, mille järgselt viidi läbi
piloothindamised viie teenuseosutaja juures. Piloothindajate gruppi kuulusid SKA kvaliteediosakonna
järelevalve spetsialistid, juristid ja toetavate isikutena projekti töötajad. Piloothindamiste põhjal koostati
analüüsitud tagasiside, mis edastati soovituste näol teenuseosutajatele ja tutvustati SKAs;
08.10 teenuseosutajatele suunatud koolituse "Tulemusnäitajad";
18-19.10 EQUASS konsultantidele ja audiitoritele suunatud kalibreerimiskoolitus;
08.11 kvaliteedipõhimõtete vastavuse piloothindamise tulemuste arutelu-seminar järelevalve
spetsialistidele. Seminaril analüüsiti teenuseosutajate valmisolekut kvaliteedipõhimõtete rakendamiseks
ning piloothindamiste protsessi tugevusi ja arenguvajadusi;
12.11 rehabilitatsiooniteenuse osutajatele kvaliteedialane koolitus Tallinnas;
15.11 rehabilitatsiooniteenuse osutajatele kvaliteedialane koolitus Tartus;
26.11 sotsiaalteenuste kvaliteedialne teabepäev teenuseosutajatele;
17.12 EQUASS infopäev sotsiaalteenuse osutajatele, konsultantidele ja audiitoritele;
17.12 EQUASSi esindajatega kohtumine, kus arutati Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi tulevikusuundade
üle.
Toimus neli kohaliku omavalitsuse järelevalve järgset kogemuskohtumist (02.10 Toila vald, 10.10 Loksa
linn, 18.10 Valga vald ja 10.12 Mustamäe linnaosavalitsus). Kõikidel kogemuskohtumistel tehti kokkuvõte
läbiviidud järelevalve tulemustest, räägiti isikukesksest lähenemisest ja kvaliteedipõhimõtetest
sotsiaalteenuste osutamisel.
12.11 osales nõunik Maie Puusepp Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu järelkontrollis (väljaspool kodu
osutatav üldhooldusteenus).
27.-28.11 osales spetsialist Garri-Kerto Lissabonis EQUASS konverentsil.
Kvaliteedijuhistest avaldati SKA kodulehel hooldusperede kvaliteedijuhis. Turvakoduteenuse, eluruumi
tagamise teenuse, lapsehoiuteenuse ja varjupaigateenuse kvaliteedijuhiste koostamiseks moodustati
töögrupid. Iga teenuse kohta toimus kaks töögrupi kohtumist, kokku 8 kohtumist. Detsembris koguti
tagasisidet töögrupis valminud teenusepõhiste kvaliteedijuhiste kohta laiemalt ringilt. Ettepanekud koguti
kokku ning viidi juhistesse sisse. Projekti meeskond külastas väljatöötatavate kvaliteedijuhiste teenuse
osutajaid, et saada parem ülevaade teenuste sisust ning teenuste kvaliteedi hetkeseisust, et saadud infot
kasutada teenusespetsiifiliste kvaliteedijuhiste koostamisel. Uuriti, tuginedes kvaliteedipõhimõtetele,
kuidas on seni rakendatud oma igapäevatöös kvaliteedipõhimõtteid.
TAT spetsiifiliseks koolitatute 2018. a sihttasemeks on 277 inimest. Kumulatiivselt kokku on
koolitatud 321 inimest.
2019.a esimeses pooles toimus EQUASS kohaliku esinduse lepingu lõpetamine (leping kehtis kuni
29.05.2019) ja sellest EQUASSi rakendavate asutuste informeerimine ning asutustele viimase
dokumentatsiooni saatmine. Viidi läbi rakendavate asutuste (OÜ Lapsehoiuteenused väikelaste
päevahoid Kukeräädsik ja Vändra Alevi Sotsiaalmaja) auditid ning toimus auditijärgne dokumentatsioon,
35
nõustamine. Toimus EQUASS konsultantide ja audiitorite kogemuskohtumine. Tõlgiti eesti keelde
EQUASS eduraporti juhend ja EQUASS uuendatud Assurance ja Excellence auditiavaldus.
SKA kohaliku esinduse rolli ajal on EQUASS esmarakendajaid olnud viis: Vändra Alevi Sotsiaalmaja, OÜ
Lapsehoiuteenused väikelaste päevahoid Kukeräädsik, Kuressaare Perekodu, Valgamaa Tugikeskus,
Väätsa Eakate Kodu.
Osaleti järelevalvete läbiviimises Vastseliina Hooldekodus (üldhooldusteenus), Kohtla-Nõmme
Lastekodus ja Kohtla-Järve asenduskodus MTÜ Südamepaik (asendushooldusteenus). Läbi
kvaliteedipõhimõtete prisma kontrolliti teenusele sätestatud nõuete täitmist.
Viidi läbi järgmised kogemuskohtumised:
10.04 Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla järelevalve järgne kogemuskohtumine, kuhu olid kutsutud ka
teiste Pärnumaa KOVide esindajad;
24.04 Võru üldhooldusteenuse järelevalvejärgne kogemuskohtumine;
8.05 Kambja valla järelevalvejärgne kogemuskohtumine.
Teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamise raames toimusid teenuseosutajate külastused (Keila
Sotsiaalkeskus; .Viljandi Päevakeskuse külastus, kus osalesid Viljandi sotsiaalala juhataja ja puuetega
inimeste hoolekande spetsialist ning Viljandi Päevakeskuse juhataja ja koduteenuste osakonna juhataja;
kohtumine MTÜ Teeme, Viljandi Maanaiste Ühendese liikmetega, kes pakuvad sotsiaalteenuseid Viljandi
maakonnas).
Kohtumisel saadud info aitab saada parema ülevaate teenuste olemusest ja hetkeseisust. Teises
poolaastal töös olevate kvaliteedijuhiste (isikliku abistaja teenus, täisealise isiku hooldus, tugiisikuteenus,
koduteenus) kohta tagasiside kogumine SKA osakondadelt ja töögrupi liikmetelt. Ettepanekute ja
kommentaaride juhisesse sisse viimine ja ettevalmistamine KOVidelt tagasisidestamisele saatmiseks.
Alustatud on varasemalt avaldatud kvaliteedijuhiste lühendamist ning kompaktsemaks muutmist. Seoses
uute kvaliteedijuhiste loomisega on töögruppidelt tulnud mitmeid ettepanekuid juhiste lühendamiseks ja
korduste väljavõtmiseks, et ühtlustada juhiste vormi ja sisu ning muuta juhised kasutajatele kergemini
mõistetavaks.
Läbi on viidud järgmised koolitused/infopäevad:
25.02 sotsiaalteenuse osutajatele mõeldud koolitus "Eesmärgistamine, tulemuslikkuse ja mõju
hindamine";
06.05 SKA juhtrühmas teenuseosutajatele loodava enesehindamisvahendi eesmärgi tutvustamine;
15.05 Tartus Isikliku abistaja teenuse kvaliteedijuhise väljatöötamiseks töögrupi II kohtumine;
26.-27.02 SKA erihoolekande juhtumikorraldajatele kvaliteedipõhimõtteid tutvustav seminar;
11.04 Pärnus ja 29.04 Rakveres erihoolekandeteenuse ja erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhise
põhimõtetele tuginev kvaliteediseminar sotsiaalteenuse osutajatele;
25.04 Tartus ja 26.04 Tallinnas üldhooldusteenuse ja üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise põhimõtetele
tuginev kvaliteediseminar sotsiaalteenuse osutajatele;
Osaleti järgmistel koolitustel/infopäevadel:
14.01 Eesti Kvaliteediühingu poolt korraldatud Protsessijuhtimise ABC koolitusel osalemine, saamaks
ülevaadet parimate praktikate rakendamisest;
06.02-07.02 "Meeskonnatöö ja kvaliteediparenduse projekti juhtimine" koolitusel osalemine;
20.03 osalemine Valgas toimunud üldhooldusteenuse teabepäeval, kus rahvusvahelised esinejad
rääkisid, kuidas toimub kvaliteedi rakendamine teenuste osutamisel nende päritolumaal;
03.04.kohtumine Töötukassas, sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise, selle rakendamise ja järelevalve
tutvustamine;
8.04 Tallinnas ja 11.04 Tartus rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusel kvaliteedipõhimõtete ja
sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedijuhise sisu tutvustamine;
27.05 Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialaga tutvumine, kvaliteedipõhimõtete ja juhiste
sidumine õppekavaga;
28.05 Väike-Maarja Hooldekodu päevakeskuse külastus eesmärgiga saada ülevaade järelevalvetööst ja
osutatavate teenuste tänasest kvaliteedist;
31.05 Türil ESTA korraldatud teemapäeval "SHS KOV üksuse sotsiaalteenused. Koduteenus" loodava
koduteenuse tutvustamine
TAT koolitatute 2023.a sihttasemeks on 351. Kumulatiivselt kokku on koolitatud 315 inimest.
2019.a teises pooles jätkus teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine sotsiaaltransporditeenusele
ja võlanõustamisteenusele. Lisaks alustati järelhooldusteenuse ja kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT)
36
kvaliteedijuhiste väljatöötamisega. Kvaliteedijuhiste sisendi saamiseks ja teenuse olukorra
kaardistamiseks külastati ka KOV teenuseosutajaid. 6.06 toimus Tori vallas kohtumine abivallavanemaga
ja Põhja-Pärnumaa vallas sotsiaalosakonna juhatajaga ning 7.06 Pärnu linna sotsiaalosakonna
juhatajaga. Kohtumiste eesmärgiks oli saada ülevaade sotsiaaltranspordi, võlanõustamise, kinnise
lasteasutuse ja järelhooldusteenuse korraldusest piirkonniti.
18.10.2019 toimus Pärnus sotsiaaltransporditeenuse kvaliteedijuhis töögrupi kohtumine. 21.10.2019
toimus Tallinnas võlanõustamisteenuse töögrupi kohtumine. Mõlemas töögrupis osalesid nii teenuse
korraldajad, teenuse pakkujad, kui ka SKA esindajad. Töögruppide sisendi järgi täiendati juhiseid ning
nende sisuosa valmis detsembris. 2020 tegevused hõlmavad nende juhiste vormi ühtlustamist üldise
juhisega, mida muudeti vastavalt enesehindamisvahendi töögrupi sisendile.
Järelhooldusteenuse kvaliteedijuhise esialgne vorm koostati 2019. aasta detsembris. Juhis on hetkel SKA
lastekaitseosakonnas täiendamisel.
KLAT kvaliteedijuhise koostamisel loodi KLAT teenuse spetsialistidest koosnev töögrupp. 29.08 toimus
Maarjamaa Hariduskolleegiumi külastus, et tutvuda KLAT teenuse eripäraga ja nüanssidega asutuses
kohapeal. 18.12 toimus kohtumine SKA ohvriabiosakonna KLAT teenuse spetsialistidega, et leppida
kokku loodava juhise struktuur ja rääkida üle teenuse eripärad. Kuna järelhooldusteenus ja kinnise
lasteasutuse teenus on alles väljaarendatavad teenused ja ka teenuse osutamine teenuse pakkujate
poolt alles algusjärgus, vajab juhise loomine rohkem täpsustusi ja täiendavat sisendit, seda nii teenuse
pakkujate, kui ka majasiseste sisuosakondade (ohvriabi, lastekaitseosakond) poolt. Töö nende kahe
juhisega jätkub 2020.aastal.
Lisaks toimus üldise kvaliteedijuhise struktuuri muutmine ja eelnevalt loodud teenusepõhiste
kvaliteedijuhiste ülevaatamine ja kohandamine vastavalt uuele struktuurile. Vajadus muudatuse järgi on
tulnud nii enesehindamisevahendi töögrupi liikmete ettepanekutest kui ka otse teenuseosutajatelt.
Tegevused selles osas jätkuvad 2020.aastal.
Sotsiaalhoolekandeseaduses nimetatud üheksale kvaliteedipõhimõttele tuginedes loodud
kvaliteedijuhiste ja kvaliteedipõhimõtete rakendamise olulisust tutvustati sotsiaaltööd õpetavates
kõrgkoolides seal õppivatele tudengitele.
Osaleti SKA poolt läbi viidavates sotsiaalse rehabilitatsiooni järelevalvet ettevalmistavates tegevustes ja
järelevalves: 17.09. Hariduse Tugiteenuste Keskuses ja 18.09 Emajõe Koolis. Järelevalve fookusteks olid
isikukesksus, kaasamine, vajaduspõhise teenuse kättesaadavus - läbi kvaliteedipõhimõtete prisma
kontrolliti teenusele sätestatud nõuete täitmist. Järelevalve viidi läbi meeskonnana. Samuti toimus nelja
järelevalvejärgse kogemuskohtumise korraldamine: väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutajale: 8.11. Haapsalus (osalejaid 27 in), 12.11 Tallinnas (36 in), 14.11 Tartus (67 in) ja 15.11 Sõmerul
(Lääne-Virumaa, 58 in). Peamiseks teemaks eesmärkide püstitamine teenuse osutamisel ja
hooldusplaanide koostamine. Järgneva aasta kogemuskohtumiste ettevalmistustega alustamine.
Alustati teenuseosutajatele mõeldud sotsiaalteenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi väljatöötamisega.
Võimalike lahenduste kaardistamiseks osaleti perearstiteenuse kvaliteedi hindamisel külalisaudiitorina.
Sotsiaalteenuste enesehindamisvahendi väljatöötamiseks loodi töögrupp ja korraldati neli seminari
Tallinnas 21.08, 25.09, 16.10 ja 13.11. Töögruppi kuuluvad erihoolekande-, sotsiaalse rehabilitatsiooni-,
ja asendushooldusteenuse osutajad ja esindusorganisatsioonid, KOV esindajad, Eesti Töötukassa
esindaja, Eesti Kaitseväe esindaja (kokku 28 organisatsiooni) ning SKA erinevate osakondade
spetsialistid. Töögrupis väljatöötatud materjali põhjal enesehindamisvahendi elektroonilise lahenduse
loomine jätkub 2020.aastal.
Toimusid ettevalmistavad tegevused järgneva aasta koolituste ja kvaliteedijuhiste rakendamise
seminaride korraldamiseks.2019.a teises pooles koolitusi ei toimunud.
TAT koolitatute 2023.a sihttasemeks on 351. Kumulatiivselt kokku on koolitatud 315 inimest.
2020.a esimeses pooles alustati teenuseosutajate ja muude sidusrühmade kvaliteedialaste koolituste
planeerimisega. Esialgsed koolituspäevad lükkusid seoses eriolukorraga (Covid-19) edasi. Uueks
koolituse ajaks on planeeritud augusti lõpp.
Viidi läbi kaks SKA sisekoolitust järelevalvespetsialistidele (23 inimest). Alustati ettevalmistustega sügisel
toimuvaks järelevalvespetsialistide koolituseks.
Toimusid kogemuskohtumised väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajatele (75 osalejat) ja
kogemuskohtumine naiste tugikeskuste ja kov esindajatele (28 osalejat).
Jätkati enesehindamisvahendi töögrupi seminari materjalide põhjal enesehindamisvahendi veebiplatvormi
väljatöötamist ja kujundamist, millele järgnes testversiooni valmimine märtsi lõpus ja selle katsetamine.
Algselt planeeritud sotsiaalteenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi kasutamise seminar jäi eriolukorra
tõttu ära. Selle asemel viidi seminar läbi Skype’i vahendusel. Millele eelnevalt oli enesehindamisvahendi
37
väljatöötamise töögrupil võimalik iseseisvalt enesehindamisega veebikeskkonnas algust teha. Keskkonna
paremaks kasutamiseks ja mõistmiseks koostati üksikasjalik manuaal, mis teenuseosutajatele koos
ligipääsuga keskkonnale laiali saadeti. Toetati ja koordineeriti piloodis osalevate teenuseosutajate
tegevust.
Kvaliteedijuhiste koostamiseks ja parendamiseks toimus kohtumine kinnise lasteasutuse teenuse
teenuseosutajate ja SKA teenuse spetsialistidega. Alustati kinnise lasteasutuse teenuse kvaliteedijuhise
väjatöötamisega. Koostöös SKA lastekaitseosakonnaga alustati järelhooldusteenuse kvaliteedijuhise
väljatöötamisega. Jätkus töö teenusepõhiste kvaliteedijuhistega (asendushooldusteenus, sh hoolduspere,
rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenus, turvakoduteenus, lapsehoiuteenus, varjupaigateenus) ning
jätkati kvaliteedijuhiste ühtlustamist koostöös SKA teenuste sisuosakondade spetsialistidega. Toimus
juhiste ajakohastamine ja jätkus juhiste uuendatud põhjale ümbertõstmine.
Alustati kvaliteedijuhiste seminaride planeerimisega, eeldatav toimumisaeg III kvartal.
Kvaliteedialase teadlikkuse tõstmiseks alustati kvaliteedikäsiraamatu koostamisega. Kvaliteedikäsiraamat
on abiks sotsiaalteenuse osutajatele ja korraldajatele, et tähelepanu pöörata teenuse osutamisega
seotud kvaliteedi tagamise olulistele nüanssidele. Käsiraamatu eesmärk on kokku tuua kvaliteedijuhised,
teenusejuhised ja teoreetilist, tõenduspõhist kinnitust kvaliteedijuhtimisest/strateegilisest planeerimisest
sotsiaalteenuste osutamisel.
TAT koolitatute 2023.a sihttasemeks on 437. Kumulatiivselt kokku on koolitatud 315 inimest.
Antud perioodil uusi koolitatuid ei lisandunud.
2020.a teise poolaasta peamisteks tegevusteks olid sotsiaalteenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi
piloteerimine, mis sisaldas endas teenuseosutajate enesehindamist ja välishindamise protsessi.
Teenuseosutajad hindasid vahendit vajalikuks ja heaks abivahendiks.
Toimus sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste ühtlustamine ning tehti otsus, et erihoolekandeteenuse- ja
rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedijuhised seotakse tulevikus teenuse osutamise lepinguga. Mis toob
välja kvaliteedijuhiste vajalikkuse ja olulisuse teenuse osutamise aspektist.
Kvaliteedialastel koolitustel, osales oodatust vähem inimesi, mis on tingitud Covid-19 levikust.
Kvaliteedialased seminarid, mis olid planeeritud IV kvartalisse, jäeti seoses viiruse levikuga ära.
Seminaride formaat nägi ette teenuseosutajate kogunemist ja vahetut kogemuste jagamist ja seda ei
olnud otstarbekas veebi teel läbi viia.
TAT koolitatute 2023.a sihttasemeks on 437. Kumulatiivselt kokku on koolitatud 415 inimest.
Koolitatute sihttase jäi saavutamata seoses covid-19 viiruse levikuga.
Tegevus lõppes 2020.a lõpuga.
Alamtegevuse nr
ja nimetus13 3.4 Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike
omavalitsuste ja omavalitsuste liitude toetamine avatud taotlusvooru
projektide koostamisel
Tegevuse või 01.09.2015-31.12.2017 Tegevuse või 01.10.2015-31.12.2016
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teisel poolaastal on sõlmitud lepingud kõigi maakondlike arenduskeskusetega, kes on
alustanud sotsiaalteenuste kaardistuste koostamisega ja arendusseminaride planeerimise ja ellu
viimisega. Kaardistused valmivad 2016 aasta jaanuari lõpuks.
2016. aasta esimeses pooles valmisid maakondlikud sotsiaalteenuste kaardistused ja analüüsid ning
üle-eestiline sotsiaalteenuste koondanalüüs aastateks 2016-2020. Toimusid igas maakonnas
arendusseminarid, et tõsta KOVide teadlikkust töötamist toetavate hoolekandeteenuste arendamise
võimalustest (sh läbi avatud taotlusvooru). Valminud koondanalüüsiga on tutvunud erinevad osapooled
(Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Kutsekoda jne) kellelt oleme saanud positiivset tagasisidet. Sellisel
teemal ei ole varem infot nii suures mahus koondatud. Valminud analüüsid (sh koondanalüüs) saavad
13
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
38
olema üheks sisendiks ka avatud taotlusvoorude taotluste kirjutamisel.
2016. aasta teises pooles tegelesid maakondlikud arenduskeskused nende kohalike omavalitsuste ja
maavalitsuste liitude konsulteerimisega, kellel oli huvi esitada projekt hoolekande meetme avatud
taotlusvooru. Konsultatsiooniteenust osutas kokku 13 maakondlikku arenduskeskust.
Konsultatsiooniteenust ei osutanud TAT raames Ida-Virumaa ja Valgamaa arenduskeskused. Avatud
vooru raames said toetust 12 taotlust, millest 9 said konsultatsiooni TAT antud punkti raames.
Tegevused lõppesid 2016. aastaga. Algselt oli planeeritud MAKide poolne konsultatsiooni pakkumine
taotlejatele ka teises avatud taotlusvoorus. Kuna aga ajakava voorude läbi viimise osas muutus, siis ei
osutunud enam võimalikuks MAKde sellisel kujul konsultantidena kaasamine.
Tegevuse nr ja 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
nimetus sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
Alamtegevuse nr
ja nimetus14 4.1 Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Tegevuse või 01.09.2016-31.12.2022 Tegevuse või 01.09.2016-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2016. aasta teises pool - kursused toimusid 25-27. oktoober 2016.aastal Vihula mõisas. Kokku osales
69 inimest. Osalejate arv osutus esialgu planeeritust natuke kõrgemaks (2016. a sihttase oli 50). Üritusel
oli väga palju erinevaid ettekandeid, mille eesmärk oli anda ülevaade Eesti olulistemast sotsiaalkaitse
probleemidest ning arutada koos võimalikke lahendusi. Ettekande üritusel tegi ka Eesti president.
2017. aasta esimeses pooles (16-19. mai) toimusid teised kõrgemad sotsiaalkaitsekursused. Üritusel
osales 70 inimest. Üritusel oli väga palju erinevaid ettekandeid, millega anti ülevaade Eesti olulisematest
sotsiaalkaitse probleemidest ning arutada koos võimalikke lahendusi. Toimus ka vastavateemaline
meeskonnamäng. Kursuse avas Eesti president.
Läbi viidud kursustega on suurendatud teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest.
2017. aasta teises pooles selle punkti alt tegevusi ei tehtud. Sotsiaalkaitse kursust on planeeritud läbi
viia korra aastas .Käesoleval perioodil toimusid ettevalmistused 2018.a kursuse läbi viimiseks.
2018. aasta esimeses pooles (11-13 aprill) toimusid kolmandad kõrgemad sotsiaalkaitsekursused.
Kokku osales 79 inimest. Sotsiaalkaitsekursusel käsitleti ühiskonna tegevusi oma liikmete heaolu
tagamisel sotsiaalsete riskide ja probleemide korral keskendudes sotsiaalkaitsepoliitikas tervise
valdkonnale. Kursusel keskenduti sellele, mis meie inimeste heaolu sh tervist mõjutavad, kuidas need
mõjutegurid eri sotsiaalsete gruppide ja piirkondade vahel jagunevad ning kuidas saame kogukonna,
kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil lühemas ja pikemas perspektiivis olukorda parandada. Üritusel oli
väga palju erinevaid ettekandeid ja töögruppe ning ettekandega osales ka Eesti president. Osalejate arv
kursustel on esialgsest planeeritust suurem ning seoses sellega suurendatakse TAT muudatusega antud
näitaja 2023. a sihttaset 110 inimese võrra (praegune sihttase 250, uus 360).
Kokku on kumulatiivselt sotsiaalkaitse kursustel osalenud 218 inimest.
2018.a teises pooles tegevusi selle punkti alt ei tehtud.
2019.a esimeses pooles toimusid Vihula mõisas kõrgemad sotsiaalkaitse kursused neljandat korda (24.-
26. aprill). Kursuse eesmärk oli tutvustada sotsiaalkaitse valdkonna eesmärkide olulisust ning
suurendada elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Kursusel arutati,
kuidas tulla toime töökäte nappuse ja vananeva ühiskonnaga ning millisel moel saab kasutada
tehnoloogilisi arenguid ja teadmisi nende väljakutsete vastu võtmiseks. Keskenduti läbivalt inimeste kõrge
sotsiaalse kaitse ja hea tervise tagamisele ning asetati eriline rõhuasetus kohaliku tasandi tegevustele ja
tulevikule. Lisaks ülevaatlikele ning põhjalikele ettekannetele esitati osalejatele ka ülesanne, mille
eesmärk oli leida lahendus ühe Eesti piirkonna sotsiaalkaitse probleemidele, kasutades kursuse jooksul
omandatud teadmisi.
14
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
39
Koos esinejatega oli kõigil kolmel päeval kokku kutsutud 82 osalejat, kelle seas oli juhte kohalikult ja
riiklikult tasemelt ning ka erasektorist. Lisaks oli kutsutud ajakirjanikke, välismaiseid kõnelejaid ning ka
Sotsiaalministeeriumi töötajaid. Osalejaid kokku oli 69. Kursusel esines koos Sotsiaalministeeriumi
ministrite, kantsleri ja sotsiaalala asekantsleriga 18 kõnelejat.
TAT 2023.a sihttasemeks on 360. Kokku on kumulatiivselt sotsiaalkaitse kursustel osalenud 287
inimest.
2019.a teises pooles tegevusi ei toimunud
2020.a esimeses poolde planeeritud üritus jäi seoses Covid-19 eriolukorraga ära ning vormistati lepingu
muudatus, millega lükati sotsiaalkaitsekursuse läbi viimine sügisesse.
2020.a teises pooles toimus Kõrgem Sotsiaalkaitse Kursus 30. september – 02. oktoober 2020 Vihula
mõisas. Kursuse eesmärgiks oli tutvustada sotsiaalkaitse valdkonna eesmärkide olulisust ning
suurendada elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti riigi- ja omavalitsuse tasandil. Kursusel arutati
ühiskonna õppetunde ja väljakutseid Covid-19 viiruse leviku tõkestamisel ning tervishoiu ja sotsiaalkaitse
edasisi kriitilisi tegevusi riigi- ja omavalitsuse tasandil. Lisaks andisid kursused ülevaate ka teiste riikide
kogemustest Covid-19 kriisis.
Kursustel keskenduti läbivalt inimeste kõrgele sotsiaalse kaitsele ja hea tervise tagamisele, uues
olukorras, kus oluliseks terviseriskiks on just kõige haavatumates ühiskonnagruppides vanemaealised ja
riskigruppidesse kuuluvad inimesed. Selle kõige juures oli eriline rõhuasetus kohaliku tasandi tegevustele
ja tulevikule. Lisaks ülevaatlikele ning põhjalikele ettekannetele esitati osalejatele ka 1. oktoobril kolm
praktilist ülesannet, mida aitasid lahendada kursustel omandatud teadmised ja mille eesmärk oli leida
lahendused kohalikul tasandi murekohtadele Covid-19 kriisis. Kokku osales kursusel 62 inimest.
TAT 2023.a sihttasemeks on 360. Kokku on kumulatiivselt sotsiaalkaitse kursustel osalenud 349
inimest.
Alamtegevuse nr
ja nimetus15 4.2 Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Tegevuse või 20.01.2017-31.12.2018 Tegevuse või 20.01.2017-31.12.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevusega alustati 2017. aasta alguses. Tegevuse raames toimusid koostöökohtumised kohalike
omavalitsutega, eesmärgiga välja selgitada kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate teenuste
arendusvajadus. 2017. a esimeses pooles toimusid kohalike omavalitsustega järgmised kohtumised: 4.05
Jõhvis (osalesid Jõhvi, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa esindajad), 9.05 Tallinnas ( osalesid Harjumaa,
Raplamaa ja Järvamaa esindajad), 11.05 Pärnus (osalesid Pärnu, Saaremaa ja Hiiumaa esindajad),
24.05 Tartus (osalesid Tartu, Jõgeva ja Viljandimaa esindajad) ja 31.05 Põlvas (osalesid Põlva, Valga ja
Võru esindajad). Toimunud kohtumistel keskenduti kohalike omavalitsuste pakutavate sotisaalteenuste,
sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele ja täpsustati, millist tuge vajaksid kohalikud
omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel
arendamisel. Koostöökohtumistelt saadud ettepanekute arutlemiseks ja olemasolevatele probleemidele
läbi ESF vahendite kasutamise lahenduste leidmiseks korraldatakse Sotsiaalministeeriumi ja
Rakendusüksuse omavaheline kohtumine juunis.
2017. aasta teises pooles toimusid erinevad kohtumised Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga, Maanteeametiga, erinevate Ühistranspordikeskustega. Töötati välja
sotsiaaltransporditeenuse kontseptsioon kolme erineva valikuvariandiga (avatud voor
ühistranspordikeskustele, ühistranspordikeskustega ühishange operaatorteenuse hankimiseks pluss
toetus teenuse osutamiseks, pilootprojekt ühe kuni kolme ühistranspordikeskusega). Otsustati piloteerima
hakata varianti, millega kaasatakse teenuse korralduse arendamiseks üks kuni kolm
Ühistranspordikeskust. Piloteerimisega alustatakse 2018. a lõpus, 2018. a esimeses pooles toimuvad
ettevalmistavad tegevused.
15
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
40
2018. aasta 18. jaanuaril toimus infokoosolek kuhu olid kutsutud kõik loodud ühistranspordikeskuste
(ÜTK) ja saarte (saartel on transpordi korraldamine KOV ülesandeks) esindajad. Tutvustati
sotsiaaltransporditeenuse piloodi kontseptsiooni ning kuulati tagasisidet. Vastavalt ÜTK-delt saadud
tagasisidele täiendati kontseptsiooni ning saadeti ÜTK-le ametlik päring piloodis osalemiseks, millele
ootasime vastust 31.05.2018. Lisaks pidid ühistranspordikeskused saatma samaks ajaks ka esmased
andmed piloodis osalejate hulga ning potentsiaalse kilometraaži kohta. Ühistranspordikeskuste
ettepanekul (kuna läbirääkimised KOV-ga on ajamahukaid) lükati piloodis osalemise kinnitamise tähtaega
edasi ning hiljemalt 08.06 saadavad piloteerida soovivad ÜTK-d oma kinnituskirja. Sotsiaaltranspordi
piloteerimiseks koostöös ÜTK-ga koostatakse hoolekande meetmest uus TAT ja sellest TATist toimvad
pilootprojekti toetavad tegevused.
2018.a teises pooles toimus kohtumine kahe Ühistranspordikeskuse (Kagu Ühistranspordikeskus,
Pärnumaa Ühistranspordikeskus) ja Saaremaa Vallavalitsusega, et arutada sotsiaaltransporditeenuse
arendamise võimalusi neljas maakonnas (Võrumaa, Põlvamaal, Saaremaal, Pärnumaal). Kohtumisele oli
kutsutud ka Viljandimaa Ühistranspordikeskus, aga nende esindajat kohtumisele ei tulnud. Arutleti,
kuidas muuta KOV-ide poolt osutatava sotsiaaltransporditeenuse korraldamine efektiivsemaks ning
eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses KOV-i võimalustest.
Kohtumisel selgusid praegused murekohad sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel ning arutati
võimalikke lahendusviise selle teenuse efektiivseks korraldamiseks. Sotsiaaltransporditeenuse osutamist
hakatakse rahastama sama meetme TAT-st „ Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“.
2019.a esimeses pooles tegevusi selle punkri alt ei tehtud.
Tegevused lõppesid 31.12.2018.a lõpuga.
Alamtegevuse nr
ja nimetus16 4.3 Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate
koostöö arendamine
Tegevuse või 20.11.2017-31.12.2022 Tegevuse või 20.11.2017
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevusega alustati 2017. aasta lõpus hankedokumendi sisendi koostamisega.
2018. aasta esimeses pooles toimus vabatahtlike hanke sisuline ettevalmistus ja märtsis kuulutati välja
hange koostööpartnerite leidmiseks Eesti kahes piirkonnas.
2018.a teises pooles toimus hanke „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine
hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine” pakkumuste
hindamine. Hanke esimesele osale (Põhja-Eesti piirkond) esitati kaks tingimustele vastavat pakkumust
(Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant) ja teisele osale (Lõuna-Eesti
piirkond) ka kaks tingimustele vastavat pakkumist (MTÜ Eesti Omastehooldus ja MTÜ Eesti Külaliikumine
Kodukant.). Pakkumuste hindamisel osutus mõlema hanke osas võitjaks MTÜ Eesti Külaliikumine
Kodukant, kellega sõlmiti leping tegevuste ellu viimiseks. Hanke eesmärgiks on testida kahes Eesti
piirkonnas (Põhja-Eesti piirkond: Hiiumaa, Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa,
Raplamaa, Järvamaa ning Lõuna-Eesti piirkond: Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa,
Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa) pakkuja poolt pakutud nägemust koostöömudelist
vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis ning üle-eestiliseks rakendamiseks sobiva
koostöömudeli välja töötamine. Hanke sihtrühmaks on eakad (vanuses 65+ eluaastat) ja täisealised
erivajadusega inimesed. Vahetult vabatahtliku tegevuse läbi abi saanud inimeste arv ühes hanke
piirkonnas peab olema vähemalt 500 ehk kokku kahe piirkonna peale kokku abistatakse vähemalt 1000
inimest.
Aruandlusperioodil on antud hanke raames ellu viidud järgmised tegevused:
- Valminud juhend alustavale vabatahtlikule;
- Valminud juhendmaterjal abivajajate kaardistamiseks;
- Toimunud andmekaitse teemaline koolitus projekti meeskonnale;
- Toimunud 5 maakondlikku seminari sotsiaalpartneritele;
- Sõlmitud koostöölepingud 16 kohaliku omavalitsusega ja 6 kohaliku ühendusega;
16
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
41
- Sõlmitud lepingud 79 vabatahtlikuga;
- Tegevusi on alustatud kokku 72 kliendiga;
- Valminud koolituskava vabatahtlikele;
- Viidud läbi 5 vabatahtlike koolitust;
2018. a sihttasemeks on 0, aga kuna teenuse osutamisega oli võimalik alustada planeeritust varem, siis
on 2018.a näitajaks 72 teenuse saajat.
2019.a esimeses pooles viidi hanke raames ellu järgmised tegevused:
- Vabatahtlike tegevus abivajajate juures jätkub;
- 5 arengupäeva ja 6 klubilist kohtumist vabatahtlikele;
- 5 vabatahtlike koolitust;
- Alustati abivajajate 6-kuu tagasiside küsitluse ja analüüsi läbi viimisega;
- Sõlmitud koostöölepingud 1 kohaliku ühendusega ja 1 kohaliku omavalitsusega;
- Sõlmitud lepingud 76 vabatahtlikuga;
TAT teenuse saajate 2023.a sihttasemeks on 1000 inimest. Kumulatiivselt kokku on teenust saanud 218
inimest.
Planeeritud teenuse saajate sihttase on tänase seisuga osutunud liiga kõrgeks. Põhjuseks ei ole kindlasti
abivajajate puudumine, pigem vabatahtlike leidmine ja nende valmisolek pikaajaliselt panustada.
Peamiseks probleemiks vabatahtlikele on mahukas paberimajandus, mida on vaja täita (abi saajaga hea
tahte kokkuleppe sõlmimine ja andmete kogumise/kasutamise nõusoleku allkirjastamine, läbi viidud
tegevuste ja tegevuse mahtude kohta aruandluse täitmine ning lisaks sõlmitakse ka leping
vabatahtlikuga). Oleme seoses selle probleemiga lepingu partneriga kohtunu ning arutanud variante
kuidas oleks võimalik TAT näitajat täita. Lepingupartner saadab oma nägemuse ning ettepanekud
näitajate täitmise realistlikkuse osas juuli alguses.
2019.a teises pooles viidi hanke raames ellu järgmised tegevused:
- jätkus vabatahtlike tegevus abivajajate juures;
- 6 arengupäeva ja 1 klubiline kohtumine vabatahtlikele;
- 2 vabatahtlike koolitust;
- koostatud ning esitatud vahekokkuvõte vabatahtlike kaasamise mudeli testimisest;
- läbi viidud 6 vabatahtlike kaasamise mudeli redisaini seminari;
Lepingupartner on avaldanud, et realistlik teenuse saajate arv lepingu lõpuks on 600. Oleme saavutanud
kokkuleppe, et näitaja täitmine vaadatakse üle lepingu lõpus ning vajadusel alandatakse lepingu hinda
vastavalt näitaja täitmisele/ sihttaseme saavutamisele.
Kokku on hanke algusest koostöölepingud sõlmitud 21 kohaliku omavalitsusega:
1. Harjumaal: 1) Keila linn, 2) Saue vald , 3) Saku vald, 4) Raasiku vald
2. Hiiumaal: 1) Hiiu vald
3. Lääne-Virumaal: 1) Viru-Nigula vald, 2) Rakvere linn, 3) Tapa vald, 4) Väike-Maarja vald
4. Pärnumaal: 1) Pärnu linn, 2) Saarde vald, 3) Häädemeeste vald, 4) Põhja-Pärnumaa vald, 5) Tori
vald
5. Põlvamaal: 1) Põlva vald
6. Võrumaal: 1) Võru vald, 2) Võru linn, 3) Rõuge vald, 4) Antsla vald, 5) Setomaa vald
7. Viljandimaal: 1) Viljandi vald
Tänaseks on selge, et nõutud indikaatorit (OSA 1 500+ OSA 2 500 abistatud) ei suuda MTÜ täita. MTÜ
sõnul ei ole 1000 abivajajani jõudmise saavutatav esmajoones meie ühiskonnas levinud hirmust
dokumendibürokraatia ja andmete avaldamise osas. Eelkõige hirmutab vabatahtlikke (ja ka abivajajaid)
mahukas paberimajandus koostöösuhte alustamisel. Paljud on loobunud, sest ei soovi tegeleda
andmekaitse nõusolekute, lepingute ning kohustuslike küsimustikega. Lepingupartner on teinud
ettepaneku vähendada indikaatorit 300 abivajajani OSA 1 piirkonnas ja 300 abivajajani OSA 2 piirkonnas.
Tänaseks on SOM ja Kodukant leppinud kokku, et Kodukant pingutab indikaatori täitmise eesmärgil.
Juhul kui projekti lõpus selgub, et indikaatorit ei õnnestu täita, vähendame selle võrra ka väljamakstavat
summat. Indikaatori täitmiseks on Kodukant võtnud projekti lisapiirkondi (mõlemas hanke piirkonnas oli
nõutud vähemalt 9 KOVi kaasamist vähemalt kahest maakonnast) – hetkel on I piirkonnas kaasatud 9
KOVi kolmest maakonnast ning II piirkonnas 12 KOVi neljast maakonnast. Kodukant korraldab 2020.a
alguses seminarid, mis on suunatud uute piirkondade värbamiseks. Ning ettevalmistamisel on juhised
kogukonnapõhise mudeli katsetamiseks, kus koordinaatorit ei palgata ning kohalik kogukond võtab
Kodukandi juhendamisel ise asja vedada. Lisaks kavandatakse käimist Pärnu ja Võru kutsekoolides ning
kolledžis käia, et pakkuda võimalust vabatahtliku töö proovimiseks.
42
TAT teenuse saajate 2023.a sihttasemeks on 1000 inimest. Kumulatiivselt kokku on teenust saanud 381
(191 inimest I osas ja 190 II inimest) inimest. Kokku on lepingud sõlmitud 228 vabatahtlikuga.
2020.a esimeses pooles viidi hanke raames ellu järgmised tegevused:
- jätkus vabatahtlike tegevus abivajajate juures;
- toimus 1 arengupäev ja 5 klubilist kohtumist vabatahtlikele;
- toimus 5 vabatahtlike koolitust;
- läbi viidud hanget tutvustavad seminarid Tartus ja Paides;
- läbi viidud fookusgrupi arutelud koostööpartneritega;
- lõpuküsitluste läbiviimine;
- sõlmitud lepingud 41 vabatahtlikuga.
Katsetati ka kogukonnamudeli rakendamist, mille raames värvati kokku 7 vabatahtlikku, kes pakkusid
teenust kokku 32 inimesele. Seoses eriolukorra kehtestamisega 12.03.2020 osutus vajalikuks pakkuda
abi uutele inimestele, kellega ei olnud võimalik dokumente vormistada. Nende inimeste andmed on
koondatud eraldi Exceli tabelisse ning sel moel on abi pakutud kokku 155 inimesele.
Kumulatiivselt on kokku teenust saanud 678 inimest (s.h I osas 319 ja II osas 359). Mõlemas osas
oli lepingu järgi planeeritud teenust osutada 500 inimesele. Seega ei ole indikaatorit täidetud ning
seoses sellega vähendatakse ka väljamakstavat summat. Kokku on lepingud sõlmitud 269
vabatahtlikuga, kellest 47% on vanemaealised ehk vanuses 55+.
2020.a teises pooles (augustis) lõppes hanke „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine
hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine” raames sõlmitud
leping. Käesoleval perioodil toimus hanke lõpparuande (sh täiendatud koostöömudeli) koostamine ja
kooskõlastamine Sotsiaalministeeriumiga.
Kumulatiivselt on kokku teenust saanud 678 inimest (s.h I osas 319 ja II osas 359).
Alamtegevuse nr
ja nimetus17 4.4 Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande alane nõustamine elanikkonna
abistamiseks
Tegevuse või 01.01.2019-31.12.2022 Tegevuse või 01.01.2019
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevusega alustati 2019.aasta algusest. Projektijuht alustas tööd 1. jaanuarist. Projekti tegevuste
ellu viimiseks on Eesti jagatud neljaks piirkonnaks (Põhja piirkond, Lõuna piirkond, Ida piirkond ja Lääne
piirkond) ja jaanuaris alustasid tööd kolm ja veebruaris üks piirkonnajuht. Mais võeti tööle üks jurist, kelle
ülesandeks on lahendada KOV teenustega seotud sisulisi küsimusi ja probleeme (nt vead teenuste
kordades). Juunis alustavad tööd 6 nõustajat ja analüütik. Meeskonna komplekteerimine veel käib ja
otsitakse hetkel ühte nõustajat ning juristi, kelle ülesandeks saab olema samuti lahendada KOV
teenustega seotud sisulisi küsimusi ja probleeme. SKA majasiseste ümberkorralduste tõttu lahkus mais
töölt Põhja piirkonnajuht ning seoses sellega toimub uue piirkonnajuhi otsimine. Piirkonnajuhtide poolt on
ära kaardistatud KOV-de algtase, liigutakse edasi analüüsi etappi. Välja on töötatud abimaterjal
sotsiaaltranspordi korraldamiseks. Teenuse nõustajad alustav 12.06. sotsiaalteenuste sisukirjelduste
loomist. Läbi on viidud erinevaid infopäevi: "Puude mõju sotsiaalkaitsele" (Põlva, Jõhvi, Narva),
"Toimetulekutoetuse teemapäev" (Valga, Haapsalu), "Sotsiaaltöötaja väärtustamine" (Tallinn). KOV-d on
nõustamisüksuse hästi vastu võtnud, sõlmitud on kokkulepped edasisteks tegevusteks.
Läbi on viidud 36 KOV-ide nõustamist ning 3 teenuseosutaja nõustamist. 2019.a alguses on toimunud
tegevuste käivitamine ja meeskonna komplekteerimine ja saab öelda, et tegevused antud perioodil on
toimunud plaanipäraselt.
2019.a teisel poolaastal jätkati KOV-de nõustamisega. Meeskond koosneb projektijuhist, kolmest
piirkonna juhist, seitsmest nõustajast, analüütikust ja kahest juriidilisest nõustajast. Aasta viimases
kvartalis plaanitud tegevused viidi ka ellu, seega sai esmakordselt rääkida planeeritud tegevuste ja
teostatud tegevuste ühtlustumisest.
2019. aastal nõustati 58 korral strateegilistes toimingutes (tugi sotsiaalkaitse tegevuste ja abimeetmete
17
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
43
planeerimisel, valdkonna arengukavade koostamisel ja eelarve planeerimisel) järgmisi KOVe: Saku vald,
Lüganuse vald, Põhja-Sakala vald, Võrumaa, Põlvamaa, Rõuge vald, Viljandi linn, Kastre vald, Võru linn,
Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Viljandimaa, Mustvee vald, Narva linn, Pärnumaa, Hiiumaa vald, Saaremaa
vald, Saue vald, Toila vald, Lääneranna vald, Tallinn, Jõelähtme vald, Kadrina vald, Elva vald, Kambja
vald, Tartu vald, Nõo vald, Luunja vald, Kiili vald, Narva-Jõesuu linn, Kohila vald, Viimsi vald, Vinni vald,
Haljala vald, Sillamäe, Väike – Maarja, Viru – Nigula.
2019. a rakendusliku nõustamisena (õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel nõustamine, koolituste ja
kogemusseminaride korraldamine) tehti koostööd 40 korral järgnevate KOVidega: Maardu, Lääne- Nigula
valla, Haapsalu linna, Vormis valla, Põltsamaa valla, Jõgeva valla, Valgamaa, Tartu linna, Saue,
Võrumaa, Valgamaa, Setomaa valla, Saaremaa valla, Türi valla, Viljandi linna, Mustvee valla, Elva valla,
Valga valla, Lüganuse valla, Lääne-Harju valla ja Sillamäega.
2019.aastal pöörduti keerulisemate kliendijuhtumite lahendamiseks KOV nõustamisüksuse poole kokku
58 korral. Pöördumisi tehti järgnevatest KOVidest: Tallinn (Nõmme LOV), Tartu linn, Järva vald, Tallinn
(Põhja-Tallinna LOV), Tallinn (Haabersti LOV), Kambja vald, Maardu linn, Kohila vald, Kadrina vald,
Saaremaa vald, Lääne-Harju vald, Tori vald, Tallinn (Mustamäe LOV), Jõgeva vald, Alutaguse vald,
Valga vald, Jõgeva vald, Türi vald, Väike- Maarja vald, Põlva vald, Kehtna vald, Viljandi linn, Lääne-
Nigula vald, Tallinn (Lasnamäe LOV), Pärnu linn, Tallinn (Kesklinna LOV), Haljala vald, Elva vald, Harku,
Põltsamaa vald, Saue, Otepää.
Põhjalikumalt on analüüsitud igas piirkonnas paari KOVi seda nii avalikkusele kättesaadava
sotsiaalhoolekande teenuseid puudutava info osas kui KOVi arendustegevuste osas sotsiaalkaitses.
Kogutud teavet kasutatakse muuhulgas piirkondliku sotsiaaltöö koostöövõrgustiku loomisel kui ka
parimate praktikate vahendamisel KOVide vahel.
On saadud tagasiside ja parandusettepanekud praktikas esinevate, kuid õigusaktides reguleerimata või
mitmeti tõlgendatavatest olukordadest. Saadud tagasisidet praktikas esinevate õigusaktide mitmeti
tõlgendatavuse kohta on edastatud SKAs teenuste/toetuste juhtidele, et luua laiem teadmine, mis
KOVides on probleemiks (nt STAR andmebaas, toimetulekutoetuse määramine ja maksmine, erinevate
sotsiaalteenuste korraldamise, arendamise ja osutamise küsimused).
Koostamisel on Sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud kohustuslike KOV sotsiaalteenuste
juhendmaterjalid sotsiaaltöötajatele. Nende eeldatav valmimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine
on planeeritud 2020.aprilliks. Nende abil soovitakse luua ühelaadsem baastase teenuste korraldamiseks
KOVides. Nendele saavad oma töös toetuda KOV sotsiaaltöötajad.
Piirkonnajuhtide poolt on ära kaardistatud KOV-de algtase, 6 KOV-i strateegiline analüüs on teostatud ja
toimub nõustamine. Teenuse nõustajad on ära kirjeldanud kohustuslikest sotsiaalteenustest
üldhooldusteenuse juhise. Hetkel on pooleli teiste kohustuslike KOV sotsiaalteenuste (nt koduhooldus,
isiklik abistaja, tugiisik, hooldaja määramine jm ) juhiste koostamine. KOV üksuse analüütik on koostanud
79 KOVi koondpildi SKA andmebaaside põhjal, sh andmete pilootprojekt Viimsiga (teenuste süvavaade).
Koondandmed on edastatud igasse KOVi ja samuti kättesaadavad SKA veebilehelt.
Korraldatud on erinevaid infopäevi: "Puude mõju sotsiaalkaitsele" (Põlva, Jõhvi, Narva),
"Toimetulekutoetuse teemapäev" (Valga, Haapsalu, Toila, Paide), "Sotsiaaltöötaja väärtustamine"
(Tallinn), "Eestkoste teemapäev" (Jõhvi).
19-20.11.2019 toimus koostöös Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga sotsiaaltöö konverents. KOV üksus
sisustas konverentsi teise päeva nelja töötoaga. Peamisteks teemadeks, mida käsitleti olid:
- päris sotsiaaltöö ehk omavalitsuste parimad praktikad (Eestimaa eri nurkadest on häid praktikaid
ja kogemusi jagasid neli omavalitsust, kes kõik usuvad, et hooliv inimesekeskne sotsiaaltöö on
Eestimaal päriselt olemas ja inimene on meie ühiskonna väärtus. Parimad lahendused leitakse ja
sünnivad koostöös kogukonnaga; Otsiti need võimalused koos üles ja anti uut hoogu
sotsiaalvaldkonna arengule);
- kuidas olla professionaalne sotsiaaltöötaja? (Töörühmas räägiti sotsiaaltöötaja kutsestandardist.
Uuriti, kuidas on sotsiaaltöö professionaalsusega Eesti omavalitsustes. Jagati sotsiaaltöötaja
kutse omandamist väärtustava organisatsiooni kogemust oma töötajate tunnustamisel);
- omavalitsuste ja ühiskonna toimetulek vananemisega (Vananemisest positiivselt: Kuidas näha
vananemist positiivse võimalusena? Vanem inimene kui uus tarbijaklass. Vananemine algajatele.
Hoolduskoordinatsioon- millega on tegu? Elu dementsusega);
- hooliv sotsiaaltöö praktika - kuidas jõuda väärikate sotsiaalteenusteni. (Maailma
Terviseorganisatsiooni tegevused ja tööriistad teenuste kvaliteedi hindamisel - QualityRights
metoodika ja Eesti kogemused. QualityRights eestikeelne e-õppekeskkond ja selle tutvustamine).
44
Meediakajastuse ja informatsiooni levitamise osas on KOV nõustamisüksus välja andnud kolm
elektroonilist KOV uudiskirja ja koostanud artikleid Sotsiaaltöö ajakirjale ja kohalikele ajalehtedele (nt
Lõuna –Postimees). Nendes on kajastust leidnud nii toimunud teema-infopäevad, uuendused
sotsiaalkaitses ja - hoolduses, KOV üksuse eesmärgid, tegevussuunad ja plaanid järgmiseks aastaks.
Aasta jooksul on KOV üksuse infopäevadelt, teemapäevadelt, seminaridelt ja konverentsil osa võtnud üle
400 inimese. Lisaks uuendatud teadmistele on soodustatud omavahelist läbikäimist sotsiaaltöö tegijate
vahel, eesmärgiga luua üle-Eestilised võrgustikud, levitada häid praktikaid.
Arvestades KOVide vajadusi on koostatud on 2020.a koolituskava.
2020.a esimeses pooles jätkati KOV-de nõustamisega. Eelmise aastaga (2019) võrreldes on kasvanud
juhtumipõhiste nõustamiste arv. Pöördumiste teemadest suurem osa (ca 70 %) oli seotud KOVide
nõustamistega toimetulekutoetuse menetluste küsimustes, teise suurema blokina eristus hooldekodude
küsimused KOVide ja teenuseosutajadega. Esile on tulnud ka KOVide poolsed algatused teenuste
disainimiseks ja muutmiseks, mille osas soovitakse KOV nõustamisükuse osavõttu.
Valminud on KOV sotsiaalteenuste juhendid (11 tk), mille osas toimub praegu partneritelt saadud
tagasiside üle vaatamine. Ettevalmistamisel on sotsiaaltöötajate koolitused, mis viiakse läbi 11
veebiseminarina (juuni, juuli, august, september).
Tegemisel on juriidiline analüüs 79 KOVi koduteenuse määruste osas eesmärgiga tuua välja puudused,
mis vajavad muutmist, et teenuse korraldus vastaks kehtivale õigusele. Esimesed kaheksa tagasisidet on
KOVidele saadetud. Õigusaktide analüüsidega plaanitud lõpetada september-oktoober.
Kui Eestis kuulutati välja eriolukord (Covid-19), kasvas hüppeliselt eraisikute pöördumiste hulk KOV
sotsiaaltoetuste ja abivajaduse osas. KOV nõustamisüksus liideti www.kriis.ee ja kriisitelefoni 1247
vastajate ringi.
Peamine fookus on olnud KOVide toetamine eriolukorras. Palju kaasuseid on tekkinud tulenevalt
muutunud majanduslikust olukorrast inimestele (kaotatud tööd jm). Jooksvalt panustati läbi nõustamise
hoolekandeasutuste toetamisele COVID-19 viirusega toimetulekul.
Koolitatute 2023.a sihttasemeks on 100 inimest. Koolitusi ei ole toimunud.
2020.a teises pooles jätkati KOV-de strateegilise, rakendusliku ja juhtumipõhise nõustamisega.
2020.aastal pöörduti keerulisemate kliendijuhtumite lahendamiseks KOV nõustamisüksuse poole kokku
367 korral. Nii nagu 2020.a esimeses pooles, nii ka 2020.a teises pooles oli suurem osa nõustamisi
seotud KOVide nõustamistega toimetulekutoetuse menetluste küsimustes ja hooldekodude küsimused
KOVide ja teenuseosutajatega.
Strateegilise nõustamise käigus on esile tulnud KOVide poolsed algatused teenuste disainimiseks ja
muutmiseks. KOV nõustamisükuse osavõttu oodatakse ja soovitakse.
Tegevuste käigus on põhjalikumalt analüüsitud igas piirkonnas paari KOVi nii avalikkusele kättesaadava
sotsiaalhoolekande teenuseid puudutava info osas kui ka KOVi arendustegevusi sotsiaalkaitses. Kogutud
teavet kasutatakse muuhulgas piirkondliku sotsiaaltöö koostöövõrgustiku loomisel kui ka parimate
praktikate vahendamisel KOVide vahel.
Valminud on kaardistus 79 KOVi kümne sotsiaalteenuse kohta. Ülevaade koostamisel on aluseks võetud
KOVide kodulehel olev info (nn kliendivaade). Samuti on koondatud ning igakuiselt uuendatud riiklikes
registrites olev üldinfo (elanikkonna, puuetega inimeste arvu, puude liikide, pensionite, sotsiaaltoetuste
rahastuse osatähtsuse jm) kohta KOVide lõikes. Ülevaade kõigi KOVide kohta valmis ja see tehti
avalikkusele kättesaadavaks SKA kodulehel. 2020.a tehti teine seire 79 KOVi kodulehel sotsiaalteenuste
kohta. Kahe aasta võrdlevad andmed kättesaadavad SKA kodulehel.
Valminud on SHS-is nimetatud kohustuslike KOV sotsiaalteenuste (koduteenus, üldhooldusteenus,
tugiisiku teenus, isikliku abistaja teenus, täisealisele isikule hooldaja määramise teenus, varjupaiga
teenus, turvakodu teenus, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltranspordi teenus, võlanõustamisteenus)
juhendmaterjalid sotsiaaltöötajatele ning avalikkusele kättesaadavaks tehtud SKA kodulehel. Nende abil
soovitakse luua ühelaadsem baastase teenuste korraldamisteks KOVides. Nendele saavad oma töös
toetuda KOV sotsiaaltöötajad, õppeasutused koolitades sotsiaalala asjatundjaid.
Detsembris valmis õiguslik analüüs kõigi 79 KOVi koduteenust reguleerivate õigusaktide kohta
eesmärgiga tuua välja puudused, mis vajavad muutmist, et teenuse korraldus vastaks kehtivale õigusele.
Kõik KOVid said enda õigusliku regulatsiooni seaduspärasuse kohta analüüsi, mille põhjalt on võimalik
parendada KOVi õigusaktide kvaliteeti ja selle kaudu tagada KOVi inimestele parem juurdepääs
teenustele.
Peamine fookus 2020. a teises pooles on olnud seotud KOVide ja inimeste toetamisega eriolukorra
45
järgses olukorras. On sagenenud pöördumised sotsiaalpindade, varjupaiga ning eluaseme teenuse osas.
Läbi on viidud koolitushanked võlanõustamise ja haldusakti koostamise koolituste korraldamiseks
sotsiaaltöötajatele. Võlanõustamise koolitus viidi läbi viies kohas (3 kontaktkoolitustena ja 2
veebikoolitusena) ja haldusakti koolitus kahepäevase veebikoolitusena. Kõik materjalid ja haldusakti
koolituse puhul ka koolituse videosalvestus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud SKA kodulehel. Viidi
läbi sari 11 veebiseminarist, mis toimusid juunist - septembrini 2020. Osavõtt seminaridest oli suur
(erinevatel veebiseminaridel alates 50-200 inimeseni).
KOV nõustamisüksus on välja andnud elektroonilist KOV uudiskirja ja koostanud artikleid Sotsiaaltöö
ajakirjale. Nendes on kajastust leidnud nii toimunud teema-infopäevad, uuendused sotsiaalkaitses ja -
hoolduses, KOV üksuse eesmärgid, tegevussuunad ja plaanid järgmiseks aastaks.
Aasta jooksul on KOV üksuse infopäevadelt, teemapäevadelt, seminaridelt ja konverentsil osa võtnud
kokku üle 1000 inimese. lisaks uuendatud teadmistele on soodustatud omavahelist läbikäimist sotsiaaltöö
tegijate vahel, eesmärgiga luua üle-eestilised võrgustikud, levitada häid praktikaid.
2020.a lõpu seisuga on koolitatud 313 inimest.
Alamtegevuse nr
ja nimetus18 4.5 Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
Tegevuse või 01.05.2019-31.12.2021 Tegevuse või 31.05.2019
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2019.a teises pooles on toimunud mentorlusprogrammi hanke sisuliste tingimuste koostamine.
Toimunud on kohtumised kõigi kaheksa Ida-Virumaa kohaliku omavalitsusega. Iga kohaliku omavalitsuse
kohta on koostatuid teenuseosutamise profiilid. Antud profiile on tutvustatud igale Ida-Virumaa
omavalitsusele. TAT tegevust on tutvustatud Ida-Virumaa KOV volikogudele ning sotsiaalkomisjonidele,
kus on arutatud omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavust. Kuna Ida-Virumaa omavalitsustel tekkis
suur huvi mentorlusprogrammi vastu, siis seoses sellega korraldasid KOVid mitmeid infopäevi, kuhu
kaasati SoMi kas esinejatena või ekspertidena. 2019 a. teises pooles on osaletud mitmetel Ida-Virumaad
puudutavatel infopäevadel nagu nt LEDEAR kohtumine (14-15 august), Kohtla-Järve foorum (5-6
september), Ida-Viruma Eesti Puuetega Inimeste Koja infopäev (22 november), Sillamäe Linnavalitsuse
infotund ( 2. november). SoM poolt korraldati kolm suurt üritust:
• 11. juunil Ida-Virumaa omavalitsuste juhtidega kohtumine Sotsiaalministeeriumis.
Ida-Virumaa omavalitsuste juhid kohtusid kantsleri ja asekantsleriga. Kohtumise käigus tutvustati Ida-
Virumaa mentorlusprogrammi ja arutati millised uued väljakutsed sotsiaalhoolekandes seisavad
omavalitsuste ees lähimas tulevikus.
• 19. juunil Toilas „Ida-Virumaa mõttetalgud“. Mõttetalgutele olid kutsutud kõikide omavalitsuste
sotsiaalvaldkonna spetsialistid, teenuseosutajad ja erinevad partnerid nt Töötukassa, Politsei- ja
Piirivalveamet jne. Mõttetalgutel tutvustasime TAT tegevust ning toimub kaks töötuba. Esimeses töötoas
laudkonnapõhiselt kaardistati esmaseid probleeme, mida saaks mentorlusprogrammi käigus käsitleda.
Teises töötoas laudkonnapõhiselt otsiti kaardistatud probleemidele lahendusi.
• 5. novembril Ida-Virumaa omavalitsuste juhtidega kohtumine Sotsiaalministeeriumis.
Ida-Virumaa omavalitsuste juhid kohtusid kantsleri ja asekantsleriga. Kohtumisel toimus arutelu järgmistel
teemadel:
Ida-Virumaa omavalitsuste tugevused ja võimalused sotsiaalhoolekandes;
Vajalikud arendustegevused ja muudatused Ida-Viruma piirkonnas;
Kohaliku omavalitsuse ja riigi rollide jaotus sotsiaalhoolekande küsimustes;
Millised on omavalitsuste võimalused oma inimeste heaolu tagamiseks.
Ida-Virumaa kohta koostatud teenuseosutamise profiilidest tuli välja, et osad Ida-Virumaa omavalitsused
paljuski asendavad teenusepakkumist toetuse maksmisega nagu nt Sillamäe ja Kohtla-Järve
Linnavalitsus. Sellel teemal toimusid antud valdades mitmed suuremad kohtumised, eesmärgiga
selgitada lahti numbrilist statistikat ning selgitada teenuste osutamise efektiivsust toetuste maksmise
18
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
46
asemel.
Tänu mentorlusprogrammi käivitamisele paljud Ida-Virumaa omavalitsused hakkasid korrastama enda
teenuseosutamiste kordasi. Sell teemal on toimunud mitmete KOViga kohtumised. Omavalitsuste juhid
on hakanud rohkem teadvustama, et sotsiaalhoolekande peab saama ka nende prioriteediks ja aina
rohkem tuleb tegeleda sotsiaalteenuste arendamisega seotud küsimustega.
Antud TAT tegevus on käivitunud plaanipäraselt.
2020.a esimeses pooles korraldati Narvas infopäev Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele. Infopäeva
sisuks oli 2019.a detsembris avalikustatud kohtulahendi otsus Narva Linnavalitsuse kohta, mis käsitles
piiravaid tingimusi sotsiaalteenuste osutamisel kohalikus omavalitsuses. Infopäevale olid kutsustud kõik
Ida-Virumaa KOV esindajad ja nende teenuste osutajad, riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed,
õiguskantsleri büroo esindajad, kohtunik (kes oli üks otsuse autor) ning tema nõunikud. Infopäeval
käsitleti Narvale tehtud otsust kui näidist sellele, mida tuleks muuta, arvestada ja paremini teha ka teistes
KOVides sotsiaalteenuste osutamisel.
Osaletud on mitmel KOV kohtumisel, kus arutati KOVide valmidust arendusprogrammis osalemiseks.
Kõik Ida-Virumaa KOVid on huvitatud arendusprogrammist osalemisest. Koos Töötukassa, IVEK, IVOLi
lepiti kokku III sektori arendussuunad ehk kuidas luua rohkem töökohti sotsiaalvaldkonnas , mis saaksid
tulevikus panustada Ida-Virumaa arendusprogrammi.
05.02 lõppes Ida-Virumaa arendusprogrammi konkurss, võitjaks osutas INVICTA OÜ. Märtsi kuu alguses
sõlmiti partneriga leping kuid seoses 12.03 väljakuulutatud eriolukorraga oli vaja vormistada lepingu
muudatus ning peatada Ida-Virumaa arendusprogrammi tegevused kuni eriolukorra lõppuni. Leping
pikeneb eriolukorra võrra. Alates 18 maist alustati arendusprogrammi tegevustega täies mahus. Mai kuu
jooksul toimus kokku 5 INVICTA OÜ ja KOVi vahelist kohtumist, mille käigus INVICTA tutvustas enda
tegevus- ja ajakava, samuti kohtumiste ajal toimusid küsitlused , ette saadetud küsimuste põhjal ning iga
KOViga eraldi lepiti kokku edaspidised tegevused.
Poolaasta kohtumiste loetelu:
• 8-9.01 Regionaalne areng Ida-Virumaal, kolmanda sektori kaasamine sotsiaalteemadesse (SKA ,
RAM , SOM).
• 16.01 Narva Linnavalitsusega ja Eesti toidupangaga. Kuidas Narva linnas saaks tekitada
toidujagamise võrgustiku, et paremini jõuda abivajajateni.
• 24.01 Infopäev: Narva kohtulahendi arutelu.
• 27.02 Regionaalne areng Ida-Virumaal , kolmanda sektori kaasamine sotsiaal teemadesse (SKA ,
RAM , SOM, IVOL, IVEK).
• 05.03 Kohtumine Ida-Virumaa töötukassaga ja partneritega. Kohtumise tulemusel sai valmis
sotsiaalvaldkonnas tegutsevate MTÜde kaardistus.
• 12.03 Pressikonverents, kuhu olid kaasatud nii kohalik meedia kui ka Ida-Virumaa KOVid, et
üheskoos käia läbi valmidus Covid- 19 levikuks Ida-Virumaa maakonnas.
• 12.05 Kohtumine koostööpartneritega (SKA, IVOL). Arenguprogrammi partneriga (INVICTA) eelne
kohtumine. Esmane kaardistus sotsiaal probleemidest Ida-Virumaa maakonnas.
• 22.05 Kohtumine Ida-Virumaa arendusprogrammi elluviijaga, IVEKiga, Töötukassaga, RAMiga,
SKAga
2023.a koolituste sihttasemeks on 21 inimest. Koolitusi aruandlusperioodil ei ole toimunud.
2020.a teises pooles toimus 25.08 Jõhvis ja 26.08 Narvas Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
sotsiaalteenuste arendusprogrammi tutvustamiseks kaks suuremat infopäeva. Infopäevade eesmärk oli
kokku koondada sotsiaalhoolekande spetsialistid üle kogu maakonna, et koos arutleda Ida-Virumaa
arenguvõimaluste üle. Infopäevdel anti ülevaade valdkonna väljakutsetest ja tutvustati tulevikuvaateid
Sotsiaalministeeriumi poolt. Sotsiaalkindlustusamet jagas statistilist ülevaadet Ida-Virumaa
sotsiaalhoolekande 2020 arvudest. Samuti oli kaasatud välisekspert Norrast, kes andis ülevaate, et mida
mujal tehakse, kuidas lahendatakse hajaasustusega piirkondades sotsiaalvaldkonna teenuste efektiivset
pakkumist. Info oli vajalik võrdluste väljatoomiseks ja võimaluste kaardistamiseks ning andis võimaluse
õppida teiste edukogemustest. Kokku osales infopäevadel 100 inimest.
Juunis ja juulis 2020 toimusid kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsustega mille käigus kaardistati
sotsiaalhoolekande valdkonna kitsaskohti ning hoolekande strateegia seisu.
Kohtumised toimusid:
47
8. juunil Narva Linnavalitsuses ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuses
9.juunil Sillamäe Linnavalitsuses ja Kohtla-Järve Linnavalitsuses
16. juunil Jõhvi Vallavalitsuses ja Alutaguse Vallavalitsuses
17.juunil Toila ja Lüganuse Vallavalitsustes
Eraldi 16.juulil toimus kohtumine piirkondlike MTÜ-dega Jõhvis, et selgitada välja mis võimalused on Ida-
Virumaa MTÜdel panustada sotsiaalteenuste arendusse.
13.augustil toimunud kohtumisel omavalitsuste juhtidega, kus osales ka Sotsiaalministeeriumi kantsler
Marika Priske, OÜ Invicta tegi ülevaate kaardistatud tulemustest ja varasemate kohtumiste sisust.
Oktoobris algasid strateegia loomise ja teenuste disaini koolitusprogrammid. Kõik koolitused
salvestatakse ja lisatakse TalentLMS koolituskeskkonda, kust kõik osalejad saavad koolitusmaterjale
järelvaadata. Lisaks saavad osalejad antud keskkonda lisada ka kodutööd ja koolitajatel/ mentoritel on
võimalik samas keskkonnas anda ka neile tagasisidet. Kogu Teenuste disaini ja strateegia koolituste
käigus pakutakse mentorkohtumisi. Nõustamised toimuvad koolituspäevade vahelisel perioodil.
2023.a koolituste sihttasemeks on 21 inimest. Koolitustel osales aruandlusperioodil 40 inimest.
Alamtegevuse nr
ja nimetus19 4.6 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine
esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega
inimesele
Tegevuse või 01.01.2020-31.12.2022 Tegevuse või 01.01.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2020.a esimeses pooles tegeleti hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamiseks sobivate partnerite
leidmiseks konkurssi tingimuste välja töötamisega. Samuti toimus hoolduskoordinatsioonis osalevate
spetsialistide koolitusvajaduse välja selgitamine ning koolitushanke tingimuste koostamine.
2020.a teises pooles (juunis) kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas paindliku koordinatsioonimudeli
rakendamist:
1) Tallinn - Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Medicum
Perearstikeskus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus;
2) Raplamaa - Rapla Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, SA
Raplamaa Haigla, Rapla Perearstikeskus OÜ ja Märjamaa Perearstikeskus OÜ;
3) Lääne-Virumaa, Järvamaa - Rakvere Linnavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Paide
Linnavalitsus, Türi Vallavalitsus, AS Järvamaa Haigla, AS Rakvere Haigla, Rakvere Perearstikeskus, OÜ
Tapa Perearstikeskus, Paide Perearstikeskus, OÜ Türi Tervisekeskus, FIE Enn Sults;
4) Saaremaa - Saaremaa Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Kuressaare Haigla SA,
Kuressaare Perearstikeskus OÜ, Perearst Anu Krischka, Perearst Sille Väli OÜ, Permer OÜ, Salme
Perearstikeskus OÜ, Osaühing Muhu Perearstikeskus;
5) Viljandimaa - Viljandi Linnavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, SA Viljandi Haigla, Helve Kansi OÜ,
Osaühing Mustla Perearstikeskus, Mare Metsur-Benzel OÜ, Osaühing Perekeskus ja OÜ Peremeedik;
6) Tartumaa - Tartu Linnavalitsus, OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Iga piirkonnad leppis oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku edasise koordinatsioonimudeli
rakendamise, mis eeldab ühist rollide paika panemist, kokkulepete sõlmimist ja süsteemse
(üksikjuhtumipõhise, aga ka juhtumiteülese) võrgustikutöö käivitamist, mida rakendatakse ja täiendatakse
kogu perioodi vältel.
Piirkondades viidi aruandlusperioodil läbi 16 üksikjuhtumite ülest võrgustikutöö kohtumist ja 9
üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna võrgustikukohtumist. Perioodil oktoober 2020-
detsember 2020 tegeleti 31 kompleksjuhtumiga.
19
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
48
Koolitushanke partner on läbi viinud 6 piirkondlikku koolitust (juhtumikorraldus, võrgustikutöö SCIROCCO
küpsusmudel), üks igale piirkonnale ja lisaks kõigile veel ühe koolituse (teenuste disaini erinevate
tööriistade kasutamine). Koolitatute seireandmed ja arv esitatakse hankepartneri poolt
Sotsiaalministeeriumile aprillis.
8. Näitajate20 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase21 saavutus
missugusest tase
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Hoolekande teenuste 2885 (2018. a sihttase) 4386 Statistikaameti aruande kohaselt on
saajate arv (1.2, 1.3, 4575 (2023.a sihtase) seisuga 31.12.2019 teenust saanud
1.7, 2, 4.3, 4.4) 4386 unikaalset inimest (tegevuse
1.2, 1.3 , 2 ja 4.3 alt).
TAT spetsiifiliseks väljundnäitajaks on
31.12.2020 seisuga 5061 teenuse
saajat (ei ole unikaalsed). Vaadates
rakenduskava 2023.a lõpptaset
(teenuse saajate arv 4575), siis saab
näitaja täitmist pidada heaks.
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalejad, kes 6 kuud 30% 55,8% Näitaja mõõtmise aluseks on võetud
pärast teenuse saamise inimesed, kelle teenuse saamise
algust on tööturul (1.2, algusest on möödunud 6 kuud (4095
1.3, 1.7, 2, 4.3, 4.4) inimest). Teenuse saajate arv, kelle
teenuse saamise algusest on
möödunud 6 kuud ja kes on
tööturul/suundunud aktiivsetele
tööturuteenustele on 2306. Aluseks
võetud Statistikaameti andmed
seisuga 31.12.2019.
Osalejate suhtarv, kes 15% 78,42% Statistikaameti aruande kohaselt
said aasta jooksul seisuga 31.12.2019 on 2704 teenuse
ESFist toetatud saajal paranenud toimetulek või
hoolekandeteenuseid paranenud toimetulek ning välditud
ning kelle toimetulek ööpäevaringsele institutsionaalsele
seeläbi paranes või teenusele suundumist. Näitaja
kelle puhul välditi mõõtmise aluseks on võetud
ööpäevaringsele inimesed, kes on hoolekande TAT
institutsionaalsele raames saanud teenuseid ja kellel on
teenusele suundumist teenuse saamise algusest möödas 6
(1.2, 1.3, 1.7, 2, 4.3, kuud ning kellelt on kohustus küsida
4.4) toimetuleku paranemise infot (3448
(4095-647) inimest).
TAT spetsiifilised väljundnäitajad22
20
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed
21
TATs fikseeritud saavutustase.
22
Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes
49
Erivajadustega 3285 (2023.s sihttase) 2361 Tegevus 1.2 - abivahendialane
inimestele ning nende nõustamine 905 ja
pereliikmetele tööturul keskkonnakohanduse alane
osalemist toetavate nõustamine 291 teenuse saajat.
hoolekandeteenuste Tegevus 1.3 – 1165 teenuse saajat.
arendamine ja Tegevus 1.7 - pole veel alustatud.
osutamine (1.2, 1.3, Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
1.7) tegevuste algusest.
Integreeritud teenuste 2022 (2018.a ja 2023.a 2022 Tegevused algasid 2016. aastast.
osutamine sihttase) Näitaja täitmine tegevuse 2 alt.
toimetulekuraskustes Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
inimestele (2) tegevuse algusest. Teenuse
osutamine 2018.a lõpuga lõppenud.
Hoolekandevaldkonna 1372 (2018.a sihttase) 1659 Tegevuse 1.2 alt 255
koolitustel osalenud 2073 (2023.a sihttase) abivahendispetsialisti ja
inimeste arv (1.2,1.3, keskkonnakohanduse teemal KOV
1.7) spetsialisti koolitamine ja tegevuse 1.3
alt 1404 rehabilitatsioonispetsialisti
koolitamine. Tegevusega 1.7 pole veel
alustatud. Näitaja täitmine
kumulatiivselt alates tegevuste
algusest.
Hoolekandevaldkonna 1194 (2018 a. Sihttase) 1439 Koolitusel osalejad on tegevuse 3.1
koolitustel ja 1532 (2023.a sihttase) (1024 inimest) ja 3.3 (415 inimest) alt.
supervisioonidel Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
osalenud inimeste arv tegevuste algusest.
(3.1, 3.3)
Hoolekandevaldkonna 218 (2018 a. Sihttase) 702 Koolitusel osalejad tegevuse 4.1 (349
koolitustel osalenud 481 (2023.a sihttase) inimest), 4.4 (313 inimest), tegevuse
inimeste arv (4.1, 4.4, 4.5 (40 inimest) alt. Näitaja täitmine
4.5, 4.6) kumulatiivselt alates tegevuse
algusest.
Hoolekandeteenuste 1120 (2023.a sihttase) 678 Tegevuse 4.3 teenuse saajad.
saajate arv (p 4.3)
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt
või täielikult ellu
sotsiaalpartnerid või
vabaühendused?
Kas TAT üheks
eesmärgiks oli naiste
jätkusuutliku osaluse ja
edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud
riigi, piirkonna või
kohaliku tasandi
haldus- ja
ametiasusutele või
avalike teenuste
osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt 0 Antud TAT raames sellist infot ei koguta
kui mitterahaliselt)
toetatud mikro-,
väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete
50
ettevõtete (sh ühistute
ja
sotsiaalmajandusettevõ
tete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud Statistikaameti andmete põhjal seisuga 31.12.2019 55,8%.
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärgi täitmine hea, ületab seatud sihttaset.
selgitus:
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele23
1.01.2015 - 31.12.2016
Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 3875), siis TAT ellu viidud
tegevuste panus täitmise osas Statistikaameti andmete põhjal (1.01-31.12.2015) on esimesel aastal
tagasihoidlik (teenust saanud 32 inimest). Aastal 2015 ei olnud mitu teenuse osutamise projekti veel
alustanud. Täitmine seisuga 31.12.2016 TAT spetsiifiliste näitajate põhjal (teenust saanud 1375
inimest) on 35,5 %.
TAT tulemusnäitajate täitmise osas hetkel hinnangut ei saa anda, sest ei ole veel Statistikaameti poolt
koostatavat sellekohast kokkuvõtet saanud.
1.01.2017 – 31.05.2017
Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 3875), siis TATis ellu viidud
tegevuste panus näitajate täitmise osas Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015 - 31.12.2016) on
esimesel kahel aastal hea (teenust saanud 1378 inimest). Rakenduskava tulemusnäitajad on täidetud.
1.06. 2017- 31.12.2017
Statistikaameti andmeid veel 2017.a teenuse saajate osas ei ole laekunud.
Vaadates TAT spetsiifiliste näitajate põhjal teenuse saajate osakaalu planeeritud mahust seisuga
31.12.2017 on täitmine 74,8% ja sellest unikaalsete inimeste puhul täitmine 73,34%.
Eelarve täitmise kokkuvõte MT 1-30 (kajastab kulusid kuni 2017.a oktoobri lõpuni):
Väljundi 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste osutamine“ eelarve täitmine on 47,69%. Väljundi 2.2 „Integreeritud teenuste
osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarve täitmine on 30,32%. Menetluses oleva TAT
muudatusega vähendatakse väljundi eelarvet 300 000 euro võrra, mis tõstab oluliselt täitmise
protsenti.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
eelarve täitmine (MT1-30 andmetel) on 42,87%.
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarve täitmine on 4,62%. Antud väljundi täitmine on
väga madal kuna alategevus 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamine“ ellu
viimine on lükkunud edasi. Menetluses oleva TAT muudatusega vähendatakse alategevuse 2.4.2
eelarvet, mis tõstab oluliselt väljundi täitmise protsenti.
Kokku TAT (otsesed ja kaudsed kulud) täitmine on 37,97%. Kui arvestada menetluses oleva TAT
muudatuse eelarvet, siis on täitmine ligi 50%. Võttes arvesse uue muudatusega kinnitatava eelarve ja
info, et väga paljud suured maksed jäid 2017.a novembri ja detsembri kuusse, siis TAT eelarve
täitmist võib hinnata heaks.
1.01.2018-31.12.2018
Vaadates rakenduskava 2023.a TAT sihttaset (teenuse saajate arv 4575), siis ellu viidud tegevuste
panus näitajate täitmisesse Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015-30.06.2018) on hea (teenust
saanud 3391 inimest).
TAT tulemusnäitajad Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015- 30.06.2018) on üle täidetud. Näitaja
„Osalejad, kes 6 kuud peale teenuse saamise algust on tööturul“ saavutustasemaks on 56,14% ja
23
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12
51
näitaja „Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle
toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
suundumist“ on 42,25%.
Eelarve täitmise kokkuvõte MT 1-42 (kajastab kulusid kuni 2018.a septembri lõpuni):
Väljundi 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste osutamine“ eelarve täitmine on 81,18%.
Väljundi 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarve täitmine on
89,61%. Selle väljundi tegevused lõppevad 2019.a 1. jaanuariga.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
eelarve täitmine on 78,47%.
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarve täitmine on 43,12%. Väljundi eelarve täitmine on
madal kuna alategevus 2.4.5 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate
koostöö arendamine“ alustamiseks planeeritud kulud osutusid väiksemaks. Kuna eelarve jääk 2018.a
tekkis eelarve planeerimisvea tõttu, siis järgmise TAT muudatusega kantakse selle tegevuse kulud
sama tegevuse 2019.a ja 2020.a eelarvesse.
Kokku TAT (otsesed ja kaudsed kulud) täitmine on septembri lõpu seisuga 89%. TAT eelarve täitmist
võib hinnata heaks.
1.01.2019-31.12.2019
Vaadates rakenduskava 2023.a TAT sihttaset (teenuse saajate arv 4575), siis ellu viidud tegevuste
panus näitajate täitmisesse Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015-30.06.2018) on hea (teenust
saanud 3391 inimest).
TAT tulemusnäitajad Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015- 30.06.2018) on üle täidetud. Näitaja
„Osalejad, kes 6 kuud peale teenuse saamise algust on tööturul“ saavutustasemaks on 56,14% ja
näitaja „Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle
toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
suundumist“ on 42,25%.
Eelarve täitmise kokkuvõte MT 1-54 (kajastab kulusid kuni 2019.a septembri lõpuni):
Väljundi 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste osutamine“ eelarve täitmine on 68,25%.
Väljundi 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarve täitmine on
99,97%. Selle väljundi tegevused lõppevad 2019.a 1. jaanuariga.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
eelarve täitmine on 66,25%.
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarve täitmine on 26,01%. Väljundi eelarve täitmine on
madal kuna siia on lisandunud TAT muudatusega kolm („Kohalike omavalitsuste
sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“, „Ida-Virumaa toetamine
sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“, „Inimkeskse hoolekande-ja tervishoiusüsteemi
korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadustega
inimestele“) uut alategevust, millest kahega alustati 2019.aastal ning ühega alustatakse 2021.aastal.
Kokku TAT (otsesed ja kaudsed kulud) täitmine on septembri lõpu seisuga 63,12%. TAT eelarve
täitmist võib hinnata heaks.
Kui võrrelda 2018.a lõpuga kirjeldatud eelarve täitmise seisu, siis protsendiliselt on täitmine
vähenenud, kuna TAT abikõlblikkuse perioodi on pikendatud kuni 2021.a lõpuni ja sellega seoses on
suurenenud ka TAT kogueelarve 4 303 609 euro võrra.
1.01.2020-31.12.2020
Vaadates rakenduskava 2023.a TAT sihttaset (teenuse saajate arv 4575), siis ellu viidud tegevuste
panus näitajate täitmisesse Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015-31.12.2019) on hea (teenust
saanud 4386 inimest).
TAT tulemusnäitajad Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015- 31.12.2019) on üle täidetud. Näitaja
„Osalejad, kes 6 kuud peale teenuse saamise algust on tööturul“ saavutustasemaks on 55,8% ja
näitaja „Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle
toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
52
suundumist“ on 78,42%.
Eelarve täitmise kokkuvõte MT 1-68 (kajastab kulusid kuni 2020.a septembri lõpuni):
Väljundi 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste osutamine“ eelarve täitmine on 45,03%. Väljundi eelarve täitmine on madal kuna
2021 ja 2023 aastasse on planeeritud suuremahuline riigihange „Omastehooldajate tugivõrgustiku
väljatöötamine“ ja selle tegevuse osas käivad hetkel ettevalmistavad tööd ja sisulise ellu viimisega
pole veel alustatud.
Väljundi 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarve täitmine on
100%. Selle väljundi tegevused lõppesid 2019.a 1. jaanuariga.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
eelarve täitmine on 66,18%.
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarve täitmine on 24,16%. Väljundi eelarve täitmine on
madal kuna kaks suuremahulist tegevust („Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane
nõustamine elanikkonna abistamiseks“, „Inimkeskse hoolekande-ja tervishoiusüsteemi korralduse
arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadustega inimestele“)
jätkuvad ka 2021-2022.aastal.
Kokku TAT (otsesed ja kaudsed kulud) täitmine on septembri lõpu seisuga 47,45%. TAT eelarve
täitmist ei saa hinnata väga heaks, kuid on teada, et 2021.a viiakse läbi mitmed suuremahulised
hanked ning käimasoleva TAT muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikku perioodi 2023.a lõpuni
ning sellega seoses on ette teada olulised väljamaksed aastatel 2021-2023.
10. TAT mõju läbivatele teemadele24
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
osutatakse erinevaid teenuseid ja korraldatakse koolitusi ning viiakse läbi arendustegevusi Eesti
erinevates piirkondades.
Integreeritud teenuste osutamise raames arendatakse piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille
raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning
abivajajad suunatakse teenustele, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Koordineeritavad
piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa,
Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru
(Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa).
Üle Eesti pakutakse ka abivahendialast, elukeskkonna- ja töökeskkonnaalast nõustamisteenust
Kliente oli nii Tallinnast, Harjumaalt, Muhu vallast kui ka Lõuna-Eestist.
Hoolekandeteenuste ühetaolisema kättesaadavuse tagamiseks pakutakse
rehabilitatsiooniprogrammide alast konsultatsiooni ja koolitust teenuseosutajatele üle Eesti
(konsultatsioonid on toimunud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Keilas, Elvas),
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus toimus nii Tallinnas kui Tartus ning toetatud
töölerakendamise metoodika koolitus Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Hamet töövõimekuse hindamise
metoodika jätkuarendamisel partnerid valitud ja koolitatud (sh uute moodulite osas) järgmistes
piirkondades: Harjumaa (Tallinn ja Keila vald), Järvamaa (Türi), Lääne-Virumaa (Rakvere), Võrumaa
(Võru linn), Läänemaa (Uuemõisa), Pärnumaa (Pärnu Linn). 2017. a koolitused jätkuvad, sh vene
keeles.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendajate valiku üheks tingimuseks on regionaalne jaotuvus kogu Eesti
ulatuses, et kompetents jaguneks ühtlaseks. Ka kõik korraldatavad üritused on jaotunud Eesti
erinevate osade vahel, et kõigil oleks võrdsed võimalused osalemiseks.
Pakkudes koolitusi „töö psüühikahäirega kliendiga“ kõigile kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele ja
24
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12
53
KOVide hallatavate asutuste spetsialistidele ning võimalikult lähedal nende töökohale ühtlustab
teenuse kvaliteeti erinevates Eesti piirkondades.
Järelevalve põhimõtete ja metoodika ühtlustamine toetab erinevates regioonides tegutsevate
teenuseosutajate poolt teenuste osutamise kvaliteedi ühtlustumist, toetades seeläbi ka
regionaalarengut.
TAT ellu viimine mõjutas kohaliku ja piirkondliku arendusvõimeluse tugevnemist läbi Maakondlike
Arenduskeskuste tegevuse, mille raames arenduskeskused koostasid igas maakonna
sotisaalteenuste hetkeseisu kaardsituse, mis oli omakorda üheks sisendiks sotsiaalteenuste vajaduse
analüüsi koostamisel. Tegevuse eesmärk oli aidata kaasa kohalike omavalitsuste koostööle, tõsta
nende võimekust, et kohalikud omavalitsused saaksid paremini hakkama piirkonna
hoolekandeprobleemide lahendamisel.
1.01.2016 - 31.12.2017
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
jätkatakse erinevate teenuste osutamisega ja koolituste korraldamisega ning viiakse läbi
arendustegevusi Eesti erinevates piirkondades.
1.01.2018 - 31.12.2018
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
jätkatakse erinevate teenuste osutamisega ja koolituste korraldamisega ning viiakse läbi
arendustegevusi. Eesti erinevates piirkondades (Harjumaal Tallinnas, Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis
Tartus, Läänemaal Haapsalus, Kesk-Eestis Türil, Edela-Eestis Pärnus) viidi läbi Kohalike
Omavalitsuste sotsiaaltöötajate õigusalase pädevuse suurendamise koolitused, kus osales kokku 229
inimest. Korraldati hange üle-eestiliselt supervisiooniteenuse osutamiseks sotsiaalteenust vahetult
osutatavatele spetsialistidele. Alustati projektiga, kus toimub vabatahtlike rakendamise koostöömudeli
testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine”, mille
eesmärgiks on testida kahes Eesti piirkonnas (Põhja-Eesti piirkond: Hiiumaa, Harjumaa, Läänemaa,
Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Raplamaa, Järvamaa ning Lõuna-Eesti piirkond: Saaremaa, Pärnumaa,
Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa) pakkuja poolt pakutud
nägemust koostöömudelist vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis ning üle-eestiliseks
rakendamiseks sobiva koostöömudeli välja töötamine.
1.01.2019 - 31.12.2019
Selgitus: Hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks jätkati erinevate
teenuste osutamisega, koolituste korraldamise ja juhendmaterjalide koostamisega. Jätkati projektiga,
kus toimub vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt
rakendatava koostöömudeli väljatöötamine”, mille eesmärgiks on testida kahes Eesti piirkonnas
(kokku tegevuste ellu viimine 31.12.2019.a seisuga 21 kohalikus omavalitsuses) pakkuja poolt
pakutud nägemust koostöömudelist vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis ning üle-
eestiliseks rakendamiseks sobiva koostöömudeli välja töötamine.
2019.a alustati SKAs kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse tegevustega. Nõustamistegevus
erinevates piirkondades on lähtunud KOVide regionaalsest eripärast. Selgelt on eristatavad Ida-,
Lääne, Lõuna ja Põhja-Eesti eripärad KOVides. Ida-Eestis on oldud partneriks Ida-Virumaa
mentorlusprogrammile, teistes piirkondades on nõustamistel ja koostöö arendamisel panustatud
sotsiaaltöötajate konsulteerimisele, KOV nõustamisele, oma soovitustes on lähtutud koondatud arv-
analüütikast hoolekandes. KOVidele on kätte saadavaks tehtud nende koodandmed riiklikes
registrites, mis peaks võimaldama KOVidel paremini sihitada oma tegevusi ja arendusprogramme oma
elanikele vastavalt.
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, alustati uue tegevusega, mille
raames katsetatakse mentorlusprogrammi. Toimuvad mitmed kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide
juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid,
toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh
meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust
toetuse taotlemisel. Avatud taotlusvoor on Ida-Virumaa KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha
teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
1.01.2020 – 31.12.2020
Selgitus: Hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks jätkati erinevate
teenuste osutamisega, koolituste korraldamise ja juhendmaterjalide koostamisega. Viidi ellu projekt,
mille raames toimus vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-
eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine”, mille eesmärgiks oli testida kahes Eesti
54
piirkonnas (kokku tegevuste ellu viimine 43 kohalikus omavalitsuses) pakkuja poolt pakutud nägemust
koostöömudelist vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis ning üle-eestiliseks
rakendamiseks sobiva koostöömudeli välja töötamine.
SKAs jätkati kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse tegevustega. SKA KOV nõustamisüksus on
nõustamistel ja koostöö arendamisel panustatud sotsiaaltöötajate konsulteerimisele, KOV
nõustamisele jne. Samuti on olnud partneriks Ida-Virumaa arendusprogrammile. Oma soovitustes on
KOV üksus lähtunud koondatud analüütikast hoolekandes. KOVidele on kättesaadavaks tehtud nende
koondandmed riiklikes registritest, mis peaks võimaldama KOVidel paremini sihitada oma tegevusi ja
arendusprogramme oma elanikele vastavalt.
Jätkus Ida-Virumaa arendusprogramm sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamiseks. Toimusid
mitmed kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega.
Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning
nõustatakse sobilike toetusmeetmete teemal, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud taotlusvoor on
Ida-Virumaa KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas (Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa,
Tallinn, Raplamaa, Lääne- Virumaa ja Järvamaa) paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist.
Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva
koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, milline peaks olema
rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt abistavad
juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua positiivseid
näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest.
Infoühiskond X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Tegevuse 3.4 raames valmivate sotsiaalteenuste kaardistuste üheks eesmärgiks oli uurida
ka kohalike omavalitsuste valmisolekut ja juba toimivaid lahendusi hoolekandeteenuste osutamiseks
läbi info- ja kommunikatsioonivahendite lahenduste.
1.01.2016 - 31.12.2017
Korraldati ideekonkurss, kus arendati välja uuenduslikke ideid sotsiaalvaldkonna probleemide
lahendamiseks. Nii mitmedki ideed olid just info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad
hoolekandeteenuste osutamise lahendused. Välja töötatud ideedel on võimalus tulla taotlema toetust
idee edasi arendamiseks, piloteerimiseks ja teenuse/toote liialdamiseks pakkumisek sama meetme
avatud taotlusvoorudest.
1.01.2018 - 31.12.2018
Jätkatakse RFK (rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil)
tugineva elektroonse hindamiskeskkonna testimisega, mis võimaldab dokumenteerida
rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja
tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust,
dokumenteerida vajalikud sekkumised ning hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust.
1.01.2019 - 31.12.2019
Valmis meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendus, mis toetab andmekogu
efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite andmete sisestamist ning muuta
see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja
funktsionaalsemaks.
1.01.2020 – 31.12.2020
Selgitus: Käesoleval perioodil otseselt sellesse valdkonda panustavaid tegevusi ei tehtud.
Riigivalitsemine X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: TAT tegevus toetab teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Läbi info- ja kaasamisürituste
pakuti maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja teenuse osutajatele võimalust teadlikkuse tõstmiseks
sotsiaalteenuste kvaliteedist ning kvaliteedijuhtimisest. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamisel ja koolituste pakkumisel tehti koostööd Sotsiaalministeeriumi
hoolekande osakonnaga, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, toetades seeläbi terviklikku
riigivalitsemist ja teenuse kvaliteedi ühtlustamist riigis. Järelevalve põhimõtete ja metoodika
ühtlustamine toetab osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu ja ühtlustumist kogu riigis, toetades seeläbi
55
tõhusat riigivalitsemist.
1.01.2016- 31.12.2017
Selgitus: Jätkus rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja koolituste
pakkumine, mille raames tehti koostööd Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnaga,
Haridusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, toetades seeläbi terviklikku
riigivalitsemist ja teenuse kvaliteedi ühtlustamist riigis. Jätkuvalt tegeleti järelevalve põhimõtete ja
metoodika ühtlustamisega, mis toetab osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu ja ühtlustumist kogu riigis,
toetades seeläbi tõhusat riigivalitsemist.
1.01.2018 - 31.12.2018
Selgitus: TAT tegevused toetavad teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Läbi erinevate koolituste,
supervisioonide ja infoürituste pakuti sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele võimalust tõsta
oma pädevust sotsiaalteenuste osutamisel.
1.01.2019 - 31.12.2019
Selgitus: TAT tegevused toetavad teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Läbi erinevate koolituste,
juhendmaterjalide koostamise (juhendit KOV kohustuslike sotsiaalteenuste kohta, teenuste
kvaliteedijuhised) ja infoürituste pakuti sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele võimalust tõsta
oma pädevust sotsiaalteenuste osutamisel. Toetades KOV sotsiaaltöötajaid aidatakse kaasa
ühtlasema riigivalitsemise praktikale.
1.01.2020 – 31.12.2020
Selgitus: TAT tegevused toetavad teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Läbi erinevate koolituste,
juhendmaterjalide koostamise (juhendit KOV kohustuslike sotsiaalteenuste kohta, teenuste
kvaliteedijuhised) ja infoürituste pakuti sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele võimalust tõsta
oma pädevust sotsiaalteenuste osutamisel. Toetades KOV sotsiaaltöötajaid aidatakse kaasa
ühtlasema riigivalitsemise praktikale.
Võrdsed võimalused X X
sh sooline võrdus X X
Selgitus: Otseselt ei sihitata tegevusi meestele või naistele- kõik on võrdselt tegevustes oodatud
osalema.
sh võrdne kohtlemine X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
1.01.2016 - 31.12.2017
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
1.01.2018 - 31.12.2018
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
1.01.2019 - 31.12.2019
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. Ühtlustades KOVide
praktikaid sotsiaalteenuste osutamisel, panustatakse võrdsema ühiskonna tekkimisele, toetades
seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. KOVide tegevused on suunatud tööturul
vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja
terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste
ühiskonnaliikmetega.
1.01.2020 – 31.12.2020
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. Ühtlustades KOVide
praktikaid sotsiaalteenuste osutamisel, panustatakse võrdsema ühiskonna tekkimisele, toetades
seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. KOVide tegevused on suunatud tööturul
vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja
56
terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste
ühiskonnaliikmetega.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele25
1.01.2015 – 31.12.2016
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viib ellu tegevusi 1.2, 1.3 ja 3.3
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitus „Töö psüühikahäiretega kliendiga“
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib punkti 3.2 alt ellu Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldavate ja
osutavate teenuste kvaliteedi tõstmist läbi järelevalve parandamise.
Maakondlikud arenduskeskused (SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Harju Ettevõtlus- ja
Arenduskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA
Läänemaa Arenduskeskus, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA
Saaremaa Arenduskeskus, SA Tuuru, SA Tartu Ärinõuandla, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA
Viljandimaa Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur) koostasid punkti 3.4 raames
sotsiaalteenuste kaardistusi ning analüüsi sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise kohta perioodiks
2016-2020. MAKid andsid sisendi ka sotsiaaltranspordi korraldamise kontseptsiooni.
Koostöö TAT partneritega on sujunud sisuliste teemade osas hästi. Probleeme on olnud 15 partneri
(Maakondlikud Arenduskeskused) maksearuannete kinnitamisega. Arenduskeskuste poolt sõlmitud
lepingutes, täidetud tööajatabelites on TAT tööd väga üldsõnaliselt lahti kirjutatud, mis raskendab
hinnata erinevate töötajate tehtavate tööde erisust. Mõningate lepingute mahud ületavad 5000 euro piiri
või lihthanke piirmäära, aga MAK ei ole võtnud võrdlevaid pakkumusi ning lihthanke puhul pole pannud
teadet riigihangete registrisse. Esitatud aruanded ei ole esitatud korrektselt. Seoses MAK tegevustega
esitatud RÜ poolt finantskorrektsiooni otsus (845,74 eurot). MAK tegevused TATis 2017. aastaks on
lõppenud.
1.01.2017 – 31.05.2017
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viib ellu tegevusi 1.2 ja 1.3.
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitused spetsialistidele, kes tegelevad
psüühikahäiretega kliendiga.
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib punkti 3.3 alt ellu hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamist
kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning
rakendamise kaudu.
Maakondlikud arenduskeskuste tegevus TATis lõppes 2016. aasta lõpuga.
Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskus) ülesannete ümberkujundamisega viidi alamegevuses 1.2 abivahendite nõustamise ja
alamtegevuses 3.3 kvaliteedijuhtimisega seotud ülesanded Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest
üle Sotsiaalkindlustusametisse. Kvaliteedijuhtmisega seotud ülesannete täitmise osas on SKAl olnud
probleeme seoses vastavate spetislistide puudumusega.
Eelarve täitmise aruandes on kajastatud riigikassast 31.05.2017 seisuga välja makstud aruannete
summad (kuni MT17), mis kattuvad eelmise eelarve täitmise aruandega esitatud summadega.
Maksetaotlused (18-22) olid pikemat aega Rakendusüksuses järelevalve osakonnas kontrollis ning
sellest tulenevalt ei kinnitatud 2017. a esimeses pooles maksetaotlusi 18-22.
30.06 seisuga on need maksetaotlused kinnitatud ja aruande esitamise ajaks on maksetaotlused nr
18-22 ning 23 ja 24 väljamakstud.
Ajavahemikul 02.08-22.12.2016 viis Rakendusüksus läbi programmi auditi, mille lõpparuandes nr ESF-
121/2016 toodi välja, et toetuse saaja ei ole arvestanud puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga. Auditi käigus leiti TAT partneri Astangu KRK osas mitteabikõlblikke kulusid kokku
summas 135,13 eurot, millele lisandusid ka kaudsed kulud 13,79 eurot. Kokku oli 3.03.17 esitatud
finantskorrektsiooni otsus summas 151,81 eurot. Finantskorrektsioon puudutas maksetaotlusi 1 ja 5.
Rakendusüksus kontrollis tulenevalt projektiauditis nr ESF-121/2016 välja toodud puhkusetasude
ebakorrektsest arvestamise metoodikast ka teiste antud TATi töötajate puhkusetasude abikõlblikkust,
25
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
57
mille tulemusena esitati 22. 04.17 finantskorrektsiooni otsus vähendada TAT eelarvet mitteabikõlblike
kulude võrra summas 1024,74 eurot (sh kaudsed kulud). Otsus puudutas Astangu KRK poolt välja
makstud otseseid personalikulusid. Finantskorrektsioon puudutas järgmisi maksetaotlusi: MT 4,5,7,8,10,
11, 12, 16. Antud summasid veel TAT kogueelarvest maha pole võetud, vaid seda tehakse järgmise
TAT muudatusega.
Koostöö TAT partneritega on sujunud sisuliste teemade osas hästi.
1.06.2017 – 31.12.2017
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viis ellu tegevust 1.2 (kuni 30.09.2017) ja tegevust 1.3.
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitused spetsialistidele, kes tegelevad
erivajadustega kliendiga.
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib alates 1.02.2017 punkti 3.3 alt ellu hoolekandeteenuste kvaliteedi
edendamist kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise kaudu. Punkti 1.2 alt viiakse alates 1.10.2017 ellu keskkonnakohanduse
ja alates 1.02.2017 abivahendialast nõustamistegevust ja koolitusi.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus, mille tegevused on kajastatud TAT punktis 2.1.3, 2.1.3 ja
2.4.2.
Eelarve täitmise aruandes on kajastatud riigikassast 31.05.2018 seisuga välja makstud aruannete
summad. Hetkel on kinnitamata kaks maksetaotluse aruannet (MT 32 ja 36), mille kinnitamisel tõuseb
kogueelarve täitmise protsent 55 protsendilt 61 protsendile. Ettevalmistamisel oleva TAT muudatusega
vähendatakse TAT 2018.a eelarvet umbes 600 000 euro võrra kuna sotsiaaltranspordi IT lahenduse
arendamine lükkub edasi 2019. aastasse ja sotsiaaltransporditeenuse osutamise jaoks koostatakse
eraldi TAT ning sellele teenusele TATis raha ei ole vaja planeerida (2018.a oli planeeritud 100 000
eurot). TAT muudatusega viiakse vastavusse ka 2017.a eelarve täitmine ning sellest tulenevalt
vähendatakse TAT eelarvet umbes 300 000 euro võrra. Seoses alustatud TAT muudatusega väheneb
2015-2018. aastaks planeeritud eelarve kokku ligikaudu 1 miljoni euro võrra.
1.01.2018 – 31.05.2018
Koostöö partneritega on hea. Koostöös partneritega on ettevalmistamisel TAT muudatus ning toimuvad
kohtumised 2019-2020 tegevuskava koostamiseks. Jooksvalt toimub partneritega arutelu tegevuste ellu
viimisel üles kerkinud jooksvate küsimuste osas.
Partneritega on lahendamisel ka mõned olulisemad esile kerkinud probleemid:
- Tegevuse 3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ osas
oleme leidnud kulud, mille maksmine TATist ei ole abikõlblik ja valmistame koostöös SKAga
vabatahtliku tagastuse kirja RÜ-le.
- Tegevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning
koolituste pakkumine“ osas on probleemid tekkinud seoses 2017.a teenitud tulu teemal. RÜ
poolt on esitatud finantskorrektsiooni otsus, millega seoses on toimunud mitmeid kohtumisi
Astangu, AR, RÜ ja Rahandusministeeriumiga. Antud teema arutelud jätkuvad ka 2018.a teises
pooles.
- Tegevuse 2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ osas on
probleemina välja tulnud SKA kütuse hankemenetlus (algatatud RÜ poolt järelevalvemenetluse),
mis on takistanud TAT nr 32 maksetaotluse välja maksmist. Antud teema arutelud jätkuvad ka
2018.a teises pooles.
Seoses projektijuhtide lahkumisega tegevuses 1.3 (Astangu) ja 3.1 (TAI) on käesolevast perioodist tööl
kaks uut projektijuhti, ka tegevuses 1.4 (SKA) võeti tööle projektijuht. Kõigi uute projektijuhtidega on
teihtud mitmeid koostöökohtumisi arutamaks TATis planeeritud tegevuste ellu viimist.
1.06.2018 – 31.12.2018
Koostöö partneritega on hea. Jooksvalt toimub partneritega arutelu tegevuste ellu viimisel üles kerkinud
küsimuste osas:
- Tegevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning
koolituste pakkumine“ osas jätkus arutelu 2017.a teenitud tulu teemal. TAT muudatusega lisati
eelarvesse projektiväliste ehk mitteabikõlblike kuludena Astangu kulud, mida antud projekti ellu
viimisega tehti. Rakendusüksusele esitatud täiendatud materjalid.
- Tegevuse 2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ osas toimusid
läbirääkimised projekti pikendamiseks ühe kuu võrra. Projekti sujuvamaks lõpetamiseks selline
otsus viimase TAT muudatusega ka tehti ja tegevusi pikendati kuni 31.01.2019.
58
- Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus) ülesannete ümberkujundamisega tehti otsus, et
rehabilitatsiooniteenuse arendamisega seotud ülesanded viiakse Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse. Seoses sellega arutati TAT tegevuse 1.3
„Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine“ edasisi tegevusi ning TAT muudatusega on alates 2019.a algusest tegevuse 1.3 ellu
viijaks Sotsiaalkindlustusamet. Tegevusega liigub kaasa ka suurem osa Astangu perosnalist,
kes antud TAT tegevust seal ellu viisid.
- Parteritega arutati TAT 2019-2020 tegevuskava ning eelarvega seotud küsimusi.
1.01.2019-31.05.2019
Koostöö partneritega on hea. Jooksvalt toimus partneritega arutelu tegevuste ellu viimisel üles kerkinud
küsimuste osas. Olulisemad küsimused, millega aruandlusperioodil tegeleti:
- Tegevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning
koolituste pakkumine“ 2017.a teenitud tulu osas esitas RÜ otsuse, et kuna Astangul kaasnesid
antud tegevuse ellu viimisega ka suured projektivälised kulud, siis ei olnud tegu tulu teenimisega
ja finantskorrektsiooni otsust sellega seoses ei esitatud ning Astangul tagasimakset ei tulnud
teha.
- Tegevuse 3.2 „Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga
seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus“ osas toimus TAI-ga
arutelu läbi viidud dementsuseteemalise koolituse osalejatelt tasu võtmise osas ning saadi RÜ-lt
finantskorrektsiooni otsus, millega seoses vähendatakse TAT muudatusega TAT 2018.a
eelarvet 600 euro võrra.
- Sotsiaalkindlustusamet avastas raamatupidamise järelkontrolli käigus, et maksetaotlustesse on
pandud mõningad kulud, mis ei ole tegelikult projektiga seotud ning samuti leiti ka kulusid, mis
olid maksetaotlustesse jäänud lisamata. Sesoses sellega toimus Sotsiaalkindlustusametiga
arutelu, kuidas nende kuludega toimida. TATiga mitte seotudkukude osas tegi SKA vabatahtliku
tagastuse ning varasemate aastate kulud, mis olid maksetaotlusest välja jäänud, esitati 2019.a
maksetaotlusesse.
- 28. märtsil toimus rakenduskoosolek, kus osalesid ka Sotsiaalkindlustusameti projektijuhid.
Koostöös partneritega on ette valmistamisel ka TAT muudatus.
1.06.2019-31.12.2019
Koostöö partneritega on üldiselt hea. Jooksvalt toimus partneritega arutelu tegevuste ellu viimisel üles
kerkinud küsimuste osas. Mõningaid probleeme on esinenud osalejate anmekorja tabli õigeagse
esitamisega partnerite poolt. Põhjuseks on olnud töötaja suur töökoormus aruande esitamise perioodil.
Aastal 2019 toimus ka TAT muutmine (09.07.2019 kk 47 ) ja olulisemad muudatused olid:
Lisati alategevus 2.1.5 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest“, mille
raames korraldab Sotsiaalministeerium üritusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust
tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kasutamise kohta sotsiaalhoolekandesektoris.
Tunnistati kehtetuks alategevus 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“. Kuna
samast meetmest elluviidava TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“
tegevused on planeeritust pikema ettevalmistuse tõttu edasi lükkunud, jääb
sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks planeeritud infotehnoloogilise lahenduse
väljatöötamine sellest TAT-st ära. Sotsiaaltranspordi TAT tegevuste elluviimisel võetakse
kasutusele juba olemasolevad infotehnoloogilised lahendused, mida kohandatakse vastavalt
projekti vajadustele. Nimetatud alategevus on märgitud 2018. aasta lõpu seisuga lõpetatuks.
Lisati alategevus 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“,
mille eesmärgiks on käivitada Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistidele
mentorlusprogramm, mis aitaks kaasa Ida-Virumaal sotsiaalteenuste loomisele, arendamisele ja
pakkumisele.
Lisati alategevus 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine
esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele.“, mille
eesmärgiks on katsetada täiendatud hoolduskoordinatsiooni mudeli rakendatavust Eesti eri
piirkondades, hindamaks kas ilmneb veel kitsaskohti, millele tähelepanu pöörata ja mida
keskselt reguleerida.
TAT tegevuste ellu viimine ja seatud eesmärkide saavutamine 2019.a teises pooles toimus suures osas
plaanipäraselt.
1.01.2020-31.05.2020
59
Koostöö partneritega on üldiselt hea. Jooksvalt toimus partneritega arutelu tegevuste ellu viimisel üles
kerkinud küsimuste osas. Antud perioodil olid peamised küsimused seotud Covid-19 viirusest tingitud
eriolukorra piirangutega seotud (kuidas korraldada koolitusi, küsida osalejatelt isikuandmeid, pikendada
lepinguid jne). Seoses Covid-19 viirusega kehtestatud eriolukorra tõttu on pikendatud lepingute
tähtaegu ja sellest tulenevalt on ette näha mõningate tegevuste puhul ka ajakavade nihkumisi 2-3 kuu
võrra hilisemaks.
2020 aasta esimeses pooles toimus ka TAT muutmine (31.03.2020) ja olulisemad muudatused olid:
Pikendati TAT üldist abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2022 seoses uute tegevuste
lisandumisega.
TAT kogueelarvet suurendati 4 750 000 euro võrra (sh ESF 4 037 500 ja omafinantseering 712
500). Eelarvet suurendati meetme tegevuse 2.2.1 avatud voorude eelarvest. Muudatuse
põhjuseks oli uute tegevuste lisamine TAT-sse ja juba toimuvate tegevuste pikendamise
vajadus.
Täiendati tegevust 2.1.5 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest“
2020. aastal toimuvate tegevuste kirjeldusega.
Lisati uued tegevused 2.1.6 „Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“ ja 2.1.7
„Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“.
1.06.2020-31.12.2020
Koostöö partneritega on üldiselt hea. Jooksvalt toimusid partneritega arutelud tegevuste ellu viimisel
üles kerkinud küsimuste osas. Antud perioodil olid peamised küsimused seotud Covid-19 viirusest
tingitud eriolukorra piirangutega seotud (kuidas korraldada koolitusi, küsida osalejatelt isikuandmeid,
pikendada lepinguid jne). Seoses Covid-19 viirusega kehtestatud eriolukorra tõttu on pikendatud
mõningate lepingute tähtaegu ja sellest tulenevalt on ette näha mõningate tegevuste puhul ka
ajakavade nihkumisi 2-3 kuu võrra hilisemaks.
2020.a lõpuga lõppevad TATis järgmised tegevused:
1.2 Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (plaanipäraselt)
1.5 Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (plaanipäraselt)
1.6 Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (konverentsi fookus muutus oluliselt ning see ei
sobinud enam TATist rahastamiseks. Ühtegi kulu antud tegevusega ei tekkinud)
3.3 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide
ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu (plaanipäraselt)
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Terry Ney
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse /allkirjastatud digitaalselt/
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
60
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
TAT eelarve täitmise aruanne*
TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2015 - 31.12.2022
TAT nimi: Tööturul ossalemist toetavad hoolekandeteenused
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Kulu aruandeperioodi lõpuks
(toetuse saajale tasutud
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) väljamakse taotluste põhjal) Eelarve täitmise %
Rea nr Kulukoht1 Abikõlblik kulu sh ERF tüüpi Abikõlblik kulu sh ERF tüüpi Abikõlblik kulu
kulu kulu
1 2 3 4 5 6 7=(veerg 5/veerg 3)*100
1 TAT otsesed kulud 16 749 280 7 789 873,27 46,51
1.1 TAT juhtimiskulud 280 428 185 821,50 66,26
2.1 Erivajadustega inimestele ning
nende pereliikmetele tööturul osalemist
1.2 toetavate hoolekandeteenuste
osutamine (väljund)
7 376 072 3 321 746,13 45,03
1.2.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 2 608 268 1 875 928,16 71,92
Innovaatiliste sh info- ja
kommunikatsioonitehnoloogial (IKT)
1.2.2
põhinevate hoolekandeteenuste
arendamine 114 084 114 083,04 100,00
Keskkonna kohandamise ja
1.2.3
abivahendialase nõustamise kulu 218 358 127 601,95 58,44
Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja
1.2.4 sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise kulud 1 989 176 1 082 559,92 54,42
Erihoolekandesüsteemi arendamine
1.2.5
teenuse disaini kaudu 120 482 120 481,33 100,00
Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest
1.2.6 hoolekandeteenustest 8 000 1 091,73 13,65
1.2.7 Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents 437 000 0,00 0,00
1.2.8 Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine 1 880 704 0,00 0,00
2.2 Integreeritud teenuste osutamine
1.3 toimetulekuraskustes inimestele
(väljund) 1 287 785 1 288 654,78 100,07
1.3.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 420 321 420 319,60 100,00
1.3.2 Integreeritud teenuste osutamise kulud 867 464 868 335,18 100,10
2.3 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide
pädevuse toetamine
1.4
hoolekandeteenuste osutamiseks
(väljund) 2 636 813 1 745 165,51 66,18
1.4.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 970 637 859 519,37 88,55
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja
1.4.2 teenusepakkujate supervisioon ja
täiendkoolitus 708 265 337 229,52 47,61
Varem välja arendatud ja rakendatud
teenuste levimuse, mõju ja arenguga
1.4.3
seotud uuringud edasiseks teenuste
korralduseks ja arendustegevus 557 588 234 548,50 42,06
Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi
edendamine kvaliteediteemaliste
1.4.4 koolituste, konsultatsioonide ja
kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise
ning rakendamise kaudu 370 973 284 518,16 76,70
Eelanalüüside koostamine maakondade
lõikes ning kohalike omavalitsuste ja
1.4.5
omavalituse liitude toetamine avatud
taotlusvooru projektide koostamisel 29 350 29 349,96 100,00
2.4 Kohalike omavalitsuste võimekuse
tõstmine ja koostöö toetamine
1.5 sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks.
5 168 182 1 248 485,35 24,16
1.5.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 1 828 950 630 489,66
1.5.2 Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused 159 580 125 662,88 78,75
Sotsiaaltransporditeenuse (STT)
1.5.3
korralduse arendamine 2 521 2 520,64 99,99
Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja
1.5.4 sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine 430 266 428 974,20 99,70
Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande
1.5.5 alane nõustamine elanikkonna
abistamiseks 547 670 51 911,15 9,48
Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste
1.5.6
arendamisel ja pakkumisel 277 195 8 926,82 3,22
Inimkeskse hoolekande-ja
tervishoiusüsteemi korralduse arendamine
1.5.7 esmatasandi hoolduskoordinatsiooni
süsteemi abil hooldusvajadustega
inimestele 1 922 000 0,00 0,00
2 Kaudsed kulud 908 567 588 088,8 64,73
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 17 657 847 8 377 962,06 47,45
4 Otsesed personalikulud kokku4 6 108 604 3 972 078,29
5 Jaotamata eelarve 0
6 Abikõlblik kulu kokku 17 657 847
7 Mitteabikõlblik kulu 22 559
8 Kogumaksumus 17 680 406
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
e kinnitamine"
mitteabikõlblik
kulu
22 559
21 731
828