AS Gaasivõrk
Gaasi tn 5 Meie 25.11.2020 nr 7-1/20-0205-322-1
Tallinn 11415
E-post:
[email protected]
Eesti Gaasiliit
Laki 16
Tallinn 10621
E-post:
[email protected]
AS-i Gaasivõrk võrguga
ühendatud jaotusvõrguettevõtjad
AS-i Gaasivõrk suurtarbijad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
E-post:
[email protected]
Märgukiri võrguteenuste hinna kohta
Maagaasiseaduse (MGS) § 23 järgi peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes
võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi
mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning
põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga. Samuti tuleb
võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine,
investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse ning keskkonnanõuete täitmine. Lisaks peavad
olema täidetud kvaliteedi ja ohutusnõuded ning tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja
investeeritud kapitalilt.
Võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama
Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kuigi MGS ei näe ette otsest võimalust eristada
võrguteenuste eest võetavaid tasusid (nt võimsuste, tarbimismahtude vm põhiselt), võib soovi
korral võrguettevõtja sellise taotluse Konkurentsiametile esitada.
Erinevalt gaasi võrguteenuse osutamisest on näiteks elektrituruseaduses (ELTS) võrguteenuse
eest võetavate tasude eristamine selgemalt reguleeritud. ELTS § 72 lõige 3 sätestab, et
võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides seaduse muid asjakohaseid sätteid.
Praktikas on võrguettevõtjad seda võimalust ka kasutanud ning elektri võrguteenuse osutamisel
eristanud võrgutasud pingete ja/või liitumispunkti asukoha alusel (kas liitumispunkt on liinil
või alajaamas). Ka on võrguettevõtjad rakendanud võrgutasude osas nii muutuvkomponenti
(s/kWh) kui ka püsi- ehk võimsuskomponenti (näiteks €/kW või €/A). Sisult võrreldav
regulatsioon on sätestatud ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusega, mis näeb ette teisele
vee-ettevõttele teenuse osutamise eraldi hinnakirja alusel.
MGS-ist tuleneva regulatsiooni järgi Konkurentsiamet võrguteenuste hindade eristamiseks
võrguettevõtjat kohustada ei saa, küll aga saab anda suuniseid või soovitusi hindade
rakendamiseks viisil, mis on kooskõlas MGS § 2 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega1. MGS § 22
lõikest 9 tulenevalt võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise
põhimõtet.
Konkurentsiameti hinnangul esineb Eesti gaasiturul probleem, mille järgi väiksemate
jaotusvõrguettevõtjate tarbijad on võrreldes suurima võrguettevõtja AS-i Gaasivõrk tarbijatega
seatud ebasoodsamasse olukorda, sest nad peavad hüvitama võrguteenuse hinna, mida nende
jaotusvõrguettevõtja maksab AS-ile Gaasivõrk tema poolt osutatud võrguteenuse eest kui ka
maksma võrguteenuse eest jaotusvõrguettevõtjale, kelle võrguga nende tarbijapaigaldised
ühendatud on. Sellest tulenevalt on erinevate jaotusvõrkude tarbijad erinevalt koheldud.
Näiteks AS-i Gaasivõrk võrguga liitunud tarbija maksab võrguteenuse eest oluliselt vähem kui
mõne teise jaotusvõrgu klient. See tuleneb asjaolust, et nt nii eelpoolnimetatud AS-i Gaasivõrk
tarbija kui ka AS-i Gaasivõrk teenust tarbiv jaotusvõrguettevõtja maksavad osutatud teenuse
eest analoogset võrguteenuste tasu.
Nimetatud probleemi ei esine elektri võrguteenuse osutamisel, sest nagu eelpool välja toodud,
maksab näiteks Elektrilevi OÜ jaotusvõrguga liitunud võrguettevõtja võrguteenuse eest
oluliselt vähem kui lõpptarbija. Ka on see probleem lahendatud veeteenuse osutamisel, kus
teisele vee-ettevõttele teenust osutav ettevõte müüb teenust eraldi hinnakirja alusel.
Samuti võiks AS Gaasivõrk kaaluda probleemi lahendamist olukorras, kus gaasi väheses mahus
kasutavad, kuid suurt võrgu läbilaskevõimsust broneerivad tarbijad maksavad teenuse eest
suhteliselt madalat tasu. Näiteks võib tuua kaugkütte tipukoormust tagavad tootjad, kelle
tarbimise maht on madal, kuid samas broneerivad olulise koguse võrgu võimsusest. Samal ajal
on suure tarbimismahuga, ühtlase tarbimiskoormusega suurtarbijad, kes katavad olulise osa
gaasi jaotusvõrgu kuludest.
Mõlema eelpool mainitud probleemi osas on Konkurentsiameti poole pöördunud nii
AS-i Gaasivõrk võrguga ühendatud jaotusvõrguettevõtjad kui ka suurtarbijad.
Konkurentsiameti hinnangul peaks AS Gaasivõrk nimetatud probleemide leevendamiseks
esitama Konkurentsiametile taotluse, milles võrguteenuse hinda puudutavad tasud on tarbijate
erinevusi arvestades eristatud. Samuti saaks AS Gaasivõrk kaaluda võimalust eristada
võrguteenuste hindasid mh näiteks tarbitud gaasikoguste mahtusid aluseks võttes ning seejuures
tarbijate võrdset kohtlemist tagades.
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet tõstatunud küsimustes ettepaneku alustada
konsultatsiooni, mille viib läbi AS Gaasivõrk. Nimetatud arutelusse peaksid olema kaasatud
erinevad osapooled – nii võrguettevõtete kui ka suurtarbijate esindajad, sh Eesti Gaasiliit ja
Konkurentsiamet. Kuna ei saa välistada, et MGS-i peaks vastavasisuliselt täpsustama, edastab
amet käesoleva kirja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
1
MGS § 2 lõike 2 järgi peavad sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused olema koordineeritud ning vastama
objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne,
põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.
2 (3)
Samuti edastab Konkurentsiamet kirja AS-i Gaasivõrk poolt Konkurentsiametile esitatud
andmete põhjal AS-i Gaasivõrk suurtarbijatele, keda AS Gaasivõrk võrgutasude hinnakujundus
võib kõige rohkem mõjutada. Kuna tegemist võib olla tundliku informatsiooniga, saadab amet
käesoleva kirja suurtarbijatele eraldi, tagades sellega võimaluse osaleda ettepanekus nimetatud
konsultatsioonis vastavalt soovile.
Samuti saadab amet eraldi kirja AS-i Gaasivõrk võrguga ühendatud jaotusvõrguettevõtjatele.
Vajadusel on Konkurentsiamet valmis ettepanekut täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)