Ärakiri
Ärisaladused välja jäetud
Ekogaisma Eesti OÜ
13.11.2020 nr 5-5/2020-039
MTÜ Eesti Elektoonikaromu
Teade järelevalvemenetluse lõpetamisest ja soovituse tegemine Ekogaisma Eesti
OÜ-le
Konkurentsiametile laekus 02.07.2020 MTÜ Eesti Elektroonikaromu (edaspidi ka E-Romu)
taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks Ekogaisma Eesti OÜ (edaspidi: Ekogaisma) suhtes,
mille kohaselt Ekogaisma kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit. E-Romu palus
Konkurentsiametil alustada menetlust, tuvastamaks võimalik konkurentsireeglite rikkumine,
kuna Ekogaisma tegevus on toonud kaasa E-Romu poolt teatud tegevuste lõpetamise ja E-
Romu klientide kaotamise.
1. MTÜ Eesti Elektroonikaromu esitatud taotluses toodud asjaolud
E-Romu poolt esitatud taotluse kohaselt seisnes väidetav Ekogaisma turgu valitseva seisundi
kuritarvitamine järgnevas. E-Romu on tootjavastutusorganisatsioon (TVO), kelle peamiseks
äritegevuseks on TVO teenuste pakkumine ning kasutatud elektroonikaseadmete kogumise ja
taaskasutamise korraldamine (st ettevõtja opereerib ise ka vajalikku võrgustikku jäätmete
kogumiseks). Lisaks kokkulepetele muude elektroonikajäätmete osas TVO teenuse
pakkumiseks on E-Romu sõlminud tooteid turule lasta soovivate ettevõtjatega kokkuleppeid
lambijäätmete osas samade teenuste pakkumiseks. Gaaslahenduslampide jäätmete (sh
lumifoor- ja säästulambid) osas oli E-Romu sunnitud alates 01.07.2019 TVO teenuse
pakkumise lõpetama, kuna konkreetsete lambijäätmete käitlemisega tegutsev koostööpartner
(Läti ettevõtja BAO AS) väljus sellest tegevusalast ning Eestis gaaslahenduslampe ümber ei
töödelda. E-Romu selgitas, et teised alternatiivsed teenusepakkujad oleksid olnud liiga kallid,
seda muuhulgas tulenevalt E-Romu väikesest turuosast ja töötlemise mahtude väiksusest.
Ekogaisma tegutseb samuti TVO-na ning tegeleb omakorda ka lambijäätmete kogumise
korraldamisega ja töötlemisega, spetsialiseerudes lambijäätmetele, sh gaaslahenduslampidele.
E-Romu hinnangul lasevad Ekogaisma lepingupartneriteks olevad ettevõtjad Eestis turule ca
90% lambijäätmetest ning osakaal gaaslahenduslampide osas on veelgi suurem. Lambijäätmete
kogumise kohustuse täitmiseks on Ekogaisma sõlminud lepinguid erinevate ettevõtjatega ning
selliselt loonud ja kontrollib lambijäätmete kogumiseks spetsialiseerunud kogumispunktide
võrgustikku.
E-Romu selgitab enda taotluses, et gaaslahenduslampide jäätmete kogumiseks vajaliku
võrgustiku opereerimise fikseeritud kulud on sedavõrd suured, et alla 10% turuosa juures (nagu
see on E-Romul) ei ole see majanduslikult mõistlik ning samuti ei ole võimalik dubleerida
elektroonikajäätmete ning gaaslahenduslampide jäätmete kogumise võrgustikku. Samas oleks
E-Romu soovinud gaaslahenduslampide osas TVO teenust edasi pakkuda, kuid tal ei olnud
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
võimalik tagada vertikaalselt seotud turgudelt vajaliku sisendi (gaaslahenduslambi jäätmete
kogumine) ostmist. Jätkamaks tegutsemist TVO-na vajaks E-Romu gaaslahenduslampide
jäätmete kogumiseks teenuse sisse ostmist Ekogaismalt. kes keeldus E-Romule sellist teenust
pakkumast. Samas E-Romule teadaolevalt ostab Ekogaismalt teenust lambijäätmete kokku
kogumise korraldamiseks MTÜ Eesti Elektroonikaseadmete Ringlus (edaspidi: EES-R).
Alternatiivselt on E-Romu valmis olnud suunama oma klientidest tootjad gaaslahenduslampide
osas ka otse Ekogaismaga liituma, kuid Ekogaisma on keeldunud klientidele teenuse
osutamisest ainult ühe kategooria (gaaslahenduslambid) lambijäätmete osas. Näiteks on E-
Romu soovitanud [……] arenduskeskusel sõlmida gaaslahenduslampide kategooria osas leping
Ekogaismaga ning muude lambijäätmete osas jätkata koostööd E-Romuga, kuid Ekogaisma ei
pidanud sellist kategooriate eraldamist võimalikuks. Faktiliselt toob see kaasa kliendile
vajaduse kõikide lambijäätmete osas TVO teenuse ostmise Ekogaismalt.
Sisuliselt viitab E-Romu oma taotluses, et Ekogaisma turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
seisneb kahes asjaolus. Esiteks kuna Ekogaisma kontrolli all olev lambijäätmete kogumise
võrgustik vastab E-Romu hinnangul olulise vahendi tingimustele, siis on E-Romul õigus saada
ligipääsu Ekogaisma kogumisvõrgustikule samadel tingimustel nagu on seda saanud EES-R.
Ekogaisma on aga sellistel tingimustel teenuse pakkumisest keeldunud. Teine võimalik turgu
valitseva seisundi kuritarvitamise asjaolu seisneb E-Romu hinnangul selles, et Ekogaisma
sunnib oma klienti sõlmima eksklusiivsuslepinguid, rikkudes sellega KonkS § 16 punkti 2.
Täpsemalt seisneb see selles, et Ekogaisma on keeldunud [……] TVO lepingu sõlmimisest
gaaslahenduslampide osas, kui [……] ei kasuta Ekogaismat ka kõikide teiste lambijäätmete
kogumiseks. E-Romu hinnangul on tegemist faktiliselt kohustusega sõlmida Ekogaismaga
eksklusiivsusleping, millega Ekogaisma piirab kaubaturgu ning ei võimalda E-Romul jätkata
[……] samaaegselt LED pirnide osas TVO teenuse osutamist. Taoliste tingimuste jätkuval
kehtestamisel on E-Romu sunnitud lõpetama lambijäätmete osas TVO teenuse pakkumise
tervikuna ning Ekogaisma jääks ainsaks lambijäätmete osas TVO teenust pakkuvaks
ettevõtjaks.
2. Ekogaisma Eesti OÜ esitatud selgitused
Konkurentsiamet alustas 28.07.2020 E-Romu esitatud taotluse alusel järelevalvemenetluse ning
edastas Ekogaismale teabetaotluse, milles paluti kirjeldada gaaslahenduslampide jäätmete
kogumissüsteemi, täpsemalt kas gaaslahenduslampide jäätmete kogumine peab toimuma
teistest lambijäätmetest eraldi ning kas see on kuidagi reguleeritud seaduse või määrusega.
Gaaslahenduslampide jäätmete kogumine on reguleeritud üldise Vabariigi Valitsuse määrusega
„Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning
taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude
tähtajad.“ Ekogaisma selgitas1, et lambijäätmete kogumisel ei ole võimalik eristada teenuse
pakkumist gaaslahenduslampide ja LED lampide jäätmete osas, kuivõrd tarbija, kes peamiselt
vastavaid lambipirnide kogumiskaste kasutab, ei ole üldjuhul võimeline gaaslahenduslampide
ja LED lambipirnide tüüpe visuaalsel vaatlusel eristama. Sellest tulenevalt toimub nii
gaaslahenduslampide kui ka LED lampide jäätmete kogumine koos. Lihtsustatult, tarbijatele
pannakse lambijäätmete kogumiseks välja vaid üks kogumiskast mõlema lambitüübi jaoks.
Kuigi on võimalik pakkuda eraldi teenust gaaslahenduslampide ja LED lampide jäätmetele ning
Ekogaisma vajadusel ka sellist teenust osutab, siis ei ole see ei populaarne ega otstarbekas, sest
kuna tarbija ei ole võimeline eristama, kaasneb teenuse ostjatele ehk lambipirnide tootjatele
sageli lisakulu – TVO teenuse pakkujad kohaldavad lisatasu valesti paigutatud lambipirnide
käitlemise eest.
Ekogaisma selgitas oma vastuses, et lambijäätmete kogumise võrgustiku loomine ei ole
1
Ekogaisma 04.09.2020 vastus Konkurentsiameti taotlusele teabe saamiseks
2 (7)
ebamõistlikult kallis, kuivõrd lambijäätmete kogumiskastide ostmine on ühekordne kulu ning
lambijäätmete kogumisel saab kasutada tavalisi pappkaste, mis ei ole kallid. Sellest tulenevalt
on Ekogaisma hinnangul võimalik E-Romul endal vastav kogumisvõrgustik luua ning selle
kaudu turul edasi tegutseda. Ekogaisma ja E-Romu vahel on toimunud aastate jooksul ka
mitmeid erinevaid läbirääkimisi seoses võimaliku koostööga lambijäätmete kogumisel, kuid
hinna osas ei jõutud kokkuleppeni. Ekogaisma põhjendas seda asjaoluga, et E-Romul on
tekkinud varasemast ajast varu lambijäätmeid, mille ümbertöötlemise eest nad ei ole soovinud
tasuda ning Ekogaismale on jäänud mulje, et E-Romul on rohkem lambijäätmeid kui see, mis
andmed nad Ekogaismale on esitanud. Kuna E-Romu erinevate rollide vahel valitses segadus
ning puudus selgus lambijäätmete jagunemise vahel ning E-Romu keeldus andmast selgitusi
lambijäätmete varu suuruse osas, siis keeldus Ekogaisma lepingu sõlmimisest. Ekogaisma
selgitas, et tal on õigus teha enda jaoks majanduslikult ja äriliselt kõige otstarbekamaid otsuseid,
arvestades ettevõtte ärikultuuri ja eetikanõudeid. Ehk siis olukorras, kus E-Romu keeldub
Ekogaismale ärisuhte loomiseks vajalikku teavet esitamast ja aruandluse auditeerimisest ning
kus ärisuhte loomine võib potentsiaalselt tekitada Ekogaismale äriliselt olulisi negatiivseid
tagajärgi nagu suur mainekahju, ei saa Ekogaisma poolt ärisuhte keeldumist kuidagi pidada
turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks.
Samuti palus Konkurentsiamet Ekogaismal põhjendada, miks ei olnud võimalik sõlmida [……]
lepingut vaid gaaslahenduslampe puudutavas osas. Ekogaisma selgitas oma vastuses, et on
pidanud mitmete klientidega läbirääkimisi vaid gaaslahenduslampidega seotud teenuse
pakkumisest ning läbirääkimiste tulemusena on vastav leping sõlmitud seni ühe kliendiga, kes
toob maale ainult gaaslahenduslampe. Ekogaisma ja [……] vahel ei ole veel lepingut sõlmitud,
läbirääkimised alles käivad, mistõttu ei ole võimalik teha ka järeldusi vastava lepingu
tingimuste üle. 25.09.2020 Konkurentsiametis toimunud seletuste andmisel selgitas Ekogaisma
esindaja, et kuna kolmanda kategooria lampide nii-öelda lahku löömine ei olnud (ega ole
tänaseni) õiguslikult selge (ehk kuidas see reaalselt välja nägema hakkab), siis [……] peetava
kirjavahetuse käigus ei arutatud pikemalt vaid gaaslahenduslampide teenuse pakkumist, vaid
jõuti küllaltki sujuvalt kogu kolmanda kategooriani. [……] nimelt avaldas ühel hetkel ise
selgelt, et soovivad tuua kogu kolmanda kategooria Ekogaismale. Ekogaisma ei tajunud [……]
e-kirjadest, et tema kindel soov on ilmtingimata üksnes gaaslahenduslampide kohta kokkuleppe
sõlmimine.
3. Õiguslik hinnang
3.1. Kaubaturg ja Ekogaisma Eesti OÜ positsioon kaubaturul
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja
kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti
territooriumi või selle osa.
Ekogaisma Eesti OÜ on tootjavastutusorganisatsioon (TVO), mis tegeleb ohtlike jäätmete
tagasivõtusüsteemi haldamisega vastavalt Euroopa Liidu direktiivile 2002/96/EC elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmete kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevuseks on
keskkonnaohtlike lambijäätmete kogumise ja ümbertöötlemise korraldamine (EMTAK 38121).
Lähtudes eeltoodust loeb Konkurentsiamet kaubaturul käibivaks kaubaks lambijäätmete
kogumise ja ümbertöötamise korraldamise teenuse ning kaubaturu geograafiliseks mõõtmeks
Eesti Vabariigi. Lambijäätmete kogumise ja ümbertöötamise korraldamise teenust kasutavad
tavaliselt tootjad, kes võivad anda turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise
ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustuse üle tootjate ühendusele (TVO) ning
seejärel TVO korraldab lambijäätmete kogumise ja ümbertöötlemise nt ostab vajalikud
3 (7)
teenused (kogumine ja ümbertöötlemine) sisse erinevatelt teenusepakkujatelt. Antud juhtumis
on üheks probleemiks tootja2 poolne kohustuse üleandmine TVO-le, mistõttu on selles osas
TVO teenuse ostjaks tootja ja tootja võib anda üle kas LED lampide või gaaslahenduslampide
jäätmete või kogu lambijäätmete kategooria TVO-le. Teiseks probleemiks on konkurendile
juurdepääsu võimaldamine TVO kogumisvõrgustikule ning seal ei ole kaubaturu piiritlemine
vajalik, kuna konkurendile teenuse osutamise kohustus on üksnes KonkS §-s 15 nimetatud
olulise vahendi olemasolul.
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval
määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist
eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub
kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on turgu valitsev
seisund ka käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud olulist vahendit omaval ettevõtjal.
Konkurentsiametile teadaolevalt tegeleb lambijäätmete kogumisega ja ümbertöötlemise
korraldamisega Eestis kaks tootjavastutusorgansiatsiooni. Ekogaisma, kes tegeleb kõikide
lambijäätmete kogumise ja ümbertöötlemise korraldamisega ja E-Romu, kes tegeleb vaid LED
lampide kogumise ja ümbertöötlemiseks korraldamisega. EES-R vastas Konkurentsiametile, et
tema ei tegutse lambijäätmete kogumise ja ümbertöötlemise kaubaturul. Vastavalt PROTO
registri andmetele kogus Ekogaisma Eesti OÜ 2019. aastal [……] tonni lambijäätmeid ja Eesti
Elektroonikaromu MTÜ kogus 2019. aastal [ … ] tonni lambijäätmeid.
Arvestades Ekogaisma poolt kogutud lambijäätmete koguseid, siis omab ta turgu valitsevat
seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses. KonkS § 16 kohaselt on turgu valitseval ettevõtjal
keelatud oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul.
3.2. Menetluse lõpetamine juurdepääsu võimaldamise osas
E-Romu selgitas enda taotluses, et gaaslahenduslampide jäätmete kogumiseks vajaliku
võrgustiku opereerimise fikseeritud kulud on sedavõrd suured, et alla 10% turuosa juures (nagu
see on E-Romul) ei ole see majanduslikult mõistlik ning samuti ei ole võimalik dubleerida
elektroonikajäätmete ning gaaslahenduslampide jäätmete kogumise võrgustikku. Samas oleks
E-Romu soovinud gaaslahenduslampide osas TVO teenust edasi pakkuda, kuid tal ei olnud
võimalik tagada vertikaalselt seotud turgudelt vajaliku sisendi (gaaslahenduslambi jäätmete
kogumine) ostmist. Jätkamaks tegutsemist TVO-na vajaks E-Romu gaaslahenduslampide
jäätmete kogumiseks teenuse sisse ostmist Ekogaismalt. E-Romu väidab enda kaebuses, et
Ekogaisma näol on tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, kuna Ekogaismal on üle 340
kogumispunkti, kus võetakse vastu lambijäätmeid üle Eesti, ning kuhu ainsana saab viia
gaaslahenduslampide jäätmeid.3 Ilma eelnevalt kirjeldatud spetsiifilise lambijäätmete kogumise
võrgustikuta ei ole selgelt võimalik lambijäätmete kogumise korraldamise teenuseid pakkuda.
Täiendavalt, TVO teenuste pakkumiseks peab ettevõtja omama vähemalt lepingulist suhet
ettevõtjaga, kes sellisele võrgustikule ligipääsu omab.
Üldiselt on ettevõtjatel (k.a turgu valitsevat seisundit omavatel ettevõtjatel) õigus valida endale
koostööpartnereid ja konkurentsiõiguse alusel sekkumine, mis võib kaasa tuua koostöö
kohustuse kehtestamise, peab olema hoolikalt kaalutud. Seda eelkõige juhtudel, kus üks
ettevõtja soovib juurdepääsu konkurendi vahendile, kuna turgu valitsevas seisundis ettevõtjale
kehtestada võidav kohustus, et ta annaks endale kuuluva infrastruktuuri konkureerivate
ettevõtjate käsutusse, riivab raskelt ja konkreetselt selle ettevõtja lepinguvabadust ja õigust
omandile. Just eelmainitud põhiõiguste sellise raske ja konkreetse riive tõttu kehtestas Euroopa
2
Jäätmeseaduse § 23 tähenduses
3
Vt täpsemalt: http://www.ekogaisma.ee/kogumiskohad.
4 (7)
Kohus põhjendatult täiendavad tingimused, mis peavad sellisel juhul turgu valitseva seisundi
kuritarvitamise kohaldamiseks täidetud olema.4 Selleks, et käsutusse andmisest keeldumist
saaks lugeda „kuritarvituseks“, peavad olema täidetud kolm tingimust: käsutusse andmisest
keeldumine peab olema selline, mis võib konkureeriva ettevõtja asjaomasel turul konkurentsist
täiesti kõrvaldada; keeldumine ei ole objektiivselt põhjendatud; asjaomane infrastruktuur peab
olema konkureeriva ettevõtja tegevuseks hädavajalik selles mõttes, et ei oleks mingit tegelikku
ega potentsiaalset alternatiivi5. Neid tingimusi jälgib Konkurentsiamet ka käesolevale juhtumile
hinnangu andmisel, kuna vastavalt Riigikohtu suunistele tuleb konkurentsiseaduse norme
tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga sõltumata sellest, kas eksisteerib mõju
liikmesriikide vahelisele kaubandusele6.
Kolmas tingimus on samane Eesti konkurentsiseaduses sätestatud olulisele vahendile. KonkS
§ 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja,
kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend,
mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele
juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Seega, järelduseks,
et ettevõtja omab olulist vahendit, peavad olema üheaegselt täidetud kaks tingimust: esiteks,
vahendi dubleerimine on võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas, ning teiseks, olulise
vahendita ei ole sellele juurdepääsu soovival ettevõtjal võimalik kaubaturul tegutseda, kuna
puuduvad asenduskabad. Konkurentsiameti hinnangul ei ole Ekogaisma poolt rajatud
lambijäätmete kogumissüsteemi näol tegemist olulise vahendiga, nagu väidab seda E-Romu.
Asjaolu, et vahendi loomine võib olla ebamugav või kallis konkurentide jaoks turule
pääsemiseks, ei ole KonkS § 15 õigustamiseks ja rakendamiseks piisav. Arvestades Ekogaisma
poolt esitatud põhjendusi, siis ei ole Konkurentsiameti hinnangul majanduslikult keeruline ega
ülemäära kulukas seada üles gaaslahenduslampide jäätmete kogumissüsteemi, kuivõrd
lambijäätmete kogumine võib toimuda tavalisse pappkasti. E-Romu on küll enda vastuses lisaks
välja toonud, et praktikas on lambijäätmete kogumispunkte võimalik seada üles ainult
spetsiifilistesse asukohtadesse (näiteks ehitus- ja toidukauplused) ja E-Romu kogemusel ei ole
tarbijad valmis lambijäätmeid üldiselt kauplustest või teistest tavapärastest kohtadest
eraldiseisvatesse kogumispunktidesse viima ning enamik ettevõtjaid ei ole valmis dubleerivat
kogumispunkti lubama. Isegi kui mõni kaubanduskett keeldub dubleerivat süsteemi oma poodi
lubamast, ei näe Konkurentsiamet põhjust, miks ei võiks E-Romu teha koostööd nende
kauplustega, kes ei ole sõlminud Ekogaismaga lepingut lambijäätmete kogumiseks. Lisaks
kogub E-Romu käesoleval hetkel LED lambijäätmeid ja kuna gaaslahenduslampide jäätmeid ei
pea koguma eraldi LED lambijäätmetest, nagu väitis esialgu E-Romu siis saaks E-Romu
kasutada juba olemasolevat LED lambijäätmete kogumissüsteemi ka gaaslahenduslampide
jäätmete kogumiseks.
Seoses gaaslahenduslampide jäätmete käitlemisega märgib Konkurentsiamet, et kuigi Eestis ei
ole ühtegi gaaslahenduslampide jäätmete käitlustehast, on mitmeid selliseid tehaseid
naaberriikides (nt Soomes, Rootsis, Lätis, Poolas) ning samuti peab endale käitlustehase leidma
Ekogaisma. Asjaolu, et E-Romul on vähe lambijäätmeid, mistõttu käitlushind on kõrge, ei
tähenda seda, et alternatiive ei ole ning kõrgem hind ei ole automaatselt põhjus juurdepääsu
saamiseks. Eriti võttes arvesse asjaolu, et TVO teenuse pakkujatel on lubatud lambijäätmeid
hoiustada enne ärasaatmist kuni kolm aastat ning isegi kui E-Romu poolt kogutavad
lambijäätmete kogused ei ole suured, oleks kolme aasta peale kogunev jäätmete hulk arvestatav
ning pakuks kindlasti tehastele huvi7.
Kuigi amet leidis eespool, et lambijäätmete kogumise taristu puhul ei ole tegemist olulise
vahendiga, siis on Konkurentsiameti hinnangul käesoleval hetkel põhjendatud Ekogaisma
4
Kohtujuristi ettepanek 9.september 2020 asjades C-152/19 ja C-165/19, p-id 73 ja 74
5
26. novembri 1998. aasta kohtuotsus C-7/97 Oskar Bronner vr Media Print
6
Riigikohtu 25.04.2019 otsus nr 3-16-1267, p 20
7
Ekogaisma 04.09.2020 vastus Konkurentsiameti taotlusele teabe saamiseks
5 (7)
keeldumine E-Romuga koostöölepingu sõlmimisest, olenemata asjaolust, et EES-R-iga vastav
leping sõlmitud on. Arvestades konkurentsiõiguse põhimõtteid, siis ei saa turgu valitsevas
seisundis olevat ettevõtjat kohustada teenust osutama pelgalt seetõttu, et ta on turuvalitseja.
Vastasel juhul oleks tegemist ebamõistliku tingimuse seadmisega turgu valitsevale ettevõtjale.
Lähtudes nii E-Romu kui ka Ekogaisma esitatud selgitustest on käesoleval juhul tegemist
olukorraga, kus pooled ei jõudnud mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni, mistõttu koostööst
loobuti. Nagu eelpool välja toodud, siis Ekogaisma ja E-Romu vahel on olnud korduvalt läbi
aastate läbirääkimisi võimaliku koostöö osas lambijäätmete kogumisel, kuid kuna E-Romul on
tekkinud varasemast ajast varu lambijäätmeid, mille ümbertöötlemise eest nad ei ole soovinud
tasuda ning Ekogaismale on jäänud mulje, et E-Romul on rohkem lambijäätmeid kui see, mis
andmed nad Ekogaismale on esitanud, siis keeldus Ekogaisma lepingu sõlmimisest.
Konkurentsiseadus ei saa kohustada turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal sõlmida
lepinguid, mis on talle finantsiliselt ebamõistlikud ja võivad rikkuda ettevõtja mainet.
Tulenevalt asjaolust, Konkurentsiameti hinnangul ei ole Ekogaisma loodud lambijäätmete (s.h
gaaslahenduslampide jäätmete) kogumissüsteemi näol tegemist olulise vahendiga KonkS § 15
mõistes ning lepingu sõlmimisest keeldumisel ei ole Ekogaisma kuritarvitanud turgu valitsevat
seisundit KonkS § 16 punkti 6 tähenduses, lõpetab Konkurentsiamet MTÜ Eesti
Elektroonikaromu avalduse alusel alustatud järelevalvemenetluse KonkS § 634 lg 1 punkti 1
alusel.
3.3. Soovituse tegemine Ekogaisma Eesti OÜ-le konkurentsiolukorra parandamiseks
E-Romu poolt esitatud taotluse kohaselt sunnib Ekogaisma klienti sõlmima
eksklusiivsuslepinguid, rikkudes sellega KonkS § 16 punkti 2. Täpsemalt seisneb see selles, et
Ekogaisma on keeldunud [……] TVO lepingu sõlmimisest gaaslahenduslampide jäätmete osas,
kui [……] ei kasuta Ekogaismat ka kõikide teiste lambijäätmete kogumiseks.
Konkurentsiamet ei nõustu, et tegemist on KonkS § 16 punkti 2 rikkumisega, küll aga võib
selline käitumine potentsiaalselt olla KonkS § 16 punkti 4 rikkumine. KonkS § 16 punkt 4
keelab turgu valitseval ettevõtjal teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud
lisakohustuse seadmist. Nii E-Romu ja [……] kui ka Ekogaisma ja [……] vahelisest
kirjavahetusest on selgunud, et [……] oleks soovinud sõlmida Ekogaismaga lepingu vaid
gaaslahenduslampide jäätmete kogumise ja ümbertöötlemiseks suunamise osas, kuid
Ekogaisma ei pakkunud seda varianti välja, kuna ei pidanud seda vajalikuks. E-Romu ja [……]
kirjavahetusest on näha, et [……] on jäetud Ekogaisma poolt mulje, et gaaslahenduslampide
jäätmete osas ei ole võimalik sõlmida eraldi lepingut, vaid peab sõlmima lepingu kogu
lambijäätmete osas.8 Konkurentsiamet saab aru, et nii [……] kui Konkurentsiametile esitatud
selgitus9 on seotud füüsilist müügipunkti omava turustajaga, kuna Vabariigi Valitsuse
20.04.2009 määruse nr 65 § 5 kohaselt tuleb turustajal oma müügikoha kaudu tagasi võtta
tekkinud elektroonikaromu10. Samuti selgitas Ekogaisma 25.09.2020 toimunud seletuste
võtmisel, et [……] oleks Ekogaisma saanud sõlmida lepingu vaid gaaslahenduslampide
jäätmete osas, kuna [……] ei ole füüsilisi müügipunkte. Seaduse kohaselt on samuti lubatud
sõlmida eraldi lepinguid 301 ja 302 kategooria osas, mistõttu Ekogaisma ei oleks pidanud
keelduma [……] vaid gaaslahenduslampide jäätmete kogumise lepingut sõlmimast. Kuna aga
käesoleval hetkel ei ole veel [……] ja Ekogaisma vahel lepingud sõlmitud, siis puudub ka
võimalik turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.
Konkurentsiameti hinnangul tuleks aga edaspidi turgu valitseval ettevõtjal sellisest käitumisest
hoiduda ning klientidele, kes soovivad sõlmida gaaslahenduslampide jäätmete kogumise ja
8
06.05.2020 ja 19.05.2020 [……] kiri E-Romule
9
Ekogaisma 04.09.2020 vastus Konkurentsiameti taotlusele teabe saamiseks
10
Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või
kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad § 5 lg 1
6 (7)
ümbertöötlemiseks suunamise osas eraldi lepingu, anda selged juhised kuidas on see võimalik.
Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet Ekogaisma Eesti OÜ-le konkurentsiseaduse §
61 lõike 1 alusel konkurentsiolukorra parandamiseks lambijäätmete kogumise ja
käitluseks korraldamise kaubaturul järgneva soovituse. Olukorras, kus mõni tootja
soovib sõlmida Ekogaisma Eesti OÜ-ga vaid gaaslahenduslampide jäätmete kogumise
lepingut, siis anda ettevõtjale selged ja arusaadavad juhised, kuidas ja millistel
tingimustel on see võimalik.
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Konkurentsiameti 13.11.2020 otsuse nr 5-5/2020-039 ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast
on välja jäetud Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja Ekogaisma Eesti OÜ ärisaladused, vastavad
kohad on tekstis tähistatud nurksulgudega.
7 (7)