Raivo Aeg
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 05.10.2020 nr 7-12/20-0167-279-1
10122, Tallinn
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected]
Konkurentsiameti arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule
Austatud härra Aeg
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Konkurentsiametile 1. septembril
2020. a tutvumiseks ning ettepanekute ja kommentaaride avaldamiseks „Ehitusseadustiku ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ koos lisadega (edaspidi eelnõu)1.
Eelnõu kaaskirja kohaselt on muudatuste eesmärgiks täiendada ehitusseadustikku
regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa
ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad
avalikule konkursile. Esitatud regulatsiooni eesmärk on pakkuda turule enampakkumise korras
potentsiaalne arendusobjekt, mille planeerimisest ja keskkonnamõjudest tulenevad riskid on
riigi poolt viidud miinimumini, mis annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile võimaluse
maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu.
Konkurentsiamet on seisukohal, et selge ja võrdselt kohtlev regulatsioon avaliku veekogu
koormamiseks ehitistega peab võimaldama täita riigile pandud taastuvenergia tootmise
eesmärke, kuid peab samas soosima ka konkurentsi ning innovatsiooni.
Konkurentsiamet soovib juhtida tähelepanu eelnõu osadele, mis vajaks täiendavat selgitamist
või kaalumist.
1. Eelnõu kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega koormamiseks omama hoonestusluba2.
Küll aga võib riik hoonestusluba taotleda eesmärgiga koormata avalikku veekogu ehitisega ja
selle teenindamiseks vajalike rajatistega3.
Juhul, kui riik esitab hoonestusloa taotluse, ei saa esitada riigi esitatud hoonestusloa taotluses
1
eelnõu on kättesaadav EIS-s, toimik nr 20-1068, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e94c0a11-5d58-
4237-a4e6-0ec6f8fc6ca1
2
eelnõu EhS § 1131 lg 1
3
eelnõu EhS § 1131 lg 7
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
nimetatud ala kohta konkureerivat taotlust4.
1.1 Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, millisel juhul võib või peab riik ise
hoonestusluba taotlema. Eelnõu seletuskirja (lk 6) kohaselt võimaldab lisatud säte riigil endal
teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine
ning panna hoonestusload enampakkumisele. Eelnõu seletuskirjast võib aru saada nii, et riik
taotleb hoonestusluba üksnes juhul, kui tal on kavatsus hilisemalt, peale hoonestusloa saamist
see võõrandada.
Konkurentsiameti hinnangul ei ole eelnõus endas otsesõnu sätestatud, et riik võib hoonestusloa
taotleda üksnes juhul, kui ta hiljem hoonestusloa konkursi korras võõrandab.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et riigil tekib kohustus mõistliku
aja jooksul hoonestusluba konkursi korras võõrandada.
1.2. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab riik
ise alustada hoonestusloa taotlemist.
Kuna riigi poolt hoonestusloa taotlemisel ei ole võimalik konkureerivaid taotlusi esitada, ei
pruugi riigipoolt kavandatav hoonestusloa otstarve olla parim võimalik lahendus.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt hoonestusloa taotlemisel lubada esitada
konkureerivaid hoonestusloa taotlusi.
1.3. Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui hoonestusloa taotlejaks on riik.
Puudub näiteks analüüs riigi kulude kohta hoonestusloa taotlemisel, nt riigile kaasnevad kulud
erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks peab
osadel juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude katmisega seotud riski kandma riik,
teistel juhtudel on see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab, nagu saaks riik kõigi
riigi poolt taotletud alade puhul hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud hoonestusluba on
enampakkumisel võimalik võõrandada alghinnast suuremalt.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud mõjuanalüüsi osas täiendada.
1.4. Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul hoonestusluba soovivale isikule
teostatakse eelkontroll. Samas mõju hoonestusloa ja selle alusel püstitatud ehitiste üle saab ka
muudel juhtudel, näiteks hoonestusluba omava äriühingu osade võõrandamisel või
hoonestusluba omava ettevõtte üleminekul. Eelnõust ei selgu, et selliseid olukordi oleks
analüüsitud.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud eelkontrolli osas täiendada.
1.5. Hoonestusloa pikendamine ja muutmine.
Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud hoonestuslubade pikendamise regulatsiooni, võimaldades
hoonestusluba pikendada kuni 50 aasta võrra5. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa
pikendamisele hoonestusloa muutmise tingimuste kohta sätestatut.
Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui
esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
Seega näeb nii kehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus sätestatu ette, et avalikku veekogu
hoonestusloaga koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel samal otstarbel ning ei võimalda
sama ala kasutusele võtta uuel või innovaatilisemal viisil.
Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu täiendamist selliselt, et hoonestusloa pikendamisel
või muutmisel teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse konkureerivate hoonestusloa
4
eelnõu EhS § 1132 lg 10
5
vrdl eelnõu 1139 lg 2 ja VeeS § 224 lg 2
2 (3)
taotluste esitamine.
1.6. Kehtiva elektrituruseaduse § 923 lõike 1 ja eelnõu kohase veeseaduse § 230 lõige 2 kohaselt
on hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga seitse
protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse
tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa
hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel.
Konkurentsiamet palub kaaluda, kas hoonestustasu sidumine maa hindamise seaduse alusel
leitava toomismaa keskmise väärtusega tagab riigile kuuluva ressursi kasutamise eest õiglase
tasu, kuna maa korraline hindamine on seni toimunud ebaregulaarselt (viimati viidi läbi
2001. a).
Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide eesmärki saavutada aastaks 2050
kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on
tõmmata paralleeli nafta- ja gaasiressurssidega aastakümneid tagasi ning võtta analoogi, et
targalt jagatud ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu6.
Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes
eelnõus välja pakutud eesmärgist maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu.
Konkurentsiamet leiab, et siinkohal peaks kaaluma vajadust täiendava regulatsiooni
väljatöötamiseks, mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega
koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia
ressursilt. Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva ressursitasu kehtestamine, mida avaliku
veekogu ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil enampakkumise võitnud
ettevõtjad riigile regulaarselt tasuvad.
Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga kaasneva tuuleenergia puhul on
tegemist väärtusliku ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja läbipaistva
menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik teeniks tulevikus ka tuulenergialt tasu,
mistõttu tuleks kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile regulaarse tasu
kehtestamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Kiur Põld
667 2590
[email protected]
6
Sobilik näide on nafta- ja gaasiressursside jagamine Norras, kus nn. „naftafondi“ on tänaseks kogunenud üle
triljoni USA dollari: https://www.nbim.no/
3 (3)