dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 5. oktoober 2020
Viit
7-12/20-0167-279-1
Registreeritud
5. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
outlook
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid
Toimik
7-12/20-0167
Vastutaja
Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-1220-0167-279-1 05.10.2020 Väljaminev kiri.asice313 KB

Sisu (failidest)

Raivo Aeg Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 05.10.2020 nr 7-12/20-0167-279-1 10122, Tallinn Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected] Konkurentsiameti arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud härra Aeg Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Konkurentsiametile 1. septembril 2020. a tutvumiseks ning ettepanekute ja kommentaaride avaldamiseks „Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ koos lisadega (edaspidi eelnõu)1. Eelnõu kaaskirja kohaselt on muudatuste eesmärgiks täiendada ehitusseadustikku regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Esitatud regulatsiooni eesmärk on pakkuda turule enampakkumise korras potentsiaalne arendusobjekt, mille planeerimisest ja keskkonnamõjudest tulenevad riskid on riigi poolt viidud miinimumini, mis annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile võimaluse maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. Konkurentsiamet on seisukohal, et selge ja võrdselt kohtlev regulatsioon avaliku veekogu koormamiseks ehitistega peab võimaldama täita riigile pandud taastuvenergia tootmise eesmärke, kuid peab samas soosima ka konkurentsi ning innovatsiooni. Konkurentsiamet soovib juhtida tähelepanu eelnõu osadele, mis vajaks täiendavat selgitamist või kaalumist. 1. Eelnõu kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega koormamiseks omama hoonestusluba2. Küll aga võib riik hoonestusluba taotleda eesmärgiga koormata avalikku veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega3. Juhul, kui riik esitab hoonestusloa taotluse, ei saa esitada riigi esitatud hoonestusloa taotluses 1 eelnõu on kättesaadav EIS-s, toimik nr 20-1068, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e94c0a11-5d58- 4237-a4e6-0ec6f8fc6ca1 2 eelnõu EhS § 1131 lg 1 3 eelnõu EhS § 1131 lg 7 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 nimetatud ala kohta konkureerivat taotlust4. 1.1 Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, millisel juhul võib või peab riik ise hoonestusluba taotlema. Eelnõu seletuskirja (lk 6) kohaselt võimaldab lisatud säte riigil endal teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning panna hoonestusload enampakkumisele. Eelnõu seletuskirjast võib aru saada nii, et riik taotleb hoonestusluba üksnes juhul, kui tal on kavatsus hilisemalt, peale hoonestusloa saamist see võõrandada. Konkurentsiameti hinnangul ei ole eelnõus endas otsesõnu sätestatud, et riik võib hoonestusloa taotleda üksnes juhul, kui ta hiljem hoonestusloa konkursi korras võõrandab. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et riigil tekib kohustus mõistliku aja jooksul hoonestusluba konkursi korras võõrandada. 1.2. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab riik ise alustada hoonestusloa taotlemist. Kuna riigi poolt hoonestusloa taotlemisel ei ole võimalik konkureerivaid taotlusi esitada, ei pruugi riigipoolt kavandatav hoonestusloa otstarve olla parim võimalik lahendus. Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt hoonestusloa taotlemisel lubada esitada konkureerivaid hoonestusloa taotlusi. 1.3. Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui hoonestusloa taotlejaks on riik. Puudub näiteks analüüs riigi kulude kohta hoonestusloa taotlemisel, nt riigile kaasnevad kulud erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel. Samuti ei selgu seletuskirjast, miks peab osadel juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude katmisega seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu eeldab, nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade puhul hoonestusloa ja seda riigi poolt taotletud hoonestusluba on enampakkumisel võimalik võõrandada alghinnast suuremalt. Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud mõjuanalüüsi osas täiendada. 1.4. Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul hoonestusluba soovivale isikule teostatakse eelkontroll. Samas mõju hoonestusloa ja selle alusel püstitatud ehitiste üle saab ka muudel juhtudel, näiteks hoonestusluba omava äriühingu osade võõrandamisel või hoonestusluba omava ettevõtte üleminekul. Eelnõust ei selgu, et selliseid olukordi oleks analüüsitud. Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud eelkontrolli osas täiendada. 1.5. Hoonestusloa pikendamine ja muutmine. Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud hoonestuslubade pikendamise regulatsiooni, võimaldades hoonestusluba pikendada kuni 50 aasta võrra5. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa pikendamisele hoonestusloa muutmise tingimuste kohta sätestatut. Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Seega näeb nii kehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus sätestatu ette, et avalikku veekogu hoonestusloaga koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel samal otstarbel ning ei võimalda sama ala kasutusele võtta uuel või innovaatilisemal viisil. Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu täiendamist selliselt, et hoonestusloa pikendamisel või muutmisel teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse konkureerivate hoonestusloa 4 eelnõu EhS § 1132 lg 10 5 vrdl eelnõu 1139 lg 2 ja VeeS § 224 lg 2 2 (3) taotluste esitamine. 1.6. Kehtiva elektrituruseaduse § 923 lõike 1 ja eelnõu kohase veeseaduse § 230 lõige 2 kohaselt on hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Konkurentsiamet palub kaaluda, kas hoonestustasu sidumine maa hindamise seaduse alusel leitava toomismaa keskmise väärtusega tagab riigile kuuluva ressursi kasutamise eest õiglase tasu, kuna maa korraline hindamine on seni toimunud ebaregulaarselt (viimati viidi läbi 2001. a). Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide eesmärki saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on tõmmata paralleeli nafta- ja gaasiressurssidega aastakümneid tagasi ning võtta analoogi, et targalt jagatud ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu6. Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes eelnõus välja pakutud eesmärgist maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. Konkurentsiamet leiab, et siinkohal peaks kaaluma vajadust täiendava regulatsiooni väljatöötamiseks, mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia ressursilt. Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva ressursitasu kehtestamine, mida avaliku veekogu ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil enampakkumise võitnud ettevõtjad riigile regulaarselt tasuvad. Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga kaasneva tuuleenergia puhul on tegemist väärtusliku ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja läbipaistva menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik teeniks tulevikus ka tuulenergialt tasu, mistõttu tuleks kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile regulaarse tasu kehtestamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Kiur Põld 667 2590 [email protected] 6 Sobilik näide on nafta- ja gaasiressursside jagamine Norras, kus nn. „naftafondi“ on tänaseks kogunenud üle triljoni USA dollari: https://www.nbim.no/ 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →