Sihtasus Elva Haigla
[email protected]
Supelranna tn 21, Elva linn, Elva vald
Tartu maakond, 61505
03.10.2024 nr 5.1-3/26409-4
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Sihtasutuses Elva Haigla (registrikood 90007359)
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja
sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Supelranna tn 21, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 10.09.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
peaspetsialistid Inna Tamm, Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvetoimingute juures osales Sihtasutus Elva Haigla sotsiaaltöö juht Kaie Kaldre.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse (MTR) ja töötamise
registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused teenusesaajate ja
nende lähedastega ning töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Sihtasutus Elva Haigla (Hooldekodu) ei olnud täitnud järgmisi
õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SHS § 21 lõige 5 sätestab, et teenuseosutajal tuleb hooldusplaanid üle vaadata vähemalt
üks kord poolaastas ning ülevaatamise tulemused vajadusel korrigeerida hooldusplaani.
Järelevalvemenetluses kontrolliti nelja teenusesaaja hooldusplaani. Hooldekodu ei ole kolme
kontrollitud hooldusplaani (A. O., A. V. ja A. T.) üle vaadanud vähemalt kord poolaastas (vt punkti
3.2.3.).
2.2. Määrus nr 36 § 2 lõiked 1 ja 2 sätestavad nõuded teenuseosutajale, kelle kohustuseks on
tagada ÜHteenuse saajale hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud
toimingud ja füüsilise, vaimse, sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud) ning muud toetavad ja
toimetulekut tagavad toimingud ja teenused.
Kontrollitud neljas hooldusplaanis (igakuine hooldusplaan) ei ole kajastatud terviseseisundiga
seotud toiminguid ja füüsilise, vaimse, sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid (vt punkti 3.2.2.).
Võttes arvesse, et Hooldekodu teeb aktiivselt koostööd ja on asunud järelevalvemenetluse
ajal rikkumisi kõrvaldama kontrollib SKA punktide 2.1. ja 2.2. täitmist 2025. aasta märtsis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas 09.09.2024 järelevalvemenetluse ja teostas paikvaatluse Hooldekodus 10.09.2024.
Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2)
järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele.
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
Hooldekodus töötab kokku 14 hooldustöötajat (töötajate nimekiri ja tööajatabelid), kes vastavad
SHSis sätestatud nõuetele (§ 22 lõiked 3 ja 4). Hooldekodu on lähtunud MSÜS §s 29 sätestatud
ettevõtja hoolsuskohustusest ning 14 hooldustöötajat on kantud MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt
MTRi.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldus- ja
muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.
Sihtasutus Elva Haigla osutab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid (ÜHteenus, sotsiaalne
rehabilitatsioon). Hooldekodule on ÜHteenuse osutamiseks välja antud tegevusluba nr
SÜH000001 ning maksimaalselt on lubatud teenust osutada 29le isikule. ÜHteenust osutatakse
haigla kolmandal korrusel eraldi tiivas. Teenusesaajaid majutatakse ühe- kuni neljakohalistes
tubades, kus on kaasaegne sisustus (funktsionaalsed voodid, kapid, abivahendid, teler).
Teenusesaajate tubades on vähe kasutusel hubasust loovaid sisutuselemente (kardinad, lilled,
pildid jms). Kolme- ja neljakohalistesse tubadesse on majutatud suure hooldusvajadusega
teenusesaajad.
Üldalal on hubane puhketuba/tegevustuba, kus teenusesaajad saavad oma vaba aega veeta,
lähedastega vestelda ja ühistegevustes osaleda. Hooldekodu on panustanud
dementsusesõbraliku keskkonna loomisse, osakonna välisustel on fotoga kleebised, tubade ustel
on teenusesaajate nimed/fotod. Teenusesaajatele võimaldatakse päevas kolme põhitoidukorda
ja kahte lisapala. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid juhiseid töökorralduseks (nt
töökorralduse reeglid, hooldajate töökirjeldus ja hooldustoimingute juhend, hooldaja
eetikakoodeks, tööstress ja selle vältimine jt), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteedipõhimõtetest
lähtuva ÜHteenuse osutamine. Teenusesaajate hooldusplaanid sisaldavad põhjalikku
abivajaduse hindamist ning eraldi tööleht kirjeldab isikuhooldustoiminguid ja nende osutamise
sagedust ning hinnangut teenuse osutamise kohta (igakuine hooldusplaan).
Hooldekodu kodulehel on lühidalt kirjeldatud ÜHteenuse osutamise (teenuse sisu ja hind,
kontaktid ja külastusajad) võimalusi. Hooldekodus on arvestatud teenusesaajate mitmekülgsete
vajadustega turvalise keskkonna loomisel. Majas on lift, abivahendid ja kohandused
üldkasutavates ruumides ning toimib töötajate väljakutse süsteem (häirenupud). Hooldekodu on
taganud SHS § 20 lõigetes 1-3 sätestatud nõuded.
Paikvaatluse päeval oli tööl kaks hooldustöötajat (24-tunnised vahetused), tegevusjuhendaja ja
koristaja. ÜHteenuse saajaid oli 10.09.2024 seisuga kokku 27.
3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36). Määrus nr 36 § 2 sätestab
2
nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud,
terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud
toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute
teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on
selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul
tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga.
Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad põhjalikku
abivajaduse hindamist (sh terviseseisund ja vabaaja tegevused), igakuist hooldusplaani töölehte
ja teavet teenusesaaja terviseolukorra kohta (raviskeem, epikriisid). Hooldusplaanides (igakuine
hooldusplaan) on detailselt kajastatud isikuhooldustoimingud (enesehooldus), kuid hooldusplaan
ei sisalda terviseseisundiga seotud toiminguid ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisega seotud toiminguid või muid toetavaid ja toimetulekut tagavad teenuseid. Hooldekodu
on osaliselt lähtunud määruse nr 36 § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest.
Hooldekodus on privaatsus tagatud. Mitmekohalistes tubades on voodite vahel vahekardinad,
mida hooldustöötajad kasutavad hooldustoimingute tegemisel. Hooldustöötajate ja Hooldekodu
juhataja sõnul on selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse
võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel motiveeritakse teenusesaajat
hooldustoimingutes osalema. Vestlusest selgus, et tegevusjuhendaja ja hooldustöötaja
innustavad teenusesaajaid päevategevustes osalema ja säilitama iseseisvamat toimetulekut
(aktiviseerimine). Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu hooldustöö olukord) on ilmnenud
oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest Hooldekodu juhatajat, kes teavitab lähedasi
teenusesaajaga seotud olulistest muutustest samal või järgmisel päeval.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat
abistada ja juhendada. Sihtasutusel Elva Haigla on oma köök, kus valmistatakse toitu kõikidele
teenusesaajatele (tervishoiuteenused, sotsiaalteenus). Hooldekodu juhataja edastab lähtudes
teenusesaaja terviseandmetest kööki teabe, millist toitu tuleb teenusesaajale pakkuda (dieet,
püreetoit, laktoositalumatus jms). Teenusesaajad söövad oma toas, söögisaalis söömas käia ei
eelistata ja enamik teenusesaajatest on suure hooldusvajadusega. Kõigil teenusesaajatel on
olemas veega täidetud joogitopsid või joogipudelid. Hooldustöötajad tuletavad teenusesaajatele
vedeliku tarbimist meelde ja pakuvad voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni
järel. Hooldekodus on korraldatud teenusesaajate riiete pesemine ja jalanõude korrashoid.
Teenusesaajad saavad kanda ka isiklikke riideid ja jalanõusid. Abi riietumisel on hooldustöötajate
poolt tagatud.
Hooldekodus on korraldatud teenusesaajate abistamine liikumisel ja asendivahetustel ning
abivahendite kasutamisel (olemas on liikumisabivahendid ja hooldustööks vajalikud
abivahendid). Voodikesksetel teenusesaajatel on olemas õhkmadrats, asendivahetust
teostatakse kahe tunni möödudes, vajadusel abistatakse teenusesaajaid istuvasse asendisse
tõusmisel ja abivahendiga liikumisel. Suuhügieenitoimingutes vajavad teenusesaajad
meeldetuletust ja juhendamist, vajadusel teostavad hooldustöötajad proteeside puhastamist.
Mähkmeid vahetatakse üldjuhul kolm korda päevas, vajadusel sagedamini. Tubades on olemas
potitoolid. Üle keha pesemine toimub vähemalt üks kord nädalas ja siis vahetatakse ka
teenusesaaja riided ja voodipesu (vajadusel sagedamini) ning korrastatakse küüned ning meestel
teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest juuksuriteenust.
Hooldustoimingute teostamisel tuleb hooldustöötajal dokumenteerida hooldusplaanis (igakuine
hooldusplaan) määratud tegevused (nt pesemine, söömine, riiete vahetamine, suuhügieen jms),
asendivahetuse ja tervisenäitajate töölehte, pesemistabelit ja logiraamatut. Avalikele teenustele
juurdepääs on võimalik lähedaste transporti või sotsiaaltransporti kasutades. Hooldekodu
juhataja sõnul on ÜHteenusel enamasti suure hooldusvajadusega teenusesaajad, kellele
osutavad abi asjaajamistel kas lähedased või Hooldekodu juht (tervishoiuteenused on haigla
tingimustes kättesaadavad). Hooldustöötajad omavad teavet, kuidas toetada lähedasi või
teenusesaajaid surma ja leinaga toimetulekul, võimalus on kutsuda hingehoidja.
Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud,
teenusesaaja terviseolukorra muutumisel on võimalik kohale kutsuda meditsiiniõde haigla
õendusosakonnast või arst. Erakorralistel juhtudel kutsutakse kohe kiirabi. Meditsiiniõde järgib
3
teenusesaajate raviskeeme, jagab ravimid pinalitesse, teostab õendusprotseduure, jälgib
teenusesaajate üldseisundit ja teeb koostööd teenusesaaja perearstiga. Meditsiiniõde jagab
hooldustöötajatele teavet vajaminevatest toimingutest kas suuliselt või kirjalikult (valve
üleandmise kaustik, markertahvel). Hooldustöötajate kohustuseks on mõõta teenusesaajate
vererõhku, kehatemperatuuri ja veresuhkrut (tervisenäitajate tööleht). Lamatiste ennetamiseks
rakendatakse aktiviseerimist, naha hooldust, õhkmadratsit ja asendivahetust (tööleht). Esmaabi
andmine ÜHteenuse saajale on haigla tingimustes kiirelt tagatud.
Hooldekodus on korraldatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud
toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodus töötab esmapäevast neljapäevani
tegevusjuhendaja, kelle ülesandeks on teenusesaajate aktiviseerimine ning mõtestatud ja
jõukohaste tegevuste korraldamine. Lisaks osutatakse teenusesaajatele füsioterapeudi teenust.
Nii töötajatega kui teenusesaajatega vestlustest selgus, et tänu füsioterapeudi ja
tegevusjuhendaja tegevustele on positiivseid näiteid, mil teenusesaaja on suuteline abivahendi
toel liikuma iseseisvalt siseruumides ja õuealal. Teenusesaajad tunnustavad tegevusjuhendaja
tööd, kes abistab neid õues jalutamisel ja innustab neid siseruumides liikumisel ning samuti
mitmete päevategevuste korraldamisel (käelised tegevused, vestlusringid). Tegevusjuhendaja
toetab teenusesaajaid enesehooldustoimingute tegemisel (nt motiveerimine ja tegevuste
õpetamine suuhügieeni toimingutes, liikumisel, tualeti kasutamisel, riietumisel jm). Hooldekodu
infotahvlilt on leitav teenusesaajatele päevategevuste kava, mis sisaldab vabaaja tegevuste
võimalusi.
3.2.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
Hooldekodu on koostanud hooldusplaanid 30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele
saabumisest. Töötajatega vestlustest selgus, et hooldusplaani koostamise protsess algab
inimese teenusele tulemise päevast, mil hinnatakse põhjalikult tema hooldusvajadus koostöös
teenusesaaja ja/või tema kontaktisikuga. Hooldusplaani koostamisel osalevad Hooldekodu
juhataja, hooldustöötaja, meditsiiniõde ja tegevusjuhendaja. Hooldusplaanid sisaldavad teenuse
osutamise üld- ja alaeesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise
kohta. Hooldekodu juhataja sõnul koostatakse igal aastal teenusesaajale uus hooldusplaan.
Nelja hooldusplaani kontrollimisel selgus, et Hooldekodu ei ole kolme teenusesaaja
hooldusplaani vaadanud üle vähemalt üks kord poolaastas (SHS § 21 lõige 5). Hooldekodu on
järelevalvemenetluse ajal vaadanud A. O., A. T. ja A. V. hooldusplaanid üle 20.09.2024
(koostatud 19.02.24 ja 22.02.24). Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt dokumenteerivad
hooldustöötajad igal päeval teenusesaajale tegelikult osutatud tegevusi, nende sagedust ja mõju
(igapäevane hooldusplaan) ehk vaatavad hooldusplaani üle. Võttes arvesse Hooldekodu esitatud
igapäevast hooldusplaani töölehte on tegemist pigem hooldustoimingute töölehega, mitte
igakuuliselt hooldusplaani ülevaatamisega, sest puudub hinnang/kokkuvõte osutatud teenusest
ja/või selle tulemustest. Kuna ÜHteenusel viibiva inimese abivajadus on ajas muutuv, tuleb
teenuseosutajal seda võrrelda hooldustöölehtedel tegelikult osutatud tegevustega ning vajaduse
korral teha muudatused hooldusplaani vähemalt iga kuue kuu järel.
3.2.4. SHS § 22 sätestab nõuded üldhooldusteenuse osutajale
Hooldekodus töötab MTR andmetel kokku 14 hooldustöötajat, kellest üks on abihooldustöötaja.
Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt on neli hooldustöötajat reservis, keda rakendatakse tööle
juhul, kui põhitöötajatest (10 hooldustöötajat) mingil põhjusel (puhkused, haigestumised) jääb
vajaka. Hooldekodu personali hulka kuuluvad juhataja, tegevusjuhendaja ja muu abipersonal.
Hooldustöötajad töötavad vaid 24-tunnistes töövahetustes ning igal ööpäeval on 24 tundi tööl
kaks hooldustöötajat 27 teenusesaaja kohta. Hooldekodu juuli kuni september tööajatabelitest
nähtus, et abihooldustöötaja töötab vaid hooldustöötaja juhendamisel. Tunnustust väärib
Hooldekodu panus hooldustöötajate ja teenusesaajate suhtarvule. Hooldekodul on täidetud
määruse nr 36 § 3 nõuded töötajate arvule (nõue rakendub 01.07.2026 a.) suuremas mahus kui
nimetatud säte kohustab.
Hooldekodu juhataja sõnul kontrollib Sihtasutuse Elva Haigla personalitöötaja hooldustöötajate
karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja täiendavalt üks kord
aastas.
4
3.2.5. SHS § 221 lõigete 2 ja 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada
teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodul on alates 01.04.2024 kehtestatud hooldusteenuse hinnaks 1430 eurot kuus, millele
lisandub individuaalne mähkmete ja ravimite kulu. Hoolduskomponendi suuruseks on 770 eurot.
Sihtasutus Elva Haigla kodulehel on teave, et hoolduskomponent sisaldab hooldajate ja
abihooldajate töötasusid, nende tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli,
vaktsineerimise, koolituse ja supervisooni kulusid ning riigimakse.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja (10 hooldustöötajat)
alusel olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 752 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja
abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötasud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Plato
järelevalve peaspetsialist
5