Tehniline kirjeldus Lisa 1
HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS
Miniostu taust
Kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Lapse loomulik
kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka osutatud
toe korral kindlustada lapsele turvalist keskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks
tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda.
Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest
kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab
taas lapse eest hoolt kanda.
Erihoolduspere on hoolduspere spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele, tagades
lapse lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres. Erihoolduspere teenus on mõeldud
lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.
Erinevad perepõhist asendushooldust pakkuvate perede toe vajadusi käsitlevad uuringud (sh
Praxis https://www.praxis.ee/tood/lapsendamise-ja-hooldusperre-paigutamise-jargne-
seiresusteem/; Velvet „Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugisüsteemi disain“) on välja
toonud kitsaskohad perede toetamisel ja teinud ettepanekud hooldus- jt kasuperede tõhusama
vajaduste kaardistamise ja toetamise osas. Lisaks vajadusele tugiteenuste järele on uuringud
välja toonud ka perede vajadust saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustustest.
Perede hoolduskoormus on erinev ja sõltub paljudest asjaoludest sh peres kasvavate laste
arv, nende vanus ja (eri)vajadused, pere struktuur (üksikvanem või kahe vanemaga pere), töö-
jm kohustused, tugivõrgustik. Sellest tulenevalt varieerub ka perede võimalus lapse eest
hoolitsemise kohustusest puhkust saada. Kui hooldusperel on vajadust, kuid pole võimalust
puhkust saada, võib see negatiivselt mõjutada hoolduspere vanema heaolu jm aspekte, mis
omakorda mõjutavad lapsele pakutavat hooldust.
Erinevates riikides on hooldusperedele välja töötatud puhkuse saamise võimalused ja
süsteem. Millistel tingimustel on hooldusperedel võimalik lapse eest hoolitsemise kohustusest
puhkust saada, kuidas on korraldatud hoolduspere puhkus ja omakorda puhkuse perioodil
lapse eest hoolitsemine?
Antud töö fookuses on hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse
saamise süsteemi välispraktikate kirjeldamine ja analüüs. Kuidas on vaadeldavates
riikides hooldusperede puhkuse saamine lapse eest hoolitsemise kohustusest
korraldatud?
Miniostu eesmärk ja teostus
Miniostu eesmärgiks on kirjeldada kolme välisriigi hooldusperede lapse eest hoolitsemise
kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid ning neid analüüsida.
Miniostu eesmärgi saavutamiseks on vajalik teostada kolme sihtriigi vastava valdkonna
dokumentide analüüs.
Töövõtja ülesandeks on uurida ja kirjeldada kolme välisriigi hooldusperede lapse eest
hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid ning koostada analüüs,
protsessi juhtimine ja läbiviimine vastavalt miniostu tingimustele ja lepingule, sh:
1. Kolme välisriigi valimine, mille hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest
puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid uuritakse ja kirjeldatakse olemasolevate
kirjalike materjalide põhjal. Uuritavad välisriigid peavad olema valitud Ida- Euroopast,
Lääne-Euroopast ja Skandinaaviast; iga piirkonna kohta 1 riik. Uuritavates riikides peab
olema vähemalt viieaastane praktika hooldusperedele lapse eest hoolitsemise
kohustusest puhkust andva süsteemiga. Riikide valikut praktikate võrdlusesse tuleb
põhjendada.
2. Valitud sihtriikide hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse
saamise süsteemi ja praktikate kirjeldamine toimub dokumendianalüüsi põhjal.
Tagamaks relevantsete dokumentide hõlmatust analüüsi, tuleb ühendust võtta sihtriigi
vastava instantsiga (ministeerium, allasutus vms) oluliste dokumentide nimekirja
saamiseks. Sõltuvalt sihtriigist võib Sotsiaalkindlustusametil olla võimalik jagada
instantsi kontakte; vastasel juhul tuleb töövõtjal vajalikud kontaktid leida (sihtriigis asub
Eesti saatkond saab abiks olla).
3. Valitud välisriikide puhkuse süsteemi uurimine ja kirjeldamine keskendub lapse eest
hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi korraldusele, sh küsimustele:
Mille alusel on süsteem reglementeeritud ja korraldatud? Millistel tingimustel saab
hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest? Milline on
hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena? Kas hoolduspere
saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju
(proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab? Kes (ja kus) hoolitseb
lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab
hooldusperele puhkuse andja vastama? Kes hoolduspere puhkuse korraldab?
Küsimuste koosseis ei ole täielik ja välisriikide praktikaid uurides võib töövõtja
ettepanekul kohandada ja/või lisada täiendavaid uurimisküsimusi, mis välispraktikate
uurimisele ja kirjeldamisele ning analüüsile lisandväärtust annavad. Uurimisküsimuste
muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada tööandjaga.
4. Raporti koostamine, milles sisaldub kolme välisriigi praktikate kirjeldus ja võrdlus ning
sisendi tulemustest lähtuvalt analüüs tuginedes punktis 3 väljatoodud aspektidele.
Nimetatud tegevuste läbiviimise periood on kuni 17.12.2024.
Pakkumuse esitamine
Hinnapakkumus esitada vabas vormis koos käibemaksuga. Pakkumuste esitamise tähtaeg on
10. oktoober kell 17.00. Hilisemalt esitatud pakkumust arvesse ei võeta. Pakkumus tuleb
esitada e-posti aadressil
[email protected]
Valituks osutub miniostu pakkumuskutse tingimustele vastav odavaim pakkumus.
Tellijal on õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse üle.
Küsimuste korral pöörduda aadressil
[email protected]
KÄSUNDUSLEPING VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUSE LÄBIVIIMISEKS nr __
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab
põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
______, registrikood _____ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), (edaspidi nimetatud
käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindab Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud
leping) alljärgnevas:
1. Käsund ja selle täitmise tähtajad
1.1. Leping on sõlmitud miniostu „Hooldusperede puhkuse andmise süsteemi välispraktikate
võrdlus“ tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus.
1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima uuringu kirjeldadamaks kolme välisriigi
hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja
praktikaid ning nende analüüsi. (edaspidi nimetatud käsund). Nimetatud tegevuste
läbiviimise periood on kuni 17.12.2024. Käsundi tegevused toimuvad Euroopa
Sotsiaalfondi 2021-2027 vahendite programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud
teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ raames elluviidava TAT „Laste ja
perede toetamine“ tegevuse "Perepõhise hoolduse arendustegevused" raames.
2. Käsundisaaja õigused ja kohustused
2.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu.
2.2. Käsundisaaja on kohustatud:
2.2.1. osutama teenust vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja
juhistele;
2.2.2. teavitama käsundiandjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada
käsundi täitmist käsundisaaja poolt;
2.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks
saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;
2.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
3. Käsundiandja õigused ja kohustused
3.1. Käsundiandjal on õigus:
3.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni;
3.1.2. leping igal ajal üles öelda;
3.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud
nõuetele. Juhul, kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt,
esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud
dokumentidega.
3.2. Käsundiandja on kohustatud:
3.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi
osutamist käsundisaaja poolt;
3.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;
3.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
4. Käsundi vastuvõtmine
4.1. Käsundi vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Käsundiandja poolt
allkirjastatud käsundi täitmise üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks tasu maksmisel.
5. Tasu maksmine
5.1. Käsundiandja tasub käsundisaaja poolt läbi e-arvete operaatori esitatud e-arve alusel
käsundi nõuetekohase täitmise eest käsundisaaja pangakontole tasu summas Teksti
sisestamiseks klõpsake või koputage siin. eurot. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka
käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud.
6. Kontaktisikud
6.1. Käsundiandja kontaktisikuks käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, käsundi
täitmise kvaliteedi kontrollimisel ja lepingu punktis 4 nimetatud dokumentide
kooskõlastamisel on Agnes Kulmar, telefon 588 68116, e-post
[email protected].
6.2. Käsundisaaja kontaktisikuks käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel ja lepingu
punktis 4 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on____, telefon Teksti sisestamiseks
klõpsake või koputage siin., e-post Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..
7. Vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise
puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses.
7.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole
lepingut täitnud, käsund ei ole tähtaegselt täidetud või ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi 5% lepingu maksumusest iga rikkumise eest, kui käsund töö ei vasta
lepingutingimustele.
7.4. Käsundi teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise
tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi
0,5% käsundi maksumusest iga viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist
loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 631 kirjeldatud asjaoludel.
7.6. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus
nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt
üles öelda.
7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud
ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).
7.8. Punktis 7.7 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud
ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva
kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav
üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt
õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool
on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9. Lõppsätted
9.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste
kohustuste täitmisel või muul alusel.
9.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende
allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud
juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.
9.4. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
9.5. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
Käsundiandja Käsundisaaja
Sotsiaalkindlustusamet Nimi: _______
Registrikood: 70001975 Registrikood: ________
Pank: Swedbank Asukoht:________
IBAN: EE742200001120057958 E-post: ________
Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon:_______
E-post:
[email protected]
Telefon: 612 1360
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu ____________________
peadirektor