dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 2. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-2/2-1
Registreeritud
2. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL (Sakala Teed OÜ esindaja)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-2
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎230102 Sakala Teed Transpordiamet vaidlustus.asice94 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 2. jaanuar 2023 Vaidlustaja: Sakala Teed OÜ registrikood: 10899591 Riia mnt 1, 71011 Viljandi Lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 tel: +372 5660 1177 e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood: 70001490 Valge 4, 11413 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: AS Tariston registrikood: 10887843 Toompuiestee 35, 10149 Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTUS hankes nr 257737 hankija 23.12.2022 korraldusele nr 1.3-1/22/0451 RESOLUTSIOON: 1. vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. 2. rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks hankija 23.12.2022 korraldus nr 1.3- 1/22/0451. 3. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulud vastavalt vaidlustaja esitatavale aruandele. I. HANKEMENETLUSE SENINE KÄIK 1. Hankija viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega „Viljandi maakonna kruusateede säilitusremont 2023“. 2. 23.12.2022 teavitas hankija vaidlustajat riigihangete registri vahendusel korraldusest nr 1.3- 1/22/0451 „Pakkumuste vastavaks tunnistamine, ühe pakkumuse tagasi lükkamine ja ühe pakkumuse edukaks tunnistamine riigihankes „Viljandi maakonna kruusateede säilitusremont 2023“ (viitenumber 257737)“ millega muuhulgas lükati vaidlustaja pakkumus tagasi (lisa 1). Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 | [email protected] 3. Vaidlustaja hinnangul on korraldus õigusvastane ning esitab käesolevaga vaidlustuse korralduse kehtetuks tunnistamiseks. II. PÕHJENDUSED 4. Vaidluse ese. Korralduse p 1.7 kohaselt lükati vaidlustaja esitatud pakkumus tagasi RHS § 114 lg 2 alusel, kuna see ei vasta hankija hinnangul riigihanke alusdokumendi p-des 3.1. ja 3.2 ning „Vastavustingimused“ p-s HD IV Kululoend sätestatud tingimustele alljärgnevatel põhjendustel: 4.1. Nimetatud tingimuste kontrollimisel selgus, et vaidlustaja ei ole esitanud pakkumusega riigihankes kehtivat kululoendit. Tulenevalt eeltoodust ei sisalda hankija hinnangul vaidlustaja poolt esitatud HD IV Kululoend kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. 4.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 4.3. Hankija ei teinud vaidlustajale järelpäringut selgituste küsimiseks, kuna tegemist on sisulise mittevastavusega, mida ei ole võimalik hiljem esitatud selgituste kaudu parandada. Lähtudes RHS § 110 lg-st 1 ja § 3 p-st 2 on pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamist keelatud. 5. Täpsemalt oli vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks asjaolu, et pakkumusega esitatud kululoendi (lisa 2) mahu lahtrid ei vastanud täiel määral hanke alusdokumendile „HD IV Kululoend“ (vastavad lahtrid on kululoendis märgitud kollasega), mis on kaasa toonud arvutusvea vaidlustaja esitatud kululoendis. 6. Vastavat asjaolu vaidlustaja ei vaidlusta, küll aga ei nõustu vaidlustaja kirjeldatud arvutusvea õigusliku tagajärje ehk pakkumuse tagasilükkamisega. 7. Kohalduv õigus. Hankija on pakkumuse tagasilükkamisel tuginenud RHS § 114 lg-le 2 ehk pakkumuse mittevastavusele riigihanke alusdokumentidele. Lisaks on korralduses rõhutatud, et RHS § 110 lg 1 ja § 3 p 2 kohaselt on pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamist keelatud, mistõttu ei pidanud hankija vajalikuks vaidlustajalt täiendavate selgituste küsimust. 8. Korralduse õigusvastasus. Vaidlustaja hinnangul on hankija viidatuid sätteid kohaldanud vääralt, mis on omakorda viinud õigusvastase korralduseni. 9. Vaidlustaja möönab, et iseenesest kehtib riigihangete alusprintsiipidest tulenevalt pakkumuse muutmise keeld. Samas on Riigikohus rõhutanud, et võimatu on keelata pakkumuste täpsustamine või muutmine täielikult, sest inimlikud vead on paratamatus ja neid tehes ei tähenda veel, et pakkuja oleks partnerina kuidagi ebausaldusväärsem. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (RKHK 3-3-1-24- 13 p 17). 10. Vaidlustaja hinnangul on viidatud põhimõte kohaldatav ka käesoleval juhul. Puudub vaidlus, et kululoendis esinenud puudused olid tingitud inimlikust eksimusest. Veelgi enam – arvutusvead olid seejuures kergesti tuvastavad ja täpsustatavad. Seega oleks hankija (minimaalselt) pidanud vaidlustajalt üle küsima, kas viimane jääb oma kululoendis esitatud hinna juurde. 11. Seejuures väärib rõhutamist, et kõik ühikhinnad olid hankijale teada ehk eksimused sisaldusid üksnes mahu lahtrites. Seega oleks hankija saanud arvutusvead parandada, eriti arvestades, et oli selgelt näha, millistes lahtrites on vead tehtud. Veelgi enam – kuna ühikhinnad olid teada, poleks arvutusvea parandamine kuidagi saanud ka ausa konkurentsi põhimõtet mõjutada. 2 12. Euroopa Kohus on sedastanud, et hankija on kohustatud küsima täiendavat teavet olukorras, kus selgituste küsimine pakkumise kohta on nii praktiliselt võimalik ja ka vajalik ning see on kooskõlast võrdse kohtlemise põhimõttega (EKo T-211/02, p 37,38). Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et kõik nimetatud eeldused vastava kohustuse tekkeks olid antud juhul täidetud, st selgituste küsimine oli ilmselgelt nii vajalik kui ka võimalik, samuti ühikuhinda teadnuna poleks selgituste küsimine kaasa toonud ebavõrdset kohtlemist. 13. Samuti oli antud juhul tegemist ilmselge veaga, eriti arvestades, et kululoendis olid vastavad mahulahtrid märgitud kollasega. Euroopa Kohus on aga rõhutanud, et arvutusvigade juures tuleb küsida pakkujalt selgitusi, kui vastavad vead on silmnähtavad, mis oleks tulnud avastada pakkumise hindamisel (EKo T-495/04, p 66-71). 14. Ka VAKO on leidnud, et näiteks olukorras, kus pakkujal jäi pakkumuse vormi esileht esitamata, oleks hankija pidanud selgituste kaudu nõutud vormi küsima. VAKO lisas, et selgitusi saab küsida siis, kui sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist ja sellega ei näiks, et on ühte või mitut pakkujat teistest kas soodsamalt või ebasoodsamalt koheldud. Seejuures on otsuses rõhutatud, et taolistes olukordades peab hankija kasutama oma kaalutlusõigust, mida peab teostama koos sätestatud kaalutlusreeglitega. Veelgi olulisemana – tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest on VAKO leidnud, et hankija on erandlikel juhtudel kohustatud pakkujalt selgitusi küsima (VAKO 21.09.2018 otsus 177-18/194960, p 18, 19). 15. Vaidlustaja leiab, et hankija on ka vaidlusaluses menetluses teostanud kaalutlusõigust ebaproportsionaalselt – nagu eelnevalt välja toodud, oleks hankija pidanud minimaalselt vaidlustajalt küsima, kas viimane jääb kululoendis esitatud hinna juurde. Lisaks, kuna tegemist oli ilmselge ning lihtsasti parandatava veaga, oleks hankija saanud arvutusvea ka parandada. Veelkord – kuna ühikuhind oli teada, poleks selgituste küsimine kuidagi ka teiste pakkujate õigusi rikkunud. 16. Lisaks väärib rõhutamist, et vaidlustaja poolt esitatud kululoendi pinnalt oli vaidlustaja pakkumus arusaadavalt kõige soodsam – korraldusega edukaks tunnistatud AS-i Tariston pakkumus oli 797 844,03 eurot, samas kui vaidlustaja oma 792 184,06 eurot. Seega, kui hankija oleks küsinud, kas vaidlustaja jääb oma kululoendis esitatud hinna juurde, oleks vastav pakkumine osutunud ka edukaks. 17. Kokkuvõttes oleks hankija pidanud kulutabelis esinevate vigade tõttu vaidlustajalt selgitusi küsima. Viimast aga ei tehtud, mistõttu leiab vaidlustaja, et korraldus on õigusvastane ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. III. MENETLUSLIKUD TEATED 18. Esindusõiguse kinnitus. Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja antud asja menetlemisel. 19. Menetluskulud. Vaidlustuskomisjoni menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ning vastavasisulised taotlused esitab vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis käesoleva vaidlustusmenetluse käigus. Lisad: 1. korraldus; 2. kululoend; 3. riigilõivu maksekorraldus. 3 Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Katrin Paulus 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel