dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeks

Rahandusministeerium · 2. jaanuar 2023
Viit
1.4-1/9848-2
Registreeritud
2. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)

Failid

  • 📎1.4-19848-2 02.01.2023 Väljaminev kiri.asice419 KB

Sisu (failidest)

Rõuge Vallavalitsus Teie 14.12.2022 nr 12-1/2190-1 [email protected] Meie 02.01.2023 nr 1.4-1/9848-2 Kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeks Austatud vallavanem Aitäh huvi tundmast arendamisel oleva kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) finantsolukorra indeksi vastu. Indeksi metoodika on saadetud arutamiseks KOV finantsjuhtide võrgustikule ning parajasti arutame seda ka KOV esindajatega rahanduse ja maksunduse läbirääkimise töörühmas. Palume indeksi esialgse variandi kasutamisel arvestada, et kuni arutelude lõpuni võivad selle tulemused muutuda. Esialgse indeksi põhjal saab öelda, et kõikide regioonide keskmine finantsolukord on pärast 2009. a finantskriisi jõudsalt paranenud ning on 2016. aastast keskmisest kõrgemal (tase üle 3,0) või heal tasemel (tase üle 3,5). Indeksi arvutamisse on 2021. aastal lisandunud KOV kinnisvara seisundi näitaja. Varasemate aastate kohta kahjuks sellist statistikat kasutada ei ole. See on muuhulgas mõjutanud ka koondindeksi keskmise väärtuse langust. Muudest näitajatest on indeksi langust 2021. a mõjutanud peamiselt põhitegevuse tulude negatiivne reaalkasv. Indeksi muutusi näitajate lõikes iga soovitud grupi kohta on võimalik Teil vaadata detailsemalt lehelt „Algandmed“. Uurite oma kirjas, miks on KOV-ide finantsolukord indeksi järgi nii erinev? Riik on loonud tasandusfondi KOV-ide finantsiliste võimaluste ühtlustamiseks. Sellest saab iga-aastaselt toetust ca 80% KOV-idest. Toetust saavate KOV-de jaoks on loodud ühetaolised võimalused oma teenuste rahastamiseks. Seejuures on arvesse võetud ka hõredalt asustatud piirkondadega kõrgemat kuluvajadust. Rõuge vald saab kulutada iga eelkooliealise, kooliealise, tööealise ja eaka kohta sama palju kui näiteks Kuusalu või Kanepi vald. Kuigi tasandusfondi toetuse saajate rahalised võimalused on ühetaolised, erineb nende finantsolukord siiski märgatavalt. Seega hoolimata ühetaolisele majanduslikule võimalustele määrab KOV finantsolukorra peamiselt muud tegurid. Näiteks kõrvutades finantsolukorra indeksit KOV kasutuses oleva kinnisvara mahuga elaniku kohta selgub, et kahe näitaja vahel on selge seos (korrelatsioon -0,5). Sama tugev on seos ka siis, kui arvestada hõredamalt asustatud piirkondade potentsiaalselt mahukama kinnisvara vajadusega. Seega otstarbekas mahus kinnisvara majandamine aitab parandada oluliselt finantsolukorda. Üledimensioneeritud mahus kinnisvara ülalpidamine võtab aga ära hädavajalikku raha kohalikelt teenustelt. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tabel. Väljavõte osade kõrge haja-asustusega KOV-de finantsolukorra indeksist ja muudest taustnäitajatest Avalike teenuse osutamiseks otseselt kasutusel Ametnikke Elanike olevate 1000 Finantsolukorra Tagamaalisuse arv hoonete pind elaniku indeks 2021 Omavalitsus koefitsient 2021 m2/el 2021 kohta (esialgne) Rõuge vald 2,05 5239 6,15 5,46 1,71 Mustvee vald 1,85 5282 5,96 4,34 1,71 Järva vald 2,00 8814 6,66 4,72 2,00 Lääneranna vald 1,99 5219 6,60 4,38 2,57 Kose vald 1,93 7418 6,80 2,51 2,86 Kehtna vald 2,00 5405 5,95 3,84 3,00 Kuusalu vald 2,02 6562 4,31 3,90 3,29 Häädemeeste vald 2,00 4986 4,64 4,38 3,29 Kanepi vald 2,09 4805 4,31 3,75 3,71 Nõustume vajadusega jälgida ja vajadusel korrigeerida KOV-ide tulubaasi, et üle Eestis oleks tagatud võrdsed rahalised võimalused teenuste pakkumiseks. Samas keskselt ei saa tasandada KOV-ide enda tehtud otsustega kaasnevat negatiivset mõju. KOV-idelt ei saa ära võtta õigust otsustada, aga sellega ka vastutada tehtud otsuste üle. Ebaefektiivsemaid valikuid teinud KOV-ide kehvemat finantsvõimekust ei saa kinni maksta teiste piirkondade arvelt, vaid selles peab lahenduse leidma iga piirkond ise. Nõustume Teie järeldusega, et Põhja-Eesti regiooni ehk Harjumaa maakonna KOV-ide keskmine (kuid mitte kõigi) finantsolukord on teistest piirkondadest keskmiselt parem. Selle peamiseks põhjuseks on nende elanike rohkem makstud tulumaks. Enamik Harjumaa KOV-e seetõttu tasandusfondist toetust ei vaja ega ka saa. Erinevalt põhjamaadest ei rakendata Eestis süsteemi, kus kõrgema tulukusega KOV-ide tulubaasi vähendatakse teiste kasuks. Aga hoolimata sellest on ka põhjamaades endiselt meiega sarnased vahed tulukamate ja tasandustoetust saavate KOV-ide tulubaasis. Täielik riiklik ühtlustamine kaotaks elanike seotuse KOV-ide teenuste rahastamisel ning KOV vastutuse piirkonna arengu juhtimisel, mistõttu ei peeta seda rahvusvaheliselt heaks praktikaks. 2 Oleme KOV esindajatega rahanduse ja maksunduse läbirääkimise töörühmas kokku leppinud, et võtame käesoleval aastal eraldi arutelu alla KOV-de tulubaasi kujunemise põhialused. Loodame sellest tulemuslikku arutelusid, mille pinnalt saaks kavandada järgmisi tegevusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Liivik osakonnajuhataja Andrus Jõgi 6113434 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel