dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 6. jaanuar 2023
Viit
13-1.1/10192-15
Registreeritud
6. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎PL RM-le 6.01.2023.asice135 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] 6.01.2023 nr 1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Täname võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas. Kuna tähtaeg arvamuse esitamiseks oli väga lühike, siis ei olnud võimalik teha üksikasjalikku analüüsi ja esitame järgnevalt üldised seisukohad nii eelnõu (edaspidi eelnõu) kui ka eelnõu temaatikaga seonduvates küsimustes. 1. Pangaliit toetab lähenemist, et kõik hoiu-laenuühistud, sõltumata nende suurusest allutatakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla. 2. Seonduvad menetlus- ja järelevalvetasud peab kehtestama suuruses, mis kataks kõik vastava menetluse ja/või järelevalvega seonduvad kulud. 3. Kõik eelnimetatud järelevalvega seonduvad kulud (sh turule sisenemise menetlemise kulu) peavad kandma konkreetse valdkonna järelevalve subjektid ja Pangaliit on kategoorilisest selle vastu, et nimetatud kulusid kaetakse teiste Finantsinspektsiooni järelevalve subjektide poolt makstud tasude arvel. 4. Nõustume Finantsinspektsiooni poolt kapitalinõuetele osundamisega, et ühe miljoni algkapitali nõue ühistupankadele ei ole põhjendatud ja täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei ole vaja muuta, kuna ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis krediidiasutustele. 5. Pangaliit toetab lähenemist, et Tagatisfondi kaitse saavad üksnes need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa. Juhul, kui ühistupanga omakapitali suurus erineb krediidiasutuste omakapitali suurusest, siis peaks arvestama erinevat riskitaset ning kaaluma Tagatisfondi juurde ühistupankadele eraldi seisva osafondi loomist koos sellele osafondile teiste Tagatisfondi osafondide poolt laenuandmise välistamisega. 6. Pangaliit toetab lähenemist, et hoiu-laenuühistutele laieneks vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamise kohustus, kuid leiame, et üksnes võlaõiguses sätestatu on ebapiisav ning eraisikutele laenu andmisel, analoogiliselt teiste tarbijakrediiti väljastavate finantsasutustega kohalduksid hoiu-laenuühistutele ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse vastavad sätted. 7. Pangaliit toetab täiendavate nõuete sätestamist hoiuste reklaamile. Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu järgi lisatakse juhtidega samaväärset majanduslikku huvi omavate isikute ringi siseauditi üksuse juhi pereliikmed, samas siseauditi üksuse juhti ennast ei loeta krediidiasutusega seotud isikuks ning ta pole ka krediidiasutuse juhiks krediidiasutuste seaduse Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee (KAS) mõttes. Loogiline oleks, et kui pereliikmed loetakse seotud isikuteks, siis on ka siseauditi üksuse juht ise seotud isikuks KAS § 84 mõttes. Pangaliit juhib tähelepanu vajadusele üle vaadata nö üleminekusätted (eelnõu § 1 p 58) eesmärgiga täpsustada erinevate normide kehtima hakkamise kuupäevi (kasutatakse erinevaid lähenemisi sama kuupäeva märkimiseks – kas kuupäeva väljatoomist, sõnu „pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist“ või „enne käesoleva seaduse jõustumist“, kuid selgem oleks kasutada kuupäeva). Palume samuti arvestada, et grammatiliselt sõnavorm „peab taotlema“ tähendab taotluse esitamist (mitte selle alusel otsuse tegemist, nagu on mõeldud lõikes 3) ja teeme ettepaneku vaadata üle stsenaarium olukorraks, kui hoiu- laenuühistu ei ole oma tegevuseks vajalikku tegevusluba saanud. Lõike 6 kohaselt peab hoiustamise ja laenuandmise lõpetama vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele, kuid see võib tuua kaasa siiski olukorra, kus pikema tähtajaga hoiuse või laenulepingute sõlmimise korral hoiu- laenuühistu siiski faktiliselt jätkab oma tegevust, kuid selgusetu on hoiu- laenuühistu tegevuse õiguslik raamistik, sest 01.01.2028 on hoiu- laenuühistu seadus plaanitud kehtetuks tunnistada. Kas hoiu- laenuühistu tarbijatest liikmete huvid ja õigused on sellises olukorras piisavalt kaitstud? Praegu on hoiu- laenuühistuid, mis pakuvad laene pikemaks kui 5 aastaks, hoiuseid võetakse lühemaks ajaks, kuid automaatse pikenemise tingimusega. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel