Riigihangete vaidlustuskomisjon 5. jaanuar 2023
Vaidlustaja: Sakala Teed OÜ
registrikood: 10899591
Riia mnt 1, 71011 Viljandi
Lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL
Ahtri 6A, Tallinn 10151
tel: +372 5660 1177
e-post:
[email protected]
Hankija: Transpordiamet
registrikood: 70001490
Valge 4, 11413 Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: AS Tariston
registrikood: 10887843
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
e-post:
[email protected]
VAIDLUSTUS
hankes nr 257737 hankija 23.12.2022 korraldusele nr 1.3-1/22/0451
RESOLUTSIOON:
1. vaadata asi läbi kirjalikus menetluses.
2. rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks hankija 23.12.2022 korraldus nr 1.3-
1/22/0451 punktide 1.7 ja 2.1 osas.
3. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulud vastavalt vaidlustaja esitatavale
aruandele.
I. HANKEMENETLUSE SENINE KÄIK
1. Hankija viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega „Viljandi maakonna kruusateede
säilitusremont 2023“.
2. 23.12.2022 teavitas hankija vaidlustajat riigihangete registri vahendusel korraldusest nr 1.3-
1/22/0451 „Pakkumuste vastavaks tunnistamine, ühe pakkumuse tagasi lükkamine ja ühe
pakkumuse edukaks tunnistamine riigihankes „Viljandi maakonna kruusateede säilitusremont
2023“ (viitenumber 257737)“ millega muuhulgas lükati vaidlustaja pakkumus tagasi (lisa 1).
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 |
[email protected]
3. Vaidlustaja hinnangul on korraldus õigusvastane ning esitas 02.01.2023 vaidlustuse korralduse
kehtetuks tunnistamiseks. 03.01.2023 kirjaga palus VAKO vaidlustusega esitatud nõuet
täpsustada ning esitada uus vaidlustuse terviktekst.
4. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuse tervikteksti, täpsustades esitatud nõuet.
II. PÕHJENDUSED
5. Vaidluse ese. Korralduse p 1.7 kohaselt lükati vaidlustaja esitatud pakkumus tagasi RHS § 114
lg 2 alusel, kuna see ei vasta hankija hinnangul riigihanke alusdokumendi p-des 3.1. ja 3.2 ning
„Vastavustingimused“ p-s HD IV Kululoend sätestatud tingimustele alljärgnevatel
põhjendustel:
5.1. Nimetatud tingimuste kontrollimisel selgus, et vaidlustaja ei ole esitanud pakkumusega
riigihankes kehtivat kululoendit. Tulenevalt eeltoodust ei sisalda hankija hinnangul vaidlustaja
poolt esitatud HD IV Kululoend kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks.
5.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi
või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui
selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
5.3. Hankija ei teinud vaidlustajale järelpäringut selgituste küsimiseks, kuna tegemist on sisulise
mittevastavusega, mida ei ole võimalik hiljem esitatud selgituste kaudu parandada. Lähtudes
RHS § 110 lg-st 1 ja § 3 p-st 2 on pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamist keelatud.
6. Täpsemalt oli vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks asjaolu, et pakkumusega
esitatud kululoendi (lisa 2) mahu lahtrid ei vastanud täiel määral hanke alusdokumendile „HD
IV Kululoend“ (vastavad lahtrid on kululoendis märgitud kollasega), mis on kaasa toonud
arvutusvea vaidlustaja esitatud kululoendis.
7. Vastavat asjaolu vaidlustaja ei vaidlusta, küll aga ei nõustu vaidlustaja kirjeldatud arvutusvea
õigusliku tagajärje ehk pakkumuse tagasilükkamisega.
8. Kohalduv õigus. Hankija on pakkumuse tagasilükkamisel tuginenud RHS § 114 lg-le 2 ehk
pakkumuse mittevastavusele riigihanke alusdokumentidele. Lisaks on korralduses rõhutatud, et
RHS § 110 lg 1 ja § 3 p 2 kohaselt on pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamist
keelatud, mistõttu ei pidanud hankija vajalikuks vaidlustajalt täiendavate selgituste küsimust.
9. Korralduse õigusvastasus. Vaidlustaja hinnangul on hankija viidatuid sätteid kohaldanud
vääralt, mis on omakorda viinud õigusvastase korralduseni, täpsemalt vaidlustaja pakkumuse
tagasilükkamiseni ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseni.
10. Vaidlustaja möönab, et iseenesest kehtib riigihangete alusprintsiipidest tulenevalt pakkumuse
muutmise keeld. Samas on Riigikohus rõhutanud, et võimatu on keelata pakkumuste
täpsustamine või muutmine täielikult, sest inimlikud vead on paratamatus ja neid tehes ei
tähenda veel, et pakkuja oleks partnerina kuidagi ebausaldusväärsem. Pakkuja kvalifitseerimata
jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (RKHK 3-3-1-24-
13 p 17).
11. Vaidlustaja hinnangul on viidatud põhimõte kohaldatav ka käesoleval juhul. Puudub vaidlus, et
kululoendis esinenud puudused olid tingitud inimlikust eksimusest. Veelgi enam – arvutusvead
olid seejuures kergesti tuvastavad ja täpsustatavad. Seega oleks hankija (minimaalselt) pidanud
vaidlustajalt üle küsima, kas viimane jääb oma kululoendis esitatud hinna juurde.
2
12. RHS § 117 lg 3 kohaselt, kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija
arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on
arvutusvea parandamisega nõus. Puudub vaidlus, et hankija pole vastavat menetluskorda antud
juhul järginud, kuigi tegemist on arvutusveaga.
13. Seejuures väärib rõhutamist, et kõik ühikhinnad olid hankijale teada ehk eksimused sisaldusid
üksnes mahu lahtrites. Seega oleks hankija saanud arvutusvead parandada, eriti arvestades, et oli
selgelt näha, millistes lahtrites on vead tehtud. Veelgi enam – kuna ühikhinnad olid teada, poleks
arvutusvea parandamine kuidagi saanud ka ausa konkurentsi põhimõtet mõjutada.
14. Euroopa Kohus on sedastanud, et hankija on kohustatud küsima täiendavat teavet olukorras,
kus selgituste küsimine pakkumise kohta on nii praktiliselt võimalik ja ka vajalik ning see on
kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (EKo T-211/02, p 37,38). Eelneva põhjal tuleb asuda
seisukohale, et kõik nimetatud eeldused vastava kohustuse tekkeks olid antud juhul täidetud, st
selgituste küsimine oli ilmselgelt nii vajalik kui ka võimalik, samuti ühikuhinda teadnuna poleks
selgituste küsimine kaasa toonud ebavõrdset kohtlemist.
15. Samuti oli antud juhul tegemist ilmselge veaga, eriti arvestades, et kululoendis olid vastavad
mahulahtrid märgitud kollasega. Euroopa Kohus on aga rõhutanud, et arvutusvigade juures
tuleb küsida pakkujalt selgitusi, kui vastavad vead on silmnähtavad, mis oleks tulnud avastada
pakkumise hindamisel (EKo T-495/04, p 66-71). Viimane Euroopa Kohtu seisukoht ühtib ka
eelnevalt viidatud RHS § 117 lg-ga 3.
16. Ka VAKO on oma praktikas leidnud, et näiteks olukorras, kus pakkujal jäi pakkumuse vormi
esileht esitamata, oleks hankija pidanud selgituste kaudu nõutud vormi küsima. VAKO lisas, et
selgitusi saab küsida siis, kui sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist ja sellega ei näiks, et on
ühte või mitut pakkujat teistest kas soodsamalt või ebasoodsamalt koheldud. Seejuures on
otsuses rõhutatud, et taolistes olukordades peab hankija kasutama oma kaalutlusõigust, mida
peab teostama koos sätestatud kaalutlusreeglitega. Veelgi olulisemana – tulenevalt
proportsionaalsuse põhimõttest on VAKO leidnud, et hankija on erandlikel juhtudel kohustatud
pakkujalt selgitusi küsima (VAKO 21.09.2018 otsus 177-18/194960, p 18, 19).
17. Vaidlustaja leiab, et hankija on ka vaidlusaluses menetluses teostanud kaalutlusõigust
ebaproportsionaalselt – nagu eelnevalt välja toodud, oleks hankija pidanud minimaalselt
vaidlustajalt küsima, kas viimane jääb kululoendis esitatud hinna juurde. Lisaks, kuna tegemist
oli ilmselge ning lihtsasti parandatava veaga, oleks hankija saanud arvutusvea ka parandada.
Veelkord – kuna ühikuhind oli teada, poleks selgituste küsimine kuidagi ka teiste pakkujate
õigusi rikkunud.
18. Eelneva tõttu on korralduse p 1.7 õigusvastane.
19. Lisaks eelnevale väärib rõhutamist, et vaidlustaja poolt esitatud kululoendi pinnalt oli vaidlustaja
pakkumus arusaadavalt kõige soodsam – korraldusega edukaks tunnistatud AS-i Tariston
pakkumus oli 797 844,03 eurot, samas kui vaidlustaja oma 792 184,06 eurot. Seega, kui hankija
oleks küsinud, kas vaidlustaja jääb oma kululoendis esitatud hinna juurde või arvutusvea
parandanud, oleks vastav pakkumine osutunud ka edukaks.
20. RHS § 117 lg 1 alusel tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste
hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kuna vaidlusaluse
hanke hindamiskriteeriumiks oli „vähim on parim“, siis järeldub eelnevast, et kui vaidlustaja
pakkumust poleks õigusvastaselt tagasi lükatud, oleks pakkumus ka edukaks tunnistatud.
21. Eelneva tõttu on korralduse p 2.1 õigusvastane.
22. Kokkuvõttes oleks hankija pidanud kulutabelis esinevate vigade tõttu vaidlustajalt selgitusi
küsima, arvutusvea parandama ning vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistama. Viimast aga ei
3
tehtud, mistõttu leiab vaidlustaja, et korralduse p-d 1.7 ja 2.1 on õigusvastased ning kuuluvad
kehtetuks tunnistamisele.
III. MENETLUSLIKUD TEATED
23. Esindusõiguse kinnitus. Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja antud
asja menetlemisel.
24. Menetluskulud. Vaidlustuskomisjoni menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ning
vastavasisulised taotlused esitab vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis käesoleva
vaidlustusmenetluse käigus.
Lisad:
1. korraldus;
2. kululoend;
3. riigilõivu maksekorraldus.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Katrin Paulus
4