dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus

Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2023
Viit
1.1-11/9485-2
Registreeritud
5. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-119485-2 05.01.2023 Väljaminev kiri.asice441 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 30.11.2022 nr 8-1/22/5160, [email protected] HTM/22-1472/-1K Meie 05.01.2023 nr 1.1-11/9485-2 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus Austatud härra minister Rahandusministeerium ei kooskõlasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu ja esitab selle kohta alljärgnevad märkused. I. Rahastamist puudutavad küsimused 1. Perioodil 2021–2027 on struktuurivahendite rakendamiseks liikmesriikidele seatud mitmed eeltingimused. Üks neist on, et liikmesriik peab tagama pädeva piirkondliku/riikliku institutsiooni või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimise eest. Eestis on nutika spetsialiseerumise strateegiaks teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ehk TAIE. Pädeva institutsiooni võib liikmesriik ise valida või luua, kuid lisaks tuleb Eesti õigusruumis kinnitada ka mandaat nutika strateegia juhtimiseks. Kui liikmesriik ei suuda eeltingimuse täitmist tagada, siis on Euroopa Komisjonil õigus liikmesriigile tehtavad maksed peatada. Hetkel on Eesti pädevaks asutuseks valinud innovatsioonipoliitika (IPK) ja teaduspoliitika (TPK) ühendkomisjoni. Mandaat nutika spetsialiseerumise strateegia ellu viimise eest vastutamiseks on antud mõlema komisjoni tööd reguleerivas töökorras. Pärast teadus – ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAKS) jõustumist pidi pädevaks institutsiooniks saama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK). Rahandusministeeriumile esitatud dokumenditest ei ole aga võimalik välja lugeda, et TAIK eelpool mainitud ülesandeid täitma hakkab. Eelnõus on küll loetletud erinevad TAIK ülesanded, aga läbi loetelude ja selgete regulatsioonideta ei ole võimalik ülesannete tegelikust tähendusest aru saada. Seega ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul tagatud eeltingimuse täitmine struktuurivahendite rakendamise perioodi jooksul, mis võib kaasa tuua maksete peatamise Eestile. Sellisel juhul tekib aga omakorda põhjendamatu surve riigieelarvele. Eelnevat arvesse võttes, ei ole võimalik Rahandusministeeriumil eelnõud kooskõlastada enne, kui TAKSis või sellega seonduvates dokumentides on selgelt välja toodud, et mandaat nutika spetsialiseerumise strateegia juhtimiseks antakse TAIKile. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Eelnõu § 16 lõikes 3 tuuakse välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi ka TAI) rahastamine läbi kuue toetuse. Tegelikult puudutavad loetletud toetused üksnes teadus- ja arendustegevust (edaspidi ka TA). Innovatsiooni rahastamine on toodud sama paragrahvi lõikes 4, kuid seda väga üldiselt. Lõikes 3 nimetatud toetused on erineva tähendusega – osad on nn tegevustoetused ja osad konkurentsipõhised, lisaks ilmneb seletuskirjast, et rahastusinstrumendid jagunevad omakorda veel erinevateks liikideks. Innovatsiooni puhul näiteks võivad toetused olla nii mittetagastatav abi (toetused, nt grandid) kui ka erinevate finantsinstrumentide (laenud, käendused, garantiid) kui ka üldist innovatsiooni ökosüsteemi ja selle osalisi toetavate instrumentide vormis (nt inkubaatorid, kiirendid, erinevad innovatsiooniteenused). Selguse huvides tuleks mõistete tasandil erinevat liiki toetusi eristada ning samuti kirjeldada, milles toetus seisneb. Lisaks tähendab see ka erinevat reguleerituse astet. Kuna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus saab olema raamseadus TAI valdkonnas, peab konkurentsipõhist toetust puudutav regulatsioon olema oluliselt põhjalikum, sh ka innovatsiooni puutuvalt, üksnes § 16 lõige 4 pole piisav. Kõigi toetusetingimuste reguleerimise jätmist ministri määruse tasemele ei saa jätta. Põhiseaduse riive tõttu tuleb konkurentsipõhiste toetuste puhul seaduse tasandil reguleerida toetuste tagasinõudmine, kohustuse täitmata jätmise tagajärjed (viivisnõuded) ja kohustuslik vaidemenetlus, kui seda soovitakse ette näha ning haldusmenetluse seadus pole piisav. Samuti, kui soovitakse toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma volitada kedagi teist kui ministeeriumi, kelle valitsemisalasse vastavad eelarvevahendid on eraldatud, tuleb ka see volitus sätestada seaduse tasandil. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et „rahastusinstrumendid“ ei ole riigieelarveliste vahendite kasutamisel kasutatav termin ning § 16 lõikes 4 toodud „meetme“ mõiste on ilmselt teises tähenduses kui riigieelarve seaduses. Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5 on meede üks programmis määratavatest planeerimistasanditest. 3. Oleme teinud mitmel korral, sh ülikoolide regionaalsete kolledžite pöördumisel, ettepaneku tagada ülikoolide regionaalseid kolledžeid puudutavate regionaalpoliitiliste eesmärkide ja ülesannete rahastamiseks selgem ja stabiilsem alus ülikoolide ja TA asutuste riikliku rahastamismudeli raames. Sama tegevuse näeb ette ka 2022.a alguses valminud riigi regionaalse arengu tegevuskava. Seetõttu leiame, et TAKSi eelnõu või seda täpsustavate rakendusaktide kaudu tuleks tagada lahendused ülikoolide regionaalsete kolledžite kõrghariduse andmise jm regionaalarengus oluliste ülesannete (sh piirkonna ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse toetamine ja vajaliku oskustööjõu koolitamine) stabiilsemaks rahastamiseks. Seda nii tegevustoetuse baasrahastuse osa kui ka tulemusrahastuse komponentide (sh ühiskonna ja tööturu arengu toetamise, ettevõtluskoostöö ning ettevõtjatele osutatud TA teenuste näitajate) arvestamise kaudu. 4. Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse eraldi raamatupidamise kohustus TA majandus- ja mittemajandustegevuse suhtes. Kuid erinevalt kehtivast seadusest, soovitakse eelnõuga kehtestada teadusasutuse vastav kohustus ainult riigieelarve vahendite kasutamisel. TAKSi § 3 lõike 1 punkti 7 järgi on teadus- ja arendusasutus juriidiline isik või asutus, mille majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevused, mis vastavad punktide 5 ja 6 nõuetele (mittemajanduslik tegevus), nende kulud ja rahastamine on raamatupidamises selgelt eristatud. 2 Eelnõu seletuskirja lk 16 kirjutatakse: „Kehtivas TAKSis on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse, kuid sätestatakse finantseerimise peatükis.“ Tegelikult ei jää nõue samal kujul kehtima, seda on kitsendatud ja tulevikus kohaldub nõue vaid riigieelarveliste vahendite puhul, kuid peaks kehtima kogu riikliku rahastamise suhtes. Nimelt on Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktis 19 sätestatud, et juhul kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (s.t. riigiabi reeglid ei kohaldu) tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud. Kulude, rahastamise ja tulude nõuetekohast eristamist võib tõendada asjaomase üksuse raamatupidamise aastaaruanne. Järelikult peab teadusasutus pidama eraldi raamatupidamist ka näiteks struktuurfondidest saadavate toetuste puhul, kui soovitakse riigiabi reeglite mitte kohaldumist. Arvestades, et eelmainitud raamistik on juhindumiseks kohustuslik EK-le riigiabi teatise läbivaatamisel ning teistele isikutele ei ole see õiguslikult siduv, kuid praktikas igapäevaselt järgitav, siis tuleks vaidluste vältimiseks ning senise praktika jätkamiseks täiendada eelnõu § 16 lõikes 5 lauseosa „Riigieelarve vahendite“ sõnadega, mis viitaksid sellele, et mõeldud ei ole ainult siseriiklikke vahendeid, vaid ka välisvahendeid. 5. Pärast rahandusministri väljaarvamist praegusest TANist puudub teadlikkus riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiat hõlmavate teemade üle sh vahendite jaotamisel ministeeriumite vahel, mis on vältimatult vajalik otseselt riikliku rahastamisega seotud teemade käsitlemise otsustus- või nõuandvate protsesside juures. Seetõttu leiame, et loodava Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogus tuleb taastada rahandusministri liikmelisus. 6. Eelnõu § 16 lõige 2 puudutab ettevõtete TAI tegevuste riigieelarvest rahastamise eesmärki toetada eraettevõtetes tehtavat ettevõtete vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et maandada ettevõtete jaoks selle tegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked. Esiteks, peaks termini „ettevõte“ asemel kasutama terminit „ettevõtja“, kuna vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 66¹ ei ole „ettevõte“ isik, vaid tähendab majandusüksust, mille kaudu isik tegutseb. „Ettevõtja“ on vastavalt äriseadustiku §-dele 1, 2 ja 3 füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu). Teiseks, toob eelnõu seletuskiri § 22-s sätestatud ettevõtete TA tegevuste konkurentsipõhiste riigieelarveliste arendustoetuste puhul vajadust arvestada turutõrke olukorda ettevõtetes, milleta võivad jääda mitmete ettevõtete olulised arendusinvesteeringud tegemata. Leiame, et siinkohal tuleks seletuskirjas ka täpsustada milliseid turutõrke komponente täpsemalt toetuste andmise tingimustes on plaanis arvestada. Peame siinkohal väga oluliseks ka piirkondlike turutõrke komponentide ja ettevõtluse arengunäitajate arvestamist, millega toetada ühtlasi TAIE 2035 arengukavas seatud eesmärke soodustada teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja investeeringuid kõigis Eesti piirkondades ning suunata rohkem ressurssi toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. 7. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus – eelnõu § 19. Eelnõu § 19 lõige 2 toob küll välja, et sihttoetuse eraldamine toimub vastava poliitika valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud 3 korras, kuid jääb segaseks, kas sellisel toetuse andmisel on ka mingeid piiranguid, näiteks kes seda toetust saavad jagada – kas lisaks ministeeriumidele, kelle valitsemisalas on TAI asutusi ka teised ministeeriumid, kes soovivad teha TAI tegevusi. Samuti ei selgu eelnõust, kas selle toetuse saamiseks peaks olema TAI asutus. Lõige 1 toob välja, et teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on riigieelarvest vajaduse korral määratav toetus. Palume selgitada seletuskirjas, kas selle allikatena võib kasutada näiteks ka välistoetusi. Sihttoetuse puhul ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegevustoetusega või konkurentsipõhise projektitoetusega või võib ta olla mõlemat. Viimane küsimus puudutab ka eelnõu § 21 süsteemitoetust. 8. Eelnõu § 23 ja 24 ei ole seletuskirjas selgitatud. Eelnõu §-s 23 on juttu tegevustoetusest – kas mõeldakse §-des 17 ja 20 toodud teadus- ja arendustegevuse toetusi? Kuna tegevustoetuse mõistet pole eelnevalt kasutatud, siis tuleks siin mõisted ühtlustada. Selgusetuks jääb, mis on § 23 lõike 3 punktis 2 toodud „muud vahendid“, mida määratakse teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamisel. Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt räägib riigiasutuste puhul toetuse andmise eesmärgid ja asutuse kohustused läbi asutuse pidaja. Kes on riigiasutuse pidaja? 9. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaadete esitamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning vastava info ajakohastamine Eesti Teadusinfosüsteemis. Juhime tähelepanu, et ülesande täitmiseks on eelnevalt vaja täpsustada kulude kajastamise aluseks olevat metoodikat, protsessi ning lisaks puudub mõjuanalüüs selle kohta, kui suure täiendava töökoormuse ministeeriumidele ETISes andmete täiendamine kaasa toob. II. Muud küsimused eelnõus 10. Üks olulisemaid küsimusi eelnõu puhul on, et eelnõu § 7 lõige 3 näeb Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) uue ülesandena ette ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise koordineerimise. Siin tuleks tuua selgelt välja põhjendus, miks selline roll on vajalik, milline oleks sellega kaasnev lisandväärtus ning mil määral HTMi koordineeriv roll pärsiks edaspidi teiste ministeeriumide võimalusi ja vabadust oma valitsemisala teadus-arendustegevust planeerida ning ellu viia, aga ka valitsemisalas olevaid TA asutusi puudutavaid otsuseid iseseisvalt langetada. Ilma selge ja ammendava põhjenduseta seda punkti toetada ei saa. 11. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus riigi teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni suunavad arengukavad. Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) §-s 19 on reguleeritud strateegilised arengudokumendid, sh valdkonna arengukavad, mille RES § 20 lõikest 2 tulenevalt kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Kas eriregulatsioon eelnõus on toodud seetõttu, et enne kinnitamist ei soovita arengukava Riigikogule esitada? Muud erinevust võrreldes RES-ga pole ning muidu ei oleks vaja regulatsiooni dubleerida. 12. Ilma tausta teadmata jääb selgusetuks, mis on arengukava juhtkomisjon (eelnõu § 6 lg 4 p 3). Tegemist on määruse tasandi regulatsiooniga – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“, mida seaduses reguleeritud ei ole. Samuti jääb ilma taustata 4 selgusetuks, mis on teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklik konkurss (§ 7 lg 3 p 7 ja lg 4)? 13. Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud: „… riiklikul korraldamisel on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning valitsemisala innovatsiooni kavandamine ja elluviimine…“ Jääb selgusetuks, mida on mõeldud „valitsemisala innovatsiooni“ all, kui eelnevalt on räägitud TAI-st. 14. Eelnõu § 7 lõike 2 punktis 2 on toodud ministeeriumitele ülesandeks mh osalemine rahvusvahelises koostöös ning lõike 3 punkt 5 paneb kohustuse Haridus- ja Teadusministeeriumile seda koostööd koordineerida ning finantseerida. Palume selgitust, kas lõike 3 punkt 5 võtab rahvusvahelises koostöös osalemise finantseerimise kohustuste valdkondlikelt ministeeriumitelt enda kanda? 15. Eelnõu §-s 5 sätestatakse Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu. Lõikes 2 on nimetatud mõned selle liikmed, kes kuuluvad nõukogu koosseisu ametikoha järgselt, kuid määratletud ei ole, kelle hulgast nimetatakse või kelle esindajad on Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed ning mitu liiget üldse nõukogus on. 16. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (eelnõu § 6) puhul ei saa aru, kes selle kogu moodustab ega mitu liiget sellesse kuulub. Samuti ei saa aru, kuidas koostöökogu toimib, sest selle tööd korraldavad erinevad valdkonna eest vastutavad ministeeriumid (lõige 3). III. Märkused seletuskirja kohta 17. Kuna eelnõu puudutab muu hulgas asutusi, millel on regionaalarengus oluline roll (sh ülikoolide regionaalsed kolledžid, KOV-de hallatavad TAI asutused), nende asutuste tegevuste korraldamist ja rahastamist ning samuti regionaalarengus olulisi arendustegevuse toetuseid ettevõtjatele ja TAI asutustele, ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas toodud seisukohaga, et „eelnõul puudub mõju regionaalarengule“. Seetõttu tuleks hinnata ka regionaalseid mõjusid vastavalt olemasolevatele õigusaktide mõjuhindamise juhistele ja selle regionaalarengu kontrollküsimustikule. Kui vaatamata regionaalarengu mõjude hindamisele ja kaalumisele siiski leitakse, et eelnõu ei too kaasa mingeid muudatusi, mis omaksid mõju regionaalarengule, tuleb seda kindlasti ammendavalt seletuskirjas põhjendada. 18. Seletuskirja VII peatükk käsitleb seaduse rakendamiseks vajalike kulusid ja seaduse rakendamise eeldatavaid tulusid. Palume nimetatud peatükki põhjalikumalt vastavalt HÕNTEle § 47 eelkõige järgides lõikeid 1, 4 ja 5. kirjeldada. Kui kulud kaetakse osaliselt või täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse seletuskirjas Euroopa Liidu vahendite osakaal. Märgime, et kõik seaduse rakendamisega kaasnevate kulude katmisel riigieelarvest eraldatavatest vahenditest sidumisel 1% SKPga on iga-aasta muutuv maht katteallikana ning teaduslepe ei ole seaduse tasandil sätestatud. Seetõttu leiame, et eelkõige lisanduvate tegevuste korral ei saa välja tuua katteallikana võimalikku majandusprognoosi kasvust tulenevat lisarahastust. Samuti palume täiendada seoses ETAGi eelarve kasvuga ning muude võimalike kulude tekke korral: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi 5 poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Marge Kaskpeit 611 3611; [email protected] Tuuli Levandi 611 3202; [email protected] Reelika Vahopski 611 3205; [email protected] Eedi Sepp 611 3101; [email protected] Kristiina Tuisk; [email protected] Madina Talu 611 3176; [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel