Haridus- ja Teadusministeerium Teie 30.11.2022 nr 8-1/22/5160,
[email protected] HTM/22-1472/-1K
Meie 05.01.2023 nr 1.1-11/9485-2
Teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni korralduse seadus
Austatud härra minister
Rahandusministeerium ei kooskõlasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
korralduse seaduse eelnõu ja esitab selle kohta alljärgnevad märkused.
I. Rahastamist puudutavad küsimused
1. Perioodil 2021–2027 on struktuurivahendite rakendamiseks liikmesriikidele seatud mitmed
eeltingimused. Üks neist on, et liikmesriik peab tagama pädeva piirkondliku/riikliku
institutsiooni või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika spetsialiseerumise strateegia
elluviimise eest. Eestis on nutika spetsialiseerumise strateegiaks teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ehk TAIE. Pädeva institutsiooni võib liikmesriik
ise valida või luua, kuid lisaks tuleb Eesti õigusruumis kinnitada ka mandaat nutika strateegia
juhtimiseks. Kui liikmesriik ei suuda eeltingimuse täitmist tagada, siis on Euroopa Komisjonil
õigus liikmesriigile tehtavad maksed peatada.
Hetkel on Eesti pädevaks asutuseks valinud innovatsioonipoliitika (IPK) ja teaduspoliitika
(TPK) ühendkomisjoni. Mandaat nutika spetsialiseerumise strateegia ellu viimise eest
vastutamiseks on antud mõlema komisjoni tööd reguleerivas töökorras. Pärast teadus – ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAKS) jõustumist pidi pädevaks
institutsiooniks saama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK).
Rahandusministeeriumile esitatud dokumenditest ei ole aga võimalik välja lugeda, et TAIK
eelpool mainitud ülesandeid täitma hakkab. Eelnõus on küll loetletud erinevad TAIK
ülesanded, aga läbi loetelude ja selgete regulatsioonideta ei ole võimalik ülesannete tegelikust
tähendusest aru saada. Seega ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul tagatud eeltingimuse
täitmine struktuurivahendite rakendamise perioodi jooksul, mis võib kaasa tuua maksete
peatamise Eestile. Sellisel juhul tekib aga omakorda põhjendamatu surve riigieelarvele.
Eelnevat arvesse võttes, ei ole võimalik Rahandusministeeriumil eelnõud kooskõlastada enne,
kui TAKSis või sellega seonduvates dokumentides on selgelt välja toodud, et mandaat nutika
spetsialiseerumise strateegia juhtimiseks antakse TAIKile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Eelnõu § 16 lõikes 3 tuuakse välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi
ka TAI) rahastamine läbi kuue toetuse. Tegelikult puudutavad loetletud toetused üksnes
teadus- ja arendustegevust (edaspidi ka TA). Innovatsiooni rahastamine on toodud sama
paragrahvi lõikes 4, kuid seda väga üldiselt. Lõikes 3 nimetatud toetused on erineva
tähendusega – osad on nn tegevustoetused ja osad konkurentsipõhised, lisaks ilmneb
seletuskirjast, et rahastusinstrumendid jagunevad omakorda veel erinevateks liikideks.
Innovatsiooni puhul näiteks võivad toetused olla nii mittetagastatav abi (toetused, nt grandid)
kui ka erinevate finantsinstrumentide (laenud, käendused, garantiid) kui ka üldist
innovatsiooni ökosüsteemi ja selle osalisi toetavate instrumentide vormis (nt inkubaatorid,
kiirendid, erinevad innovatsiooniteenused). Selguse huvides tuleks mõistete tasandil erinevat
liiki toetusi eristada ning samuti kirjeldada, milles toetus seisneb. Lisaks tähendab see ka
erinevat reguleerituse astet. Kuna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse
seadus saab olema raamseadus TAI valdkonnas, peab konkurentsipõhist toetust puudutav
regulatsioon olema oluliselt põhjalikum, sh ka innovatsiooni puutuvalt, üksnes § 16 lõige 4
pole piisav.
Kõigi toetusetingimuste reguleerimise jätmist ministri määruse tasemele ei saa jätta.
Põhiseaduse riive tõttu tuleb konkurentsipõhiste toetuste puhul seaduse tasandil reguleerida
toetuste tagasinõudmine, kohustuse täitmata jätmise tagajärjed (viivisnõuded) ja kohustuslik
vaidemenetlus, kui seda soovitakse ette näha ning haldusmenetluse seadus pole piisav.
Samuti, kui soovitakse toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma volitada
kedagi teist kui ministeeriumi, kelle valitsemisalasse vastavad eelarvevahendid on eraldatud,
tuleb ka see volitus sätestada seaduse tasandil.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et „rahastusinstrumendid“ ei ole riigieelarveliste vahendite
kasutamisel kasutatav termin ning § 16 lõikes 4 toodud „meetme“ mõiste on ilmselt teises
tähenduses kui riigieelarve seaduses. Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5 on meede
üks programmis määratavatest planeerimistasanditest.
3. Oleme teinud mitmel korral, sh ülikoolide regionaalsete kolledžite pöördumisel, ettepaneku
tagada ülikoolide regionaalseid kolledžeid puudutavate regionaalpoliitiliste eesmärkide ja
ülesannete rahastamiseks selgem ja stabiilsem alus ülikoolide ja TA asutuste riikliku
rahastamismudeli raames. Sama tegevuse näeb ette ka 2022.a alguses valminud riigi
regionaalse arengu tegevuskava. Seetõttu leiame, et TAKSi eelnõu või seda täpsustavate
rakendusaktide kaudu tuleks tagada lahendused ülikoolide regionaalsete kolledžite
kõrghariduse andmise jm regionaalarengus oluliste ülesannete (sh piirkonna ettevõtjate
teadus- ja arendustegevuse toetamine ja vajaliku oskustööjõu koolitamine) stabiilsemaks
rahastamiseks. Seda nii tegevustoetuse baasrahastuse osa kui ka tulemusrahastuse
komponentide (sh ühiskonna ja tööturu arengu toetamise, ettevõtluskoostöö ning ettevõtjatele
osutatud TA teenuste näitajate) arvestamise kaudu.
4. Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse eraldi raamatupidamise kohustus TA majandus- ja
mittemajandustegevuse suhtes. Kuid erinevalt kehtivast seadusest, soovitakse eelnõuga
kehtestada teadusasutuse vastav kohustus ainult riigieelarve vahendite kasutamisel.
TAKSi § 3 lõike 1 punkti 7 järgi on teadus- ja arendusasutus juriidiline isik või asutus, mille
majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja käesoleva lõike punktides
1 ja 2 nimetatud tegevused, mis vastavad punktide 5 ja 6 nõuetele (mittemajanduslik tegevus),
nende kulud ja rahastamine on raamatupidamises selgelt eristatud.
2
Eelnõu seletuskirja lk 16 kirjutatakse: „Kehtivas TAKSis on toodud nõue, et majanduslik ja
mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse,
kuid sätestatakse finantseerimise peatükis.“
Tegelikult ei jää nõue samal kujul kehtima, seda on kitsendatud ja tulevikus kohaldub nõue
vaid riigieelarveliste vahendite puhul, kuid peaks kehtima kogu riikliku rahastamise suhtes.
Nimelt on Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks
antava riigiabi raamistik“ punktis 19 sätestatud, et juhul kui sama üksus tegeleb nii
majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse
riiklik rahastamine aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (s.t. riigiabi reeglid ei
kohaldu) tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on
võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud. Kulude,
rahastamise ja tulude nõuetekohast eristamist võib tõendada asjaomase üksuse
raamatupidamise aastaaruanne.
Järelikult peab teadusasutus pidama eraldi raamatupidamist ka näiteks struktuurfondidest
saadavate toetuste puhul, kui soovitakse riigiabi reeglite mitte kohaldumist. Arvestades, et
eelmainitud raamistik on juhindumiseks kohustuslik EK-le riigiabi teatise läbivaatamisel ning
teistele isikutele ei ole see õiguslikult siduv, kuid praktikas igapäevaselt järgitav, siis tuleks
vaidluste vältimiseks ning senise praktika jätkamiseks täiendada eelnõu § 16 lõikes 5 lauseosa
„Riigieelarve vahendite“ sõnadega, mis viitaksid sellele, et mõeldud ei ole ainult siseriiklikke
vahendeid, vaid ka välisvahendeid.
5. Pärast rahandusministri väljaarvamist praegusest TANist puudub teadlikkus riigieelarve ja
riigi eelarvestrateegiat hõlmavate teemade üle sh vahendite jaotamisel ministeeriumite vahel,
mis on vältimatult vajalik otseselt riikliku rahastamisega seotud teemade käsitlemise otsustus-
või nõuandvate protsesside juures. Seetõttu leiame, et loodava Teadus- ja Arendustegevuse
ning Innovatsioonipoliitika Nõukogus tuleb taastada rahandusministri liikmelisus.
6. Eelnõu § 16 lõige 2 puudutab ettevõtete TAI tegevuste riigieelarvest rahastamise eesmärki
toetada eraettevõtetes tehtavat ettevõtete vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni, et maandada ettevõtete jaoks selle tegevusega kaasnevaid riske ning ületada
turutõrked. Esiteks, peaks termini „ettevõte“ asemel kasutama terminit „ettevõtja“, kuna
vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 66¹ ei ole „ettevõte“ isik, vaid tähendab
majandusüksust, mille kaudu isik tegutseb. „Ettevõtja“ on vastavalt äriseadustiku §-dele 1, 2
ja 3 füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja
tulundusühistu). Teiseks, toob eelnõu seletuskiri § 22-s sätestatud ettevõtete TA tegevuste
konkurentsipõhiste riigieelarveliste arendustoetuste puhul vajadust arvestada turutõrke
olukorda ettevõtetes, milleta võivad jääda mitmete ettevõtete olulised arendusinvesteeringud
tegemata. Leiame, et siinkohal tuleks seletuskirjas ka täpsustada milliseid turutõrke
komponente täpsemalt toetuste andmise tingimustes on plaanis arvestada. Peame siinkohal
väga oluliseks ka piirkondlike turutõrke komponentide ja ettevõtluse arengunäitajate
arvestamist, millega toetada ühtlasi TAIE 2035 arengukavas seatud eesmärke soodustada
teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja
investeeringuid kõigis Eesti piirkondades ning suunata rohkem ressurssi toetusi
regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.
7. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus – eelnõu § 19. Eelnõu § 19 lõige 2 toob küll välja, et
sihttoetuse eraldamine toimub vastava poliitika valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud
3
korras, kuid jääb segaseks, kas sellisel toetuse andmisel on ka mingeid piiranguid, näiteks kes
seda toetust saavad jagada – kas lisaks ministeeriumidele, kelle valitsemisalas on TAI asutusi
ka teised ministeeriumid, kes soovivad teha TAI tegevusi. Samuti ei selgu eelnõust, kas selle
toetuse saamiseks peaks olema TAI asutus. Lõige 1 toob välja, et teadus- ja arendustegevuse
sihttoetus on riigieelarvest vajaduse korral määratav toetus. Palume selgitada seletuskirjas,
kas selle allikatena võib kasutada näiteks ka välistoetusi. Sihttoetuse puhul ei saa päris täpselt
aru, kas tegemist on tegevustoetusega või konkurentsipõhise projektitoetusega või võib ta olla
mõlemat. Viimane küsimus puudutab ka eelnõu § 21 süsteemitoetust.
8. Eelnõu § 23 ja 24 ei ole seletuskirjas selgitatud. Eelnõu §-s 23 on juttu tegevustoetusest –
kas mõeldakse §-des 17 ja 20 toodud teadus- ja arendustegevuse toetusi? Kuna tegevustoetuse
mõistet pole eelnevalt kasutatud, siis tuleks siin mõisted ühtlustada. Selgusetuks jääb, mis on
§ 23 lõike 3 punktis 2 toodud „muud vahendid“, mida määratakse teadus- ja arendusasutuste
tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamisel. Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt räägib
riigiasutuste puhul toetuse andmise eesmärgid ja asutuse kohustused läbi asutuse pidaja. Kes
on riigiasutuse pidaja?
9. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisala
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaadete esitamine
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning vastava info
ajakohastamine Eesti Teadusinfosüsteemis. Juhime tähelepanu, et ülesande täitmiseks on
eelnevalt vaja täpsustada kulude kajastamise aluseks olevat metoodikat, protsessi ning lisaks
puudub mõjuanalüüs selle kohta, kui suure täiendava töökoormuse ministeeriumidele ETISes
andmete täiendamine kaasa toob.
II. Muud küsimused eelnõus
10. Üks olulisemaid küsimusi eelnõu puhul on, et eelnõu § 7 lõige 3 näeb Haridus- ja
Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) uue ülesandena ette ministeeriumide teadus- ja
arendustegevuse kavandamise ja elluviimise koordineerimise. Siin tuleks tuua selgelt välja
põhjendus, miks selline roll on vajalik, milline oleks sellega kaasnev lisandväärtus ning mil
määral HTMi koordineeriv roll pärsiks edaspidi teiste ministeeriumide võimalusi ja vabadust
oma valitsemisala teadus-arendustegevust planeerida ning ellu viia, aga ka valitsemisalas
olevaid TA asutusi puudutavaid otsuseid iseseisvalt langetada. Ilma selge ja ammendava
põhjenduseta seda punkti toetada ei saa.
11. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus riigi teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni suunavad arengukavad. Riigieelarve seaduse (edaspidi
RES) §-s 19 on reguleeritud strateegilised arengudokumendid, sh valdkonna arengukavad,
mille RES § 20 lõikest 2 tulenevalt kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti.
Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Kas
eriregulatsioon eelnõus on toodud seetõttu, et enne kinnitamist ei soovita arengukava
Riigikogule esitada? Muud erinevust võrreldes RES-ga pole ning muidu ei oleks vaja
regulatsiooni dubleerida.
12. Ilma tausta teadmata jääb selgusetuks, mis on arengukava juhtkomisjon (eelnõu § 6 lg 4 p
3). Tegemist on määruse tasandi regulatsiooniga – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“, mida seaduses reguleeritud ei ole. Samuti jääb ilma taustata
4
selgusetuks, mis on teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklik konkurss (§ 7 lg 3 p 7 ja lg
4)?
13. Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud: „… riiklikul korraldamisel on oma valitsemisalale tarviliku
teadus- ja arendustegevuse ning valitsemisala innovatsiooni kavandamine ja elluviimine…“
Jääb selgusetuks, mida on mõeldud „valitsemisala innovatsiooni“ all, kui eelnevalt on räägitud
TAI-st.
14. Eelnõu § 7 lõike 2 punktis 2 on toodud ministeeriumitele ülesandeks mh osalemine
rahvusvahelises koostöös ning lõike 3 punkt 5 paneb kohustuse Haridus- ja
Teadusministeeriumile seda koostööd koordineerida ning finantseerida. Palume selgitust, kas
lõike 3 punkt 5 võtab rahvusvahelises koostöös osalemise finantseerimise kohustuste
valdkondlikelt ministeeriumitelt enda kanda?
15. Eelnõu §-s 5 sätestatakse Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika
Nõukogu. Lõikes 2 on nimetatud mõned selle liikmed, kes kuuluvad nõukogu koosseisu
ametikoha järgselt, kuid määratletud ei ole, kelle hulgast nimetatakse või kelle esindajad on
Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed ning mitu liiget üldse nõukogus on.
16. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (eelnõu § 6) puhul ei saa aru,
kes selle kogu moodustab ega mitu liiget sellesse kuulub. Samuti ei saa aru, kuidas
koostöökogu toimib, sest selle tööd korraldavad erinevad valdkonna eest vastutavad
ministeeriumid (lõige 3).
III. Märkused seletuskirja kohta
17. Kuna eelnõu puudutab muu hulgas asutusi, millel on regionaalarengus oluline roll (sh
ülikoolide regionaalsed kolledžid, KOV-de hallatavad TAI asutused), nende asutuste
tegevuste korraldamist ja rahastamist ning samuti regionaalarengus olulisi arendustegevuse
toetuseid ettevõtjatele ja TAI asutustele, ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas toodud
seisukohaga, et „eelnõul puudub mõju regionaalarengule“. Seetõttu tuleks hinnata ka
regionaalseid mõjusid vastavalt olemasolevatele õigusaktide mõjuhindamise juhistele ja selle
regionaalarengu kontrollküsimustikule. Kui vaatamata regionaalarengu mõjude hindamisele
ja kaalumisele siiski leitakse, et eelnõu ei too kaasa mingeid muudatusi, mis omaksid mõju
regionaalarengule, tuleb seda kindlasti ammendavalt seletuskirjas põhjendada.
18. Seletuskirja VII peatükk käsitleb seaduse rakendamiseks vajalike kulusid ja seaduse
rakendamise eeldatavaid tulusid. Palume nimetatud peatükki põhjalikumalt vastavalt
HÕNTEle § 47 eelkõige järgides lõikeid 1, 4 ja 5. kirjeldada. Kui kulud kaetakse osaliselt või
täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse seletuskirjas Euroopa Liidu vahendite
osakaal. Märgime, et kõik seaduse rakendamisega kaasnevate kulude katmisel riigieelarvest
eraldatavatest vahenditest sidumisel 1% SKPga on iga-aasta muutuv maht katteallikana ning
teaduslepe ei ole seaduse tasandil sätestatud. Seetõttu leiame, et eelkõige lisanduvate
tegevuste korral ei saa välja tuua katteallikana võimalikku majandusprognoosi kasvust
tulenevat lisarahastust. Samuti palume täiendada seoses ETAGi eelarve kasvuga ning muude
võimalike kulude tekke korral: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate
kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle
arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi
5
poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
vastava valitsemisala eelarvest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Marge Kaskpeit 611 3611;
[email protected]
Tuuli Levandi 611 3202;
[email protected]
Reelika Vahopski 611 3205;
[email protected]
Eedi Sepp 611 3101;
[email protected]
Kristiina Tuisk;
[email protected]
Madina Talu 611 3176;
[email protected]
6