Riigikantselei Teie 20.12.2022 nr RK/22-1587/-1K
[email protected] Meie 05.01.2023 nr 1.1-11/10058-2
Eesti julgeolekupoliitika alused
2022
Austatud Taimar Peterkop
Rahandusministeerium toetab julgeolekupoliitika aluste uuendamist vastavalt muutunud
julgeolekuolukorrale.
Kuna osad dokumendi punktid on seotud riigi eelarvestrateegiaga, siis pöörame tähelepanu
järgmistele asjaoludele:
1. Riigieelarve baasseaduse §19 lg 2 alusel on poliitika põhialused arengudokument,
milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon,
üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.
2. Sama seaduse § 33¹ lg 2 ütleb, et kehtivat eelarvestrateegiat muudetakse üksnes juhul
kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos,
rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.
Peale Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 heaks kiitmist Vabariigi Valitsuses ülal nimetatud
muudatusi toimunud ei ole. Samas on mõistlik eeldada, et peale 2023. aasta Riigikogu valimisi
märtsis Vabariigi Valitsus uuendab oma tegevusprogrammi ja selles võetakse arvesse
kehtivad poliitika põhialused. Uus tegevusprogramm on omakorda kehtiva eelarvestrateegia
muudatuste aluseks.
Julgeolekupoliitika rahastamist puudutav osa poliitika aluste dokumendis peab muuhulgas
lähtuma kehtivatest rahvusvahelistest kokkulepetest, millest on lähtunud kehtiv 2023-2026
eelarvestrateegia. Arvestades praegust eelarvedefitsiiti tuleks pikaajaliste (s.t. üle
eelarvestrateegia perioodi kestuse) automaatsete kohustuste suurendamist väga hoolikalt
kaaluda.
Rahandusministeerium teeb ettepanekud muuta kooskõlastamiseks esitatud
julgeolekupoliitika aluste eelnõu punktide 27, 28 , 36, 37 ja 47 sõnastust järgmiselt:
1. Mittesõjaliste eesmärkide püsiv rahastus ja sõjaliste riigikaitsekulutuste osakaal
SKPst
27. Pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas tuleb suurendada kogu riigi ja
elanikkonna kriisikindlust. Riigikaitse mittesõjaliste võimete eesmärgipäraseks ja
pikaajaliseks arendamiseks kindlustatakse rahastamine riigi eelarvestrateegias
julgeolekupoliitika programmi koostamise ja elluviimisega, lähtudes ohustsenaariumide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
põhjal koondatud võimevajadustest.
Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mida mõeldakse tekstis „…riigi eelarvestrateegias
julgeolekupoliitika programmi koostamise ja elluviimisega“? Lähtuvalt eeltoodust palume
ühtlasi täiendada seletuskirja selliselt, et antud punkti rahastamisotsus vaadatakse üle lähtuvalt
ohustsenaariumitele ja kujunenud julgeolekuolukorrale.
28. Venemaa Föderatsiooni sõjalisest ohust tulenevalt ületab kaitsekulude tase
NATOs kehtivate kriteeriumite järgi 2024., 2025. ja 2026. aastal 2 % SKPst, millele
lisanduvad Eesti kui vastuvõtva riigi kulud ja riigikaitseliste investeeringute vahendid.
Kaitsekulude taseme eesmärki võidakse vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele
korrigeerida.
2. Usaldusväärse riigirahanduse rõhutamine julgeolekupoliitika alustes
36. Eesti majanduslik edu ja julgeolek sõltub avatud ja õiglasest kaubandusest, globaalsest
reeglitel põhinevast majanduskeskkonnast, riigi rahanduse tugevast seisust,
usaldusväärsetest ühenduvustest nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas, tehnoloogiatest,
tarneahelatest ja ressurssidele ligipääsust.
3. Muud täiendused
Palume täiendada punkti 37 järgnevalt:
37. Majandusjulgeoleku kindlustamisel on Eesti eesmärk ennetada ja välistada sõltuvust meie
väärtusi mittejagavatest riikidest ning neid esindavatest ebausaldusväärsetest ettevõtetest
tõhustades järelevalvet ning paralleelselt arendada Eestis vajalikke võimekusi, millega muuta
Eesti oluliste võimekuste pakkujaks teistele samu väärtusi jagavatele riikidele (näiteks
energiatootmise ja rohepöörde elluviimiseks vajalike tulevikumaavarade väärindamine).
Samuti on eesmärk garanteerida turvalised tarneahelad kriitilistes valdkondades ja
välisinvesteeringute läbipaistvus. Eesti hindab riigihangete riske, et välistada tooted, teenused
ja pakkujad, mille tõttu võivad sattuda ohtu riigi toimimise seisukohalt olulised teenused.
Palume täiendada punkti: 47 järgnevalt:
47. Tõhus välispiiri valve ning tolli- ja maksukontroll on pingelisemaks muutunud
julgeolekukeskkonnas kriitilise tähtsusega, kuna aitab tõkestada ebaseaduslikku või
vaenulikul eesmärgil organiseeritud rännet ja piiriülest kuritegevust. Riik kasutab kõiki
õiguslikke meetmeid Eesti ja Schengeni ühisruumi kaitsmiseks ning seeläbi Euroopa Liidu ja
NATO julgeoleku kindlustamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
2
Elari Kasemets 5343 2176
[email protected]
Pille-Liis Milvere 611 3755
[email protected]
3