dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti julgeolekupoliitika alused 2022

Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2023
Viit
1.1-11/10058-2
Registreeritud
5. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Pille-Liis Milvere (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja arendusosakond)

Failid

  • 📎1.1-1110058-2 05.01.2023 Väljaminev kiri.asice411 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 20.12.2022 nr RK/22-1587/-1K [email protected] Meie 05.01.2023 nr 1.1-11/10058-2 Eesti julgeolekupoliitika alused 2022 Austatud Taimar Peterkop Rahandusministeerium toetab julgeolekupoliitika aluste uuendamist vastavalt muutunud julgeolekuolukorrale. Kuna osad dokumendi punktid on seotud riigi eelarvestrateegiaga, siis pöörame tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Riigieelarve baasseaduse §19 lg 2 alusel on poliitika põhialused arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. 2. Sama seaduse § 33¹ lg 2 ütleb, et kehtivat eelarvestrateegiat muudetakse üksnes juhul kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt. Peale Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 heaks kiitmist Vabariigi Valitsuses ülal nimetatud muudatusi toimunud ei ole. Samas on mõistlik eeldada, et peale 2023. aasta Riigikogu valimisi märtsis Vabariigi Valitsus uuendab oma tegevusprogrammi ja selles võetakse arvesse kehtivad poliitika põhialused. Uus tegevusprogramm on omakorda kehtiva eelarvestrateegia muudatuste aluseks. Julgeolekupoliitika rahastamist puudutav osa poliitika aluste dokumendis peab muuhulgas lähtuma kehtivatest rahvusvahelistest kokkulepetest, millest on lähtunud kehtiv 2023-2026 eelarvestrateegia. Arvestades praegust eelarvedefitsiiti tuleks pikaajaliste (s.t. üle eelarvestrateegia perioodi kestuse) automaatsete kohustuste suurendamist väga hoolikalt kaaluda. Rahandusministeerium teeb ettepanekud muuta kooskõlastamiseks esitatud julgeolekupoliitika aluste eelnõu punktide 27, 28 , 36, 37 ja 47 sõnastust järgmiselt: 1. Mittesõjaliste eesmärkide püsiv rahastus ja sõjaliste riigikaitsekulutuste osakaal SKPst 27. Pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas tuleb suurendada kogu riigi ja elanikkonna kriisikindlust. Riigikaitse mittesõjaliste võimete eesmärgipäraseks ja pikaajaliseks arendamiseks kindlustatakse rahastamine riigi eelarvestrateegias julgeolekupoliitika programmi koostamise ja elluviimisega, lähtudes ohustsenaariumide Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 põhjal koondatud võimevajadustest. Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mida mõeldakse tekstis „…riigi eelarvestrateegias julgeolekupoliitika programmi koostamise ja elluviimisega“? Lähtuvalt eeltoodust palume ühtlasi täiendada seletuskirja selliselt, et antud punkti rahastamisotsus vaadatakse üle lähtuvalt ohustsenaariumitele ja kujunenud julgeolekuolukorrale. 28. Venemaa Föderatsiooni sõjalisest ohust tulenevalt ületab kaitsekulude tase NATOs kehtivate kriteeriumite järgi 2024., 2025. ja 2026. aastal 2 % SKPst, millele lisanduvad Eesti kui vastuvõtva riigi kulud ja riigikaitseliste investeeringute vahendid. Kaitsekulude taseme eesmärki võidakse vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele korrigeerida. 2. Usaldusväärse riigirahanduse rõhutamine julgeolekupoliitika alustes 36. Eesti majanduslik edu ja julgeolek sõltub avatud ja õiglasest kaubandusest, globaalsest reeglitel põhinevast majanduskeskkonnast, riigi rahanduse tugevast seisust, usaldusväärsetest ühenduvustest nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas, tehnoloogiatest, tarneahelatest ja ressurssidele ligipääsust. 3. Muud täiendused Palume täiendada punkti 37 järgnevalt: 37. Majandusjulgeoleku kindlustamisel on Eesti eesmärk ennetada ja välistada sõltuvust meie väärtusi mittejagavatest riikidest ning neid esindavatest ebausaldusväärsetest ettevõtetest tõhustades järelevalvet ning paralleelselt arendada Eestis vajalikke võimekusi, millega muuta Eesti oluliste võimekuste pakkujaks teistele samu väärtusi jagavatele riikidele (näiteks energiatootmise ja rohepöörde elluviimiseks vajalike tulevikumaavarade väärindamine). Samuti on eesmärk garanteerida turvalised tarneahelad kriitilistes valdkondades ja välisinvesteeringute läbipaistvus. Eesti hindab riigihangete riske, et välistada tooted, teenused ja pakkujad, mille tõttu võivad sattuda ohtu riigi toimimise seisukohalt olulised teenused. Palume täiendada punkti: 47 järgnevalt: 47. Tõhus välispiiri valve ning tolli- ja maksukontroll on pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas kriitilise tähtsusega, kuna aitab tõkestada ebaseaduslikku või vaenulikul eesmärgil organiseeritud rännet ja piiriülest kuritegevust. Riik kasutab kõiki õiguslikke meetmeid Eesti ja Schengeni ühisruumi kaitsmiseks ning seeläbi Euroopa Liidu ja NATO julgeoleku kindlustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister 2 Elari Kasemets 5343 2176 [email protected] Pille-Liis Milvere 611 3755 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel