Kaur Kajak Rahandusministeerium
[email protected] 05.01.2023 nr 3-1/1-23 Ettepanekud seoses elektrienergia riigihangetega Pöördu site elektrimüüjate poole s eoses sellega, et viimaste kuude jooksul on märgata tendentsi, kus elektrienergia ostmiseks korraldatud riigihanked luhtuvad, kuivõrd ühtegi pakkumust ei esitata . Palusite anda tagasiside t, mi lle a bil saaksite anda hankijatele soovitusi, kuidas seada elektrienergia riigihangetes sellised tingimused, mille kohaselt oleks elektrienergia müüjatel võimalik siiski riigihangetel pakkuda . Meil on hea meel, et olete andnud võimaluse sellise tagasiside andmiseks. Ka meie oleme märganud elektrienergia riigihangete ebaõnnestumise osakaalu suurenemist , mis on murettekitav. AS Eesti Gaas on viimase poole aasta jooksul elektrienergia riigihangetel osalenud ja on ka olnud olukordi, kus oleme otsustanud jätta pakkumuse esitamata. Alljärgnevalt toome välja mõned soovitused , mida tuleks elektrienergia ostmise riigihangete korralda misel muuta selleks , et elektrienergia müüjad saaksid ja sooviksid nendel hangetel osaleda : Pakkumuse jõusoleku tähtaja lühendamine. Tihti on riigihangetes nõue , et pakkumine peab olema kehtiv 90 päeva. Olukorras, kus elektrienergia hinnad on erakordselt volatiilsed, ei ole võimalik pika jõusoleku ajaga pakkumust esitada . Nõutav p akkum u se jõusoleku tähtaeg ei tohiks mingil juhul olla üle 14 päev a . K ui soovitakse fikseeritud hinda , siis ei tohiks n õu da pakkumuse jõusoleku t enam kui pakkum u se esitamise tööpäeva lõpuni . Kui hankija siiski vajab pikemat pakkumuste jõusoleku tähtaega, siis tuleb arvestada, et iga täiendav pakkumuse jõusoleku päev suurendab riskimarginaali ja seega ka pakutavat hinda . Müüja jaoks on olulin e saada hinnapakkumusele vastus (so hanketulemuste kinnitamine) võimalikult kiirelt peale hinnapakkumuse esitamist. Mõistame, et riigihangete seadusest tulenevalt peab hankija viima läbi teatud protseduure, kuid soovitame kaaluda hanke ülesehitamist selliselt, et kõik hanketulemiste kinnitamise eelduseks olevad menetlustoimingud, mis hinnast ei sõltu, teha ära enne pakkujatelt hinnapakkumise küsimist, nt teha hange mitmes etapis. Vältida a lternatiivse te hinnapakkumis te küsimist. Sageli küsivad h ankijad hinnapakkumist mitmele alternatiivsele hinnaalusele ( nt börsihinnal põhinev hind , fikseeritud hind ja universaalteenuse hind ), ning seejuures jätavad hankijad endale õiguse hankelepingu kehtivuse ajal valida, millise hinna alusel nad erinevates mõõtepunktides ja erinevatel perioodi del elektrienergiat osta soovivad. Seega ei ole müüjale ka hanketulemuste kinnitamise järgselt teada, millise hinnaga ta peab elektrienergiat hankijale müüma, mis tähendab, et m üüjal ei ole võimalik riske optimaalselt maandada . Nt kui hankija on hankes küsinud fikseeritud hinda ja börsipõhist hinda ja müüja ei tea, kui palju ja mis perioodidel kummagi hinna alusel müük toimub, siis peab hankija tegema mõlema hinna tagamiseks vajalikud tehingud kogu hankemahule, st kogused planeeritakse sisuliselt topelt ning on selge, et kumbki neist tehingutest jääb tegelikkuses toimumata ja sellega kaasneb müüjale kahju . Kuna hinnad on väga volatiilsed, on müüjal väga keeruline võimalikku kahju suurust ette prognoosida , et sellega pakkumuse esitamisel arvestada. Ka võib selline kahju olla väga suur , mis omakorda toob kaasa selle, et hankes pakutavad hinnad on kallimad kui need võiks olla . Seega soovitame hankijatel hinnapakkumist küsida konkreetsele hinnatüübile . Kui hankija siiski soovib küsida alternatiivseid hinnapakkumisi, siis peaks hankija hanketulemuste kinnitamisel valima ühe hinnatüübi, mille alusel kogu hankelepingu perioodil elektrienergiat müüakse . Hajutada hankemenetluste läbiviimist . Suur el osal hankijatel kattub elektrienergia hanke lepingu periood kalendriaastaga, mistõttu enamus energia riigihankeid korraldatakse IV kvartali s . Pakkuja jaoks on keeruline sellist sesoons et töökoormuse kasvu juhtida, mistõttu võib juhtuda, et kõikidel hangetel lihtsalt ei jõuta osaleda . Hankemenetluse korraldamine näiteks kevadel või suvel (enne kütteperioodi algust) võib ka osutuda hankijatele soodsamaks, kuna siis võivad ka pakutavad hinnad olla soodsamad . Lisaks toome välja mõned soovitused, mida võiks samuti teha teisiti, et elektrienergia ostmise riigihan ked parem ini õnnestu ksid : Pakkumuste esitamise tähtaeg võiks olla mitte varasem kui kell 11:00, et pakkumuse esitamisel oleks võimalik aluseks võtta kõige värskemad bör s iandmed . H ankedokumen di muutmisel, eriti kui seda tehakse vahetult enne pakkumuste esitamise tähtaega, tuleks selgemalt välja tuua, mida on hankedokumentides muudet ud. Nii ei peaks pakkujad viimasel hetkel pikk a dokumentatsioon i uuesti läbi luge ma ja saaks keskenduda parima hinna pakkumisele . Paratamatult suurendab igasugune ebakindlus müüja riske, mis kajastub ka pakutavates hindades. Han ke t ehnilised kirjeldused ja muud dokumendid võiksid olla selgemad , täpsemad ja vastama hetke turuolukorrale . N äiteks ei ole alati selgelt arusaadav, kas küsitakse hinda koos käibemaksuga või ilma , või kas börsihinna all peetakse silmas tunnipõhist börsihinda või kuu keskmist börsihinda. Samuti on hankija d välja toonud , et kavatse vad määratud tarnet osta, kuid ei ole täpsustanud , kas määratud tarnet soovitakse osta antud hanke raames või kavatsetakse seda osta täiendavalt ja mis kogustes . Samuti selgub paljudel juhtudel alles hiljem, et hankijal on objekte, kus on päikesepaneelid või muud tootmine ning millega toodetud ja võrku antud elektrienergia t peab avatud tarnija ostma , kuid hankes ei ole küsitud vastavat hinda. Pakkujalt nõutava id avaldus i ja kinnitus i võiks olla võimalik esitada ühes dokumendis . Sageli nõuavad hankijad iga kinnituse või avalduse esitamist eraldi dokumendina hankija antud vormil , kusjuures igaühele neist tuleb eraldi kirjutada pakkuja andmed ja esindaja kontaktid . Kui d okumentide eraldi esitamine on vältimatut vajalik, siis võiks need olla automatiseeritud selliselt , et kui pakkuja oma üldandmed ühele dokumendile kannab, siis ilmuvad samad andmed ka teistele pakkumuse dokumentidele, kus samu andmeid küsitakse . Lisaks tuleb sageli täiendav dokument vormistada ka j uhul kui sisuliselt ei ole pakkujal vajadust dokumenti esitada (nt ühispakku mise ga seotud dokumendid , volitus, ärisaladus ) – sellistel juhtudel võiks p iisata registrisse vastava märke tegemisest (nt „ei kohaldu“ , „ärisaladus puudub“) , mitte nõuda eraldi fail i koostamist ja üles laadimist , milles pakkuja deklareerib, et nõue ei kohaldu. P akkumuse esitamise tähtaeg võiks olla vähemalt 5 tööpäeva ja seda ka minikonkur s side puhul. Soovitame riigihanke alusdokumentide (sh hankelepingu) koostamisel tutvuda müüjate elektrimüügilepingute üld tingimustega , mis on üldjuhul müüjate veebilehtedel kättesaadava d , ning ka vastava valdkonna õigusaktidega ning v eenduda, et hanke dokumentide ja hankelepingu tingimused oleks kooskõlas energiamüügi üldiste põhimõtete , hetke turuolukorra ja kehtiva regulatsiooniga. Samuti soovitame hanke käigus esitatud pakkujate ettepankutesse suhtuda tõsisemalt - pakkuja te ettepanekud hankes ei tõuku alati omakasust, enamasti püütakse keerulisemates k ü simustes hankijale nõu anda . Looda me, et antud soovitused aitavad kaasa elektrienergia riigihangete parema le õnnestumisele . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik Juhatuse esimees