dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2023
Viit
10-5/114-1
Registreeritud
5. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
10 VALITSUSE SISEKONTROLLISUSTEEMI KOORDINEERIMINE NING EUROOPA LIIDU TOETUSTE JA VÄLISABI AUDITEERIMINE
Sari
10-5 Riigieelarve ja välisvahendite auditi lõpparuanded koos tõendusmaterjali ja kirjavahetusega
Toimik
10-5/2022
Vastutaja
Anu Alber (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus)

Failid

  • 📎10-5114-1 05.01.2023 Väljaminev kiri.asice516 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.1.04.20-0288 “ Tallinna Muusika- ja Balletikooli õppehoone ehitamine” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Haridus- ja Teadusministeerium rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-362/2022 05.01.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Tehti üks väheoluline tähelepanek seoses puudustega riigihanke läbiviimisel. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, väheolulised tähelepanekud. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.1 Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul Meede 2014-2020.1.4 Koolivõrgu korrastamine Projekti number 2014-2020.1.04.20-0288 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Tallinna Muusika- ja Balletikooli õppehoone ehitamine Toetuse saaja: Haridus- ja Teadusministeerium Taotluse rahuldamise otsuse 14.09.2020 TRO nr 11.8-5/0982 ja TRO 05.09.2022 muutmise otsus nr 11.4- (otsuse muutmise) number ja 5/0855 kuupäev Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 25.02.2020 - 31.12.2022 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Merle Oagu, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse juhtivaudiitor (auditi juht kuni 30.10.2022). Auditi läbiviimise aeg 04.10.2022 – 05.01.2023 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr 67793, makse kuupäev 13.05.2021, abikõlblik summa olevad väljamaksed 4 538 261,81eurot (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu ERFi toetus: 85% osakaal abikõlblikest Riiklik toetus: 15% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 4 538 261,81 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0 eurot. TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr 67793 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Leitud vea määr (%) 5 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt. 4. Hangete läbiviimine Hanke läbiviimisel esines puudusi pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisel ja vastavustingimuse sisus. Väheoluline tähelepanek 4.1 – Riigihanke nr 216929 „Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitustööd, Pärnu mnt 59“ alusdokumentide muutmisel ei ole hankija pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega vastavalt nõutule ja hankes esines vastavustingimus, mille sisu ei ole üheselt selge ning mida võib tõlgendada piiravalt. Toetuse saaja on Haridus- ja Teadusministeerium, kes on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lg 2 p 1 alusel. Riigihanke nr 216929 „Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitustööd, Pärnu mnt 59“ (edaspidi hange) viis läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Hanke auditeerimisel tuvastati järgmised RHSi rikkumised: 1. RHSi § 82 lg 1 sätestab, et riigihanke alusdokumentide muutmisel peab hankija pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. RHSi § 82 lg 2 alusel ei pea hankija käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu. Hanke pakkumuste esitamise kuupäev oli 30.01.2020 kell 15:00. Hankija muutis riigihanke alusdokumente (edaspidi RH AD) 08.01.2020, lisades neile faili „TMB_eh_HD muudatus nr 1docx.bdoc”. Sellega muudeti pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 3 alapunti d) ning lisati 19 linki ehitusprojekti materjalidele. Nendest kolm esimest sisaldavad samu dokumente, mis olid lingitud esialgses tehnilises kirjelduses. Ülejäänute hulgas on uusi dokumente, mida algses ehitusprojektis ei olnud. Näiteks fail nr 7 „2019- 12-13_EK-parandused.zip”, sisaldab kaustas EK6 faile 3001-3005, algselt olid selles kaustas ainult failid 3006- 3009. Fail nr 8 „basseinitehnika.zip“ ei sisaldunud algses ehitusprojektis. Fail nr 10 „1419_PP_AR-3- 01_v01_seletus_(1).pdf” on arhitektuuri seletuskirja uuem versioon 27.12.2019. Esialgne versioon oli kuupäevast 18.11.2019. Fail nr 12 „Elektri_t?iendused_191219.zip“ sisaldab uuemaid versioone algsetest dokumentidest, sh 1419_PP_EL-8-03_v03_spetsifikatsioon_valisvork.pdf kuupäevast 19.12.2019, algselt v02 kuupäevast 17.09.2019. 5 Audiitorite hinnangul on ehitusprojektile täiendavate dokumentide ja olemasolevate dokumentide uute versioonide lisamine selline muudatus, mille tõttu esialgsetest RH AD-dest lähtudes koostatud pakkumus võib muutuda RH AD-le mittevastavaks või võib muutuda pakkumuste sisu. RHSi § 93 lg 1 p 6 alusel ei tohtinud pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 45 päeva, millest pool on 22,5 päeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega tuleb peale RH AD muutmist pakkumuse esitamiseks jäänud ajast maha arvata 08.01.2020 ehk pakkumuste esitamiseks ei jäänud nõutud 22,5 päeva. Tegemist on RHSi § 82 lg 1 sätte rikkumisega, millele kohaldub ÜMi § 221 lg 2 p 2. See näeb ette, et kui riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses, kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Arvestades toetuse saaja antud selgitusi, et tegelikult teavitas hankija potentsiaalseid pakkujaid planeeritavatest hankedokumentide muudatustest läbi teabevahetuse juba varem (eespool viidatud lisad numbritega 7, 8, 10, 12 on teabevahetuse kaudu avaldatud vastavalt 16.12.19, 19.12.19, 30.12.19 ja 20.12.19), siis on potentsiaalsed pakkujad saanud dokumentide muudatustega arvestamiseks aega rohkem kui 22,5 päeva, mistõttu audiitorite hinnangul antud rikkumise puhul finantsmõju ei ole. 2. RHSi § 3 p 2 sätestab mh, et kõik hankija poolt isikutele seatavad piirangud peavad olema eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Lisaks, RHSi § 3 punkti 5 kohaselt peab hankija viima riigihanke läbi säästlikult ja otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Hankes kehtestati vastavustingimuste rubriigi „PAKKUJA SPETSIALISTID“ punktis 3 (vastutusvaldkonnad: tugevvool; tulekahju- ja valvesignalisatsioon; küte, ventilatsioon, jahutus) järgnev nõue: „Tagamaks objektiivne peatöövõtjapoolne kvaliteedi kontroll, ei või peatöövõtja spetsialist olla tööde teostaja ise või selle ettevõtte pädev isik.“ Audiitorite hinnangul on antud vastavustingimus mitmetitõlgendatav ning sellest võib välja lugeda, et hankija nõuab teatud tööde tegemiseks peatöövõtjalt alltöövõtjate kasutamist, mis on vastuolus võrdse kohtlemise ja säästlikkuse põhimõttega. Toetuse saaja ei nõustu, et antud vastavustingimus kohustab peatöövõtjat kasutama alltöövõttu ning on auditi käigus selgitanud, et vaidlusaluse tingimuse eesmärk on tagada, et peatöövõtja poolset kvaliteedikontrolli teostav inimene oleks erapooletu ning sõltumatu ehitustöid teinud inimesest. Teisisõnu – tingimuse mõte on, et inimene, kes kontrollib tööde kvaliteeti ei oleks sama inimene, kes teostas kontrolli esemeks olevat tööd või koordineeris selle töö tegemist (nt pädev isik). Isiku all peetakse seejuures silmas inimest, mitte alltöövõtjast äriühingut. Audiitorid on analüüsinud nii toetuse saaja kui ka rakendusüksuse esitatud kommentaare ning on seisukohal, et kui tingimuse eesmärk on see, et kaasatud spetsialist ei oleks ise vastava ehitustöö teostaja, tuleb antud tingimus edaspidistes hangetes sõnastada selgelt ja nii, et see poleks tõlgendatav piiravalt, kohustades lepingu täitmisel alltöövõttu kasutama. Risk toetuse saajale: Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. 6 Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal edaspidi jälgida, et kui riigihanke alusdokumentides tehakse olulisi muudatusi, siis pikendatakse taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega vastavalt RHSis ettenähtud tähtaegadele. Lisaks soovitame toetuse saajal koostöös rakendusüksusega täiendada tähelepanekus toodud vastavustingimuse sõnastust selliselt, et see oleks üheselt mõistetav ning selle tõlgendamine piiravalt oleks edaspidistes hangetes välistatud. Toetuse saaja kommentaar: Võtame soovitused edaspidi arvesse. Rakendusüksuse/Korraldusasutuse kommentaar: RTK nõustub mõlema tähelepanekuga. Tähelepaneku 2. punkti osas oleme seisukohal, et hankes kehtestatud vastavustingimuse „PAKKUJA SPETSIALISTID“ punktis 3 toodud tingimuse sisuks ei ole see, et töövõtja kaasatud vastavad spetsialistid või projektijuhid teostaksid tööd ise, vaid et nad juhiksid ja koordineeriksid selliste tööde teostamist ning kontrolliksid tehtud tööde kvaliteeti. Seetõttu on oluline, et peatöövõtja poolt kaasatud isikud, kes teostatud töid kontrollivad, ei ole neid kontrollitavaid töid ise teostanud ega ole selliseks pädevaks isikuks, kes neid töid kontrollimise või juhtimise asemel tavapäraselt ettevõttes ise teostab, et tagada kontrollivate isikute erapooletus ning välistada ka võimalikku huvide konflikti. Omanikujärelevalve tegija ei täida peatöövõtja ülesandeid ja seega kahte erinevat rolli võrdsustada pole kohane. Tegemist on suuremahulise ja tehniliste lahenduste poolest keerulise objektiga, kus on tööl palju erinevaid spetsialiste, sh alltöövõtjaid, kelle tööd on vaja koordineerida ja jälgida ning kui peatöövõtja kaasatud spetsialist ja/või projektijuht on ühtlasi ka töid teostav isik, siis pole ta oma ülesandeid täites objektiivne, mistõttu võib seetõttu kannatada vastavate tööde kvaliteet. Kõnealune tingimus „Tagamaks objektiivne peatöövõtjapoolne kvaliteedi kontroll, ei või peatöövõtja spetsialist olla tööde teostaja ise või selle ettevõtte pädev isik“ on ebaõnnestunult sõnastatud ning võib seetõttu olla mitmetitõlgendatav. Samas kui tõlgendada tingimust süsteemselt st koostoimes vastavustingimuse „PAKKUJA SPETSIALISTID“ punktis 3 tooduga, siis on ilmne, et hankija eesmärgiks ei ole kohustada peatöövõtjat kasutama alltöövõttu, samuti ei ole eesmärgiks kohustada peatöövõtjat kaasama mitut sama pädevusega isikut (tööde teostaja ja tööde kvaliteedi kontrollija on erinevad pädevused!). Hankija eesmärk selle tingimuse seadmisel oli anda pakkujatele infot selle kohta, mis on pakkumuses nimetatud spetsialistide kaasamise eesmärk. Vastavustingimuse „PAKKUJA SPETSIALISTID“ punktis 3 nimetatud spetsialistid võivad olla (töö)lepingulises suhtes peatöövõtjaga või siis ka spetsialistid, kes on kaasatud kontrolli tagamiseks alltöövõtja kaudu. Oluline on siin see, et kaasatud spetsialist ei oleks reaalselt ehitustööde teostaja. Tööde teostajaks saab siiski pidada ehitustööde reaalset teostajat. Need ei ole isikud, keda oleks pakkumuses nimetatud. Pädeva isiku puhul on mõeldud pädevat isikut ehitusseadustiku mõistes. Kaasatud spetsialist ja/või projektijuht ei tohi seega olla ka nende kontrollitavate/juhitavate tööde teostamise pädevusega isik. Soovitame täiendada tingimuse sõnastust selliselt, et selle mitmetitõlgendatavus oleks edaspidi korraldatavates hangetes välistatud. Näiteks võiks tingimuse sõnastada järgmiselt: „Tagamaks objektiivne peatöövõtjapoolne kvaliteedi kontroll, ei või eelkirjeldatud peatöövõtja poolt kaasatud spetsialistid ja/või projektijuhid olla tööde teostajad ise või pädevad isikud, kes selles ettevõttes vastavas vastutusvaldkonnas ise töid teostavad.“ Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev: Mairi Uusen, 90 päeva alates lõpparuande kinnitamisest 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 7 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 8 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Anu Alber I auditi talituse juhataja Finantskontrolli osakond Tallinn, 05.01.2023 8 Tõnis Lukas Haridus- ja Teadusministeerium Meie 05.01.2023 nr 10-5/114-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra minister Edastame Teile projekti nr 2014-2020.1.04.20-0288 „Tallinna Muusika- ja Balletikooli õppehoone ehitamine“ auditi lõpparuande nr ERF-362/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Lisa: Auditi lõpparuanne (8 lehel) Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]) Teadmiseks: Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Anu Alber 611 3181 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel