2022. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse
juhend kohalikele omavalitsustele
Statistikaküsitlus koosneb üheksast osast:
1. Keskmine teenistujate arv
2. Personalistatistika
3. Lahkumiste statistika
4. Tulemiste statistika
5. Koolitusstatistika
6. Hindamise statistika
7. Värbamise statistika
8. Keskmine palk
9. Palgastatistika
10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad
Personalistatistika tuleb esitada seisuga 31.12.2022, muu statistika eelmise kalendriaasta ehk
01.01.-31.12.2022 kohta. Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutuste kohta.
Statistika kogumise põhjused:
1. Aruandluskohustus on avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS) tulenev kohustus. ATS §
66 kohaselt esitab riigihalduse minister kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse
arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende
palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Eeltoodud ülevaate
andmiseks koostatakse iga-aastaselt avaliku teenistuse aastaaruanne, mis hõlmab ülevaadet
avaliku teenistuse arengutest ja muutustest. Riigikogu vajab ülevaadet, et omada riigis
toimuvast head taustainfot, mille põhjal tõenduspõhiseid otsuseid teha.
2. Rahandusministeerium on ATS § 9 kohaselt avaliku teenistuse keskne arendaja. Avaliku
teenistuse arendamiseks Rahandusministeerium koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku
teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab seisukohti ning
koostab soovituslikke juhendeid. Arendamine tähendab avaliku teenistuse personalipoliitika
koordineerimist ja vajadusel kesksete arendus- ning koolitustegevuste korraldamist.
Arendustegevusi on võimalik paremini planeerida, mida täpsemini oskame määratleda
sihtgrupi suurust ja personalipoliitika hetkeolukorda.
Andmete esitamine:
Teie poolt esitatud andmed laeme automaatselt koondfaili ja teostame esmase kontrolli.
Andmete automaatseks kontrollimiseks on väga tähtis, et te ei teeks tabelite formaadis
1
muudatusi! Kui soovite andmetele lisada kommentaare, siis palun saatke need e-mailiga (kuna
hõivame andmed automaatselt, ei märka me faili lisatud märkuseid).
Andmete esitamise tähtaeg: 15. veebruar 2023.
Andmed palume saata e-maili aadressil:
[email protected]
E-maili subjekti real palume märkida "Personali- ja palgastatistika 2022_asutuse nimi" (nt
Personali- ja palgastatistika 2022_XXX Vallavalitsus).
Täiendav informatsioon statistikatabelite kohta:
Birgit Haasmaa,
[email protected], telefon 611 3814
Birgit Hänilane,
[email protected], telefon 611 3192
Uuendused 2022. aasta personali- ja palgastatistika kogumisel
2022. aasta personali- ja palgastatistika andmekorjele on lisatud juurde ka kümnes osa
strateegilise personalijuhtimise kohta. Kuivõrd hõlmab strateegiline personalijuhtimine kõiki
personalipoliitika tegevusi, palume käesolevas küsimustikus anda vastused selekteeritud
valdkondadele. Vastused on sisendiks riigiülese strateegilise personalijuhtimise tegevuskavale
(vt täpsemalt - https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-
teenistus/strateegiline-personalijuhtimine). Kui selle osa täitmisel tekib küsimusi, siis palume
neist märku anda
[email protected].
Aitäh koostöö eest!
2
Üldjuhised
Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada ainult kohaliku omavalitsuse
üksuse ametiasutuste kohta. Tabeleid täites palume mitte arvestada linna- ja vallavolikogu
liikmeid.
Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 6 lg 1 ja 3 on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse
üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Kohaliku
omavalitsuse üksuse ametiasutused on:
1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
2) valla- ja linnakantselei;
3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;
5) valla- ja linnavalitsuse amet;
6) valla või linna ühisamet.
Küsimustikus hallina märgitud lahtrites on valemid ja neid ei pea täitma.
1. Keskmine teenistujate arv
Üldjuhised
Palume keskmised teenistujate arvud esitada 2022. aasta kohta.
Keskmiste teenistujate arvude arvutamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse
ametiasutustes1 töötavate ametnike ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate)
andmeid. Mitte arvestada võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu) alusel
töötavaid isikuid.
Aasta keskmise teenistujate arvu (isikute arv) leidmiseks liidetakse iga teenistuja ametis
oldud päevade arv aastas ning jagatakse saadud tulemus päevade arvuga aastas. Arvutusest
jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune puudumine on
pikem kui 6 kuud).
Näiteks: Leida asutuse aasta keskmine teenistujate arv, kui asutuses töötas:
55 teenistujat 365 päeva,
3 teenistujat 280 päeva,
2 teenistujat 150 päeva.
Aasta keskmise teenistujate arvu leidmine:
55x365 + 3x280 + 2x150
= 58,1
365
1
Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja
linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
3
Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad, sh
abilinnapead ja abivallavanemad, sh osavalla ja linnaosa vanemad, sh ametnikud, sh töötajad)
keskmised teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib need automaatselt kokku.
Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise teenistujate arvu
(isikute arvu) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne kuu
teenistujate koguarvud kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega.
Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv leitakse liites iga üksiku päeva
koormused aastas ning jagades saadud tulemus päevade arvuga aastas. Arvutusest jäetakse välja
päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune puudumine on pikem kui 6
kuud).
Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas.2
Leida asutuse aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv, kui asutuses töötas:
53 täistööajaga teenistujat 365 päeva,
3 täistööajaga teenistujat 280 päeva,
1 täistööajaga teenistuja 150 päeva,
1 osalise tööajaga teenistuja 6 tundi päevas (arvestatakse 0,75-na) 365 päeva,
1 osalise tööajaga teenistuja 4 tundi päevas (arvestatakse 0,50-na) 150 päeva,
1 osalise tööajaga teenistuja 2 tundi päevas (arvestatakse 0,25-na) 365 päeva.
Täistööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine:
53x365 + 3x280 + 1x150
= 55,7
365
Osalise tööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine:
0,75x365 + 0,5x150 + 0,25x365
= 1,2
365
Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv: 55,7 + 1,2 = 56,9
Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad, sh
abilinnapead ja abivallavanemad, sh osavalla ja linnaosa vanemad, sh ametnikud, sh töötajad)
keskmised täistööajale taandatud teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib
need automaatselt kokku.
Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise täistööajale taandatud
teenistujate arvu (koormus) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne
kuu teenistujate koormused kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega.
2
Aasta keskmise täistööajale taandatud teenistujate arvu leidmisel on kasutatud Statistikaameti vastavat valemit.
4
2. Personalistatistika
Üldjuhised
Personalistatistika andmed palume kajastada 31.12.2022 seisuga.
Andmed palume esitada teenistujapõhiselt.
Andmetes kajastada kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustes3 töötavate ametnike
ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate) andmed. Mitte kajastada võlaõiguslike
lepingu (nt käsunduslepingu) alusel töötavaid isikuid.
Kui mõne lahtri kohta info puudub, palun jätke lahter tühjaks.
Mitme veeru puhul on tabelis juba ette antud rippmenüü koos valikuga, palume seda
kasutada.
Andmete esitamisel palume mitte arvestada rasedus- ja sünnituspuhkusel ning
lapsehoolduspuhkusel viibijaid ja teisi, kelle teenistussuhe on peatatud kauemaks
kui 6 kuud. Kui puuduva inimese asemele on teenistusse võetud asendaja, siis palume
arvestada temaga kõigi statistikatabelite täitmisel.
Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse
lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.
Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.
Veerg C: Teenistuja põhigrupp, valida sobiv põhigrupi tunnus rippmenüüst: linnapead ja
vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud,
töötajad.
Veerg D: Teenistuja alamgrupp, valida sobiv alamgrupi tunnus rippmenüüst: juhid,
ametnikud/töötajad (v.a abiteenistujad), abiteenistujad.
Juhtideks loetakse asutuste ja asutuste koosseisudes kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhid, kes tegelevad teiste
isikute poolt tehtava töö planeerimise, korraldamise, koordineerimise, kontrolli ja juhendamisega. Juhtide
tööülesannete hulka kuulub tavaliselt struktuuriüksuste eesmärkide ja normide kehtestamine ning nende täitmiseks
vajalike kavade, tegevussuundade ja kordade sõnastamine ja hindamine, eelarvete koostamine, eelarve täitmise
kontrolliks vajalike süsteemide ja kordade väljatöötamise ja rakendamise tagamine, tegevussuundade ja kavade
elluviimiseks vajalike materiaalsete, inim- ja finantsressursside kasutamiseks loa andmine, organisatsiooni või
ettevõtte ja selle teenistujate töötulemuste jälgimine ja hindamine, teenistujate valimine või valiku
kooskõlastamine. Siia kuuluvad ka juhtide asetäitjad ja valdkonnajuhid, kui neile alluvad vahetult teenistujad ning
kui nad teevad eelpoolnimetatud tegevusi.
Abiteenistujad on ametiasutuse koosseisus töölepingu alusel töötavad tehnilised töötajad, kes ei teosta avalikku
võimu ega toeta otseselt avaliku võimu teostamist. Antud ülesannete täitmist võiks teenusena sisse osta ka
erasektorist. Nt autojuht, kalmistuvaht, haljastustöötaja. Samas juristi, raamatupidaja, sekretäri, haldusjuhi jmt
otseselt avaliku võimu teostamist abistavad teenistujad loetakse endiselt ametnike/töötajate, mitte abiteenistujate
alamgruppi.
Veerg E: Teenistuja koormus, näidata teenistuja koormus 31.12.2022 seisuga. Täistööaega
näidata arvuga 1.
Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas,
3
Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja
linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
5
töötamist 6 tundi päevas – arvestatakse 0,75-na,
töötamist 4 tundi päevas – arvestatakse 0,5-na,
töötamist 2 tundi päevas – arvestatakse 0,25-na
Veerg F: Vanus, märkida vanus täisaastates 31.12.2022 seisuga. Näiteks kui teenistuja vanus
on 36 aastat ja 8 kuud, siis märkida teenistuja vanuseks 36 aastat.
Veerg G: Sugu, valida rippmenüüst: mees, naine.
Veerg H: Kodakondsus, märkida teenistuja kodakondsus.
Veerg I: Haridustase, valida rippmenüüst haridustase vastavalt järgmisele haridustasemete
klassifikaatorile:
Põhiharidus või Alusharidus
madalam Kaheksaklassilise kooli lõputunnistus (NL)
Põhikooli lõputunnistus (EV)
Lõputunnistus põhihariduse nõudeta kutseõppe läbimise kohta
Lõputunnistus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta (EV)
Muu põhiharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Üldkeskharidus Keskkooli lõputunnistus
Gümnaasiumi lõputunnistus
Muu keskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Kutseharidus põhi- Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL)
või keskhariduse Keskerihariduse diplom (kaheksaklassilise kooli baasil) (NL)
baasil
Lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise
kohta (EV)
Lõputunnistus põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse
omandamise kohta (EV)
Diplom või lõputunnistus põhiharidusel põhineva keskerihariduse
omandamise kohta (EV)
Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise
või kutseõppe läbimise kohta (EV)
Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL)
Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta
Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Keskeriharidus Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva
põhi- või keskerihariduse omandamise kohta (< 2,5-aastase
keskhariduse baasil nominaalkestusega õppekava)
Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva
keskerihariduse omandamise kohta (> 2,5-aastase
nominaalkestusega õppekava)
Muu kesk- ja kõrghariduse vahepealsele haridusele vastavat
kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument
6
Rakendus- Kutsekõrgharidusõppe diplom (kutsekõrghariduse diplom "K")
kõrgharidus või Diplomiõppe diplom (diplomiõppe diplom "A")
vastav
Rakenduskõrgharidusõppe diplom (rakenduskõrghariduse diplom
kvalifikatsioon "E")
Muu rakenduskõrgharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Bakalaureusekraad Bakalaureusekraad (enne 1. juunit 2002 õppekavade registrisse
või vastav kantud 3-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud
kvalifikatsioon bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "B")
Bakalaureusekraad (alates 1. juunist 2002 õppekavade registrisse
kantud 3–4-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud
bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "L")
Muu bakalaureusekraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Magistrikraad või Diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta (õppeaeg
vastav 4–5-aastat, NL spetsialisti diplom)
kvalifikatsioon
Ülikooli kraadita diplom (õppeaeg 4–5 aastat)
Diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom (õppeaeg 4–5 aastat)
Bakalaureusediplom ilma kraadita (vähemalt 4-aastase õppekava
lõpetamist tõendav bakalaureusediplom)
Bakalaureusekraad (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamisel ja
enne 1. juunit 2002. a bakalaureusekraadi tõendav diplom "B")
Kõrgharidusel põhineva 1.a õpetajakoolituse tunnistus või diplom
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetamist
tõendav magistridiplom või magistrikraadi (vähemalt 5-aastase
õppekava lõpetamisel diplom "C" ja "M"; arstikraadi,
hambaarstikraadi või loomaarstikraadi tõendav diplom)
Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi
tõendav diplom "M")
Muu magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi
(teaduskraad) tõendav diplom "C")
Muu magistri- ja doktorikraadi vahelist kvalifikatsiooni tõendav
välisriigi dokument
Doktorikraad või Kandidaadikraad (Kandidat Nauk) tõendav diplom (NL)
vastav Doktorikraad (Doktor Nauk) tõendav diplom (NL)
kvalifikatsioon
Doktorikraad (doktoriõppe õppekava lõpetamisel doktorikraadi
tõendav diplom "D" ja "O")
Muu doktorikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi
dokument
Veerg J: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks
kui teenistuja staaž asutuses on 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB!
palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž on alla ühe aasta, siis märkida staažiks
null.
7
3. Lahkumiste statistika
Üldjuhised
Palume näidata asutusest lahkumised isikute lõikes perioodil 01.01.-31.12.2022.
Lahkujate hulka arvestada ka need isikud, kelle viimane tööpäev oli 31.12.2022.
Andmed palume esitada teenistujapõhiselt.
Lahkumiste all mitte kajastada pikaajalisele puhkusele jäänud teenistujat (nt
lapsehoolduspuhkusele jäänud teenistujat), kellega töösuhe ei ole lõppenud.
Lahkumiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel
vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris
juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).
Lahkumiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi
teenistuja ühest asutusest teise.
Veergude A kuni E täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures.
Veerg F: Lahkumise põhjus, palume valida rippmenüüs olevast klassifikaatorist:
Omal soovil – lahkunud vabatahtlikult.
Koondamine - lahkunud asutuse likvideerimise või koondamise tõttu.
Muu - teenistustähtaja lõppemine, töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel, katseaja
ebarahuldavad tulemused, teenistuja surm vm.
Veerg G: Lahkunud katseajal, palume valida rippmenüüst „Jah“, kui teenistuja lahkus katseajal
ning „Ei“, kui lahkus peale katseaja lõppu.
4. Tulemiste statistika
Üldjuhised
Palume näidata asutusse teenistusse või tööle asumised isikute (ametnikud, töötajad,
linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad) lõikes perioodil 01.01.-
31.12.2022.
Andmed palume esitada teenistujapõhiselt.
Tulemiste all mitte kajastada pikaajaliselt puhkuselt naasnud isikut, kuid kajastada
pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele värvatud asendaja.
Tulemiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel
vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris
juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).
Tulemiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi teenistuja
ühest asutusest teise.
Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures.
8
5. Koolitusstatistika
Tabel 1. KOV ametiasutuste koolitus- ja tööjõukulu ning koolitustel osalejate arv
Rida „Teenistujate tööjõukulu“ sisaldab ametnike ja töötajate brutotasusid ja tööandja makse.
Mitte kajastada muude isikute ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute töötasusid ja
makse, tööjõukulude kapitaliseerimist oma valmistatud põhivara maksumusse (507) ja
eripensioneid ja pensionisuurendusi (5009). Ei sisalda puhkusereservi.
Rida „Teenistujate koolitusele kulutatud eelarveline raha ja välisabi, mille põhitaotlejaks
on teie asutus.“ Palume tuua välja kõik aruandlusperioodil asutuse eelarvest asutuse
teenistujate koolitamiseks tehtud kulud4, st nii kontogrupi 5504 kontodelt kui ka muudelt
eelarveridadelt tehtud koolituskulud.
Rida „Osalejate arv“: (inimeste arv): Koolituskursusel osalenud erinevate teenistujate arv –
igal koolitusel osalenud teenistuja läheb arvesse ainult üks kord (kui üks inimene osales kolmel
erineval koolitusel, läheb temaga seotult kirja üks osaleja). Osalejate arvu on küsitud üksnes
tabelis 1.
Palume kajastada kõiki asutuse teenistujate tööalaseid koolitusi, millel osalemisega seotud
kulud on asutuse eelarvest (sh nullkuluga koolitused, nt asutuse töötajad ise koolitavad ilma
selle eest tasu saamata) või asutusele eraldatud välisabist välja makstud perioodil 01.01.2022-
31.12.2022. 5
Tabelites mitte kajastada nullkuluga välisabist saadud koolitusi (asutuse jaoks oli koolitus
tasuta, kuigi kaudseid kulusid võis tekkida; nt RTK poolt pakutav keskne koolitus).
Tabel 2. Millised olid erinevate koolitusvaldkondade mahud 2022. a?
Veerg „Kohalik omavalitsus“: Andmed täituvad automaatselt, kui „Kontaktandmed“ lehel on
kohaliku omavalitsuse lahter täidetud.
Veerg „Koolituse valdkond“:
Valdkond Valdkonna alla kuuluvad teemad/koolitused
1. Arvutiõpe ja Tavakasutaja arvutioskuste koolitus (nt Word, Excel ja muud arvuti
infotehnoloogia üldkursused);
Spetsialistile vajalike arvutiprogrammide koolitus (nt Mapinfo,
andmebaasid);
IT spetsialistidele suunatud spetsiifiliste IT-alaste teadmiste ja oskuste
koolitus.
4
Nii otsesed kui kaudsed koolituskulud. Otsesed koolituskulud – koolitusel osalemise tasud, lektoritasud, kulud
õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele jms); Kaudsed koolituskulud – koolitusruumide ja -inventari
rent, toitlustuskulud, majutuskulud, sõidukulud, lähetatute kindlustus, päevarahad, muud koolituslähetuste kulud
jms.
5
Kui töötaja osales koolitusel 2022. a. detsembris, kuid asutus tasus tema koolitusel osalemisega seotud kulud
2023. a. jaanuaris, palume kajastada 2022. a. statistikas vastava koolituse mahtu, osaluste arvu ja koolituskulu.
9
2. Asutuse põhitegevusega Siia kuulub asutuse põhitegevusega seotud koolitus, mida ei saa
seotud koolitus liigitada eelneva teiste valdkondade alla (nt tolliametnike erialane
täienduskoolitus Maksu- ja Tolliametis).
IT-asutuste IT-alased sisukoolitused.
3. Avalikud suhted Asutuse suhted avalikkusega, suhtlemine meediaga, maine
kujundamine, asutusesisene infotöö;
Avaliku teabe seadusega seotud koolitus.
4. Euroopa Liit Euroopa Liidu (EL) alane horisontaalne koolitus. EL poliitikate
kujundamine ja otsustusprotsess, EL alase infoga töötamine,
kommunikatsioonioskused EL otsustusprotsessis osalemiseks;
EL kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika arengud;
EL õigussüsteem, õigusaktide rakendamise tagamine riiklikul tasandil,
liikmesriikide vastutus Euroopa Ühenduse õiguse rikkumise korral.
5. Haridus ja kultuur Hariduse- ja kultuurivaldkonna koolitused, nt haridusnõuniku
koolitus, hariduse- või kultuurikorraldus KOV-s, valla või linna
haridusjuhi kursus.
6. Juhtimine Juhtimisfunktsioonidega seotud koolitus: strateegiline juhtimine ja
strateegiline planeerimine; strateegiliste arengukavade vormistamine,
eesmärkide ja indikaatorite sõnastamine, tulemuste hindamine ning
seire; kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude arengukavade
koostamine ja praktiline ellurakendamine;
Muudatuste juhtimine, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine jmt;
Koolitus, mis on suunatud kitsalt juhtidele, eesmärgiga koolitada neid
juhtimise valdkonnas: tippjuhtide põhikompetentside arendamise
alane koolitus, juht muutuvas organisatsioonis jmt;
Siia ei kuulu juhtidele suunatud, kuid muu valdkonnaga seotud
kursused (nt haldusjuhtide finantskursus on majandus/rahandus
valdkond).
7. Keeleõpe Igasugune keeleõpe, k.a eesti keel.
8. Keskkond Keskkonnaalane ametnike koolitus, s.h keskkonnamõjude hindamine.
9. Klienditeenindus hea avaliku halduse põhimõtted;
Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad avalikud teenused,
nende kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine;
Klientide õigused ja klientide õiglane kohtlemine;
Teenusstandardite koostamine ja rakendamine jmt.
10. Majandus, rahandus Kursused, mis on seotud majanduse valdkonna temaatikaga;
Rahandus, marketing ja riigivara haldamine;
Finantsjuhtimine, eelarvestamine, majandusteooria;
Maksukorraldus ja maksustamine;
Kohalike omavalituste finantsplaneerimine ja juhtimine jmt.
Siia ei kuulu raamatupidamisalane koolitus.
11. Meditsiin Meditsiini valdkonna koolitused.
12. Personalitöö Personalijuhtimisega seotud koolitus, mis sisaldab organisatsiooni
personalijuhile ja koolitusspetsialistidele suunatud teemasid:
avaliku teenistuse strateegiline personalijuhtimine; personali
planeerimine, värbamine ja valik, personali karjääri planeerimine ja
arendamine, palgakorraldus, ametikohtade hindamine ja
palgasüsteemi loomine, personali hindamine, kompetentside süsteemi
väljatöötamine ja rakendamine personalijuhtimises, arenguvestlused,
töötajate arendamine ja koolitus, töötajate motiveerimine, tööanalüüs
ja ametijuhendite koostamine, teenistus- ja töösuhteid reguleeriv
seadusandlus jmt.
10
13. Raamatupidamine Kitsalt raamatupidamise kutseoskuste ja -teadmistega seotud koolitus;
Eelarveliste asutuste raamatupidamine, raamatupidamine algajatele,
raamatupidamise aastaaruande koostamine, riigiasutuse
pearaamatupidaja täienduskoolitus jmt.
14. Sekretäritöö, Sekretäride täienduskoolitus;
asjaajamine, Arhiivitöö korraldamine, asjaajamise korraldus, dokumendihalduse
arhiivindus õiguslikud regulatsioonid, digitaalse dokumendihalduse põhimõtted,
eelised ja riskid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused
dokumendihalduses (dokumendi- haldussüsteemid),
dokumendihaldusprotsessid, elektrooniline dokumendihaldus ja
digitaalarhiiv, digitaalallkirja kasutamine, digitaaldokumentide
säilitamine;
Euroopa Liidu dokumentide menetlemine Eestis;
Elektroonilise Riigi Teataja extraneti koolitus;
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiline arendustegevus.
15. Sisekontroll Sisekontrollialased koolitused ja auditeerimisega seotud koolitused;
Sisekontroll riigiasutuses, siseaudiitori tööks vajalik seadusandlus jmt.
16. Sotsiaaltöö Sotsiaaltöö valdkonna koolitused.
17. Suhtlemispsühholoogia Psühholoogia ja suhtlemispsühholoogia valdkonda kuuluvad
koolitused ja treeningud;
Avalik esinemine, enesekehtestamine, meeskonnatöö koolitus;
koostöö ja kommunikatsioon, läbirääkimiskoolitused, toimetulek
konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega, kõne ja mõtlemine;
mõjustamispsühholoogia, aja juhtimine, stressijuhtimine jmt.
18. Töökeskkond, Töökeskkonna, - tervishoiu ja -ohutuse valdkonna koolitused.
töötervishoid, tööohutus Andmekaitse
19. Uute ametnike ja Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste uutele teenistujatele
töötajate sisseelamis- suunatud koolitused, mille raames käsitletakse riigi- ja/või kohaliku
koolitus omavalitsuse toimimise aluseid, avaliku halduse põhiprotsesse,
ametniku rolli, eetikat jmt, et anda avalikku teenistusse sisenenud
uuele ametnikule kõige olulisemad vajalikud eelteadmised avaliku
teenistuse olemusest, süsteemist ja põhiväärtustest.
20. Õigus Haldusõiguse, võlaõiguse, kriminaalõiguse jmt. koolitused;
Õigusloome protsess (s.h. õigusaktide mõjude analüüs, kaasamine ja
normitehnika eeskirja rakendamine jmt);
“Riigihangete seaduse” rakendamine.
21. Muu Kõik koolitused, mis ei sobi eelneva 20 koolitusvaldkonna alla.
Veerg „Maht koolitustundides“: Kui koolitus algab ja lõppeb erinevatel aastatel, siis tuleb
koolitustundide mahu all kajastada konkreetsel aastal läbitud pikaajalise koolitusekursuse osa.
Koolitustunni pikkus on 45 minutit. Juhul kui teie asutuse koolitusaruandluses on koolituste
mahud märgitud päevades ja täpset koolitustunni mahtu ei ole võimalik tagantjärele määratleda,
arvestage ühe koolituspäeva mahuks 7 koolitustundi. Tasemekoolituse puhul vastab üks
Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt 26 tunnile. Tunni mahu küsimisel eeldame asutustelt
isikupõhist koolitusarvestust, st et viie inimese osalemisel 8-tunnisel koolitusel on tulemuseks
40 tundi.
11
6. Hindamise statistika
Üldjuhised
Palume näidata perioodil 01.01.-31.12.2022 toimunud hindamised.
Kui mõne lahtri kohta info puudub, palun jätke lahter tühjaks.
Veerg C: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga
31.12.2022, kellega on 2022. a jooksul viidud läbi vähemalt üks iga-aastane arengu- ja
hindamisvestlus (v.a katseaja lõpu vestlus). Kui hindamisi ei ole läbi viidud, siis märkida null.
Veerg D: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga
31.12.2022, kellest on välja arvatud teenistujad, kelle arenguvestlus lükati vastavalt ATS § 30
lg 2 toodud võimalustele edasi. Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse
aastasse, kui:
1) ametniku avaliku võimu teostamise õigus on arengu- ja hindamisvestlusele eelneva
aasta jooksul olnud peatatud kokku üle kuue kuu;
2) ametniku teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui
kuus kuud;
3) ametniku vahetu juhi teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust
kestnud vähem kui neli kuud.
Töötajate arenguvestluste puhul kasutada ametnikele kehtivate nõuete analoogiat.
Tabel arvutab automaatselt arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaalud.
Vastavalt ATS §30 peab vähemalt kord aastas vahetu juht temale alluva ametnikuga läbi viima
arengu- ja hindamisvestluse.
Näide:
Arenguvestlus viidi läbi 100 ametnikuga, lisada C veergu 100.
Asutuses oli 31.12 seisuga 101 ametnikku. Ühel ametnikul lükati arenguvestlus edasi järgmisse
aastasse, kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli ta teenistussuhe kestnud vähem kui kuus
kuud. Lisada D veergu 101-1 ehk 100.
Arenguvestlus viidi läbi 90 töötajaga, lisada C veergu 90.
Asutuses oli 31.12 seisuga 105 töölepingulist töötajat. Viie töölepingulise töötajaga lükati
arenguvestlus edasi järgmisse aastasse, kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli vahetu
juht vahetunud ja tööl olnud vähem kui neli kuud. Lisada D veergu 105-5 ehk 100.
A B C D E
Teenistujate arv
seisuga 31.12.2022,
Teenistujate arv kellest on välja arvatud
seisuga 31.12.2022, teenistujad,
kellega on 2022. a jooksul kelle arenguvestlus lükati Arengu- või
Kohalik Teenistuja läbi viidud arengu- või vastavalt hindamisvestluste
omavalitsus põhigrupp hindamisvestluseid ATS § 30 lg 2 edasi läbiviimise osakaal
Ametnikud 100 101 – 1 = 100 100/100 = 100%
Töötajad 90 105 – 5 = 100 90/100 = 90%
KOKKU 190 200 95%
12
7. Värbamise statistika
Üldjuhised
Palume kajastada perioodil 01.01.-31.12.2022 toimunud kõik värbamised (nii
õnnestunud kui ka luhtunud).
Kui mõne lahtri kohta info puudub, palun jätke lahter tühjaks.
Värbamiste all kajastada ka pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele asendaja
värbamine, mitte kajastada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute värbamist.
Kui konkursi käigus ei õnnestunud teenistuskohta täita ning samale teenistuskohale
korraldati uus konkurss või konkursita personaliotsing, siis kajastada need
personaliotsingud eraldi ridadel.
Konkursse, mille tähtaega on pikendatud kajastada ühe konkursina.
Konkursse, mis on asutuse poolt tühistatud, palume tabelis mitte kajastada.
Konkursid, mis on välja kuulutatud vaadeldaval perioodil, kuid lõppevad vaadeldavale
perioodile järgneval perioodil palume kajastada järgneva perioodi värbamise statistikas.
Konkursi lõpuks lugeda konkursi tulemuste kinnitamine, mitte reaalset inimese tööle
tulemise päeva.
Värbamisena mitte arvestada rotatsiooni korras ehk töötaja üleviimisena tähtajaliselt
teise asutusse ATS §33 alusel.
Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse
lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.
Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.
Veerg C: Teenistuskoha nimetus, kuhu personali otsiti.
Veerg D: Teenistuskohtade arv, mida soovitakse täita. Näiteks kui kuulutatakse välja üks
peaspetsialisti konkurss, millega tahetakse täita kahte olulises osas ühesuguste
teenistusülesannetega teenistuskohta, näidatakse teenistuskohtade arvuks kaks.
Veerg E: Teenistuskoha põhigrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja
kuulutati, põhigrupp (ametnik, töötaja).
Veerg F: Teenistuskoha alamgrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja
kuulutati, alamgrupp (juhid, ametnikud/töötajad, abiteenistujad).
Veerg G: Personaliotsingu tüüp, valida rippmenüüst personaliotsingu tüüp (avalik konkurss,
sisekonkurss, konkursita personaliotsing). Konkursiga on tegemist siis, kui vabast
teenistuskohast on teavitatud asutusesiseselt või asutuse haldusalasiseselt (sisekonkurss) või
laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (avalik konkurss). Konkursita personaliotsinguid on
sihtpakkumised. NB! Ametnike puhul valida konkursita personaliotsing ainult juhul, kui avalik
konkurss on luhtunud.
Avalik konkurss Avaliku konkursi all mõistetakse laiemale avalikkusele teatavaks tehtud
konkurssi ATS §16-18 mõistes.
Tippjuhtide (ministeeriumi kantslerite ja asekantslerite, Riigikantselei
direktori, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ning Riigi Tugiteenuste
Keskuse peadirektori) konkursse mitte märkida, nende kohta esitab statistika
tippjuhtide kompetentsikeskus.
13
Ametite ja inspektsioonide peadirektorite asetäitjate konkursside kohta esitab
andmed vastav amet või inspektsioon.
Sisekonkurss Sisekonkursi all mõistetakse vabale teenistuskohale vaid asutusesiseselt või
asutuse haldusala siseselt läbiviidud konkurssi ATS §16-18 mõistes. Palume
siin mitte arvestada avalikke konkursse, millest on teavitatud laiemale
avalikkusele ligipääsetavas kohas. Kui asutuses on kombeks enne avaliku
konkursi väljakuulutamist korraldada sisekonkurss ja sobiv isik leitakse juba
sisekonkursi kaudu, on tegemist sisekonkursiga. Kui konkursi läbiviimisel
kaalutakse/hinnatakse koos nii asutusesiseseid kui ka asutuseväliseid
kandidaate, on tegemist avaliku konkursiga.
Konkursita Ametnike puhul võib ametisse nimetamise õigust omav isik 120 kalendripäeva
personaliotsing jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates
nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele
vastava isiku ilma konkurssi korraldamata (vt ATS §19 lg 3). Töölepinguliste
töötajate puhul kohustus konkurss korraldada puudub ning nõuetele vastavale
isikule võib tööpakkumise teha ka ilma selleta.
Veerg H: Kandideerinud isikute arv, märkida konkursil kandideerinud isikute koguarv. Kui
kandideerinud isikuid ei olnud, siis märkida null. Konkursita personaliotsingute puhul jätta
lahter tühjaks.
Veerg I: Teenistuskohtade arv, mis konkursiga täideti. Märkida konkursiga täidetud
teenistuskohtade arv. Kui teenistuskoht jäi täitmata, siis märkida null.
14
8. Keskmine palk
2022. a avalike teenistujate keskmise palga arvutamiseks palume esitada KOV üksuse
ametiasutuste6 täistööajale taandatud töölepinguliste töötajate, valitavate ja ametisse
nimetavate isikute ning ametnike arvud ja palgaandmed (välja jätta võlaõigusliku
lepinguga töötajad ja hallatavate asutuste töötajad (nt koolide töötajad)) sarnaselt Saldoandmike
infosüsteemi (SALDO) esitatavate kontoklasside 50 „Tööjõukulud“ ja 90 „Töötajate keskmine
arv taandatuna täistööajale“ kontode järgi.
A. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv 2022 (koormus).
B. Ametipalk või põhipalk ja kokkulepitud tasu. Sh puhkusereserv.
C. Boonused.
D. Keskmine kuupõhipalk 2022 – tabel arvutab automaatselt.
E. Keskmine kogupalk 2022 – tabel arvutab automaatselt.
A. Aasta keskmine
täistööajale taandatud B. Ametipalk või
Kohalik teenistujate arv 2022 kuupõhipalk ja
omavalitsus Teenistuja põhigrupp (koormus) kokkulepitud tasu C. Boonused
Alltoodud lahtrid Alltoodud lahtrid
Teenistujad kokku kokku kokku Alltoodud lahtrid kokku
sh valitavad ja ametisse Valitavate ametnike ja Valitavate ametnike ja Valitavate ametnike ja
nimetatavad isikud kõrgemate riigiteenijatekõrgemate riigiteenijate kõrgemate riigiteenijate
keskmine arv ametipalk ja boonused – konto 500003
taandatuna täistööajale kokkulepitud tasud – Konto puhul vaadelda, et
kontogrupist 900000 konto 500000. COFOGi tegevusala järgi
Konto puhul vaadelda, jääksid sisse ainult
et COFOGi tegevusala valitavad ja ametisse
järgi jääksid sisse ainult nimetatavad isikud
valitavad ja ametisse (kindlasti peaksid välja
nimetatavad isikud jääma volikogu liikmed).
(kindlasti peaksid välja
jääma volikogu
liikmed).
Andmed sh ametnikud Ametnike keskmine arv Avaliku teenistuse Avaliku teenistuse
tulevad taandatuna täistööajale ametnike töötasu (va ametnike boonused (va
automaatselt – kontod 9001 (avaliku kaitseväelased) - kontod kaitseväelased) – kontod
lehelt teenistuse ametnikud); 500100, 500120, 500103, 500123, 500143,
„Kontaktand 9003. Kaitseväelased 500140, 500150 500153
med“ sh töötajad Töötajate keskmine arv Töötajate kuupõhipalk Töötajate boonused -
taandatuna täistööajale ja kokkulepitud tasud. kontod 500203, 500213,
kontogrupist 9002 aastal - kontod 500200, 500243, 500253, 500263,
500210, 500240, 500273, 500283, 500293.
KOV üksuse 500250, 500260,
ametiasutustes 500270, 500280, KOV üksuse
töötavate täistööajale 500290. ametiasutustes töötavate
taandatud KOV üksuse töölepinguliste töötajate
töölepinguliste ametiasutustes boonused, välja jätta
töötajate arv, välja töötavate võlaõigusliku lepinguga
jätta võlaõigusliku töölepinguliste töötajad ja hallatavate
lepinguga töötajad ja töötajate palk, välja asutuste töötajad (nt
hallatavate asutuste jätta võlaõigusliku koolide töötajad)
töötajad (nt koolide lepinguga töötajad ja
töötajad) hallatavate asutuste
6
Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja
linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet.
15
töötajad (nt koolide
töötajad)
Vt täpsemaid mõistete A-C seletusi Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt juhendist Avaliku sektori finants-
arvestuse ja –aruandluse juhendi (üldeeskirja) lisades 1 kuni 5 esitatud kontoplaani kasutusjuhend lk 46, 67.
16
9. Palgastatistika
Üldjuhised
Palgastatistikat kogutakse KOVidelt seoses ametnike ning nende töölepingu alusel
töötavate isikute, kes on nimetatud ATS § 7 lõikes 6 (poliitilised nõunikud ja -abid7)
palkade avalikustamise kohustusega (vt ATS §65 lg 1, 2 ja 4). Teisi töölepingulisi
töötajaid palume tabelis mitte kajastada.
Hiljemalt 1. mail avalikustab Rahandusministeerium avaliku teenistuse keskel veebilehel ametnike ning
poliitiliste nõunike ja -abide:
põhipalga jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1. aprilli seisuga).
põhipalga ja muutuvpalga ning tema teenistusülesannete täitmisest tuleneva muu tulu
kogusummana eelmise kalendriaasta kohta.
Kuna keskvalitsuse tasandil on otsustatud avalikustada ka kõrgemate riigiteenijate (minister, riigisekretär,
õiguskantsler, riigikontrolör jt) palgaandmed, siis läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides soovime
avalikustada ka vallavanema ja linnapea palgaandmed.
Põhipalk, muutuvpalk ja ametniku teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu
kogusummana eelmise kalendriaasta kohta (periood 01.01-31.12.2022) avalikustatakse
kõikide teenistuses olnud ametnike kohta, sõltumata teenistussuhte pikkusest. Näiteks
kui ametnik oli teenistuses perioodil 01.07-31.10.2022, avalikustatakse ka tema
palgaandmed.
Ametnikke, kelle teenistussuhe oli peatatud kogu eelmise kalendriaasta (nt
lapsehoolduspuhkusel, õppimas vm), andmete esitamisel ei kajastata.
Andmekogumise vormi ametnike jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1.
aprilli seisuga) põhipalkade avalikustamiseks edastab Rahandusministeerium hiljemalt
aprilli esimesel nädalal.
Palgastatistika tabel tuleb täita perioodi 01.01-31.12.2022 kohta arvestatud
brutopalgana ehk koos teenistuja poolt makstavate maksudega, kuid ilma tööandja
poolt makstavate maksudeta.
Hüvitisi (nt hüvitis kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest,
töövõimetushüvitised, koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm)
palume palgastatistikas mitte kajastada.
Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume
palgastatistikas mitte kajastata.
Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse
lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt.
Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi.
Veerg C: Struktuuriüksus, tuuakse välja vähemalt kahe viimase madalama taseme struktuuri-
üksuse täpsusega.
Veerg D: Ametikoha nimetus.
7
Isikud, kes täidavad Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või
aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või
nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või
nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.
17
Kui ametnik oli teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt (osakoormusega),
avalikustatakse tema palgaandmed ametikohapõhiselt ehk iga ametikoha kohta eraldi.
Kui muutus ainult struktuuriüksuse nimetus, kus ametniku ametikoht paikneb, siis
avalikustatakse palgaandmed viimase struktuuriüksuse nimetuse all kogu kalendriaasta
kohta.
Kui muutus ametniku ametikoha ametinimetus, kuid tööülesanded mitte, siis
avalikustatakse palgaandmed viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta.
Kui ametnik vahetas asutuses ametikohta, siis avalikustatakse tema palgaandmed viimase
ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta ning märgitakse veergu 7 „Töötanud samal
ametikohal terve aasta“ „Ei“.
Veerg E: Teenistuja eesnimi, märkida teenistuja eesnimi.
Veerg F: Teenistuja perekonnanimi, märkida teenistuja perekonnanimi.
Veerg G: Ametniku koormus ametikohal. Näiteks:
Kui inimene on töötanud 6 kuud täiskoormusega on tema töötatud perioodi keskmine
koormus 1.
Kui inimene on töötanud samal ametikohal 5 kuud täiskoormusega ning 5 kuud 0,5
koormusega, on tema töötatud perioodi keskmine koormus 0,75 (arvutuskäik:
(5*1+5*0,5)/10=0,75).
Veerg H: Põhipalk. Näidata arvestatud põhipalk perioodi 01.01.-31.12.2022 eest (ATS mõistes
§ 61 lg 2).
Veerg I: Puhkusetasu, näidata tasu, mille inimene on saanud puhatud aja eest, sh õppepuhkus.
Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume
palgastatistikas mitte kajastata.
Veerg J: Muutuvpalk. Lisatasu täiendavate tööülesannete eest (ATS § 61 lg 5), tulemuspalk (ATS
§ 61 lg 5) ja preemiad (ATS § 61 lg 5). Muutuvpalga all mitte kajastada hüvitisi (nt hüvitis
kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest, töövõimetushüvitised,
koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm).
Veerg K: Muu tulu, mis on ametnikule makstud asutuse tööjõukuludest. Nt lisatasu valveaja,
ööajal ja riigipühal tehtava töö eest (ATS § 38 ja § 40 järgi makstud tasud), lisatasu ületunnitöö
eest (ATS § 39 järgi makstud tasud), lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest (ATS
mõistes § 57 järgi makstud tasu) ning tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel
seoses teenistusülesannete täitmisega. Muu tulu all mitte kajastada hüvitisi.
Avalikustama ei pea ametniku muid tulusid, mis ei ole saadud seoses teenistusülesannete
täitmisega ametikohal, kuhu ametnik on nimetatud.
Veerg L: Aasta kogupalga arvutab tabel automaatselt.
Veerg M: Töötatud periood, märkida 2022. aastal töötatud periood(id) asutuses. Näiteks
01.01.2022-31.12.2022. Kui töötatud perioode on ühel teenistujal mitu, siis märkida erinevad
perioodid ühte lahtrisse (näiteks 01.01.2022-31.03.2022; 01.09.2022-31.12.2022). Pikaajalisel
puhkusel (nt lapsehoolduspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus, ajateenistuses viibimine)
viibimise aega ei arvestata töötamise perioodi sisse. Näiteks, kui ametnik oli tööl aasta algusest
ja rasedus- ja sünnitusleht algas 02.09.2022, siis töötatud perioodiks märkida 01.01.2022-
01.09.2022.
18
Veerg N: Ametniku ametikoht muutus. Kui isik on 2022. aasta jooksul vahetanud
asutusesiseselt teenistuskohta, valida rippmenüüst „Jah“. Kui isik on aasta jooksul lahkunud
asutusest, kuid töötas kogu aja samal teenistuskohal, siis valida „Ei“. Kui isik on aasta jooksul
asutuses erinevatel teenistuskohtadel olnud, siis märkida „Jah“.
19
Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu 2022. aastal*
Ametniku
ametikoht Ametniku
Struktuuri- Ametikoha Perekonna- muutus koormus Puhkuse- Muutuv- Aasta
Asutus üksus nimetus Eesnimi nimi Töötatud periood (JAH/EI) ametikohal Põhipalk tasu palk Muu tulu kogupalk
… vallavalitsus ... osakond 1 Juhataja Egle Tamm 01.01.2022-31.12.2022 EI 1 16 073,50 1 700 700,00 18 473,5
Andmeturbe
… vallavalitsus … osakond 1 ekspert** Hans Borovik 01.01.2022-31.12.2022 JAH 1 15 440,25 660 250,00 16 350,25
… vallavalitsus … osakond 1 Nõunik*** Arvi Kask 01.01.2022-31.12.2022 EI 0,75 6 750,00 800 7 550,00
… vallavalitsus … osakond 1 Ekspert*** Arvi Kask 01.01.2022-31.12.2022 EI 0,25 1 800,75 500 240,00 2 540,75
… vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.01.2022-31.12.2022 EI 1 10 134,10 966 500,00 11 600,10
… vallavalitsus … osakond 2 Juhataja Ene Leht 01.01.2022-31.12.2022 EI 1 14 200,05 1 200 15 400, 05
* andmed esitatakse välja teenitud põhipalga, muutuvpalga ja muu tulu kohta
** ametniku ametikoht muutus
*** ametnik teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt
TÄNAME!
20
Valla- ja linnavalitsused
Meie 05.01.2023 nr 12.4-9/111-1
2022. aasta personali- ja
palgastatistika küsitluse juhend ja
vorm kohalikele omavalitsustele
Austatud linnapead ja vallavanemad
Rahandusministeerium viib läbi iga-aastase kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste
personali- ja palgastatistika küsitluse. Statistikaküsitlus koosneb üheksast osast:
1. Keskmine teenistujate arv 6. Hindamise statistika
2. Personalistatistika 7. Värbamise statistika
3. Lahkumiste statistika 8. Keskmine palk
4. Tulemiste statistika 9. Palgastatistika
5. Koolitusstatistika 10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad
Andmed palume esitada vastavalt küsitlusvormides ja juhendis antud selgitustele.
Küsitlusvormid ja juhend on lisatud manusena.
Andmete esitamise tähtaeg on 15.02.2023 e-posti teel aadressil
[email protected], kirja
subjekti reale palume kirjutada märksõna "Personali- ja palgastatistika 2022_asutuse
nimi". Näiteks: Personali- ja palgastatistika 2022_XXX Vallavalitsus“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Harak
osakonnajuhataja
Lisad:
1. Juhend KOV 2022
2. KOV vorm 2022
Birgit Haasmaa 611 3814,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272