Riigikantselei
[email protected] Meie 05.01.2023 nr 1.1-10.1/9851-8
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
esitamine istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari
2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Vastavalt
püsiasustusega väikesaarte seaduses seatud kriteeriumile lisatakse muudatusega väikesaarte
nimistusse Mohni saar ja Viirelaid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad:
Lisa 1. määruse eelnõu
Lisa 2. määruse seletuskiri
Kaie Küngas 6113080
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
30.12.22
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine
Määrus kehtestatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel.
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ § 1 tekst
sõnastatakse järgmiselt:
„Väikesaarte nimistusse arvatakse Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar,
Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Piirissaar, Prangli
saar, Ruhnu saar, Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.“.
Kaja Kallas
peaminister
Riina Solman
riigihalduse minister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud ja 1. jaanuaril 2018. a jõustunud püsiasustusega
väikesaarte seaduse muudatuste kohaselt kehtestati püsiasustusega väikesaarte nimistu loomine
ja nimistusse kinnitamise alusena püsivalt igakuiselt viie elaniku olemasolu väikesaarel eelneva
kalendriaasta jooksul. Samuti kehtestati, et nimistusse kuuluv väikesaar arvatakse nimistust
välja, kui saarel elab alla viie inimese vähemalt kuus kuud kalendriaastast. Väikesaare vastavust
kriteeriumile kontrollitakse iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Vabariigi Valitsus
kehtestab nimistu muudatused hiljemalt järgneva aasta 1. veebruaril.
Viimane kehtiv väikesaarte nimistu kinnitati 20. jaanuaril 2022. a Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 10 ja sinna kuulub 15 saart: Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu
saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Naissaar, Piirissaar, Prangli saar,
Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar. Eelnõuga lisatakse nimistusse
Mohni saar ja Viirelaid.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik Kaie Küngas (tel 611
3080, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud sama osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097, e-post
[email protected]) ja õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611
3549, e-post
[email protected]).
2. Määruse eesmärk ja sisu
Püsiasustusega väikesaarte seaduse (edaspidi VSaarS) § 21 lõikes 1 ja 2 on sätestatud
tingimused, millele vastavad väikesaared arvatakse püsiasustusega väikesaarte nimistusse või
nimistust välja. Väikesaar arvatakse nimistusse kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elas
rahvastikuregistri andmetel eelmise kalendriaasta jooksul püsivalt igakuiselt vähemalt viis
inimest (VSaarS § 21 lg 1). Kui nimistus oleval väikesaarel ei ole kalendriaasta jooksul vähemalt
kuue kuu jooksul täidetud seaduses sätestatud viie elaniku kriteerium, arvatakse nimistusse
kuuluv väikesaar nimistust välja (§ 21 lg 2).
Eelnõuga tehtava muudatuse käigus lisatakse kehtivasse väikesaarte nimistu loetelusse Mohni
saar ja Viirelaid ning sõnastatakse nimistu loetelu järgmiselt: Väikesaarte nimistusse arvatakse
Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja
saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Viirelaid,
Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.
Esimese väikesaarte nimistu kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega 29. jaanuaril 2018. a ning
seda on seni muudetud kaks korda. Kehtivas nimistus on 15 väikesaart: Abruka saar, Aegna
saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar),
1
Naissaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.
Rahvastikuregistri andmetel elas nimistusse kuuluvatel väikesaartel 1. detsembri 2022 seisuga
1870 elanikku.
Kriteeriumi täitmist kontrollib Rahandusministeerium rahvastikuregistri andmetel, pärides
rahvastikuregistrilt eelneva aasta osas iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisu elanike arvu
väljavõtte kuude lõikes ehk kriteeriumi täitmist vaadatakse kalendrikuu põhiselt.
Rahandusministeerium kontrollis elanike arvu vastavust 2022. a jooksul nii nimistusse
kuuluvate kui ka nimistu väliste asustatud väikesaarte osas. 2022. a on rahvastikuregistris
igakuiselt registreeritud vähemalt viis elanikku lisaks nimistu väikesaartele veel Mohni saarel
ja Viirelaiul, mis mõlemad arvatakse nimistusse. Vabariigi Valitsus peab VSaarS kohaselt
nimistu muudatused kinnitama hiljemalt 1. veebruariks 2023.
Mohni saar (u 66,5 ha) asub Kuusalu vallas Eru lahes. Mohni saar on osa Viinistu külast.
Rahvastikuregistri andmetel on saarele registreeritud viis elanikku. Viirelaid (u 81 ha) asub
Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel. Viirelaid on osa Võiküla külast. Rahvastikuregistri
andmetel on saarele registreeritud seitse elanikku.
Mõlema saare osas hakkavad püsiasutusega väikesaarte seaduse sätted kehtima alates
nimistusse arvamisest ning alates 2024. aastast eraldatakse Kuusalu ja Muhu vallale täiendavaid
vahendeid tulenevalt saarelisest eripärast. VSaarS § 12 lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku
omavalitsuse üksusele täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast
eelarveaastast.
Muudatuse järgselt kuuluvad väikesaarte nimistusse:
Saare nimi Omavalitsus
Abruka saar Saaremaa vald
Aegna saar Tallinn
Heinlaid Hiiumaa vald
Kesselaid Muhu vald
Kihnu saar Kihnu vald
Kräsuli saar Viimsi vald
Kõinastu laid Saaremaa vald
Manõja saar (Manija saar) Pärnu linn
Mohni saar Kuusalu vald
Naissaar Viimsi vald
Piirissaar Tartu vald
Prangli saar Viimsi vald
Ruhnu saar Ruhnu vald
Viirelaid Muhu vald
Vilsandi saar Saaremaa vald
Vormsi saar Vormsi vald
Väike-Pakri saar Lääne-Harju vald
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
2
4. Määruse mõjud
Nimistu mõjutab kindlaid seotud väikesaari ja kohaliku omavalitsuse üksuseid. Mohni saare ja
Viirelaiu väikesaarte nimistusse arvamisel hakkavad kehtima VSaarS-ga seatud erisätted.
Kuusalu ja Muhu vald saavad nimetada esindaja väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste
arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika
küsimustes moodustatud väikesaarte komisjoni (VSaarS § 4, Vabariigi Valitsuse 11. detsembri
2003 määrus nr 316 „Väikesaarte komisjoni põhimäärus“ § 2 lõige 2). Komisjoni kuuluvad
hääleõigusega valdkonna eest vastutav minister, kaks Rahandusministeeriumi esindajat, üks
Keskkonnaministeeriumi, üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning üks
Maaeluministeeriumi esindaja, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte
elanike huve esindavate ühingute esindaja ja kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu
liiget. Komisjoni tööd korraldab Rahandusministeerium.
Kuusalu ja Muhu vallal on VSaarS § 5 kohaselt kohustus kokku kutsuda väikesaare üldkogu,
mille pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule,
maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima
suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale ning teistele kohaliku
omavalitsuse üksuse põhimääruses sätestatud küsimustele. Samuti kohustus viia läbi
saarevanema valimine (VSaarS § 5 lõige 6). Eesmärk on suurendada saarelise osaga
omavalitsuste elanike kaasatust väikesaare arenguprotsessides kaasa rääkimises ning teadmist
omavalitsuse planeeritavatest tegevustest väikesaare arenguks.
VSaarS § 7 kohaselt tuleb omavalitsustel kavandada väikesaare või saarterühma arengut
omavalitsuse arengukavas. Omavalitsuse arengukava lähtub omavalitsuse territooriumi
tervikvaatest. Kuusalu valla arengukavas 2012–20321 Mohni saare arengut hetkel eraldi ei
käsitleta. Muhu valla arengukavas 2019–20302 on Viirelaidu juba käsitletud ning seatud
eesmärgiks, et aastaks 2030 oleks Kesse- ja Viirelaiul võimalik aastaringselt elada. Seejuures
on arengukavas välja toodud, et lahendamist vajavad prügiveo korraldamine, tuleohutuse
tagamine, sadama või kai rajamine, samuti kaasaegse elektrilahenduse rajamine laiule, kuna
elektri püsiühendus puudub. Samuti vajadust leida mandri ja laidude vahelise liikluse
parendamiseks võimalus Virtsu jahisadama rekonstrueerimiseks ning leida sobiv
transpordilahendus väikesaartega ühenduse pidamiseks keerulisemate ilmastikuolude korral
(navigatsioonihooaeg on lõppenud aga jäätingimused saartele pääsuks puuduvad). Ohutuse
tagamiseks on vajalik täiendav navigatsioonimärgistus ja -valgustus.
VSaarS § 111 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustada saarevahi
ametikoha väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste
seaduste ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud
õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks. Saarevahi ametikoha loomine kahe
saare lisandumisel jääb vastavate kohalike omavalitsuste otsustada.
VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele saareelanikele
teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Vahendid eraldatakse tasandusfondi osana. § 12
lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare
nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Tänu täiendavale rahastamisele on
1
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4101/0201/7023/Lisa_1.pdf#
2
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/8201/9004/MuhuVVK_15082019_m36_lisa1.pdf#
3
kohalikul omavalitsusel võimalik toetada elanike toimetulekut väikesaarel ja esmatähtsate
teenuste kättesaadavust väikesaare elanikele ning kogukonna ja saarelise elulaadi säilimist.
Kuusalu ja Muhu vallale hakatakse täiendavaid vahendeid eraldama alates 2024. aastast. Täpne
summa sõltub elanike arvust ja veeteede pikkusest ning on osa tasandusfondist, mille jaotus
arvutatakse igal aastaselt. 2022. a on väikesaarte arvestuslikud vahendid tasandusfondi sees 757
tuh eurot.
VSaarS § 141 kohaselt saavad Kuusalu ja Muhu vallavalitsused väikesaarel asuva kinnisasja
ostueesõiguse.
VSaarS § 8 lõike 2 kohaselt korraldatakse transporditeenust ühistranspordiseaduses sätestatud
korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Ühistranspordiseaduse § 19 lõike 1
punkti 5 kohaselt korraldab valla- või linnasisesel liinil sõitjateveo (sh laeva-, väikelaeva- ja
parvlaevaliikluses) valla- või linnavalitsus. Ühistranspordiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt võib
riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada
seaduse alusel muud sõitjatevedu mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja
Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte
vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliini. Sama seaduse § 27 kohaselt võib riigieelarvest
toetust anda mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning
Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks
vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks. Mohni saare ja Viirelaiu arvamisel
väikesaarte nimistusse ei looda kohustust avada nende saartega avalik liinivedu või toetada
laevade soetamist. Transpordi korraldamisel nimetatud saartele tuleb lähtuda püsielanike
liikumisvajadusest ning riigi pool liiniveo avamiseks vajadust ei nähta. Seni pole Mohni saarele
ja Viirelaiule nähtud regulaarliini avamise vajadust.
VSaarS § 10 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses
avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Avariiside tagamisel
kahele uuele saarele tähendaks see riigile kulude kasvu 3600 eurot ühekordse kuluna ja 1600
eurot püsikulu iga-aastaselt. Elektrivarustus on otstarbekas tagada võrguvabade lahendustega,
kuna võrguettevõtja osutatav võrguteenus kujuneb ebamõistlikult kulukaks.
VSaarS § 14 kohaselt toetab riik väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele,
säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide
kaudu. Kuigi VSaarS järgne kohustus nimistu muutmisel laieneb, siis ei oma see sisulist mõju
kuna looduskaitse seadus nõuab mistahes looduskeskkonna hoidmist ning erinevad
programmid, tegevuskavad ja strateegiad koostatakse valdkonnaseaduste alusel sõltumata
väikesaarte nimistust. Valdkonnaseaduste alusel on nii Mohni saar kui Viirelaid juba praegu
täielikult kaitse all3. Mohni saarel lubatud, vajalikud ja keelatud tegevused on reguleeritud
Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas“4.
Mohni saar kuulub Lahemaa rahvuspargi kaitsealasse ning on enamuses kaetud Mohni
sihtkaitsevööndiga eesmärgiga looduse mitmekesisuse, maastikuilme, koosluste tüüpide ja
3
Mohni saar:
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=13;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id
=725181405
Viirelaid:
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=14;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id
=77674661
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033
4
neile omase liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks ning loodusdirektiivi
elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Sihtkaitsevööndist on välja
jäetud hoonestatud eravaldused, mis asuvad siiski Lahemaa piiranguvööndis. Viirelaid paikneb
Väinamere hoiualal (kaitseala) elupaikade kaitseks, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27.
juuli 2006 määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“.5
Maapõueseaduse § 100 seab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse
maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel püsiasustusega väikesaarel
asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks
selle püsiasustusega väikesaare piires, kui seadus ei sätesta teisiti maapõue kasutamiseks
(eeldab, et kinnisasi on KOV omandis või on kinnisasja omaniku kirjalik luba). Maavara ning
maavarana arvele võtmata kivimit ja seteni võtmiseks on vajalik Keskkonnaameti luba
(maapõueseadus § 101 lg 1). Mõlemad nimistusse arvatavad saared asuvad kaitsealal ja seetõttu
ei muuda maapõueseaduse erisuse lisandumine sisuliselt kehtivat olukorda.
Kalapüügiseaduses nähakse püsiasustusega väikesaarte elanikele ette erisused
harrastuskalapüügiloa taotlemisel. Nimistu väikesaarte elanikud saavad taotleda
harrastuskalapüügiks kuni 300 konksust koosnevat õngejada (kalapüügiseaduse § 23 lõige 2).
Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare püsielanik ühe kalastuskaardi alusel
kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte
kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Konkreetse aasta
püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu harrastuskalapüügil kehtestab
keskkonnaminister määrusega. 2023. a püügivahendite piirarvud kinnitati novembris6. Mohni
saare ja Viirelaiu elanikud saavad võimaluse taotleda harrastuskalapüügiks väikesaarte
püsielanikule lubatud erisusi alates 2024. a.
Väikesaartel elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi
parandamisele on välja töötatud väikesaarte programm7. Programmi eesmärk on kaasa aidata
väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi
parandamisele. Programmist on võimalik toetust saada mandri ja saarte vaheliseks
transpordiühenduseks, hoolekande- ja tervishoiuteenusteks, erivajadustega inimestele
esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomiseks, esmatarbevahendite, toidu, elektri,
joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavuseks, jäätmemajanduseks,
juurdepääsuks alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmiseks, avaliku korra tagamiseks,
sideteenusteks ning eluruumide ehitamiseks või nende kvaliteedi parandamiseks. 2022.a
detsembris avatud taotlusvooru kogumaht on 640 tuh eurot. Maksimaalne toetus on 130 000
eurot projekti kohta. Oma- või kaasfinantseeringu määr on 15% projekti kogumaksumusest.
Antud taotlusvoorus Mohni saare ja Viirelaiu projektidega ei ole veel võimalik osaleda kuna
lähtutakse taotlusvooru välja kuulutamise hetkel kehtinud nimistust. Programmi jätkamisel on
võimalik projekte esitada järgmises taotlusvoorus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele tasandusfondi
osana saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Kuluvajaduse arvestamisel
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021027
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/122112022013
7
https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaaltoetused#vaikesaarte-
programm. Programmi määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018056?leiaKehtiv
5
arvestatakse lisaks baassummale täiendavad vahendid lähtuvalt elanike arvust 1. jaanuari
seisuga ning veeteede pikkusest suursaare või mandrini. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt
arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare
nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Muudatus ei mõjuta tasandusfondi
üldmahtu, vahendid jaotuvad ringi tasandusfondi sees vastava valemi alusel. Püsiasustusega
väikesaarte nimistusse kuuluvate saarte kohta on 2022. aastal seotud kohaliku omavalitsuse
üksustele eraldatud vahendeid tasandusfondi osana kokku 757 tuh eurot. Summa täpsustub iga-
aastaselt vastavalt elanike arvule ja tasandusfondi valemi järgsele vahendite jaotusele.
Riigieelarve seaduse § 47 lõike 2 kohaselt on tasandusfondi eesmärk ühtlustada KOVide
ülesannete täitmise võimalusi. Seega tasandusfondi väikesaarte lisaeraldis on mõeldud KOVi
eelarve toetamiseks ning KOVil ei ole kohustust igal aastal väikesaarele kulutada täpselt sama
summa, mis tasandusfondis arvestati. Tasandusfondi toetusega ei toeta riik otse väikesaart, vaid
KOVi VSaarS § 3 eesmärkide täitmisel. Püsiasustusega väikesaar kuulub KOVi territooriumi
hulka ja selle arendamise põhivastutus on KOVil nagu iga muu mandril oleva territooriumi
puhul. KOV otsustab, kui suure summa eelarvest ta püsiasustusega väikesaare vajadustele ja
arengule kulutab, kas teeb väikesaarel ise korda avalikku taristut, annab kellelegi toetust või
midagi muud.
6. Määruse kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu
märkusteta.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks seotud omavalitsustele: Hiiumaa Vallavalitsus, Kihnu
Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus,
Muhu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus,
Tallinna Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus.
Samuti saarte esindusorganisatsioonidele MTÜ Eesti Saarte Kogu ja MTÜ Väikesaarte Liit.
Saaremaa Vallavalitsusel ja Tallinna Linnavalitsusel ei olnud eelnõule märkuseid. Teised
osapooled arvamust ei avaldanud.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6