Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus hankekord I Üldsätted Käesolev hankekord (edaspidi ka „ kord“ ) annab juhised MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (edaspidi ka „ asutus“ ja/või „ hankija“ ) riigihangete ( edaspidi ka „ hank ed “ ) planeerimiseks, korraldamiseks, hanke- ja raamlepingute (edaspidi leping ) sõlmimiseks ning lepingute täitmise järelevalveks. Korra kehtestamise eesmärgiks on asutuses ühtse hankepraktika ning riigihangete üldpõhimõtete ühetaolise tõlgenduse loomine. Asutus lähtub hangete läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel riigihangete seadusest (edaspidi RHS ), RHS-i alusel kehtestatud õigusaktidest ning käesolevast korrast. Kui hanke teostamisele kohalduvad lisaks RHS- le ka nõuded muudest valdkondlikest õigusaktidest (nt struktuurifondidest finantseeritavad ostud), mis sätestavad rangemad menetlusnõuded, siis tuleb riigi hanke teostamisel rakendada valdkondlikest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Isikud, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võivad muul moel mõjutada riigihanke tulemust, peavad tagama, et nad pole ühegi riigihankes pakkumuse esitanud pakkujaga seotud viisil, mis on käsitletav huvide konfliktina. Riigihanke eest vastutav isik (edaspidi ka „vastutav isik“ ) ja hankekomisjoni (edaspidi ka „komisjon“ ) liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist riigihanke protokollide või otsuste allkirjastamisega või vastavasisulise eraldiseisvalt antud kinnitusega . J uhatuse liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist otsuse või protokolli allkirjastamisega või vastavasisulise eraldiseisvalt antud kinnitusega. Huvide konflikti olukorra tekkimisel on isikul kohustus teavitada kirjalikult juhatust ning vastav isik taandatakse riigihankes otsuste tegemise protsessist. Kõik korras näidatud maksumused on ilma käibemaksuta. II Riigihangete planeerimine Hankeplaan peab sisaldama vähemalt riigi hankeid lepingu eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot. Juhul kui asutusel on plaanis läbi viia riigihankeid, mis ületavad hankekorra punktis 5 sätestatud piirmäära, koostatakse vastavaks kalendriaastaks hankeplaan, mis kinnitatakse juhatuse esimehe poolt hiljemalt 28. veebruariks . Hankeplaan koostatakse asutusesisese riigihangete alase töökorralduse paremaks tagamiseks ja selle muutmine toimub vastavalt tekkinud vajadusele. Hanke kajastamine hankeplaanis ei kohusta asutust hanget läbi viima või hanget läbi viima vastavalt hankeplaanis sätestatud andmetele. Hankeplaan avaldatakse asutuse veebilehel. Juhul, kui hange ei ole kantud hankeplaani, siis rahaliste vahendite olemasolul annab juhatus e esimees nõusoleku hanke korraldamiseks jooksvalt, allkirjastades vastava hanke korraldamise otsuse. Hankeplaanis märgitakse: riigihanke objekt ja selle lühikirjeldus; riigihanke menetlusliik; riigihanke eeldatav maksumus; riigihanke eeldatav väljakuulutamise aeg; riigihanke eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi. III Riigihanke eest vastutav isik Riigihanke eest vastutav isik määratakse hankeplaanis. Riigihangete puhul, mida ei kanta hankeplaani, on vastutavaks isikuks töötaja, kelle vastutusvaldkonda hangitav objekt kuulub. Riigihanke eest vastutaval isikul on järgmised ülesanded (kui need on vastava riigihanke läbiviimisel asjakohased): veendub enne tehingu teostamist eelarvevahendite olemasolus; koostab riigihanke objekti tehnilise kirjelduse või riigihanke alusdokumendid; jälgib, et läbi viidava riigihankega oleks kaetud kogu asutuse vajadus vastava objekti ostmisel ja teostab sellest lähtuvalt õige riigihanke liigi valiku ; teeb riigihanke väljakuulutamiseks vajalikud toimingud; teeb õigeaegselt RHS-st tulenevad toimingud ja kanded riigihangete registris (sh sisestab hanketeate, riigihanke alusdokumendid, lepingu sõlmimise teate jne); korraldab riigihanke alusdokumentide väljastamise ning pakkumuste ja taotluste vastuvõtmise ning vajadusel pakkumuste avamise; vastutab RHS-s sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest; vastab pakkujate ja taotlejate poolt esitatud küsimustele ning selgitustaotlustele ; korraldab pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluste ja pakkumuste vastavuse kontrollimise ning pakkumuste hindamise. Kui riigihanke läbiviimiseks on moodustatud komisjon, siis teeb seda koostöös komisjoni liikmetega; vormistab protokollid ja vajadusel otsuste eelnõud; juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid läbirääkimisi, koostab vajadusel dialoogi ja läbirääkimiste protokollid ; teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest; korraldab riigihanke käigus loodud ja saadud dokumentatsiooni süstematiseerimise ja säilitamise; jälgib lepingu korrektset täitmist, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud; muude riigihanke objektiga seotud küsimuste lahendamine; Juhatuse esimehel on õigus volitada punktis 11 toodud kohustusi täitma asutuse väliseid isikud. IV Hankekomisjon Lihthankemenetluse, sotsiaal- ning eriteenuste erimenetluse, ideekonkursi, kontsessioonimenetluse ja hankemenetluste läbiviimisel moodustatakse juhatuse esimehe otsusega riigihanke läbiviimise komisjon. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole komisjoni moodustamine kohustuslik. Teistes riigihangetes täidab komisjoni ülesandeid vastutav isik. Komisjoni koosseis on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni juhib ja komisjoni liikmete vahelist infovahetust korraldab komisjoni esimees. Komisjoni poolt riigihankes tehtavad otsused protokollitakse ja otsused peavad olema põhjendatud. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb üle poolte komisjoni liikmetest ja otsuseid tehakse lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. Komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele , mis vormistatakse kirjalikult. K omisjonil on riigihanke läbiviimisel järgmised ülesanded: pakkumuste vastavuse kontroll ja otsuse tegemine; pakkumuste hindamine ja otsuse tegemine; pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll ning otsuse tegemine; seisukoha väljendamine muudes hankega seotud küsimustes ning muude otsuste tegemine. V Otseost Otseost on riigihange , mille eeldatav maksumus on: asjade ja teenuste puhul väiksem kui 7 5 00 eurot; ehitustööde, eriteenuste, ideelahenduste, teenuste kontsessiooni ja eriteenuste kontsessiooni puhul väiksem kui 1 5 000 eurot; sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessiooni ja ehitustööde kontsessiooni puhul väiksem kui 75 000 eurot. Otseostu korral kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et ostu läbiviimise protsess toimuks võimalikult efektiivselt, ehk asutusele kaasneks võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu. See tähendab, et kui ilma võrreldavaid pakkumusi küsimata suudetakse hanke tulemus saavutada asutuse jaoks mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega, siis ei ole vastutaval isikul kohustust pakkumusi küsida ja võrrelda. Otseostu läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud. Otseostuga seonduv dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt: vajadusel lepingut vastavalt korra punktile 46; arvet (ettevõttelt ostmise korral) . VI Väikehange Väikehange riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on: asjade, teenuste puhul vähemalt 7 5 00 eurot, kuid väiksem kui 30 000 eurot; ehitustööde, eriteenuste, ideelahenduste, teenuste kontsessiooni ja eriteenuste kontsessiooni puhul vähemalt 1 5 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot; sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessiooni ja ehitustööde kontsessiooni puhul vähemalt 75 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot. Väikehanke läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud. Väikehanke läbiviimisel tagatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine selliselt, et riigihanke eesmärk saavutatakse mõistlike kulutustega, tagades konkurentsi olemasolu korral pakkumuste küsimise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Hinnavõrdlus on õigus teostada ka avalikult kättesaadava hinnakirja alusel (internet, kataloogid jms). Asutusel on õigus pakkumusi mitte küsida isikutelt, kes on varasemalt rikkunud asutusega sõlmitud lepinguid või on kahjustanud asutuse mainet. Väikehankes võib pakkumuse võtta ainult ühelt isikult: RHS § 49 lg 1 p 2-3, lg 2-5 ja § 50 p 1-9 toodud juhtudel; juhul kui eelnevalt korraldatud väikehanke käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused ei vastanud hanke alusdokumentides või hinnapäringus esitatud nõuetele või kui pakkuja kuulub kõrvaldamisele või pakkuja ei vasta kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele. Väikehanke dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt: pakkumuse esitamise kutset (kui see on koostatud); pakkumust või pakkumusi ; protokollis fikseeritud põhjendusi, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või pakkumuste tagasilükkamiseks. Juhul kui pakkumus küsitakse ühelt isikult, tuleb esitada vastavad põhjused; vajadusel lepingut vastavalt korra punktile 46; riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust. VII Lihthankemenetlus Lihthankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on: asjade ja teenuste puhul vähemalt 30 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot; ehitustööde puhul vähemalt 60 000 eurot, kuid väiksem kui 150 000 eurot; teenuste kontsessiooni puhul vähemalt 60 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot . Lihthankemenetluse läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud. Lihthankemenetluse korraldamise otsustab juhatus e esimees . Juhatuse esimehel on õigus volitada hanke alusdokumente kinnitama asutuse töötajaid. Lihthankemenetlus on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 125 lg 3 sätestatud tingimustel. Lihthankemenetluse läbiviimisel kohaldatakse RHS § 125 kehtestatud korda, sealhulgas: riigihanke alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade (välja arvatud riigihanke korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena); riigihanke otsused kinnitatakse komisjoni otsusega; pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 46; tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 33; teatatakse lihthanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab vastutav isik. Lihthankemenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt: riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust; pakkumust või pakkumusi; komisjoni poolt kinnitatud riigihanke otsuseid; lepingut; riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust. VIII Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks ja mille lepingu eeldatav maksumus on eriteenuste puhul vähemalt 60 000 eurot ja sotsiaalteenuste puhul vähemalt 300 000 eurot. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamise otsustab juhatus e esimees . Juhatuse esimehe l on õigus volitada hanke alusdokumente kinnitama asutuse töötajaid. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihange on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 126 lg 6 sätestatud tingimustel. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke läbiviimisel kohaldatakse RHS § 126 kehtestatud korda, sealhulgas: RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid kohaldatakse selliselt, et riigihankes tagatakse asutuse vajadustele parim võimalik tulemus ning arvestades sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid (sealhulgas võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni); riigihanke alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade või eelteade (välja arvatud riigihanke korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena); riigihanke otsused kinnitatakse komisjoni otsusega; pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 4 6 ; tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 39; teatatakse riigihanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab vastutav isik. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt: riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust; pakkumust või pakkumusi; komisjoni poolt kinnitatud riigihanke otsuseid; lepingut; riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust. IX Riigihanke hankemenetluse korraldamine Hankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on: asjade ja teenuste puhul vähemalt 60 000 eurot; ehitustööde puhul vähemalt 150 000 eurot. Hankemenetluse läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud. Hankemenetluse korraldamise otsustab juhatus e esimees . Juhatuse esimehel on õigus volitada hanke alusdokumente kinnitama asutuse töötajaid. Hankemenetlus viiakse läbi vastavalt RHS-s konkreetsele hankemenetlusele sätestatud nõuetele, sealhulgas: kohaldab hankija RHS 2. peatükis sätestatud hankemenetluse läbiviimise korda; riigihanke otsused kinnitatakse komisjoni otsusega; pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 46; teatatakse hankemenetluse ja lepingu lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab vastutava isik; tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt RHS- le , sealhulgas peab dokumentatsioon sisaldama vähemalt: riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust; pakkumust või pakkumusi; komisjoni poolt kinnitatud riigihanke otsuseid; lepingut; riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust. X Riigihangete erandid ja muud menetlused Riigihangete eranditeks on RHS § 11-12 nimetud objektid või olukorrad, mille hankimisel ei ole vaja RHS-s sätestatud korda järgida. Samuti ei ole kohustust järgida käesoleva korra nõudeid, välja arvatud korra punktis 3 sätestatu. Käesolevas korras mitte reguleeritud riigihanke menetlusliikide osas kohaldatakse riigihanke üldpõhimõtteid ja RHS-s vastavale menetlusliigile sätestatud reegleid. XI Lepingute sõlmimine ja järelevalve Leping eeldatava maksumusega alates 20 000 eurost sõlmitakse kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu täitmise järelevalvet teostab riigihanke eest vastutav isik. Lepingu täitmise järelevalve tähendab kontrolli selle üle, kas lepingu pooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jm. Sõlmitud lepingute muutmisel peab järgmina RHS-s sätestatud korda. Lepingute rikkumise korral, mis vastavad RHS § 95 lõike 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alusele, korraldab vastutav isik 15 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates vastava teabe edastamise riigihangete registrile. Vastutav isik korraldab lepingu lõppemise järgselt lepingu lõpetamise info sisestamise riigihangete registris vastavalt RHS-s sätestatud korrale. XII Riigihanke dokumenteerimine Riigihanke eest vastutav isik jälgib, et kõik asjaomase riigihanke käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (sh hanke alusdokumendid, otsused, saabunud pakkumused, riigihanke protokollid koos lisadega, kirjad ja e-kirjad, teated, märgukirjad jms) oleks säilitatud vastavalt asutuse dokumendihalduse reeglitele. Kui riigihange on läbi viidud e-riigihangete keskkonnas, siis nimetatud keskkonnas saadud ja loodud dokumente asutuse dokumendiregistris eraldi ei säilitata, need säilitatakse e-riigihangete keskkonnas. Hanke läbiviimisega seonduv dokumentatsioon tuleb säilitada riigihangete seaduses ja käesolevas dokumendis sätestatud ulatuses. Kui eriseadused ei näe ette dokumentatsiooni säilitamise tähtaegasid, tagab vastutav isik hankedokumentatsiooni säilimise 10 (kümne) aasta jooksul hanke alustamisest arvates. Välisabi kasutamise abikõlblikkuse tõendamiseks peab hankedokumentatsioon olema kättesaadav vastava välisabi kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud perioodil. Riigihankes esitatud pakkumuse sisu tohib avalikustada ainult RHS-s sätestatud ulatuses.