Hr Mait Palts Teie 11.10.2022 nr 4/208
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 10.01.2023 nr 9.2-4.3/21-
[email protected] 27/01/8117-5
Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika
fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga
Austatud härra Palts
Vastuseks Teie 7. detsembri 2022. a pöördumisele nr 4/247, edastan täiendavad selgitused
tõstatatud küsimustele.
1.1 Kas Euroopa Liidu õigusaktides või Eesti seadustes sisaldub konkreetne nimekiri
organisatsioonidest, kellele tuleb igal juhul toetust maksta? Kui õigusaktidest tuleneb
selline nimekiri, siis palume saata konkreetne viide vastavale õigusaktile.
Euroopa Liidu õigusaktid kohustuvad toetama teatud partnereid piisavas mahus.
Vastavalt Perioodi 2021–2027 ühissätete määruse1 (edaspidi ÜSM) artiklile 8 tuleb
partnerlusleping ja rakenduskava (edaspidi koos strateegiadokumendid) koostada, rakendada,
hinnata ja seirata kaasates asjakohased partnerid. Partnerluse põhimõtted on Euroopa Liidu
tasandil kehtestatud määrusega2, nendest lähtudes on kaasatud partnereid
strateegiadokumentide ettevalmistamisse ning esinduslik tasakaalustatud valik
katusorganisatsioonid kutsutud osalema Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
seirekomisjoni3.
ÜSM artikkel 8(2) ütleb, et riigid peavad suunama asjakohastel juhtudel piisava protsendi
toetusest (1) sotsiaalpartnerite ja (2) kodanikuühiskonna organisatsioonide
haldussuutlikkuse suurendamiseks. Euroopa Liidu õigusaktid ei kohusta kõiki
seirekomisjoni töösse kaasatavaid partnerorganisatsioone toetama.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) regulatsiooni4 artikli 9 kohaselt
tuleb tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitikate elluviimisel tagada sisuline (1)
sotsiaalpartnerite, (2) kodanikuühiskonna organisatsioonide ning (3) kohalike
omavalitsuste osalemine. Selleks tuleks eraldada neile sobiv toetuse maht, et nad saaks
tagada vajalikud oskused, ressursid ja teadmised, et efektiivselt osaleda ESF+ poliitikate
kujundamisel.
ÜSM artikkel 36(1) lubab mh tehnilisest abist toetada meetmeid partnerite suutlikkuse
suurendamiseks, ehk siis see, kas partnereid võimestatakse poliitikaeesmärkide alt laiemalt
1
Kättesaadav: EUR-Lex - 32021R1060 - EN - EUR-Lex (europa.eu).
2
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0240&from=ET.
3
Seirekomisjoni koosseis kättesaadav struktuuritoetuste kodulehel: https://rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid.
4
Kättesaadav: EUR-Lex - 32021R1057 - EN - EUR-Lex (europa.eu).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
või tehnilisest abist ainult seotult rakenduskava elluviimisega, on iga liikmesriigi enda valik
ja Eesti on otsustanud teha seda tehnilisest abist.
2019. aasta riigiraport Eesti kohta5, mis oli oluliseks aluseks perioodi 2021–2027
ühtekuuluvuspoliitika fondide planeerimisel, toonitab vajadust investeerida sotsiaalpartnerite
võimestamisse ning on sotsiaalpartneritena ära nimetanud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti
Ametiühingute Keskliidu. Eraldi soovitatakse poliitikaeesmärk 4 raames suurendada
sotsiaalpartnerite administratiivset suutlikkust. Ühtekuuluvuspoliitika efektiivse elluviimise
tagamiseks soovitatakse suurendada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna
organisatsioonide partnerlusvõimekust.
1.2 Millistele kriteeriumitele peab organisatsioon vastama, et ta saaks Teekaardist
toetust ja kuidas peaks organisatsioon seda taotlema?
Partnerite võimestamise toetamisel teekaardi alusel lähtutakse eelmises punktis viidatud
Euroopa Liidu õigusaktide ja riigiraporti kohaselt kohustuslikult välja toodud partnerite
loetelust: sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning kohalikud
omavalitsused. Kuna toetuse eraldamine toimub tehnilisest abist, siis on võimalik rahastada
ainult strateegiadokumentide rakendamisega seotud võimekust, ehk mitte võimekust laiemalt,
mistõttu on igati loogiline piirata loend vastavate esindusorganisatsioonidega seirekomisjonis.
Strateegiadokumentide alusel viiakse ellu osa Eesti 2035 strateegias ning valdkondade
arengukavades kokku lepitud eesmärke. Ministeeriumid poliitikakujundajatena, kaasates
valdkondlikke partnereid, otsustavad, kuidas täpsemalt ja kõige efektiivsemalt kokku lepitud
tulemused ja eesmärgid saavutada ning ministeeriumid teavad ka kõige paremini, millised
partnerid ja partnerite katusorganisatsioonid on vastavate poliitikate elluviimisel kõige
olulisemad. Seega on partnerite võimestamise teekaardi koostamisel lähtutud ühelt poolt
Euroopa Liidu õigusaktides toodud nõuetest (milliseid partnereid tuleb võimestada) ning
teiselt poolt poliitikakujundajate parimast arusaamisest, millised esindusorganisatsioonid
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel asjakohased on. Tegemist ei ole tavapärase
avatud vooruna antava toetusega, kus kõik partnerorganisatsioonid saavad vabalt taotlema
tulla.
1.3 Kas Eesti peab maksma toetust organisatsioonile, keda Eesti riik ei pea
sotsiaalpartneriks, kuid kes kuulub Euroopa Liidu tasandil tegutseva sotsiaalpartneri
liikmete hulka?
See, keda Eesti sotsiaalpartnerina toetab (mh kas ainult riigi sotsiaalpartnereid või laiemalt
ka Euroopa Liidu tasandil osalevaid sotsiaalpartnereid), on Eesti enda otsustada. Vastavalt
ÜSM artiklile 40(1)(i) kontrollib seirekomisjon asjakohasel juhul avaliku sektori asutuste,
partnerite ja toetuse saajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning seetõttu on ka
otstarbekas, et seirekomisjon kinnitab teekaardi ja toetatavad organisatsioonid.
1.4 Millest tuleneb, et toetust soovitakse otsustada terve perioodi peale korraga ja mitte
lühemate perioodide kohta (nt aasta kaupa)?
Toetuse piirmäärad on teekaardis kokku lepitud aastaks perioodi peale, tegelik
taotlemine toimubki aastate lõikes. Kõik teekaardi alusel toetatavad organisatsioonid
saavad esitada vastavalt tehnilise abi määruse6 paragrahvile 11 taotluse järgmiseks aastaks
5
Eesti 2019.a riigiraport on kättesaadav siin: https://commission.europa.eu/system/files/2019-02/2019-
european-semester-country-report-estonia_en.pdf.
6
Perioodi 2021-2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimuste määrus on kättesaadav siin:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130092022004.
2
koos tegevuskava ja eelarvega, mis peab mahtuma piirmäära sisse ning mille kohta tehakse
taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsus.
2.1 Miks ei ole võimalik toetada seirekomisjoniväliseid organisatsioone? Kui selline
piirang tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, siis lisage viide konkreetsele
õigusaktile?
2.2 Kas saame õigesti aru, et Eesti ei oleks toetust andnud ka näiteks Teenistujate
Ametiliitude Organisatsioonile, kes ei ole seirekomisjoni liige, kuid kuulub Euroopa
Ametiühingute Konföderatsiooni?
Eesti on otsustanud kohustuslike partnerite võimestamist rahastada tehnilisest abist.
Tehnilisest abist on võimalik toetada ainult otseselt ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakendamisega seotud tegevusi. Laiemat toetust sotsiaalpartnerite ning muude
sidusrühmade võimestamiseks tohib anda Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest. Seetõttu ei ole
võimalik tehnilisest abist rahastada fondide rakendamisega mitte seotud tegevusi, ega mitte
seotud organisatsioone. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud asjakohased
partnerid on vastavalt ÜSM artiklitele 8(1)(2) ja 39(1) tasakaalustatud esindatuse läbi
seirekomisjoni liikmed. Küsimuse 1.1 vastuses viidatud õigusaktide kohaselt kohustuslikult
võimestatavate partnerite katusorganisatsioonid on kõik seirekomisjoni liikmed. Teenistujate
Ametiliitude Organisatsioon ei oma puutumust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega.
2.3 Millist rolli peaksid teie hinnangul edaspidi teised seirekomisjoni liikmed täitma või
millised on ootused nende suhtes, arvestades, et eraldi võimestuse saavad vaid vähesed
valitud seirekomisjonis esindatud organisatsioonid? Kuidas erinevad ootused
võimestatavate ja mittevõimestatavate organisatsioonide osas?
Ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjoni töös osalemise eest ei ole Eestis ette nähtud
eraldi tasu ei lõppeval 2014–2020 perioodil ega käimasoleval 2021–2027 perioodil.
Seirekomisjoni koosseisu põhimõtted ja roll on kirjeldatud ÜSM artiklites 38-40, ning
seirekomisjoni töökorras7. Ootused seirekomisjoni liikmetele ei sõltu sellest, kas
organisatsioon võib taotleda võimestamiseks toetust tehnilisest abist või mitte.
3.1 Kas Euroopa Liidu regulatsioonid takistavad Eestil toetuse jagamist läbipaistvamalt
läbi viia (nt avatud vooru või konkursi kaudu)? Kui jah, siis palun lisage viide vastavale
õigusaktile.
Rahandusministeeriumi kui tehnilise abi rakendusasutuse eesmärk ei ole avatud vooru või
konkursi alusel tuvastada, kes on Eestis Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud
sotsiaalpartnerid, kohalike omavalitsuste esindajad või kodanikuühiskonna esindajad. See
info on varasemate perioodide kogemusest ja 2021–2027 perioodi ettevalmistamisest olemas
nii Rahandusministeeriumil kui poliitikakujundamise eest vastutavatel ministeeriumitel,
kellega tihedas koostöös teekaart on kokku lepitud ja seirekomisjonile kinnitamiseks esitatud.
3.2 Kas toetuse otsustamisel kaaluti ka teisi valikumeetodeid, kui jah, siis milliseid ja mis
kaalutlustel jõuti hetkel olemasoleva tulemuseni?
Toetuse andmise tingimuste ettevalmistamine võttis oodatust kauem aega, kuna analüüsisime
pikalt, kuidas toetust anda võimalikult läbipaistvalt ja vähebürokraatlikult, arvestades, et
Euroopa Komisjoni suunal valis Eesti tehnilise abi andmise ÜSM artikkel 51(e) alusel (ühtne
määr kohandades protsendimäära). Perioodil 2014–2020 anti sotsiaalpartneritele toetust
Euroopa Sotsiaalfondist käskkirja8 alusel (punktid 2.3 ja 2.4), administratsiooni tehnilise abi
7
Seirekomisjoni töökord kättesaadav siin: https://rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid.
8
Poliitikakujundamise meetme käskkiri kättesaadav siit: https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-
korraldamine/valitsuse-too-toetamine/poliitikakujundamise-kvaliteedi.
3
tarbeks oli ka eelmisel perioodil rahandusministri määrus9. Need kaks õigusakti olid aluseks
ka uue perioodi tehnilise abi (koond)määruse ettevalmistamisel. Koostöös
Rahandusministeeriumi (tehnilise abi rakendusasutus) ja Riigi Tugiteenuste Keskusega
(tehnilise abi rakendusüksus ja ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutus) jõuti ühiselt
järeldusele, et tehnilise abi määrus ja seirekomisjonis kinnitatav ning Euroopa Komisjonile
esitatav partnerite võimestamise teekaart tagavad partnerite rahastamise põhimõtete
läbipaistvuse ja minimaalse bürokraatia.
4.1 Kas ja milliste kriteeriumite alusel hinnatakse, kui tulemuslikult on toetust
saavad partnerid iga aasta toetust kasutanud? Palun põhjendage, miks on selline valik
tehtud.
Partnerite aruandluse nõuded on kehtestatud tehnilise abi määruse paragrahvis 12. Kokku
lepitud tegevuskava täitmist aruande alusel ning tehtu piisavust hindab rakendusüksus (Riigi
Tugiteenuste Keskus). Vastavalt artiklile 13 on rakendusüksusel õigus korrigeerida partneri
järgmise aasta planeeritavat eelarvet juhul kui eelmiseks aastaks kavandatud tegevusi ei ole
kokkulepitud ulatuses ellu viidud.
Otsus toetust anda piirmääraga kooskõlas oleva põhjendatud eelarveprojekti ulatuses
tulemuste saavutamist kontrollides sai tehtud eesmärgiga tagada vahendite sihtotstarbeline
kasutamine ainult ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seoses, ainult põhjendatud
ulatuses ning sooviga tagada piisav ülevaade tehtust. Ülevaadet partnerite võimestamise
edenemisest soovib regulaarselt ka Euroopa Komisjon.
4.2 Kas toetuse jagamine fikseeritud isikute ringile, sõltumata nende võimekuse
hindamisest, on Rahandusministeeriumi hinnangul õige ja õiglane kõigi teiste
turuosaliste suhtes?
Rahandusministeerium täidab partnerite võimestamise meetmega Euroopa Liidu
õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning riigiraporti soovitusi.
Kui mõni vastus jääb arusaamatuks või vajate lisainfot, siis teen ettepaneku leppida
ametnikega kokku kohtumine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Riigikontroll
Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Karin Reiska 611 3612
[email protected]
9
Perioodi 2014-2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused on leitavad siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129092015007.
4