dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 10. jaanuar 2023
Viit
9.2-4.3/21-27/01/8117-5
Registreeritud
10. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Riigikontroll, Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/21-27/01 Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 dokumendid
Toimik
9.2-4.3/21-27/01/2022
Vastutaja
Karin Reiska (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎9.2-4.321-27018117-5 10.01.2023 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Hr Mait Palts Teie 11.10.2022 nr 4/208 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 10.01.2023 nr 9.2-4.3/21- [email protected] 27/01/8117-5 Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga Austatud härra Palts Vastuseks Teie 7. detsembri 2022. a pöördumisele nr 4/247, edastan täiendavad selgitused tõstatatud küsimustele. 1.1 Kas Euroopa Liidu õigusaktides või Eesti seadustes sisaldub konkreetne nimekiri organisatsioonidest, kellele tuleb igal juhul toetust maksta? Kui õigusaktidest tuleneb selline nimekiri, siis palume saata konkreetne viide vastavale õigusaktile. Euroopa Liidu õigusaktid kohustuvad toetama teatud partnereid piisavas mahus. Vastavalt Perioodi 2021–2027 ühissätete määruse1 (edaspidi ÜSM) artiklile 8 tuleb partnerlusleping ja rakenduskava (edaspidi koos strateegiadokumendid) koostada, rakendada, hinnata ja seirata kaasates asjakohased partnerid. Partnerluse põhimõtted on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud määrusega2, nendest lähtudes on kaasatud partnereid strateegiadokumentide ettevalmistamisse ning esinduslik tasakaalustatud valik katusorganisatsioonid kutsutud osalema Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni3. ÜSM artikkel 8(2) ütleb, et riigid peavad suunama asjakohastel juhtudel piisava protsendi toetusest (1) sotsiaalpartnerite ja (2) kodanikuühiskonna organisatsioonide haldussuutlikkuse suurendamiseks. Euroopa Liidu õigusaktid ei kohusta kõiki seirekomisjoni töösse kaasatavaid partnerorganisatsioone toetama. Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) regulatsiooni4 artikli 9 kohaselt tuleb tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitikate elluviimisel tagada sisuline (1) sotsiaalpartnerite, (2) kodanikuühiskonna organisatsioonide ning (3) kohalike omavalitsuste osalemine. Selleks tuleks eraldada neile sobiv toetuse maht, et nad saaks tagada vajalikud oskused, ressursid ja teadmised, et efektiivselt osaleda ESF+ poliitikate kujundamisel. ÜSM artikkel 36(1) lubab mh tehnilisest abist toetada meetmeid partnerite suutlikkuse suurendamiseks, ehk siis see, kas partnereid võimestatakse poliitikaeesmärkide alt laiemalt 1 Kättesaadav: EUR-Lex - 32021R1060 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0240&from=ET. 3 Seirekomisjoni koosseis kättesaadav struktuuritoetuste kodulehel: https://rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid. 4 Kättesaadav: EUR-Lex - 32021R1057 - EN - EUR-Lex (europa.eu). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 või tehnilisest abist ainult seotult rakenduskava elluviimisega, on iga liikmesriigi enda valik ja Eesti on otsustanud teha seda tehnilisest abist. 2019. aasta riigiraport Eesti kohta5, mis oli oluliseks aluseks perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide planeerimisel, toonitab vajadust investeerida sotsiaalpartnerite võimestamisse ning on sotsiaalpartneritena ära nimetanud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu. Eraldi soovitatakse poliitikaeesmärk 4 raames suurendada sotsiaalpartnerite administratiivset suutlikkust. Ühtekuuluvuspoliitika efektiivse elluviimise tagamiseks soovitatakse suurendada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlusvõimekust. 1.2 Millistele kriteeriumitele peab organisatsioon vastama, et ta saaks Teekaardist toetust ja kuidas peaks organisatsioon seda taotlema? Partnerite võimestamise toetamisel teekaardi alusel lähtutakse eelmises punktis viidatud Euroopa Liidu õigusaktide ja riigiraporti kohaselt kohustuslikult välja toodud partnerite loetelust: sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Kuna toetuse eraldamine toimub tehnilisest abist, siis on võimalik rahastada ainult strateegiadokumentide rakendamisega seotud võimekust, ehk mitte võimekust laiemalt, mistõttu on igati loogiline piirata loend vastavate esindusorganisatsioonidega seirekomisjonis. Strateegiadokumentide alusel viiakse ellu osa Eesti 2035 strateegias ning valdkondade arengukavades kokku lepitud eesmärke. Ministeeriumid poliitikakujundajatena, kaasates valdkondlikke partnereid, otsustavad, kuidas täpsemalt ja kõige efektiivsemalt kokku lepitud tulemused ja eesmärgid saavutada ning ministeeriumid teavad ka kõige paremini, millised partnerid ja partnerite katusorganisatsioonid on vastavate poliitikate elluviimisel kõige olulisemad. Seega on partnerite võimestamise teekaardi koostamisel lähtutud ühelt poolt Euroopa Liidu õigusaktides toodud nõuetest (milliseid partnereid tuleb võimestada) ning teiselt poolt poliitikakujundajate parimast arusaamisest, millised esindusorganisatsioonid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel asjakohased on. Tegemist ei ole tavapärase avatud vooruna antava toetusega, kus kõik partnerorganisatsioonid saavad vabalt taotlema tulla. 1.3 Kas Eesti peab maksma toetust organisatsioonile, keda Eesti riik ei pea sotsiaalpartneriks, kuid kes kuulub Euroopa Liidu tasandil tegutseva sotsiaalpartneri liikmete hulka? See, keda Eesti sotsiaalpartnerina toetab (mh kas ainult riigi sotsiaalpartnereid või laiemalt ka Euroopa Liidu tasandil osalevaid sotsiaalpartnereid), on Eesti enda otsustada. Vastavalt ÜSM artiklile 40(1)(i) kontrollib seirekomisjon asjakohasel juhul avaliku sektori asutuste, partnerite ja toetuse saajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning seetõttu on ka otstarbekas, et seirekomisjon kinnitab teekaardi ja toetatavad organisatsioonid. 1.4 Millest tuleneb, et toetust soovitakse otsustada terve perioodi peale korraga ja mitte lühemate perioodide kohta (nt aasta kaupa)? Toetuse piirmäärad on teekaardis kokku lepitud aastaks perioodi peale, tegelik taotlemine toimubki aastate lõikes. Kõik teekaardi alusel toetatavad organisatsioonid saavad esitada vastavalt tehnilise abi määruse6 paragrahvile 11 taotluse järgmiseks aastaks 5 Eesti 2019.a riigiraport on kättesaadav siin: https://commission.europa.eu/system/files/2019-02/2019- european-semester-country-report-estonia_en.pdf. 6 Perioodi 2021-2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimuste määrus on kättesaadav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/130092022004. 2 koos tegevuskava ja eelarvega, mis peab mahtuma piirmäära sisse ning mille kohta tehakse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsus. 2.1 Miks ei ole võimalik toetada seirekomisjoniväliseid organisatsioone? Kui selline piirang tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, siis lisage viide konkreetsele õigusaktile? 2.2 Kas saame õigesti aru, et Eesti ei oleks toetust andnud ka näiteks Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile, kes ei ole seirekomisjoni liige, kuid kuulub Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni? Eesti on otsustanud kohustuslike partnerite võimestamist rahastada tehnilisest abist. Tehnilisest abist on võimalik toetada ainult otseselt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud tegevusi. Laiemat toetust sotsiaalpartnerite ning muude sidusrühmade võimestamiseks tohib anda Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest. Seetõttu ei ole võimalik tehnilisest abist rahastada fondide rakendamisega mitte seotud tegevusi, ega mitte seotud organisatsioone. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud asjakohased partnerid on vastavalt ÜSM artiklitele 8(1)(2) ja 39(1) tasakaalustatud esindatuse läbi seirekomisjoni liikmed. Küsimuse 1.1 vastuses viidatud õigusaktide kohaselt kohustuslikult võimestatavate partnerite katusorganisatsioonid on kõik seirekomisjoni liikmed. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon ei oma puutumust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega. 2.3 Millist rolli peaksid teie hinnangul edaspidi teised seirekomisjoni liikmed täitma või millised on ootused nende suhtes, arvestades, et eraldi võimestuse saavad vaid vähesed valitud seirekomisjonis esindatud organisatsioonid? Kuidas erinevad ootused võimestatavate ja mittevõimestatavate organisatsioonide osas? Ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjoni töös osalemise eest ei ole Eestis ette nähtud eraldi tasu ei lõppeval 2014–2020 perioodil ega käimasoleval 2021–2027 perioodil. Seirekomisjoni koosseisu põhimõtted ja roll on kirjeldatud ÜSM artiklites 38-40, ning seirekomisjoni töökorras7. Ootused seirekomisjoni liikmetele ei sõltu sellest, kas organisatsioon võib taotleda võimestamiseks toetust tehnilisest abist või mitte. 3.1 Kas Euroopa Liidu regulatsioonid takistavad Eestil toetuse jagamist läbipaistvamalt läbi viia (nt avatud vooru või konkursi kaudu)? Kui jah, siis palun lisage viide vastavale õigusaktile. Rahandusministeeriumi kui tehnilise abi rakendusasutuse eesmärk ei ole avatud vooru või konkursi alusel tuvastada, kes on Eestis Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud sotsiaalpartnerid, kohalike omavalitsuste esindajad või kodanikuühiskonna esindajad. See info on varasemate perioodide kogemusest ja 2021–2027 perioodi ettevalmistamisest olemas nii Rahandusministeeriumil kui poliitikakujundamise eest vastutavatel ministeeriumitel, kellega tihedas koostöös teekaart on kokku lepitud ja seirekomisjonile kinnitamiseks esitatud. 3.2 Kas toetuse otsustamisel kaaluti ka teisi valikumeetodeid, kui jah, siis milliseid ja mis kaalutlustel jõuti hetkel olemasoleva tulemuseni? Toetuse andmise tingimuste ettevalmistamine võttis oodatust kauem aega, kuna analüüsisime pikalt, kuidas toetust anda võimalikult läbipaistvalt ja vähebürokraatlikult, arvestades, et Euroopa Komisjoni suunal valis Eesti tehnilise abi andmise ÜSM artikkel 51(e) alusel (ühtne määr kohandades protsendimäära). Perioodil 2014–2020 anti sotsiaalpartneritele toetust Euroopa Sotsiaalfondist käskkirja8 alusel (punktid 2.3 ja 2.4), administratsiooni tehnilise abi 7 Seirekomisjoni töökord kättesaadav siin: https://rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid. 8 Poliitikakujundamise meetme käskkiri kättesaadav siit: https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/valitsuse-too-toetamine/poliitikakujundamise-kvaliteedi. 3 tarbeks oli ka eelmisel perioodil rahandusministri määrus9. Need kaks õigusakti olid aluseks ka uue perioodi tehnilise abi (koond)määruse ettevalmistamisel. Koostöös Rahandusministeeriumi (tehnilise abi rakendusasutus) ja Riigi Tugiteenuste Keskusega (tehnilise abi rakendusüksus ja ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutus) jõuti ühiselt järeldusele, et tehnilise abi määrus ja seirekomisjonis kinnitatav ning Euroopa Komisjonile esitatav partnerite võimestamise teekaart tagavad partnerite rahastamise põhimõtete läbipaistvuse ja minimaalse bürokraatia. 4.1 Kas ja milliste kriteeriumite alusel hinnatakse, kui tulemuslikult on toetust saavad partnerid iga aasta toetust kasutanud? Palun põhjendage, miks on selline valik tehtud. Partnerite aruandluse nõuded on kehtestatud tehnilise abi määruse paragrahvis 12. Kokku lepitud tegevuskava täitmist aruande alusel ning tehtu piisavust hindab rakendusüksus (Riigi Tugiteenuste Keskus). Vastavalt artiklile 13 on rakendusüksusel õigus korrigeerida partneri järgmise aasta planeeritavat eelarvet juhul kui eelmiseks aastaks kavandatud tegevusi ei ole kokkulepitud ulatuses ellu viidud. Otsus toetust anda piirmääraga kooskõlas oleva põhjendatud eelarveprojekti ulatuses tulemuste saavutamist kontrollides sai tehtud eesmärgiga tagada vahendite sihtotstarbeline kasutamine ainult ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seoses, ainult põhjendatud ulatuses ning sooviga tagada piisav ülevaade tehtust. Ülevaadet partnerite võimestamise edenemisest soovib regulaarselt ka Euroopa Komisjon. 4.2 Kas toetuse jagamine fikseeritud isikute ringile, sõltumata nende võimekuse hindamisest, on Rahandusministeeriumi hinnangul õige ja õiglane kõigi teiste turuosaliste suhtes? Rahandusministeerium täidab partnerite võimestamise meetmega Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning riigiraporti soovitusi. Kui mõni vastus jääb arusaamatuks või vajate lisainfot, siis teen ettepaneku leppida ametnikega kokku kohtumine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisaadressaadid: Riigikontroll Euroopa Komisjoni esindus Eestis Karin Reiska 611 3612 [email protected] 9 Perioodi 2014-2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused on leitavad siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/129092015007. 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel