dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 10. jaanuar 2023
Viit
12.2-1/97-2
Registreeritud
10. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Sorainen
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-197-2 10.01.2023 Väljaminev kiri.asice448 KB

Sisu (failidest)

advokaat Mario Sõrm, UAB ESSPO Teie 04.01.2023 lepinguline esindaja Meie 10.01.2023 nr 12.2-1/97-2 Advokaadibüroo Sorainen [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud advokaat Sõrm 04.01.2023 esitasite UAB ESSPO, registrikood 154167210, volitusel Rahandusministeeriumile järelevalveteate, soovides järelevalvemenetluse alustamist ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, registrikood 70009764, (edaspidi: hankija) ettekirjutuse tegemist avatud hankemenetluse "Jäätõrje- vahendite ostmine", viitenumber 255129, (edaspidi: riigihange) kehtetuks tunnistamiseks. Järelevalveteates olete välja toonud järgmised asjaolud, mis Teie hinnangul viitavad riigihangete seaduse (RHS) rikkumisele: (i) hankija kavatseb sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga, olukorras, kus hanketeate kohaselt tuleks raamleping sõlmida mitme pakkujaga; (ii) riigihanke alusdokumendid näevad ette esimese hankelepingu sõlmimise ilma minikonkursita pakkujaga, kes saab raamlepingu riigihankes enim punkte; (iii) hankija on teinud hankepassiga hankemenetluses kõik otsused, sh majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutava otsuse, koos ühe otsusena. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle avalikes huvides riikliku ja haldusjärelevalve tegemine. Seejuures kontrollitakse järelevalvemenetluses ainult hankija tegevuse õiguspärasust (RHS § 203 lg 3), mis tähendab, et järelevalvemenetlust ei viida läbi hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks. Riigihangete õigus- pärasuse üle järelevalve teostamist raamivaks teiseks aluspõhimõtteks on järelevalve läbiviimine üksnes avalikes huvides. Erinevalt vaidlustusmenetlusest ja kohtumenetlusest hankeasjas ei ole riigihangete järelevalve ülesandeks erahuvi ja subjektiivsete õiguste vahetu kaitse. Avaliku huvi puudumisel ei tulene Rahandusministeeriumile järelevalve läbiviimise ülesannet. Seega ei ole kellelgi õigust nõuda tema ja hankija vahelises õigussuhetes (riigihanke menetluses) tekkinud subjektiivsete õiguste kaitseks järelevalvemenetluse läbiviimist ja järelevalvemeetmete kohaldamist. Isegi, kui Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust järelevalveteatest ajendatult, ei ole järelevalve vahetuks eesmärgiks teate esitaja õiguste kaitse. Ettevõtja individuaalõiguste kaitse prioriteetseks viisiks on ja jääb, järelevalveorgani olemasolule vaatamata, vaidlustusmenetlus ja kohtulik õiguskaitse hankeasjas (vt Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk 141). Järelevalvemenetluse alustamata jätmine, nagu ka selle alustamine ja lõpetamine on olemuslikult menetlustoimingud, mitte haldusaktid (vt RKHKo 13.10.2010, nr 3-3-1-44-10, p-d 11-14; 24.01. 2017, nr 3-3-1-65-16, p 17). RHS-i 9. peatüki sätted, mis sätestavad Rahandusministeeriumi järelevalvevolitused, jätavad järelevalveorganile ulatusliku kaalutlusõiguse küsimuses, kas järelevalvemenetlust üldse alustada, samuti diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist järelevalveabinõud rakendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub avaldajal subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (RKHKo 13.10.2010 nr 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm 23.10.2013, nr 3-3-1-29-13, p 17). Ajendi ja aluse olemasolul, kui puuduvad RHS § 206 lg 1 p-des 1-4 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud, võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamist kaaluda. Seega on järelevalvemenetluse alustamise otsustamisel Rahandusministeeriumil ulatuslik diskretsiooniruum. Õiguspärase oportuniteedi võimalust ei välista ka haldussfäärile omane seaduslikkuse põhimõte (vt Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk-d 138-140). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus, st ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Siiski pelgalt RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamine ajendis ei puugi olla järelevalvemenetluse alustamiseks piisav, sest RHS § 206 lg 1 p-des 1-4 nimetatud juhtudel ei tohi järelevalvemenetlust alustada. Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui: 1) järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustus- komisjonile; 2) rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses, va § 195 lg-s 10 sätestatud juhul, samuti siis, kui selle kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud menetlust lõpetav lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele; 3) rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine; 4) riigihanke menetlus on lõppenud. Lisaks imperatiivsetele järelevalvemenetlust välistavatele asjaoludele võib Rahandus- ministeerium RHS § 206 lg 2 alusel jätta järelevalvemenetluse alustamata või alustatud järele- valvemenetluse lõpetada, kui: 1) järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile; 2) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Olles tutvunud järelevalveteatega ja riigihangete registris avaldatud andmetega, leiab Rahandus- ministeerium, et antud juhul ei oleks järelevalvemenetluse alustamine põhjendatud. Selgitame järelevalvemenetluse alustamata jätmist järgmiselt. I. Riigihanke alusdokumentides on alternatiivselt sätestatud raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise tingimused juhuks, kui raamlepingu riigihankes laekub ainult üks pakkumus või raamlepingu sõlmimise ajaks jääb hankemenetlusse vaid üks pakkuja. Käesolevas riigihankes laekus tähtaegselt kaks pakkumust. Pakkumuse esitasid kaks Leedu ettevõtjat: UAB Stega, registrikood 301177572, ja UAB ESSPO, registrikood 154167210. Pakkumused esitati ühikuhinnapõhiselt: vedela jäätõrjevahendi maksumus eurodes 1 tonni kohta ja tahke jäätõrjevahendi hind eurodes 1 tonni kohta. 29.12.2022 otsusega nr 368H tunnistas hankija vastavaks ja edukaks UAB Stega pakkumuse ning lükkas mittevastavuse tõttu tagasi UAB ESSPO pakkumuse. RHS § 114 lg 1 teise lause kohaselt ei osale edasises hankemenetluses pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud. Järelikult on hankija olukorras, kus raamlepingu sõlmimise ajaks on hankemenetlusse jäänud ainult üks pakkuja. 2 Rahandusministeerium ei nõustu järelevalveteates väljendatud seisukohaga, et käesoleva riigihanke alusdokumendid ei võimalda hankijal raamlepingut sõlmida. Hankija ei ole riigihanke alus- dokumentides ette näinud, et raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks korraldatakse alati ja üksnes minikonkursse. Olgugi, et hanketeate (HT) osa IV p-s 1.3 oli ette nähtud hankelepingu sõlmimine mitme pakkujaga „Raamleping ühe või mitme pakkujaga: ⁠Mitme“ (hanketeate vormi täitmisel saab hankija valida kahe võimaluse vahel – kas märkida, et raamleping sõlmitakse ühe või mitme pakkujaga), sisaldus riigihanke alusdokumentides sõnaselge regulatsioon ka juhuks, kui raamlepingut ei saa sõlmida mitme pakkujaga. Raamlepingu projekti („20221128_RKIK_TLL_KV _Raamlepingu projekt 255129.rtf“) p 3.12 järgi, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv üheni ja seetõttu pole võimalik minikonkursse korraldada, toimub lepingu täitmine (raamlepingu p-des 3.7.1-3.7.2 toodud juhtudel) hinnapäringute alusel. Võimalusele sõlmida raamleping ainult ühe pakkujaga on viidatud ka teistes raamlepingu sätetes. Nõnda näeb raamlepingu projekti 8.2 ette, et makstavad maksimaalsed ühikuhinnad on sätestatud raamlepingu sõlmimise aluseks olevas pakkumuses ja on siduvad minimaalselt üheks aastaks. Raamlepingu projekti p 8.3 kohaselt korraldab hankija hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi üksnes siis, kui raamlepingupartnereid on rohkem kui üks. Raamlepingu projekti p-s 8.4 on selgelt ja ühemõtteliselt jaatatud võimalust sõlmida raamleping ka ühe pakkujaga (kui raamlepingu hankes laekub üks pakkumus või raamlepingu sõlmimise ajaks jääb menetlusse üks pakkuja): „Kui müüjaid on üks ja minikonkurssi ei ole võimalik korraldada, on müüjal õigus taotleda üks kord kalendriaastas raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbija- hinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba turuhinna oluline muutus (kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel“. Rahandusministeerium on varasemas nõustamispraktikas samuti leidnud, et kui riigihanke alusdokumentides on alternatiivselt minikonkurssidele sätestatud raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise tingimused juhuks, kui raamleping sõlmitakse vaid ühe pakkujaga, siis saab hankija sõlmida ühe pakkujaga raamlepingu ning seda vaatamata sellele, et riigihanke alusdokumentides oli nimetatud, et raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga (vt Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017 jõustunud RHS kohta, täiendatud 14.12.2022 (KKK), „Raamleping“, p 18, lk 70). Rahandusministeeriumi hinnangul ei välista antud juhul raamlepingu sõlmimist ühe pakkujaga ka RHS § 77 lg 9, sest hanketeate ja raamlepingu projekti vahel sisuline erinevus (vastuolu) puudub. Raamlepingu projekt ei erine hanketeatest selle poolest, et hankija esmane soov oli sõlmida raamleping mitme pakkujaga. Raamlepingu projekt, minemata vastuollu hanketeatega, üksnes täiendab hanketeadet osas, mis puudutab olukorda, kui raamlepingut ei ole objektiivselt (hankijast mitteolenevatel põhjustel) võimalik sõlmida mitme pakkujaga – sh kui raamlepingu sõlmimiseks läbiviidavas hankemenetluses laekub algselt küll kaks või rohkem pakkumust, kuid üks pakkumus kuulub mittevastavuse tõttu tagasilükkamisele või pakkuja ei kvalifitseeru või kuulub kõrvaldamisele ja seetõttu jääb raamlepingu sõlmimise ajaks menetlusse vaid üks pakkuja. II. Riigihanke alusdokumendid näevad ette esimese hankelepingu sõlmimise ilma minikonkursita raamlepingu hankemenetluses esitatud majanduslikult soodsaimas pakkumuses sisalduvate ühikuhindadega. 3 Rahandusministeerium jääb järelevalveteates viidatud seisukoha juurde, et kui hankija sõlmib raamlepingu mitme pakkujaga ning näeb ette, et hankelepingute sõlmimiseks korraldatakse minikonkurss, siis ei näe RHS ette erisust esimese hankelepingu sõlmimise osas ehk hankijal tuleb ka esimese hankelepingu sõlmimiseks korraldada minikonkurss (vt Rahandusministeeriumi 13.10.2022 märgukiri Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele nr 12.2-1/6351-4, lk 3; vt ka KKK „Raamleping“, p 21, lk 71). Raamlepingu projekti p-s 3.4 sätestatu, mille kohaselt esimesed hankelepingud üheks aastaks sõlmitakse (ilma raamlepingu osapoolte vahel minikonkurssi korraldamata) ostjate põhiselt müüjaga, kelle pakkumus oli riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim, ei pruugi olla eeltoodud seisukohaga kooskõlas. Ent kuna praegusel juhul on hankemenetlusse jäänud ainult üks pakkuja, kellega saab sõlmida raamlepingu, puudub hankijal vajadus ja võimalus minikonkursside korraldamiseks ning esimese hankelepingu sõlmimine raamlepingu hankemenetluses laekunud pakkumuses toodud ühikuhindadega ei ole seetõttu õigusvastane. III.Hankija on teinud koos majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega ka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutavad otsustused. Rahandusministeerium nõustub järelevalveteates esitatuga, et RHS § 52 lg-st 1 ja § 104 lg-st 8 tulenevalt ei ole hankijal võimalik teha avatud hankemenetluses kõiki otsuseid koos. RHS § 104 lg 8 näeb ette, et kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni tuleb kontrollida eduka pakkuja suhtes. Kuna edukaks saab pakkuja pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist, peab pakkuja selleks hetkeks, kui tema kui eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollima hakatakse, olema juba edukaks tunnistatud. Kui kõik otsused tehakse ühe otsusega, sh ka RHS § 104 lg 8 kohane otsus, ei ole selleks hetkeks tegelikult veel edukat pakkujat, keda kontrollida ja kelle suhtes vastav otsus teha. Seega tuleb hankepassiga menetlustes, sh avaliku sektori hankija avatud hankemenetluses, teha vähemalt kaks otsust. See tähendab, et hankijal on võimalik teha koos hankepassi alusel tehtava kontrollimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta otsus (esimene otsus), kuid eduka pakkuja kõrvaldamist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tuleb teha eraldi (teine otsus), olles kahe otsuse tegemise vahel kontrollinud eduka pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja tema vastavust kvalifitseerimise tingimustele (vt KKK „Ärisaladus ja teabe avaldamine“, p 6, lk 2). Käesoleval juhul aga ei ole järelevalveteates välja toodud ega Rahandusministeeriumile muu teabe põhjal teatavaks saanud andmeid, mis võimaldaksid põhjendatult kahelda selles, et UAB Stega puhul esineb kõrvaldamise aluseid või et edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Tegemist on välisriigi ettevõtjaga, kellel hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimine on toimunud osaliselt ettevõtja poolt esitatud tõendite alusel (vt riigihangete register – teabevahetus – sõnumid ettevõtjale – sõnum nr 703567 „palve esitada tõendid hanke- passi tingimustele vastamise kohta“). Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on sedastanud, et analoogselt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 58 sätestatuga ei saa vaidlustaja nõuda hankija otsuse kehtetuks tunnistamist (RHS § 190 lg 4 p 1) üksnes põhjusel, et otsuse tegemisel rikkus hankija menetlusnõudeid või et otsus ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt nt VAKO 03.11.2022 otsus asjas nr 136-22/232756, p 7.1.2). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et Riigikohus on sidunud riigihankemenetluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p-st 1 tuleneva põhimõttega, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt TlnRnKo 10.10.2022, nr 3- 4 22-1489, p 21). Rahandusministeerium nõustub sellise käsitlusega ning leiab, et see on relevantne ka järelevalvemenetluses. Hankija poolt hankemenetluse läbiviimisel menetlus- ja vorminõuete rikkumised, mille puhul puuduvad andmed selle kohta, et need võisid või potentsiaalselt võivad mõjutada riigihanke tulemust, ei pruugi tingida järelevalvemenetluse läbiviimise vajadust. Seda eriti olukorras, kus juba järelevalvemenetluse alustamise otsustamise staadiumis on selge, et rikkumisetteheitel puudub selle põhjendatuse korral reaalne mõju riigihanke tulemile ja isegi kui rikkumiskahtlus leiaks järelevalvemenetluses tuvastamist, ei tooks see tõenäoliselt kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist. Rahandusministeerium ei nõustu järelevalveteate esitaja väitega, et antud asjas puuduvad alused järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul esinevad RHS § 206 lg 1 p-s 3 ning lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Esimese rikkumisetteheite (raamlepingu sõlmimine ühe pakkujaga) osas on Rahandusministeerium leidnud, et see pole põhjendatud ja väidetud asjaoludel rikkumist ei esine (RHS § 206 lg 1 p 3). Teise rikkumisetteheite (esimese hankelepingu sõlmimine minikonkursita raamlepingu hankes madalaimat hinda pakkunud ettevõtjaga) puhul puudub samuti rikkumine olukorras, kus raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga ja minikonkursside korraldamine on seetõttu võimatu (RHS § 206 lg 1 p 3), või kui lähtuda riigihanke alusdokumendi õiguspärasuse hindamisel riigihanke alustamise ajahetke seisust ja esmasest alternatiivist sõlmida raamleping mitme pakkujaga, puudub alus- dokumendi kirjeldatud puudusel mõju riigihanke tulemusele ning olemasolevatel asjaoludel ei tooks see samuti kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist (RHS § 206 lg 2 p 2). Kolmanda rikkumis- etteheite (hankija on teinud hankepassiga menetluses kõik otsused koos) osas puudub teadaolevatel asjaoludel võimalikul rikkumisel reaalne mõju riigihanke tulemustele, mistõttu järelevalvemenetluse alustamine poleks põhjendatud (RHS § 206 g 2 p 2). RHS § 206 lg 2 p 2 teise alternatiivi kohaselt võib Rahandusministeerium jätta järelevalve- menetluse alustamata, kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. RHS § 208 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab alati Rahandusministeeriumi diskretsiooniotsust. Seega ei ole õigusrikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, alati vältimatu. Teatud asjaoludel võidakse järelevalvemenetluses (või juba järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamisel) jõuda järeldusele, et ettekirjutuse tegemine ei oleks RHS-i rikkumisele vaatamata proportsionaalne abinõu. Ennekõike võib see niimoodi olla bagatell- e pisirikkumiste puhul, millele reageerimisel oleks riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalne abinõu (vt Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE I). Seletuskiri, lk 58). Mis puudutab õigusvaidlusi riigihanke alusdokumentide tingimuste õiguspärasuse üle, siis Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et järelevalvemenetluse eesmärgiks ja ülesandeks ei ole dubleerida vaidlustus- ja kohtumenetlust hankeasjades, mistõttu järelevalveteate esitajal tulnuks esimese ja teise rikkumisetteheite osas pöörduda vaidlustuskomisjoni vaidlustusega riigihanke alusdokumendi peale (RHS § 185 lg 2 p 1, § 190 lg 4 p 2). Asjaolu, et järelevalveteate esitaja pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjana seda tähtaegselt ei teinud (RHS § 189 l 2 p 2), ei õigusta samas küsimuses järelevalvemenetluse läbiviimist (RHS § 206 lg 2 p 1). Seda vaatamata asjaolule, et järelevalveteate esitajaks on välisriigi ettevõtja. Järelevalveteates esitatud põhjendus, et välisriigi ettevõtjana polnud tal eriteadmisi „Eesti riigihankeõiguse nüanssidest enne pakkumuse esitamist“, ei anna alust kohtlemaks teate esitajat soodsamalt kui Eesti ettevõtjaid ning RHS § 206 lg 2 p 1 kohaldamata jätmiseks. Omades soovi osaleda Eesti hankija korraldatavas hankemenetluses sai ja pidi välisriigi ettevõtja viima ennast kurssi RHS- 5 i regulatsiooniga. Vajadusel kasutades selleks kvalifitseeritud õigusnõustaja teenuseid – mida UAB ESSPO on antud juhul ka teinud, võimalik, et nõutust hilisemas etapis, võttes endale sellega teadlikult ka õigusliku riski, mis võis tuua kaasa efektiivse õiguskaitse võimaluste minetamise. Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, tuginedes RHS § 206 lg 1 p-le 3 ja lg 2 p-dele 1-2, ning juhindudes RHS § 206 lg-st 3, teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei alusta UAB ESSPO nimel 04.01.2023 esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse avatud hankemenetluse "Jäätõrjevahendite ostmine", viitenumber 255129, läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks. Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Täiendavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i poole ([email protected]; tel 611 3468). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel