advokaat Mario Sõrm, UAB ESSPO Teie 04.01.2023
lepinguline esindaja Meie 10.01.2023 nr 12.2-1/97-2
Advokaadibüroo Sorainen
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud advokaat Sõrm
04.01.2023 esitasite UAB ESSPO, registrikood 154167210, volitusel Rahandusministeeriumile
järelevalveteate, soovides järelevalvemenetluse alustamist ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,
registrikood 70009764, (edaspidi: hankija) ettekirjutuse tegemist avatud hankemenetluse "Jäätõrje-
vahendite ostmine", viitenumber 255129, (edaspidi: riigihange) kehtetuks tunnistamiseks.
Järelevalveteates olete välja toonud järgmised asjaolud, mis Teie hinnangul viitavad riigihangete
seaduse (RHS) rikkumisele: (i) hankija kavatseb sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga, olukorras, kus
hanketeate kohaselt tuleks raamleping sõlmida mitme pakkujaga; (ii) riigihanke alusdokumendid
näevad ette esimese hankelepingu sõlmimise ilma minikonkursita pakkujaga, kes saab raamlepingu
riigihankes enim punkte; (iii) hankija on teinud hankepassiga hankemenetluses kõik otsused,
sh majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning eduka pakkuja
kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutava otsuse, koos ühe otsusena.
RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse RHS-i ja
selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle avalikes huvides riikliku ja haldusjärelevalve
tegemine. Seejuures kontrollitakse järelevalvemenetluses ainult hankija tegevuse õiguspärasust
(RHS § 203 lg 3), mis tähendab, et järelevalvemenetlust ei viida läbi hankija tegevuse otstarbekuse
kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks. Riigihangete õigus-
pärasuse üle järelevalve teostamist raamivaks teiseks aluspõhimõtteks on järelevalve läbiviimine
üksnes avalikes huvides. Erinevalt vaidlustusmenetlusest ja kohtumenetlusest hankeasjas ei
ole riigihangete järelevalve ülesandeks erahuvi ja subjektiivsete õiguste vahetu kaitse. Avaliku
huvi puudumisel ei tulene Rahandusministeeriumile järelevalve läbiviimise ülesannet. Seega ei
ole kellelgi õigust nõuda tema ja hankija vahelises õigussuhetes (riigihanke menetluses) tekkinud
subjektiivsete õiguste kaitseks järelevalvemenetluse läbiviimist ja järelevalvemeetmete kohaldamist.
Isegi, kui Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust järelevalveteatest ajendatult, ei
ole järelevalve vahetuks eesmärgiks teate esitaja õiguste kaitse. Ettevõtja individuaalõiguste kaitse
prioriteetseks viisiks on ja jääb, järelevalveorgani olemasolule vaatamata, vaidlustusmenetlus ja
kohtulik õiguskaitse hankeasjas (vt Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk 141).
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine, nagu ka selle alustamine ja lõpetamine on olemuslikult
menetlustoimingud, mitte haldusaktid (vt RKHKo 13.10.2010, nr 3-3-1-44-10, p-d 11-14; 24.01.
2017, nr 3-3-1-65-16, p 17). RHS-i 9. peatüki sätted, mis sätestavad Rahandusministeeriumi
järelevalvevolitused, jätavad järelevalveorganile ulatusliku kaalutlusõiguse küsimuses, kas
järelevalvemenetlust üldse alustada, samuti diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist
järelevalveabinõud rakendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub avaldajal subjektiivne
õigus nõuda haldusorganilt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse
algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (RKHKo 13.10.2010 nr 3-3-1-44-10, p
15; RKHKm 23.10.2013, nr 3-3-1-29-13, p 17). Ajendi ja aluse olemasolul, kui puuduvad RHS §
206 lg 1 p-des 1-4 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud, võib Rahandusministeerium
järelevalvemenetluse alustamist kaaluda. Seega on järelevalvemenetluse alustamise otsustamisel
Rahandusministeeriumil ulatuslik diskretsiooniruum. Õiguspärase oportuniteedi võimalust ei
välista ka haldussfäärile omane seaduslikkuse põhimõte (vt Riigihangete seaduse eelnõu (450
SE I). Seletuskiri, lk-d 138-140).
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206
lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane
eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus, st ajendis
(järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks
piisavad. Siiski pelgalt RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamine ajendis ei puugi olla
järelevalvemenetluse alustamiseks piisav, sest RHS § 206 lg 1 p-des 1-4 nimetatud juhtudel ei tohi
järelevalvemenetlust alustada. Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse, kui: 1) järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustus-
komisjonile; 2) rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses, va § 195 lg-s 10 sätestatud
juhul, samuti siis, kui selle kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud menetlust lõpetav
lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele; 3) rikkumisele viitavad andmed ei
ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine; 4) riigihanke menetlus on
lõppenud. Lisaks imperatiivsetele järelevalvemenetlust välistavatele asjaoludele võib Rahandus-
ministeerium RHS § 206 lg 2 alusel jätta järelevalvemenetluse alustamata või alustatud järele-
valvemenetluse lõpetada, kui: 1) järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise
peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile; 2) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes
puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks
põhjendatud vajadus.
Olles tutvunud järelevalveteatega ja riigihangete registris avaldatud andmetega, leiab Rahandus-
ministeerium, et antud juhul ei oleks järelevalvemenetluse alustamine põhjendatud. Selgitame
järelevalvemenetluse alustamata jätmist järgmiselt.
I. Riigihanke alusdokumentides on alternatiivselt sätestatud raamlepingu alusel hankelepingute
sõlmimise tingimused juhuks, kui raamlepingu riigihankes laekub ainult üks pakkumus või
raamlepingu sõlmimise ajaks jääb hankemenetlusse vaid üks pakkuja.
Käesolevas riigihankes laekus tähtaegselt kaks pakkumust. Pakkumuse esitasid kaks Leedu
ettevõtjat: UAB Stega, registrikood 301177572, ja UAB ESSPO, registrikood 154167210.
Pakkumused esitati ühikuhinnapõhiselt: vedela jäätõrjevahendi maksumus eurodes 1 tonni
kohta ja tahke jäätõrjevahendi hind eurodes 1 tonni kohta.
29.12.2022 otsusega nr 368H tunnistas hankija vastavaks ja edukaks UAB Stega pakkumuse
ning lükkas mittevastavuse tõttu tagasi UAB ESSPO pakkumuse. RHS § 114 lg 1 teise lause
kohaselt ei osale edasises hankemenetluses pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud. Järelikult
on hankija olukorras, kus raamlepingu sõlmimise ajaks on hankemenetlusse jäänud ainult üks
pakkuja.
2
Rahandusministeerium ei nõustu järelevalveteates väljendatud seisukohaga, et käesoleva riigihanke
alusdokumendid ei võimalda hankijal raamlepingut sõlmida. Hankija ei ole riigihanke alus-
dokumentides ette näinud, et raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks korraldatakse
alati ja üksnes minikonkursse. Olgugi, et hanketeate (HT) osa IV p-s 1.3 oli ette nähtud hankelepingu
sõlmimine mitme pakkujaga „Raamleping ühe või mitme pakkujaga: Mitme“ (hanketeate vormi
täitmisel saab hankija valida kahe võimaluse vahel – kas märkida, et raamleping sõlmitakse ühe
või mitme pakkujaga), sisaldus riigihanke alusdokumentides sõnaselge regulatsioon ka juhuks, kui
raamlepingut ei saa sõlmida mitme pakkujaga. Raamlepingu projekti („20221128_RKIK_TLL_KV
_Raamlepingu projekt 255129.rtf“) p 3.12 järgi, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal
väheneb lepingupartnerite arv üheni ja seetõttu pole võimalik minikonkursse korraldada, toimub
lepingu täitmine (raamlepingu p-des 3.7.1-3.7.2 toodud juhtudel) hinnapäringute alusel.
Võimalusele sõlmida raamleping ainult ühe pakkujaga on viidatud ka teistes raamlepingu sätetes.
Nõnda näeb raamlepingu projekti 8.2 ette, et makstavad maksimaalsed ühikuhinnad on sätestatud
raamlepingu sõlmimise aluseks olevas pakkumuses ja on siduvad minimaalselt üheks aastaks.
Raamlepingu projekti p 8.3 kohaselt korraldab hankija hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi
üksnes siis, kui raamlepingupartnereid on rohkem kui üks. Raamlepingu projekti p-s 8.4 on selgelt
ja ühemõtteliselt jaatatud võimalust sõlmida raamleping ka ühe pakkujaga (kui raamlepingu hankes
laekub üks pakkumus või raamlepingu sõlmimise ajaks jääb menetlusse üks pakkuja): „Kui müüjaid
on üks ja minikonkurssi ei ole võimalik korraldada, on müüjal õigus taotleda üks kord kalendriaastas
raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise
kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbija-
hinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks
võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba turuhinna oluline muutus
(kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne).
Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord
kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või
muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel“.
Rahandusministeerium on varasemas nõustamispraktikas samuti leidnud, et kui riigihanke
alusdokumentides on alternatiivselt minikonkurssidele sätestatud raamlepingu alusel hankelepingute
sõlmimise tingimused juhuks, kui raamleping sõlmitakse vaid ühe pakkujaga, siis saab hankija
sõlmida ühe pakkujaga raamlepingu ning seda vaatamata sellele, et riigihanke alusdokumentides oli
nimetatud, et raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga (vt Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017
jõustunud RHS kohta, täiendatud 14.12.2022 (KKK), „Raamleping“, p 18, lk 70).
Rahandusministeeriumi hinnangul ei välista antud juhul raamlepingu sõlmimist ühe pakkujaga ka
RHS § 77 lg 9, sest hanketeate ja raamlepingu projekti vahel sisuline erinevus (vastuolu) puudub.
Raamlepingu projekt ei erine hanketeatest selle poolest, et hankija esmane soov oli sõlmida
raamleping mitme pakkujaga. Raamlepingu projekt, minemata vastuollu hanketeatega, üksnes
täiendab hanketeadet osas, mis puudutab olukorda, kui raamlepingut ei ole objektiivselt (hankijast
mitteolenevatel põhjustel) võimalik sõlmida mitme pakkujaga – sh kui raamlepingu sõlmimiseks
läbiviidavas hankemenetluses laekub algselt küll kaks või rohkem pakkumust, kuid üks pakkumus
kuulub mittevastavuse tõttu tagasilükkamisele või pakkuja ei kvalifitseeru või kuulub kõrvaldamisele
ja seetõttu jääb raamlepingu sõlmimise ajaks menetlusse vaid üks pakkuja.
II. Riigihanke alusdokumendid näevad ette esimese hankelepingu sõlmimise ilma minikonkursita
raamlepingu hankemenetluses esitatud majanduslikult soodsaimas pakkumuses sisalduvate
ühikuhindadega.
3
Rahandusministeerium jääb järelevalveteates viidatud seisukoha juurde, et kui hankija sõlmib
raamlepingu mitme pakkujaga ning näeb ette, et hankelepingute sõlmimiseks korraldatakse
minikonkurss, siis ei näe RHS ette erisust esimese hankelepingu sõlmimise osas ehk hankijal
tuleb ka esimese hankelepingu sõlmimiseks korraldada minikonkurss (vt Rahandusministeeriumi
13.10.2022 märgukiri Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele nr 12.2-1/6351-4, lk 3; vt ka KKK
„Raamleping“, p 21, lk 71).
Raamlepingu projekti p-s 3.4 sätestatu, mille kohaselt esimesed hankelepingud üheks aastaks
sõlmitakse (ilma raamlepingu osapoolte vahel minikonkurssi korraldamata) ostjate põhiselt müüjaga,
kelle pakkumus oli riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide
kohaselt majanduslikult soodsaim, ei pruugi olla eeltoodud seisukohaga kooskõlas. Ent kuna
praegusel juhul on hankemenetlusse jäänud ainult üks pakkuja, kellega saab sõlmida raamlepingu,
puudub hankijal vajadus ja võimalus minikonkursside korraldamiseks ning esimese hankelepingu
sõlmimine raamlepingu hankemenetluses laekunud pakkumuses toodud ühikuhindadega ei ole
seetõttu õigusvastane.
III.Hankija on teinud koos majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega ka
pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutavad otsustused.
Rahandusministeerium nõustub järelevalveteates esitatuga, et RHS § 52 lg-st 1 ja § 104 lg-st
8 tulenevalt ei ole hankijal võimalik teha avatud hankemenetluses kõiki otsuseid koos. RHS §
104 lg 8 näeb ette, et kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni tuleb kontrollida eduka pakkuja
suhtes. Kuna edukaks saab pakkuja pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist, peab pakkuja
selleks hetkeks, kui tema kui eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni
kontrollima hakatakse, olema juba edukaks tunnistatud. Kui kõik otsused tehakse ühe otsusega,
sh ka RHS § 104 lg 8 kohane otsus, ei ole selleks hetkeks tegelikult veel edukat pakkujat, keda
kontrollida ja kelle suhtes vastav otsus teha. Seega tuleb hankepassiga menetlustes, sh avaliku
sektori hankija avatud hankemenetluses, teha vähemalt kaks otsust. See tähendab, et hankijal on
võimalik teha koos hankepassi alusel tehtava kontrollimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise
ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta otsus (esimene otsus), kuid eduka pakkuja kõrvaldamist
ja kvalifitseerimist puudutav otsus tuleb teha eraldi (teine otsus), olles kahe otsuse tegemise vahel
kontrollinud eduka pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja tema vastavust kvalifitseerimise
tingimustele (vt KKK „Ärisaladus ja teabe avaldamine“, p 6, lk 2).
Käesoleval juhul aga ei ole järelevalveteates välja toodud ega Rahandusministeeriumile muu
teabe põhjal teatavaks saanud andmeid, mis võimaldaksid põhjendatult kahelda selles, et UAB
Stega puhul esineb kõrvaldamise aluseid või et edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.
Tegemist on välisriigi ettevõtjaga, kellel hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise
kontrollimine on toimunud osaliselt ettevõtja poolt esitatud tõendite alusel (vt riigihangete
register – teabevahetus – sõnumid ettevõtjale – sõnum nr 703567 „palve esitada tõendid hanke-
passi tingimustele vastamise kohta“).
Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on sedastanud, et analoogselt haldusmenetluse seaduse
(HMS) §-s 58 sätestatuga ei saa vaidlustaja nõuda hankija otsuse kehtetuks tunnistamist (RHS
§ 190 lg 4 p 1) üksnes põhjusel, et otsuse tegemisel rikkus hankija menetlusnõudeid või et
otsus ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist
(vt nt VAKO 03.11.2022 otsus asjas nr 136-22/232756, p 7.1.2). Tallinna Ringkonnakohus on
leidnud, et Riigikohus on sidunud riigihankemenetluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg
3 p-st 1 tuleneva põhimõttega, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud
menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt TlnRnKo 10.10.2022, nr 3-
4
22-1489, p 21). Rahandusministeerium nõustub sellise käsitlusega ning leiab, et see on
relevantne ka järelevalvemenetluses. Hankija poolt hankemenetluse läbiviimisel menetlus- ja
vorminõuete rikkumised, mille puhul puuduvad andmed selle kohta, et need võisid või
potentsiaalselt võivad mõjutada riigihanke tulemust, ei pruugi tingida järelevalvemenetluse
läbiviimise vajadust. Seda eriti olukorras, kus juba järelevalvemenetluse alustamise otsustamise
staadiumis on selge, et rikkumisetteheitel puudub selle põhjendatuse korral reaalne mõju riigihanke
tulemile ja isegi kui rikkumiskahtlus leiaks järelevalvemenetluses tuvastamist, ei tooks see
tõenäoliselt kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist.
Rahandusministeerium ei nõustu järelevalveteate esitaja väitega, et antud asjas puuduvad alused
järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul esinevad RHS
§ 206 lg 1 p-s 3 ning lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.
Esimese rikkumisetteheite (raamlepingu sõlmimine ühe pakkujaga) osas on Rahandusministeerium
leidnud, et see pole põhjendatud ja väidetud asjaoludel rikkumist ei esine (RHS § 206 lg 1 p 3).
Teise rikkumisetteheite (esimese hankelepingu sõlmimine minikonkursita raamlepingu hankes
madalaimat hinda pakkunud ettevõtjaga) puhul puudub samuti rikkumine olukorras, kus raamleping
sõlmitakse ühe pakkujaga ja minikonkursside korraldamine on seetõttu võimatu (RHS § 206 lg
1 p 3), või kui lähtuda riigihanke alusdokumendi õiguspärasuse hindamisel riigihanke alustamise
ajahetke seisust ja esmasest alternatiivist sõlmida raamleping mitme pakkujaga, puudub alus-
dokumendi kirjeldatud puudusel mõju riigihanke tulemusele ning olemasolevatel asjaoludel ei
tooks see samuti kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist (RHS § 206 lg 2 p 2). Kolmanda rikkumis-
etteheite (hankija on teinud hankepassiga menetluses kõik otsused koos) osas puudub teadaolevatel
asjaoludel võimalikul rikkumisel reaalne mõju riigihanke tulemustele, mistõttu järelevalvemenetluse
alustamine poleks põhjendatud (RHS § 206 g 2 p 2).
RHS § 206 lg 2 p 2 teise alternatiivi kohaselt võib Rahandusministeerium jätta järelevalve-
menetluse alustamata, kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub ettekirjutuse
tegemiseks põhjendatud vajadus. RHS § 208 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud ettekirjutuse tegemine
eeldab alati Rahandusministeeriumi diskretsiooniotsust. Seega ei ole õigusrikkumise esinemisel
ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks,
alati vältimatu. Teatud asjaoludel võidakse järelevalvemenetluses (või juba järelevalvemenetluse
alustamise üle otsustamisel) jõuda järeldusele, et ettekirjutuse tegemine ei oleks RHS-i rikkumisele
vaatamata proportsionaalne abinõu. Ennekõike võib see niimoodi olla bagatell- e pisirikkumiste
puhul, millele reageerimisel oleks riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalne
abinõu (vt Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (491 SE I). Seletuskiri, lk 58).
Mis puudutab õigusvaidlusi riigihanke alusdokumentide tingimuste õiguspärasuse üle, siis
Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et järelevalvemenetluse eesmärgiks ja ülesandeks
ei ole dubleerida vaidlustus- ja kohtumenetlust hankeasjades, mistõttu järelevalveteate esitajal
tulnuks esimese ja teise rikkumisetteheite osas pöörduda vaidlustuskomisjoni vaidlustusega
riigihanke alusdokumendi peale (RHS § 185 lg 2 p 1, § 190 lg 4 p 2). Asjaolu, et järelevalveteate
esitaja pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjana seda tähtaegselt ei teinud (RHS § 189 l 2
p 2), ei õigusta samas küsimuses järelevalvemenetluse läbiviimist (RHS § 206 lg 2 p 1). Seda
vaatamata asjaolule, et järelevalveteate esitajaks on välisriigi ettevõtja. Järelevalveteates
esitatud põhjendus, et välisriigi ettevõtjana polnud tal eriteadmisi „Eesti riigihankeõiguse
nüanssidest enne pakkumuse esitamist“, ei anna alust kohtlemaks teate esitajat soodsamalt kui
Eesti ettevõtjaid ning RHS § 206 lg 2 p 1 kohaldamata jätmiseks. Omades soovi osaleda Eesti
hankija korraldatavas hankemenetluses sai ja pidi välisriigi ettevõtja viima ennast kurssi RHS-
5
i regulatsiooniga. Vajadusel kasutades selleks kvalifitseeritud õigusnõustaja teenuseid – mida
UAB ESSPO on antud juhul ka teinud, võimalik, et nõutust hilisemas etapis, võttes endale
sellega teadlikult ka õigusliku riski, mis võis tuua kaasa efektiivse õiguskaitse võimaluste
minetamise.
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, tuginedes RHS § 206 lg 1 p-le 3 ja lg 2 p-dele 1-2,
ning juhindudes RHS § 206 lg-st 3, teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei
alusta UAB ESSPO nimel 04.01.2023 esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse avatud hankemenetluse "Jäätõrjevahendite ostmine",
viitenumber 255129, läbiviimise õiguspärasuse kontrollimiseks.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise
järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Täiendavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda
riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i poole (
[email protected]; tel
611 3468).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
6