Sisekontrollisüsteemi
rakendamine
Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu
asutustele
Sisekontrolli koordineerimise talitus
Finantskontrolli osakond
Rahandusministeerium
DETSEMBER 2011
V ALITSEMINE , RISKIJUHTIMINE JA SISEKONTROLLISÜSTEEM
SI SEKONTROLLISÜSTEEM
Igal asutusel on seatud eesmärgid, mida soovitakse saavutada ning samuti eksisteerivad riskid, mis
võivad takistada nende eesmärkide saavutamist. Muutuvas keskkonnas toetavad eesmärkide
saavutamist valitsemise ja riskijuhtimise protsessid ning riskide maandamiseks
maandamis rakendatav
sisekontrollisüsteem.
VALITSEMINE
RISKI-
JUHTIMINE
SISE- SISEAUDITEERIMINE
KONTROLLI-
SÜSTEEM
Joonis 1. Valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi vaheline seos.
seos Chambers ja Rand (2010);
Reding jt (2009)1.
Valitsemine, riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem on omavahel tihedalt seotud. Valitsemine on
strateegilise suuna andmine ning eesmärkide
e saavutamise jälgimine/seiramine
seiramine (supervision).
( Seeläbi
on ta seotud kõigi asutuse tegevustega ning pole tavaliselt eesmärk omaette. Valitsemise kaudu
määratleb asutuse juht koostöös juhtkonnaga „raamistiku“ (protseduurid, poliitikad, struktuuri,
väärtused jne), mille kaudu asutus eesmärkide saavutamiseks
saavutam tegevusi ellu viib.
Järgmine „kiht“ on riskijuhtimine, mille eesmärk on tuvastada ja hallata riske, mis võivad asutuse
eesmärkide saavutamist ebasoodsalt mõjutada või takistada eesmärkide saavutamisele suunatud
võimaluste kasutamist. Juhtkond loob asutuse
asutuse juhi suunamisel strateegiad riskide ja võimaluste
juhtimiseks.
Riskijuhtimise integreeritud oluline osa on rakendatavad sisekontrollimeetmed, mis moodustavad
sisekontrollisüsteemi. Sisekontrollisüsteemi eesmärk on maandada riske ning seeläbi toetada
toetad asutuse
eesmärkide saavutamist.
Joonisel 1 olevad nooled tähistavad info (suunised ja aruandlus) liikumist “kihtide“ vahel, kus asutuse
juht annab juhtkonnale üldised suunised, sh kinnitab riskijuhtimise raampõhimõtted, millega mh
määratleb koostöös juhtkonnaga
tkonnaga riskivalmiduse kriteeriumid. Juhtkond annab omakorda suunised
sisekontrollimeetmete rakendamise eest vastutavatele madalama taseme juhtidele, kes on vastutavad
juhtkonna ees sisekontrollimeetmete tulemusliku toimimise osas. Juhtkond on omakorda vastutav
v (sh
on aruandekohustuslik) riskijuhtimise mõjususe, sh sisekontrollisüsteemi kui terviku tulemuslikkuse
osas asutuse juhi ees.
Siseauditi üksuse ülesanne on hinnata valitsemise ja riskijuhtimise protsesse ning
sisekontrollisüsteemi aitamaks kaasa nende parendamisele.
1 1. Chambers, A. ja Rand, G. 2010. Operational Auditing Handbook: Auditing Business and IT Processes.
Processes
2. Reding, Kurt F.; Sobel, Paul J.; Anderson, Urton L.
L jt. 2009. Internal Auditing: Assurance and Consulting Services.
Services
1
VALITSEMINE
Valitsemise eest vastutab asutuse juht (kõrgem juhtorgan, näiteks minister) ning see toimib
justkui „vihmavarjuna“ asutusele. Seejuures on valitsemine pidevalt muutuv protsess või süsteem.
Valitsemine on tippjuhtkonna (avalikus sektoris sageli ka õigusaktides) määratletud protsesside,
struktuuri ja eetika põhimõtete kombinatsioon, milles asutuse juhi peamine roll on
informeerimine, suuniste andmine juhtkonnale ja viimase tegevuse seire. Selleks asutuse juht:
määratleb koostöös juhtkonnaga asutuse üldised huvigrupid ja nende ootused;
vastutab asutusele strateegilise suuna andmise eest. Selleks ta vajadusel täpsustab ja seejärel
kinnitab strateegilise arengukava, mis peab olema kooskõlas võtme-huvigruppide ootuste ja
vajadustega;
annab juhtkonnale vajalikud volitused ja õigused ehk määratleb tegutsemise raamid;
tagab riskijuhtimise protsessi rakendamise, kehtestab riskijuhtimise raampõhimõtted, sh
riskivalmiduse määratlemise kriteeriumid;
kehtestab kommunikatsiooni- ja aruandlusnõuded; edendab asutuses asjakohast eetikat ja
väärtusi, sh toetab isikliku eeskuju kaudu üldtunnustatud hea valitsemise põhimõtete (nt
avatus, läbipaistvus, vastutavus, kaasamine, mõjusus jne) järgimist.
Igapäevaselt viib valitsemist ellu asutuse juhtkond, kes on muuhulgas vastutav riskijuhtimise kui
valitsemise võtmekomponendi tulemusliku toimimise eest.
RISKIJUHTIMINE
Riskijuhtimine on oluline osa heast valitsemisest.
Riskid on ohud, mis võivad asutuse eesmärkide saavutamist ebasoodsalt mõjutada või takistada
eesmärkide saavutamisele suunatud võimaluste kasutamist ning nendega toime tulemiseks peab
asutuses olema kehtestatud riskijuhtimise protsess.
Riskijuhtimine on pidev protsess, mida mõjutavad asutuse töötajad kõigil tasanditel ja mille
käigus:
tuvastatakse (nii asutuse üldiste kui ka protsesside ja tegevuste) eesmärkide saavutamist
takistada võivad riskid;
hinnatakse riskide ilmnemise tõenäosust ja nendega kaasnevat mõju asutuse enda
kokkulepitud hindamisskaala alusel;
vaadatakse üle juba rakendatud (sise)kontrollimeetmed ja nende asjakohasus;
määratakse riskiomanikud ehk isikud, kellele seatud eesmärgi saavutamist risk mõjutab ja
kes vastutavad selle riski haldamise eest;
otsustatakse asutuse üldisest ja/või riskikategooriate riskivalmiduse määrast lähtuvalt
riskidele reageerimise viis ja rakendatakse sobivat riski haldamismeetodit, sh luuakse ja
rakendatakse riskide maandamiseks sisekontrollimeetmed;
riskiomanik võib määrata isiku (riskihalduri), kes vastutab konkreetse riski haldamise (sh
sisekontrollimeetmete loomise ja rakendamise) eest.
Juhtkond annab riskijuhtimise toimimise tulemuslikkuse kohta aru asutuse juhile.
SISEKONTROLLISÜSTEEM
Tõhusa sisekontrollisüsteemi loomise eelduseks on selgete eesmärkide ning riskianalüüsi (riskide
tuvastamise, hindamise ja prioriseerimise) protsessi olemasolu.
Sisekontrollimeetmed on juhtkonna (kellel on lõplik vastutus sisekontrollimeetmete loomise ja
rakendamise eest) rakendatud abinõud (meetmed) riskide juhtimiseks, mis kogumina
moodustavad sisekontrollisüsteemi.
Sisekontrollimeetmete välja töötamisse ja rakendamisse tuleb kaasata kõik võtmeisikud (sh
riskiomanikud).
Sisekontrollisüsteem tuleb dokumenteerida.
Sisekontrollimeetmete toimivuse jälgimiseks tuleb rakendada seire- ning aruandlussüsteem.
Asutuse sisekontrollisüsteemi hindamisel (sh enesehindamine) võib hindamiskriteeriumiks võtta
asutusele sobiva kontrollimudeli, mida on võimalik kohandada enne rakendamist oma asutusele
sobivaks.
Sisekontrollisüsteemi rakendamist ja selle tulemuslikkust hindab ka siseauditi üksus.
Riigiraamatupidamiskohustuslase juht esitab koondhinnangu sisekontrollisüsteemi kohta
majandusaasta aruandes sisalduva tegevusaruande osana.
2
S ISUKORD
Valitsemine, riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem ____________________________ 1
Sisukord ________________________________________________________ 3
Sissejuhatus ______________________________________________________ 4
1. Sisekontrollisüsteemi olemus _______________________________________ 5
2. Rollid ja kohustused sisekontrollisüsteemi rakendamisel _____________________ 6
3. Sisekontrollisüsteemi loomine ja rakendamine____________________________ 7
3.1 Sisekontrolli raamistiku valimine ____________________________________ 8
3.2 Asutuse riskide hindamine ________________________________________ 9
3.3 Sisekontrollimeetme eesmärk ja miinimumstandard ______________________ 9
3.4 Sisekontrollimeetmete liigid _______________________________________ 9
Ennetavad, avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed __________________ 10
Organisatsiooniülesed, protsessi ja tegevuse taseme sisekontrollimeetmed ________ 11
Võtmekontrollid ja teisesed sisekontrollimeetmed ________________________ 11
3.5 Sisekontrollimeetmete (võtmekontrollide) dokumenteerimine _______________ 11
Riski ja kontrollimaatriksid________________________________________ 12
4. Sisekontrollimeetmete seire ja aruandlus ______________________________ 14
5. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta hinnangu andmine _ 15
Kasutatud allikad _________________________________________________ 16
3
S ISSEJUHATUS
Kontrollimine on tegevus, mille abil hinnatakse tulemuste vastavust kavandatule. Kontrollimine peab
avastama eesmärkidest hälbimise ja on üks eeldus kõrvalekallete õigeaegseks tuvastamiseks ja
korrigeerimiseks. Kontrollimise objektiks on inimese tegevus ning kontrollimine on vahend
eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.
Selleks, et oleks võimalik hinnata tulemuste vastavust kehtestatud standarditele või kavandatule, tuleb
standardid ja plaanid sõnastada ja kehtestada. Kui juhid tahavad, et asju tehtaks „õigesti“, siis tuleb
neil esmalt „õige“ defineerida ja töötajateni viia. Selle saavutamiseks tuleb kirjeldada protsessid ehk
töötada välja konkreetsed sammud ja ootused nii protsessile tervikuna kui ka üksikutele tegevustele.
Vajadusel tuleb kirjalikult vormistada protsessi kirjeldav töökord või muu asjakohane dokument.
Igal asutusel on eesmärgid, mida soovitakse saavutada ja samuti riskid, mis takistavad nende
eesmärkide saavutamist. Riskide hindamise protsess võib olla üheks mõjusaimaks vahendiks, et
asutuse juhtides ja juhtkonnas sisekontrollisüsteemi vajalikkuse ja olulisuse mõistmist suurendada.
Tänapäevases käsitluses on kontrolli üks olulisem eesmärk ennetada ja/või juhtida riske suurendades
seeläbi tegevuse efektiivsust. Püstitatud eesmärkide saavutamise toetamiseks rakendavad asutused
valitsemise ja riskijuhtimise protsesse ning sisekontrollisüsteeme. Sisekontrollisüsteemi rakendamise
tagab asutuse juht, kuid selle toimimise eest vastutab juhtkond.
Käesolev juhendmaterjal keskendub sisekontrollisüsteemile, mis moodustab terviku
koos juhendmaterjalidega „Sisekontrollisüsteemi ühtsed kriteeriumid“,
„Riskijuhtimine“ ning „Valitsemine“.
Asutus saab tõhusast sisekontrollisüsteemist kasu mitmeti. Tõhusa sisekontrollisüsteemi abil on
võimalik vähendada vigade, pettuste ja muude ebaseaduslike tegevuste ohtu. Vigade, pettuste ja
eksimustega kaasnevad kulud ja maine langus on hind, mida tuleb maksta ebapiisava
sisekontrollisüsteemi eest. Pettuste ennetamiseks on oluline tuvastada ja hinnata pettuseriske ning
rakendada tõhus sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi tõhususe tagamiseks on vaja tõsta
töötajate teadlikkust (viia läbi riskijuhtimise ja sisekontrolli koolitusi) ning pidevalt jälgida
sisekontrollimeetmete toimivust, et neid vajadusel muuta või täiendada. Hästi kavandatud
sisekontrollisüsteem tagab mõistliku kindlustunde, et asutuse eesmärgid saavutatakse.
Juhendmaterjal on mõeldud kasutamiseks suunava abimaterjalina eeskätt
sisekontrollisüsteemi loojatele ja rakendajatele asutuses. Juhendmaterjal on üles ehitatud loogilise
protsessina ehk viisil, mis aitab mõista sisekontrollisüsteemi olemust ning selle loomise ja
rakendamise võimalusi. Juhendmaterjali eesmärk on lahti mõtestada sisekontrollisüsteemi ja
meetmete olemus ning anda üks võimalik lähenemisviis sisekontrollisüsteemi loomiseks ja
rakendamiseks. Juhendmaterjali laiemaks eesmärgiks on aidata kaasa asutuste sisekontrolli-
süsteemide tugevdamisele.
Käesolev juhendmaterjal annab teoreetilise ülevaate sisekontrollisüsteemi olemusest, sisekontrolli
raamistikest ja sisekontrollisüsteemi rakendamisest koos praktiliste suunistega. Sisekontrollisüsteemi
rakendamise käsiraamatu välja töötamisel on arvesse võetud COSO2 sisekontrolli integreeritud
raamistikku ning INTOSAI3 sisekontrolli standardeid.
Oluline on ära märkida, et iga organisatsioon kujundab ja rakendab asutuse eripärast lähtuva
sisekontrollisüsteemi ise (sh kehtestab vajalikud dokumendivormid). Siinkohal on hea meeles pidada,
et kõike ei ole võimalik täiuslikult saavutada esimese korraga. Püüd teha kõike, kohe ja korraga võib
viia soovimatute vigadeni.
Sisekontrollisüsteemi rakendamise kohustus valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates
riigiasutustes (edaspidi asutus) tuleneb vabariigi valitsuse seadusest. Sisekontrollisüsteemi
valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes rakendab ja selle tulemuslikkuse
eest vastutab asutuse juht.
2 COSO - Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission (Treadway Komisjoni
Sponsororganisatsioonide Komitee, www.coso.org ).
3 INTOSAI - International Organization of Supreme Audit Institutions (Rahvusvaheline Kõrgeimate Kontrolliasutuste
organisatsioon, www.intosai.org ).
4
1. S ISEKONTROLLISÜSTEEMI OLEMUS
Käesolevas juhendmaterjalis on sisekontrollisüsteemi all mõistetud riskijuhtimise lahutamatu
osana kavandatud põhjendatud kindlustunnet4 pakkuvat abinõude kompleksi (vt Joonis 2) asutuse
eesmärkide saavutamiseks, mis võimaldab tagada:
tegevuse otstarbekuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe;
õigusaktidest kinnipidamise ja tavaõiguse põhimõtete järgimise;
tõese, õigeaegse ja usaldusväärse aruandluse;
ressursside kaitstuse raiskamise ja muu kahju eest.
Protsesside ja tegevuste kaardistamine
Riskijuhtimine
RISKI HALDAMISMEETODI VALIK
RISKILE REAGEERIMINE EHK
RISKIDE HINDAMINE JA
RISKIDE TUVASTAMINE
PRIORISEERIMINE
RISKIDE
KORRIGEERIMINE
MAANDAMINE
SISEKONT-
SEIRE
ROLLIMEETMETE
LOOMISE JA
RAKENDAMISE
ABIL
Sisekontrollisüsteem
Joonis 2. Protsesside, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi seos (Sisekontrolli koordineerimise
talitus).
Sisekontrollisüsteem:
1. on hea valitsemise ja juhtimistava lahutamatu osa;
2. aitab saavutada püstitatud eesmärke;
3. aitab vähendada vigade ja ebaseaduslike tegevuste ohtu;
4. aitab suurendada protsesside ja tegevuste tõhusust.
Igal protsessil on loomuomane risk (inherent risk), et asjad ei saa tehtud õigesti. Sisemine vigade,
eksimuste ja pettuste risk, mis pole piisavalt kontrollitud, võib kaasa tuua maine languse, finantskahju
või karistuse. Sellest on ajendatud juhtide soov kontrollida ehk piirata või elimineerida taolised riskid.
Sisekontrollisüsteemi rakendamine tähendab asutuse tegevuse kujundamist selliselt, et oleks tagatud
tegevuse tulemuslikkus, varade mõistlik kasutamine, õigusaktidest kinnipidamine ja aruandluse
usaldusväärsus.
4 Põhjendatud kindlustunne – kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustunde aste. Positiivses vormis hinnang selle kohta, et
hindamise objektiks olnud protsessis ei esine olulisi nõuetele mittevastavusi.
5
2. R OLLID JA KOHUSTUSED SISEKONTROLLISÜSTEEMI
RAKENDAMISEL
Asutuse juht (täidesaatva riigivõimu asutuses saab kõrgema juhtorganina määratleda peamiselt
asutuse juhi):
1) tegutseb õigusaktides sätestatud volituste piires;
2) annab juhtkonnale suunised ning vajalikud volitused ja õigused;
3) määratleb koostöös juhtkonnaga asutusega seotud olulisemad huvigrupid ning nende ootused ja
vajadused;
4) kinnitab asutuse eesmärgid ja strateegia nende saavutamiseks;
5) tagab asutuse riskijuhtimise protsessi rakendamise, kinnitab asutuse riskijuhtimise
raampõhimõtted, sh määratleb koostöös juhtkonnaga asutuse riskivalmiduse (risk appetite);
6) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest;
7) kehtestab nõuded talle esitatavale aruandlusele;
8) näitab oma käitumise kaudu eeskuju protseduurireeglitest kinnipidamisel ning eetilise käitumise
ja hea valitsemise põhimõtete järgimisel.
Juhtkond:
1) tegutseb õigusaktidest tulenevate ja asutuse juhilt saadud volituste piires;
2) töötab välja asutuse eesmärgid ja strateegia nende saavutamiseks;
3) määratleb strateegiliste eesmärkide saavutamise mõõtmiseks mõjuindikaatorid ning meetmete ja
tegevuste eesmärkide saavutamise mõõtmiseks tulemusindikaatorid;
4) rakendab ja tagab riskijuhtimise toimimise asutuses;
5) vastutab riskide hindamise läbiviimise eest;
6) määrab kindlaks riskiomanikud;
7) tagab toetuse ja ressursid riskide haldamiseks ning riskiomanikelt piisava info kogumise, et
toetada asutuse juhile esitatavat aruandlust;
8) vastutab sisekontrollisüsteemi loomise, rakendamise ja selle tulemusliku toimimise eest (st on
sisekontrollisüsteemi omanik), kuigi konkreetsete kontrollimeetmete rakendamine (sh
ajakohastamine ja muutmine) võib olla protsessi omanike ülesanne;
9) loob tulemuste, riskide muutuste ja sisekontrollimeetmete tõhususe seire süsteemi;
10) näitab oma käitumise kaudu eeskuju protseduurireeglitest kinnipidamisel ning eetilise käitumise
ja hea valitsemise põhimõtete järgimisel;
11) tagab töötajatele sisekontrollisüsteemi hindamise alase koolituse läbiviimise.
Asutuse töötajad:
1) peavad kinni pidama protseduurireeglitest, järgides eetilise käitumise ja hea valitsemise
põhimõtteid;
2) peavad mõistma, et kõigi tasandite töötajad mõjutavad riskijuhtimist ja sisekontrollisüsteemi;
3) võivad olla vastutavad konkreetsete (sise)kontrollimeetmete rakendamise ja nende toimimise
kohta aru andmise eest;
4) peavad juhtkonnale andma süstemaatiliselt ja operatiivselt infot võimalike uute riskide ja
rakendatud (sise)kontrollimeetmete ja seotud vigade kohta;
5) peavad edastama info tuvastatud probleemidest, õigusaktidele mittevastavusest ja
ebaseaduslikust tegevusest vastavale juhtimistasemele või institutsioonile.
Siseaudiitorid:
1) viivad läbi valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollimeetmete sõltumatut hindamist;
2) on asutuse sisekontrollisüsteemi enesehindamise moderaatorid;
3) viivad läbi juhtkonna poolt läbiviidud sisekontrollisüsteemi enesehindamise tulemuste
valideerimist;
4) hindavad tegevuse vastavust regulatsioonidele ja kordadele;
5) hindavad sisekontrollimeetmete ja riskide vahelist suhet;
6) aitavad tuvastada valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollimeetmete tugevusi ning
parendusvõimalusi;
7) tegutsevad vajadusel muudatuste algatajana.
Välisaudiitor hindab finantsaruandlusega seotud riske ja nende maandamiseks rakendatud
sisekontrollimeetmeid.
6
3. S ISEKONTROLLISÜSTEEMI LOOMINE JA RAKENDAMINE
Juhtkonnal peab olema kindlustunne, et tehakse õigeid asju ja neid
ne d tehakse õigesti.
õi Seega teooria
kohaselt peaks sisekontrollisüsteemi rakendamise vajalikkuse selgitamine juhtkonnale olema lihtne
ülesanne. Praktikas see aga tihti nii ei ole.
Oluline on, et juhid mõistaksid laiemalt kontrollimise ja sisekontrollimeetmete vajalikkust ning
tunnetaksid seda enda vastutusena. Sageli on selleks vaja teatud mõttes muuta organisatsiooni-
kultuuri. Kultuuri muutmine on n keeruline ja siin ei ole kõigile sobivat ühest lahendust. Kõik sõltub
asutuse hetke kultuurist ja võtmeisikute suhtumisest ning isiksusest.. Oluline eeldus on, et muudatuste
ellu kutsuja tunneb asutust,, et pakkuda välja asutuse jaoks parim lahendus.
Kuna sisekontrollisüsteemi loomine ei ole asi iseeneses ega eesmärk omaette, siis ei ole võimalik
sisekontrollisüsteemi traditsioonilises mõttes luua. Sisekontrollisüsteem kujuneb riskide
maandamiseks rakendatud sisekontrollimeetmetest.
Et asutuse sisekontrollisüsteem
trollisüsteem oleks kõikidele osapooltele ühtemoodi mõistetav ja samas eksisteeriks
nö standard sisekontrollisüsteemi hindamiseks, on mõistlik asutusesiseselt
siseselt kokku leppida,
leppida milline
üldtunnustatud kontrolliraamistik võetakse oma sisekontrollisüsteemi kujundamise aluseks. Sellisel
juhul algab rakendamine
akendamine valitud kontrollimudeli kohandamisega asutuse vajadusele vastavaks.
vastavaks Samas
ei ole üldtunnustatud
ldtunnustatud sisekontrolliraamistiku valimine asutusele otseselt kohustuslik.
Organisatsiooni strateegia ja eesmärkide sõnastamine.
Protsesside kaardistamine ja kirjeldamine (vt
juhendmaterjal "Riskijuhtimine" p 1).
Koolitamine/ teadlikkuse tõstmine. Soovi korral ka sobiva
sisekontrolli raamistiku valmimine (p 3.1).
Eesmärkide saavutamist ohustavate riskide tuvastamine ja
hindamine (vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine" p 5.2, p 6).
Olemasolevate sisekontrollimeetme tuvastamine ja
hindamine
(vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine")
Olemasolevate sisekontrollimeetmete uuendamine/
muutmine. Täiendavate sisekontrollimeetmete välja
töötamine ja rakendamine (vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine")
Sisekontrollimeetmete seire ja aruandlus (vt p 4).
Sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse hindamine (vt p 5).
Joonis 3. Sisekontrollisüsteemi rakendamise sammud (Sisekontrolli
Sisekontrolli koordineerimise talitus).
talitus
7
3.1 S ISEKONTROLLI RAAMISTIKU VALIMINE
Kontrolliraamistiku peamine kasutegur on asjaolu, et see annab raamistiku (s.o hulk printsiipe, mis
moodustavad šablooni) sisekontrollisüsteemi hindamiseks.
Rahvusvahelisi organisatsioone, mis tegelevad sisekontrolli valdkonna arendamisega, on mitmeid ning
tuntuimad neist on:
Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee (COSO - Committee of Sponsoring
Organizations of the Treadway Commission);
Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (IIA - The Institute of Internal Auditors);
Avaliku sektori riiklikke kontrollorganisatsioone ühendav Kõrgeimate Kontrolliasutuste
Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI - Internal Organization of Supreme Audit
Institutions);
Informatsioonisüsteemide, tehnoloogia kontrollisüsteemide ja auditi probleemidega tegelev
Informatsioonisüsteemide Auditi ja Kontrolli Assotsiatsioon (ISACA - Information Systems
Audit and Control Association), mille juures asuv uurimisorganisatsioon Informatsiooni-
süsteemide Auditi ja Kontrolli Sihtasutus (ISACF - Information Systems Audit and Control
Foundation) töötas välja infosüsteemide siseauditeerimise metoodika.
Enim kasutatavad kontrolliraamistikud on:
COSO sisekontrolli integreeritud raamistik (Internal Control – Integrated Framework) on
maailmas tuntuim ja enim rakendatud kontrolliraamistik;
CoCo kontrolli kriteeriumid (Criteria of Control);
Turnbulli sisekontrolli juhis (The Turnbull Guidance on Internal Control);
INTOSAI tegevusjuhised sisekontrolli standardite rakendamiseks avalikus sektoris (Guidelines
for Internal Control Standards for the Public Sector);
Infotehnoloogia juhtimise ja valitsemise raamistik (CobiT - Control Objectives for
Information and Related Technology).
Kontrolliraamistikena käsitletakse ka kvaliteedijuhtimise raamistikke. Näiteks terviklikku
kvaliteedijuhtimise mudelit (Total Quality Model - TQM), CAF-i mudelit (Common Assessment
Framework), EFQM-i täiuslikkusmudelit (EFQM Excellence Model) on võimalik kasutada asutuses
kontrolliraamistikuna.
Kui otsustatakse lähtuda konkreetsest kontrolliraamistikust, siis alljärgnevalt on toodud selle
rakendamise 7 sammu:
1. Valida konkreetne asutusele sobivaim kontrolliraamistik.
2. Juhtkond peab sisekontrollisüsteemi üles ehitamisel kujundama praktika, mis sobib asutusele
kõige paremini. Kindlasti on midagi, mis sobib kohe ja midagi, mida peab kohandama. Võib
ühendada mitu erinevat raamistikku, kuid sel juhul on oluline, et raamistikes kirjeldatu
sobib asutusega. Erinevad praktikad võib kokku koondada neid kombineerides,
kohandades ja täiendades, et luua see „õige“ oma asutuse jaoks.
3. Võimalikult varakult tuleb kõik võtmeosapooled sisekontrollisüsteemi analüüsimise ja
arendamise protsessi kaasata.
4. Tuleb võrrelda hetke olukorda valitud kontrolliraamistikuga ja tuua välja erinevused näiteks
maatriksi abil.
5. Tuleb analüüsida asutuse keskkonda, juhtimise kultuuri ja võtmeisikuid.
6. Tuleb valida kontrolliraamistiku rakendamisstrateegia. Võimalik on alustada piloot-
projektiga, kasutada enesehindamise meetodit (moodustades kontrolli enesehindamise
töörühm(ad)), kaasata asutuseväline konsultant või kasutada pikemaajalist samm-sammulist
lähenemist.
7. Tuleb töötada välja koolitusprogramm ja viia läbi koolitus kõikidele osalejatele (koolitust võib
läbi viia erinevate kontrolliraamistiku rakendamise sammude vahel).
Juhtide kaasamiseks tuleb kasutada kõiki vahendeid: seminarid, esitlused, mitteametlikud arutelud.
Soovitatav on seda teha nö juhtimise keeles, viidates pidevalt olulistele kontrolliga seotud asjaoludele
8
ning rõhutada saadavat kasu asutuse eesmärkide edukaks saavutamiseks. COSO terminoloogiat on hea
teada, aga rakendajate kogemused on näidanud, et juhtide huvi ja arusaamine suurenesid oluliselt, kui
terminoloogia sai „tõlgitud“ juhtimise keelde, kasutades juhtidele arusaadavaid termineid.
3.2 A SUTUSE RISKIDE HINDAMINE
Asutuse riskide hindamise läbiviimisest annab ülevaate juhendmaterjal „Riskijuhtimine“.
3.3 S ISEKONTROLLIMEETME EESMÄ RK JA MIINIMUMSTANDARD
Sisekontrollisüsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav
seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust
sarnasest tingitud kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja
avaldamise.
Eelnimetatud neli alapunkti on sisekontrollisüsteemi üldised eesmärgid. Erinevatel protsessidel (sh
tegevustel) on omakorda kontrollimeetmete eesmärgid. Kontrollimeetmete eesmärgid erinevates
protsessides ühtivad enamasti.
Eesmärgi sõnastamise kõige lihtsam võimalus on pöörata risk ümber. Selleks on vaja teada riske
(loomuomast riski) ehk seda, mis võib minna valesti. Seega on ka igal sisekontrollimeetmel või
sisekontrollimeetmete grupil eesmärk.
Kui protsessi kontrollieesmärgid on paigas, tuleb protsess üle vaadata ja dokumenteerida.
Sisekontrollisüsteemi vaatenurgast on protsesside dokumenteerimine oluline vaid sellepärast, et oleks
võimalik tuvastada kontrolle. Eeskätt neid, mis tagavad kontrolli eesmärkide saavutamise. Vaatamata
sellele, kas sisekontrollisüsteem on dokumenteeritud või mitte, on kõige olulisem, et sisekontrolli-
meetmed toimiksid ja annaksid põhjendatud kindlustunde, et riskid on maandatud aktsepteeritavale
tasemele.
Juhtkond peab tagama, et sisekontrollimeetmete kvaliteet kõigis protsessides oleks ühtlaselt kõrge.
Seetõttu peab olema kehtestatud mõistlik standard, millele sisekontrollimeede vastama peab ehk nn
sisekontrollimeetme miinimumstandard, mis ei pruugi alati olla formaalselt kirjeldatud.
Miinimumstandard on reeglina tuletatud sisekontrollimeetmete eesmärkidest, mille saavutamiseks
sisekontrollimeetmed loodud on. Tuleb esitada küsimus, millised kriteeriumid peavad olema täidetud,
et saavutada sisekontrollimeetmete eesmärgid. Need kriteeriumid koos moodustavad
sisekontrollimeetmete miinimumstandardi. See on ka näitaja, mille vastu hinnatakse
sisekontrollimeetmete tegelikku toimimist ehk tõhusust.
Üks võimalus on teada peamisi sisekontrollimeetmete nõrkusi ja sõnastada need standardina. Sellisel
juhul on miinimumstandard tuletatud sisekontrollimeetme ebaõnnestumise riskidest, mida
sisekontrollimeede peaks ära hoidma.
3.4 S ISEKONTROLLIMEETMETE LIIGID
Sisekontrollisüsteemi „kopeerimine” teiselt asutuselt on praktiliselt võimatu. Vaatamata
sellele, et tegemist on kahe avaliku sektori asutusega (amet, inspektsioon, ministeerium, kool vms), ei
ole võimalik sisekontrollisüsteemi teise pealt maha „joonistada”. Iga organisatsioon on oma „nägu”,
9
mida olulises osas mõjutavad kontrollikeskkonna printsiibid (sh organisatsioonikultuur). Küll aga on
võimalik nö kontsernipõhimõttel (näiteks ministeerium valitsemisala ulatuses) kehtestada üldised
sisekontrollisüsteemi põhimõtted.
Riskide maandamiseks rakendatakse sisekontrollimeetmeid. Asjakohaste kontrollimeetmete valikul
tuleb lähtuda riskide hindamise tulemustest ning ka asutuse iseloomust, ressurssidest ja töötajate
pädevusest. Ükski kontrollimeede ei ole efektiivne, kui see ei ole loodud kindla riski
vähendamiseks või maandamiseks (eesmärk ⇒ protsess ⇒ risk ⇒ kontrollimeede). Asutuse
eesmärkide saavutamise seisukohast on olulised nii riskide adekvaatne hindamine, kui riskide
maandamiseks vajalike kontrollimeetmete määratlemine, ellu viimine ning nende kohandamine
vastavalt muutuvale keskkonnale.
Kontrollimeetmete rakendamise eeldused on:
strateegiliste arengukavade ja iga-aastaste tegevuskavade olemasolu ja kommunikeerimine
viisil, kus iga töötaja teab oma rolli ja asutuse ootusi tema suhtes, saavutamaks asutuse
eesmärke;
selged ja eesmärkidega seostatud protsessid;
toimiv kommunikatsioonisüsteem (nii suuniste andmiseks kui aruandluse edastamiseks)
tagamaks informatsiooni jõudmine asjakohaste isikuteni;
vastutus ja õigused tegevuste lõikes on kogu asutuse lõikes selgelt määratletud;
iga töötaja teab täpselt, millised tingimused ja nõuded erinevate sisekontrollimeetmete
rakendamisel on temale pandud;
igal töötajal on oskus rakendada erinevaid tegevusi oma õiguste ja volituste piires ning ta
mõistab tegevuste täitmisel tekkinud probleemidest kõrgemal seisva isiku teavitamise
vajalikkust.
Tavapärane protseduur kontrollimeetmete rakendamisel on:
kontrollimeetmete planeerimine;
kontrollimeetmete rakendamine (teostamine);
kontrollimeetme toimivuse (teostamise) testimine;
„kõrvalekallete” korrigeerimine.
Oluline on mõista, et kõik töötajad ja ametikohad puutuvad kokku sisekontrollimeetmete
rakendamisega. Töötajad peavad olema teadlikud loodud sisekontrollimeetmetest ja mõistma nende
rakendamise tähtsust. Samuti tuleb mõista, et ühtegi sisekontrollimeedet ei ole võimalik rakendada
ilma juhtkonna toetuse ja positiivse suhtumiseta.
Sisekontrollisüsteem üksi ei suuda kindlustada absoluutset eesmärkide saavutamist. See on tingitud
sisekontrollisüsteemi piirangutest nagu näiteks inimlikust veast või eksimusest kahju tekkimine, vale
otsuse tegemine, kahe või enama isiku koos tegutsemine sisekontrollimeetmete vältimiseks,
juhtkonnapoolne sisekontrollimeetmetest „ülesõitmine“.
Sisekontrollimeetmeid tuleb rakendada teadlikult. Teisisõnu tuleb läbi mõelda, millise taseme riske
maandatakse (asutuse, protsessi või tegevuse taseme), mis on konkreetse kontrollimeetme eesmärk
(kas sisekontrollimeede peaks võimalikku eksimust ära hoidma, korrigeerima eksimust jooksvalt jne).
Alljärgnevalt on antud lühike ülevaade erinevatest sisekontrollimeetmete liikidest.
E N N E T A V A D , A V A S T A V A D J A P A RA N D A V A D SI SE K O N T RO L L I ME E T ME D
Sisekontrollimeetmed saab liigitada sõltuvalt nende asetusest protsessis järgnevalt:
Ennetavad sisekontrollimeetmed on tõhusad, kuna hoiavad ära võimalikke vigu ja nendest
tulenevat kahju. Tavaliselt on nad automaatsed ja töötavad 24/7.
Avastavad sisekontrollimeetmed ei ole nii efektiivsed kui ennetavad kontrollid. Kuigi nad
avastavad tehtud vead enamasti õigeaegselt, on vead juba tehtud ja need tuleb parandada.
Suur hulk avastavatest sisekontrollimeetmetest on samuti automaatsed kontrollid.
Parandavad sisekontrollimeetmed. See, kas sisekontrollimeede on avastav või parandav,
sõltub sellest, millal protsessi jooksul kontrollimeede rakendub. Parandavad kontrollid on
kõige vähem efektiivsed kontrollid, sest need hakkavad tööle alles siis, kui viga on tehtud ning
kahju tekkinud. Seetõttu on parandavad kontrollid ka kõige kallimad, kuna need võimaldavad
küll vea parandada, kuid suutmatusest viga ära hoida tuleb asutusel sellest tekkinud kahju
siiski kanda.
10
Vajalikud on kõiki kolme liiki sisekontrollimeetmeid. Kuigi ennetavaid sisekontrollimeetmeid peetakse
sageli kõige olulisemateks, on avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed olulised näiteks tahtliku
eiramise korral ja kvaliteedikontrolliks.
O RG A N I SA T S I O O N I Ü L E SE D , P RO T SE S SI J A T E GE V U SE T A SE ME
SI SE K O N T RO L L I ME E T ME D
Kõik organisatsiooniülesed sisekontrollimeetmed on loodud maandama riske asutuse, protsessi või
tegevuse tasandil.
Organisatsiooniülesed (asutuse taseme) sisekontrollimeetmed on väga laiahaardelised ja sageli seotud
üldise tegutsemise keskkonnaga. Organisatsiooniüleseid sisekontrollimeetmeid kehtestavad ja
rakendavad asutuse juht või juhtkond. Organisatsiooniülesed sisekontrollimeetmed on mõeldud
organisatsiooniüleste riskide (nii sisemiste kui väliste) ehk asutuse üldeesmärkide saavutamist
ohustavate riskide maandamiseks. Kaudselt võivad nad maandada ka protsessi ja tegevuse taseme
riske. Organisatsiooniülesed kontrollid on kõik kontrollikeskkonda kuuluvad kontrollid nagu erinevad
poliitikad ja protseduurid, pettuste ennetamine, töökorralduse reeglid, raamatupidamise sise-eeskiri
jm juhendid, juhtkonna riskijuhtimise protsess, tulemusmõõdikud, sisekontrollimeetmete seire (sh
siseauditi üksuse tegevus) jne.
Protsessi taseme sisekontrollimeetmed on detailsemad kui asutuse taseme kontrollid ja on rakendatud
protsessiomanike poolt protsessi eesmärkide saavutamist ohustavate riskide maandamiseks. Näiteks
töötajate töö tulemuste mõõtmine, protsessi taseme riskide hindamine, teatud tegevuste või tehingute
üle järelevalve teostamine.
Tegevuse taseme sisekontrollimeetmed on veel detailsemad ning on suunatud üksiktegevuste või
tegevuste rühma soorituse tagamisele. Näiteks autoriseerimine, algdokumentide koostamine,
ülesannete/kohustuste lahusus jms.
V Õ T ME K O N T RO L L I D J A T E I SE SE D SI SE K O N T RO L L I ME E T ME D
Kontrollimeetmeid võib liigitada ka nende olulisuse järgi.
Võtmekontrollid (nim. ka esmasteks kontrollideks) on need olulised kontrollid, mis kindlustavad
prioriteetsete riskide (nimetatakse ka võtmeriskideks) maandamisel asutuse eesmärkide saavutamise.
Võtmekontrollid on just kui sisekontrollisüsteemi kvaliteedikriteeriumid.
Teiseseid kontrolle rakendatakse selliste riskide maandamiseks, mis ei ole eesmärkide saavutamise
suhtes võtmeriskid. Samuti rakendatakse neid võtmekontrollide toetamiseks, kui viimased ei toimi
efektiivselt või on tegemist valdkonnaga, kus on vaja täiendavaid kontrollimeetmeid. Teisesed
kontrollid ei ole võimelised iseseisvalt võtmeriske aktsepteeritavale tasemele maandama.
3.5 S ISEKONTROLLIMEETMETE ( V Õ T ME K O N T RO L L I DE )
DOKUMENTEERIMINE
Esimene samm sisekontrollimeetmete tuvastamisel ja dokumenteerimisel on mõista oma asutuse
olulisi protsesse. Sisekontrollimeetmete dokumenteerimisel piirdutakse sageli võtmeprotsesside või -
tegevustega.
Sisekontrollimeetmete dokumenteerimine on meetmete hindamise aluseks ja selleks on erinevaid
võimalusi:
1) protsessikirjeldused ja vooskeemid on kõige levinumad meetodid protsessi ja
sisekontrollimeetmete kirjeldamiseks. Enim kasutatakse protsessi kirjeldamisel narratiivi5,
vooskeemi või nende kahe kombinatsiooni. Narratiivi tugevuseks on asjaolu, et see kirjeldab
väga hästi protsessi voogu tegevuste raames, kuid see on samas nõrkuseks kontrollimeetmete
5
Narratiiv on sündmuste ajalisest järgnevusest lähtuv subjektiivne kirjeldus.
11
seisukohast, kuna viimased jäävad sellisel juhul sageli tahaplaanile. See aga takistab
kontrollimeetmete ülesehituse (disaini) hindamist.
2) kontroll-lehed (sh küsimustikud) võimaldavad hinnata sisekontrollisüsteemi kriteeriumite
rakendatust või mitterakendatust;
3) protsessijuhendid on kõige sagedamini kasutusel väikestes asutustes ja katavad üsna laia
teemade ringi;
4) eelnevate kombinatsioonid;
5) kontrollimaatriksid või riski- ja kontrollimaatriksid.
Dokumenteerimisel on mitmed eesmärgid:
dokumenteerimine annab uutele töötajatele ülevaate nende kohustusest ja sellest, kuidas
midagi tehakse ja kuidas nende töö seostub teistega;
aitab tõestada, et protsessid ja protseduurid ei ole muutunud või vastupidi;
dokumenteerimine loob võimaluse puuduste tuvastamiseks;
kontrollide selge sõnastamine dokumenteerimisel loob eeldused efektiivse seire teostamiseks.
Dokumenteerimisse tuleb suhtuda hoolikalt, eriti kui asutusel on sisekontrollisüsteemi toimimisest
aruandmise kohustus.
Protsesside ja kontrollide dokumenteerimine on pidev tegevus. Dokumenteerimine peab olema selline,
et oleks võimalik tuvastada ja mõista protsessis eksisteerivaid kontrolle. Dokumenteerimine ei ole
eesmärk omaette, vaid ainult vahend eesmärgi saavutamiseks ehk soovitatav on kasutada lähenemist
„nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik“. Hea kvaliteediga dokumentide uuendamine iga-aastaselt
võtab vähem aega kui puudulike dokumentide ajakohastamine.
Kontrollide dokumenteerimisel tuleb kirjeldada:
1) tegevused, mis on kontrolliobjektiks;
2) kontrollimeetme kirjeldus (või tunnusjooned) ja tulemusindikaatorid;
3) soovi korral kontrollimeedet iseloomustav joonis või näide;
4) iga kontrollimeetme asukoht (igal kontrollimeetmel on protsessis kindel asukoht);
5) kontrollimeetmetega seotud aruandlus ja vastutus (tavaliselt konkreetse ametikohaga kaasnev
vastutus);
6) seosed teiste kontrollimeetmetega jms.
Kontrollide dokumenteerimisel ilmnevad kontrolli ülesehituse (disaini) nõrkused. Eriti puudutab see
sisekontrollimeetme eesmärki, mis on sageli määratlemata või määratletud vaid osaliselt.
R I S K I J A K O N T R O L L I MA A T RI K SI D
Riski- ja kontrollimaatriks (RKM) on maatriksi kujul analüütiline töövahend, mille kahest põhiveerust
on üks riskide jaoks ja teine kontrollimeetmete (sh sisekontrollimeetmete) jaoks. Kasutajad lisavad
nimetatud mudelisse tavaliselt veel veerge, et muuta töövahend enda jaoks sobivaks.
Kõige rohkem kasutatavad riski- ja kontrollimaatrikseid siseaudiitorid konkreetse auditi käigus, kuid
on ka asutuseüleseid rakendusi.
Traditsioonilised sisekontrollimeetmete dokumenteerimise meetodid, nagu vooskeemid ja
sisekontrollisüsteemi kontroll-lehed (küsimustikud), keskenduvad peamiselt tugevatele („kõvadele“)
sisekontrollimeetmetele (hard controls). Riski- ja kontrollimaatriks on organiseeritud tööriist, mis
lisaks tugevatele sisekontrollimeetmetele hõlmab ka pehmeid sisekontrollimeetmeid (soft controls).
Pehmete sisekontrollimeetmete välja toomiseks on üks parimaid võimalusi riski ja kontrollide
enesehindamise töögruppide korraldamine. Uuemates käsitlustes on sisekontrollimeetmete
enesehindamine ja riskide hindamine sageli ühendatud.
Riski- ja kontrollimaatriksi täitmine ei ole pelgalt lünkade täitmine. Selle väärtus seisneb koostajate
juhendamises selle mõtteprotsessi (thouhgt process) kui sellise läbimisel. Juhtkonna juhendamiseks
sobivad meetodid on intervjuud ja töötoad (workshopid). Mitmed kontrolli enesehindamise töögrupid
on moodustatud ja seotud riskide hindamise protsessiga.
Riski- ja kontrollimaatriksi võib iga organisatsioon arendada endale sobivalt ning alltoodud näited
omavad käesolevaga vaid illustreerivat tähendust.
12
Näiteid riski- ja kontrollimaatriksitest:
Eesmärk Risk(id) Tõenäosus Mõju Riski- Sise- SKM SKM
skoor kontrolli- adekvaatsuse tõhususe
meede hinnang testimine
(meetmed)
1 2 3 4 5 6 7 8
1. Eesmärk võib olla üldine, aga ka konkreetse sisekontrollimeetme (SKM) eesmärk sõltuvalt sellest,
millisel tasandil riski- ja kontrollimaatriksit kasutatakse.
2. Seejärel tuuakse välja kõik iga eesmärgi saavutamist takistavad riskid. Riskid tuleb sõnastada läbi
põhjuse ja tagajärje. Ilma põhjust teadmata ei pruugi me saada hinnata riski ilmnemise tõenäosust
või tuvastada selle ennetamise võimalusi. Võimalikku tagajärge teadmata ei oska me hinnata riski
mõju või selle kontrollimiseks vajalikku ressurssi.
3-4. Tõenäosuse ja mõju (kasutatakse ka olulisust) skaalad ja skaalade tähendused määrab iga
organisatsioon ise.
5. Riskiskoor kujuneb tõenäosuse ja mõju korrutisena.
6. Välja tuleb tuua iga riski ohjamiseks rakendatud sisekontrollimeetmed (nii pehmed kui tugevad).
7. Viimased kaks veergu täidab siseauditi üksus. Adekvaatsusele hinnangu andmisel hindab siseaudiitor
iga sisekontrollimeetme ülesehitust (design), asjakohasust ja piisavust (adequacy) enne kui
otsustab, milliseid kontrolle testida.
8. Sisekontrollimeetmete tõhususe testimisi viivad siseaudiitorid läbi koha peal.
Riski- ja kontrollimaatriksi võib püstitada ka iga konkreetse eesmärgi kohta:
Eesmärk:
Tegevus/ Kontrolli Tegevusrisk Võimalik Olemasolevad Esialgne Kontrolli- Lõplik
kontrolli eesmärk kahju. N: kontrolli- hinnang meetmete hinnang
subjekt kohustuse meetmed kontrolli- testimise
tekkimine meetmetele sammud
(summaliselt
kui
võimalik)
1 2 3 4 5 6 7 8
Kuigi enamus riski- ja kontrollimaatriksid ning enesehindamise tööpaberid on üles ehitatud COSO
põhiselt, võib neid ka teistel alustel üles ehitada.
Näiteks asutuse kui terviku sisekontrollisüsteemi kirjeldamiseks võib luua ühtse dokumendi, mis võib
olla üles ehitatud asutuseüleste riskide, asutuse põhitegevuse valdkondade vms võtmes ning iga
komponendi kohta koostatakse 3-veeruline tabel:
Riskid Sisekontrollimeetmed Auditid sisekontrollimeetmete
hindamiseks
1 2 3
13
4. S ISEKONTROLLIMEETMETE SEIRE JA ARUANDLUS
Asutuse juhtkond soovib teada:
1) millised protsessid toimivad hästi ja milliseid tuleb parendada;
2) millised kontrollid toimivad hästi ja milliseid tuleb parendada;
3) kuidas ja millises ajaraamis tuuakse välja nõrkused;
4) millised on olulised riskid;
5) kes vastutab riski haldusmeetodite rakendamise eest.
Seire on suunatud sisekontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamisele ning nende
täiendamisele vastavalt muutuvatele tingimustele. Seire hindab sisekontrollisüsteemi kui terviku
võimet juhtida ja maandada eeskätt kriitilisi riske (riskid, millel on suur mõju asutuse eesmärkidele).
Seire puhul on oluline, et juhtkond ja protsessi omanik lepiksid kokku piiratud arvu mõõdetavaid
protsessi tulemusi ja tulemusindikaatoreid, mida pidevalt seiratakse. Seire annab võimaluse hinnata
olukorda objektiivselt ning teha järeldusi edasisteks tegevusteks. Oluline on, et seiret teostatakse ka
protsessi jooksul (st võib mõjutada protsessi kulgu) mitte ainult peale protsessi lõppu.
Seire elemendid on andmete kogumine (sh andmete võrdlemine ja analüüs), aruandlus
ning tulemuste hindamine. Seire tulemuste põhjal tuleb vajadusel rakendada parandusmeetmeid.
Seire jaguneb kaheks:
jooksev seire (pidevalt, reeglina protsessi lahutamatu osana toimiv, asutuse liikmete ja/või
juhtkonna poolt teostatav);
perioodiline seire (teatud sagedusega toimuvad ja sageli nö tellitud fookusega eraldi
hindamised, näiteks siseauditi üksuse poolt).
Seire meetodid on näiteks:
1) finantsaruandluse jälgimine;
2) trendianalüüs;
3) enesehindamine;
4) kaebuste ja pretensioonide jälgimine ning analüüsimine;
5) perioodilised päringud, aruanded jms;
6) kooskõlastused ja kinnitused;
7) klientide, partnerite rahulolu uuringud;
8) erinevad hinnangud välistelt osapooltelt.
Kui jooksev seire on tõhus, siis on vajadus perioodilise seire ehk eraldi hindamiste järele väiksem.
Reeglina on asutuse seiresüsteem jooksva ja perioodilise seire kombinatsioon.
Perioodilised hindamised (seire) erinevad ulatuse ja sageduse poolest ning tavaliselt hinnatakse
üksikute kontrollimeetmete toimimist. Perioodilisi hindamisi võib läbi viia kontrolli enesehindamise
vormis (control self-assessment) või ka siseauditi üksuse poolt, kes hindab sisekontrollimeetmeid oma
tavapärase töö käigus või juhtkonna palvel spetsiaalsete hindamiste käigus.
Sisekontrollimeetmete tõhususe ja asjakohasuse hindamise eelduseks on, et hindaja tunneb
hinnatavat protsessi. Hindaja peab tuvastama, kuidas protsess tegelikkuses toimib (mitte ainult
seda, kuidas see protseduurireeglites kirjeldatud on). Hindamise käigus kasutatakse tavaliselt
kontroll-lehtede, küsimustike ja vooskeemide metoodikat, võrdlusi (näiteks teiste samalaadsete
asutuste ja protsessidega) ning erinevaid kvantitatiivseid meetodeid.
Seire tüüpi, ajastust ja ulatust mõjutavad mitmed faktorid, milledest kaks peamist on asutuse suurus ja
keerukus. Suurtes organisatsioonides on tavaliselt juhtkonna seos sisekontrollisüsteemi toimimisega
nõrgem. Seetõttu tugineb suurtes organisatsioonides juhtkond pigem perioodilise seire tulemustele (nt
siseauditi üksuse sõltumatud hindamised).
Asutuse keerukust mõjutavad põhitegevus, seadusandlusest tulenevad nõuded, asutuse ja
funktsioonide ülesehitus (tsentraliseeritus vs detsentraliseeritus), kasutatavad tarkvaralahendused
ning tegevuste keerukus. Oluline on siinjuures asjaolu, et keerukuse aste on üldjuhul korrelatsioonis
riskide tasemega. Seega, keerulisemates valdkondades peab toimima tõhusam seire
sisekontrollimeetmete rakendamise üle.
Ei ole olemas kokkulepitult parimat lahendust seire osas, mis sobib ühtmoodi kõikidele asutustele.
Seire on unikaalne sobitudes just selle asutuse protsesside, nõudmiste, riski profiili ja
14
sisekontrollisüsteemiga. Oluline on meeles pidada, et seire on pidev tegevus, mida mõjutavad
muutuvad vajadused ja keskkond.
Asutusesiseselt peavad olema kehtestatud seire tulemuste dokumenteerimise ning aruandluse
põhimõtted. Ka juhtkonna enda poolt läbiviidud seire tulemused tuleb dokumenteerida, kuna seire
tulemused on üheks sisendiks asutuse juhi hinnangu kujunemisele sisekontrollisüsteemi
tulemuslikkuse kohta. Dokumenteerimise põhimõtted ja aruandluse vormi ning sageduse kehtestab
iga organisatsioon endale ise. Mõistlik on seire aruandlus siduda näiteks perioodilise juhtimis- või
tulemusaruandlusega.
5. S ISEKONTROLLISÜSTEEMI RAKENDAMISE JA SELLE
TULEMUSLIKKUSE KOHTA HINNANGU ANDMINE
Vabariigi valitsuse seaduse § 922 lõike 4 kohaselt juhul, kui ministeeriumis või Riigikantseleis on
moodustatud siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks siseaudiitori ametikoht või on
loodud siseauditi üksus, esitab siseaudiitori või siseauditi üksuse juht enne majandusaasta aruande
ministri või riigisekretäri poolt kinnitamist siseaudiitori aruande, milles avaldab arvamust
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta. Nõue kohaldub aruandeperioodidele,
mis algavad 2011. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele.
Vabariigi valitsuse seaduse kohaselt vastutab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse eest valitsusasutuses ja valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses asutuse juht. Kui
asutuse juhil lasub kohustus tagada sisekontrollisüsteemi rakendamine, siis
igapäevaselt vastutab sisekontrollisüsteemi toimimise eest juhtkond.
Raamatupidamise seaduse § 38 lõige 2 punkti 2 kohaselt sisaldab riigiraamatupidamiskohustuslase
majandusaasta aruande tegevusaruanne muuhulgas asutuse juhi (ministri) hinnangut
sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest
siseauditeerimise korraldamisel.
Sisekontrollisüsteemi hindamisel kasutatakse reeglina:
a) enesehindamist;
b) siseauditeerimist, kusjuures hindamise ulatus peab katma nii pehmeid kui tugevaid
kontrolle.
Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse hindamist käsitleb juhendmaterjal
„Sisekontrollisüsteemi hindamine“ ning toetab juhendmaterjal „Sisekontrollisüsteemi ühtsed
kriteeriumid“.
15
K ASUTATUD ALLIKAD
Raamatud
1. Anderson, Urton; Dahle, Andrew J. 2011. „Implementing the International Professional Practices
Framework“, updated 3rd Ed. The Institute of Internal Auditors Research Foundation.
2. Chambers, Andrew; Rand, Graham. 2010. “Operational Auditing Handbook: Auditing Business
and IT Processes”. Hoboken, N.J. : Wiley.
3. Cendrowsky, Harry; Mair, William C. 2009 „Enterprise Risk Management and COSO: A Guide for
Directors, Executives and Practitioners”. John Wiley and Sons, Inc.
4. Hubbard, Larry. 2000. „Control Self-assessment: A Practical Guide“. The Institute of Internal
Auditors Research Foundation.
5. Lynford, Graham. 2008. „Internal Control: Guidance for Private, Government, and Nonprofit
Entities“. John Wiley and Sons, Inc.
6. Reding, Kurt F; Sobel, Paul J; Anderson, Urton L, jt. 2009. „Internal Auditing: Assurance and
Consulting Services“, 2nd Ed. The Institute of Internal Auditors Research Foundation.
7. Roth, James. 2002. „Control Model Implementation: Best Practices“, 2nd Ed. The Institute of
Internal Auditors Research Foundation.
8. Vorhies, James B. 2004. „Key Controls: The Solution for Sarbanes-Oxley Internal Control
Compliance“. The Institute of Internal Auditors Research Foundation.
Standardid ja juhised
1. COSO. 2004. “Enterprise Risk Management – Integrated Framework”. COSO
2. COSO. 1994 ed. „Internal Control – Integrated Framework“. COSO
3. COSO. 2009. „Internal Control – Integrated Framework: Guidance on Monitoring Internal
Control Systems“. COSO
4. INTOSAI Guidance for Good Governance (INTOSAI GOV)
INTOSAI GOV 9100 – „Guidelines for Internal Control Standards for the Public Sector“.
INTOSAI GOV 9110 – „Guidance for Reporting on the Effectiveness of Internal Controls: SAI
Experiences in Implementing and Evaluating Internal Controls“. 2007
INTOSAI GOV 9120 – „Internal Control: Providing a Foundation for Accountability in
Government“. 2007
INTOSAI GOV 9130 – „Further Information on Entity Risk Management“. 2007
5. The Institute of Internal Auditors (IIA). 2011 ed. „International Professional Practices Framework
(IPPF)“. IIA www.theiia.org
6. The Institute of Internal Auditoris (IIA). Practice Guide. 2011. „Auditing the Control
Environment“.
7. The Institute of Inernal Auditors (IIA). Practice Guide. 2009. „Formulating and Expressing
Internal Audit Opinions“.
16
Tehniline kirjeldus – sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitus riigi ametiasutustele
1. Lepingu ese
Rahandusministeerium soovib tellida sisekontrollisüsteemi koolitused riigi ametiasutustele ja
hallatavatele asutustele ning sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamise. Koolitus viiakse
läbi indikatiivselt 4 grupile arvestusega, et igas grupis on ca 40 osalejat. Koolituste läbiviimine toimub
vastavalt kokkuleppele lepinguperioodil kuni novembri lõpuni 2023. a. Iga koolitus koosneb
indikatiivselt 12 akadeemilisest tunnist1. Osalejate huvi korral on võimalik juurde tellida täiendavaid
koolitusi ja kaasata keskvalitsuse teisi organisatsioone.
Lepingu täitmisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1) töövõtja töötab välja koolitusprogrammi ning metoodilise lahenduse koolituste elluviimiseks;
2) koolitused viiakse läbi vastavalt tellija esitatud tellimus(t)ele;
3) iga grupi koolituse lõpus viiakse läbi osalejate tagasiside küsitlus, mida analüüsitakse ja vajadusel
kohandatakse koolitusprogrammi;
4) töövõtja uuendab 2011. a koostatud sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi täiendades
dokumenti praktiliste näidetega ning asutustes rakendatavate heade praktikatega
(fookusintervjuude läbiviimine, valideerimisseminar praktikutega).
2. Koolituse eesmärk ja oodatav tulemus
Sisekontrollisüsteem hõlmab organisatsioonikultuuri tervikuna ning organisatsiooni tegevusi,
juhtkonna seisukohti ja korraldusi, asutuses rakendatavaid töömeetodeid, protseduure, muid juhtimis-
ja kontrollmeetmeid. Need peavad tagama küllaldase kindlustunde juhtidele, et organisatsiooni poolt
seatud eesmärgid täidetakse ning ressursse on optimaalselt ja õiglaselt kasutatud.
Sisekontroll kui sisemine süsteem on organisatsioonis olemas sõltumata selle teadlikust arendamisest.
Pigem on probleem selle funktsiooni tõhususes ja kompetentsuses. Efektiivne sisekontrollisüsteem
suurendab töö produktiivsust ning aitab saavutada püstitatud eesmärke. Sisekontroll on planeerimise,
rakendamise ja järelevalvega seotud juhtimisprotsesside lahutamatu osa, mille rakendajateks on
protsesside ja teenuste omanikud. Sisekontrollisüsteem peab pakkuma meetmeid, mis on vajalikud
riskide olemuse mõistmiseks organisatsiooni eesmärkide kontekstis. Riskide juhtimine on
organisatsiooni sisekontrollisüsteemi lahutamatu osa.
Koolituse eesmärk on tõhustada sisekontrollisüsteemide arendamist riigiasutustes suurendades
teenistujate teadmisi ja oskusi. Koolituse käigus saavad osalejad praktilisi teadmisi ja arendavad oskusi
olemasolevate protsesside tõhususe hindamiseks, täiendamiseks ja ajakohasena hoidmiseks ning
puuduvate protsesside välja kujundamiseks. Koolituse järgselt on teenistujatel teadmised
sisekontrollisüsteemi protsesside kujundamise võimalustest ja olulisusest asutuse juhtimisel,
igapäevase töö korraldamisest asutuse eesmärkide täitmisel, nad mõistavad oma rolli avaliku sektori
usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutavuse tagamisel pakkudes tõhusalt heal tasemel teenuseid
ning välistades avalike ressursside raiskamist. Koolituse eesmärgiks on tagada, et osalejad mõistavad
sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi seoseid, st sisekontroll ei ole asi iseeneses, samuti nagu ka
protsessid, kvaliteediauditid jm – need peavad moodustama ühtse terviku. Pakkuja ülesandeks on
arendada programm, mis on atraktiivne ja uuenduslik nii vormis kui sisus.
1
akadeemiline tund = 45 min
3. Koolituse sihtrühm ja grupi suurus
Koolitus on eelkõige suunatud ametiasutuste ja hallatavate asutuste sisekontrollisüsteemi
kujundamise (rakendamise) ja tõhustamisega seotud teenistujad (näiteks arendusjuhid,
kvaliteedispetsialistid ja -juhid, protsessijuhid, teenuste juhid), asutuste juhid ning
sisekontrollisüsteemi tõhususe hindajad (siseaudiitorid).
Indikatiivselt osaleb ühes koolitusgrupis ca 40 inimest. Täpsed gruppide suurused ja tellitavate
gruppide arv lepitakse tellija ja pakkuja vahel kokku lepingu täitmise jooksul.
Kui tellija poolt lepingu täitmise käigus hinnatav koolitusvajaduse maht on väiksem, siis on tellijal õigus
tellida koolitusi vähendatud mahus. Lõplikud mahud täpsustakse lepingu täitmise käigus.
4. Koolitusprogrammi sisu
Pakkuja arvestab programmi koostamisel tellija poolse nägemusega ja koostab tervikliku programmi.
Pakkuja võib teha ettepanekuid rõhuasetuste seadmiseks, nagu see on vajalik tellija poolt seatud
eesmärkide paremaks saavutamiseks. Programmi koostamisel võib teemafookusi lisada. Koolituse
indikatiivne kogumaht on kontaktõppe vormis 12 akadeemilist tundi, mis on jaotatud kahele
koolituspäevale. Kontaktõppele lisaks võib programm sisaldada ettevalmistavat või õppele järgnevaid
järeltegevusi. Programmi lõplik ülesehitus, detailne ajakava ja meetodid lepitakse kokku poolte vahel
kirjalikult lähtudes hankedokumentidest ja pakkuja poolt tehtud pakkumusest. Programmi koostamisel
kirjeldab pakkuja iga teema omandamisega seotud oodatavad tulemused.
Tellija nägemus koolituse teemadest:
- Organisatsiooni valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi seosed ja hea valitsemise
põhimõtted2.
- Sisekontrollisüsteemi olemus, tähendus ja tõhustamise kasutegur asutuste juhtidele ja
teenistujatele. Ülevaade kolme kaitseliini põhimõttest.
- Sisekontrollisüsteem kui juhtimisinstrument, abivahend eesmärkide saavutamisel ja teenuste
korraldamise parendamisel, kokkupuutepunktid juhtimissüsteemiga.
- Riskijuhtimise roll organisatsiooni juhtimises ja seosed sisekontrollisüsteemiga. Riskide
teadvustamise vajadus, lähtumine riskidest/riskide hindamise tulemustest. Riskide haldamine
ja maandamine.
- Osapoolte vastutusjaotus ja rollid sisekontrollisüsteemide kujundamises, rakendamises ja
tõhustamises. Erinevate osapoolte koostöö ja sidusus.
- Sisekontrollimeetmed, ülesehitus ja põhimõtted, mida järgida. Protsesside tõhus ülesehitus.
- Sisekontrollisüsteemi järjepidev tõhustamine. Kuidas ja millest alustada ning millised etapid
läbida.
- Sisekontrollisüsteemi toimivuse seire, aruandlus ja hindamine. Meetodid ja rollid.
Lepingu täitja peab peale esimese koolituse läbiviimist järgnevate koolituste ettevalmistamisel
jooksvalt arvestama koolitustelt saadud tagasisidega, sh tellija ettepanekutega ja sellest lähtuvalt
programmis vajadusel muudatusi tegema.
Koolitus peab sisaldama praktilisi harjutusi, arutelusid jmt, mida pakkuja oma pakkumuses kirjeldab.
Koolituse teemasid tuleb näitlikustada praktiliste igapäevaste näidetega. Häid näiteid saab tuua ka
laiemalt avaliku sektori asutuste (ja erasektori) praktikast kui need on asjakohased.
2
Juhendmaterjalid on kättesaadavad: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/riigihaldus/organisatsioonide-juhtimiskvaliteet
Lepingu täitja kogub vajadusel (kui see haakub lepingu täitja metoodiliste lahendustega) osalejatelt
koolitusteks sisendit koolituspäevale eelnevalt (näiteks teeb ülesandepüstitusest lühikese video,
saadab osalejatele enne koolitust). Koolituse rõhuasetuste seadmiseks võib küsida ootuste kohta
koolitusele, seniseid praktikaid sisekontrollisüsteemi kujundamisega ja konkreetseid kaasuseid,
juhtumeid või olukordi, mida osalejad soovivad koolituspäeval käsitleda. Samuti võib paluda osalejatel
teha koolituspäevaks iseseisva tööna ettevalmistusi.
Koolituse läbiviimisel ja programmi koostamisel tuleb arvestada Rahandusministeeriumi 2011. a
sisekontrollisüsteemi ühtsete kriteeriumite, rakendamise ja hindamise juhenditega3. Juhendi sisu
kasutada valideeritult, arvestades, et lepingu täitja ülesandeks on juhend kaasajastada, uuendada ja
organisatsioonipõhiste kaasustega rakendatavaks muuta.
5. Koolituse metoodika
Koolitus peab olema üles ehitatud innovaatiliselt ja kaasahaaravalt ning toetama parimal võimalikul
viisil koolituse eesmärkide saavutamist ning iga osaleja kaasatust õpiprotsessi. Sellest lähtuvalt esitab
pakkuja pakkumuses koolituse metoodika(d) ja koolituspäevade ülesehituse kirjelduse.
Koolituspäevad peaks jagunema loengute ning praktiliste ja kaasavate aktiivõppemeetodite vahel.
Koolitused viiakse läbi saalikoolitusena Tallinnas (vajadusel ka Tartus). Lepingu täitjal on valmisolek
programmi edasiandmiseks e-õppe vormis (lepitakse eraldi tellija ja lepingu täitja vahel kokku).
Metoodika peab võimaldama aktiivselt kaasa mõelda, analüüsida, mõtestada ja samastuda
situatsioonidega ning leida näpunäiteid probleemide edukaks ületamiseks või keerukates küsimustes
parimate võimalike lahenduste leidmiseks. Näiteks võivad osalejad koolituse käigus jagada üksteisele
praktilisi kogemusi, arutleda osapoolte rollide üle, hinnata enda asutuse mõnda juhtimisprotsessi.
Lisaks võib programm sisaldada iseseisvat tööd koolituspäevade vahelisel ajal konkreetsete
sisekontrollisüsteemi elementide läbimõtestamiseks või koolituspäevade järgselt õpitu kinnistamiseks.
Lõplik metoodika ja koolitusmaterjalid kooskõlastatakse tellija ja lepingu täitja vahel kirjalikult. Kuna
koolitus korraldatakse mitmele grupile, arvestab pakkuja järgnevate gruppide koolituse
ettevalmistamisel jooksvalt koolitustelt saadud tagasisidega (tagasiside tehakse koolituse järgselt
kättesaadavaks ka tellijale) ja sellest lähtuvalt vajadusel viib sisse täiendused metoodikas, sisus ja/või
korralduses.
Koolitussprogrammi läbiviimisel on metoodiliselt olulised järgmised põhimõtted:
1) arvestamine kaasaegsete täiskasvanukoolituse põhimõtetega ning meetoditega;
2) aktiivset osalemist eeldavate õppemeetodite4 kasutamine (sh grupitööd, juhtumite arutelud jms);
kasutatavad meetodid loovad osalejatele õpiolukorra, kus kõigil osalejatel on võimalus kaasa
rääkida, arutleda, mõtestada ja õpitavat oma igapäevaprobleemide ja ülesannetega seostada;
3) oluline on koolitusel maksimaalselt ära kasutada grupis olevat potentsiaali (st kogemuste jagamine
ja üksteiselt õppimine);
4) läbivalt interaktiivsete ja uuenduslike arengumeetodite kasutamine kogu õppeprogrammi vältel (nt
kaasused, arutelud, grupitööd, simulatsioonid, reflektsioon jmt).
5) kui tehakse rühmatöid, kaaluda roteeruvaid gruppe, kui see soodustab osalejate kogemuse
jagamist ja dialoogi teket teiste asutuste osalejatega.
3
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/riigihaldus/organisatsioonide-juhtimiskvaliteet
4
Aktiivõpe (active learning) – õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada
ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õppijad situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima,
kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.
6. Koolituste korraldus ja ajakava
Pakkuja esitab oma nägemuse koolituste tegevus- ja ajakavast, see tähendab, et pakub välja
võimalikud koolitusajad nädala (võimalusel kuupäeva) täpsusega, arvestades järgnevaga:
1) Pakkuja tagab valmisoleku esimese koolitusgrupi läbiviimiseks veebruar 2023; järgnevale kahele
grupile esitab koolitaja pakkumuses ajakava märts-mai 2023.a ja neljandale grupile september-
oktoober 2023.
2) Koolitused toimuvad esimese eelistusena saalikoolitustena, kui tekib vajadus teha koolitus veebis,
on lepingu täitja valmis koolitusprogrammi läbiviimiseks veebiplatvormil, rakendades aktiivõppe
meetodeid.
3) Ühele koolitusgrupile toimub koolitus ca 12 akad/h (jaotada kahele päevale). Indikatiivne koolituse
ajakava on järgnev:
1. päev
09.00-09.15 – Kogunemine, kohvipaus
09.15-10.45 – Koolitus (2 ak tundi)
10.45-11.00 – Kohvipaus
11.00-12.30 – Koolitus (2 ak tundi)
12.30-12.45 – Kohvipaus
12.45-14.15 – Koolitus (2 ak tundi)
2. päev
09.00-09.15 – Kogunemine, kohvipaus
09.15-10.45 – Koolitus (2 ak tundi)
10.45-11.00 – Kohvipaus
11.00-12.30 – Koolitus (2 ak tundi)
12.30-12.45 – Kohvipaus
12.45-14.15 – Koolitus (2 ak tundi)
4) Koolituspäevade planeerimisel vältida pühade eelseid ja järgseid päevi ja koolivaheaegu (27.02-
5.03.2023; 4.04-30.04.2023; 23.10.-29.10.2023).
5) Täiendav koolitusvajadus lepitakse poolte vahel kokku (sh ajakava) lepingu täitmise käigus
kirjalikult.
7. Koolitusmaterjalid
Koolitustel kasutatav õppematerjal peab sisaldama praktilist ja visuaalselt esitatud kokkuvõtet olulisest
infost ning sisaldama viiteid täiendavatele materjalidele, mis tulevad koolitusprogrammis omandatud
teadmiste rakendamisel kasuks ning aitavad uusi teadmisi kinnistada.
Koolituse läbiviija teeb materjalid osalejatele kättesaadavaks. Loodud koolitusmaterjalid ja õigused
kasutamisele antakse tellijale üle. Õppematerjal peab põhiosas olema eesti keeles. Viidatav või lisatav
täiendav lugemismaterjal võib olla inglise keeles.
Koolitusmaterjalid ning nende täiendamine/muutmine kooskõlastatakse tellija ja lepingu täitja vahel
lepingu täitmise käigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Koolituste tehniline korraldus ja tingimused
Koolituse toimumiskoht ja korraldus peavad toetama koolituse eesmärkide saavutamist:
1) koolitused viiakse Tallinnas võimalusel läbi ühisministeeriumis (Suur-Ameerika 1) (võimaluse
täpsustab tellija kui kuupäevad on kokku lepitud) ja lisaks esitab pakkuja vähemalt ühe täiendava
koolitusruumi Tallinnas ja ühe Tartus. Koolitusteks pakutavad ruumid peavad mugavalt
koolitusgrupi mahutama ja võimaldama rühmatöödeks vajalikku ruumipaigutust ja soovituslikult
asuma hästi ligipääsetavas piirkonnas, kuhu on hea ligipääs ka ühistranspordiga.
2) Pakkumuses esitatud koolituskohtade (sh virtuaalkeskkonna/virtuaalkeskkondade) valik ei piira
lepingu täitmise käigus koolitusmoodulite läbiviimist koolituskohtades, mida ei ole pakkumuses
esitatud, kuid mis vastavad koolituskohale esitatud nõuetele ja jäävad pakutud eelarve piiresse.
Vastavad kooskõlastused tehakse tellija ja lepingu täitja vahel lepingu täitmise käigus.
3) Lepingu täitja tagab
a. tehnilised ja muud abivahendid nagu märkmepaberid, kirjutusvahendid ja -paberid,
infosildid, nimesildid osalejatele jms;
b. vajadusel koolitusmaterjalide printimise, paljundamise, komplekteerimise, jaotamise
osalejatele koolituspäevade käigus, eelistatud on koolitusmaterjalide edastamine e-posti
teel;
c. osalejate allkirjade kogumise registreerimislehele (dokumendid edastatakse tellijale);
d. vajadusel virtuaalkeskkonna (edastatakse virtuaalse koolitusruumi link); virtuaalkeskkonnas
toimuval koolitusel tagama osalejatele tehnilise toe kogu koolituse vältel;
e. osalejatelt tagasiside kogumise (vajadusel teeb meeldetuletusi);
f. tõendite/tunnistuste väljaandmise ja edastab need koolituse järgselt osalejatele.
4) Pakkumus peab sisaldama koolituspäevade jooksul osalejatele vähemalt 3 kohvipausi (sh kohv,
tee, soovitavalt tervislikud suupisted)
5) Koolitustest teavitamine ja gruppide komplekteerimine on tellija ülesanne. Lepingu täitja
ülesanne on kutse ja lühikese koolituse tutvustusvideo produtseerimine (kuni 3 min), vajadusel
kontaktide koondamine teavitustegevuseks ning koolitusgruppide täitumisele kaasa aitamine.
6) lepingu täitja peab tagama tegevustest teavitamise, koolitusprogrammi ning koolitusmaterjalide
ja ruumi vastavuse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise
ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ sätestatule (nt materjalidele Euroopa
Sotsiaalfondi logo lisamine, ruumi plakatite ettevalmistamine ja lisamine jne);
7) teiste ülesannete täitmise, mida ei ole riigihanke alusdokumentides otseselt kirjeldatud, kuid mis
on oma iseloomult vajalikud koolitusprogrammi eesmärgipäraseks läbiviimiseks ja tulemuse
saavutamiseks.
9. Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamine
Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhend koostati Rahandusministeeriumi poolt 2011. a. Antud
hanke üheks eesmärgiks on juhend uuendada ja muuta kasutajasõbralikuks (lisatud hanke
dokumentidele). Juhendmaterjal peab tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud sisekontrolli
põhimõtetele ja arvestama Eesti poliitikakujundamise protsesside, õigusliku raamistiku ja üleüldise
kontekstiga. Põhimõtteid selgitatakse näidete kaudu.
Pakkuja ülesanded:
1) uuendada juhendmaterjal, mis aitaks eelkõige täidesaatva võimu asutustel, aga ka ülejäänud
keskvalitsuse tasandite asutustel sisekontrollisüsteeme tõhusalt rakendada, sh sisaldaks viiteid
toetavatele näidetele. Juhendis luuakse selgemad seosed sisekontrollisüsteemi ja
juhtimissüsteemi osade vahel.
2) Koguda näiteid, kaasusi avaliku sektori asutustest intervjuude käigus, mida vajadusel
täiendavalt valideeritakse.
3) Koondada juhendmaterjal visuaalselt hästi hoomatavasse ja kasutajasõbralikku vormi.
Lisaks võib lepingu täitja võib teha täiendusettepanekuid ka sisekontrollisüsteemi ühtsete
kriteeriumite ja hindamise juhendmaterjalidesse5.
Pakkuja lähtub pakkumuse koostamisel tingimusest, et juhendmaterjalide uuendamisel viiakse läbi
vähemalt 2 fookusgrupi intervjuud (orienteeruvalt 8-15 osalejat) ning 1 valideerimisseminar (kui
metoodiliselt vajalik). Valideerimisseminarile kaasatakse veidi laiem praktikute ring (võimalik
koondada kaasatavate ring erinevate võrgustike liikmete baasil, nt siseauditi osakondade juhatajad,
organisatsioonide arendusosakondade töötajad).
Juhendmaterjal on suunatud ametiasutuste ja hallatavate asutuste sisekontrollisüsteemi kujundamise
(rakendamise) ja tõhustamisega seotud teenistujatele (näiteks arendusjuhid, protsessijuhid, teenuste
juhid), sisekontrollisüsteemi tõhususe hindajad (siseaudiitorid) ning asutuste juhid.
Pakkuja esitab pakkumuses omapoolsed ettepanekud, milliste meetoditega juhendit uuendada ning
kuidas juhendit vormiliselt kasutajasõbralikumaks muuta.
5
Kättesaadavad eespool viidatud Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Väikeost „Sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitus riigi ametiasutustele“
Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.
1. Hanke üldandmed:
Hankija nimi: Rahandusministeerium
Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik
Hanke eest vastutav isik: Riin Kobin, telefon 611 3008, e-post:
[email protected]
Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ (R-10 ORGINST, SFOS tunnusega 3)
Teenuse CPV kood: 80500000-9 koolitusteenused (sotsiaalteenused)
2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused
2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele,
tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille
hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,
päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega
samaväärne“.
2.2. Hanke objektiks on sisekontrollisüsteemi rakendamise koolituse väljatöötamine ja läbiviimine ning
sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamine.
2.3. Täitmise koht: Tallinn ja Tartu.
2.4. Tähtaeg ja/või ajakava: lepingu täitmise eeldatav tähtaeg koolituste läbiviimiseks on 30.11.2023.
Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamise tähtaeg on 29.09.2023.
2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu
üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil:
https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked.
Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3).
3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded
3.1. Pakkuja peab koolitusprogrammi välja töötamiseks ja läbiviimiseks esitama projektimeeskonna,
mis koosneb vähemalt projektijuhist ja ühest (1) koolitajast.
3.2. Projektijuht peab omama antud väikeostu tähtajale eelneva nelja (4) aasta jooksul vähemalt kolme
(3) koolituse korraldamise kogemust.
3.3. Koolitajal peab olema
3.3.1.vähemalt kolmeaastane kogemus sisekontrollisüsteemide väljatöötamise, nõustamise ja
siseauditeerimise valdkonnas;
3.3.2.vähemalt 56 akadeemilise tunni mahus läbi viidud koolitusi kas sisekontrollisüsteemide või
siseauditeerimise ja riskijuhtimise teemadel antud väikeostu tähtajale eelneva viie (5) aasta
jooksul.
3.3.3.bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon.
4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine
4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-
posti teel
[email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija
edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek
pakkumuse esitamiseks.
4.2. Pakkumuses esitab pakkuja:
4.2.1. Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, lisa 2);
4.2.2. Teenuse kirjelduse alljärgnevates osades lähtudes tehnilises kirjelduses toodud
tingimustest:
- esialgne koolitusprogramm;
- koolituse läbiviimise metoodika;
- sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamise aja- ja tegevuskava ning ettepanekud,
milliste meetoditega juhendit uuendada ja kuidas seda vormiliselt kasutajasõbralikumaks
muuta.
- projektijuhtimise kirjeldus;
4.2.3. Meeskonnaliikmete CVd etteantud vormil (lisatud pakkumuskutsele, lisa 4).
4.2.4.Teenuse kirjeldus ja vormid peavad sisaldama pakkumuse hindamiseks vajalikke andmeid.
4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse
tähtaegse esitamise riski.
4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.5. Pakkumus tuleb esitada elektroonselt e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt 19.01.2023 kell
09.00.
4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.
4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.
4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või
osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei
vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid
5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust
väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.
5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija
pakkumuse tagasi.
5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt
toiminguid riigihangete registris.
5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi
esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi
pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.
5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste
käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate
ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele
ilma pakkuja nõusolekuta.
5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või
koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.
5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste
esitamiseks.
5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi
omavahel võrrelda.
5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesolevas dokumendis
esitatud hindamiskriteeriumitest.
Kriteerium Maksimaalsed
väärtuspunktid
1. Esialgne koolitusprogramm 30
2. Koolituse läbiviimise metoodika 20
3. Juhendi uuendamise aja- ja tegevuskava 10
4. Pakkumuse maksumus (ühe koolituse läbiviimise ja juhendi 40
uuendamise hind km-ta)
KOKKU 100
5.9.1 Esialgne koolitusprogramm – maksimaalselt 30 punkti
Pakkumuses on põhjalikult kirjeldatud esialgset koolitusprogrammi (sh teoreetilise 30 punkti
osa ja praktiliste harjutuste omavahelisi seoseid) ning teemakäsitlus on selgelt
seostatud tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega.
Koolitusprogramm kokku moodustab tervikliku käsitluse ning on üles ehitatud
praktilise väljundi keskselt.
Programmi ajaline ülesehitus on proportsionaalne taotletavate eesmärkide ja/või
õpiväljunditega.
Pakkumuses esitatud esialgne koolitusprogramm on valdavalt seostatud tehnilises 20 punkti
kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega. Programmi teoreetilise osa
ja praktiliste harjutuste seostes on ebaselgeid kohti.
Programmi ajaline ülesehitus on valdavas osas proportsionaalne saavutatavate
eesmärkide ja/või õpiväljunditega.
Pakkumuses esitatud esialgne koolitusprogramm on aimatavas seoses tehnilises 10 punkti
kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt
kirjeldatud.
Programmi ajaline ülesehitus tekitab mitmeid küsimusi ning võib kahelda, kas
ajaline jaotus toetab saavutatavaid eesmärke ja/või õpiväljundeid täielikult.
5.9.2 Koolituste läbiviimise metoodika – maksimaalselt 20 punkti
Pakkumuses on põhjalikult selgitatud metoodilist lähenemist ning rõhuasetus on 20 punkti
läbivalt praktilisel poolel. Programmiline ülesehitus toetab uute teadmiste ja oskuste
omandamist parimal võimalikul viisil.
Metoodilise lähenemise kirjelduse põhjal võib järeldada, et metoodika toetab 10 punkti
õpieesmärkide saavutamist, kuid kirjeldus on pealiskaudne.
Meetodite kirjeldus ei võimalda hinnata nende sobivust õpieesmärkide saavutamise 5 punkti
osas, kirjeldus või seosed puuduvad (tegemist loeteluga).
5.9.3 Juhendi uuendamise aja- ja tegevuskava - maksimaalselt 10 punkti
Pakkumuses on põhjalikult selgitatud sisekontrollisüsteemi juhendmaterjali 10 punkti
uuendamise metoodilist lähenemist. Pakkumuses sisalduvad ettepanekud, kuidas
juhendit vormiliselt ja sisuliselt kasutajasõbralikumaks muuta. Pakutud aja- ja
tegevuskava on hästi läbimõeldud ja põhjalikult lahti kirjutatud.
Kirjelduse põhjal võib järeldada, et pakutud lahenduste abil on võimalik 5 punkti
juhendmaterjali uuendada, kuid kirjeldus on pealiskaudne ja ei sisalda kõigi
tegevuste osas selgitusi ja/või pole pakutud ajakava tellija vaates realistlik.
5.9.4. Pakkumuse maksumuse hindamine
Pakkumuse maksumuse hindamisel omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte kõige madalama
maksumusega pakkumusele. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise
valemiga: kõige madalam pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) 40.
Maksumuse puhul hinnatakse pakkumuse maksumust ilma käibemaksuta. Hindamise täpsus on kaks
kohta pärast koma.
6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine
6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva
jooksul alates lepingu sõlmimisest.
6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.
Lisa 2
väikeostule
Pakkumuse vorm
Pakkuja üldandmed
Pakkuja ärinimi
Pakkuja registrikood
Pakkuja juriidiline aadress
Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel
Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel -
nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)
Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes
Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)
Koolitusprogrammi
väljatöötamine
Projektijuhtimise tasu
Koolitaja tasu
Koolitusmaterjalid osalejatele
Koolitusruumide rent
sh Tallinna koolitusruum
sh Tartu koolitusruum
Kohvipausid osaleja
Juhendmaterjali uuendamine
Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)
Käibemaks:
Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)
1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust
täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.
2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.
3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.
4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja
ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija
avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.
Lisa 3
väikeostule
TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/198-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja
perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitusprogrammi
väljatöötamine, koolituste läbiviimine ja sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamine
lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on
toodud töövõtja poolt … (kuupäev) esitatud pakkumuses.
1.2. Teenus tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside
arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse
ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest. Projekti number 2014-2020.12.01.003.01.15-
000. Tellija võib lepingu alusel täiendavalt tellitud töid rahastada ka riigieelarvest või teistest
välisvahenditest.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30.11.2023, arvestades esimese
koolituspäeva toimumisega indikatiivselt jaanuaris ning viimase koolituspäevaga hiljemalt novembris
2023. Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhend uuendatakse hiljemalt 28.04.2023. Tööde teostamise
täpsem ajakava on toodud töövõtja pakkumuses ja vajadusel lepitakse poolte poolt eraldi kokku.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatavaks kogumaksumuseks on [numbritega]
eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Kogumaksumust arvestatakse
ühikuhindade alusel.
3.2. Kui tellija tellib täiendavaid koolitusi uutele koolitusgruppidele lähtutakse tasu maksmisel pakkuja
poolt hinnapakkumuses märgitud ühikuhindadest (v.a ruumide rendi osas kui ruumi võimaldab
tellija).
3.3. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel järgmiselt:
3.3.1. pärast esimese koolituse läbiviimist (numbritega) eurot;
3.3.2. pärast teise koolituse läbiviimist (numbritega) eurot;
3.3.3. pärast kolmanda koolituse läbiviimist (numbritega) eurot;
3.3.4. pärast neljanda koolituse läbiviimist (numbritega) eurot;
3.3.5. pärast juhendi uuendamist (numbritega) eurot.
3.4. Juhul, kui tellija koolituse läbiviimiseks ruumi ei võimalda, lisandub punktides 3.3.1-3.3.5 toodud
summadele koolitusruumi rendi tasu iga koolituskorra kohta vastavalt:
3.4.1. (numbritega) eurot Tallinna koolitusruumi eest;
3.4.2. (numbritega) eurot Tartu koolitusruumi eest.
3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:
4.1.1. teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikeostu dokumentide ja esitatud
pakkumusega.
4.1.2. tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole väikeostu dokumentides sätestatud, kuid mis oma
olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.
4.1.3. meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad isikud, kes vastavad väikeostu
dokumendis sätestatud tingimustele;
4.1.4. tagama, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete koosseis (arv) lepingu täitmise käigus ei
vähene, kusjuures töövõtjal on õigus kaasata meeskonda täiendavaid liikmeid kui muudatused
on tellijaga kooskõlastatud.
4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:
4.2.1. andma töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes;
4.3. Töövõtjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või
informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb töövõtja
vastus kooskõlastada tellijaga.
4.4. Töövõtja kohustub töö vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi
Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele
viitamise nõuded ja kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud sümboolikat. Kui
töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise
või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud
tagasimakse nõude ulatuses.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],
tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik.
5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],
tel [number], e-post [aadress].
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus];
6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad].
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download. Pooled
kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: [number]
E-post:
[email protected] E-post: [aadress]
Lisa 4
väikeostule
CV vormid1
Projektimeeskonna CV vorm
Koolitaja
Ees- ja perekonnanimi ja roll
projektis
Omandatud kraad, diplom
Kogemus sisekontrollisüsteemide väljatöötamise, nõustamise ja siseauditeerimise valdkonnas:
Organisatsioon/ Aeg Ametikoht/projekt Põhiülesanded ja vastutus
kontaktisiku tel ja
e-post
Koolitamiskogemus (vajadusel lisada ridu):
Koolituse/kursuse nimi Koolituse/kursuse maht Organisatsioon/
akadeemilistes tundides
kontaktisiku tel ja e-post
1.
2.
3.
4.
5.
1
CV vormil esitada andmed meeskonnaliikmete kohta, mis tõendavad vastavust väikeostu dokumendi punktis 3
toodud nõuetele
Projektijuht
Koolituste korraldamise kogemus:
Koolituse/kursuse nimi Aeg Organisatsioon/
kontaktisiku tel ja e-post
1.
2.
3.
Informatsioon ja projektimeeskonna liikmete CV-d peavad olema esitatud mahus, mis võimaldavad
kontrollida nõuetele vastavust.