dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
VäikehangeAvalik

Väikeost

Rahandusministeerium · 10. jaanuar 2023
Viit
9.5-1/198-1
Registreeritud
10. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väikehange
Funktsioon
9.5 TOETUSTE TAOTLEMINE JA KASUTAMINE
Sari
9.5-1 Toetuse saaja projektitoimikud
Toimik
9.5-1
Vastutaja
Riin Kobin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎sisekontrollisusteemi_rakendamine.pdf1987 KB
  • 📎Tehniline kirjeldus_28.11.22.pdf723 KB
  • 📎Väikeost.pdf571 KB

Sisu (failidest)

Sisekontrollisüsteemi rakendamine Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele Sisekontrolli koordineerimise talitus Finantskontrolli osakond Rahandusministeerium DETSEMBER 2011 V ALITSEMINE , RISKIJUHTIMINE JA SISEKONTROLLISÜSTEEM SI SEKONTROLLISÜSTEEM Igal asutusel on seatud eesmärgid, mida soovitakse saavutada ning samuti eksisteerivad riskid, mis võivad takistada nende eesmärkide saavutamist. Muutuvas keskkonnas toetavad eesmärkide saavutamist valitsemise ja riskijuhtimise protsessid ning riskide maandamiseks maandamis rakendatav sisekontrollisüsteem. VALITSEMINE RISKI- JUHTIMINE SISE- SISEAUDITEERIMINE KONTROLLI- SÜSTEEM Joonis 1. Valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi vaheline seos. seos Chambers ja Rand (2010); Reding jt (2009)1. Valitsemine, riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem on omavahel tihedalt seotud. Valitsemine on strateegilise suuna andmine ning eesmärkide e saavutamise jälgimine/seiramine seiramine (supervision). ( Seeläbi on ta seotud kõigi asutuse tegevustega ning pole tavaliselt eesmärk omaette. Valitsemise kaudu määratleb asutuse juht koostöös juhtkonnaga „raamistiku“ (protseduurid, poliitikad, struktuuri, väärtused jne), mille kaudu asutus eesmärkide saavutamiseks saavutam tegevusi ellu viib. Järgmine „kiht“ on riskijuhtimine, mille eesmärk on tuvastada ja hallata riske, mis võivad asutuse eesmärkide saavutamist ebasoodsalt mõjutada või takistada eesmärkide saavutamisele suunatud võimaluste kasutamist. Juhtkond loob asutuse asutuse juhi suunamisel strateegiad riskide ja võimaluste juhtimiseks. Riskijuhtimise integreeritud oluline osa on rakendatavad sisekontrollimeetmed, mis moodustavad sisekontrollisüsteemi. Sisekontrollisüsteemi eesmärk on maandada riske ning seeläbi toetada toetad asutuse eesmärkide saavutamist. Joonisel 1 olevad nooled tähistavad info (suunised ja aruandlus) liikumist “kihtide“ vahel, kus asutuse juht annab juhtkonnale üldised suunised, sh kinnitab riskijuhtimise raampõhimõtted, millega mh määratleb koostöös juhtkonnaga tkonnaga riskivalmiduse kriteeriumid. Juhtkond annab omakorda suunised sisekontrollimeetmete rakendamise eest vastutavatele madalama taseme juhtidele, kes on vastutavad juhtkonna ees sisekontrollimeetmete tulemusliku toimimise osas. Juhtkond on omakorda vastutav v (sh on aruandekohustuslik) riskijuhtimise mõjususe, sh sisekontrollisüsteemi kui terviku tulemuslikkuse osas asutuse juhi ees. Siseauditi üksuse ülesanne on hinnata valitsemise ja riskijuhtimise protsesse ning sisekontrollisüsteemi aitamaks kaasa nende parendamisele. 1 1. Chambers, A. ja Rand, G. 2010. Operational Auditing Handbook: Auditing Business and IT Processes. Processes 2. Reding, Kurt F.; Sobel, Paul J.; Anderson, Urton L. L jt. 2009. Internal Auditing: Assurance and Consulting Services. Services 1 VALITSEMINE  Valitsemise eest vastutab asutuse juht (kõrgem juhtorgan, näiteks minister) ning see toimib justkui „vihmavarjuna“ asutusele. Seejuures on valitsemine pidevalt muutuv protsess või süsteem.  Valitsemine on tippjuhtkonna (avalikus sektoris sageli ka õigusaktides) määratletud protsesside, struktuuri ja eetika põhimõtete kombinatsioon, milles asutuse juhi peamine roll on informeerimine, suuniste andmine juhtkonnale ja viimase tegevuse seire. Selleks asutuse juht:  määratleb koostöös juhtkonnaga asutuse üldised huvigrupid ja nende ootused;  vastutab asutusele strateegilise suuna andmise eest. Selleks ta vajadusel täpsustab ja seejärel kinnitab strateegilise arengukava, mis peab olema kooskõlas võtme-huvigruppide ootuste ja vajadustega;  annab juhtkonnale vajalikud volitused ja õigused ehk määratleb tegutsemise raamid;  tagab riskijuhtimise protsessi rakendamise, kehtestab riskijuhtimise raampõhimõtted, sh riskivalmiduse määratlemise kriteeriumid;  kehtestab kommunikatsiooni- ja aruandlusnõuded; edendab asutuses asjakohast eetikat ja väärtusi, sh toetab isikliku eeskuju kaudu üldtunnustatud hea valitsemise põhimõtete (nt avatus, läbipaistvus, vastutavus, kaasamine, mõjusus jne) järgimist.  Igapäevaselt viib valitsemist ellu asutuse juhtkond, kes on muuhulgas vastutav riskijuhtimise kui valitsemise võtmekomponendi tulemusliku toimimise eest. RISKIJUHTIMINE  Riskijuhtimine on oluline osa heast valitsemisest.  Riskid on ohud, mis võivad asutuse eesmärkide saavutamist ebasoodsalt mõjutada või takistada eesmärkide saavutamisele suunatud võimaluste kasutamist ning nendega toime tulemiseks peab asutuses olema kehtestatud riskijuhtimise protsess.  Riskijuhtimine on pidev protsess, mida mõjutavad asutuse töötajad kõigil tasanditel ja mille käigus:  tuvastatakse (nii asutuse üldiste kui ka protsesside ja tegevuste) eesmärkide saavutamist takistada võivad riskid;  hinnatakse riskide ilmnemise tõenäosust ja nendega kaasnevat mõju asutuse enda kokkulepitud hindamisskaala alusel;  vaadatakse üle juba rakendatud (sise)kontrollimeetmed ja nende asjakohasus;  määratakse riskiomanikud ehk isikud, kellele seatud eesmärgi saavutamist risk mõjutab ja kes vastutavad selle riski haldamise eest;  otsustatakse asutuse üldisest ja/või riskikategooriate riskivalmiduse määrast lähtuvalt riskidele reageerimise viis ja rakendatakse sobivat riski haldamismeetodit, sh luuakse ja rakendatakse riskide maandamiseks sisekontrollimeetmed;  riskiomanik võib määrata isiku (riskihalduri), kes vastutab konkreetse riski haldamise (sh sisekontrollimeetmete loomise ja rakendamise) eest.  Juhtkond annab riskijuhtimise toimimise tulemuslikkuse kohta aru asutuse juhile. SISEKONTROLLISÜSTEEM  Tõhusa sisekontrollisüsteemi loomise eelduseks on selgete eesmärkide ning riskianalüüsi (riskide tuvastamise, hindamise ja prioriseerimise) protsessi olemasolu.  Sisekontrollimeetmed on juhtkonna (kellel on lõplik vastutus sisekontrollimeetmete loomise ja rakendamise eest) rakendatud abinõud (meetmed) riskide juhtimiseks, mis kogumina moodustavad sisekontrollisüsteemi.  Sisekontrollimeetmete välja töötamisse ja rakendamisse tuleb kaasata kõik võtmeisikud (sh riskiomanikud).  Sisekontrollisüsteem tuleb dokumenteerida.  Sisekontrollimeetmete toimivuse jälgimiseks tuleb rakendada seire- ning aruandlussüsteem.  Asutuse sisekontrollisüsteemi hindamisel (sh enesehindamine) võib hindamiskriteeriumiks võtta asutusele sobiva kontrollimudeli, mida on võimalik kohandada enne rakendamist oma asutusele sobivaks.  Sisekontrollisüsteemi rakendamist ja selle tulemuslikkust hindab ka siseauditi üksus.  Riigiraamatupidamiskohustuslase juht esitab koondhinnangu sisekontrollisüsteemi kohta majandusaasta aruandes sisalduva tegevusaruande osana. 2 S ISUKORD Valitsemine, riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem ____________________________ 1 Sisukord ________________________________________________________ 3 Sissejuhatus ______________________________________________________ 4 1. Sisekontrollisüsteemi olemus _______________________________________ 5 2. Rollid ja kohustused sisekontrollisüsteemi rakendamisel _____________________ 6 3. Sisekontrollisüsteemi loomine ja rakendamine____________________________ 7 3.1 Sisekontrolli raamistiku valimine ____________________________________ 8 3.2 Asutuse riskide hindamine ________________________________________ 9 3.3 Sisekontrollimeetme eesmärk ja miinimumstandard ______________________ 9 3.4 Sisekontrollimeetmete liigid _______________________________________ 9 Ennetavad, avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed __________________ 10 Organisatsiooniülesed, protsessi ja tegevuse taseme sisekontrollimeetmed ________ 11 Võtmekontrollid ja teisesed sisekontrollimeetmed ________________________ 11 3.5 Sisekontrollimeetmete (võtmekontrollide) dokumenteerimine _______________ 11 Riski ja kontrollimaatriksid________________________________________ 12 4. Sisekontrollimeetmete seire ja aruandlus ______________________________ 14 5. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta hinnangu andmine _ 15 Kasutatud allikad _________________________________________________ 16 3 S ISSEJUHATUS Kontrollimine on tegevus, mille abil hinnatakse tulemuste vastavust kavandatule. Kontrollimine peab avastama eesmärkidest hälbimise ja on üks eeldus kõrvalekallete õigeaegseks tuvastamiseks ja korrigeerimiseks. Kontrollimise objektiks on inimese tegevus ning kontrollimine on vahend eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Selleks, et oleks võimalik hinnata tulemuste vastavust kehtestatud standarditele või kavandatule, tuleb standardid ja plaanid sõnastada ja kehtestada. Kui juhid tahavad, et asju tehtaks „õigesti“, siis tuleb neil esmalt „õige“ defineerida ja töötajateni viia. Selle saavutamiseks tuleb kirjeldada protsessid ehk töötada välja konkreetsed sammud ja ootused nii protsessile tervikuna kui ka üksikutele tegevustele. Vajadusel tuleb kirjalikult vormistada protsessi kirjeldav töökord või muu asjakohane dokument. Igal asutusel on eesmärgid, mida soovitakse saavutada ja samuti riskid, mis takistavad nende eesmärkide saavutamist. Riskide hindamise protsess võib olla üheks mõjusaimaks vahendiks, et asutuse juhtides ja juhtkonnas sisekontrollisüsteemi vajalikkuse ja olulisuse mõistmist suurendada. Tänapäevases käsitluses on kontrolli üks olulisem eesmärk ennetada ja/või juhtida riske suurendades seeläbi tegevuse efektiivsust. Püstitatud eesmärkide saavutamise toetamiseks rakendavad asutused valitsemise ja riskijuhtimise protsesse ning sisekontrollisüsteeme. Sisekontrollisüsteemi rakendamise tagab asutuse juht, kuid selle toimimise eest vastutab juhtkond. Käesolev juhendmaterjal keskendub sisekontrollisüsteemile, mis moodustab terviku koos juhendmaterjalidega „Sisekontrollisüsteemi ühtsed kriteeriumid“, „Riskijuhtimine“ ning „Valitsemine“. Asutus saab tõhusast sisekontrollisüsteemist kasu mitmeti. Tõhusa sisekontrollisüsteemi abil on võimalik vähendada vigade, pettuste ja muude ebaseaduslike tegevuste ohtu. Vigade, pettuste ja eksimustega kaasnevad kulud ja maine langus on hind, mida tuleb maksta ebapiisava sisekontrollisüsteemi eest. Pettuste ennetamiseks on oluline tuvastada ja hinnata pettuseriske ning rakendada tõhus sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi tõhususe tagamiseks on vaja tõsta töötajate teadlikkust (viia läbi riskijuhtimise ja sisekontrolli koolitusi) ning pidevalt jälgida sisekontrollimeetmete toimivust, et neid vajadusel muuta või täiendada. Hästi kavandatud sisekontrollisüsteem tagab mõistliku kindlustunde, et asutuse eesmärgid saavutatakse. Juhendmaterjal on mõeldud kasutamiseks suunava abimaterjalina eeskätt sisekontrollisüsteemi loojatele ja rakendajatele asutuses. Juhendmaterjal on üles ehitatud loogilise protsessina ehk viisil, mis aitab mõista sisekontrollisüsteemi olemust ning selle loomise ja rakendamise võimalusi. Juhendmaterjali eesmärk on lahti mõtestada sisekontrollisüsteemi ja meetmete olemus ning anda üks võimalik lähenemisviis sisekontrollisüsteemi loomiseks ja rakendamiseks. Juhendmaterjali laiemaks eesmärgiks on aidata kaasa asutuste sisekontrolli- süsteemide tugevdamisele. Käesolev juhendmaterjal annab teoreetilise ülevaate sisekontrollisüsteemi olemusest, sisekontrolli raamistikest ja sisekontrollisüsteemi rakendamisest koos praktiliste suunistega. Sisekontrollisüsteemi rakendamise käsiraamatu välja töötamisel on arvesse võetud COSO2 sisekontrolli integreeritud raamistikku ning INTOSAI3 sisekontrolli standardeid. Oluline on ära märkida, et iga organisatsioon kujundab ja rakendab asutuse eripärast lähtuva sisekontrollisüsteemi ise (sh kehtestab vajalikud dokumendivormid). Siinkohal on hea meeles pidada, et kõike ei ole võimalik täiuslikult saavutada esimese korraga. Püüd teha kõike, kohe ja korraga võib viia soovimatute vigadeni. Sisekontrollisüsteemi rakendamise kohustus valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes (edaspidi asutus) tuleneb vabariigi valitsuse seadusest. Sisekontrollisüsteemi valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht. 2 COSO - Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission (Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee, www.coso.org ). 3 INTOSAI - International Organization of Supreme Audit Institutions (Rahvusvaheline Kõrgeimate Kontrolliasutuste organisatsioon, www.intosai.org ). 4 1. S ISEKONTROLLISÜSTEEMI OLEMUS Käesolevas juhendmaterjalis on sisekontrollisüsteemi all mõistetud riskijuhtimise lahutamatu osana kavandatud põhjendatud kindlustunnet4 pakkuvat abinõude kompleksi (vt Joonis 2) asutuse eesmärkide saavutamiseks, mis võimaldab tagada:  tegevuse otstarbekuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe;  õigusaktidest kinnipidamise ja tavaõiguse põhimõtete järgimise;  tõese, õigeaegse ja usaldusväärse aruandluse;  ressursside kaitstuse raiskamise ja muu kahju eest. Protsesside ja tegevuste kaardistamine Riskijuhtimine RISKI HALDAMISMEETODI VALIK RISKILE REAGEERIMINE EHK RISKIDE HINDAMINE JA RISKIDE TUVASTAMINE PRIORISEERIMINE RISKIDE KORRIGEERIMINE MAANDAMINE SISEKONT- SEIRE ROLLIMEETMETE LOOMISE JA RAKENDAMISE ABIL Sisekontrollisüsteem Joonis 2. Protsesside, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi seos (Sisekontrolli koordineerimise talitus). Sisekontrollisüsteem: 1. on hea valitsemise ja juhtimistava lahutamatu osa; 2. aitab saavutada püstitatud eesmärke; 3. aitab vähendada vigade ja ebaseaduslike tegevuste ohtu; 4. aitab suurendada protsesside ja tegevuste tõhusust. Igal protsessil on loomuomane risk (inherent risk), et asjad ei saa tehtud õigesti. Sisemine vigade, eksimuste ja pettuste risk, mis pole piisavalt kontrollitud, võib kaasa tuua maine languse, finantskahju või karistuse. Sellest on ajendatud juhtide soov kontrollida ehk piirata või elimineerida taolised riskid. Sisekontrollisüsteemi rakendamine tähendab asutuse tegevuse kujundamist selliselt, et oleks tagatud tegevuse tulemuslikkus, varade mõistlik kasutamine, õigusaktidest kinnipidamine ja aruandluse usaldusväärsus. 4 Põhjendatud kindlustunne – kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustunde aste. Positiivses vormis hinnang selle kohta, et hindamise objektiks olnud protsessis ei esine olulisi nõuetele mittevastavusi. 5 2. R OLLID JA KOHUSTUSED SISEKONTROLLISÜSTEEMI RAKENDAMISEL Asutuse juht (täidesaatva riigivõimu asutuses saab kõrgema juhtorganina määratleda peamiselt asutuse juhi): 1) tegutseb õigusaktides sätestatud volituste piires; 2) annab juhtkonnale suunised ning vajalikud volitused ja õigused; 3) määratleb koostöös juhtkonnaga asutusega seotud olulisemad huvigrupid ning nende ootused ja vajadused; 4) kinnitab asutuse eesmärgid ja strateegia nende saavutamiseks; 5) tagab asutuse riskijuhtimise protsessi rakendamise, kinnitab asutuse riskijuhtimise raampõhimõtted, sh määratleb koostöös juhtkonnaga asutuse riskivalmiduse (risk appetite); 6) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest; 7) kehtestab nõuded talle esitatavale aruandlusele; 8) näitab oma käitumise kaudu eeskuju protseduurireeglitest kinnipidamisel ning eetilise käitumise ja hea valitsemise põhimõtete järgimisel. Juhtkond: 1) tegutseb õigusaktidest tulenevate ja asutuse juhilt saadud volituste piires; 2) töötab välja asutuse eesmärgid ja strateegia nende saavutamiseks; 3) määratleb strateegiliste eesmärkide saavutamise mõõtmiseks mõjuindikaatorid ning meetmete ja tegevuste eesmärkide saavutamise mõõtmiseks tulemusindikaatorid; 4) rakendab ja tagab riskijuhtimise toimimise asutuses; 5) vastutab riskide hindamise läbiviimise eest; 6) määrab kindlaks riskiomanikud; 7) tagab toetuse ja ressursid riskide haldamiseks ning riskiomanikelt piisava info kogumise, et toetada asutuse juhile esitatavat aruandlust; 8) vastutab sisekontrollisüsteemi loomise, rakendamise ja selle tulemusliku toimimise eest (st on sisekontrollisüsteemi omanik), kuigi konkreetsete kontrollimeetmete rakendamine (sh ajakohastamine ja muutmine) võib olla protsessi omanike ülesanne; 9) loob tulemuste, riskide muutuste ja sisekontrollimeetmete tõhususe seire süsteemi; 10) näitab oma käitumise kaudu eeskuju protseduurireeglitest kinnipidamisel ning eetilise käitumise ja hea valitsemise põhimõtete järgimisel; 11) tagab töötajatele sisekontrollisüsteemi hindamise alase koolituse läbiviimise. Asutuse töötajad: 1) peavad kinni pidama protseduurireeglitest, järgides eetilise käitumise ja hea valitsemise põhimõtteid; 2) peavad mõistma, et kõigi tasandite töötajad mõjutavad riskijuhtimist ja sisekontrollisüsteemi; 3) võivad olla vastutavad konkreetsete (sise)kontrollimeetmete rakendamise ja nende toimimise kohta aru andmise eest; 4) peavad juhtkonnale andma süstemaatiliselt ja operatiivselt infot võimalike uute riskide ja rakendatud (sise)kontrollimeetmete ja seotud vigade kohta; 5) peavad edastama info tuvastatud probleemidest, õigusaktidele mittevastavusest ja ebaseaduslikust tegevusest vastavale juhtimistasemele või institutsioonile. Siseaudiitorid: 1) viivad läbi valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollimeetmete sõltumatut hindamist; 2) on asutuse sisekontrollisüsteemi enesehindamise moderaatorid; 3) viivad läbi juhtkonna poolt läbiviidud sisekontrollisüsteemi enesehindamise tulemuste valideerimist; 4) hindavad tegevuse vastavust regulatsioonidele ja kordadele; 5) hindavad sisekontrollimeetmete ja riskide vahelist suhet; 6) aitavad tuvastada valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollimeetmete tugevusi ning parendusvõimalusi; 7) tegutsevad vajadusel muudatuste algatajana. Välisaudiitor hindab finantsaruandlusega seotud riske ja nende maandamiseks rakendatud sisekontrollimeetmeid. 6 3. S ISEKONTROLLISÜSTEEMI LOOMINE JA RAKENDAMINE Juhtkonnal peab olema kindlustunne, et tehakse õigeid asju ja neid ne d tehakse õigesti. õi Seega teooria kohaselt peaks sisekontrollisüsteemi rakendamise vajalikkuse selgitamine juhtkonnale olema lihtne ülesanne. Praktikas see aga tihti nii ei ole. Oluline on, et juhid mõistaksid laiemalt kontrollimise ja sisekontrollimeetmete vajalikkust ning tunnetaksid seda enda vastutusena. Sageli on selleks vaja teatud mõttes muuta organisatsiooni- kultuuri. Kultuuri muutmine on n keeruline ja siin ei ole kõigile sobivat ühest lahendust. Kõik sõltub asutuse hetke kultuurist ja võtmeisikute suhtumisest ning isiksusest.. Oluline eeldus on, et muudatuste ellu kutsuja tunneb asutust,, et pakkuda välja asutuse jaoks parim lahendus. Kuna sisekontrollisüsteemi loomine ei ole asi iseeneses ega eesmärk omaette, siis ei ole võimalik sisekontrollisüsteemi traditsioonilises mõttes luua. Sisekontrollisüsteem kujuneb riskide maandamiseks rakendatud sisekontrollimeetmetest. Et asutuse sisekontrollisüsteem trollisüsteem oleks kõikidele osapooltele ühtemoodi mõistetav ja samas eksisteeriks nö standard sisekontrollisüsteemi hindamiseks, on mõistlik asutusesiseselt siseselt kokku leppida, leppida milline üldtunnustatud kontrolliraamistik võetakse oma sisekontrollisüsteemi kujundamise aluseks. Sellisel juhul algab rakendamine akendamine valitud kontrollimudeli kohandamisega asutuse vajadusele vastavaks. vastavaks Samas ei ole üldtunnustatud ldtunnustatud sisekontrolliraamistiku valimine asutusele otseselt kohustuslik. Organisatsiooni strateegia ja eesmärkide sõnastamine. Protsesside kaardistamine ja kirjeldamine (vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine" p 1). Koolitamine/ teadlikkuse tõstmine. Soovi korral ka sobiva sisekontrolli raamistiku valmimine (p 3.1). Eesmärkide saavutamist ohustavate riskide tuvastamine ja hindamine (vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine" p 5.2, p 6). Olemasolevate sisekontrollimeetme tuvastamine ja hindamine (vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine") Olemasolevate sisekontrollimeetmete uuendamine/ muutmine. Täiendavate sisekontrollimeetmete välja töötamine ja rakendamine (vt juhendmaterjal "Riskijuhtimine") Sisekontrollimeetmete seire ja aruandlus (vt p 4). Sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse hindamine (vt p 5). Joonis 3. Sisekontrollisüsteemi rakendamise sammud (Sisekontrolli Sisekontrolli koordineerimise talitus). talitus 7 3.1 S ISEKONTROLLI RAAMISTIKU VALIMINE Kontrolliraamistiku peamine kasutegur on asjaolu, et see annab raamistiku (s.o hulk printsiipe, mis moodustavad šablooni) sisekontrollisüsteemi hindamiseks. Rahvusvahelisi organisatsioone, mis tegelevad sisekontrolli valdkonna arendamisega, on mitmeid ning tuntuimad neist on:  Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee (COSO - Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission);  Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (IIA - The Institute of Internal Auditors);  Avaliku sektori riiklikke kontrollorganisatsioone ühendav Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI - Internal Organization of Supreme Audit Institutions);  Informatsioonisüsteemide, tehnoloogia kontrollisüsteemide ja auditi probleemidega tegelev Informatsioonisüsteemide Auditi ja Kontrolli Assotsiatsioon (ISACA - Information Systems Audit and Control Association), mille juures asuv uurimisorganisatsioon Informatsiooni- süsteemide Auditi ja Kontrolli Sihtasutus (ISACF - Information Systems Audit and Control Foundation) töötas välja infosüsteemide siseauditeerimise metoodika. Enim kasutatavad kontrolliraamistikud on:  COSO sisekontrolli integreeritud raamistik (Internal Control – Integrated Framework) on maailmas tuntuim ja enim rakendatud kontrolliraamistik;  CoCo kontrolli kriteeriumid (Criteria of Control);  Turnbulli sisekontrolli juhis (The Turnbull Guidance on Internal Control);  INTOSAI tegevusjuhised sisekontrolli standardite rakendamiseks avalikus sektoris (Guidelines for Internal Control Standards for the Public Sector);  Infotehnoloogia juhtimise ja valitsemise raamistik (CobiT - Control Objectives for Information and Related Technology). Kontrolliraamistikena käsitletakse ka kvaliteedijuhtimise raamistikke. Näiteks terviklikku kvaliteedijuhtimise mudelit (Total Quality Model - TQM), CAF-i mudelit (Common Assessment Framework), EFQM-i täiuslikkusmudelit (EFQM Excellence Model) on võimalik kasutada asutuses kontrolliraamistikuna. Kui otsustatakse lähtuda konkreetsest kontrolliraamistikust, siis alljärgnevalt on toodud selle rakendamise 7 sammu: 1. Valida konkreetne asutusele sobivaim kontrolliraamistik. 2. Juhtkond peab sisekontrollisüsteemi üles ehitamisel kujundama praktika, mis sobib asutusele kõige paremini. Kindlasti on midagi, mis sobib kohe ja midagi, mida peab kohandama. Võib ühendada mitu erinevat raamistikku, kuid sel juhul on oluline, et raamistikes kirjeldatu sobib asutusega. Erinevad praktikad võib kokku koondada neid kombineerides, kohandades ja täiendades, et luua see „õige“ oma asutuse jaoks. 3. Võimalikult varakult tuleb kõik võtmeosapooled sisekontrollisüsteemi analüüsimise ja arendamise protsessi kaasata. 4. Tuleb võrrelda hetke olukorda valitud kontrolliraamistikuga ja tuua välja erinevused näiteks maatriksi abil. 5. Tuleb analüüsida asutuse keskkonda, juhtimise kultuuri ja võtmeisikuid. 6. Tuleb valida kontrolliraamistiku rakendamisstrateegia. Võimalik on alustada piloot- projektiga, kasutada enesehindamise meetodit (moodustades kontrolli enesehindamise töörühm(ad)), kaasata asutuseväline konsultant või kasutada pikemaajalist samm-sammulist lähenemist. 7. Tuleb töötada välja koolitusprogramm ja viia läbi koolitus kõikidele osalejatele (koolitust võib läbi viia erinevate kontrolliraamistiku rakendamise sammude vahel). Juhtide kaasamiseks tuleb kasutada kõiki vahendeid: seminarid, esitlused, mitteametlikud arutelud. Soovitatav on seda teha nö juhtimise keeles, viidates pidevalt olulistele kontrolliga seotud asjaoludele 8 ning rõhutada saadavat kasu asutuse eesmärkide edukaks saavutamiseks. COSO terminoloogiat on hea teada, aga rakendajate kogemused on näidanud, et juhtide huvi ja arusaamine suurenesid oluliselt, kui terminoloogia sai „tõlgitud“ juhtimise keelde, kasutades juhtidele arusaadavaid termineid. 3.2 A SUTUSE RISKIDE HINDAMINE Asutuse riskide hindamise läbiviimisest annab ülevaate juhendmaterjal „Riskijuhtimine“. 3.3 S ISEKONTROLLIMEETME EESMÄ RK JA MIINIMUMSTANDARD Sisekontrollisüsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada: 1) õigusaktidest kinnipidamise; 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; 3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel; 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise. Eelnimetatud neli alapunkti on sisekontrollisüsteemi üldised eesmärgid. Erinevatel protsessidel (sh tegevustel) on omakorda kontrollimeetmete eesmärgid. Kontrollimeetmete eesmärgid erinevates protsessides ühtivad enamasti. Eesmärgi sõnastamise kõige lihtsam võimalus on pöörata risk ümber. Selleks on vaja teada riske (loomuomast riski) ehk seda, mis võib minna valesti. Seega on ka igal sisekontrollimeetmel või sisekontrollimeetmete grupil eesmärk. Kui protsessi kontrollieesmärgid on paigas, tuleb protsess üle vaadata ja dokumenteerida. Sisekontrollisüsteemi vaatenurgast on protsesside dokumenteerimine oluline vaid sellepärast, et oleks võimalik tuvastada kontrolle. Eeskätt neid, mis tagavad kontrolli eesmärkide saavutamise. Vaatamata sellele, kas sisekontrollisüsteem on dokumenteeritud või mitte, on kõige olulisem, et sisekontrolli- meetmed toimiksid ja annaksid põhjendatud kindlustunde, et riskid on maandatud aktsepteeritavale tasemele. Juhtkond peab tagama, et sisekontrollimeetmete kvaliteet kõigis protsessides oleks ühtlaselt kõrge. Seetõttu peab olema kehtestatud mõistlik standard, millele sisekontrollimeede vastama peab ehk nn sisekontrollimeetme miinimumstandard, mis ei pruugi alati olla formaalselt kirjeldatud. Miinimumstandard on reeglina tuletatud sisekontrollimeetmete eesmärkidest, mille saavutamiseks sisekontrollimeetmed loodud on. Tuleb esitada küsimus, millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et saavutada sisekontrollimeetmete eesmärgid. Need kriteeriumid koos moodustavad sisekontrollimeetmete miinimumstandardi. See on ka näitaja, mille vastu hinnatakse sisekontrollimeetmete tegelikku toimimist ehk tõhusust. Üks võimalus on teada peamisi sisekontrollimeetmete nõrkusi ja sõnastada need standardina. Sellisel juhul on miinimumstandard tuletatud sisekontrollimeetme ebaõnnestumise riskidest, mida sisekontrollimeede peaks ära hoidma. 3.4 S ISEKONTROLLIMEETMETE LIIGID Sisekontrollisüsteemi „kopeerimine” teiselt asutuselt on praktiliselt võimatu. Vaatamata sellele, et tegemist on kahe avaliku sektori asutusega (amet, inspektsioon, ministeerium, kool vms), ei ole võimalik sisekontrollisüsteemi teise pealt maha „joonistada”. Iga organisatsioon on oma „nägu”, 9 mida olulises osas mõjutavad kontrollikeskkonna printsiibid (sh organisatsioonikultuur). Küll aga on võimalik nö kontsernipõhimõttel (näiteks ministeerium valitsemisala ulatuses) kehtestada üldised sisekontrollisüsteemi põhimõtted. Riskide maandamiseks rakendatakse sisekontrollimeetmeid. Asjakohaste kontrollimeetmete valikul tuleb lähtuda riskide hindamise tulemustest ning ka asutuse iseloomust, ressurssidest ja töötajate pädevusest. Ükski kontrollimeede ei ole efektiivne, kui see ei ole loodud kindla riski vähendamiseks või maandamiseks (eesmärk ⇒ protsess ⇒ risk ⇒ kontrollimeede). Asutuse eesmärkide saavutamise seisukohast on olulised nii riskide adekvaatne hindamine, kui riskide maandamiseks vajalike kontrollimeetmete määratlemine, ellu viimine ning nende kohandamine vastavalt muutuvale keskkonnale. Kontrollimeetmete rakendamise eeldused on:  strateegiliste arengukavade ja iga-aastaste tegevuskavade olemasolu ja kommunikeerimine viisil, kus iga töötaja teab oma rolli ja asutuse ootusi tema suhtes, saavutamaks asutuse eesmärke;  selged ja eesmärkidega seostatud protsessid;  toimiv kommunikatsioonisüsteem (nii suuniste andmiseks kui aruandluse edastamiseks) tagamaks informatsiooni jõudmine asjakohaste isikuteni;  vastutus ja õigused tegevuste lõikes on kogu asutuse lõikes selgelt määratletud;  iga töötaja teab täpselt, millised tingimused ja nõuded erinevate sisekontrollimeetmete rakendamisel on temale pandud;  igal töötajal on oskus rakendada erinevaid tegevusi oma õiguste ja volituste piires ning ta mõistab tegevuste täitmisel tekkinud probleemidest kõrgemal seisva isiku teavitamise vajalikkust. Tavapärane protseduur kontrollimeetmete rakendamisel on:  kontrollimeetmete planeerimine;  kontrollimeetmete rakendamine (teostamine);  kontrollimeetme toimivuse (teostamise) testimine;  „kõrvalekallete” korrigeerimine. Oluline on mõista, et kõik töötajad ja ametikohad puutuvad kokku sisekontrollimeetmete rakendamisega. Töötajad peavad olema teadlikud loodud sisekontrollimeetmetest ja mõistma nende rakendamise tähtsust. Samuti tuleb mõista, et ühtegi sisekontrollimeedet ei ole võimalik rakendada ilma juhtkonna toetuse ja positiivse suhtumiseta. Sisekontrollisüsteem üksi ei suuda kindlustada absoluutset eesmärkide saavutamist. See on tingitud sisekontrollisüsteemi piirangutest nagu näiteks inimlikust veast või eksimusest kahju tekkimine, vale otsuse tegemine, kahe või enama isiku koos tegutsemine sisekontrollimeetmete vältimiseks, juhtkonnapoolne sisekontrollimeetmetest „ülesõitmine“. Sisekontrollimeetmeid tuleb rakendada teadlikult. Teisisõnu tuleb läbi mõelda, millise taseme riske maandatakse (asutuse, protsessi või tegevuse taseme), mis on konkreetse kontrollimeetme eesmärk (kas sisekontrollimeede peaks võimalikku eksimust ära hoidma, korrigeerima eksimust jooksvalt jne). Alljärgnevalt on antud lühike ülevaade erinevatest sisekontrollimeetmete liikidest. E N N E T A V A D , A V A S T A V A D J A P A RA N D A V A D SI SE K O N T RO L L I ME E T ME D Sisekontrollimeetmed saab liigitada sõltuvalt nende asetusest protsessis järgnevalt:  Ennetavad sisekontrollimeetmed on tõhusad, kuna hoiavad ära võimalikke vigu ja nendest tulenevat kahju. Tavaliselt on nad automaatsed ja töötavad 24/7.  Avastavad sisekontrollimeetmed ei ole nii efektiivsed kui ennetavad kontrollid. Kuigi nad avastavad tehtud vead enamasti õigeaegselt, on vead juba tehtud ja need tuleb parandada. Suur hulk avastavatest sisekontrollimeetmetest on samuti automaatsed kontrollid.  Parandavad sisekontrollimeetmed. See, kas sisekontrollimeede on avastav või parandav, sõltub sellest, millal protsessi jooksul kontrollimeede rakendub. Parandavad kontrollid on kõige vähem efektiivsed kontrollid, sest need hakkavad tööle alles siis, kui viga on tehtud ning kahju tekkinud. Seetõttu on parandavad kontrollid ka kõige kallimad, kuna need võimaldavad küll vea parandada, kuid suutmatusest viga ära hoida tuleb asutusel sellest tekkinud kahju siiski kanda. 10 Vajalikud on kõiki kolme liiki sisekontrollimeetmeid. Kuigi ennetavaid sisekontrollimeetmeid peetakse sageli kõige olulisemateks, on avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed olulised näiteks tahtliku eiramise korral ja kvaliteedikontrolliks. O RG A N I SA T S I O O N I Ü L E SE D , P RO T SE S SI J A T E GE V U SE T A SE ME SI SE K O N T RO L L I ME E T ME D Kõik organisatsiooniülesed sisekontrollimeetmed on loodud maandama riske asutuse, protsessi või tegevuse tasandil. Organisatsiooniülesed (asutuse taseme) sisekontrollimeetmed on väga laiahaardelised ja sageli seotud üldise tegutsemise keskkonnaga. Organisatsiooniüleseid sisekontrollimeetmeid kehtestavad ja rakendavad asutuse juht või juhtkond. Organisatsiooniülesed sisekontrollimeetmed on mõeldud organisatsiooniüleste riskide (nii sisemiste kui väliste) ehk asutuse üldeesmärkide saavutamist ohustavate riskide maandamiseks. Kaudselt võivad nad maandada ka protsessi ja tegevuse taseme riske. Organisatsiooniülesed kontrollid on kõik kontrollikeskkonda kuuluvad kontrollid nagu erinevad poliitikad ja protseduurid, pettuste ennetamine, töökorralduse reeglid, raamatupidamise sise-eeskiri jm juhendid, juhtkonna riskijuhtimise protsess, tulemusmõõdikud, sisekontrollimeetmete seire (sh siseauditi üksuse tegevus) jne. Protsessi taseme sisekontrollimeetmed on detailsemad kui asutuse taseme kontrollid ja on rakendatud protsessiomanike poolt protsessi eesmärkide saavutamist ohustavate riskide maandamiseks. Näiteks töötajate töö tulemuste mõõtmine, protsessi taseme riskide hindamine, teatud tegevuste või tehingute üle järelevalve teostamine. Tegevuse taseme sisekontrollimeetmed on veel detailsemad ning on suunatud üksiktegevuste või tegevuste rühma soorituse tagamisele. Näiteks autoriseerimine, algdokumentide koostamine, ülesannete/kohustuste lahusus jms. V Õ T ME K O N T RO L L I D J A T E I SE SE D SI SE K O N T RO L L I ME E T ME D Kontrollimeetmeid võib liigitada ka nende olulisuse järgi. Võtmekontrollid (nim. ka esmasteks kontrollideks) on need olulised kontrollid, mis kindlustavad prioriteetsete riskide (nimetatakse ka võtmeriskideks) maandamisel asutuse eesmärkide saavutamise. Võtmekontrollid on just kui sisekontrollisüsteemi kvaliteedikriteeriumid. Teiseseid kontrolle rakendatakse selliste riskide maandamiseks, mis ei ole eesmärkide saavutamise suhtes võtmeriskid. Samuti rakendatakse neid võtmekontrollide toetamiseks, kui viimased ei toimi efektiivselt või on tegemist valdkonnaga, kus on vaja täiendavaid kontrollimeetmeid. Teisesed kontrollid ei ole võimelised iseseisvalt võtmeriske aktsepteeritavale tasemele maandama. 3.5 S ISEKONTROLLIMEETMETE ( V Õ T ME K O N T RO L L I DE ) DOKUMENTEERIMINE Esimene samm sisekontrollimeetmete tuvastamisel ja dokumenteerimisel on mõista oma asutuse olulisi protsesse. Sisekontrollimeetmete dokumenteerimisel piirdutakse sageli võtmeprotsesside või - tegevustega. Sisekontrollimeetmete dokumenteerimine on meetmete hindamise aluseks ja selleks on erinevaid võimalusi: 1) protsessikirjeldused ja vooskeemid on kõige levinumad meetodid protsessi ja sisekontrollimeetmete kirjeldamiseks. Enim kasutatakse protsessi kirjeldamisel narratiivi5, vooskeemi või nende kahe kombinatsiooni. Narratiivi tugevuseks on asjaolu, et see kirjeldab väga hästi protsessi voogu tegevuste raames, kuid see on samas nõrkuseks kontrollimeetmete 5 Narratiiv on sündmuste ajalisest järgnevusest lähtuv subjektiivne kirjeldus. 11 seisukohast, kuna viimased jäävad sellisel juhul sageli tahaplaanile. See aga takistab kontrollimeetmete ülesehituse (disaini) hindamist. 2) kontroll-lehed (sh küsimustikud) võimaldavad hinnata sisekontrollisüsteemi kriteeriumite rakendatust või mitterakendatust; 3) protsessijuhendid on kõige sagedamini kasutusel väikestes asutustes ja katavad üsna laia teemade ringi; 4) eelnevate kombinatsioonid; 5) kontrollimaatriksid või riski- ja kontrollimaatriksid. Dokumenteerimisel on mitmed eesmärgid:  dokumenteerimine annab uutele töötajatele ülevaate nende kohustusest ja sellest, kuidas midagi tehakse ja kuidas nende töö seostub teistega;  aitab tõestada, et protsessid ja protseduurid ei ole muutunud või vastupidi;  dokumenteerimine loob võimaluse puuduste tuvastamiseks;  kontrollide selge sõnastamine dokumenteerimisel loob eeldused efektiivse seire teostamiseks. Dokumenteerimisse tuleb suhtuda hoolikalt, eriti kui asutusel on sisekontrollisüsteemi toimimisest aruandmise kohustus. Protsesside ja kontrollide dokumenteerimine on pidev tegevus. Dokumenteerimine peab olema selline, et oleks võimalik tuvastada ja mõista protsessis eksisteerivaid kontrolle. Dokumenteerimine ei ole eesmärk omaette, vaid ainult vahend eesmärgi saavutamiseks ehk soovitatav on kasutada lähenemist „nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik“. Hea kvaliteediga dokumentide uuendamine iga-aastaselt võtab vähem aega kui puudulike dokumentide ajakohastamine. Kontrollide dokumenteerimisel tuleb kirjeldada: 1) tegevused, mis on kontrolliobjektiks; 2) kontrollimeetme kirjeldus (või tunnusjooned) ja tulemusindikaatorid; 3) soovi korral kontrollimeedet iseloomustav joonis või näide; 4) iga kontrollimeetme asukoht (igal kontrollimeetmel on protsessis kindel asukoht); 5) kontrollimeetmetega seotud aruandlus ja vastutus (tavaliselt konkreetse ametikohaga kaasnev vastutus); 6) seosed teiste kontrollimeetmetega jms. Kontrollide dokumenteerimisel ilmnevad kontrolli ülesehituse (disaini) nõrkused. Eriti puudutab see sisekontrollimeetme eesmärki, mis on sageli määratlemata või määratletud vaid osaliselt. R I S K I J A K O N T R O L L I MA A T RI K SI D Riski- ja kontrollimaatriks (RKM) on maatriksi kujul analüütiline töövahend, mille kahest põhiveerust on üks riskide jaoks ja teine kontrollimeetmete (sh sisekontrollimeetmete) jaoks. Kasutajad lisavad nimetatud mudelisse tavaliselt veel veerge, et muuta töövahend enda jaoks sobivaks. Kõige rohkem kasutatavad riski- ja kontrollimaatrikseid siseaudiitorid konkreetse auditi käigus, kuid on ka asutuseüleseid rakendusi. Traditsioonilised sisekontrollimeetmete dokumenteerimise meetodid, nagu vooskeemid ja sisekontrollisüsteemi kontroll-lehed (küsimustikud), keskenduvad peamiselt tugevatele („kõvadele“) sisekontrollimeetmetele (hard controls). Riski- ja kontrollimaatriks on organiseeritud tööriist, mis lisaks tugevatele sisekontrollimeetmetele hõlmab ka pehmeid sisekontrollimeetmeid (soft controls). Pehmete sisekontrollimeetmete välja toomiseks on üks parimaid võimalusi riski ja kontrollide enesehindamise töögruppide korraldamine. Uuemates käsitlustes on sisekontrollimeetmete enesehindamine ja riskide hindamine sageli ühendatud. Riski- ja kontrollimaatriksi täitmine ei ole pelgalt lünkade täitmine. Selle väärtus seisneb koostajate juhendamises selle mõtteprotsessi (thouhgt process) kui sellise läbimisel. Juhtkonna juhendamiseks sobivad meetodid on intervjuud ja töötoad (workshopid). Mitmed kontrolli enesehindamise töögrupid on moodustatud ja seotud riskide hindamise protsessiga. Riski- ja kontrollimaatriksi võib iga organisatsioon arendada endale sobivalt ning alltoodud näited omavad käesolevaga vaid illustreerivat tähendust. 12 Näiteid riski- ja kontrollimaatriksitest: Eesmärk Risk(id) Tõenäosus Mõju Riski- Sise- SKM SKM skoor kontrolli- adekvaatsuse tõhususe meede hinnang testimine (meetmed) 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Eesmärk võib olla üldine, aga ka konkreetse sisekontrollimeetme (SKM) eesmärk sõltuvalt sellest, millisel tasandil riski- ja kontrollimaatriksit kasutatakse. 2. Seejärel tuuakse välja kõik iga eesmärgi saavutamist takistavad riskid. Riskid tuleb sõnastada läbi põhjuse ja tagajärje. Ilma põhjust teadmata ei pruugi me saada hinnata riski ilmnemise tõenäosust või tuvastada selle ennetamise võimalusi. Võimalikku tagajärge teadmata ei oska me hinnata riski mõju või selle kontrollimiseks vajalikku ressurssi. 3-4. Tõenäosuse ja mõju (kasutatakse ka olulisust) skaalad ja skaalade tähendused määrab iga organisatsioon ise. 5. Riskiskoor kujuneb tõenäosuse ja mõju korrutisena. 6. Välja tuleb tuua iga riski ohjamiseks rakendatud sisekontrollimeetmed (nii pehmed kui tugevad). 7. Viimased kaks veergu täidab siseauditi üksus. Adekvaatsusele hinnangu andmisel hindab siseaudiitor iga sisekontrollimeetme ülesehitust (design), asjakohasust ja piisavust (adequacy) enne kui otsustab, milliseid kontrolle testida. 8. Sisekontrollimeetmete tõhususe testimisi viivad siseaudiitorid läbi koha peal. Riski- ja kontrollimaatriksi võib püstitada ka iga konkreetse eesmärgi kohta: Eesmärk: Tegevus/ Kontrolli Tegevusrisk Võimalik Olemasolevad Esialgne Kontrolli- Lõplik kontrolli eesmärk kahju. N: kontrolli- hinnang meetmete hinnang subjekt kohustuse meetmed kontrolli- testimise tekkimine meetmetele sammud (summaliselt kui võimalik) 1 2 3 4 5 6 7 8 Kuigi enamus riski- ja kontrollimaatriksid ning enesehindamise tööpaberid on üles ehitatud COSO põhiselt, võib neid ka teistel alustel üles ehitada. Näiteks asutuse kui terviku sisekontrollisüsteemi kirjeldamiseks võib luua ühtse dokumendi, mis võib olla üles ehitatud asutuseüleste riskide, asutuse põhitegevuse valdkondade vms võtmes ning iga komponendi kohta koostatakse 3-veeruline tabel: Riskid Sisekontrollimeetmed Auditid sisekontrollimeetmete hindamiseks 1 2 3 13 4. S ISEKONTROLLIMEETMETE SEIRE JA ARUANDLUS Asutuse juhtkond soovib teada: 1) millised protsessid toimivad hästi ja milliseid tuleb parendada; 2) millised kontrollid toimivad hästi ja milliseid tuleb parendada; 3) kuidas ja millises ajaraamis tuuakse välja nõrkused; 4) millised on olulised riskid; 5) kes vastutab riski haldusmeetodite rakendamise eest. Seire on suunatud sisekontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamisele ning nende täiendamisele vastavalt muutuvatele tingimustele. Seire hindab sisekontrollisüsteemi kui terviku võimet juhtida ja maandada eeskätt kriitilisi riske (riskid, millel on suur mõju asutuse eesmärkidele). Seire puhul on oluline, et juhtkond ja protsessi omanik lepiksid kokku piiratud arvu mõõdetavaid protsessi tulemusi ja tulemusindikaatoreid, mida pidevalt seiratakse. Seire annab võimaluse hinnata olukorda objektiivselt ning teha järeldusi edasisteks tegevusteks. Oluline on, et seiret teostatakse ka protsessi jooksul (st võib mõjutada protsessi kulgu) mitte ainult peale protsessi lõppu. Seire elemendid on andmete kogumine (sh andmete võrdlemine ja analüüs), aruandlus ning tulemuste hindamine. Seire tulemuste põhjal tuleb vajadusel rakendada parandusmeetmeid. Seire jaguneb kaheks:  jooksev seire (pidevalt, reeglina protsessi lahutamatu osana toimiv, asutuse liikmete ja/või juhtkonna poolt teostatav);  perioodiline seire (teatud sagedusega toimuvad ja sageli nö tellitud fookusega eraldi hindamised, näiteks siseauditi üksuse poolt). Seire meetodid on näiteks: 1) finantsaruandluse jälgimine; 2) trendianalüüs; 3) enesehindamine; 4) kaebuste ja pretensioonide jälgimine ning analüüsimine; 5) perioodilised päringud, aruanded jms; 6) kooskõlastused ja kinnitused; 7) klientide, partnerite rahulolu uuringud; 8) erinevad hinnangud välistelt osapooltelt. Kui jooksev seire on tõhus, siis on vajadus perioodilise seire ehk eraldi hindamiste järele väiksem. Reeglina on asutuse seiresüsteem jooksva ja perioodilise seire kombinatsioon. Perioodilised hindamised (seire) erinevad ulatuse ja sageduse poolest ning tavaliselt hinnatakse üksikute kontrollimeetmete toimimist. Perioodilisi hindamisi võib läbi viia kontrolli enesehindamise vormis (control self-assessment) või ka siseauditi üksuse poolt, kes hindab sisekontrollimeetmeid oma tavapärase töö käigus või juhtkonna palvel spetsiaalsete hindamiste käigus. Sisekontrollimeetmete tõhususe ja asjakohasuse hindamise eelduseks on, et hindaja tunneb hinnatavat protsessi. Hindaja peab tuvastama, kuidas protsess tegelikkuses toimib (mitte ainult seda, kuidas see protseduurireeglites kirjeldatud on). Hindamise käigus kasutatakse tavaliselt kontroll-lehtede, küsimustike ja vooskeemide metoodikat, võrdlusi (näiteks teiste samalaadsete asutuste ja protsessidega) ning erinevaid kvantitatiivseid meetodeid. Seire tüüpi, ajastust ja ulatust mõjutavad mitmed faktorid, milledest kaks peamist on asutuse suurus ja keerukus. Suurtes organisatsioonides on tavaliselt juhtkonna seos sisekontrollisüsteemi toimimisega nõrgem. Seetõttu tugineb suurtes organisatsioonides juhtkond pigem perioodilise seire tulemustele (nt siseauditi üksuse sõltumatud hindamised). Asutuse keerukust mõjutavad põhitegevus, seadusandlusest tulenevad nõuded, asutuse ja funktsioonide ülesehitus (tsentraliseeritus vs detsentraliseeritus), kasutatavad tarkvaralahendused ning tegevuste keerukus. Oluline on siinjuures asjaolu, et keerukuse aste on üldjuhul korrelatsioonis riskide tasemega. Seega, keerulisemates valdkondades peab toimima tõhusam seire sisekontrollimeetmete rakendamise üle. Ei ole olemas kokkulepitult parimat lahendust seire osas, mis sobib ühtmoodi kõikidele asutustele. Seire on unikaalne sobitudes just selle asutuse protsesside, nõudmiste, riski profiili ja 14 sisekontrollisüsteemiga. Oluline on meeles pidada, et seire on pidev tegevus, mida mõjutavad muutuvad vajadused ja keskkond. Asutusesiseselt peavad olema kehtestatud seire tulemuste dokumenteerimise ning aruandluse põhimõtted. Ka juhtkonna enda poolt läbiviidud seire tulemused tuleb dokumenteerida, kuna seire tulemused on üheks sisendiks asutuse juhi hinnangu kujunemisele sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta. Dokumenteerimise põhimõtted ja aruandluse vormi ning sageduse kehtestab iga organisatsioon endale ise. Mõistlik on seire aruandlus siduda näiteks perioodilise juhtimis- või tulemusaruandlusega. 5. S ISEKONTROLLISÜSTEEMI RAKENDAMISE JA SELLE TULEMUSLIKKUSE KOHTA HINNANGU ANDMINE Vabariigi valitsuse seaduse § 922 lõike 4 kohaselt juhul, kui ministeeriumis või Riigikantseleis on moodustatud siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks siseaudiitori ametikoht või on loodud siseauditi üksus, esitab siseaudiitori või siseauditi üksuse juht enne majandusaasta aruande ministri või riigisekretäri poolt kinnitamist siseaudiitori aruande, milles avaldab arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta. Nõue kohaldub aruandeperioodidele, mis algavad 2011. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele. Vabariigi valitsuse seaduse kohaselt vastutab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest valitsusasutuses ja valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses asutuse juht. Kui asutuse juhil lasub kohustus tagada sisekontrollisüsteemi rakendamine, siis igapäevaselt vastutab sisekontrollisüsteemi toimimise eest juhtkond. Raamatupidamise seaduse § 38 lõige 2 punkti 2 kohaselt sisaldab riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne muuhulgas asutuse juhi (ministri) hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel. Sisekontrollisüsteemi hindamisel kasutatakse reeglina: a) enesehindamist; b) siseauditeerimist, kusjuures hindamise ulatus peab katma nii pehmeid kui tugevaid kontrolle. Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse hindamist käsitleb juhendmaterjal „Sisekontrollisüsteemi hindamine“ ning toetab juhendmaterjal „Sisekontrollisüsteemi ühtsed kriteeriumid“. 15 K ASUTATUD ALLIKAD Raamatud 1. Anderson, Urton; Dahle, Andrew J. 2011. „Implementing the International Professional Practices Framework“, updated 3rd Ed. The Institute of Internal Auditors Research Foundation. 2. Chambers, Andrew; Rand, Graham. 2010. “Operational Auditing Handbook: Auditing Business and IT Processes”. Hoboken, N.J. : Wiley. 3. Cendrowsky, Harry; Mair, William C. 2009 „Enterprise Risk Management and COSO: A Guide for Directors, Executives and Practitioners”. John Wiley and Sons, Inc. 4. Hubbard, Larry. 2000. „Control Self-assessment: A Practical Guide“. The Institute of Internal Auditors Research Foundation. 5. Lynford, Graham. 2008. „Internal Control: Guidance for Private, Government, and Nonprofit Entities“. John Wiley and Sons, Inc. 6. Reding, Kurt F; Sobel, Paul J; Anderson, Urton L, jt. 2009. „Internal Auditing: Assurance and Consulting Services“, 2nd Ed. The Institute of Internal Auditors Research Foundation. 7. Roth, James. 2002. „Control Model Implementation: Best Practices“, 2nd Ed. The Institute of Internal Auditors Research Foundation. 8. Vorhies, James B. 2004. „Key Controls: The Solution for Sarbanes-Oxley Internal Control Compliance“. The Institute of Internal Auditors Research Foundation. Standardid ja juhised 1. COSO. 2004. “Enterprise Risk Management – Integrated Framework”. COSO 2. COSO. 1994 ed. „Internal Control – Integrated Framework“. COSO 3. COSO. 2009. „Internal Control – Integrated Framework: Guidance on Monitoring Internal Control Systems“. COSO 4. INTOSAI Guidance for Good Governance (INTOSAI GOV)  INTOSAI GOV 9100 – „Guidelines for Internal Control Standards for the Public Sector“.  INTOSAI GOV 9110 – „Guidance for Reporting on the Effectiveness of Internal Controls: SAI Experiences in Implementing and Evaluating Internal Controls“. 2007  INTOSAI GOV 9120 – „Internal Control: Providing a Foundation for Accountability in Government“. 2007  INTOSAI GOV 9130 – „Further Information on Entity Risk Management“. 2007 5. The Institute of Internal Auditors (IIA). 2011 ed. „International Professional Practices Framework (IPPF)“. IIA www.theiia.org 6. The Institute of Internal Auditoris (IIA). Practice Guide. 2011. „Auditing the Control Environment“. 7. The Institute of Inernal Auditors (IIA). Practice Guide. 2009. „Formulating and Expressing Internal Audit Opinions“. 16 Tehniline kirjeldus – sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitus riigi ametiasutustele 1. Lepingu ese Rahandusministeerium soovib tellida sisekontrollisüsteemi koolitused riigi ametiasutustele ja hallatavatele asutustele ning sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamise. Koolitus viiakse läbi indikatiivselt 4 grupile arvestusega, et igas grupis on ca 40 osalejat. Koolituste läbiviimine toimub vastavalt kokkuleppele lepinguperioodil kuni novembri lõpuni 2023. a. Iga koolitus koosneb indikatiivselt 12 akadeemilisest tunnist1. Osalejate huvi korral on võimalik juurde tellida täiendavaid koolitusi ja kaasata keskvalitsuse teisi organisatsioone. Lepingu täitmisel viiakse läbi järgmised tegevused: 1) töövõtja töötab välja koolitusprogrammi ning metoodilise lahenduse koolituste elluviimiseks; 2) koolitused viiakse läbi vastavalt tellija esitatud tellimus(t)ele; 3) iga grupi koolituse lõpus viiakse läbi osalejate tagasiside küsitlus, mida analüüsitakse ja vajadusel kohandatakse koolitusprogrammi; 4) töövõtja uuendab 2011. a koostatud sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi täiendades dokumenti praktiliste näidetega ning asutustes rakendatavate heade praktikatega (fookusintervjuude läbiviimine, valideerimisseminar praktikutega). 2. Koolituse eesmärk ja oodatav tulemus Sisekontrollisüsteem hõlmab organisatsioonikultuuri tervikuna ning organisatsiooni tegevusi, juhtkonna seisukohti ja korraldusi, asutuses rakendatavaid töömeetodeid, protseduure, muid juhtimis- ja kontrollmeetmeid. Need peavad tagama küllaldase kindlustunde juhtidele, et organisatsiooni poolt seatud eesmärgid täidetakse ning ressursse on optimaalselt ja õiglaselt kasutatud. Sisekontroll kui sisemine süsteem on organisatsioonis olemas sõltumata selle teadlikust arendamisest. Pigem on probleem selle funktsiooni tõhususes ja kompetentsuses. Efektiivne sisekontrollisüsteem suurendab töö produktiivsust ning aitab saavutada püstitatud eesmärke. Sisekontroll on planeerimise, rakendamise ja järelevalvega seotud juhtimisprotsesside lahutamatu osa, mille rakendajateks on protsesside ja teenuste omanikud. Sisekontrollisüsteem peab pakkuma meetmeid, mis on vajalikud riskide olemuse mõistmiseks organisatsiooni eesmärkide kontekstis. Riskide juhtimine on organisatsiooni sisekontrollisüsteemi lahutamatu osa. Koolituse eesmärk on tõhustada sisekontrollisüsteemide arendamist riigiasutustes suurendades teenistujate teadmisi ja oskusi. Koolituse käigus saavad osalejad praktilisi teadmisi ja arendavad oskusi olemasolevate protsesside tõhususe hindamiseks, täiendamiseks ja ajakohasena hoidmiseks ning puuduvate protsesside välja kujundamiseks. Koolituse järgselt on teenistujatel teadmised sisekontrollisüsteemi protsesside kujundamise võimalustest ja olulisusest asutuse juhtimisel, igapäevase töö korraldamisest asutuse eesmärkide täitmisel, nad mõistavad oma rolli avaliku sektori usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutavuse tagamisel pakkudes tõhusalt heal tasemel teenuseid ning välistades avalike ressursside raiskamist. Koolituse eesmärgiks on tagada, et osalejad mõistavad sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi seoseid, st sisekontroll ei ole asi iseeneses, samuti nagu ka protsessid, kvaliteediauditid jm – need peavad moodustama ühtse terviku. Pakkuja ülesandeks on arendada programm, mis on atraktiivne ja uuenduslik nii vormis kui sisus. 1 akadeemiline tund = 45 min 3. Koolituse sihtrühm ja grupi suurus Koolitus on eelkõige suunatud ametiasutuste ja hallatavate asutuste sisekontrollisüsteemi kujundamise (rakendamise) ja tõhustamisega seotud teenistujad (näiteks arendusjuhid, kvaliteedispetsialistid ja -juhid, protsessijuhid, teenuste juhid), asutuste juhid ning sisekontrollisüsteemi tõhususe hindajad (siseaudiitorid). Indikatiivselt osaleb ühes koolitusgrupis ca 40 inimest. Täpsed gruppide suurused ja tellitavate gruppide arv lepitakse tellija ja pakkuja vahel kokku lepingu täitmise jooksul. Kui tellija poolt lepingu täitmise käigus hinnatav koolitusvajaduse maht on väiksem, siis on tellijal õigus tellida koolitusi vähendatud mahus. Lõplikud mahud täpsustakse lepingu täitmise käigus. 4. Koolitusprogrammi sisu Pakkuja arvestab programmi koostamisel tellija poolse nägemusega ja koostab tervikliku programmi. Pakkuja võib teha ettepanekuid rõhuasetuste seadmiseks, nagu see on vajalik tellija poolt seatud eesmärkide paremaks saavutamiseks. Programmi koostamisel võib teemafookusi lisada. Koolituse indikatiivne kogumaht on kontaktõppe vormis 12 akadeemilist tundi, mis on jaotatud kahele koolituspäevale. Kontaktõppele lisaks võib programm sisaldada ettevalmistavat või õppele järgnevaid järeltegevusi. Programmi lõplik ülesehitus, detailne ajakava ja meetodid lepitakse kokku poolte vahel kirjalikult lähtudes hankedokumentidest ja pakkuja poolt tehtud pakkumusest. Programmi koostamisel kirjeldab pakkuja iga teema omandamisega seotud oodatavad tulemused. Tellija nägemus koolituse teemadest: - Organisatsiooni valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi seosed ja hea valitsemise põhimõtted2. - Sisekontrollisüsteemi olemus, tähendus ja tõhustamise kasutegur asutuste juhtidele ja teenistujatele. Ülevaade kolme kaitseliini põhimõttest. - Sisekontrollisüsteem kui juhtimisinstrument, abivahend eesmärkide saavutamisel ja teenuste korraldamise parendamisel, kokkupuutepunktid juhtimissüsteemiga. - Riskijuhtimise roll organisatsiooni juhtimises ja seosed sisekontrollisüsteemiga. Riskide teadvustamise vajadus, lähtumine riskidest/riskide hindamise tulemustest. Riskide haldamine ja maandamine. - Osapoolte vastutusjaotus ja rollid sisekontrollisüsteemide kujundamises, rakendamises ja tõhustamises. Erinevate osapoolte koostöö ja sidusus. - Sisekontrollimeetmed, ülesehitus ja põhimõtted, mida järgida. Protsesside tõhus ülesehitus. - Sisekontrollisüsteemi järjepidev tõhustamine. Kuidas ja millest alustada ning millised etapid läbida. - Sisekontrollisüsteemi toimivuse seire, aruandlus ja hindamine. Meetodid ja rollid. Lepingu täitja peab peale esimese koolituse läbiviimist järgnevate koolituste ettevalmistamisel jooksvalt arvestama koolitustelt saadud tagasisidega, sh tellija ettepanekutega ja sellest lähtuvalt programmis vajadusel muudatusi tegema. Koolitus peab sisaldama praktilisi harjutusi, arutelusid jmt, mida pakkuja oma pakkumuses kirjeldab. Koolituse teemasid tuleb näitlikustada praktiliste igapäevaste näidetega. Häid näiteid saab tuua ka laiemalt avaliku sektori asutuste (ja erasektori) praktikast kui need on asjakohased. 2 Juhendmaterjalid on kättesaadavad: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus/organisatsioonide-juhtimiskvaliteet Lepingu täitja kogub vajadusel (kui see haakub lepingu täitja metoodiliste lahendustega) osalejatelt koolitusteks sisendit koolituspäevale eelnevalt (näiteks teeb ülesandepüstitusest lühikese video, saadab osalejatele enne koolitust). Koolituse rõhuasetuste seadmiseks võib küsida ootuste kohta koolitusele, seniseid praktikaid sisekontrollisüsteemi kujundamisega ja konkreetseid kaasuseid, juhtumeid või olukordi, mida osalejad soovivad koolituspäeval käsitleda. Samuti võib paluda osalejatel teha koolituspäevaks iseseisva tööna ettevalmistusi. Koolituse läbiviimisel ja programmi koostamisel tuleb arvestada Rahandusministeeriumi 2011. a sisekontrollisüsteemi ühtsete kriteeriumite, rakendamise ja hindamise juhenditega3. Juhendi sisu kasutada valideeritult, arvestades, et lepingu täitja ülesandeks on juhend kaasajastada, uuendada ja organisatsioonipõhiste kaasustega rakendatavaks muuta. 5. Koolituse metoodika Koolitus peab olema üles ehitatud innovaatiliselt ja kaasahaaravalt ning toetama parimal võimalikul viisil koolituse eesmärkide saavutamist ning iga osaleja kaasatust õpiprotsessi. Sellest lähtuvalt esitab pakkuja pakkumuses koolituse metoodika(d) ja koolituspäevade ülesehituse kirjelduse. Koolituspäevad peaks jagunema loengute ning praktiliste ja kaasavate aktiivõppemeetodite vahel. Koolitused viiakse läbi saalikoolitusena Tallinnas (vajadusel ka Tartus). Lepingu täitjal on valmisolek programmi edasiandmiseks e-õppe vormis (lepitakse eraldi tellija ja lepingu täitja vahel kokku). Metoodika peab võimaldama aktiivselt kaasa mõelda, analüüsida, mõtestada ja samastuda situatsioonidega ning leida näpunäiteid probleemide edukaks ületamiseks või keerukates küsimustes parimate võimalike lahenduste leidmiseks. Näiteks võivad osalejad koolituse käigus jagada üksteisele praktilisi kogemusi, arutleda osapoolte rollide üle, hinnata enda asutuse mõnda juhtimisprotsessi. Lisaks võib programm sisaldada iseseisvat tööd koolituspäevade vahelisel ajal konkreetsete sisekontrollisüsteemi elementide läbimõtestamiseks või koolituspäevade järgselt õpitu kinnistamiseks. Lõplik metoodika ja koolitusmaterjalid kooskõlastatakse tellija ja lepingu täitja vahel kirjalikult. Kuna koolitus korraldatakse mitmele grupile, arvestab pakkuja järgnevate gruppide koolituse ettevalmistamisel jooksvalt koolitustelt saadud tagasisidega (tagasiside tehakse koolituse järgselt kättesaadavaks ka tellijale) ja sellest lähtuvalt vajadusel viib sisse täiendused metoodikas, sisus ja/või korralduses. Koolitussprogrammi läbiviimisel on metoodiliselt olulised järgmised põhimõtted: 1) arvestamine kaasaegsete täiskasvanukoolituse põhimõtetega ning meetoditega; 2) aktiivset osalemist eeldavate õppemeetodite4 kasutamine (sh grupitööd, juhtumite arutelud jms); kasutatavad meetodid loovad osalejatele õpiolukorra, kus kõigil osalejatel on võimalus kaasa rääkida, arutleda, mõtestada ja õpitavat oma igapäevaprobleemide ja ülesannetega seostada; 3) oluline on koolitusel maksimaalselt ära kasutada grupis olevat potentsiaali (st kogemuste jagamine ja üksteiselt õppimine); 4) läbivalt interaktiivsete ja uuenduslike arengumeetodite kasutamine kogu õppeprogrammi vältel (nt kaasused, arutelud, grupitööd, simulatsioonid, reflektsioon jmt). 5) kui tehakse rühmatöid, kaaluda roteeruvaid gruppe, kui see soodustab osalejate kogemuse jagamist ja dialoogi teket teiste asutuste osalejatega. 3 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/riigihaldus/organisatsioonide-juhtimiskvaliteet 4 Aktiivõpe (active learning) – õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õppijad situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. 6. Koolituste korraldus ja ajakava Pakkuja esitab oma nägemuse koolituste tegevus- ja ajakavast, see tähendab, et pakub välja võimalikud koolitusajad nädala (võimalusel kuupäeva) täpsusega, arvestades järgnevaga: 1) Pakkuja tagab valmisoleku esimese koolitusgrupi läbiviimiseks veebruar 2023; järgnevale kahele grupile esitab koolitaja pakkumuses ajakava märts-mai 2023.a ja neljandale grupile september- oktoober 2023. 2) Koolitused toimuvad esimese eelistusena saalikoolitustena, kui tekib vajadus teha koolitus veebis, on lepingu täitja valmis koolitusprogrammi läbiviimiseks veebiplatvormil, rakendades aktiivõppe meetodeid. 3) Ühele koolitusgrupile toimub koolitus ca 12 akad/h (jaotada kahele päevale). Indikatiivne koolituse ajakava on järgnev: 1. päev 09.00-09.15 – Kogunemine, kohvipaus 09.15-10.45 – Koolitus (2 ak tundi) 10.45-11.00 – Kohvipaus 11.00-12.30 – Koolitus (2 ak tundi) 12.30-12.45 – Kohvipaus 12.45-14.15 – Koolitus (2 ak tundi) 2. päev 09.00-09.15 – Kogunemine, kohvipaus 09.15-10.45 – Koolitus (2 ak tundi) 10.45-11.00 – Kohvipaus 11.00-12.30 – Koolitus (2 ak tundi) 12.30-12.45 – Kohvipaus 12.45-14.15 – Koolitus (2 ak tundi) 4) Koolituspäevade planeerimisel vältida pühade eelseid ja järgseid päevi ja koolivaheaegu (27.02- 5.03.2023; 4.04-30.04.2023; 23.10.-29.10.2023). 5) Täiendav koolitusvajadus lepitakse poolte vahel kokku (sh ajakava) lepingu täitmise käigus kirjalikult. 7. Koolitusmaterjalid Koolitustel kasutatav õppematerjal peab sisaldama praktilist ja visuaalselt esitatud kokkuvõtet olulisest infost ning sisaldama viiteid täiendavatele materjalidele, mis tulevad koolitusprogrammis omandatud teadmiste rakendamisel kasuks ning aitavad uusi teadmisi kinnistada. Koolituse läbiviija teeb materjalid osalejatele kättesaadavaks. Loodud koolitusmaterjalid ja õigused kasutamisele antakse tellijale üle. Õppematerjal peab põhiosas olema eesti keeles. Viidatav või lisatav täiendav lugemismaterjal võib olla inglise keeles. Koolitusmaterjalid ning nende täiendamine/muutmine kooskõlastatakse tellija ja lepingu täitja vahel lepingu täitmise käigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Koolituste tehniline korraldus ja tingimused Koolituse toimumiskoht ja korraldus peavad toetama koolituse eesmärkide saavutamist: 1) koolitused viiakse Tallinnas võimalusel läbi ühisministeeriumis (Suur-Ameerika 1) (võimaluse täpsustab tellija kui kuupäevad on kokku lepitud) ja lisaks esitab pakkuja vähemalt ühe täiendava koolitusruumi Tallinnas ja ühe Tartus. Koolitusteks pakutavad ruumid peavad mugavalt koolitusgrupi mahutama ja võimaldama rühmatöödeks vajalikku ruumipaigutust ja soovituslikult asuma hästi ligipääsetavas piirkonnas, kuhu on hea ligipääs ka ühistranspordiga. 2) Pakkumuses esitatud koolituskohtade (sh virtuaalkeskkonna/virtuaalkeskkondade) valik ei piira lepingu täitmise käigus koolitusmoodulite läbiviimist koolituskohtades, mida ei ole pakkumuses esitatud, kuid mis vastavad koolituskohale esitatud nõuetele ja jäävad pakutud eelarve piiresse. Vastavad kooskõlastused tehakse tellija ja lepingu täitja vahel lepingu täitmise käigus. 3) Lepingu täitja tagab a. tehnilised ja muud abivahendid nagu märkmepaberid, kirjutusvahendid ja -paberid, infosildid, nimesildid osalejatele jms; b. vajadusel koolitusmaterjalide printimise, paljundamise, komplekteerimise, jaotamise osalejatele koolituspäevade käigus, eelistatud on koolitusmaterjalide edastamine e-posti teel; c. osalejate allkirjade kogumise registreerimislehele (dokumendid edastatakse tellijale); d. vajadusel virtuaalkeskkonna (edastatakse virtuaalse koolitusruumi link); virtuaalkeskkonnas toimuval koolitusel tagama osalejatele tehnilise toe kogu koolituse vältel; e. osalejatelt tagasiside kogumise (vajadusel teeb meeldetuletusi); f. tõendite/tunnistuste väljaandmise ja edastab need koolituse järgselt osalejatele. 4) Pakkumus peab sisaldama koolituspäevade jooksul osalejatele vähemalt 3 kohvipausi (sh kohv, tee, soovitavalt tervislikud suupisted) 5) Koolitustest teavitamine ja gruppide komplekteerimine on tellija ülesanne. Lepingu täitja ülesanne on kutse ja lühikese koolituse tutvustusvideo produtseerimine (kuni 3 min), vajadusel kontaktide koondamine teavitustegevuseks ning koolitusgruppide täitumisele kaasa aitamine. 6) lepingu täitja peab tagama tegevustest teavitamise, koolitusprogrammi ning koolitusmaterjalide ja ruumi vastavuse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ sätestatule (nt materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logo lisamine, ruumi plakatite ettevalmistamine ja lisamine jne); 7) teiste ülesannete täitmise, mida ei ole riigihanke alusdokumentides otseselt kirjeldatud, kuid mis on oma iseloomult vajalikud koolitusprogrammi eesmärgipäraseks läbiviimiseks ja tulemuse saavutamiseks. 9. Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamine Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhend koostati Rahandusministeeriumi poolt 2011. a. Antud hanke üheks eesmärgiks on juhend uuendada ja muuta kasutajasõbralikuks (lisatud hanke dokumentidele). Juhendmaterjal peab tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud sisekontrolli põhimõtetele ja arvestama Eesti poliitikakujundamise protsesside, õigusliku raamistiku ja üleüldise kontekstiga. Põhimõtteid selgitatakse näidete kaudu. Pakkuja ülesanded: 1) uuendada juhendmaterjal, mis aitaks eelkõige täidesaatva võimu asutustel, aga ka ülejäänud keskvalitsuse tasandite asutustel sisekontrollisüsteeme tõhusalt rakendada, sh sisaldaks viiteid toetavatele näidetele. Juhendis luuakse selgemad seosed sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi osade vahel. 2) Koguda näiteid, kaasusi avaliku sektori asutustest intervjuude käigus, mida vajadusel täiendavalt valideeritakse. 3) Koondada juhendmaterjal visuaalselt hästi hoomatavasse ja kasutajasõbralikku vormi. Lisaks võib lepingu täitja võib teha täiendusettepanekuid ka sisekontrollisüsteemi ühtsete kriteeriumite ja hindamise juhendmaterjalidesse5. Pakkuja lähtub pakkumuse koostamisel tingimusest, et juhendmaterjalide uuendamisel viiakse läbi vähemalt 2 fookusgrupi intervjuud (orienteeruvalt 8-15 osalejat) ning 1 valideerimisseminar (kui metoodiliselt vajalik). Valideerimisseminarile kaasatakse veidi laiem praktikute ring (võimalik koondada kaasatavate ring erinevate võrgustike liikmete baasil, nt siseauditi osakondade juhatajad, organisatsioonide arendusosakondade töötajad). Juhendmaterjal on suunatud ametiasutuste ja hallatavate asutuste sisekontrollisüsteemi kujundamise (rakendamise) ja tõhustamisega seotud teenistujatele (näiteks arendusjuhid, protsessijuhid, teenuste juhid), sisekontrollisüsteemi tõhususe hindajad (siseaudiitorid) ning asutuste juhid. Pakkuja esitab pakkumuses omapoolsed ettepanekud, milliste meetoditega juhendit uuendada ning kuidas juhendit vormiliselt kasutajasõbralikumaks muuta. 5 Kättesaadavad eespool viidatud Rahandusministeeriumi veebilehelt. Väikeost „Sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitus riigi ametiasutustele“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Rahandusministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Riin Kobin, telefon 611 3008, e-post: [email protected] Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ (R-10 ORGINST, SFOS tunnusega 3) Teenuse CPV kood: 80500000-9 koolitusteenused (sotsiaalteenused) 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on sisekontrollisüsteemi rakendamise koolituse väljatöötamine ja läbiviimine ning sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamine. 2.3. Täitmise koht: Tallinn ja Tartu. 2.4. Tähtaeg ja/või ajakava: lepingu täitmise eeldatav tähtaeg koolituste läbiviimiseks on 30.11.2023. Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamise tähtaeg on 29.09.2023. 2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab koolitusprogrammi välja töötamiseks ja läbiviimiseks esitama projektimeeskonna, mis koosneb vähemalt projektijuhist ja ühest (1) koolitajast. 3.2. Projektijuht peab omama antud väikeostu tähtajale eelneva nelja (4) aasta jooksul vähemalt kolme (3) koolituse korraldamise kogemust. 3.3. Koolitajal peab olema 3.3.1.vähemalt kolmeaastane kogemus sisekontrollisüsteemide väljatöötamise, nõustamise ja siseauditeerimise valdkonnas; 3.3.2.vähemalt 56 akadeemilise tunni mahus läbi viidud koolitusi kas sisekontrollisüsteemide või siseauditeerimise ja riskijuhtimise teemadel antud väikeostu tähtajale eelneva viie (5) aasta jooksul. 3.3.3.bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, lisa 2); 4.2.2. Teenuse kirjelduse alljärgnevates osades lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest: - esialgne koolitusprogramm; - koolituse läbiviimise metoodika; - sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamise aja- ja tegevuskava ning ettepanekud, milliste meetoditega juhendit uuendada ja kuidas seda vormiliselt kasutajasõbralikumaks muuta. - projektijuhtimise kirjeldus; 4.2.3. Meeskonnaliikmete CVd etteantud vormil (lisatud pakkumuskutsele, lisa 4). 4.2.4.Teenuse kirjeldus ja vormid peavad sisaldama pakkumuse hindamiseks vajalikke andmeid. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektroonselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 19.01.2023 kell 09.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesolevas dokumendis esitatud hindamiskriteeriumitest. Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid 1. Esialgne koolitusprogramm 30 2. Koolituse läbiviimise metoodika 20 3. Juhendi uuendamise aja- ja tegevuskava 10 4. Pakkumuse maksumus (ühe koolituse läbiviimise ja juhendi 40 uuendamise hind km-ta) KOKKU 100 5.9.1 Esialgne koolitusprogramm – maksimaalselt 30 punkti Pakkumuses on põhjalikult kirjeldatud esialgset koolitusprogrammi (sh teoreetilise 30 punkti osa ja praktiliste harjutuste omavahelisi seoseid) ning teemakäsitlus on selgelt seostatud tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega. Koolitusprogramm kokku moodustab tervikliku käsitluse ning on üles ehitatud praktilise väljundi keskselt. Programmi ajaline ülesehitus on proportsionaalne taotletavate eesmärkide ja/või õpiväljunditega. Pakkumuses esitatud esialgne koolitusprogramm on valdavalt seostatud tehnilises 20 punkti kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega. Programmi teoreetilise osa ja praktiliste harjutuste seostes on ebaselgeid kohti. Programmi ajaline ülesehitus on valdavas osas proportsionaalne saavutatavate eesmärkide ja/või õpiväljunditega. Pakkumuses esitatud esialgne koolitusprogramm on aimatavas seoses tehnilises 10 punkti kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud. Programmi ajaline ülesehitus tekitab mitmeid küsimusi ning võib kahelda, kas ajaline jaotus toetab saavutatavaid eesmärke ja/või õpiväljundeid täielikult. 5.9.2 Koolituste läbiviimise metoodika – maksimaalselt 20 punkti Pakkumuses on põhjalikult selgitatud metoodilist lähenemist ning rõhuasetus on 20 punkti läbivalt praktilisel poolel. Programmiline ülesehitus toetab uute teadmiste ja oskuste omandamist parimal võimalikul viisil. Metoodilise lähenemise kirjelduse põhjal võib järeldada, et metoodika toetab 10 punkti õpieesmärkide saavutamist, kuid kirjeldus on pealiskaudne. Meetodite kirjeldus ei võimalda hinnata nende sobivust õpieesmärkide saavutamise 5 punkti osas, kirjeldus või seosed puuduvad (tegemist loeteluga). 5.9.3 Juhendi uuendamise aja- ja tegevuskava - maksimaalselt 10 punkti Pakkumuses on põhjalikult selgitatud sisekontrollisüsteemi juhendmaterjali 10 punkti uuendamise metoodilist lähenemist. Pakkumuses sisalduvad ettepanekud, kuidas juhendit vormiliselt ja sisuliselt kasutajasõbralikumaks muuta. Pakutud aja- ja tegevuskava on hästi läbimõeldud ja põhjalikult lahti kirjutatud. Kirjelduse põhjal võib järeldada, et pakutud lahenduste abil on võimalik 5 punkti juhendmaterjali uuendada, kuid kirjeldus on pealiskaudne ja ei sisalda kõigi tegevuste osas selgitusi ja/või pole pakutud ajakava tellija vaates realistlik. 5.9.4. Pakkumuse maksumuse hindamine Pakkumuse maksumuse hindamisel omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte kõige madalama maksumusega pakkumusele. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: kõige madalam pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) 40. Maksumuse puhul hinnatakse pakkumuse maksumust ilma käibemaksuta. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Koolitusprogrammi väljatöötamine Projektijuhtimise tasu Koolitaja tasu Koolitusmaterjalid osalejatele Koolitusruumide rent sh Tallinna koolitusruum sh Tartu koolitusruum Kohvipausid osaleja Juhendmaterjali uuendamine Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Lisa 3 väikeostule TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/198-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitusprogrammi väljatöötamine, koolituste läbiviimine ja sisekontrollisüsteemi rakendamise juhendi uuendamine lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud töövõtja poolt … (kuupäev) esitatud pakkumuses. 1.2. Teenus tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest. Projekti number 2014-2020.12.01.003.01.15- 000. Tellija võib lepingu alusel täiendavalt tellitud töid rahastada ka riigieelarvest või teistest välisvahenditest. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30.11.2023, arvestades esimese koolituspäeva toimumisega indikatiivselt jaanuaris ning viimase koolituspäevaga hiljemalt novembris 2023. Sisekontrollisüsteemi rakendamise juhend uuendatakse hiljemalt 28.04.2023. Tööde teostamise täpsem ajakava on toodud töövõtja pakkumuses ja vajadusel lepitakse poolte poolt eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatavaks kogumaksumuseks on [numbritega] eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Kogumaksumust arvestatakse ühikuhindade alusel. 3.2. Kui tellija tellib täiendavaid koolitusi uutele koolitusgruppidele lähtutakse tasu maksmisel pakkuja poolt hinnapakkumuses märgitud ühikuhindadest (v.a ruumide rendi osas kui ruumi võimaldab tellija). 3.3. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel järgmiselt: 3.3.1. pärast esimese koolituse läbiviimist (numbritega) eurot; 3.3.2. pärast teise koolituse läbiviimist (numbritega) eurot; 3.3.3. pärast kolmanda koolituse läbiviimist (numbritega) eurot; 3.3.4. pärast neljanda koolituse läbiviimist (numbritega) eurot; 3.3.5. pärast juhendi uuendamist (numbritega) eurot. 3.4. Juhul, kui tellija koolituse läbiviimiseks ruumi ei võimalda, lisandub punktides 3.3.1-3.3.5 toodud summadele koolitusruumi rendi tasu iga koolituskorra kohta vastavalt: 3.4.1. (numbritega) eurot Tallinna koolitusruumi eest; 3.4.2. (numbritega) eurot Tartu koolitusruumi eest. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikeostu dokumentide ja esitatud pakkumusega. 4.1.2. tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole väikeostu dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.1.3. meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad isikud, kes vastavad väikeostu dokumendis sätestatud tingimustele; 4.1.4. tagama, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete koosseis (arv) lepingu täitmise käigus ei vähene, kusjuures töövõtjal on õigus kaasata meeskonda täiendavaid liikmeid kui muudatused on tellijaga kooskõlastatud. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. andma töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes; 4.3. Töövõtjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 4.4. Töövõtja kohustub töö vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud sümboolikat. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus]; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] Lisa 4 väikeostule CV vormid1 Projektimeeskonna CV vorm Koolitaja Ees- ja perekonnanimi ja roll projektis Omandatud kraad, diplom Kogemus sisekontrollisüsteemide väljatöötamise, nõustamise ja siseauditeerimise valdkonnas: Organisatsioon/ Aeg Ametikoht/projekt Põhiülesanded ja vastutus kontaktisiku tel ja e-post Koolitamiskogemus (vajadusel lisada ridu): Koolituse/kursuse nimi Koolituse/kursuse maht Organisatsioon/ akadeemilistes tundides kontaktisiku tel ja e-post 1. 2. 3. 4. 5. 1 CV vormil esitada andmed meeskonnaliikmete kohta, mis tõendavad vastavust väikeostu dokumendi punktis 3 toodud nõuetele Projektijuht Koolituste korraldamise kogemus: Koolituse/kursuse nimi Aeg Organisatsioon/ kontaktisiku tel ja e-post 1. 2. 3. Informatsioon ja projektimeeskonna liikmete CV-d peavad olema esitatud mahus, mis võimaldavad kontrollida nõuetele vastavust.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel