Rahandusministeerium · 9. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
09.01.2023 nr 11
Regionaalarengu programmi aastateks 2023–
2026 kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Regionaalarengu programm aastateks
2023–2026“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa: Regionaalarengu programm aastateks 2023–2026
Riigihalduse ministri {regDateTime}
käskkirja nr {regNumber}
Lisa
Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine
eesmärk
Valdkonna -
arengukava/
Programmi nimi Regionaalpoliitika programm
Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad,
kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond.
Programmi periood
4 aastat (2023–2026)
Peavastutaja Rahandusministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma -
valitsemisala
asutused)
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
1.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................................. 3
2. Positiivsed arengud valdkonnas .......................................................................................................... 4
3. Olulised tegevused .............................................................................................................................. 5
4. Programmi tegevused ......................................................................................................................... 5
Tegevus 1.1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 6
Tegevus 2.1. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 10
Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 13
5. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 16
Sissejuhatus
Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid
Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programm hõlmab:
1) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist;
2) ruumilise planeerimise ja jätkusuutliku maakasutuse edendamist kohalikul ning riiklikul
tasandil;
3) regionaalpoliitika kujundamist ja regionaalarengu suunamist.
Kohalike omavalitsuste poliitika, ruumilise planeerimise korraldamine ja regionaalareng on seotud
lisaks tulemusvaldkonnale „Tõhus riik“ ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate
arengukavadega. Regionaalpoliitika programmi eesmärgid saavutatakse suures osas muude
programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika, maaelupoliitika jm) kaudu. Regionaalpoliitika
programm hõlmab Rahandusministeeriumi valitsemisala meetmeid ja tegevusi. Regionaalpoliitika
programmi abil tagatakse muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine.
Regionaalpoliitika programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
„majandus ja kliima“, „ruum ja liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike muutuste
saavutamisse.
Programmi alusdokumendid:
● Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”
● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022-2023;
● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;
● Ruumilise planeerimise roheline raamat;
● Eesti regionaalse arengu tegevuskava;
● Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021-2027 ning
perioodi 2021-2027 Interreg programmide programmdokumendid;
● Maakondade arengustrateegiad, maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste
arengukavad ja üldplaneeringud.
2
Joonis 2. Regionaalpoliitika programmi struktuur
1.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava
2023 2024 2025 2026 2035
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Harju maakonna elanike
osakaal Eesti rahvaarvust 44,7 45,1 45,5% 45,8% 46,4% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8%
(%), ≤
Väljaspool Harju
maakonda loodud SKP 37,3% 38,1% 37,3% 36,8% 37% 37% 37% 37% 37%
osakaal Eesti SKPst (%), ≥
Kohaliku omavalitsuse
institutsiooni
57% 58% 59% 58,8% 57,6% 60% 60% 60% 60%
usaldusväärsus elanike
seas, %, >
Kinnisvara hindade
regionaalne erinevus
(Harju-, Tartu-,
5,1 5,1 5,1 4,6 5 5 5 5 5
Pärnumaa vs ülejäänud
Eesti keskmine,
kordades), ≤
Elukeskkonnaga rahulolu
Eestis, %, > - - 84,5% - 85% 85% 85% 85% 85%
Elukeskkonnaga rahulolu
piirkondlikud erinevused:
kõrgeima ja madalaima - - 29 - 29 29 29 29 29
detsiili KOVide vahe,
(protsendipunkt), <
3
Kohalike omavalitsuste
kulude osakaal
24,2% 25,4% 23,3 24,4% 25% 25% 25% 25% 30%
valitsussektori kuludest, %,
≥
Programmi eelarve 2021 2022RE 2023 Muutus Muutus,
täitmine tegevuste RE RE %
lõikes, tuh eurot 2024 2025 2026
Regionaalpoliitika -87 -124 -127 -128 -149 -147
programm 939 721 540 -2 818 2% 845 244 320
Tegevus: Regionaalpoliitika,
piirkondade ja piiriülese -85 -120 -121 -124 -144 -142
koostöö areng 658 101 148 -1 046 1% 307 698 767
Tegevus: Kohalike
omavalitsuste poliitika ja
finantseerimine -3 477 -2 636 -2 641 -2 645
Tegevus: Ruumilise
planeerimise poliitika
kujundamine ja korraldamine -2 281 -4 620 -2 915 1 705 -37% -1 902 -1 905 -1 908
Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arengu tegevuse kulude eelarvest 99% antakse
toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalse arengu tegevuskavale
töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest
tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks
eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika
2. Positiivsed arengud valdkonnas
Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste
võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks.
Piiriülene koostöö: nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam
meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade
ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 319 Eesti
osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti
ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud.
Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud
2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning 2021. aastal koostamisel
olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande
ruumiplaneerimist käsitlevas osas[1]. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise
poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies.
1
https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika
4
3. Olulised tegevused
Regionaalse arengu tegevuskava rakendamine:
- EL 2021-2027 struktuurivahendite majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgil
regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine.
- Interreg programmide 2021-2027 elluviimine.
- Ida-Viru õiglase ülemineku kava koostamine ja selle alusel kavandatud toetusmeetmete
ettevalmistamine ja elluviimine.
- Erinevate ministeeriumide poolt välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete
väljatöötamisel ja elluviimisel nende regionaalse mõju koordineerimine ja piirkondlike
eripäradega arvestamine, et tagada nende toetavat mõju regionaalse ebavõrdsuse
vähendamisele, avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja parandada sealsete ettevõtete
konkurentsivõimet.
- Riigieelarveliste regionaalarengu meetmete ümberkorraldamine perioodiks 2023-2027, mis
hõlmab vahendite killustatuse ja halduskoormuse vähendamist, maakondliku tasandi
vastutuse suurendamist, meetmete sisu ja eelarvejaotuse regulaarse ülevaatamise süsteemi
juurutamist.
Piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele
suunatud regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojektide läbiviimine (eelduslikult
Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis), mis toetab regionaalse arengu tegevuskava rakendamist.
Kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside arendamine, omavalitsuste vahelise
koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamine, detsentraliseerimine ja selle
toetamiseks kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmine ning kohalike
omavalitsuste rolli suurendamine kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel.
Kohaliku omavalitsuse arengu tulevikustsenaariumite koostamine, mille raames viia läbi
omavalitsusmudeli uuendamisele suunatud tegevusi (regulaarsed arutelud, katseprojektid,
uuenduslike lahenduste kogemustest õppimine, uute trendidega arvestamine jm).
Rahandusministeerium, kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskus, panustab läbi eri- ja
teemaplaneeringute ning uuringute transpordi, keskkonna ja regionaalpoliitika programmide
täitmisesse (nt Suure Väina püsiühendus, Haljala-Kukruse 2+2 maantee, Liivi lahe
meretuulepargi elektriühenduse ja Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringud ning Pärnu jõe
ja Harju maavarade maakonna teemaplaneeringud, uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2040+“
alusuuring „Trendide ruumilise mõju analüüs“).
Tegevused ruumilise planeerimise tõhustamiseks – planeeringute digipöörde elluviimine (sh
planeeringute ruumiandmete kättesaadavuse tagamine, menetluste tõhustamine
digilahendustega) koos asjakohaste õigusaktide muudatustega planeerimise lihtsustamiseks.
4. Programmi tegevused
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;
Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Meede 1. Regionaalareng
5
Tegevus 1.1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng
Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide
Eesmärk:
saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Valdkonnapoliitiliste
st toetusmeetmetest
75% 75% 75% 75% 75%
väljapoole Harju
(KOV) (KOV) (KOV) (KOV) (KOV)
maakonda KOVdele - - -
46% 50% 60% 60% 60%
ja ettevõtetele
(ev) (ev) (ev) (ev) (ev)
eraldatud toetuste
osakaal, % , >
Maakondade SKP
kasv (15/15, kõigis 15 14/15 6/15 15 15 15 15 15
maakondades)
Keskmiste 12/15
sissetulekute kasv (Hiiu-, 14/15 14/15
kõigis maakondades Saare- ja (Rapla (Lääne
15 15 15 15 15
suurem kui THI Viljandi maa maal
muutus (15/15), %, ≥ maa <2,5%) <-0,4%)
<3,4%)
Regionaalarengu 82-100%
toetusmeetmete (2023.a
eesmärkide 18-49% sihttase 92-
saavutamise tase 2023.a. mest); 100%
(täpsem indeks - 95-100% (2023.a 100% - - -
sihttase
vajab (2020.a sihttase
mest mest)
väljatöötamist), % vahe
eesmärkide
st)
Kasusaanud
- - 10369 13560 2410 2410 - -
ettevõtete arv
Toetuste kaasabil
loodud töökohtade - - 1563 1918 1950 1950 - -
arv
Elukeskkonda
arendavate toetuste - - 27 43 35 35 - -
maht, m€
Piiriülese koostöö
programmides
osalevate Eesti
- - 400 406 200 300 - 400
partnerite arv
(kodanikuaktiivsuse
näitaja)
6
Tegevused:
Väljakutsed:
Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi
ja OECD riikidega võrdluses suured. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu suunas
viimastel aastatel toimunud ei ole. Piirkondlikud erinevused on viimastel aastatel mõnevõrra
vähenenud nii tööjõus osalemise määra, suhtelise vaesuse määra kui keskmiste sissetulekute osas. Ka
rändesaldos on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid, kus
rahvastik rände arvelt mõnel aastal kasvanud (nt Hiiu, Saare, Pärnu maakond), ja mitmes maakonnas
ka teatud maaliste asustuspiirkondade puhul. Muudes olulisemates sotsiaalmajanduslikes
arengunäitajates viimastel aastatel piirkondlike erinevuste vähenemist märgata ei ole.
Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud
regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma
tegevuse mõju regionaalarengule. Välja kujunemata on tegelik praktika pikaajalises strateegias “Eesti
2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste
alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia
Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide
alusel.
Tegevused:
Regionaalpoliitika kujundamine
Regionaalpoliitika peamine eesmärk on aidata kaasa järgmiste tulemuste saavutamisele:
- piirkondade majandusarengu ja hõive tugevnemine;
- teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus toimepiirkonna keskustes;
- maapiirkondade kohandamine väheneva ja vananeva rahvastikuga, inimeste
tagasipöördumise soodustamine väljapoole pealinna piirkonda;
- suuremate linnapiirkondade jätkusuutlik areng;
- piirkondliku ja kohaliku tasandi arendustegevuse tugevnemine;
aktiivsem piiriülene arenduskoostöö kohalikul ja regionaalsel tasandil.
Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega)
elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste
edenemise seirega.
Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu
meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete
mõjude teadlikuks suunamiseks.
Territoriaalse õiglase ülemineku kava ja õiglase ülemineku fondi meetmete väljatöötamise ja
elluviimise koordineerimine.
2023. aasta jooksul käivituvad kõik regionaalvaldkonna EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmeetmed.
7
2023. aastal jätkame Interreg programmide elluviimisega ning lõplikult selgub ELi välispiiri
toetamiseks eraldatud ERFi vahendite kasutamisemudel.
2023. aastast uueneb riigieelarveliste toetusmeetmete rakendamise korraldus, sealhulgas algavad
ettevalmistused maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme toimemudeli muutmiseks
alates 2024. a taotlusvoorust. Uuenev riigieelarveliste toetusmeetmete rakendusmehhanism kehtib
2027. aastani, pärast mida vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide eesmärgid,
eelarvejaotus ja jätkumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt taas üle.
Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja
elluviimisel.
Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade
arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse
soodustamiseks ning teabe jagamiseks.
Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi
arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste
väljakutsete lahendamiseks. 2023. aastal viiakse läbi arenguprogrammid omavalitsusjuhtidele ja
kohalike omavalitsuste finantsjuhtidele, jätkub 2022. aastal käivitunud ettevõtluskeskkonna arengu
programm.
Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate
arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine.
Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide eelnõude regionaalsete mõjudega arvestamise
kontroll ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks.
Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning valdkondlike EL ja OECD töörühmade
tegevuses.
Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna „Jätkusuutlik
linnapiirkondade areng“ lõpphindamine (2023)
Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine
Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu
struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF) ja riigieelarvest.
Rahandusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste
kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on peamiseks
partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab enamiku meetmete puhul rakendusüksuse rolli. Lisaks
Riigi Tugiteenuste Keskusele võivad rakendusüksuseks olla mõnel juhul ka maakondlikud
8
arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud partnerid vastavalt toetuse
spetsiifikale.
Riigi toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on:
- toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutele (Euroopa
Regionaalarengu Fond, ERF, kuni 2023);
- toetus piirkondlikele algatustele tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus Ida-Virumaal tööstusinvesteeringute hoogustamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetamiseks (ERF, kuni
2023);
- toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetamiseks (ERF, kuni 2023);
- toetus kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamiseks (Euroopa Sotsiaalfond, ESF,
kuni 2023);
- toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF)
- toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside
kvootide müügi vahendid);
- maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele;
- toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks;
- toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm);
- toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm);
- väikesaarte programm;
- Ida-Virumaa programm;
- Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks;
- toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks.
2023. aastast käivituvad täiendavad toetusmeetmed:
- toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF);
- toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF);
- toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF);
- toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja
pilootprojektidele (ERF);
- toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF);
- toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF);
- toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (Ühtekuuluvusfond);
- toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase
ülemineku fond, ÕÜF);
- toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF).
Toetusmeetmete puhul on sihiks maakondlike arendusorganisatsioonide vastutuse ja
otsustusõiguse järk-järguline suurendamine ning killustatuse vähendamine, seda nii uute meetmete
kujundamisel kui vajadusel ka seniste toetusmeetmete ümberkorraldamisel.
Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine
Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse
koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi,
Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest.
9
Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames
toetatakse koostööd:
- piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid
- riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;
- piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid.
Eesti ELI välispiiri (Eesti-Vene) programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja
algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata, 2022. a novembrist
jõustus uus määrus, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate
tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia.
Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. Kesk-Läänemere, Läänemere
piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja Espon programmid on EKi poolt heakskiidetud. URBACTi ja
Eesti-Läti programmide heakskiitmist on oodata 2022. a sügisel. Kõik Interreg programmid kas
kuulutasid või kuulutavad esimesed taotlusvoorud välja 2022. aastal.
ELi välispiiriprogrammi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu ning
programmile eraldatud ERFi vahendite kasutamise osas käivad läbirääkimised EKi ja teiste asjaomaste
liikmesriikidega.
Programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid.
Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad
ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-majanduslikud partnerid (nt Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit, mis on endine Mittetulundusühenduste ja
Sihtasutuste Liit).
Eesti-Läti ja Eesti ELi välispiiri programmide rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende
programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses.
Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus.
Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele.
Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus.
Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP
ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt paranev
elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud
regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju
regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate
piirkondade areng.
Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Tegevus 2.1. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik
Eesmärk:
kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus
10
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste
toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de 25% 24% 26% 24% 24% 24% 10% 10%
põhitegevuse tuludest, %
Tasandusfondi mittesaavate KOV-de ja
tasandusfondi saavate KOV-de põhitulu
1 1,22 1 1 1 1 1,20 1
(tulumaks, maamaks ja tasandusfond)
elaniku kohta erinevus, <
Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 0 0 0
Tegevused:
Väljakutsed:
Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal
valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades
(valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja
tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks
väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile
täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.
Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses
arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid
suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste
koostöös – näiteks erivajadustega laste koolid, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike
omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel
määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema
üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel
ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.
Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et
tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline
laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.
Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate
väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust,
asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja
juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste
demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.
Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik
tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja
teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste
edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele
omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine.
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal
finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks
on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale.
Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste
eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate
11
teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate
maksude vahel.
Tegevused:
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine
Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh
suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.
Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate
koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil.
Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring2)
minuomavalitsus.fin.ee veebilehel.
Taotleda vahendeid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike
ühinemiste toetamiseks;
Koordineerida ministeeriumite vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja
tegevuskava elluviimist;
Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning koostada KOV tulevikustsenaariumid
aastaks 2035;
Viia läbi regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojekt;
Toetada KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu.
Tulemus: Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid
tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest.
Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitika kujundamine
Tegevusega tagatakse kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid summas, mille arvutamisel
arvestatakse nende geograafilisi, demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke erinevusi, et tagada
omavalitsuste stabiilne finantsseis ja finantsraskuste tekkimise riskide ennetamine, kestlik
finantsjuhtimine kõikides etappides ning läbipaistev ja adekvaatne finantsinformatsioon selleks, et
omavalitsused suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda.
Keskendumine tulemuste saavutamisele ja teenuste paremaks muutmisele käib samaaegse
maksuautonoomia ja rahastamise sihtotstarbe vähendamisega.
Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja
kvaliteedi parandamiseks,
- andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid
tulumaksu ja tasandusfondi kaudu.
- suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu
suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu.
2
Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed
selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks.
12
Suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel
juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu
instrumentidele õigusliku aluse andmisega.
Edasi arendada rakendust „minu omavalitsus“, muutes rakendus igapäevaseks tööriistaks
kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika
kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega.
Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks
tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole.
Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste
finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Tulemus: Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning
finantsraskustes KOVe ei ole.
Meede 3. Ruumiline planeerimine
Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine
Kvaliteetne ja tasakaalustatud ruumiloome tagab kestliku elukeskkonna ja
Eesmärk:
toetab Eesti arengut.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
2018. aastal või hiljem kehtestatud
4 1 3 3 20 10 3 3
omavalitsuste üldplaneeringud, aasta kohta
Üldplaneeringuid muutvate
104 135 120 80 90 90 90 90
detailplaneeringute arv, <
Keskses planeeringute andmekogus
digitaalselt kättesaadavate planeeringute - - - - 10% 30% 50% 75%
osakaal, >
Tegevused:
Strateegiliste pikaajaliste maakasutust suunavate dokumentide koostamine (üleriigiline
planeering, maakonnaplaneering ja üldplaneering) on ainus haldusmenetlus, mille eesmärk on
erinevate valdkondade arenguvajaduste tasakaalustamine, mitte ühe konkreetse valdkonna
(näiteks transport, muinsuskaitse, looduskaitse või ettevõtlus) ruumivajaduse rahuldamine.
Erinevate valdkondade ruumiliste arenguvajaduste tasakaalustamine võimaldab kasutada
säästlikumalt loodus- ja rahalist ressurssi. Riigi eriplaneeringute eesmärk on leida asukoht suure
riikliku huviga ehitistele ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärk on leida asukoht olulise
ruumilise mõjuga ehitistele.
Väljakutsed:
Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade
otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast,
transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest
ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng,
13
laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike
omavalitsuste tugevus.
Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada
kahanemise ja (valg)linnastumisega seotud probleemide lahendamise vajadust.
Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis.
Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus
maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem
keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud
kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.
Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad-
kliima-ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete
juurutamine, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte
strateegiliste objektide asukohad jms. Vajalik on Eesti keskse ruumilise arengudokumendi -
üleriigilise planeeringu algatamine.
Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike
omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid koostab 2022. aasta seisuga ligi 60
kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2022. aastat.
Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamist
kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele
ruumiplaneerimise lahendustega.
Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada
planeeringute koostamist ning planeeringuandmete kättesaadavust ja kasutamist.
ruumiplaneerimise lahendustega.
Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi
tuuleparkide planeerimisel ja leida lahendusi takistuste elimineerimisel, sh tööjõu puudusele.
Tegevused:
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine
Teenuse eesmärk on planeerimispraktika arendamine kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:
Välja töötada viisid taastuvenergeetika ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise kiirendamiseks ja kestlikuks planeerimiseks riigi tasandil ja kohalikul tasandil.
Rakendades tõhusaid ning kestlikku arengut soosivaid planeerimise võimalusi saab lahendada
energiakriisi ja toetada rohepööret;
Kestliku arengu põhimõtetest lähtuva ruumilise planeerimise tagamiseks tuleb tiheda
asustusega alasid tugevdada ning töötada välja kestliku ruumiplaneerimise ja maakasutuse
põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse osas;
Leida võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti, arhitekti positsiooni
tugevdamiseks. Samuti leida lahendused pädevuse tagamiseks asutustes ja ametites, mis osalevad
igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse
andjana;
14
Kujundada planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks
kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi
konkreetses asukohas;
Koostada ja pidevalt ajakohastada vajalikud riiklikud planeeringud riiklike ruumivajaduste
määratlemiseks ning riikliku tähtsusega ehitiste asukohavalikuks;
Viia ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud
parendusvajaduste realiseerimiseks.
Suurendada kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste talumishuvi ettevõtluse
arendamisel ning tagada otsuste läbipaistvus ja arendajate võrdne kohtlemine, töötades välja
vajalikud valdkondlikud regulatsioonid ning meetmed. Riigikogus on vastu võetud regulatsioon
tuuleparkidest põhjustatud häiringu hüvitamiseks elanikele ja kohalikele omavalitsustele.
Lahendamist vajavad kaevandustest jt objektidest põhjustatud häiringu hüvitamised.
Töötada välja ja viia ellu lahendused kahanevate asulate vähenenud rahvaarvuga
kohanemiseks, et luua kvaliteetne elukeskkond, toimiv kinnisvaraturg ning tagada hea avalike ja
kaubanduslike teenuste kättesaadavus. Toimub OECD projekti SPADAPT - Adapting to shrinkage
and ageing through spatial interventions (Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis)3[1] tulemuste
rakendamine. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks, tasakaalustatud ruumilise arengu ja
kvaliteetse elukeskkonna edendamiseks osaletakse koostöös teiste ministeeriumite ja
valitsusasutustega erinevate sekkumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, mille eesmärk on
kahaneva rahvaarvaga kohanemine.
Kohalike omavalitsuste tegevuse toetamine läbi nõustamise, juhendamise ja
koolitamise;
Detailplaneeringute praktika suunamiseks on koostatud juhend „Nõuandeid
detailplaneeringu koostamiseks“4;
Planeerimisõiguse muudatuste ettevalmistamine ja muudes seonduvates
õigusloomeprotsessides osalemine;
Rahvusvahelistes võrgustikes osalemine riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja
makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises osalemiseks;
Planeeringumenetluste kiirendamine ja lihtsustamine nii õiguslike kui digilahenduste abil:
Planeeringute keskse andmekogu juurutamine planeeringute kättesaadavuse tagamiseks
(sh varem kehtestatud planeeringute tagantjärele digiteerimine).
Viia läbi andmekogusse kantavate planeeringuliste mõistete definitsioonide ja andmete
uuring.
Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi analüüsimine ja arendamine, et tagada
tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine.
Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja
töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise jätkuv arendamine ning parem sidumine eri
valdkondade poliitika kujundamise ja rakendamisega.
3
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/nutikas-kahanemisega-kohanemine-eestis/
4
https://planeerimine.ee/dp/noustik/
15
Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise metoodika täiendusvajadused ja jätkuuuringute
läbiviimine KOV andmekorje osana.
Üleriigilise, maakonna-, eri- ja KOV planeeringute alane tegevus
Teenuse eesmärk on üleriigilise planeeringu, üleriigilise mereala planeeringu, maakonna- ja
eriplaneeringute koostamine ja ajakohasena hoidmise korraldamine ning KOV planeeringute
menetlemine ja heakskiit.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine.
Eesti maakasutust mõjutavad rahvusvahelised trendid. Üleriigilise planeeringu alusuuring;
Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) algatamine ja koostamine,
kehtestatud maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire ning
vajadusel tegevuskavade uuendamine;
Pärnu maakonnas kogu jõe ulatuses maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine
(2022-2023);
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2020–2024);
Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine (2022 - 2025);
Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu algatamine ja koostamine (2023-
2026);
Eriplaneeringute koostamise algatamine, koostamise korraldamine, menetlustoimingute
tegemine ja kehtestamiseks ettevalmistamine.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2022-2028);
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamine (2022-2028);
Tallinn - Narva maantee Haljala - Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu koostamine (2022 -
2027);
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2022 - 2027);
KOV planeeringute (üld- ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetluse õiguspärasuse kontroll, KOV planeerijate nõustamine, juhendamine ja
koolitamine;
Tulemus: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning
ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad
häid ruumiotsuseid.
5. Programmi juhtimiskorraldus
Regionaalpoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium.
Rahandusministeeriumi peamisteks koostööpartneriteks programmi elluviimisel on kohalikud
omavalitsused, kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiline liit, maakondlikud omavalitsusliidud,
16
maakondlikud arendusorganisatsioonid, ministeeriumid, Eesti Keele Instituut, põhiseaduslikud
institutsioonid, ülikoolid, uurimiskeskused, valdkonnaga seotud vabaühendused, valdkonnas
tegutsevad konsultatsiooniettevõtted ja välispartnerid.
Regionaalpoliitika programmi juhib regionaalpoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on
programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna
eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm
avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi
valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud
aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“
tulemusaruandesse.
17