dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium · 9. jaanuar 2023
Viit
1.4-1/189-1
Registreeritud
9. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond)

Failid

  • 📎RK_23-00027-2.asice1036 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Siseministeerium Meie: 09.01.2023 nr 7-5.13/23-00027-2 Pöördumise edastamine Edastan Maaeluministeeriumile koostöös Siseministeeriumiga vastamiseks Riigikantseleisse saabunud Jõelähtme Vallavolikogu pöördumise. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Andrus Umboja Teie: 10.05.2018 nr 5-2/1418 Jõelähtme Vallavalitsus Meie: 11.06.2018 nr 4.1-3/2601-1 Maaeluministeeriumi selgitus kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse rakendamise kohta Austatud härra Umboja Pöördusite Maaeluministeeriumi poole selgitustaotlusega, mis käsitleb kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi KAOKS) rakendamist juhul, kui Eestis elamisloa alusel elav kodakondsuseta isik soovib omandada Jõelähtme vallas Ülgase külas Kivinurme tee 15 (24501:001:0974) asuvat maaüksust suurusega 1287m2, mille sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa, kuid mille kõlvikulist koosseisu ei ole määratletud (maakatastris on fikseeritud üksnes ehitiste alune maa 102 m2). Jõelähtme vallavalitsuse hinnangul ei ole sellisel juhul vajalik kohaldada KAOKSist tulenevaid kitsendusi. Lisaks märgite, et samale seisukohale on jõudnud ka notar, kellega vallavalitsus antud küsimuses konsulteeris. Teie kirjas märgitud andmetel kuulub kõnealune maaüksus Jõelähtme vallavolikogu 16. märtsi 2017. a otsusega nr 433 kehtestatud Mardi 4 kinnistu detailplaneeringu alasse, kus asuvatele kruntidele, sealhulgas krundile aadressiga Kivinurme tee 15, on määratud maatulundusmaa sihtotstarve. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Sama määruse § 7 lõike 4 kohaselt arvatakse maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu haritava maa, metsamaa, loodusliku rohumaa, õuemaa ja muu maa kõlvik. Seega maasihtotstarbe määramisel on peamine lähtepunkt maa metsa- või põllumajanduslik kasutamine ning kõlvikud tuleb määrata sellele vastavalt. Teie kirjast nähtub, et Kivinurme tee 15 maaüksust kasutatakse aiamaana, millest saab järeldada, et antud maa on just põllumajanduslikus, mitte metsamajanduslikus kasutuses. Vaadeldes nimetatud sätteid koostoimes ja vaatamata sellele, et Kivinurme tee 15 maaüksuse osas ei ole täpset kõlvikulist koosseisu näidatud, ei saa eeldada, et Jõelähtme vallavolikogu tahe on vastava detailplaneeringu kehtestamisega kõnealusele maaüksusele maatulundusmaa sihtotstarbe määramine, ilma et selle kõlvikulises koosseisus oleks haritavat maad või looduslikku rohumaad, mida saab kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks. Maatulundusmaa koosseisus olev õuemaa või muu maa kõlvik saab olla siiski üksnes vähetähtis või kaasnev osa haritava maa või loodusliku rohumaa kõlviku kõrval. Selline Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 mittepõllumajandusliku kasutusega kõlviku määramise võimalus on tingitud maa sihtotstarbe määramise põhimõttest, et maatulundusmaale ei määrata samaaegselt elamumaa sihtotstarvet. KAOKS § 1 lõike 1 kohaselt sätestab seadus avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Tulenevalt eeltoodud selgitustest on Maaeluministeerium seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, sõltumata sellest, kas maakatastri andmetel on selle kõlvikuline koosseis määratud või mitte, omandamise korral tuleb jälgida KAOKSist tulenevaid tingimusi. Märgime, et maakatastriseaduse § 10 lõike 1 kohaselt peab katastriüksuse plaanile, mis kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu, olema kantud muu hulgas kõlvikute paiknemine ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Seejuures on katastriüksuse plaan katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Lähtuvalt sellest ei ole meie arvates seaduspärane, kui maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ei ole määratud selle kõlvikulist koosseisu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister Teadmiseks: Maa-amet, Notarite Koda Helve Hunt 625 6511 [email protected] 2 (2) Kristi Lahesoo Teie: 22.06.2018 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 19.07.2018 nr 4.1-3/3274-1 Maaeluministeeriumi selgitus kodakondsuseta isikute poolt kinnisasja omandamise kohta kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse alusel Austatud proua Lahesoo Anname Maaeluministeeriumi seisukoha kodakondsuseta isikute poolt kinnisasja omandamise kohta kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi KAOKS) alusel vastavalt Teie poolt esitatud küsimustele. 1. Seisukoht piirangu põhjendatusele isikulisest aspektist: mis põhjustel tuleb Eestist välismaalase passi saanud kodakondsuseta isikut kohelda võrdselt kolmanda riigi kodanikega. Kuna piirangu eesmärgiks on eelkõige tagada see, et metsa- ja põllumaad kasutataks sihtotstarbeliselt ning välismaa isiku kätte sattudes on alust rohkem kahtlustada, et n-ö maad võidakse osta ka muul eesmärgil (nt spekulatiivne tulu), siis alalise elamisloaga isikute puhul ei ole põhjust eeldada rohkem kui Eesti kodaniku puhul, et ta omandab metsa- ja põllumaad selleks, et seda mitte sihtotstarbeliselt kasutada. Kas ja milliseid võimalusi näete seaduse muutmiseks nii, et loakohustus ei laieneks nt Eestis elamisloa ja välismaalase passi (kuna välismaalase pass näitab, et isik ei ole mõne teise riigiga tihedamalt seotud kui Eestiga) saanud isikule. KAOKSis sisalduva regulatsiooni eesmärgiks on üldisest huvist tulenevalt kaitsta põllumajandus- või metsamaad sisaldavate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, sest viimastel aastakümnetel on linnastumise, pinnase erosiooni ja jätkusuutmatute maakasutusvõtete tagajärjel arvestatavalt vähenenud produktiivne põllumajandusmaa. Maatulundusmaa, mis rahvusliku rikkusena kuulub põhiseaduse § 5 kaitsealasse, sihtotstarbega kinnisasjade kaitse on oluline, et vältida nende maade sattumist isiku kätte, kes ei oska või ei soovi viidatud maad vastavalt sihtotstarbele majandada. Mittesihtotstarbeline kasutamine viib omakorda põllumajandusliku maa kasutusest välja ja seega võib seda pöördumatult kahjustada. Maa kaitse vajalikkuse osas on ka Saksa põhiseaduskohus leidnud juba oma 12. jaanuari 1967. aasta kohtuotsuses (1 BvR 169/63, BVerfG 21, 73-87), et põllumajandusmaaga ei pea saama kaubelda niisama vabalt nagu mis tahes muu kapitaliga, kuna maa on taastumatu ja vältimatult vajalik ning õiglane ühiskonna- ja õiguskord nõuab, et maa puhul tuleb avalike huvidega arvestada hoopis rohkem kui mis tahes muu vara puhul. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Maailma rahvastiku kasvust tulenev suurenev nõudlus toiduainete järele toob endaga kaasa vajaduse kaitsta põllumajandusmaad. Teisest küljest prognoositakse, et arenenud riikides väheneb põllumajandusmaa pindala ja tootlikkus ning aastaks 2030 kaob Euroopas kuni 20 miljonit hektarit põllumajandusmaad.1 Euroopa Parlament on 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis teemal „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“ juhtinud tähelepanu sellele, et maa, selle haldamine ja linnaehituseeskirjad kuuluvad liikmesriikide pädevusse ning kutsunud seepärast liikmesriike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset ja haldamist ning maatehinguid.2 Euroopa Kohus on ka leidnud, et mõned territoriaalplaneerimise eesmärgid, nagu põllumajandusmaade struktuuride kontrollimise kaudu stabiilse põllumajanduse toetamine ja arendamine, võivad teatud tingimustel olla kapitali liikumisvabadusega kooskõlas (23. septembri 2003 kohtuasi nr C-452/01: Ospelt ja Schlössle Weissenberg, EKL 2003, lk I9743, punktid 41–45). Euroopa Kohus asus pärast kaasuse analüüsimist muu hulgas seisukohale, et sotsiaalsete aspektide ja maakasutuse planeerimise kaalutluste seisukohalt on jätkusuutliku ja areneva põllumajanduse eesmärgiks kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt, hoides seda eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutamises, ning et selles kontekstis on maa ostu-müügi tehingu eelnev kontrollimine kompetentsete isikute poolt (loamenetlus) asjakohane veendumaks, et põllumajandusmaa võõrandamise korral ei läheks see maa põllumajanduslikust kasutusest välja. Põllumajandusmaa kaitse vajaduse sisustamisel on oluline pöörata tähelepanu ka toiduga kindlustatusele ja toidujulgeolekule. Maakasutusotsustuste tegemisel tuleb arvestada vajadusega kaitsta põllumajandusmaad, sest põllumajandusmaal on toidu kvaliteedi, toiduainetega kindlustatuse ja inimeste heaolu seisukohalt otsustav tähtsus. Samale seisukohale osundab ka 2015. aasta septembris ÜRO Peaassambleel vastu võetud ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 – "Muudame maailma", mis seab üheks eesmärgiks kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust.3 Eelkirjeldatud maa kaitse vajadusest tulenevalt on KAOKS § 4 lõikega 1 sätestatud kodakondsuspõhised piirangud põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamisele. Nimetatud sätte kohaselt on üksnes Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikul õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi ilma kitsendusteta. Kinnisasja omandamist puudutava kitsenduse sätestamise õiguslik alus tuleneb põhiseaduse § 32 lõikest 3. Seejuures peavad põhiseaduse § 32 lõikest 3 tulenevad piirangud olema kehtestatud üldistes huvides ning, nagu nähtub eelnevast, on põllumajandusmaa kaitse kahtlemata üldistes huvides. Lisame, et sarnase iseloomuga regulatsioon on kehtestatud ka veeseaduse § 229 lõikes 5, mille kohaselt antakse isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ainult riigi olulistest huvidest lähtuvalt. 1 K. Salomoni magistritöö teemal „Väärtusliku põllumajandusmaa määramise metoodikate võrdlus tartu maakonna näitel“– http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3278/Kadri_Salomon_2017MA_MI_täistekst.pdf?sequence= 1#page31 2 Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon teemal „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“ (2016/2141(INI) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2017- 0197&language=ET&ring=A8-2017-0119 3 Veebis kättesaadav aadressil https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 2 (4) Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv seos, mis toob kaasa kohustusi mõlemale poolele. Riigikohus on ka väljendanud, et naturalisatsioonitingimuste täitmine näitab üldkorras naturalisatsiooni sooviva isiku tahet siduda end püsivalt Eesti riigiga ning võimaldab eeldada tema integreerumist Eesti ühiskonda ning õigussuhetesse.4 Üksnes kodakondsus tagab inimesele täieõiguslikkuse suhetes riigiga, kuigi mittekodanike õiguste laiendamine on vähendanud vahetegu kodanike ja mittekodanike vahel.5 Samas isik, kellele on Eestis väljastatud välismaalase pass, on Eestiga seotud küll tihedamalt, kui mõne teise riigiga, kuid samas ei ole need isikud siiski püsivalt sidunud end Eesti riigiga läbi kodakondsuse. Kohtuasjas C‑135/08 on kohtujurist leidnud järgmist: „Samuti on teada, et kodakondsust võib määratleda kui avalik-õiguslikku suhet, mis ühendab isiku vastava riigiga ja millest tulenevalt saab sellest isikust teatud hulga õiguste ja kohustuste kandja. Kodakondsussuhtele on iseloomulik, et see põhineb erilisel solidaarsussuhtel asjaomase riigiga ning õiguste ja kohustuste vastastikkusel.“ Näiteks põhiseaduse § 124 lõikest 1 tulenev riigikaitse keskne põhimõte, mille kohaselt kaitsevad riiki Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel, on kohustus, mis lasub üksnes kodanikel. Arvestades, et rahvusvaheline praktika ei soosi kodakondsusetust (kuigi riikidel ei ole kohustust kodakondsuseta isikuid naturaliseerida), leiame, et seni kodakondsuseta või välismaalase passiga isikutel, kes on otsustanud püsivalt Eestisse asuda, on asjakohane taotleda Eesti kodakondsus, sest üksnes kodakondsus näitab isiku püsivaimat seost riigiga ning võimaldab isikul ja riigil luua täieõiguslik õigustel ja kohustustel rajanev suhe. Kodakondsus tagab isikule Eesti riigi kaitse põhiseaduse tähenduses ning seega on Eesti kodakondsusega isikud kaitstud ka väljasaatmise, mida tuleb lugeda püsiva sideme katkemiseks, eest. Lisaks märgime, et Riigikogu on korduvalt menetlenud KAOKS § 10 muutmiseks eelnõu, milles tehti kõnealuse küsimusega analoogne ettepanek, mille kohaselt riigikaitselased kitsendused ei kohalduks Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavale füüsilisele isikule, kes omandab kuni 0,2 hektari suuruse kinnisasja. Eelnõud 110SE 2011. aastal, 694SE ja 769SE 2014. aastal ja 7SE 2015. aastal lükkas Riigikogu täiskogu tagasi. Lähtuvalt eeltoodust saab kinnitada, et seaduse andja tahe kolmandate riikide kodanike määratlemisel ja nende võrdsel kohtlemisel on üheselt mõistetav. Maaeluministeerium ei pea asjakohaseks kohelda Eestis maatulundusmaa omandamisel kolmandate riikide kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikuid erinevalt ega algatada KAOKSi muutmist nii, et kodakondsuseta isik ehk mittelepinguriigi kodanik võiks ilma piiranguteta omandada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, samal ajal kui teised kolmandate riikide kodanikud saavad seda teha üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse loaga. 2. Konkreetne maatükk, aiamaa, kus ei kavandata/ei saa kavandada suuremahulist põllumajandustoodete tootmist – kas peaksite võimalikuks lihtsustusnormi, mis loakohustuse välistaks? Nt kuni teatud ha suurusega maatükk loakohustusele ei alluks? 3. Kas peaksite võimalikuks tõlgendada seadust teisiti, lähtudes seaduse eesmärgist, milleks on „põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Isiklikul otstarbel kasutatava aiamaa võõrandamise piiranguid ei olnud seadusandjal ehk siiski kavas seada? Kuigi teise ja kolmanda küsimuse vastus sisaldub olulises osas juba eespool, lisame seoses katastriüksuse sihtotstarvetega järgmist. 4 Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2008. aasta otsus nr 3-3-1-42-08 (punktid 29 ja 30). 5 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 8 komm 3. 3 (4) Maaeluministeerium peab KAOKSi tõlgendamisel muu hulgas oluliseks lähtuda maakatastriseaduse §-s 181 sätestatud katastriüksuste sihtotstarbe määratlusest. Maakatastriseaduse § 181 lõike 9 järgi on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Sama seaduse § 181 lõike 1 kohaselt on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa, elamumaa. Soovime ka märkida, et kuigi KAOKS sätestab piiranguid maatulundusmaa omandamisele, ei ole selliseid piiranguid ette nähtud elamumaa omandamisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole välismaalase passi omaval isikul takistatud omatarbeks aiandusega tegelemine, sest selleks otstarbeks on võimalik omandada elamumaa sihtotstarbega kinnisasi. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjad on mõeldud eelkõige põllumajandustoodete tootmiseks või metsakasvatuseks, mitte isiklikuks otstarbeks ja mitte tootmistegevusega seotud aianduseks. Ka maatulundusmaa kasutamise analüüs toob välja, et üldjuhul kasutatakse haritavat maad ka tegelikult haritava maana, samas rõhutades jätkuvat vajadust kaitsta põllumajandusmaad võsastumise eest.6 Lisaks on isikutel, kes soovivad tegeleda põllumajandusliku tootmisega, võimalik ka rentida põllumajandusmaad. Põllumajandusmaad on võimalik rentida kõigil isikutel. Rendisuhe võimaldab maad tootmistegevuseks kasutada ka neil isikutel, kellel ei pruugi olla püsivat sidet Eestiga, tagades siiski selle, et püsivat sidet mitteomavate isikute lahkumisel või pikemaajalisel eemal viibimisel ei lange põllumajandusmaa kasutusest välja. Tulenevalt ülal nimetatud õigusaktides sätestatust oleme seisukohal, et maaüksustele/kruntidele (antud juhul näiteks Jõelähtme vallas Mardi 4 kinnistu detailplaneeringu ala), kus ei ole võimalik põllumajandusega tegelemine, ei ole põhjendatud maatulundusmaa sihtotstarbe määramine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Teadmiseks: Jõelähtme Vallavalitsus Helve Hunt 625 6511 [email protected] Elis-Ketter Müürsepp 625 6280 [email protected] 6 Eesti Maaülikooli analüüs „Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020“ - https://www.agri.ee/sites/default/files/public/Leping-94_LOPP_aruanne__2013_.pdf 4 (4) Andrus Umboja Teie 09.08.2018 nr 5-2/2831 Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Meie 21.09.2018 nr 11-2/18/12257-2 Maatulundusmaa sihtotstarbe määramisest Jõelähtme vallas Ülgase ja Kallavere külas asuvatele aiamaadele Olete pöördunud Maa-ameti poole sihtotstarbe määramist puudutava küsimusega. Märgite, et Mardi 4 detailplaneeringu ning Kure 1 ja Kure 4 detailplaneeringu alal moodustatud kruntidele on määratud maatulundusmaa sihtotstarve. Viidatud planeeringutega sooviti moodustada elamumaa sihtotstarbega krundid. Kuivõrd Maa-amet on planeeringumenetluses asunud seisukohale, et elamumaa sihtotstarbe määramine kõnealustele maaüksustele halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seetõttu vastuolus maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lõikes 2 sätestatuga, ei nõustutud moodustatavatele kruntidele elamumaa sihtotstarbe planeerimisega. Selgitate, et maatulundusmaa sihtotstarbega kruntide müümisel määratlemata kodakondsusega isikutele rakenduvad kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest (KAOKS) tulenevad piirangud. KAOKS § 5 lõige 1 lubab kolmanda riigi kodanikul omandada põllumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi üksnes volikogu loal. Viitate, et Maaeluministeerium on asunud seisukohale, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, sõltumata sellest kas maakatastris on selle kõlvikuline koosseis registreeritud või mitte, tuleb järgida KAOKS-st tulenevaid tingimusi. Maaeluministeerium on kirjutanud, et nende arvates ei ole seaduspärane, kui maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ei ole määratud kõlvikulist koosseisu. Maaeluministeeriumi seisukohast lähtuvalt pöördusite Õiguskantsleri poole küsimusega KAOKS- i sätete kooskõlast põhiseadusega. Õiguskantsler asus antud küsimuses seisukohale, et KAOKS-st tulenevat loakohustust ei ole, kui maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusele ei ole määratud loodusliku rohumaa või haritava maa kõlvikut. Viitate, et õiguskantsler märkis, et pöördus antud küsimuses ka maakatastri poole ning maakataster juhtis tähelepanu, et Mardi 4 detailplaneeringu ala maaüksuste sihtotstarbeks võib olla ekslikult määratud maatulundusmaa. Kuivõrd tegemist on aia- või suvilamaaga, võib olla kohasem elamumaa sihtotstarve. Juhite tähelepanu ka maakatastriseaduse (MaaKatS) muudatustele, mis puudutab sihtotstarvete määramist ning milles rõhutatakse, et maakasutuse sihtotstarve peab vastama tegelikule olukorrale. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Kõike eeltoodut arvesse võttes soovite Maa-ameti selgitust, kas aiamaana kasutatavale maale tuleb määrata sihtotstarbeks elamu- või maatulundusmaa. Tuginedes pöördumises toodule anname alljärgneva vastuse. Maaüksusele sihtotstarbe määramise alused on sätestatud MaaKatS §-s 18. MaaKatS § 18 lõige 1 punkti 2 kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksusele sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kui maaüksused asuvad detailplaneeringukohustusega alal nagu Mardi 4 ning Kure 1 ja 4 detailplaneeringutega hõlmatud maa-alad, tuleb katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtuda kehtestatud detailplaneeringust. Vastavalt MaaPS § 15 lõikele 7 tuleb juhul, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastada nii maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Kõnealused aiamaana kasutatavad krundid asuvad maardla alal. Maa-amet ei nõustunud planeeringute kooskõlastamise käigus maaüksustele elamumaa sihtotstarbe planeerimisega. Ehk Maa-amet hindas MaaPS §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja leidis, et alale elamumaa juhtotstarbe määramine halvendab maavara kaevandamisväärsuse ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Planeeringud kehtestati selliselt, et maaüksustele nähti ette nende senine otstarve- maatulundusmaa. Tõdeme, et MaaKatS § 181 lõikete 1 ja 9 sõnastust lugedes võib asuda seisukohale, et aiamaale võib määrata ka elamumaa sihtotstarbe. Samas ei ole välistatud, et aiamaa on käsitletav ka perspektiivse põllumaana. Käesoleval juhul on detailplaneeringu menetluses riigi huvist lähtuvalt keeldutud maa sihtotstarbe muutmisest. Maa senisel viisil kasutamise jätkamine aiamaadena ja sinna ajutiste ehitiste (kuurid ja kasvuhooned) lubamine ei takista aga perspektiivset kaevandamist tulevikus, kui selleks peaks vajadus esinema. Seega, olenemata Maaeluministeeriumi käsitlusest MaaKatS § 181 lõike 9 sisu osas, ei ole võimalik kõnealustele maaüksustele detailplaneeringuga vastuolus oleva sihtotstarbe määramine. Lisaks soovib Maa-amet anda selgituse Maaeluministeeriumi seisukohale, justkui on õigusvastane olukord, kui ei ole maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele määratud kõlvikulist koosseisu. Nimelt, kuni 1. juulini 2018 kehtinud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 16 lõike 1 kohaselt võis maakatastris kasutada lühikest eksplikatsiooni, kus tihealadel või detailplaneeringuga kaetud hajaasustuse maaüksusel kõlvikulist koosseisu ei määratud ning näidati vaid ehitiste aluse maa pindala. Eeltoodut arvesse võttes ei ole õigusvastane, kui täna ei ole maaüksusel maakatastris nähtav kõlvikuline koosseis. Juhime aga tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2019 määratakse kõlvikud kõikidele katastriüksustele asukohast ja sihtotstarbest olenemata. 1. jaanuaril 2019 jõustub MaaKatS § 131, mis sätestab, et maakatastri koosseisu kuuluv kõlvikukaart luuake Eesti topograafia andmekogu andmete alusel ja kõlvikukaardi alusel arvutatakse kord aastas katastriüksuste kõlvikute pindala. Tulles tagasi Teie pöördumise ajendi juurde, KAOKS-i piirangud kolmandate riikide kodanikele kinnisasja omandamisel, soovib ka Maa-amet anda arvamuse olukorra lahendamiseks. Rõhutame, et KAOKS-i selgitamine kuulub küll Maaeluministeeriumi pädevusse, kuid regulatsiooni lugedes ja seaduse mõtet arvesse võttes nõustub Maa-amet Õiguskantsleri seisukohaga, et loakohustus ei laiene, kui maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel ei asu haritava maa, loodusliku rohumaa või metsamaa kõlvikut. Lisaks, KAOKS-i § 1 lõike 4 kohaselt tehakse omandatava kinnisasja kõlvikuline koosseis kindlaks maakatastri andmete alusel. MaaKatS § 141 lõike 1 kohaselt on katastri aluskaardiks ka Eesti põhikaart, mis tehakse Eesti Topograafia andmekogu andmete alusel ehk tuginedes kaardistatud kõlvikutele. Sellest lähtuvalt on kohane kasutada kuni maakatastris 2 kõlvikukaardi kasutuselevõtmiseni omandatava kinnisasja kõlvikulise koosseisu kindlakstegemisel põhikaardi andmeid. Põhikaardi kohaselt on Mardi 4 ning Kure 1 ja Kure 4 detailplaneeringutega kaetud maa-alad käesoleval hetkel kaardistatud õuena, mistõttu Maa-ameti hinnangul KAOKS-st tulenevat loakohustust maaüksuse võõrandamisel kolmanda riigi kodanikele ei ole. Vabandame vastuse viibimise pärast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Tamme õigusosakonna juhataja Marili Lehtmets 675 0193 [email protected] 3 Andrus Umboja Teie 19.06.2018 nr 5-2/2221 Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Meie 13.07.2018 nr 6-1/180880/1803204 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse sätete kooskõla põhiseadusega Austatud Andrus Umboja Palusite õiguskantsleril hinnata kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) põhiseaduspärasust. KAOKS näeb ette kolmandate riikide kodanike ja juriidilistele isikutele metsamaad ja põllumajandusmaad sisaldava maatulundusmaa omandamise piirangu. Need isikud võivad metsamaad ja põllumajandusmaad omandada üksnes seaduses sätestatud tingimuste täitmise korral maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu loal. Jõelähtme vallavalitsuse poole pöördusid maatulundusmaa omandamiseks loa saamiseks Eestis elamisloa alusel elavad määratlemata kodakondsusega isikud, kes soovivad osta Jõelähtme vallas asuvaid maatulundusmaa sihtotstarbega maatükke. Ühel juhul on omandatava maatüki suurus 1287 m2, teisel juhul 873 m2. Jõelähtme vallale teadaolevalt on tegemist aiamaaga. Maakatastris ei ole maatükkide kõlvikulist koosseisu märgitud. Mõlema maatüki sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Teie küsimus Eestis pikaajalise elamisloa alusel elavatelt inimestelt aiamaa krundi omandamise piirangu proportsionaalsuse osas on asjakohane. Arvestades Teie kirjeldatud kaasuseid on aga konkreetsetel juhtumitel lahendus võimalik leida seaduse põhiseaduspärase tõlgendamise teel. KAOKS § 1 lõike 1 järgi sätestab seadus avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Avalik huvi on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Põllumajandusmaa on määratletud KAOKS § 1 lõikes 2 kui maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja või selle osa kõlvikulises koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik. Metsamaa on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja või selle osa kõlvikulises koosseisus olev metsamaa kõlvik. KAOKS § 1 lõige 4 sätestab, et omandatava kinnisasja kõlvikuline koosseis tehakse kindlaks maakatastri andmete alusel. Tulenevalt KAOKS § 5 lõikest 1 on kolmanda riigi kodanikul õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi üksnes kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu loal, kui ta on vahetult enne loa taotlemist elanud Eestis püsivalt vähemalt kuus kuud või kui ta on loa taotlemise aastale vahetult eelnenud aasta tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana kas põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega, olenevalt sellest, kas inimene soovib omandada põllumajandus või metsamaad või mõlemat maad sisaldavat maatükki. Kolmanda riigi kodanik on füüsiline isik, kes ei ole lepinguriigi kodanik (KAOKS § 5 lg 2). Seega laienevad 2 kolmanda riigi kodanikele maatulundusmaa omandamisel kehtivad piirangud ka Eesti riigis pikaajalise elamisloa alusel elavatele kodakondsuseta inimestele. KAOKS § 1 lõige 4 sätestab üheselt, et maa kõlvikulise koosseisu kindlaks tegemisel lähtutakse maakatastri andmetest. Seetõttu ei saa nõustuda seisukohaga, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise korral tuleb järgida KAOKSist tulenevaid piiranguid, olenemata sellest, kas maakatastri andmetel on kõlvikuline koosseis määratud või mitte. See tõlgendus ei arvesta KAOKS § 1 lõikes 4 sätestatuga, muutes normi sisutühjaks.1 Maaeluministeerium on konkreetsete maatükkide suhtes omandamise piirangu üle otsustamisel tuginenud Jõelähtme valla kirjas toodud teabele, et maaüksuseid kasutatakse aiamaana ning järeldanud sellest teabest, et maa on põllumajanduslikus kasutuses. Samuti on ministeerium märkinud, et ei saa eeldada, et Jõelähtme vallavolikogu tahe oleks olnud vastava detailplaneeringu kehtestamisega kõnealusele maaüksusel maatulundusmaa sihtotstarbe määramine, ilma et selle kõlvikulises koosseisus oleks haritavat maad või looduslikku rohumaad, mida saab kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks. Maatulundusmaa koosseisus olev õuemaa või muu maa kõlvik saab olla üksnes vähetähtis või kaasnev osa haritava maa või loodusliku rohumaa kõlviku kõrval. KAOKS seob maa omandamise piirangu maakatastri andmete alusel kindlaks määratava haritava maa, loodusliku rohumaa või metsamaa kõlviku olemasoluga. KAOKS ei sätesta, et maa kõlvikulise koosseisu kindlaks tegemiseks tuleks koguda või hinnata muud liiki tõendeid (nt selgitused ja teave KOV-lt, krundi vaatlus) või et maa omandamise piirangut kaasa toova kõlviku olemasolu saab eeldada pelgalt maa sihtotstarbe põhjal. Maakatastri andmete tähtsust maatüki omandamise piirangu kindlakstegemisel kinnitab ka KAOKS seletuskiri: “Seaduse rakendajatel on võimalik hinnata vaid maakatastrisse kantud maatulundusmaa sihtotstarbega maa kõlvikulist koosseisu. Lähtuvalt eeltoodust kohaldatakse seaduse nõudeid üksnes haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaa suhtes, mitte aga metsa- ja põllumajandusliku potentsiaaliga maatulundusmaa suhtes.“2 Metsa- ja põllumajandusliku potentsiaaliga maatulundusmaa on loakohustusest vabastatud põhjusel, et maa kõlvikulist koosseisu ei ole võimalik maakatastri andmete põhjal hinnata. Parlament on järelikult maa omandamise loakohustust kehtestades pidanud oluliseks, et piirangu olemasolu saaks kindlaks teha maakatastris olevate andmete alusel. Notar või tehingupooled ei pea maa omandamise piirangu kindlaks tegemiseks hakkama koguma ja analüüsima täiendavat teavet. Kuna Teie kirjas viidatud maatükkide (Kivinurme tee 15 ja Saue tee 1) kõlvikulist koosseisu ei ole maakatastris määratud, ei võimalda maakatastri andmed ka tuvastada, et maatükkide koosseisus on haritava maa, loodusliku rohumaa või metsamaa kõlvik, millega seoses kehtib maa omandamise piirang. Seadus ei näe ette, et kõlvikuid tuleks tuvastada muude kui maakatastris olevate andmete alusel. Järelikult ei ole KAOKS § 1 lõigetes 2-4 sätestatud tingimused täidetud ning loakohustus ei laiene. Kivinurme tee 15 ja Saue tee 1 aadressil asuvate maatükkidega seonduvalt on oluline veel see, et maakatastri põhikaartide andmete järgi on nende maatükkide alune maa õuemaa.3 Seega ei saa maakatastris maatükkide kohta olevast muust teabest ka järeldada, et maatükkide koosseisu peaks kindlasti kuuluma haritava maa, loodusliku rohumaa või metsamaa kõlvik. Tõlgendus, mille järgi loakohustus konkreetsetel juhul ei laiene, on kooskõlas ka KAOKS eesmärgiga. 2003. aastal kehtima hakanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eesmärgiks oli seada piirangud põllumajandus- ja metsamaa omandamisele, et vältida maade 1 Seadust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudab seaduse või selle sätte mõttetuks. Vt RKPJKo 02.11.1994 nr III-4/1- 6/94 2 Vt seletuskirja kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 108 SE juurde. 3 Vt https://xgis.maaamet.ee/ky/24501:001:0974 ja https://xgis.maaamet.ee/ky/24501:001:0984 3 sattumist isiku kätte, kes ei oska või soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada, vältimaks maade ebamõistlikku tükeldamist või nende sihtotstarbe muutmist. 2012. aastal vastu võetud KAOKSi seletuskirjas on selgitatud, et eesmärgid on sarnased varasema seaduse eesmärkidega. Maatulundusmaa omandamise piirangu eesmärk on tagada majanduslikul ehk ettevõtluse eesmärgil kasutatavate maatükkide edasine sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine. Seaduse eesmärgiks ei ole kehtestada isiklikul otstarbel kasutamiseks mõeldud väikeste aiamaa kruntide omandamise piiranguid, vaid kaitsta tükeldamise ja mittesihtotstarbelise kasutamise eest põllumajandus- ja metsamaa massiive. Oleks ka ilmselgelt ülemäärane nõuda aiamaad osta soovivalt inimeselt aiamaa kohta vähemalt viie aasta majandamise tegevuskava esitamist ning selleks vajalike vahendite, sh rahaliste vahendite olemasolu tõendamist. Samavõrd küsitav oleks, kui aiamaa krunti soetada soovivale isikule laieneks piirang, mille järgi on keelatud kavandada aiamaa teisele isikule kasutada andmist (KAOKS § 6 lg 7). Pärisime ka maakatastrist teavet konkreetsete maatükkide kõlvikuliste koosseisude puudumise kohta, paraku ei osatud selgitada, miks kirjas märgitud maatükkide kõlvikulist koosseisu ei ole maakatastris määratud. Maakataster juhtis tähelepanu sellele, et alates 01.01.2019 hakatakse kõlvikuid ja nende pindala hindama Eesti topograafia andmekogu alusel. Selline hindamine kajastab maa looduslikku seisundit kõige ajakohasemalt. Edaspidi ei pruugi kõlvikuline koosseis seega olla kooskõlas katastriüksustele kunagi määratud sihtotstarvetega, sest kõlvikuid määratakse ja kõlvikute suurust arvutatakse kord aastas lähtuvalt tegelikult looduses tuvastatud olukorrast. Ei saa välistada, et maatulundusmaa sihtotstarbega maatükil on edaspidi ainult õuemaa ja/või muu maa kõlvik. Arvestades näiteks Kivinurme tee 15 ja Saue tee 1 aadressil asuvate maatükkide kohta maakatastri põhikaartidel märgitud teavet (õuemaa), on võimalik, et alates 01.01.2019 määratakse nende maatükkide kõlvikuteks õuemaa kõlvikud. Lisaks juhtis maakataster tähelepanu sellele, et Kivinurme tee 15 ja Saue tee 1 maaüksuste sihtotstarbeks võib olla ekslikult määratud maatulundusmaana. Kuivõrd tegemist on aia- või suvilamaaga, võib kohasem määrata nende kruntide sihtotstarbeks elamumaa. Seda ka juhul, kui maatükkidel alaliselt ei elata (vt maakatastriseaduse § 181 lg 1). Uus kõlvikukaardi koostamist ja kõlvikute pindala arvutamist puudutav kord, mille järgi tehakse kõlvikud kindlaks lähtudes tegelikult looduses eksisteerivast olukorrast (kui aiamaana kasutuses olevatele väikestele maatükkidele ei määrata haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut), võib lahendada loakohustuse probleemi Teie kirjas kirjeldatud juhtumitega sarnastel juhtumitel, kus aiamaa krundid on maatulundusmaa sihtotstarbega. Kuivõrd vastavat ministri määrust ei ole veel vastu võetud, ei ole praegu kindlalt võimalik öelda, kas ja millisel määral uus kord probleemid lahendab. Kohalikel omavalitsustel on aga võimalik aiamaana kasutatavate maatükkide sihtotstarbeks määrata elamumaa, mitte maatulundusmaa ning seeläbi tagada, et aiamaa kruntide omandamiseks ei pea taotlema kohaliku omavalitsuse luba. Tänan Teid pöördumise eest. Loodan, et nendest selgitustest on abi. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Maaeluministeerium ([email protected]); Maa-amet ([email protected]) Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel