dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EE ECB Opinion

Rahandusministeerium · 9. jaanuar 2023
Viit
1.1-10.1/168-1
Registreeritud
9. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
European Central Bank
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Thomas Auväärt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎CON_2023_1 EE EN Opinion on payment and settlement systems.pdf187 KB
  • 📎CON_2023_1 EE ET Opinion on payment and settlement systems.pdf177 KB
  • 📎E-kiri.pdf72 KB

Sisu (failidest)

ET ECB-PUBLIC EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS, 6. jaanuar 2023, makse- ja arveldussüsteemide kohta (CON/2023/1) Sissejuhatus ja õiguslik alus 10. oktoobril 2022 sai Euroopa Keskpank (EKP) Eesti Vabariigi rahandusministeeriumilt taotluse avaldada arvamust makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (edaspidi „seaduseelnõu“) kohta. EKP pädevus esitada arvamus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5 ning nõukogu otsuse 98/415/EÜ 1 artikli 2 lõike 1 kolmandal, viiendal ja kuuendal taandel, kuna seaduseelnõu käsitleb Eesti Panka, makse- ja arveldussüsteeme ning finantseerimisasutuste suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis mõjutavad oluliselt finantseerimisasutuste ja -turgude stabiilsust. Kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega on EKP nõukogu vastu võtnud käesoleva arvamuse. 1. Seaduseelnõu eesmärk 1.1 Nagu on märgitud seaduseelnõu seletuskirjas 2, on seaduseelnõu peamised eesmärgid järgmised: 1) reguleerida arvelduse lõplikkust maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ 3 (edaspidi „arvelduse lõplikkuse direktiiv“); 2) näha ette ühtsed juurdepääsukriteeriumid erinevatele maksesüsteemidele, et vältida põhjendamatut diskrimineerimist erinevate turuosaliste vahel; ning 3) näha ette selged alused makse- ja arveldussüsteemide tunnustamisele ja järelevaatamisele Eesti Panga poolt. 1.2 Nagu seletuskirjas selgitatakse 4, paiknevad arvelduse lõplikkuse direktiivi üle võtnud riigisisesed õigusnormid siiani erinevates riigisisestes õigusaktides, eelkõige krediidiasutuste seaduses 5 ja väärtpaberiarveldussüsteemide puhul väärtpaberituru seaduses 6. Teatavad nõuded on kehtestatud ka Eesti Panga määrustega. See on tekitanud õiguslikku ebakindlust regulatsiooni kohaldamisala ja normide sisu osas. Seaduseelnõu eesmärk on suurendada õiguskindlust, koondades asjaomased õigusnormid ühte õigusakti. Ühtlasi formaliseeritakse seaduseelnõuga 1 Nõukogu otsus 98/415/EÜ, 29. juuni 1998, riikide ametiasutuste konsulteerimise kohta Euroopa Keskpangaga seoses õigusaktide eelnõudega (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 42). 2 Vt seaduseelnõu seletuskirja lk 2. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45). 4 Vt seaduseelnõu seletuskirja lk 2 ja 4–15. 5 Krediidiasutuste seadus, RT I 1999, 23, 349. 6 Väärtpaberituru seadus, RT I 2001, 89, 532. ECB-PUBLIC Eesti Panga roll makse- ja arveldussüsteemide järelevaatajana. Neil eesmärkidel koondatakse kehtiv õigus seaduseelnõuga ühte ühtlustatud terminoloogiaga akti, kehtestatakse tingimused maksesüsteemi tunnustamiseks arveldussüsteemina, korratakse arvelduse lõplikkuse põhimõtteid ka maksejõuetusmenetluste puhul ning korratakse ja täpsustatakse tasaarvestuse põhimõtteid (mis on asjakohased nii arvelduse reguleerimise kui ka tuletistehingute puhul) ning reguleeritakse Eesti Panga rolli järelevaatajana. 1.3 Seaduseelnõus kasutatakse mõistet „maksesüsteem“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2366 7 määratletud tähenduses. Seaduseelnõuga hõlmatud arveldussüsteemid on väärtpaberiarveldussüsteemid ja maksesüsteemid, mis vastavad seaduseelnõus sätestatud tingimustele ja mida Eesti Pank tunnustab arveldussüsteemidena ning millest on teatatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. 2. Üldised märkused 2.1 EKP toetab seaduseelnõu eesmärki rakendada arvelduse lõplikkuse direktiivi nõuded Eesti õiguses selgemalt, võttes vastu ühtse õigusakti, mis reguleerib arvelduse lõplikkust makse- ja arveldussüsteemides, kehtestab kriteeriumid maksesüsteemide tunnustamiseks arveldussüsteemidena ning sätestab Eesti Panga poolt teostatava makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise põhimõtted. 2.2 Samuti toetab EKP ka seaduseelnõu eesmärki suurendada õiguskindlust, vähendades erinevate tõlgenduste tõenäosust ja täpsustades arvelduse lõplikkuse põhimõtete kohaldamisala. 3. Konkreetsed märkused seaduseelnõus esitatud asjakohaste mõistete määratluste kohta Mõiste „süsteemi korraldaja“ määratlus seaduseelnõus 3.1 Seaduseelnõus 8 on süsteemi korraldaja määratletud kui isik, kes kooskõlas arveldussüsteemi reeglitega ja teiste süsteemis osalejatega sõlmitud lepingutega tagab süsteemi toimepidevuse ning korraldab ülekandekorralduste täitmist ja süsteemis osalejate vaheliste nõuete tasaarvestamist. Seletuskirjas 9 on täpsustatud, et igal arveldussüsteemil võib olla ainult üks süsteemi korraldaja, kuna see aitab ära hoida võimalikke vaidlusi mitme korraldaja õiguste ja kohustuste üle. 3.2 Seaduseelnõus sätestatud süsteemihalduri määratluses ei täpsustata, kas arveldussüsteemil võib olla rohkem kui üks süsteemihaldur. Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punktis p on sätestatud, et süsteemikorraldaja on „üksus või üksused“. See tähendab, et süsteemil võib olla mitu korraldajat. Ei saa välistada, et teatavad süsteemid võivad omada või vajada mitut korraldajat (nt spetsiifiliselt seoses võimalike tulevaste arveldussüsteemidega, mis töötavad uute tehnoloogiate, näiteks hajusraamatu tehnoloogia alusel). Seega võiks seaduseelnõu jätta lahtiseks võimaluse kasutada 7 Mõiste „maksesüsteem“ on määratletud nii, et sellel on sama tähendus kui makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse artikli 3 lõikes 4, milles on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/26/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35) artikli 4 punktis 7 sätestatud määratlust. 8 Vt seaduseelnõu § 4 lõige 1. 9 Vt seaduseelnõu seletuskirja lk 24. 2 ECB-PUBLIC ühe süsteemi puhul erinevaid süsteemi korraldajaid, tagades samal ajal, et nende rollid on lepingulistes kokkulepetes või süsteemieeskirjades täpselt määratletud. EKP märgib, et kuigi seletuskiri näib piiravat ühe süsteemi võimalike korraldajate arvu, siis seaduseelnõu sõnastusest see ei nähtu, ning kui seaduseelnõu ja selle seletuskirja sõnastuse vahel esineb lahknevusi, on eelnõu sõnastus ülimuslik. Mõiste „maksejõuetusmenetlus“ määratlus seaduseelnõus 3.3 Seaduseelnõu kohaselt 10 hõlmab maksejõuetusmenetlus pankroti-, saneerimis- ja kriisilahendusmenetlust, samuti moratooriumi ja menetlust, mis on algatatud välisriigi õiguse alusel süsteemis osaleja või arveldussüsteemile või süsteemis osalejale tagatise andnud isiku tegevuse ümberkorraldamiseks või lõpetamiseks või mis tahes selliste meetmete rakendamist, millega kaasneb ülekandekohustuste täitmise peatamine või piiramine. 3.4 Seaduseelnõus esitatud maksejõuetusmenetluse määratlus hõlmab kriisilahendusmenetlust 11. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 12 kohaselt läbi viidavate kriisilahendusmenetluste eesmärk on tagada üksuse jätkuv toimivus ja tegevus olukorras, kus selle üksuse likvideerimine või pankrot võib kahjustada finantsstabiilsust ja/või laiemat finantssüsteemi ja reaalmajandust 13. Finantskriisi ennetamise ja kriisilahenduse seadusega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL 14 (edaspidi „pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“). Võttes arvesse selliste kriisilahendusmenetluste laadi ja eesmärki, eelkõige nende eesmärki säilitada asjaomase üksuse jätkusuutlikkus tegevuse ja toimivuse seisukohast, võib Eesti seadusandja soovida uuesti kaaluda, kas mõiste „maksejõuetusmenetlus“ määratlus seaduseelnõus peaks hõlmama kriisilahendusmenetlusi, ning ta peaks nägema ette piisava regulatsiooni tagamaks, et pärast kriisilahendusmenetluse algatamist jätkatakse mõjutatud üksuse asjaomastest arvelduslepingutest tulenevate sisuliste kohustuste täitmist. Kui üksus, kelle suhtes on algatatud kriisilahendusmenetlus, ei saa esitada täidetavaid ülekandekorraldusi, nagu on ette nähtud seaduseelnõus 15, võib sellel olla tõsine negatiivne mõju üksuse tegevuse jätkuvusele ja selle tulemusena üldiselt kahjustada kriisilahendusmenetluse eesmärkide saavutamist. Seda rõhutatakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi põhjendustes, milles selgitatakse, et võimalust peatada teatavad lepingulised kohustused, et anda kriisilahendusasutusele aega kriisilahenduse vahendite kasutamiseks, ei tohiks siiski kohaldada arvelduse lõplikkuse direktiivis nimetatud süsteemidega seotud kohustuste suhtes. Kriisiennetusmeedet ega kriisiohjemeedet kui sellist ei tohiks käsitada maksejõuetusmenetlusena arvelduse lõplikkuse direktiivi tähenduses, kui jätkatakse lepingus sätestatud sisuliste kohustuste täitmist 16. Lisaks läheb seaduseelnõu kriisilahendusmenetluse lisamisega mõiste 10 Vt seaduseelnõu § 7 lõige 1. 11 Vt seaduseelnõu § 7 lõike 1 punkt 3. 12 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 19.3.2015, 3. 13 Vt finantskriiside ennetamise ja lahendamise seaduse § 1. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190). 15 Vt seaduseelnõu § 19 lõige 1. 16 Vt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi põhjendus 93. 3 ECB-PUBLIC „maksejõuetusmenetlus“ määratlusse selgelt kaugemale arvelduse lõplikkuse direktiivis esitatud määratlusest 17, mille kohaselt maksejõuetusmenetlus tähendab liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud mis tahes ühismeetmeid osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, kui selliste meetmetega kaasneb ülekannete või maksete peatamine või piiramine. Kriisilahendusmenetluse ajal ei pruugita ülekandeid ja makseid peatada ega piirata. 4. Konkreetsed märkused seaduseelnõu sätete kohta seoses arvelduse lõplikkuse ja maksejõuetusmenetlusega Seaduseelnõu sätted, mis käsitlevad arvelduse täitmise lõplikkust maksejõuetuse korral 4.1 Seaduseelnõus on sätestatud, et ülekandekorraldused täidetakse ja tasaarvestused tehakse ning need on kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et ülekandekorraldused on arveldussüsteemi reeglite kohaselt vastu võetud enne maksejõuetusmenetluse algatamist. See kehtib maksejõuetusmenetluse algatamisel ka süsteemiühenduses osaleja suhtes ja süsteemiühenduse korraldaja suhtes, kes ei ole süsteemis osaleja 18. 4.2 Arvelduse lõplikkuse direktiivi kohaselt 19 on maksejuhised ja tasaarveldused õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad isegi siis, kui osaleja vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et maksejuhised sisestati süsteemi enne maksejõuetusmenetluse algatamist. Seaduseelnõu näib minevat kaugemale arvelduse lõplikkuse direktiivist, millega nähakse ette ainult maksejuhiste ja tasaarvelduste lõplikkus, mis tähendab, et maksejuhist kui sellist tuleb pidada õiguslikult siduvaks ja täidetavaks vastavalt süsteemi eeskirjadele. Arvelduse lõplikkuse direktiivis ei nõuta ülekandekorralduste täitmist ega arvelduse tegelikku toimumist. Arvelduse lõplikkuse direktiivi kohaselt sõltub maksejuhiste täitmine ja arveldamine ka maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemi korraldajast ja süsteemieeskirjadest. Seaduseelnõus on aga sätestatud, et ülekandekorraldused täidetakse, mis viitab sellele, et lisaks maksejuhise lõplikkusele nähakse seaduseelnõus ette ka arvelduse lõplikkus ja maksejuhiste täitmine. EKP arusaamise kohaselt on seaduseelnõu eesmärk kehtestada arvelduse ulatuslikum kaitse võrreldes sellega, mis on ette nähtud arvelduse lõplikkuse direktiivis. Seaduseelnõu sätted ajahetke kohta, mil ülekandekorraldused muutuvad tagasivõetamatuteks 4.3 Seaduseelnõus on sätestatud, et ülekandekorraldused täidetakse tingimusel, et need on „arveldussüsteemi reeglite kohaselt vastu võetud“ 20 või süsteemile „üle antud“ 21. 4.4 Arvelduse lõplikkuse direktiivis kasutatakse väljendit „süsteemi sisestatud“ 22. Kuna maksejuhise esitamine ja täitmine toimub eri ajahetkedel, millel on erinev õiguslik tähendus, on oluline tagada 17 Vt arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punkt j. 18 Vt seaduseelnõu § 19 lõige 2. 19 Vt arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõige 1. 20 Vt seaduseelnõu § 19 lõige 2. 21 Vt seaduseelnõu § 20 lõige 2. 22 Vt arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõige 1. 4 ECB-PUBLIC kasutatavate mõistete selgus ja sidusus 23. Maksejuhise töötlemine koosneb sisuliselt vähemalt kuuest erinevast ajahetkest, mil toimuvad erinevad tegevuslikud ja õiguslikud toimingud. Tegevuslikust vaatenurgast tuleb eristada järgmist: 1) ajahetk, mil maksejuhis esitatakse tehniliselt süsteemi; 2) ajahetk, mil süsteem kinnitab maksejuhise süsteemi eeskirjade nõuetele vastavaks ja täitmiseks sobivaks; ja 3) ajahetk, mil algatatakse maksejuhise täitmine. Õiguslikust seisukohast tuleb eristada järgmist: 1) maksejuhise süsteemi sisestamise hetk 24; 2) hetk, alates millest süsteemis osaleja või kolmas isik ei saa maksejuhist tühistada; ning 3) maksejuhise täitmise ja arveldamise lõpetamise hetk. Arvelduse lõplikkuse direktiivi kohaselt kehtivad maksejuhise lõplikkuse tagajärjed selle esimese õigusliku ajahetke, st süsteemi sisestamise hetke suhtes. Kui maksejõuetus leiab aset pärast teist õiguslikku ajahetke, loetakse maksejuhis õiguslikult täitmisele pööratavaks ja kolmandatele isikutele siduvaks. 4.5 Seaduseelnõu kohaselt näib, et ajahetk, mil süsteem on ülekandekorralduse vastu võtnud, vastab kas teisele tegevuslikule hetkele või teisele õiguslikule hetkele, samas kui selle korralduse süsteemile andmise hetk näib vastavat kas esimesele tegevuslikule hetkele või esimesele õiguslikule hetkele, st arvelduse lõplikkuse direktiivi kohaselt tehnilisele esitamisele või „maksejuhise süsteemi sisestamisele“. Õiguskindluse huvides soovitab EKP Eesti seadusandjal vaadata üle seaduseelnõus kasutatud terminoloogia ja viia see kooskõlla arvelduse lõplikkuse direktiivis kasutatud terminoloogiaga, kasutades väljendi „süsteemi vastu võetud“ või „üle antud“ asemel väljendit „süsteemi sisestatud“. Süsteemi osalejate ja süsteemi korraldajate maksejõuetuse erinev kohtlemine 4.6 Seaduseelnõu 25 reguleerib süsteemis osaleja ja süsteemi korraldaja maksejõuetust erinevalt. Süsteemi osaleja puhul viidatakse seaduseelnõus maksejõuetusmenetlusele, nagu see on seaduseelnõus endas määratletud. Süsteemi korraldaja puhul viidatakse aga ainult pankrotimenetlusele. Arvelduse lõplikkuse direktiivi järgimise tagamiseks kutsub EKP Eesti seadusandjat üles kaaluma, millised menetlused peaksid olema hõlmatud. 5. Konkreetsed märkused seaduseelnõu sätete kohta, mis käsitlevad makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist Eesti Panga poolt 5.1 Seaduseelnõuga formaliseeritakse Eesti Panga roll makse- ja arveldussüsteemide järelevaatajana. Eesti Pank peab koguma teavet makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise kohta makse- ja arveldussüsteemides ning analüüsima selliste süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske. Eesti Pank võib anda juhiseid ja soovitusi süsteemide ülesehituse ja toimimise parandamiseks ning hinnanguid süsteemi reeglite ja põhimõtete kohta 26. Samuti teeb Eesti Pank koostööd Finantsinspektsiooniga ning võib edastada Finantsinspektsioonile kogutud teavet, dokumente ning muid andmeid. Et järelevaatamise ülesannet paremini täita, võib Eesti Pank sõlmida Finantsinspektsiooniga koostöökokkuleppe. Eesti Pank võib teatavatel tingimustel teha 23 EKP on varem rõhutanud terminoloogilise selguse tähtsust selles kontekstis. Vt arvamuse CON/2008/78 punkt 3.2.1. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis. 24 Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses. 25 Vt seaduseelnõu §-id 19–20. 26 Vt seaduseelnõu § 23. 5 ECB-PUBLIC Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemides osalemisega seotud riskide maandamiseks 27. Seaduseelnõu kohaselt võib Eesti Pank nõuda seaduseelnõust tulenevate kohustuste täitmiseks süsteemide korraldajalt, süsteemides osalejalt, valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest teavet ning edastada teavet teiste Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide pädevatele asutustele, samuti muule isikule või asutusele, kui see tuleneb õigusaktist 28. 5.2 Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise reguleerimine kuulub liikmesriikide seadusandjate ainupädevusse. EKP väljendab siiski heameelt Eesti Panga kui seda järelevaatamist teostava asutuse rolli, ülesannete ja kohustuste formaliseerimise, täpsustamise ja konsolideerimise üle, kuna see suurendab õiguskindlust, nähes ette selge õigusliku aluse, millest tulenevalt Eesti Pank täidab oma järelevaataja rolli. Samuti peaks see aitama Eesti Pangal täita Euroopa Keskpankade Süsteemi põhiülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist 29. 5.3 EKP mõistab, et seaduseeelnõus Eesti Pangale ette nähtud õigus edastada seaduseelnõus, muus õigusaktis või selle alusel antud õigusaktis sätestatud Eesti Panga kohustuse või muu ülesande täitmiseks kogutud teavet, dokumente ja muid andmeid teise EMP liikmesriigi pädevale asutusele, samuti muule isikule või asutusele, kui see tuleneb õigusaktist, 30 annab Eesti Pangale õigusliku aluse edastada mis tahes õigusaktist tulenevate ülesannete täitmisel kogutud teavet kõikidele Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele, kes tegutsevad makse- ja arveldussüsteemide järelevaatajatena, sealhulgas EKP-le. 6. Konkreetsed märkused seaduseelnõu sätete kohta, mis käsitlevad tasaarvestamist 6.1 Seaduseelnõuga kehtestataks Eesti õiguses uut liiki tasaarvestus, mis võimaldab pooltel teatavatel tingimustel tasaarvestuskokkuleppeid sõlmida. Tasaarvestuse korda reguleeritakse üldiselt võlaõigusseadusega 31. Tasaarvestuskokkulepe on määratletud kui õigusaktis sätestatud juhul püsivas ärisuhtes sõlmitud tüüplepingust või muust sarnasest lepingust tulenev nõuete kahe- või mitmepoolne tasaarvestamise kokkulepe. Sellise kokkuleppe kohaselt lõpevad poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses kokkuleppes ettenähtud ajal või täitmist tingiva juhtumi toimumisel ja need asendatakse tasaarvestamise tulemusena saadud netonõude või netokohustusega. Tasaarvestuskokkuleppega võidakse ette näha lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul õigusaktis või kokkuleppes määratletud täitmist tingiva juhtumi toimumisel osaliste lepingust tulenevaid kohustusi kiirendatakse, nii et need tuleb kohe täita või need lõpetatakse tasaarvestusega eelmises lauses nimetatud viisil 32. 6.2 EKP arusaama kohaselt näeb see võlaõigusseadusse lisatav üldine regulatsioon ette, et tasaarvestuskokkuleppeid võib sõlmida ainult juhul, kui see on seaduses ette nähtud, mis tähendab, et muudes õigusaktides tuleks viidata tasaarvestuskokkuleppele ja täpsustada 27 Vt seaduseelnõu § 24. 28 Vt seaduseelnõu § 25. 29 Vt ELTL artikli 127 lõike 2 neljas taane. 30 Vt seaduseelnõu § 25 lõige 1. 31 Võlaõigusseadus, RT I 2001, 81, 487. 32 Vt seaduseelnõu § 33 lõige 1, millega lisatakse võlaõigusseadusele § 2051. 6 ECB-PUBLIC asjaolusid, mille korral pooltel on lubatud tasaarvestuskokkulepe sõlmida. EKP mõistab, et seaduseelnõu 33 vastab sellele nõudele. Eesti seadusandja võiks siiski kaaluda täpsema viite lisamist tasaarvestuse korda reguleerivale võlaõigusseaduse sättele 34. 6.3 Seoses tuletis- ja finantstagatistehingutega mõistab EKP, et pankroti korral on tasaarvestus praegu lubatud Eesti pankrotiseaduse 35 konkreetsete sätete 36 alusel, milles viidatakse tuletis- ja finantstagatistehingutele, ning et neid sätteid seaduseelnõuga ei muudeta ja need jäävad kehtima ka pärast seaduse vastuvõtmist. Kuigi seaduseelnõu seletuskirjas rõhutatakse tasaarvestuse regulatsiooni tähtsust seoses raamlepingutega, näiteks Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu (ISDA) koostatud raamlepingu tingimustega 37, ei kavatseta uut tasaarvestuskokkuleppe lahendust tehniliselt kohaldada tuletistehingute suhtes ning tuletislepingute lõpetamisel toimuva tasaarvestuse jõustatavus toimib jätkuvalt olemasoleva süsteemi alusel. 6.4 Lõpetamisel toimuva tasaarvestuse õiguskindlus on oluline arvelduse ja tasaarvestuse lõplikkuse tagamiseks arvelduse lõplikkuse direktiivi alusel, aga ka vastaspoole krediidiriski vähendamiseks ja börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel vahetatava tagatise tõhusaks kasutamiseks. Seega on tasaarvestuskokkulepete ja tasaarvestuse jõustatavus arveldussüsteemide ja börsiväliste tuletisinstrumentide turgude korraldamisel väga oluline 38. Seaduseelnõu tasaarvestuskokkuleppeid käsitlevate sätete sõnastus võib siiski tekitada teatavat õiguslikku ebakindlust. Näiteks laieneb sõnastus tasaarvestuskokkulepetele, mis on sõlmitud üksnes püsiva ärisuhte raames tüüp- või sarnase lepingu osana. Ent tuletisinstrumentide turgudel võivad tasaarvestuskokkulepped ja lepingu lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kokkulepped olla asjakohased ka juhu- või ad hoc ärisuhetes või ühekordsetes või ad hoc tehingutes, mille suhtes ei kohaldata tüüplepingut. Mis puudutab tasaarvestust krediidiasutuste kriisilahendusmenetluste kontekstis vastavalt finantskriisi lahendamise ja ennetamise seadusele, siis sisaldub nimetatud seaduse kehtivates sätetes tasaarvestuskokkuleppe määratlus 39. Kuigi seaduseelnõuga neid sätteid muudetakse 40, ei viita uus sõnastus võlaõigusseadusele. Selle asemel viidatakse seaduseelnõule, mis ei reguleeri tasaarvestuse korda. See võib suurendada õiguslikku ebakindlust seoses tasaarvestuskokkulepetega krediidiasutuste kriisilahendusmenetluste kontekstis. Asjaomaseid sätteid võiks muuta ja selgitada, et finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohaselt on 33 Vt seaduseelnõu § 8 lõige 1. 34 Võlaõigusseaduse § 2051. 35 Pankrotiseadus, RT I 2003, 17, 95. 36 Vt pankrotiseaduse § 48 ja § 99 lõige 5. 37 Vt seaduseelnõu seletuskirja lk 57. 38 Vt arvamuse CON/2021/1 punkt 2.1 ja arvamuse CON/2011/14 punkt 4.1. 39 Vt finantskriiside lahendamise ja ennetamise seaduse § 17 lõige 10. 40 Vt seaduseelnõu § 28 punkt 1. 7 ECB-PUBLIC „tasaarvestuskokkulepped“ võlaõigusseaduse asjakohastes sätetes määratletud tasaarvestuskokkulepped 41. Seaduseelnõus on sätestatud, et arveldussüsteemis võib süsteemi reeglitega määratud korras ja juhtudel kasutada süsteemis osalejate vaheliste rahaliste nõuete täitmiseks nõuete kahe- või mitmepoolset tasaarvestamist 42. Viidet nõuete kahe- ja mitmepoolsele tasaarvestusele võib eesti keeles siiski mõista viitena nõuete tasaarvestamisele võlaõigusseaduse alusel 43, mitte viitena sättele, mis võimaldab sõlmida tasaarvestuskokkuleppeid võlaõigusseaduse alusel 44. Kui seaduseelnõu eesmärk on võimaldada tasaarvestuskokkulepete sõlmimist arveldussüsteemi eeskirjade alusel, võib Eesti seadusandja õiguskindluse huvides soovida kaaluda selle tulemuse saavutamiseks seaduseelnõu täpsustamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et seaduseelnõule oleks kasuks suurem selgus tasaarvestuse korda käsitlevate sätete osas. Arvamus avaldatakse EUR-Lexis. Frankfurt Maini ääres, 6. jaanuar 2023 EKP president Christine LAGARDE 41 Vt eelkõige võlaõigusseaduse § 2051. 42 Seaduseelnõu § 8 lõige 1. 43 Vt eelkõige võlaõigusseaduse § 197. 44 Vt eelkõige võlaõigusseaduse § 2051. 8 EN ECB-PUBLIC OPINION OF THE EUROPEAN CENTRAL BANK of 6 January 2023 on payment and settlement systems (CON/2023/1) Introduction and legal basis On 10 October 2022 the European Central Bank (ECB) received a request from the Estonian Ministry of Finance for an opinion on a draft law on payment and settlement systems (hereinafter the ‘draft law’). The ECB’s competence to deliver an opinion is based on Articles 127(4) and 282(5) of the Treaty on the Functioning of the European Union and the third, fifth and sixth indents of Article 2(1) of Council Decision 98/415/EC 1, as the draft law relates to Eesti Pank, payment and settlement systems, and rules applicable to financial institutions insofar as they materially influence the stability of financial institutions and markets. In accordance with the first sentence of Article 17.5 of the Rules of Procedure of the European Central Bank, the Governing Council has adopted this opinion. 1. Purpose of the draft law 1.1 As noted in the explanatory memorandum accompanying the draft law 2, the main objectives of the draft law are: (1) to regulate settlement finality in payment and securities settlement systems, in line with Directive 98/26/EC of the European Parliament and of the Council 3 (hereinafter the ‘SFD’); (2) to provide uniform access criteria for different payment systems so as to avert undue discrimination between different market participants; and (3) to provide clear grounds for the recognition and oversight of payment and settlement systems by Eesti Pank. 1.2 As clarified in the explanatory memorandum 4, the national provisions transposing the SFD have thus far been contained in various national legal acts, primarily the Law on credit institutions 5 and, in relation to securities settlement systems, the Law on securities markets 6. Certain requirements have also been established by decrees of Eesti Pank. This has caused some legal uncertainty in terms of the scope of regulation and the content of the rules. By consolidating the regulatory provisions into one legal act, the draft law aims to increase legal certainty. The draft law also formalises the oversight by Eesti Pank of payment and settlement systems. To that effect, the draft 1 Council Decision 98/415/EC of 29 June 1998 on the consultation of the European Central Bank by national authorities regarding draft legislative provisions (OJ L 189, 3.7.1998, p. 42). 2 See p. 2 of the explanatory memorandum accompanying the draft law. 3 Directive 98/26/EC of the European Parliament and of the Council of 19 May 1998 on settlement finality in payment and securities settlement systems (OJ L 166, 11.6.1998, p. 45). 4 See pp. 2 and 4 to 15 of the explanatory memorandum accompanying the draft law. 5 Krediidiasutuste seadus, RT I 1999, 23, 349. 6 Väärtpaberituru seadus, RT I 2001, 89, 532. ECB-PUBLIC law consolidates the law into one text with harmonised terminology, establishes the conditions for recognising a payment system as a settlement system, restating the principles of settlement finality also in insolvency proceedings, as well as restates and elaborates on the principles of netting (relevant both for settlement regulation and derivative transactions) and regulating the role of Eesti Pank in the exercise of its oversight authority. 1.3 The term ‘payment system’ in the draft law means payment systems as defined in Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council 7. Settlement systems that are covered by the draft law are securities settlement systems and payment systems that meet the conditions specified in the draft law, including the that they are recognised as settlement systems by Eesti Pank and of which the European Securities and Markets Authority has been notified. 2. General observations 2.1 The ECB welcomes the objectives of the draft law to implement the requirements of the SFD more clearly into Estonian law by adopting a single legal act governing settlement finality in payment and settlement systems, establishing the criteria for the recognition of payment systems as settlement systems, and setting out the principles applicable to the oversight of payment and settlement systems by Eesti Pank. 2.2 The ECB also welcomes the aim of the draft law to increase legal certainty by reducing the likelihood of misinterpretation and clarifying the scope of application of settlement finality principles. 3. Specific observations on the draft law’s definitions of relevant terms The draft law’s definition of system operator 3.1 The draft law 8 defines a system operator as a person who, in accordance with the relevant system’s settlement rules and contracts entered into with other participants in that system, is responsible for ensuring the continuous operation of the system and organising the execution of transfer orders and netting of claims between the participants in the system. The explanatory memorandum 9 specifies that each settlement system may only have one system operator, as this will avert potential disputes over the rights and obligations of multiple operators. 3.2 The definition of system operator provided in the draft law does not specify whether a settlement system may have more than one system operator. Article 2, point (p), of the SFD states that a system operator is ‘an entity or entities’. This means that a system may have multiple operators. It cannot be excluded that certain systems may have or need multiple operators (e.g. specifically in relation to possible future settlement systems that operate based on new technologies such as distributed ledger technology). Hence, the draft law could leave open the option of having different 7 The term ‘payment system’ is defined as having the same meaning as under paragraph 3(4) of the law on payment institutions and e-money institutions which adopts the definition of payment systems provided in Article, 4 point (7), of Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 on payment services in the internal market, amending Directives 2002/65/EC, 2009/110/EC and 2013/36/EU and Regulation (EU) No 1093/2010, and repealing Directive 2007/64/EC (OJ L 337, 23.12.2015, p. 35). 8 See paragraph 4(1) of the draft law. 9 See p. 24 of the explanatory memorandum accompanying the draft law. 2 ECB-PUBLIC system operators for a single system while ensuring that their roles are well defined through contractual agreements or system rules. The ECB understands that even though the explanatory memorandum seems to limit the number of operators that one system may have, the draft law’s wording does not, and in case of discrepancies between the wording of the draft law and its explanatory memorandum, the wording of the draft law will prevail. The draft law’s definition of insolvency proceedings 3.3 Under the draft law 10, insolvency proceedings include bankruptcy, reorganisation, and crisis resolution proceedings as well as moratoria and proceedings opened on the basis of foreign law in order to reorganise or wind up the activities of a system participant or a person who has provided collateral security to a settlement system or to a system participant, or implementation of any measures involving the suspension of, or imposition of limitations on, the discharge of transfer obligations. 3.4 The draft law’s definition of insolvency proceedings includes crisis resolution proceedings 11. Crisis resolution proceedings conducted in line with the Law on financial crisis prevention and resolution 12 are aimed at ensuring the continuing operability and functioning of an entity in circumstances where that entity’s liquidation or bankruptcy could threaten financial stability and/or the wider financial system and the real economy 13. The Law on financial crisis prevention and resolution implements into Estonian law Directive 2014/59/EU of the European Parliament and of the Council 14 (hereinafter the ‘BRRD’). Given the nature and purpose of such crisis resolution proceedings, in particular their aim of maintaining the continuity of the relevant entity from the operational and functional perspectives, the Estonian legislator may wish to reconsider the inclusion of crisis resolution proceedings in the draft law’s definition of insolvency proceedings and to ensure that sufficient regulation is in place to ensure that once crisis resolution proceedings have been initiated, the affected entity’s substantive obligations under the relevant settlement contracts will continue to be performed. Should the entity in relation to which crisis resolution proceedings have been initiated become unable to submit executable transfer orders, as foreseen under the draft law 15, this could have a serious negative effect on the continued operation of the entity and, as a result, generally undermine the achievement of the aims of crisis resolution proceedings. This is highlighted in the recitals of the BRRD, which clarify that the possibility of suspending certain contractual obligations in order to give time to the resolution authority to use resolution tools, should not, however, apply to obligations in relation to systems set out in the SFD. A crisis prevention measure or a crisis management measure should not, as such, be deemed to be insolvency proceedings within the meaning of the SFD if the substantive obligations set out in the contract continue to be performed 16. 10 See paragraph 7 (1) of the draft law. 11 See paragraph 7 (1) 3) of the draft law. 12 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 19.03.2015, 3. 13 See paragraph 1 of the Law on financial crisis prevention and resolution. 14 Directive 2014/59/EU of the European Parliament and of the Council of 15 May 2014 establishing a framework for the recovery and resolution of credit institutions and investment firms and amending Council Directive 82/891/EEC, and Directives 2001/24/EC, 2002/47/EC, 2004/25/EC, 2005/56/EC, 2007/36/EC, 2011/35/EU, 2012/30/EU and 2013/36/EU, and Regulations (EU) No 1093/2010 and (EU) No 648/2012, of the European Parliament and of the Council (OJ L 173, 12.6.2014, p. 190). 15 See paragraph 19 (1) of the draft law. 16 See recital 93 of the BRRD. 3 ECB-PUBLIC Furthermore, by including crisis resolution proceedings in the definition of insolvency proceedings, the draft law arguably goes beyond the definition provided in the SFD 17, according to which ‘insolvency proceeding’ means any collective measure provided for in the law of a Member State, or a third country, either to wind up the participant or to reorganise it, where such measure involves the suspension of, or imposition of limitations on, transfers or payments. During crisis resolution proceedings, transfers and payments might not be suspended or limited. 4. Specific observations on the draft law’s provisions regarding settlement finality and insolvency proceedings The draft law’s provisions regarding the finality of the execution of settlement upon insolvency 4.1 The draft law provides that transfer orders shall be executed and netting shall be performed, and such execution of transfer orders and netting shall also be legally binding on third parties, even if insolvency proceedings have been opened against a system participant, provided that the transfer orders have been received before the opening of the insolvency proceedings, as required by the settlement system rules. This also applies, upon the opening of insolvency proceedings, to a participant in a linked system and to a linked system operator who is not a participant in a system 18. 4.2 According to the SFD 19 transfer orders and netting are legally enforceable and binding on third parties even in the event of insolvency proceedings against a participant, provided that transfer orders were entered into the system before the moment of opening of such insolvency proceedings. The draft law seems to go further than the SFD, which only provides for the finality of transfer orders and netting, meaning that a transfer order as such is to be deemed legally binding and executable according to system rules. The SFD does not require that transfer orders shall be executed and that settlement in fact occurs. Under the SFD, the execution of transfer orders and settlement, also where insolvency proceedings have been initiated, depend on the system operator and system rules. However, the draft law provides that transfer orders shall be executed, which suggests that, in addition to transfer order finality, the draft law also foresees the finality of settlement and execution of transfer orders. The ECB understands that the purpose of the draft law is to establish more far-reaching protection of settlement than the SFD. The draft law’s provisions regarding the moment in time when transfer orders become irrevocable 4.3 The draft law provides that transfer orders shall be executed, provided that they have been ‘accepted by the system according to the rules’ 20 or ‘issued to it’ 21. 4.4 The phrase ‘entered into the system’ is used in the SFD 22. Given that different points in time, each of which bear a different legal meaning, can be discerned between the submission of a transfer 17 See Article 2, point (j), of the SFD. 18 See paragraph 19 (2) of the draft law. 19 See Article 3(1) of the SFD. 20 See paragraph 19 (2) of the draft law. 21 See paragraph 20 (2) of the draft law. 22 See Article 3(1) of the SFD. 4 ECB-PUBLIC order and its execution, it is important to ensure the clarity and coherence of the terminology used 23. The processing of a transfer order essentially consists in at least six different points in time, which correspond to different operational and legal moments. From an operational perspective, one must distinguish between: (1) the moment when the transfer order is technically submitted to the system; (2) the moment when the transfer order is validated by the system as corresponding to the requirements of the system rules and as being suitable for fulfilment; and (3) the moment when the execution of the transfer order is initiated. From a legal perspective, one must distinguish between: (1) the moment when the transfer order is entered into the system 24; (2) the moment at which a transfer order may not be revoked by a participant in a system or third party; and (3) the moment when the transfer order is executed, and the settlement is finalised. Under the SFD, it is this first legal moment, which is the moment of the entry into the system that bears the consequences of transfer order finality. If insolvency occurs after this second legal moment, the transfer order is deemed legally enforceable and binding on third parties. 4.5 Under the draft law, the moment when the transfer order has been accepted by the system would seem to correspond to either the second operational moment or the second legal moment, while the moment when the order has been issued to the system would seem to correspond to either the first operational moment or the first legal moment, i.e. the technical submission or ‘entry of a transfer order into the system’ under the SFD. For reasons of legal certainty, the ECB invites the Estonian legislator to review the terminology used in the draft law and align this terminology with that used in the SFD by using the phrase ‘entered into the system’ instead of ‘accepted by the system’ or ‘issued to it’. Differences in the treatment of insolvency of system participants and system operators 4.6 The draft law 25 regulates system participant and system operator insolvencies differently. In the case of a system participant, the draft law refers to insolvency proceedings as defined in the draft law. However, in relation to system operators, reference is only made to bankruptcy proceedings. In order to ensure compliance with the SDF, the ECB invites the Estonian legislator to consider which proceedings should be included. 5. Specific observations on the draft law’s provisions regarding Eesti Pank’s oversight of payment and settlement systems 5.1 The draft law formalises the role of Eesti Pank in overseeing payment and settlement systems. Eesti Pank must collect information on payment service providers’ participation in payment and settlement systems, analyse the structure, functioning and risks of such systems. Eesti Pank may provide guidance and recommendations for improving the structure and functioning of the systems, and provide assessments on system rules and principles 26. Eesti Pank also cooperates with the Estonian Financial Supervisory Authority (FSA) and may pass on to the EFSA documents and data 23 The ECB has previously stressed the importance of terminological clarity in this context. See paragraph 3.2.1 of Opinion CON/2008/78. All ECB opinions are published on EUR-Lex. 24 Within the meaning of Article 3(1) of the SFD. 25 See paragraphs 19-20 of the draft law. 26 See paragraph 23 of the draft law. 5 ECB-PUBLIC collected by it. Eesti Pank and the FSA may also conclude a cooperation agreement to better fulfil the oversight obligation. Eesti Pank may, under certain circumstances, also make a proposal to the FSA to mitigate the risks related to participation in systems 27. Under the draft law, Eesti Pank may request information from system operators, system participants, government authorities, supervisory authorities and national and municipal databases for the purposes of fulfilling its obligations under the draft law, as well as to provide data to competent authorities of other Member States of the European Economic Area (EEA) and other persons, if required by law. 28 5.2 The ECB welcomes the formalisation, clarification and consolidation of Eesti Pank’s role, duties and obligations as the body that conducts this oversight since it increases legal certainty by clarifying the legal basis on the basis of which Eesti Pank fulfils its oversight role. This should also help Eesti Pank in the performance of the basic task of the European System of Central Banks of promoting the smooth operation of payment systems 29. 5.3 The ECB understands that Eesti Pank’s right under the draft law to transmit information, documents and other data collected to discharge an obligation or other duty of Eesti Pank under the draft law, other legislation or legislation issued on the basis thereof to a competent authority of another EEA Member State, as well as to another person or institution if this arises from legislation, 30 provides a legal basis for Eesti Pank to transmit information gathered in the performance of its duties under any legal act to all central banks in the European System of Central Banks acting as oversight authorities with respect to payment and settlement systems, including the ECB. 6. Specific observations on the draft law’s provisions regarding close-out netting 6.1 The draft law would introduce a new type of set-off, which would allow parties to conclude netting arrangements in certain circumstances, in Estonian law. Netting arrangements would be regulated on a general level in the Law on obligations 31. A netting arrangement would be defined as a bilateral or multilateral agreement for netting claims that have arisen in the case provided for separately in legislation, from a standard contract entered into in the course of a continuing business relationship or from another similar contract. Pursuant to such arrangement the mutual claims of the parties terminate to the extent that they overlap at the time prescribed in the arrangement or on the occurrence of an enforcement event and they are substituted by the net claim or net obligation resulting from netting. A netting arrangement may prescribe a close-out netting arrangement under which, on the occurrence of an enforcement event defined in legislation or in the arrangement, the obligations of the parties are accelerated so as to become immediately due or are terminated by netting in the manner mentioned in the previous sentence 32. 6.2 The ECB understands that this general regulation that is to be added to the Law of Obligations foresees that netting arrangements may only be concluded if so provided in the law, meaning that 27 See paragraph 24 of the draft law. 28 See paragraph 25 of the draft law. 29 See Article 127(2), fourth indent, of the Treaty. 30 See paragraph 25 (1) of the draft law. 31 Võlaõigusseadus, RT I 2001, 81, 487. 32 See paragraph 33 1) of the draft law adding paragraph 2051 to the Law on obligations. 6 ECB-PUBLIC other legal acts would have to make reference to a netting arrangement and further clarify the circumstances in which parties are allowed to conclude a netting arrangement. The ECB understands the draft law 33 satisfies this requirement. The Estonian legislator might, however, wish to consider including a more specific reference to the provision of the Law on obligations 34 that regulates netting arrangements. 6.3 In relation to derivatives and financial collateral transactions, the ECB understands that netting in case of bankruptcy is currently authorised under specific provisions of the Estonian Law on bankruptcy 35, which make reference to derivative and financial collateral transactions, and that these provisions would not be amended by the draft law and would remain in force after its adoption 36. As such, even though the explanatory memorandum to the draft law highlights the importance of netting arrangements in relation to master agreements, such as that sponsored by the International Swaps and Derivatives Association (ISDA) 37, the new netting arrangement solution would technically not apply to derivative transactions, and the enforceability of close-out netting for derivative transactions would continue to function under the existing system. 6.4 Legal certainty regarding close-out netting is important for ensuring settlement and netting finality under the SFD, but also for reducing counterparty credit risk and to ensure the efficient use of collateral exchanged on over-the-counter (OTC) derivative markets. As such, the enforceability of netting agreements and close-out netting plays a vital role for the organisation of settlement systems and OTC derivatives markets. 38 However, the wording of the draft law’s provisions relating to netting arrangements may lead to some legal uncertainty. For example, the wording extends to netting arrangements concluded only in a continuing business relationship as part of a standard or similar contract. However, in the derivatives markets, netting and close-out netting arrangements could also be relevant in occasional or ad hoc business relationships, or in one-off or ad hoc transactions that are not subject to a standard contract. Regarding netting in the context of credit institution crisis resolution proceedings under the Law on financial crisis resolution and prevention, the existing provisions of the Law on crisis resolution and prevention contain a definition of netting arrangement 39. While the draft law 40 amends these provisions, the new wording does not refer to the Law on obligations. Instead, it refers to the draft law, which does not regulate netting arrangements. This may increase legal uncertainty regarding netting arrangements in the context of credit institution crisis resolution proceedings. The relevant provisions could be amended to clarify that, under the Law on financial crisis prevention and 33 See paragraph 8 1) of the draft law. 34 paragraph 2051 of the Law on obligations. 35 Pankrotiseadus, RT I 2003, 17, 95. 36 See paragraphs 48 and 99 (5) of the Law on bankruptcy. 37 See p. 57 of the explanatory memorandum accompanying the draft law. 38 See paragraph 2.1 of Opinion CON/2021/1 and paragraph 4.1 of Opinion CON/2011/14. 39 See paragraph 17 (10) of the Law on financial crisis resolution and prevention. 40 See paragraph 28 1) of the draft law. 7 ECB-PUBLIC resolution, ‘netting arrangements’ means netting arrangements as defined in the relevant provisions of the Law on obligations 41. The draft law provides that in a settlement system, bilateral or multilateral netting of claims may be used in accordance with the system rules and in the cases determined by the system rules in order to satisfy financial claims between the system participants 42. The reference to bilateral and multilateral netting of claims could, however, in Estonian also be understood to be a reference to set-off of claims under the Law on obligations 43 and not to a provision enabling the conclusion of netting arrangements under the Law on obligations. 44 If the aim of the draft law is to allow netting arrangements to be concluded under settlement system rules, then, for the sake of legal certainty, the Estonian legislator may wish to consider further amendments to the draft law to achieve this result. To sum up, the draft law could benefit from increased clarity in relation to the provisions relating to netting arrangements. This opinion will be published on EUR-Lex. Done at Frankfurt am Main, 6 January 2023. The President of the ECB Christine LAGARDE 41 In particular see paragraph 2051 of the Law on obligations. 42 Paragraph 8 (1) of the draft law. 43 In particular see paragraph 197 of the Law on obligations. 44 In particular see paragraph 2051 of the Law on obligations. 8 Saatja: Secretariat <[email protected]> Saadetud: 06.01.2023 15:38 Adressaat: <"Linda Lelumees"> Koopia: <"RAM Info"> Teema: EE ECB Opinion on payment and settlement systems (CON/2023/1) Dear Ms Lelumees, Please find attached as requested and for the attention of Ms Evelyn Liivamägi, Deputy Secretary-General for Financial and Tax Policy, the final Opinion of the European Central Bank on payment and settlement systems. This opinion will be published on EUR-Lex. With kind regards, ECB Secretariat EUROPEAN CENTRAL BANK email: Any e-mail message from the European Central Bank (ECB) is sent in good faith, but shall neither be binding nor construed as constituting a commitment by the ECB except where provided for in a written agreement. This e-mail is intended only for the use of the recipient(s) named above. Any unauthorised disclosure, use or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. If you have received this e-mail in error, please notify the sender immediately via e-mail and delete this e-mail from your system. The ECB processes personal data in line with Regulation (EU) 2018/1725. In case of queries, please contact the ECB Data Protection Officer ([email protected]). You may also contact the European Data Protection Supervisor.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →