08.01.2023
MENETLUSKULUDE TAOTLUS
JA
ENAMMAKSTUD RIIGILÕIVU TAGASTAMISE TAOTLUS
Vaidlustaja: Delfi Meedia AS
Registrikood 10586863
Narva mnt 13, 10151 Tallinn
Codelab OÜ
Registrikood 12644760
Raekoja plats 16, 51004 Tartu
Vaidlustaja esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal
Tatari 1, 10116 Tallinn
E-post
[email protected]
Hankija: Haridus- ja Noorteamet
Registrikood 77001292
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
Kolmas isik: NOPE OÜ
Registrikood 12919694
Emajõe 1b, 51008 Tartu
gotoAndPlay OÜ
Registrikood 12156256
Emajõe 1b, 51008 Tartu
TAOTLUSED
1. Mõista Haridus- ja Noorteametilt Delfi Meedia AS ja Codelab OÜ kasuks välja
menetluskulud summas 2810 eurot.
2. Riigihangete vaidlustuskomisjonil tagastada vaidlustuse esitamisel
enammakstud riigilõiv 640 eurot advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers
Legal OÜ arveldusarvele nr EE072200221055109117 AS-is Swedbank.
ASJAOLUD
1. 21.12.2022 otsusega tunnistas Haridus- ja Noorteamet (hankija) riigihankes „Erasmus+ ja
Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammide keskuse veebilehtede
ühendamine“ (vr 256905) (riigihange) mittevastavaks ühispakkujate Delfi Meedia AS ja
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10116 Tallinn
T: 614 1858,
[email protected], www.pwclegal.ee
Codelab OÜ (vaidlustaja) pakkumuse ja tunnistas ainukesena vastavaks ühispakkujate
NOPE OÜ ja gotoAndPlay OÜ (kolmas isik) pakkumuse.
2. 27.12.2022 otsusega tunnistas hankija riigihankes edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui
ainsa riigihanke alusdokumentidele (RHAD) vastava pakkumuse.
3. 29.12.2022 pöördus vaidlustaja hankija poole taotlusega vaadata ümber otsus vaidlustaja
pakkumuse mittevastavaks tunnistamise kohta.
4. 02.01.2023 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) vaidlustuse hankija
otsuse peale, taotledes selle kehtetuks tunnistamist osas, milles tunnistati vaidlustaja
pakkumus mittevastavaks ja kolmanda isiku pakkumus edukaks.
5. 03.01.2023 – s.o pärast vaidlustamise tähtaega – teatas hankija, et on otsustanud jätta jõusse
vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine.
6. 06.01.2023 tegi hankija otsuse, millega tunnistas hankemenetluse kehtetuks.
7. 06.01.2023 esitas hankija VAKO-le ka vastuse vaidlustusele, millega taotles jätta vaidlustus
läbi vaatamata ja menetluskulud vaidlustaja enda kanda.
PÕHJENDUSED
8. Kui vaidlustusmenetlus lõpeb põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke
menetluse kehtetuks, mõistab VAKO riigihangete seaduse (RHS) § 198 lg 51 alusel hankijalt
vaidlustaja kasuks välja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hankemenetluse kehtetuks
tunnistamine ei ole tingitud vaidlustuse esitamisest.
9. Hankija väidab 06.01.2023 vastuses, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud
ebakohasest hindamismetoodikast, mitte vaidlustuse esitamisest.1 Hankemenetluse
kehtetuks tunnistamise otsuses väidab hankija, et hindamismetoodika on vigane, kuna
hindamise kriteeriumis 3 on võimalik maksimumpunktid saada vaid ühel pakkumusel.2
10. Hankija põhjendused on otsitud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud
vaidlustuse esitamisest, mitte hindamismetoodikast. Vaidlustaja menetluskulud tuleb
hankijalt välja mõista.
(I) Vigane hindamismetoodika ei mõjutanud enam hankemenetlust
11. Hankija väitel ei võimalda hindamismetoodika pakkumuste õiglast hindamist. See on
asjakohatu – hindamine on juba läbi viidud ja kolmas isik edukaks tunnistatud, vt lisaks ptk
(II).
12. Kui kolmandat isikut poleks juba edukaks tunnistatud, oleks hankija põhjendus ikkagi
asjakohatu, kuna riigihankes tunnistati vastavaks vaid kolmanda isiku pakkumus. Kolmas
isik tulnuks riigihankes edukaks tunnistada igal juhul, kui just hankija ei oleks rakendanud
RHS §-st 116 tulenevat õigust lükata tagasi kõik pakkumused. Seega ei realiseerunud
ebaõiglane hindamine, millisele ohule hankija oma otsuses osundab. Oht ei saa
realiseeruda tagantjärele, oht on suunatud tulevikku.3
1 Hankija 06.01.2023 vastus, p 15.
2 Hankija 06.01.2023 hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus, lk 1.
3 Vt EKSS „oht“: olukord, kus kedagi v. midagi ähvardab ebaõnn, õnnetus, katastroof; nende võimalus ja
tõenäosus.
2/5
13. Hankija väidetud vead hindamismetoodikas saaksid mõjutada hankemenetluse tulemust
vaid siis – s.t hankija viidatud oht saaks realiseeruda –, kui vaidlustus oleks rahuldatud.
Seejärel konkureeriks hankelepingu sõlmimisele kaks pakkujat. See tähendab, et faktiliselt
saab vigane hindamismetoodika olla asjakohane kaalutlus hankemenetluse kehtetuks
tunnistamisel ainult siis, kui hankijal oli veendumus, et vaidlustus rahuldatakse. Vaidlustaja
hinnangul on see ka tõenäoline, kuna hankija vead vaidlustaja pakkumuse vastavuse
kontrollimisel on ilmselged.
(II) Pakkumuste hindamise otsus tehti enne vaidlustuse esitamist
14. Hankija viis pakkumuste hindamise läbi ja tunnistas kolmanda isiku edukaks 27.12.2022.
Vaidlustaja esitas taotluse vaadata tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamine
vabatahtlikult üle pärast seda, 29.12.2022. Vaidlustuse esitas vaidlustaja 02.01.2023. Alles
03.01.2023 teatas hankija, et on otsustanud jätta jõusse vaidlustaja pakkumuse
mittevastavaks tunnistamise.
15. Hankija pidi tuvastama vead hindamismetoodikas varasemalt 21.12.2022, mil hankija tegi
pakkumuste vastavusotsuse, ja hiljemalt 27.12.2022, mil hankija tegi kolmanda isiku edukaks
tunnistamise otsuse. Selles vahemikus viis hankija läbi pakkumuse hindamise riigihankes
sätestatud hindamismetoodika alusel. Hankija selgitas hindamisotsuses: „Eduka pakkumuse
metoodika ja tegevusplaani kirjeldus on läbimõeldud, pakkujad on ilmselgelt mõistnud
riigihankes kirjeldatud vajadust ning tegevusplaan on usaldust tekitav. Ajakava on ühtselt
mõistetav ning mahub hankija määratud raamidesse. Komisjon leiab, et esitatud metoodikast
ja tegevusplaanist lähtudes on tõenäoline, et esitatud tegevustega saavutatakse kõik
eesmärgid.“
16. Hankija põhjendustest nähtub, et enne taotluse ja vaidlustuse esitamist, hindamisotsuse
tegemise ajal, ei olnud tal ühtegi probleemi riigihanke hindamismetoodikaga. Puudub
igasugune alus arvata, et hankija oleks vaidlustuse esitamata jätmise korral hankemenetluse
kehtetuks tunnistanud. Vaidlustaja hinnangul on ilmselge, et hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise otsuse põhjendused on tagantjärele otsitud ettekääne, et pääseda
vaidlustusmenetluses kaotusest ja vaidlustaja menetluskulude hüvitamisest.
(III) VAKO peab arvestama hankija eelnevat käitumist ja vaidlustuse
perspektiivi
17. VAKO ei saa käesolevas olukorras üksnes piirduda hankija põhjendustega, vaid kaasuse
asjaolusid tuleb vaadata laiemalt, sh arvestada vaidlustuse perspektiivi ja hankija eelnevat
käitumist. Hankijal on peaaegu alati võimalik otsida ja leida põhjendusi, miks hankemenetlus
kehtetuks tunnistada. Teadupärast on hankijal selles osas ulatuslik kaalutlusruum.
Olukorras, kus hankija hindab vaidlustuse perspektiivi endale ebasoodsaks, tuleks tal RHS §
197 lg 1 p 3 alusel vaidlustus põhjendatuks tunnistada. Praktikas ei kasuta hankijad seda
võimalust just eriti sageli, sest siis jäävad hankija kanda ka menetluskulud. Selle asemel
hakataksegi vaidlustusmenetluse kestel „leiutama“ põhjuseid, miks hankemenetlus
kehtetuks tunnistada (mille tagajärjeks, omakorda, on vaidlustuse läbi vaatamata jätmine).
Ka praegu on juhtunud nii. Sisuliselt on hankija vaidlustuse põhjendatuks tunnistanud, kuid
menetluskulude hüvitamise vältimise eesmärgil otsinud põhjuseid, miks hankemenetlus
kehtetuks tunnistada.
18. Seda, et vaidlustaja menetluskulusid ei saa kergekäeliselt jätta vaidlustaja enda kanda, jaatab
ka kohus. Halduskohus on selgitanud, et RHS § 197 lg 1 p-s 3 sätestatud mõistet „vaidlustuse
põhjendatuks tunnistamisel“ tuleb tõlgendada laiendavalt ning mõistega ei ole hõlmatud
üksnes kitsalt need olukorrad, mil vastustaja võtab sõnaselgelt vaidlustuse õigeks. /…/
3/5
Vaidlustuse saab põhjendatuks lugeda ka vastustaja tegevuse kaudu, sh kui vastustaja oma
varasema otsuse vaidlustuses esitatud põhjenduste või tõendite ajendil ise kehtetuks
tunnistab. Sellisel viisil toimimine on riigihangete vaidluste puhul ühtlasi tavapärane.“4
19. Hankija käitumine on ka vastuolus hea halduse põhimõttega. Hankija sai 29.12.2022
taotluse, mille abil oli tal võimalik hinnata oma otsuse õiguspärasust. Hankija ei soovinud
oma otsust muuta; samuti ei teavitanud hankija ideest tunnistada kogu menetlus kehtetuks.
See tähendas, et vaidlustaja ainus võimalus oma õigusi kaitsta oli läbi vaidlustusmenetluse.
Hankija on oma käitumisega ilmselgelt põhjustanud kulud, mis vaidlustajale tekkisid.
Seejuures ei ole vaidlustus pahatahtlik ega otsitud. Vaidlustuse perspektiiv on erakordselt
kõrge, millega saab VAKO hõlpsalt tutvuda.
(IV) 29.12.2022 taotluse koostas vaidlustaja lepinguline esindaja
20. Hankija väidab vastuses, et vaidlustuse sisu kattub olulises osas 29.12.2022 esitatud kirjaliku
taotlusega. Hankija väidab, et taotlus on koostatud vaidlustaja poolt iseseisvalt, s.o esindaja
abita, millist asjaolu tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada.5
21. Hankija eksib. Ajaaruandest kui ka lisatud meilivahetusest (lisa 1) nähtub, et 29.12.2022
taotluse sisu on koostatud 28.12.2022 vaidlustaja lepingulise esindaja poolt. Vaidlustajad on
ühispakkujad; eraõiguslikud ettevõtjad, kelle koosseisus ei tööta riigihankeõiguse
spetsialiste, kes oskaksid ise leida hankija otsuse õigusvastasuse põhjendamiseks VAKO või
kohtupraktika viiteid.
(V) Menetluskulude nimekiri
22. Vaidlustaja kinnitab, et on vaidlustusmenetluses kandnud järgmisi menetluskulusid seoses
vaidlustusmenetlusega ning need on õigusvaidluse mahtu, keerukust ja menetluse kulgu
arvestades vajalikud ja põhjendatud:
1) riigilõiv 640 eurot;
2) lepingulise esindaja kulu 2170 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Lepingulise
esindaja tunnihind on 140 eurot (käibemaksuta) ning ajakulu kokku 15,5 tundi, mis
nähtub ajaaruandest (lisa 2).
23. Kokku on vaidlustaja kandnud menetluskulusid 2810 eurot.
(VI) Enammakstud riigilõivu tagastamise taotlus
24. Vaidlustaja tasus vaidlustuse eest riigilõivu 1280 eurot (vt vaidlustuse lisa 1). RLS § 258 lg 1
p 1 järgi pidanuks vaidlustuse eest tasuma 640 eurot, kuna riigihanke eeldatav maksumus on
rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.
25. RLS § 12 lg 1 järgi on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu
tagastamist. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on
tasutud ettenähtust rohkem.
4 TlnHKo 3-19-266, p 31.4.
5 Hankija 06.01.2023 vastus, p-d 18—20.
4/5
MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
26. Esitamine. Taotlus on edastatud adressaadile
[email protected] ja menetlusosalistele e-posti
teel.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat
1 – e-kiri perspektiivi kohta;
2 – ajaaruanne.
5/5
1/8/23, 5:57 PM PwC Mail - Vaidlustuse perspektiiv hankes 256905
Erki Fels (EE) <
[email protected]>
Vaidlustuse perspektiiv hankes 256905
1 message
Erki Fels (EE) <
[email protected]> Wed, Dec 28, 2022 at 1:19 PM
To:
[email protected]
Cc: "Mari Manniko (EE)" <
[email protected]>
Tere, Mairi!
Rõõm tutvuda. Olen vandeadvokaat Erki Fels, riigihangete valdkonna juht PwC-s. Kirjutan kolleeg Mari palvel. Saan
aru, et teil on mure riigihankega "Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammide keskuse
veebilehtede ühendamine" (vr 256905), kus teie pakkumus on tagasi lükatud.
Vaidlustuse perspektiiv on väga hea. Hankija on teinud kolm etteheidet. Mulle ei tundu ükski neist selline, mis annaks
õiguse pakkumus mittevastavaks tunnistada (vt allpool põhjalikumalt). Kui hankija ei arvesta selgitusi, mille pärast
pakkumuse mittevastavaks tunnistamist edastasite, siis soovitan vaidlustada. Aitame meeleldi seda koostada ja
saame teid esindada kogu vaidlustusmenetluses. Kui saite hankija otsuse 21.12.2022, siis on hiliseim aeg
vaidlustuse esitamiseks 02.01.2023.
1. Väidetav puudus projektijuhi CV-s
Perspektiiv väga hea. Hankija on CV-d kontrollinud hooletult - tegelikkuses puudust pole. Projektijuht peab omama
riigihanke algamisele eelneva 48 kuu jooksul vähemalt kahe kodulehe loomise projekti juhtimise kogemust
projektijuhina, mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Pakkuja pidi esitama lepingu täitmises osalevate
meeskonnaliikmete pädevuse ja kogemuse tõendamiseks meeskonnaliikmete CV-d, milles on nimetatud isiku roll
lepingu täitmisel ja esitama andmed, millest nähtub, et isiku pädevus ja kogemused vastavad tema kohta kehtestatud
nõuetele. Hankija väidab, et projektijuhi kohta on esitamata tema roll ehk projekti juhtimise kogemus esimeses
kolmes nimetatud projektis ja projektides osalemise periood. Hankija eksib. CV-st tuleneb, et perioodil 2021. a
jaanuar kuni pakkumuste esitamise hetk töötas (töötab) spetsialist Codelive/Codelab OÜ juures projektijuhina. Sel
perioodil on spetsialist mh osalenud 3 kodulehe loomise protsessi projektis, mille maksumused on 580 000 eurot, 640
000 eurot ja 45 000 eurot. Riigihanke alusdokumendid ei nõua, et projektide juures oleks eraldi märgitud spetsialisti
roll ja projektis osalemise periood. Kuna spetsialist on selles ettevõttes töötanud 2021. a jaanuarist projektijuhina, on
selge, et osalus projektides on viimase 48 kuu jooksul ja projektijuhi rollis.
2. Väidetav puudus kasutajauuringu teostaja CV-s
Perspektiiv väga hea. Hankija on CV-d kontrollinud hooletult - tegelikkuses puudust pole. Kasutajauuringu teostaja
peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt kahes sarnases kodulehe loomise projektis
osalemise kogemust kasutajauuringu teostajana. Hankija väidab, et kasutajauuringu teostaja CV-s on esitamata aeg
või periood, millal ta osales kodulehe loomise protsessis kasutajauuringu teostajana. Hankija eksib. Sarnaselt
projektijuhiga tuleneb CV-st, et perioodil 2022. a veebruar kuni pakkumuste esitamise hetk töötas (töötab) spetsialist
Codelive/Codelab OÜ juures analüütiku/kasutajauuringute läbiviijana. Sel perioodil on spetsialist mh osalenud
projektides Income Company ja Frenn Nigeria, milles mõlemas teostas spetsialist kasutajauuringut. Riigihanke
alusdokumendid ei nõua, et projekti juures on eraldi välja toodud projektis osalemise periood. Kuna spetsialist on
selles ettevõttes töötanud 2022. a veebruarist, on selge, et kogemus projektides on omandatud viimase 36 kuu
jooksul.
3. Volikirjas nimetamata volitatud esindaja
Perspektiiv väga hea. Hankija oleks pidanud küsima selgitusi. Tegemist on mittesisulise puudusega.
Ebaproportsionaalne on pakkumus tagasi lükata lihtsalt põhjusel, et volikirjas ei ole märgitud kontaktisikut. Oleme
leidnud ka kohtupraktikat, mis meid toetab (nt VAKO 148-20/222790, p 8.4 ja 8.5 ning Tallinna Halduskohus on
22.10.2018 otsus haldusasjas 3-18-1736): kui hankija ei tea, kas volikirja puudumine on sisuline (esindusõigust ei
ole) või vormiline (esindusõigus on olemas, kuid sellekohane dokument on jäänud esitamata) puudus, tuleb hankijal
lähtuda eeldusest, et puudus on vormiline ja anda isikule võimalus esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks.
Saan aru, et teilt ei ole mingeid selgitusi küsitud.
Tervitades
Erki Fels
PwC | Vandeadvokaat
Office: +372 614 1858 | Mobile: 53 493 777
Email:
[email protected]
https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=e1ba167148&view=pt&search=all&permthid=thread-a%3Ar7029603095220993857%7Cmsg-a%3Ar7026298… 1/2
1/8/23, 5:57 PM PwC Mail - Vaidlustuse perspektiiv hankes 256905
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ
Pärnu mnt 15 10145 Tallinn Estonia
http://www.pwclegal.ee
https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=e1ba167148&view=pt&search=all&permthid=thread-a%3Ar7029603095220993857%7Cmsg-a%3Ar7026298… 2/2
Klient: Delfi Meedia AS
Töö: Riigihanke 256905 vaidlustus
Date Hours Budget Budget Memo
rate Value
2022-12-27 5.5 140.00 770.00 Kliendiga suhtlemine. Hankija otsusega tutvumine. Riigihanke alusdokumentidega
tutvumine. Pakkumusega tutvumine. Vaidlustuse perspektiivi analüüs.
2023-01-02 5.5 140.00 770.00 Vaidlustuse koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. Kliendiga
suhtlemine. Täienduse koostamine ja VAKO-le edastamine.
2023-01-06 4.5 140.00 630.00 Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusega tutvumine ja analüüs.
Nõupidamine kliendiga. Menetluskulude väljamõistmise taotluse koostamine.
Total 15.5 2 170.00