dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Greenback katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 12. jaanuar 2023
Viit
15-3/282-1
Registreeritud
12. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. veebruar 2023

Failid

  • 📎15_Greenbackdpl_keht.asice3353 KB

Sisu (failidest)

KMK Stuudio OÜ Virmalise 5, Tallinn tel. 5643889 EP 10939407-001 TÖÖ: 2119 TELLIJAD: Private Time OÜ ID: 114652 Telise külas/ Tällnäsis asuva Greenback katastriüksuse (52001:004:0035) DETAILPLANEERING Projekti juht Mari Kallas +372 5643889 [email protected] 2022 SISUKORD 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED (LÄHTEDOKUMENDID) ............................................... 3 1.1 Planeeringu koostamise alused .......................................................................................... 3 1.2 Planeeringu koostamise lähtedokumendid.............................................................................. 3 1.2.1 Õigusaktid ......................................................................................................................... 3 1.2.2 Liigilt üldisemad planeeringud .......................................................................................... 3 1.2.3 Detailplaneeringud, mis kehtivad planeeringu alal............................................................ 3 1.2.4 Planeeringu koostamisel tehtud uuringud ........................................................................ 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................................ 3 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID (KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS NING PLANEERITAVA SOBIVUS ALALE) ........................................................................................................ 4 4. PLANEERINGUS KAVANDATU ......................................................................................................... 5 4.1 Vastavus üldplaneeringule ...................................................................................................... 5 4.2 Kavandatud krundi ehitusõigus ja kasutustingimused ............................................................. 5 4.3 Olulisemad arhitektuurinõuded hoonetele.............................................................................. 5 4.4 Keskkonna mõju strateegiline eelhinnang ................................................................................ 6 4.4.1 Rohevõrgustik ja NATURA ala ............................................................................................ 6 4.4.2 Vertikaalplaneerimine ja sadevesi ..................................................................................... 7 4.4.3 Jäätmekäitlus ................................................................................................................... 7 4.5 Liikluskorralduse põhimõtted, sh parkimiskohtade vajadus ..................................................... 7 4.6 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................. 7 4.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ................................................................................ 7 4.8 Elamu soojavarustus ............................................................................................................... 8 5. TULEOHUTUSNÕUDED................................................................................................................... 9 6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE JÄRJEKORD ............................................................................ 10 JOONISED Situatsiooniskeem leht 01 M 1:2000 Tugiplaan leht 02 M 1:500 Detailplaneeringu põhijoonis leht 03 M 1:500 2 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED (LÄHTEDOKUMENDID) 1.1 Planeeringu koostamise alused Planeerimisseadus Kinnistu omaniku Private Time OÜ esindaja Jaan Juurikase taotlus detailplaneeringu algatamise kohta 23.07.2021. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 10.08. 2021 korraldus nr 2-3/21-327 „Greenback katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“. 1.2 Planeeringu koostamise lähtedokumendid 1.2.1 Õigusaktid • Ehitusseadustik • Maakatastriseadus • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. • Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Jäätmeseadus • EVS 843:2016 Linnatänavad • Sotsiaalministri 04. märts 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad, tuleohutusnõuded • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 1.2.2 Liigilt üldisemad planeeringud Lääne maakonnaplaneering 2030+ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1.2.3 Detailplaneeringud, mis kehtivad planeeringu alal. Maaüksusel kehtib Noarootsi Vallavolikogu 12.04.2005 otsusega nr 49 kehtestatud Greenback detailplaneering. 1.2.4 Planeeringu koostamisel tehtud uuringud Geodeetilised tööd on teostatud OÜ K&J poolt septembris 2021 2. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringuala hõlmab Telise külas / Tällnäsis asuvat Greenback katastriüksust (52001:004:0035), pindalaga 12436 m2. Krundil on ehitusjärgus suvila, millele on väljastatud ehitusluba 13.01.2021.Katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa. Planeeringualal (Greenback katastriüksusel) ja sellest ida poole jääval Sandviks, Markus ja Teeveere maaüksustel kehtib 2005. aastal kehtestatud 3 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering detailplaneering. Greenback katastriüksus piirneb kolmest küljest hoonestamata kruntidega ja läänest merega. Krundil on elektri liitumiskilp ja puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0063244) ning veetrass ehitatava suvilani. Piirkonnas puudub nõuetekohane tuletõrje-veevõtukoht. Noarootsi valla üldplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi ulatus on 75 meetrit rannajoonest. Planeeringuala asub Lääne-Nigula valla üldplaneeringus määratud hajaasustuses ja maalise asustuse maa-alal Kinnistu asub osaliselt Väinamere hoiualal. Maaüksusele ulatuvad looduskaitseseadusest tulenevad ranna veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on ehituskeeluvööndi ulatust vähendatud 75 meetrini rannajoonest. Krundi läänepiiril on mere ääres olev kallasrada 10 meetrit rannajoonest, mis peab olema avalikus kasutuses ja läbitav. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID (KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS NING PLANEERITAVA SOBIVUS ALALE) Planeeritava ala kontaktvööndina on arvestatud Greenback katastriüksuse lähiümbrust. Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus sobib kaldaalale, ei häiri metsaga ümbruskonnas välja kujunenud hajali asuvat hoonestust. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga ja DP lahendus vastab nii rohevõrgustikule seatud tingimustele kui ka NATURA aladel nõutule vt (4.4.1 Rohevõrgustik ja NATURA ala). Foto Maa-ameti fotolaost 4 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering 4. PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringuga on kavandatud Greenback katastriüksusele kahe hoonestusala määramine; merepoolne hoonestusala, millel toimub suvila ehitamine ja idapoolne hoonestusala; suvila, elamu ja kahe abihoone ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste ja juurdepääsutee planeerimine ning servituutide ja keskkonnatingimuste määramine. Planeeringuala paikneb väikeses ulatuses Väinamere hoiualal. Kinnistu ranna alal on elupaigatüübi esmased rannavallid (1210). Rannavallid on lainete kuhjatud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle lähedal. Sageli on nad mattunud adru ja muu mereheidise alla, juba järgmine torm võib sellise valli minema pühkida – sellistel rannavallidel suudavad kasvada vaid üksikud, peamiselt üheaastased taimed. Ranna piirkonnas kunagi rajatud puidust terrass kuulub likvideerimisele Randa liikumine on ette nähtud jalgsi looduslikul pinnasel. 4.1 Vastavus üldplaneeringule Detailplaneering vastab Lääne-Nigula valla üldplaneeringus toodud hajaasustuses kehtivatele üldistele ehituspõhimõttetele. 4.2 Kavandatud krundi ehitusõigus ja kasutustingimused Ehitusõigus jaguneb krundil kahe hoonestusala vahel Krundi suurus 12436 m2 Krundi kasutusotstarve: pereelamumaa ja hooajalise elamu maa Hoonete suurim lubatav arv krundil: ehitatav suvila merepoolsel hoonestusalal ning elamu ja 2 abihoonet idapoolsel hoonestusalal Hoonete suurim lubatav kõrgus maapinnast: 5,5 m ehitatav suvila, 8,5 m elamu ja abihooned 7,0 m Hoonete suurim korruselisus maapealne/maa-alune 2(1+katusekorrus)/osaline keldrikorrus Suurim ehitisalune pind 45 m2 suvila 400 m2 planeeritavad hooned Täisehituse protsent 4% Hoonete suurim lubatav maksimaalne suletud brutopind 700 m2 Parkimine on lahendatud omal krundil 5 kohta 4.3 Olulisemad arhitektuurinõuded hoonetele • Fassaadi viimistlusmaterjal: soovitav naturaalsed materjalid • Hooned krundil peavad moodustama ühtse terviku ja piirkonda sobima • Hoonetele on lubatud projekteerida viilkatus kaldega kuni 45o 5 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering • Piirdeaiad ei ole lubatud Krundile projekteeritavate hoonete eskiisprojektid kooskõlastada ehitus- ja planeerimisnõunikuga. 4.4 Keskkonna mõju strateegiline eelhinnang KSH eelhinnangu järgi ei ole KSH läbiviimine Greenback katastriüksuse ja kinnistuga piirneva maa detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Planeering on koostatud arvestades keskkonna- kaitsealaseid õigusakte ja norme ja seega ei kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Samuti ei kaasne olulist negatiivset mõju Natura alale ega ka rohe- võrgustikule. 4.4.1 Rohevõrgustik ja NATURA ala Lääne maakonnaplaneering 2030+ näeb ette üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks. Mõned tähtsamad punktid maakonnaplaneeringust, mis puudutavad käesolevat planeeringut: . • Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm). • Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%. • Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. • Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga Lääne-Nigula valla üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi järgi jääb Greenbacki maaüksus Telise küla) rohevõrgustiku tugialale. Krundi (detailplaneeringu ala) suurust arvestades säilib roheline võrgustik - krunti kattev mets jääb alles, ainult üksikud hoonete alla jäävad puud kuuluvad likvideerimisele. Greenback katastriüksus paikneb väikeses ulatuses Väinamere hoiualal. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. 6 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering Greenback katastriüksus ulatub kuni merepiirini, kus lained on kaldale kuhjanud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle lähedal, mis moodustavad esmased rannavallid – (elupaiga tüüp 1210). Rannavallidel kasvavad peamiselt üheaastased taimed. Muude kaitstavate liikide esinemine detailplaneeringu alal ei ole teada. Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad väljaspool hoiuala ja väljaspool ehituskeelu- vööndit. 4.4.2 Vertikaalplaneerimine ja sadevesi Sademevesi immutatakse omal krundil. 4.4.3 Jäätmekäitlus Tekkivad jäätmed kogutakse sorteeritult jäätmemahutidesse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee äärde, arvestusega, et prügiveoauto pääseks konteinereid tühjendama. Krundi omanikul on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmeveoleping. Jäätmemahutite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus. 4.5 Liikluskorralduse põhimõtted, sh parkimiskohtade vajadus Käesoleva detailplaneeringu lahenduses on ette nähtud juurdepääsu teeservituudi alusel, mis läbib 52001:004.0092 (registriosa nr 46732) katastriüksust. Reaalservituudi seadmise leping ja asjaõiguse leping on sõlmitud notar Maarika Pihlak poolt 29.03.2022. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud kinnisturaamatusse kantud servituut valla teelt kuni Greenback kinnistuni. Planeeritavale kinnistule on ette nähtud 5 parkimiskohta. 4.6 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Detailplaneering on koostatud inimsõbraliku miljööga keskkonnatingimuste loomist ja säilitamist silmas pidades, mis vastab EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine Kuritegevuse ennetamiseks rakendatud meetmed • Hoonete vahelise ala valgustamine pimedal ajal 4.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Veevarustus Planeeritav veetarve krundil on ca 1,0 m3/ööpäevas. Greenback maaüksusel asub puurkaev (eh. registri kood 221351957, keskkonnaregistri kood PRK0063244). Krundil asuvast kaevust on ette nähtud ühtlasi Sandviks, Markuse ja Teeveere maaüksuste veega varustamine. Joonisel on näidatud kaevu hooldusala 10 m. Kanalisatsioon 7 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering Krundil on olemas suvilat teenindav 10 m3 suurune reoveemahuti. Ehitatava elamu jaoks on planeeritud septik koos imbväljakuga (täpne asukoht oleneb järgmises projekteerimiseetapis projekteeritavate hoonete asukohast). Reovee kanalisatsiooni puhul lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus § 5 Omapuhasti rajamise nõuded: (1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral; 2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Olulised kujad septiku ja imbväljaku projekteerimisel (ehitamisel) on: Septiku kaugus hooneni – minimaalselt 5 m, kaugus teeni, krundi piirini või kraavini - vähemalt 5 m, kaugus veekoguni – vähemalt 30 m, Imbväljaku kaugus kaevuni – vähemalt 60 m, imbväljaku 60 m kitsendus ulatub naabermaaüksustele, mille kohta on võetud naaberkinnistu omanike kooskõlastused. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb kanalisatsioonilahenduse osas arvestada, et tegemist on keskmiselt kaitstud põhjavee alaga. Septiku ja imbsüsteemi paigaldus tuleb tellida vastava kvalifikatsiooniga ettevõttelt, mis tegeleb seda tüüpi süsteemide paigaldamisega ning millel on olemas sellekohased volitused. Elektrivarustus Greenback kinnistu elektrivarustus on ette nähtud maaüksuse piirile Imatra Elekter AS poolt paigaldatud liitumiskilbist toitega 0,4 kV kaabelliinilt, mille kohta krundi omanikul on sõlmitud liitumisleping ning rajatud elektrikaabel ehitatava suvilani. Detailplaneeringuga ette nähtud uute hoonete projekteerimisel tuleb täpsustada peakaitsme suurus. 4.8 Elamu soojavarustus Elamu kütmine on ette nähtud kas maaküttega või õhk-vesi soojuspumbaga, samuti on võimalik lisa kütmise jaoks puuküttel kamin. Mõlemad variandid on keskkonna- ja rahakotisäästlikud lahendused, mis kütavad hoonet ja soojendavad tarbevett taastuvaid allikaid kasutades. Soojuspumba välisosa asukoht lahendatakse ehitusprojektiga. Kui järgmises projekteerimisstaadiumis nähakse ette maaküte, siis selle projekteerimisel tuleb arvestada krundil kasvava väärtusliku kõrghaljastusega. 8 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering 5. TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusnõuetena arvestada Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ Siseministri 18.02.2021.a. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja kehtivaid standardeid: EVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad, tuleohutusnõuded Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on TP3, hoonete kasutusviis I. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja sujuvaks tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema naaberkruntide hooned eraldatud üksteisest minimaalselt 8 m laiuste tuleohutuskujadega ja see on detailplaneeringuga tagatud. Tuletõrje vesi 10 l/sek saadakse kinnistule planeeritud tuletõrje-veehoidlast. Tuletõrje-veevõtukoht tuleb rajada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Käesoleval ajal on krundile ja seega veevõtukohale juurdepääsuks eratee, mis kulgeb kogu ulatuses naaberkinnistul (tee kasutamiseks on sõlmitud notariaalne teeservituudileping). Juurdepääsutee minimaalseks laiuseks on 3 meetrit. Vastavalt EVS 812-7:2018 punkt 14.1.9 Juurdepääsuks päästevahenditele tuleb järgida päästetehnika mõõtmeid ja juurdepääsuvajadusi. Kui muud andmed puuduvad, järgitakse järgmisi kriteeriume; Põhiauto: pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,3 m, pöörderaadius 18,5 m, registrimass 18 000 kg, teljekoormus 11 500 kg Tee kandevõimet saab määrata vastavalt Transpordiameti juhendile 38/2018 Teekonstruktsioonide projekteerimine https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tee-konstruktsioon. 9 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering Erateede kandevõime on käsitletud tabelis 26 Kruusatee 60, eratee vähe raskeid sõidukeid, ei oma positsiooni teevõrgus (60 MPa) ja ka samal lehel on antud Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele. 6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE JÄRJEKORD 1. Tugevdatakse juurdepääsutee kandevõimat ja rajatakse krundisisesed teed 2. Ehitatakse välja tuletõrje-veevõtukoht 3. Projekteeritakse ja ehitatakse hooned 4. Krundi heakorrastamine Seletuskirja koostas arh. Mari Kallas 10 KMK Stuudio OÜ Greenback katastriüksuse 20.09.2022 detailplaneering DETAILPLANEERINGU ALA TELLIJA PROJEKTI JUHT TÜÜP LEHT Jaan Juurikas Mari Kallas DP 01 PROJEKT PLANEERIJA STAADIUM STUUDIO Greenback KMK Stuudio OÜ katastriüksuse detailplaneering Mari Kallas DP 5643889 JOONIS MÕÕT TÖÖ NR. KOOSTATUD [email protected] Asendiskeem 1:500 2119 26.04.2022 Kes Kes kpin kpin g ge e e ele le ktri õ ktri õ hulii h uliin n i kai i kai EHI tsev tsev TUS öönd öönd K EEL UV ÖÖ ND P3 VEE KAI TSE VÖ ÖN KAL D LAS RAD A P2 TINGMÄRGID PLANEERITUD ALA PIIR OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR TELLIJA PROJEKTI JUHT TÜÜP LEHT KAITSEVÖÖND Jaan Juurikas Mari Kallas DP 02 PROJEKT PLANEERIJA STAADIUM STUUDIO Greenback KMK Stuudio OÜ katastriüksuse detailplaneering Mari Kallas DP 5643889 JOONIS MÕÕT TÖÖ NR. KOOSTATUD [email protected] Tugiplaan 1:500 2119 26.04.2022 Kes Kes kpin kpin ge e ge e lektr le ktri õ i õhu h uliin liin i i kai kaits EHI 1 2 ,5 tsev 0 TUS e vöön öönd KEEL d 2 42,7 0 t 18.5 s UV evu Tuletõrje veehoidla ka 30 meetri kaugusel ehitistest ÖÖ o n i jo Ümber- ND tr pööramise ee koht m 60 15,2 1 5 P3 12,5 23, EP 80% ES 20% VEE 30 0 8,5 m 445 m² 1+3 K 12436 m² AIT 3,00 SE 12,5 0 35,0 0 VÖ tik ÖN KAL Sep D L ASR ADA 23,9 0 kit P2 se nd 60 puu us m rka 12,5 ee ev 0 tri u ala raj am ise ks TINGMÄRGID PLANEERITUD ALA PIIR OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR PLANEERITUD SISSEPÄÄS KRUNDILE PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD TEED P3 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL KRUNDI EHITISÕIGUS JA KITSENDUSED KAITSEVÖÖND Krundi planeeritud ja osakaalu %(ka- (detailplaneeringu Hoone arv krundil SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA Tulepüsivusklass maapealne/maa- Parkimiskohtade Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Hoonete suletud alune pind (m²) ja osakaalu % brutopind (m²) arv norn/plan Positsiooni nr liikide kaupa) liikide kaupa) REAALSERVITUUDI ALA KRUNDILE JUURDEPÄÄSUKS tastri üksuse suurus (m²) Max korruselisus / Kitsendused PLANEERITUD VEETRASS Ehitise- hoone kõrgus alune PLANEERITUD MADALPINGE KAABEL PLANEERITUD KANALISATSIOONI TRASS Kallasrada 10 m ranna joonest. Ranna vee- LIKVIDEERITAV OBJEKT Elamu 2/-1 korrust EP (pereelamu kaitsevöönd 20 m, ehitus- 1 Positsiooni number kõrgus 8,5 m maa) 80% ES keeluvöönd 75 m, kalda 1 12436 445 abihoone kõrgus 1+3 E (elamumaa) 100% 700/ 80 TP3 5 /5 EP 80% ES 20% Krundi sihtotstarve 7,0 m (2tk), suvila (hooajalise elamu piiranguvöönd, servituudi MÄRKUSED Hoonete kõrgus 8,5 m 445 m² 1+3 Hoonete arv krundil maa) 20% vajadus elektri keskpinge Krundi pind Ehitisalune pind kõrgus 5,5 m 12436 m² õhuliinile kaitsevööndi 1. Detailplaneeringu joonisel näidatud krundi sisene tee on ulatuses põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele edasise projekteerimise käigus (ehitusprojekti koostamisel) vastavalt 12436 445 puude asukohale. TELLIJA PROJEKTI JUHT TÜÜP LEHT 2. Septiku ja imbväljaku asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete Jaan Juurikas Mari Kallas DP 03 asukohale PROJEKT PLANEERIJA STAADIUM STUUDIO Greenback KMK Stuudio OÜ katastriüksuse detailplaneering Mari Kallas DP 5643889 JOONIS MÕÕT TÖÖ NR. KOOSTATUD [email protected] Detailplaneeringu põhilahendus 1:500 2119 04.08.2022 TELISE/TÄLLNÄS KÜLA GREENBACK KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KOOSTÖÖ KOONDTABEL Jrk. nr Kooskõlastaja Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse ärakiri Kooskõlastuse Märkused ja kuupäev originaali asukoht 1 2 3 4 5 6 1 RENE BÜRKLAND 18.august 2022 Allkirjastatud digitaalselt Digiallkirja kinnitusleht Barkebacki kõikides kaustades (52001:004:0290) kinnistu omanik 2 VEIKO LARETEI 17.september Allkirjastatud digitaalselt Digiallkirja kinnitusleht 52001:004:0092 kinnistu 2022 kõikides kaustades omanik 3 Päästeamet 24.10.2022 nr 7.2- Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 Digiallkirja kinnitusleht 3.4/3403-6 alusel annab Päästeameti ja kooskõlastuse koopia Lääne päästekeskus koos- kõikides kaustades kõlastuse KMK Stuudio OÜ poolt koostatud Lääne-Nigula vallas Telise külas / Tällnäsis asuvale Greenback katastri- üksusele detailplaneeringu tuleohutuse osale. Koos- kõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2867-2022-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlas- tamine on sisult meenet- lustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Lääne-Nigula Vallavalitsuse otsust. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus 4 Keskkonnaamet 15.11.2022 nr 6- Keskkonnaamet on seisu- Kiri ning digiallkirja 5/22/19078- 4 kohal, et lähtudes planee- kinnitusleht ja kõikides ringu eesmärkidest ja kaustades koostatud KSH eelhinnan- gust, ei kaasne teadaoleva informatsiooni alusel planee- ritava tegevusega eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju looduskesk- konnale ning seetõttu ei ole KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo 5 JAAN JUURIKAS 16. november Allkirjastatud digitaalselt Digiallkirja kinnitusleht Greenback 2022 kõikides kaustades (52001:004:0035) kinnistu omanik Projekti juht arh. Mari Kallas Greenback katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang 1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed. Lääne-Nigula Vallavalitsus algatas 10.08.2021 korraldusega nr 2-3/21-327 Greenback katastriüksuse detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on: • Greenback katastriüksusele kahe hoonestusala määramine; katastriüksusele ühe elamu ja kuni kolme abihoone ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine; • kommunikatsioonilahenduste ja juurdepääsutee planeerimine ning servituutide ja keskkonnatingimuste määramine. Olemasoleva olukorra kirjeldus Maakasutus Planeeringuala hõlmab Telise külas / Tällnäsis asuvat Greenbacki katastriüksust (52001:004:0035), pindalaga 12436 m2. Krundil on ehitusjärgus suvila, millele on väljastatud ehitusluba 13.01.2021. Maaüksuse sihtotstarve on elamumaa. Planeeringualal (Greenback katastriüksusel) ja Sandviks, Markuse ja Teeveere katastriüksustel kehtib 2005. aastal kehtestatud Greenbacki detailplaneering. Planeeritavat maaüksust ümbritsevatel kinnistutel (52001:004:0290, 52001:004:0092 ja 52001:004:0032) puudub käesoleval ajal hoonestus ja krundid on kaetud metsaga. Reljeef, pinnas ja veed Reljeef on kogu kinnistu ulatuses suhteliselt ühtlane – mere ääres kõrgus kuni 1,5 m ja ülejäänud krundil kuni 3,12 m, valdavad mullad on klibumuld, õhukene gleimuld ning liigniiskusele viitav turvastunud muld. Keskkonna looduskaitseline väärtus Greenback katastriüksus paikneb väikeses ulatuses Väinamere hoiualal. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku 13 Väinamere loodus- ja linnualana. Greenback katastriüksuse hoiualale jääval osal on registreeritud kaitstav elupaigatüüp esmased rannavallid (1210). Töös olevas Lääne-Nigula üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi järgi jääb Greenbacki maaüksuse detailplaneering rohealale. Seosed kontaktalaga, hooned, juurdepääsud ning tehnovõrgud ja -rajatised. Planeeringualal (Greenback katastriüksusel) ja sellest ida poole jääval Sandviks, Markus ja Teeveere maaüksustel kehtib 2005. aastal kehtestatud detailplaneering, millega on antud kõigile mainitud kinnistutele ehitusõigused. Ehitustegevust ei ole nendel kruntidel alustatud, seega piirab planeeringu ala mets. Greenback kinnistul on ehitusjärgus suvila. Juurdepääs krundile on Paslepa külast Telise neemele ja lautri- ning supluskohta viivast kruusakattega valla teelt. Nimetatud teest hargneb pinnase tee, mis on paralleelne 10 kV elektriliiniga ja viib Greenback kinnistuni ja sealt edasi kuni Rohuaia kinnistuni. Tehnovõrkudest on olemas elektri liitumiskilp Greenbacki kinnistu piiri ääres, millest on viidud maakaabel kuni ehitatava suvilani. Greenbacki maaüksusel on puurkaev (eh. registri kood 221351957, keskkonnaregistri kood PRK0063244). Krundil asuvast kaevust on ette nähtud ühtlasi vastavalt kehtestatud detailplaneeringule Sandviks, Markuse ja Teeveere maaüksuste veega varustamine. Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus sobib kalda alale, ei häiri metsaga ümbruskonnas välja kujunenud hajali asuvat hoonestust Planeeringuala asub Telise piirkonna detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kus naabermaaüksuste hoonestuste vahe peab olema vähemalt 25 meetrit. 2. Eelhinnangu õiguslik alus Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 p.4 on keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) kohustuslik sellise detailplaneeringu koostamise käigus, mis on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju. Kui oluline mõju ei ole ilmselge, siis tuleb eelnevalt koostada KSH eelhinnang. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 15 punktile 8 tuleb selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti; 3. Lääne maakonna arengu dokumendid Lääne maakonna strateegilised arengudokumendid. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (koostaja Hendrikson&KO) Väinamere hoiuala eraldi käsitletud ei ole. Väinamere hoiuala on 2007 loodud hoiuala Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitsmiseks. Hoiuala koosneb nelja maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna) osahoiualast. Hiiumaa Lääne-Nigula valla arengudokumendid. Menetluses olev Lääne-Nigula üldplaneering (Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsus nr 78 "Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine") Noarootsi rannaalade teemaplaneering 4. Eelhinnang Maakasutus. Detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasolevale elamumaa krundile täiendava hoonestusala moodustamist. Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus sobib kalda alale, ei häiri metsaga ümbruskonnas välja kujunenud hajali asuvat hoonestust. Planeeringuala asub Telise piirkonna detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kus naabermaaüksuste hoonestuste vahe peab olema vähemalt 25 meetrit. Täiendavate hoonete ehitamine kinnistule ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Esmased rannavallid Greenbacki katastriüksus ulatub kuni merepiirini, kus kaldale on lained kuhjanud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle lähedal, mis moodustavad esmased rannavallid (elupaiga tüüp 1210). Sageli on rannavallid mattunud adru ja muu mereheidise alla, juba järgmine torm võib sellise valli minema pühkida. Rannavallidel kasvavad vaid üksikud, peamiselt üheaastased taimed. Muude kaitstavate liikide esinemine detailplaneeringu alal ei ole teada. Vesi Greenback maaüksusel on olemas puurkaev (eh. registri kood 221351957). Krundil asuvast kaevust on ette nähtud ühtlasi Sandviks, Markuse ja Teeveere maaüksuste veega varustamine. Kaevu hooldusala 10 m. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud tuletõrje veemahuti koos veevõtukohaga, mahutit täidetakse puurkaevust. Reovee kanalisatsioon. Krundil on olemas suvilat teenindav 10 m3 suurune reovee mahuti. Krunt asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga. Ehitatava elamu jaoks on planeeritud septik koos imbväljakuga (asukoht oleneb järgmises projekteerimiseetapis projekteeritavate hoonete asukohast). Reovee kanalisatsiooni puhul lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus § 5 Omapuhasti rajamise nõuded. Olulised kujad septiku ja imbväljaku projekteerimisel (ehitamisel) on: Septiku kaugus hooneni – minimaalselt 5 m, kaugus teeni, krundi piirini või kraavini - vähemalt 5 m, kaugus veekoguni – vähemalt 30 m. Imbväljaku kaugus kaevuni – vähemalt 60 m, imbväljaku kitsendus ulatub ka kahele naaberkrundile. Elektrivarustus. Greenback kinnistu elektrivarustus on ette nähtud maaüksuse piirile Imatra Elekter poolt paigaldatud liitumiskilbist toitega 0,4 kV kaabelliinilt, mille kohta krundi omanikul on sõlmitud liitumisleping ning rajatud elektrikaabel ehitatava suvilani. Detailplaneeringuga ette nähtud uute hoonete projekteerimisel tuleb täpsustada peakaitsme suurus. Haljastus ja jäätmemajandus. Planeeritav ala on kaetud metsaga. Metsa tuleb suhtuda säästlikult, ehituslikud lahendused tuleb näha ette nii, et puid tuleks maha võtta minimaalselt. Kaevetööd puude juurestiku ümbruses tuleb teha käsitsi. Pärast ehitiste valmimist tuleb krunt heakorrastada. Ehitusel tekkivad jäätmed sorteerida ja käidelda nõuetekohaselt. Ehitiste projekteerimise etapis tuleb näidata koht prügikasti jaoks. Jäätmemajandus tuleb korraldada vastavalt vallas kehtestatud reeglitele. Biolagunevad jäätmed tuleb komposteerida. 5. Mõju Natura alale ja kaitstavale looduskeskkonnale Planeeringuala katastriüksus paikneb väikeses ulatuses Väinamere hoiualal. Väinamere hoiuala kaitse- eesmärgiks EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku 13 Väinamere loodus- ja linnualana. Euroopa Liidu liikmesriike ühendav Natura võrgustik põhineb kahel EL direktiivil • Loodusdirektiiv (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliikide ning nende elupaiku ja kasvukohti. • Linnudirektiivil (direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta) mille eesmärk on kaitsta linde Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: • Mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus • Mille leviala on piiratud • Mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas Mõjud kaitsealuste liikide elupaikadele. Vastavalt Looduskaitseseadusele Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele (§ 3) Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad väljaspool hoiuala ja väljaspool ehituskeelu- vööndit. Kinnistu ranna alal on elupaigatüübi esmased rannavallid (1210). Seega tuleb rannavallide säilimist igati kaitsta. Teiste kaitstavate liikide esinemist detailplaneeringu alal ei ole teada. Rohelise võrgustiku säilimist tagavad meetmed Lääne maakonnaplaneering 2030+ määrab Telise küla rohelise võrgustiku alana ja planeeringus on antud üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks. • Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm). • Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%. • Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. • Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga. Töös olevas Lääne-Nigula üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi järgi jääb Greenbacki maaüksus rohealale. Krundi (detailplaneeringu ala) suurust arvestades säilib roheline võrgustik - krunti kattev mets jääb alles, ainult üksikud hoone alla jäävad puud kuuluvad likvideerimisele. 6. Järeldus Eelhinnangu järgi ei ole KSH läbiviimine Greenback katastriüksuse detailplaneeringu koostamisel vajalik. Kui planeering on koostatud arvestades keskkonna-kaitsealaseid õigusakte ja norme ei kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Samuti ei kaasne olulist negatiivset mõju Natura alale ega ka rohevõrgustikule. Kui planeeritavate hoonete, tehnovõrkude, juurdepääsutee jms asukoha valikud, ehitusvõtted ja - tehnoloogiad on kaalutletud ja valitud lähtuvalt säästliku looduskeskkonna säilimise põhimõtetest, siis on eeldatav kavandatava tegevuse negatiivne keskkonnamõju puudub. LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS KORRALDUS Taebla 10.01.2023 nr 2-3/23-15 Greenback katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine Telise külas / Tällnäsis asuvale Greenback katastriüksusele (kinnisasi nr 109132, katastritunnus 52001:004:0035, pindala 12436 m2, sihtotstarve elamumaa) on detailplaneeringu koostamine algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 10.08.2021 korraldusega nr 2-3/21-327. Planeeringu algatamise teated avaldati Ametlikes Teadannetes, valla veebilehel ja ajalehes Lääne Elu. Vastavad teated saadeti ka Rahandusministeeriumile ja piirinaabritele. Greenback maaüksusel kehtib osa Noarootsi Vallavolikogu 12.04.2005 otsusega nr 49 kehtestatud Greenbacki detailplaneeringust (https://www.laanenigula.ee/noarootsi2 planeering nr 22). Varasema detailplaneeringuga on määratud katastriüksusele üks hoonestusala kolme hoone ehitusõigusega ning hoonestustingimused, samuti kommunikatsioonilahendused ja juurdepääsutee asukoht. Olemasolevale hoonestusalale on antud suvila ehitamiseks ehitusluba ning maaüksusele on rajatud ka puurkaev. Rajatud on veetrass ja elektriühendus. Maaomanik soovib katastriüksusele täiendava hoonestusala planeerimist ning sinna alale elamu ja kolme abihoone ehitusõiguse määramist. Hoonestusala muutmise soovi korral tuleb alale koostada uus detailplaneering, mis kehtestamisel muudab varasema detailplaneeringu osa kehtetuks. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal ning ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku Väinamere loodus- ja linnualal. Planeeringualale ulatuvad looduskaitseseadusest tulenevad ranna veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga on piirkonnas ehituskeeluvööndi ulatuseks kehtestatud 75 meetrit rannajoonest. Detailplaneeringu projekti on koostanud KMK Stuudio OÜ (töö nr 2119, arhitekt Mari Kallas). Projekt näeb ette Greenback katastriüksusele kahe hoonestusala moodustamise, ühele hoonestusalale suvila ning teisele hoonestusalale elamu ja kuni kahe abihoone ehitusõiguse, määratud on ka hoonestustingimused. Planeeritud on juurdepääsutee ja kommunikatsioonilahendused, samuti servituutide vajadus. Detailplaneering on koostatud kooskõlas Lääne-Nigula valla kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 28.01.2022. Detailplaneeringu projekti tuleohutuseosa on Päästeamet kooskõlastanud 24.10.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/3403-6. Keskkonnaamet on detailplaneeringu eelnõu kooskõlastanud 18.10.2022 kirjaga nr 6-5/22/19078-2. Samas kirjas leidis Keskkonnaamet, et vajalik on koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Oma arvamuse on detailplaneeringule esitanud Rahandusministeerium 06.06.2022 kirjaga nr 15-3/3857-3. Detailplaneeringut on vastavalt täiendatud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas KMK Stuudio OÜ. Keskkonnaamet andis seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas 15.11.2022 kirjaga nr 6-5/22/19078-4 ja leidis, et teadaoleva informatsiooni alusel ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavasti olulist keskkonnamõju ning seetõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine eeldatavasti vajalik. Lääne-Nigula Vallavalitsus jättis 29.11.2022 korraldusega nr 2- 3/22-584 Greenback katastriüksuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.11.2022 korraldusega nr 2-3/22-585. Avalikustamise teated avaldati Lääne Elus, Lääne- Nigula Lehes ja valla veebilehel. Avalik väljapanek toimus valla veebilehel 19.12.2022 - 08.01.2023. Materjalidega oli võimalik tutvuda ka Noarootsi osavallavalitsuses. Avalikustamise ajal detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. Lähtuvalt eeltoodust ning vastavalt planeerimisseaduse § 139-le, haldusmenetluse seadusele, Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ning Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Lääne-Nigula vallas“ § 4 punktile 2, annab Lääne-Nigula Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Kehtestada KMK Stuudio OÜ poolt koostatud Telise külas / Tällnäsis asuva Greenback katastriüksuse detailplaneering (töö nr 2119). Planeering vastab Lääne-Nigula valla üldplaneeringule, Lääne-Nigula valla ruumilise arengu eesmärkidele ning on vastavuses õigusaktidega. 2. Detailplaneeringu toimik koos menetlusdokumentidega säilitada valla arhiivis. 3. Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks katastriüksusel seni kehtinud osa Greenbacki detailplaneeringust (kehtestatud Noarootsi Vallavolikogu 12.04.2005 otsusega nr 49). 4. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine ajalehes Lääne Elu, valla ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel. 5. Vallavalitsusel esitada detailplaneeringu kehtestamise otsus koos detailplaneeringuga planeeringute andmekogusse PLANK. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 7. Käesolevat korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Aivar Riisalu vallavanem Airi Läänemets vallasekretär 2 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →