Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 11.01.2023 nr 11-3.1/256-1
[email protected]
Eesti seisukohad 16. jaanuari 2023. a
eurorühma kohtumisel ja 17. jaanuari
2023. a majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 16. jaanuari 2023. a
eurorühma kohtumisel ja 17. jaanuari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad 16. jaanuari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. jaanuari 2023. a
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 5 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 16. jaanuari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 17. jaanuari 2023. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 16. jaanuari 2023. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. jaanuari 2023. a
istungil:
Euroopa poolaasta 2023 – ELi nõukogu järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu
analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta ning euroala majanduspoliitika soovitused
- Toetame 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi järelduste vastuvõtmist ja
nõustume analüüsis esitatud prioriteetidega, et nende abil kindlustada majanduse,
riigirahanduse ja finantssüsteemi stabiilsust ning kiirendada rohe- ja digipööret.
- Nõustume nõukogu järeldustega 2023. aasta makromajanduslike tasakaalustamatuste
häiremehhanismi aruande kohta ning vajadusega leevendusmeetmeid paremini
koordineerida.
- Nõustume euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustega 2023. aastaks, kus
rõhutatakse vajadust leevendusmeetmeid paremini sihistada ja suunata neid rohkem abi
vajavatele ühiskonnagruppidele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 9. jaanuar 2023. a
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 16. jaanuari 2023. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
17. jaanuari 2023. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel saavad ministrid ülevaate euro käibele tulekust Horvaatias ning sellest,
kuidas on edasi liikunud digitaalse euro projekt. Jätkuvad arutelud euroala eelarvepoliitika
koordineerimisest rõhuasetusega toetustel energia kõrge hinna leevendamiseks. Saadakse
ülevaade Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangust euroala majanduse väljavaadetele ja
poliitikasoovitustele. Jätkub arutelu ELi majandusjuhtimise ülevaatuse euroala puudutavate
aspektide üle. Käsitletakse ka Euroopa Komisjoni 2023. aasta poliitikasuunist euroalale tervikuna.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tutvustab uus eesistujariik Rootsi oma
tööprogrammi. Toimub regulaarne mõttevahetus Venemaa agressiooni mõjudest majandusele ja
rahandusele.
Kavas on vastu võtta Euroopa poolaasta paketi järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu
analüüsi ja häiremehhanismi aruande ning euroala majanduspoliitika soovituste kohta. Kavas on
ka regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna
juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud
rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab eurorühmas ja nõukogu istungil rahandusminister Annely Akkermann.
EURORÜHM
1. Euroala laienemine
Ministrid saavad ülevaate, kuidas kulges Horvaatias aasta algusest üleminek eurole. Horvaatiast
sai 1. jaanuaril euroala 20. liikmesriik.
2. Digitaalne euro – ülevaade projekti edenemisest
Ministrid saavad Euroopa Keskpangalt ülevaate, kuidas kulgeb digieuro projekti uurimisetapp,
mille käigus analüüsitakse digieuro erinevaid disainivariante ja levitamismudeleid. Sel korral on
fookuses rollijaotus vahendajate ja eurosüsteemi vahel digieuro ökosüsteemis, millele Euroopa
Keskpanga Nõukogu hiljuti oma heakskiidu andis. Kõigi lõppkasutajale suunatud rollide täitmise
eest vastutaksid litsentseeritud makseteenusepakkujad ning eurosüsteem digieuro emiteerimise ja
käibelt kõrvaldamise, tehingute arveldamise ja makseteenusepakkujatele keskpangas konto
1
avamise ja sellega seotud teenuste eest. Käsitletakse ka kandeid digieuro hoiusele ja sealt välja.
Arutelud ja konsultatsioonid jätkuvad, sealhulgas eurorühmas. Täielikult peaksid digieuro kõik
disainielemendid selguma 2023. aasta sügiseks. Siis teeb Euroopa Keskpanga Nõukogu ka otsuse,
kas projektiga edasi minna ja digieuro reaalselt käibele tuua. Eelnõuga digitaalse euro loomiseks
plaanib Euroopa Komisjon aga välja tulla juba 2023. aasta esimeses pooles.
3. Euroala eelarvepoliitika koordineerimine - energiatoetused
Ministrid jätkavad arutelu, kuidas paremini koordineerida ja võimalusel ühtlustada
poliitikameetmeid energia kõrge hinna leevendamiseks. Kriis on tabanud riike erinevalt ja
erinevad on ka riikide eelarvevõimalused toetuste maksmiseks, mille tagajärjeks on kääride
suurenemine riikide konkurentsivõimes ja pinged ühisturul. Paar liikmesriiki (hetkel teada
Holland) teevad arutelu aluseks esitluse oma riigis rakendatud meetmetest.
4. Majandusolukord ja IMFi artikkel IV euroala poliitika ülevaade
Ministrid saavad ülevaate IMFi hinnangust euroala majanduse väljavaadetele ja
poliitikasoovitustest.
IMFi põhistsenaariumi järgi aeglustub euroala majanduskasvu tempo 2023. aastal
märkimisväärselt, 0,5%-le. Inflatsioon saab aasta esimeses pooles tipust läbi, kuid taandub visalt.
Arvestatav risk inflatsiooni tempole on gaasi hind 2023/24 hooajal. Keskpanga sihitud 2%-lise
hinnakasvu tasemele jõudmiseks peab rahapoliitika karmistuma majanduskasvu piiravaks.
Eelarvepoliitika peaks hoiduma inflatsioonile lisahoogu andmast. Toetusmeetmed kõrgete energia
hindade leevendamiseks peaksid säilitama hinnasignaalid, motiveerima säästlikumat tarbimist ja
piirama konkurentsi moonutamist (sobivate meetmete hulgas kindlasummalised toetused, hinna
kompenseerimine teatud piirini) ning olema hästi sihitud, pakkudes toetust eelkõige ühiskonna
kõige nõrgematele gruppidele. Kõrge võlakoormaga ja kõrge inflatsioonitasemega riigid peaksid
rohkem eelarvekulusid koomale tõmbama. Ettevõtete toetamisel on oluline vältida riikide vahel
suuri erisusi, parem oleks ELi ülene mehhanism. ELi majandusjuhtimise reformis peab IMF
oluliseks ka keskset finantseerimisvõimekust makromajanduslikuks stabiliseerimiseks ja kõrge
prioriteediga ühishuvi projektide rahastamiseks. Finantsstabiilsuse vaatest on oluline monitoorida
ettevõtete ja majapidamiste võimet oma laenusid teenindada ning tugevdada järelevalvet, et
muuhulgas kindlustada pankadevälise finantssektori vastupanuvõime. Rõhutatakse vajadust
edeneda pangandusliidu ja kapitaliturgude liiduga.
5. ELi majandusjuhtimise ülevaate euroala aspektid
Ministrid vahetavad mõtteid Euroopa Komisjoni esitatud ELi majandusjuhtimise reformi
ettepaneku nende aspektide üle, millel on suurem tähtsus euroala vaatest. Eelkõige selle üle,
kuidas sobib uude raamistikku, kus arvestatakse rohkem liikmesriikide individuaalse olukorraga,
euroala mõõde ja euroala kui terviku eelarvepositsioon ning selle kooskõla euroala
rahapoliitikaga. Käsitletakse ka makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri, kus
komisjoni ettepanek on teha euroala kui terviku mõõde rohkem nähtavaks, lisades kõigile
indikaatoritele euroala näidud. Samuti kaalutakse programmijärgse ülevaatuse efektiivsust ja
võimalusi protseduure lihtsustada. Reeglite paremaks jõustamiseks on komisjon sanktsioonide
2
osas välja pakkunud finantssanktsioonide määra vähendamise, millega kasvaks tõenäosus, et
neid ka rikkumise korral rakendatakse.
6. Euroala soovitus 2023. a.
Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovituses annab komisjon euroala liikmesriikidele
nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. 2023. aasta soovitus on hoiduda nii
liikmesriigi kui ELi tasandil laiapõhjalisest eelarvestiimulist, mis tooks kaasa nõudluse
suurenemise ja annaks lisahoogu inflatsioonile.
Eraldi on seekord fookuses ka energiakandjate kõrge hinna leevendusmeetmed. Liikmesriigid on
andnud siiani valdavalt sihistamata ning turusignaale mittekandvaid toetusi. Komisjon rõhutab
vajadust piirata selliste toetuste eelarvekulu ning negatiivset mõju ühisturule, soovitades kaaluda
toetusmeetmetmete ühtlustamist nagu näiteks kokku leppida kaheastmelises energiahinnastamise
skeemis, kus baasvajadused saab katta subsideeritud energiaga, üle seatud piiri aga tuleb soetada
turuhinnaga. Alternatiiv on kaaluda muid sarnase tulemusega toetusskeeme. Laiapõhjalisi
sihistamata toetusi soovitatakse vältida, et mitte vähendada Euroopa Keskpanga jõupingutuste
mõju inflatsiooni ohjeldamisel. Samas aitaks selline süsteem madalama sissetulekuga inimesi ning
jääks alles motivatsioon tarbimist piirata.
Ajutiste toetuste kõrval on olulisel kohal investeeringud (sh ELi vahendite toel) Euroopa
energiasõltumatuse suurendamiseks. Kõrge võlataseme vähendamist soovitatakse järkjärgult
paralleelselt investeeringute ja reformidega, mis tugevdavad majanduse kasvupotentsiaali ja viiks
edasi rohe- ja digipööret. Ostujõu kahanemist kalli energia ja kiire inflatsiooni tõttu tuleks
poliitikameetmetega leevendada eelkõige madalapalgalistele, et vältida vaesuse süvenemist.
Niinimetatud teise ringi efekte, kus inflatsioon kandub järjest edasi palganõudmistesse ja laiemalt
hindadesse, tuleks püüda ära hoida. Energiakriisis raskustesse sattunud ettevõtetest tuleks ajutiste
ja piiratud meetmetega toetada vaid elujõulisi ning eelkõige VKE-sid. Tähelepanulikult tuleb
jälgida ka rahastustingimuste karmistumisega seotud riske finantssektoris ning küberriske.
Jätkata on vaja rahaliidu arhitektuuri tugevdamist, sealhulgas kapitaliturgude liidu ja
pangandusliiduga ning samuti ettevalmistusi digitaalse euro võimalikuks käibele tulemiseks.
Euroala soovitus on kavas kinnitada järgmisel päeval majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus.
Saame suunistega nõustuda, komisjoni analüüs on tasakaalustatud ning soovitused asjakohased.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. ELi eesistujariigi tööprogramm
- Tutvustus, mõttevahetus
Rootsi tutvustab ELi eesistumisperioodi prioriteete, millele jätavad pitseri Venemaa
agressioonisõda Ukrainas ja ELi majandusväljavaadete nõrgenemine. Neli laiemat fookusteemat
on julgeolek, konkurentsivõime, rohepööre ja õigusriik. Kesksel kohal on jätkuvalt Ukraina
majanduslik, sõjaline ja humanitaaralane toetamine, mis saab olema regulaarne teema ka
3
rahandusministrite kohtumistel. Välis- ja kaitsepoliitikas on tugev rõhk Atlandi ülestel suhetel,
mille hulgas on ka erimeelsuste lahendamine USA Inflatsiooni vähendamise seaduse osas. Samuti
on laual ELi laienemise teemad ja rändeteemad. Jätkuvad kahepoolsete ja piirkondlike
vabakaubanduslepingute läbirääkimised. Rahandusteemades on märksõnadeks ELi
majandusjuhtimise reformi ja mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatuse ettevalmistamine.
Maksuteemadest soovitakse edeneda krüptovaluuta alase teabevahetuse ja käibemaksu digiajastu
paketiga. Tähelepanu on jätkuvalt energiahindadel ning jõupingutustel nende kontrolli all
hoidmiseks. Esimeses kvartalis on oodata Euroopa Komisjoni ettepanekut ELi elektrituru disaini
muutmiseks. Teravnemas on Euroopa Liidu konkurentsivõimega seotud küsimused.
Võtame Rootsi plaanid teadmiseks ning oleme valmis konstruktiivseteks läbirääkimisteks
kavandatud teemadel.
2. Euroopa poolaasta 2023 – ELi nõukogu järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu
analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta; euroala majanduspoliitika soovitused
- Heakskiitmine
Nõukogule on kinnitamiseks esitatud euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitused, järeldused
kestliku majanduskasvu analüüsi põhisõnumite kohta ning järeldused makromajandusliku
tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande leidude kohta.
Iga-aastane kestliku majanduskasvu ülevaade nendib, et Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on
ELi silmitsi tõsiste majanduslike, ühiskondlike ja geopoliitiliste väljakutsetega. Paljusid
majapidamisi ja ettevõtteid mõjutavad kõrged energiahinnad, kiire inflatsioon, tarneprobleemid,
kõrge võlakoormus ning laenukulude kasv nõuavad kiiret koordineeritud vastust. Järeldustes
toetatakse kasvuanalüüsis välja toodud prioriteete, mis hõlmavad nelja mõõdet: õiglus, keskkonna
jätkusuutlikkus, tootlikkus ja makromajanduslik stabiilsus. Toonitatakse vajadust kindlustada
majanduse, riigirahanduse ja finantssüsteemi stabiilsust ning kiirendada rohe- ja digipööret.
Kutsutakse üles tugevdama tarneahelaid ja sellega ELi varustuskindlust ja konkurentsivõimet.
Taastekavad ja riigipõhised reformisoovitused on vaja ellu viia ning ära kasutada ELi vahenditest
pakutud võimalused ELi energiasüsteemide tugevdamiseks ja üleminekuraskuste leevendamiseks.
Pankadel soovitatakse hoida kasvanud riskidele vastavaid puhvreid. Lubatakse vältida nõudluse
laiapõhjalist eelarvestiimulit, mis raskendaks rahapoliitikal inflatsiooni ohjeldamist. Rõhutatakse,
et leevendusmeetmed peavad olema sihitud ja ajutised ning riigirahandusele jõukohased.
Võimalusel ka ühetaolised nagu välja pakutud kaheastmeline energiahinnastamise süsteem.
Tervitatakse Komisjoni algatust ELi majandusjuhtimise reeglistiku kaasajastamiseks ning
võetakse teadmiseks, et eelarvereeglite vabastusklausel 2024. aastal lõpeb.
Häiremehhanismi aruanne on seiremeede tasakaalustamatuste avastamiseks, mis võivad
takistada liikmeriikide ja euroala kui terviku majanduse efektiivset toimimist. Kõrgete energia
4
hindade püsides ja majanduskeskkonna halvenedes on selliste tasakaalustamatuste ilmnemise risk
kasvanud. Samas on positiivne tööturu tugev seis.
Järeldustes nõustutakse aruandes kirjeldatud riskidega. Rõhutatakse vajadust koordineerida
kõrgete energia hindade leevendusmeetmeid, et mitte kahjustada ühisturgu ega süvendada erisusi
energiakriisist erinevalt kannatada saanud liikmesriikide vahel. Osutatakse, et riigiti väga erinev
inflatsioonitempo võib erinevalt mõjutada ka nende konkurentsivõimet. Nenditakse, et
karmistuvad rahastamistingimused ja halvenev majanduskeskkond seab surve alla avaliku ja
erasektori võlakoorma. Võetakse teadmiseks süvaanalüüside koostamine 10 liikmesriigi kohta,
millele lisandub veel 7 liikmesriiki, sh Eesti, kus samuti on ilmnenud võimalikud riskid. Kiidetakse
plaani analüüsida põhjalikumalt olukorda eluasemeturul, konkurentsivõime dünaamikat ja
välistasakaalu. Kutsutakse üles seiret jätkama ning rakendama kohaseid poliitikameetmeid, sh
reforme ja riigipõhiseid soovitusi, mis tugevdavad riikide vastupanuvõimet negatiivsetele
šokkidele.
Euroala soovituse kohta vaata eurorühma jaotuses punkt 6.
Seisukohad
- Toetame kestliku majanduskasvu analüüsi järelduste vastuvõtmist ja nõustume analüüsis
esitatud prioriteetidega, et nende abil kindlustada majanduse, riigirahanduse ja
finantssüsteemi stabiilsust ning kiirendada rohe- ja digipööret
- Nõustume nõukogu järeldustega makromajanduslike tasakaalustamatuste
häiremehhanismi aruande kohta ning vajadusega leevendusmeetmeid paremini
koordineerida
- Nõustume euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustega, kus rõhutatakse vajadust
leevendusmeetmeid paremini sihistada ja suunata neid rohkem abi vajavatele
ühiskonnagruppidele.
Kohtumise mitteametlikus osas, hommikusöögil, tutvustab Euroopa Investeerimispanga president
panga värsket investeeringute uuringut ning käsitletakse majanduse olukorda ja viimaseid
arenguid seoses USA inflatsiooni leevendamise paketiga.
5