dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Ecofinil

Rahandusministeerium · 11. jaanuar 2023
Viit
11-3.1/256-1
Registreeritud
11. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2023
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.1256-1 11.01.2023 Väljaminev kiri.asice1528 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 11.01.2023 nr 11-3.1/256-1 [email protected] Eesti seisukohad 16. jaanuari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. jaanuari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 16. jaanuari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. jaanuari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 16. jaanuari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 17. jaanuari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 5 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 16. jaanuari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. jaanuari 2023. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 16. jaanuari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. jaanuari 2023. a istungil: Euroopa poolaasta 2023 – ELi nõukogu järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta ning euroala majanduspoliitika soovitused - Toetame 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi järelduste vastuvõtmist ja nõustume analüüsis esitatud prioriteetidega, et nende abil kindlustada majanduse, riigirahanduse ja finantssüsteemi stabiilsust ning kiirendada rohe- ja digipööret. - Nõustume nõukogu järeldustega 2023. aasta makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande kohta ning vajadusega leevendusmeetmeid paremini koordineerida. - Nõustume euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustega 2023. aastaks, kus rõhutatakse vajadust leevendusmeetmeid paremini sihistada ja suunata neid rohkem abi vajavatele ühiskonnagruppidele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 9. jaanuar 2023. a Teema: Eesti seisukohad eurorühma 16. jaanuari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. jaanuari 2023. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel saavad ministrid ülevaate euro käibele tulekust Horvaatias ning sellest, kuidas on edasi liikunud digitaalse euro projekt. Jätkuvad arutelud euroala eelarvepoliitika koordineerimisest rõhuasetusega toetustel energia kõrge hinna leevendamiseks. Saadakse ülevaade Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangust euroala majanduse väljavaadetele ja poliitikasoovitustele. Jätkub arutelu ELi majandusjuhtimise ülevaatuse euroala puudutavate aspektide üle. Käsitletakse ka Euroopa Komisjoni 2023. aasta poliitikasuunist euroalale tervikuna. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tutvustab uus eesistujariik Rootsi oma tööprogrammi. Toimub regulaarne mõttevahetus Venemaa agressiooni mõjudest majandusele ja rahandusele. Kavas on vastu võtta Euroopa poolaasta paketi järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande ning euroala majanduspoliitika soovituste kohta. Kavas on ka regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühmas ja nõukogu istungil rahandusminister Annely Akkermann. EURORÜHM 1. Euroala laienemine Ministrid saavad ülevaate, kuidas kulges Horvaatias aasta algusest üleminek eurole. Horvaatiast sai 1. jaanuaril euroala 20. liikmesriik. 2. Digitaalne euro – ülevaade projekti edenemisest Ministrid saavad Euroopa Keskpangalt ülevaate, kuidas kulgeb digieuro projekti uurimisetapp, mille käigus analüüsitakse digieuro erinevaid disainivariante ja levitamismudeleid. Sel korral on fookuses rollijaotus vahendajate ja eurosüsteemi vahel digieuro ökosüsteemis, millele Euroopa Keskpanga Nõukogu hiljuti oma heakskiidu andis. Kõigi lõppkasutajale suunatud rollide täitmise eest vastutaksid litsentseeritud makseteenusepakkujad ning eurosüsteem digieuro emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise, tehingute arveldamise ja makseteenusepakkujatele keskpangas konto 1 avamise ja sellega seotud teenuste eest. Käsitletakse ka kandeid digieuro hoiusele ja sealt välja. Arutelud ja konsultatsioonid jätkuvad, sealhulgas eurorühmas. Täielikult peaksid digieuro kõik disainielemendid selguma 2023. aasta sügiseks. Siis teeb Euroopa Keskpanga Nõukogu ka otsuse, kas projektiga edasi minna ja digieuro reaalselt käibele tuua. Eelnõuga digitaalse euro loomiseks plaanib Euroopa Komisjon aga välja tulla juba 2023. aasta esimeses pooles. 3. Euroala eelarvepoliitika koordineerimine - energiatoetused Ministrid jätkavad arutelu, kuidas paremini koordineerida ja võimalusel ühtlustada poliitikameetmeid energia kõrge hinna leevendamiseks. Kriis on tabanud riike erinevalt ja erinevad on ka riikide eelarvevõimalused toetuste maksmiseks, mille tagajärjeks on kääride suurenemine riikide konkurentsivõimes ja pinged ühisturul. Paar liikmesriiki (hetkel teada Holland) teevad arutelu aluseks esitluse oma riigis rakendatud meetmetest. 4. Majandusolukord ja IMFi artikkel IV euroala poliitika ülevaade Ministrid saavad ülevaate IMFi hinnangust euroala majanduse väljavaadetele ja poliitikasoovitustest. IMFi põhistsenaariumi järgi aeglustub euroala majanduskasvu tempo 2023. aastal märkimisväärselt, 0,5%-le. Inflatsioon saab aasta esimeses pooles tipust läbi, kuid taandub visalt. Arvestatav risk inflatsiooni tempole on gaasi hind 2023/24 hooajal. Keskpanga sihitud 2%-lise hinnakasvu tasemele jõudmiseks peab rahapoliitika karmistuma majanduskasvu piiravaks. Eelarvepoliitika peaks hoiduma inflatsioonile lisahoogu andmast. Toetusmeetmed kõrgete energia hindade leevendamiseks peaksid säilitama hinnasignaalid, motiveerima säästlikumat tarbimist ja piirama konkurentsi moonutamist (sobivate meetmete hulgas kindlasummalised toetused, hinna kompenseerimine teatud piirini) ning olema hästi sihitud, pakkudes toetust eelkõige ühiskonna kõige nõrgematele gruppidele. Kõrge võlakoormaga ja kõrge inflatsioonitasemega riigid peaksid rohkem eelarvekulusid koomale tõmbama. Ettevõtete toetamisel on oluline vältida riikide vahel suuri erisusi, parem oleks ELi ülene mehhanism. ELi majandusjuhtimise reformis peab IMF oluliseks ka keskset finantseerimisvõimekust makromajanduslikuks stabiliseerimiseks ja kõrge prioriteediga ühishuvi projektide rahastamiseks. Finantsstabiilsuse vaatest on oluline monitoorida ettevõtete ja majapidamiste võimet oma laenusid teenindada ning tugevdada järelevalvet, et muuhulgas kindlustada pankadevälise finantssektori vastupanuvõime. Rõhutatakse vajadust edeneda pangandusliidu ja kapitaliturgude liiduga. 5. ELi majandusjuhtimise ülevaate euroala aspektid Ministrid vahetavad mõtteid Euroopa Komisjoni esitatud ELi majandusjuhtimise reformi ettepaneku nende aspektide üle, millel on suurem tähtsus euroala vaatest. Eelkõige selle üle, kuidas sobib uude raamistikku, kus arvestatakse rohkem liikmesriikide individuaalse olukorraga, euroala mõõde ja euroala kui terviku eelarvepositsioon ning selle kooskõla euroala rahapoliitikaga. Käsitletakse ka makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri, kus komisjoni ettepanek on teha euroala kui terviku mõõde rohkem nähtavaks, lisades kõigile indikaatoritele euroala näidud. Samuti kaalutakse programmijärgse ülevaatuse efektiivsust ja võimalusi protseduure lihtsustada. Reeglite paremaks jõustamiseks on komisjon sanktsioonide 2 osas välja pakkunud finantssanktsioonide määra vähendamise, millega kasvaks tõenäosus, et neid ka rikkumise korral rakendatakse. 6. Euroala soovitus 2023. a. Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovituses annab komisjon euroala liikmesriikidele nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. 2023. aasta soovitus on hoiduda nii liikmesriigi kui ELi tasandil laiapõhjalisest eelarvestiimulist, mis tooks kaasa nõudluse suurenemise ja annaks lisahoogu inflatsioonile. Eraldi on seekord fookuses ka energiakandjate kõrge hinna leevendusmeetmed. Liikmesriigid on andnud siiani valdavalt sihistamata ning turusignaale mittekandvaid toetusi. Komisjon rõhutab vajadust piirata selliste toetuste eelarvekulu ning negatiivset mõju ühisturule, soovitades kaaluda toetusmeetmetmete ühtlustamist nagu näiteks kokku leppida kaheastmelises energiahinnastamise skeemis, kus baasvajadused saab katta subsideeritud energiaga, üle seatud piiri aga tuleb soetada turuhinnaga. Alternatiiv on kaaluda muid sarnase tulemusega toetusskeeme. Laiapõhjalisi sihistamata toetusi soovitatakse vältida, et mitte vähendada Euroopa Keskpanga jõupingutuste mõju inflatsiooni ohjeldamisel. Samas aitaks selline süsteem madalama sissetulekuga inimesi ning jääks alles motivatsioon tarbimist piirata. Ajutiste toetuste kõrval on olulisel kohal investeeringud (sh ELi vahendite toel) Euroopa energiasõltumatuse suurendamiseks. Kõrge võlataseme vähendamist soovitatakse järkjärgult paralleelselt investeeringute ja reformidega, mis tugevdavad majanduse kasvupotentsiaali ja viiks edasi rohe- ja digipööret. Ostujõu kahanemist kalli energia ja kiire inflatsiooni tõttu tuleks poliitikameetmetega leevendada eelkõige madalapalgalistele, et vältida vaesuse süvenemist. Niinimetatud teise ringi efekte, kus inflatsioon kandub järjest edasi palganõudmistesse ja laiemalt hindadesse, tuleks püüda ära hoida. Energiakriisis raskustesse sattunud ettevõtetest tuleks ajutiste ja piiratud meetmetega toetada vaid elujõulisi ning eelkõige VKE-sid. Tähelepanulikult tuleb jälgida ka rahastustingimuste karmistumisega seotud riske finantssektoris ning küberriske. Jätkata on vaja rahaliidu arhitektuuri tugevdamist, sealhulgas kapitaliturgude liidu ja pangandusliiduga ning samuti ettevalmistusi digitaalse euro võimalikuks käibele tulemiseks. Euroala soovitus on kavas kinnitada järgmisel päeval majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus. Saame suunistega nõustuda, komisjoni analüüs on tasakaalustatud ning soovitused asjakohased. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. ELi eesistujariigi tööprogramm - Tutvustus, mõttevahetus Rootsi tutvustab ELi eesistumisperioodi prioriteete, millele jätavad pitseri Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja ELi majandusväljavaadete nõrgenemine. Neli laiemat fookusteemat on julgeolek, konkurentsivõime, rohepööre ja õigusriik. Kesksel kohal on jätkuvalt Ukraina majanduslik, sõjaline ja humanitaaralane toetamine, mis saab olema regulaarne teema ka 3 rahandusministrite kohtumistel. Välis- ja kaitsepoliitikas on tugev rõhk Atlandi ülestel suhetel, mille hulgas on ka erimeelsuste lahendamine USA Inflatsiooni vähendamise seaduse osas. Samuti on laual ELi laienemise teemad ja rändeteemad. Jätkuvad kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute läbirääkimised. Rahandusteemades on märksõnadeks ELi majandusjuhtimise reformi ja mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatuse ettevalmistamine. Maksuteemadest soovitakse edeneda krüptovaluuta alase teabevahetuse ja käibemaksu digiajastu paketiga. Tähelepanu on jätkuvalt energiahindadel ning jõupingutustel nende kontrolli all hoidmiseks. Esimeses kvartalis on oodata Euroopa Komisjoni ettepanekut ELi elektrituru disaini muutmiseks. Teravnemas on Euroopa Liidu konkurentsivõimega seotud küsimused. Võtame Rootsi plaanid teadmiseks ning oleme valmis konstruktiivseteks läbirääkimisteks kavandatud teemadel. 2. Euroopa poolaasta 2023 – ELi nõukogu järeldused iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta; euroala majanduspoliitika soovitused - Heakskiitmine Nõukogule on kinnitamiseks esitatud euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitused, järeldused kestliku majanduskasvu analüüsi põhisõnumite kohta ning järeldused makromajandusliku tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande leidude kohta. Iga-aastane kestliku majanduskasvu ülevaade nendib, et Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on ELi silmitsi tõsiste majanduslike, ühiskondlike ja geopoliitiliste väljakutsetega. Paljusid majapidamisi ja ettevõtteid mõjutavad kõrged energiahinnad, kiire inflatsioon, tarneprobleemid, kõrge võlakoormus ning laenukulude kasv nõuavad kiiret koordineeritud vastust. Järeldustes toetatakse kasvuanalüüsis välja toodud prioriteete, mis hõlmavad nelja mõõdet: õiglus, keskkonna jätkusuutlikkus, tootlikkus ja makromajanduslik stabiilsus. Toonitatakse vajadust kindlustada majanduse, riigirahanduse ja finantssüsteemi stabiilsust ning kiirendada rohe- ja digipööret. Kutsutakse üles tugevdama tarneahelaid ja sellega ELi varustuskindlust ja konkurentsivõimet. Taastekavad ja riigipõhised reformisoovitused on vaja ellu viia ning ära kasutada ELi vahenditest pakutud võimalused ELi energiasüsteemide tugevdamiseks ja üleminekuraskuste leevendamiseks. Pankadel soovitatakse hoida kasvanud riskidele vastavaid puhvreid. Lubatakse vältida nõudluse laiapõhjalist eelarvestiimulit, mis raskendaks rahapoliitikal inflatsiooni ohjeldamist. Rõhutatakse, et leevendusmeetmed peavad olema sihitud ja ajutised ning riigirahandusele jõukohased. Võimalusel ka ühetaolised nagu välja pakutud kaheastmeline energiahinnastamise süsteem. Tervitatakse Komisjoni algatust ELi majandusjuhtimise reeglistiku kaasajastamiseks ning võetakse teadmiseks, et eelarvereeglite vabastusklausel 2024. aastal lõpeb. Häiremehhanismi aruanne on seiremeede tasakaalustamatuste avastamiseks, mis võivad takistada liikmeriikide ja euroala kui terviku majanduse efektiivset toimimist. Kõrgete energia 4 hindade püsides ja majanduskeskkonna halvenedes on selliste tasakaalustamatuste ilmnemise risk kasvanud. Samas on positiivne tööturu tugev seis. Järeldustes nõustutakse aruandes kirjeldatud riskidega. Rõhutatakse vajadust koordineerida kõrgete energia hindade leevendusmeetmeid, et mitte kahjustada ühisturgu ega süvendada erisusi energiakriisist erinevalt kannatada saanud liikmesriikide vahel. Osutatakse, et riigiti väga erinev inflatsioonitempo võib erinevalt mõjutada ka nende konkurentsivõimet. Nenditakse, et karmistuvad rahastamistingimused ja halvenev majanduskeskkond seab surve alla avaliku ja erasektori võlakoorma. Võetakse teadmiseks süvaanalüüside koostamine 10 liikmesriigi kohta, millele lisandub veel 7 liikmesriiki, sh Eesti, kus samuti on ilmnenud võimalikud riskid. Kiidetakse plaani analüüsida põhjalikumalt olukorda eluasemeturul, konkurentsivõime dünaamikat ja välistasakaalu. Kutsutakse üles seiret jätkama ning rakendama kohaseid poliitikameetmeid, sh reforme ja riigipõhiseid soovitusi, mis tugevdavad riikide vastupanuvõimet negatiivsetele šokkidele. Euroala soovituse kohta vaata eurorühma jaotuses punkt 6. Seisukohad - Toetame kestliku majanduskasvu analüüsi järelduste vastuvõtmist ja nõustume analüüsis esitatud prioriteetidega, et nende abil kindlustada majanduse, riigirahanduse ja finantssüsteemi stabiilsust ning kiirendada rohe- ja digipööret - Nõustume nõukogu järeldustega makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande kohta ning vajadusega leevendusmeetmeid paremini koordineerida - Nõustume euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustega, kus rõhutatakse vajadust leevendusmeetmeid paremini sihistada ja suunata neid rohkem abi vajavatele ühiskonnagruppidele. Kohtumise mitteametlikus osas, hommikusöögil, tutvustab Euroopa Investeerimispanga president panga värsket investeeringute uuringut ning käsitletakse majanduse olukorda ja viimaseid arenguid seoses USA inflatsiooni leevendamise paketiga. 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel