dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 11. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-8/15-1
Registreeritud
11. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Sorainen (UAB ESSPO esindaja)
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-8
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎ESSPO.vaidlustus.2023-01-09.est.sorainen.asice211 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Endla 13, Tallinn 09.01.2023 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 255129 Vaidlustaja: UAB ESSPO Registrikood: 154167210 Troškūnų g. 1, LT-29100, Anykščiai e-post: [email protected] Esindaja: advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, 11314, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: UAB Stega Registrikood: 301177572 Laisvės 17-14, LT-89222, Mazeikiai e-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 29.12.2022 OTSUSELE 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.12.2022 otsuse nr 368H p-d 1-5, ehk otsused millega: a. lükati tagasi UAB ESSPO pakkumus; b. tunnistati UAB Stega pakkumus vastavaks; c. tunnistati UAB Stega pakkumus edukaks; d. kvalifitseeriti ja jäeti eduka pakkujana kõrvaldamata UAB Stega. 2. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel UAB ESSPO poolt tasutud riigilõiv ja menetluskulud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kanda. Mõista UAB ESSPO tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud UAB ESSPO kasuks välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt. Sorainen – 2/6 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) algatas 10.11.2022 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetluse „Jäätõrjevahendite ostmine“ (viitenumber 255129). Hanketeate kohaselt on riigihanke eesmärk sõlmida raamleping mitme pakkujaga. Riigihangete registris avaldatud teabe põhjal ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piimäära. 2. Pakkumuse esitas kaks ettevõtjat – UAB ESSPO (edaspidi vaidlustaja) ja UAB Stega (edaspidi kolmas isik). 3. Hankija teavitas 29.12.2022 vaidlustajat riigihangete registri teabevahetuse kaudu oma otsusest nr 368H (edaspidi vaidlustatud otsus) ja tegi vaidlustajale teatavaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjendused. 4. Vaidlustuse esemeks on hankija otsus lükata vaidlustaja pakkumus tagasi ja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamine, koos järgnevate otsustega kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmiste kohta. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Antud juhul tugineb vaidlustus kahele subjektiivsete õiguste rikkumiste teooria väljendusele. Hankija otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta vaidlustab vaidlustaja tavapärasel alusel, kuna olukorras, milles vaidlustaja pakkumust poleks tagasi lükatud, sõlmitaks ka temaga käesoleva riigihanke alusel raamleping. Hankija otsuse eduka vaidlustamise korral sõlmitaks ka vaidlustajaga raamleping. 6. Kolmanda isiku suhtes tehtud otsused vaidlustab vaidlustaja lähtudes subjektiivsest õigusest uue hankemenetluse korraldamise suhtes, milles vaidlustaja võib osutuda edukaks ja mille alusel võidakse ka temaga sõlmida raamleping. 7. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et õiguskaitsemeetmete direktiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et hankevaidluses kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses.1 Nii nagu on selgitatud ka kirjanduses,2 tähendab see lihtsustatult, et vaidlustajal on kaebeõigus hankeasjas ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes. 8. Sellist vaidlustuse esitamise õigust on oma praktikas tunnustanud ka VaKo. Näiteks leidis VaKo vaidlustusasjas 30-21/220308 tehtud otsuse p-s 16, et eeltoodud Euroopa Kohtu praktika eeskujul tuleb tunnustada vaidlustuse esitamise õigust läbi võimaluse saavutada hankelepingu sõlmimine kaudselt uues hankemenetluses osalemise kaudu.3 Samamoodi on ka kohtupraktikas leitud, et kui kohtuvaidluse tulemuseks on see, et hankija on sunnitud menetluse omal algatusel lõpetama ning korraldama uue riigihanke, tuleb kaebaja kaebeõigust hankeasjas tunnustada.4 9. Nagu vaidlustaja selgitab detailsemalt vaidlustuse järgnevates osades, ei ole antud juhul hankijal võimalik käesolevas riigihankes õiguspäraselt UAB-ga Stega raamlepingut sõlmida. 10. Nimelt, hanketeate kohaselt korraldatakse riigihanget raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga. Kuna pakkumuse esitas kokku kaks ettevõtjat, vaidlustaja ja kolmas isik, saabus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja kolmanda isiku suhtes positiivsete otsuste tegemise 1 EKo 04.06.2013, C‑100/12, Fastweb, p 33; EKo 05.04.2016, C-689/13, PFE, p 24-30; EKo 21.12.2016, C‑355/15, Technische Gebäudebetreuung ja Caverion Österreich, p 29; EKo 11.05.2017, C‑131/16, Achus ja Gama, p 55; EKo 24.03.2021, C-771/19, NAMA jt, p 31. 2 C. Ginter and M. A. Simovart in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 1398. 3 VaKo 30-21/220308, p 16. Vt ka VaKo 39-21/230963, p 8.4; 122-21/232391, p 12; 20-19/201527, p 9-10. 4 TrtHKo 3-21-439, p 26; TrtRKo 3-21-439, p 30. Sorainen – 3/6 – tagajärjel olukord, milles hankija jõuab järelmini, kus raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga. Tegutsedes õiguspäraselt, pidanuks hankija selle olukorra ilmnemisel aga riigihanke menetluse lõpetama, tunnistades nt riigihanke RHS § 73 lg p 6 alusel kehtetuks. 11. Kuna hankija seda ei teinud, rikuvad hankija otsused kolmanda isiku suhtes vaidlustaja subjektiivseid õigusi, kuna hankija õiguspärase tegevuse korral avaneks vaidlustajal võimalus sõlmida raamleping võimalikus tulevases riigihankes. 4. HANKIJA OTSUSED KOLMANDA ISIKU SUHTES ON ÕIGUSVASTASED 12. Nagu nähtub vaidlustatud otsusest, on hankija ühe otsusega tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, seejärel edukaks ning lõppastmes kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerinud ja jätnud kõrvaldamata. 13. Käesolevas hankemenetluses esitasid pakkumuse kaks ettevõtjat, vaidlustaja ja kolmas isik. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse jõustumise korral jääb menetlusse aga vaid kolmas isik. Muidu ei oleks selles midagi tavapäratut, kui hankija poleks antud hankemenetluse korraldanud raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga. 14. Nii nähtub ka hanketeate IV osa p-st 1, et hankega kaasneb raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga. Sealjuures on hankija ka täpsustanud, et sõlmib raamlepingu kuni viie pakkujaga. 15. Seda on hankija korranud ka RHAD „20221103_RKIK_TLL_KV_Lisa 1_Tehniline kirjeldus_Jäätõrjevahendite ostmine 255129“ p-s 1.6. Sealjuures on hankija täpsustanud, et Raamlepingud sõlmitakse neljaks aastaks maksimaalselt 5 pakkujaga [...]. Kasutades mitmust on ka tehnilisest kirjeldusest ilmne, et hankija tahe on sõlmida raamleping mitme pakkujaga. 16. Siinjuures ei ole hankija üheski RHAD-s sätestanud võimalust sõlmida raamleping vaid ühe pakkujaga. Olgu tõdetud, et RHAD „20221128_RKIK_TLL_KV_Raamlepingu projekt 255129“ p-s 3.12 on esitatud regulatsioon selle kohta, kuidas toimub hankelepingute sõlmimine siis, kui raamlepingu partnerite arv väheneb üheni. 17. See ei ole siiski äratuntav alus järeldamaks, et hankija on sellega näinud ette võimaluse sõlmida raamlepingu üksnes ühe pakkujaga. Viidatud sätte ese on reguleerida olukorda, mis saabub alles raamlepingu täitmisel, kuna hankelepingutesse enne raamlepingu sõlmimist teadupärast astuda ei saa. Seetõttu ei saa viidatud säte olla antud juhul asjakohane, kuna ei kuulu kohaldamisele hankemenetluse käigus ega anna seetõttu ka hankijale õigusi. 18. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on väga kogenud hankija, kes korraldab aastas sadu riigihankeid. Kui kogenud hankija oleks soovinud antud juhul ette näha võimaluse sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga, siis ei oleks ükski mõistlik hankija sellist alust ette näinud raamlepingu projektis. Ka ükski mõistlik pakkuja ei otsiks sellist alust raamlepingu projektist. 19. Kui hankija oleks soovinud ette näha õiguse sõlmida antud riigihankes raamleping üksnes ühe pakkujaga, piisanuks sellest nt kasvõi järgmisest sõnastusest: hankijal on õigus sõlmida raamleping ka ühe pakkujaga. 20. Sõltumata sellest, kuidas mõistlik hankija pidanuks ette nägema võimaluse raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga, ei saa vaidlust olla selle üle, et hanketeate kohaselt oli käesolev riigihange mõeldud raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga ja hanketeates selleks mistahes erisusi ette polnud nähtud. 21. Kuna RHS § 77 lg 9 kohaselt lähtutakse erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel hanketeates esitatust, peaks võimalus erandina sõlmida raamleping ühe pakkujaga, olema samamoodi ette nähtud hanketeates. Seega sõltumata sellest, kuidas raamlepingu projekti p-s 3.12 esitatut sisustama peaks, ei saaks selles sätestatu ühelgi juhul hanketeate ees prevaleerida ega hanketeate sisu muuta. Sorainen – 4/6 – 22. Hankija, tehes 29.12.2022 otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ja teised positiivsed otsused kolmanda isiku suhtes, rikkus sellega hanketeate IV osas sätestatut. Seetõttu ei saa need otsused olla õiguspärased, kuna nende tulemusel sõlmitakse raamleping hoopis ühe pakkujaga. Nagu vaidlustaja selgitas eespool, siis õiguspäraste otsuste tingimusis, mille korral hankija tunnistaks näiteks käesoleva riigihanke menetluse kehtetuks, avaneks vaidlustajal õigus osutuda edukaks hankija tulevases riigihankes ja sõlmida hankijaga raamleping. 23. Lisaks eeltoodule on hankija otsused kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise tõttu õigusvastased ka muul põhjusel. Nagu VaKo on korduvalt oma otsustes selgitanud, saab eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll aset leida pärast sellise pakkuja edukaks tunnistamist.5 See tuleneb üheselt ka juba RHS § 104 lg 8 esitusest – pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. 24. Seda, et riigihangetes, milles kasutatakse hankepassi, tuleb eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollida pärast edukaks tunnistamist ning teha nende asjaolude kohta eraldi otsus, on üheselt mõistetavalt selgitanud ka Rahandusministeerium.6 25. Antud hankemenetluses kasutatakse hankepassi ning hankija on oma vaidlustatud otsuse alusena viidanud RHS §-le 104. Samuti on selge, et kontrollimenetlus kolmanda isiku suhtes teostati enne kolmanda isiku edukaks tunnistamist. Seega ei saanud hankija vaidlustatud otsuses otsustada, et kolmandal isikul, kui edukal pakkujal, kõrvaldamise alused puuduvad või, et ta vastab kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei olnud kolmandat isikut selle kontrolli tegemise ajaks veel edukaks tunnistanud, kuna kolmas isik tunnistati edukaks alles vaidlustatud otsusega, mitte sellest varem. 26. Seega pole kolmanda isiku, kui eduka pakkuja, kõrvaldamise aluseid ega kvalifikatsiooni RHS-iga kooskõlas kontrollitudki, mille tõttu ei saa hankija vaidlustatud otsus olla ka nendes aspektides õiguspärane. 5. HANKIJA OTSUS VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE TAGASILÜKKAMISEKS ON ÕIGUSVASTANE 27. Hankija teavitas 29.12.2022 riigihangete registri vahendusel vaidlustajat,7 et on tema pakkumuse tagasi lükanud. Selle põhjusena on hankija viidanud kokkuvõtvalt RHAD-s „255129_vastavustingimused“ seatud nõudele, mille kohaselt ei tohi lisatestide tulemused olla vanemad kui kaks aastat. Hankija viitab vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise puhul sisuliselt üksnes põhjusele, et mõned vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendid, sh testimise kohta, pärinevad varasemast ajast, kui kaks aastat. 28. Nagu vaidlustaja selgitas hankijale enne pakkumuse esitamist ja ka oma pakkumuses, on hankija nõutud lisatestid lahutamatult seotud sertifikaatidega, mille omistamise aluseks testid üleüldse on. Hankija on nõudnud vastavustingimustes SMI standardile vastavaid sertifikaate ja vaidlustaja on need sertifikaadid ka hankijale oma pakkumusega esitanud. Hankija ei ole oma vaidlustatud otsuses esitanud mistahes etteheiteid nende sertifikaatide kohta. 5 VaKo 92-20/215323, p 44. 6 Rahandusministeerium kodulehekülg. Korduma Kippuvad Küsimused. Rubriik „Ärisaladus ja teabe avaldamine“ vastus küsimusele nr 6. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#arisaladus-ja-teabe- (08.02.2023). 7 Riigihangete registri sõnum 707175. Vaidlustaja eeldab, et selle sisu on VaKo-le riigihangete registri kaudu kättesaadav. Sorainen – 5/6 – 29. Vaidlustajale teadaolevalt tuleneb hankija nõutavast SMI standardist, et sertifikaadi raames teostatakse perioodilisi teste iga nelja aasta järel pärast kahe aasta möödumist algsest testimisest.8 See asjaolu aga ei muuda sertifikaati ennast ega testimise tulemusi kuidagi vähem usaldusväärseks – kui testid läbitakse, siis on jätkuvalt tegemist jõusoleva sertifikaadiga. 30. Seega vastavad vaidlustaja pakkumuses esitatud andmed hankija nõutavale standardile. Standard ei näe ette, et perioodilisi teste tehtaks hankija nõutud sageduses. Samuti ei selgu vastavustingimustest, millisest ajast alates hakkab hankija arvutama testide tulemuste kahte aastat, nt kas hanketeate avaldamisest, pakkumuse esitamisest, vastavuse kontrollimisest või mingist muust ajahetkest, kuna seda ei ole üheski RHAD-s täpsustatud. 31. Isegi kui vastavustingimust tuleb tõlgendada nii, et pakkujad pidid ka kehtiva sertifikaadi olemasolul, esitama igal juhul lisatestid, mille tulemused ei tohtinud olla varasemad kui kaks aastat, pidanuks hankija enne vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse tegemist küsima vaidlustajalt selgitusi ning andma vajadusel võimaluse esitada testide tulemusi, mis olid uuemad, kui kaks aastat. Sellise võimaluse oli hankija endale ette näinud tehnilise kirjelduse p-s 1.4, märkides, et ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla pildid, näidised, spetsifikatsioonid, sertifikaadid (sh lisatestid), kasutusjuhendid (sh soovituslikud kulunormid erinevates ilmaoludes), ohutuskaardid, labori litsentsid jms. 32. Selle õiguse kohaldamine on iseäranis oluline, kuivõrd Euroopa Kohus on kohtuasjas RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel,9 selgitanud, kuidas peab hankija tagama pakkuja kaitseõiguse enne tema suhtes negatiivse otsuse tegemist. 33. Otsuse punktis 34 märkis Euroopa Kohus järgmist: „Seejärel tuleb täpsustada, et nagu nähtub direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikest 7, on liikmesriigid artikli 57 kohaldamise tingimuste kindlaksmääramisel kohustatud järgima liidu õigust. Täpsemalt ei pea nad silmas pidama mitte ainult direktiivi 2014/24 artiklis 18 sätestatud riigihangete põhimõtteid, mille hulka kuuluvad eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõte, vaid ka kaitseõiguste tagamise põhimõtet, mis liidu õiguse aluspõhimõttena, mille lahutamatuks osaks on õigus olla ära kuulatud, kuulub kohaldamisele, kui haldusasutus kavatseb teha isiku suhtes talle ebasoodsa otsuse, näiteks hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse.“. 34. Vaidlust ei ole selle üle, et mingit selgitamise võimalust hankija vaidlustajale ei andnud, mille tõttu ei saa ka rääkida, et hankija oleks enne oma otsuse tegemist andnud vaidlustajale võimaluse olla ära kuulatud. Viimane on aga eeltoodud Euroopa Kohtu praktika valguses Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte, mida hankija ei saanud iseäranis rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke puhul eirata. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 35. Vaidlustaja sai hankija otsusest teada 29.12.2022. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 09.01.2023. 36. Vaidlustuste esitamise tähtaja arvestamisel juhindutakse TsÜS § 136 lg-st 8, mille kohaselt juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Vaidlustuse esitamise kümnes päev oleks antud juhul 08.01.2023, ehk pühapäev. Sellisel juhul on vaidlustus tähtaegne, kui see on esitatud puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, mis on juhtumisi esmaspäev 09.01.2023.10 8 Vaidlustaja on seda muuhulgas selgitanud oma pakkumuse dokumentides 6.1 ja 8.1 „Explanation letter_Validity of certificates“. 9 EKo 14.01.2021, C-387/19, RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel. 10 Vt ka VaKo 154-21/237134, p 7. Sorainen – 6/6 – 37. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem. 38. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul kui hankija esitab selgitusi või täiendavaid tõendeid, mille osas vaidlustajale näib olevat oluline asja lahendamine suulisel istungil, jätab vaidlustaja endale õiguse esitada asja istungil läbivaatamise taotlus pärast hankija poolt vastuse saamist. 39. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Mario Sõrm advokaat
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel