Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn
Endla 13, Tallinn 09.01.2023
Digiallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
Riigihanke viitenumber: 255129
Vaidlustaja: UAB ESSPO
Registrikood: 154167210
Troškūnų g. 1, LT-29100, Anykščiai
e-post:
[email protected]
Esindaja: advokaat Mario Sõrm
Advokaadibüroo Sorainen
Rotermanni 6, 10111, Tallinn
Tel: 6 400 900
e-post:
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood: 70009764
Järve 34a, 11314, Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: UAB Stega
Registrikood: 301177572
Laisvės 17-14, LT-89222, Mazeikiai
e-post:
[email protected]
VAIDLUSTUS HANKIJA 29.12.2022 OTSUSELE
1. TAOTLUSED
1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse 29.12.2022 otsuse nr 368H p-d 1-5, ehk otsused millega:
a. lükati tagasi UAB ESSPO pakkumus;
b. tunnistati UAB Stega pakkumus vastavaks;
c. tunnistati UAB Stega pakkumus edukaks;
d. kvalifitseeriti ja jäeti eduka pakkujana kõrvaldamata UAB Stega.
2. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel UAB ESSPO poolt tasutud riigilõiv ja menetluskulud
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kanda. Mõista UAB ESSPO tasutud riigilõiv
ja kantud menetluskulud UAB ESSPO kasuks välja Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuselt.
Sorainen – 2/6 –
2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE
1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) algatas 10.11.2022 avaldatud
hanketeatega avatud hankemenetluse „Jäätõrjevahendite ostmine“ (viitenumber 255129).
Hanketeate kohaselt on riigihanke eesmärk sõlmida raamleping mitme pakkujaga. Riigihangete
registris avaldatud teabe põhjal ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piimäära.
2. Pakkumuse esitas kaks ettevõtjat – UAB ESSPO (edaspidi vaidlustaja) ja UAB Stega
(edaspidi kolmas isik).
3. Hankija teavitas 29.12.2022 vaidlustajat riigihangete registri teabevahetuse kaudu oma
otsusest nr 368H (edaspidi vaidlustatud otsus) ja tegi vaidlustajale teatavaks tema pakkumuse
tagasilükkamise põhjendused.
4. Vaidlustuse esemeks on hankija otsus lükata vaidlustaja pakkumus tagasi ja kolmanda
isiku pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamine, koos järgnevate otsustega kolmanda
isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmiste kohta.
3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE
5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise
teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Antud juhul tugineb vaidlustus kahele subjektiivsete
õiguste rikkumiste teooria väljendusele. Hankija otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise
kohta vaidlustab vaidlustaja tavapärasel alusel, kuna olukorras, milles vaidlustaja pakkumust
poleks tagasi lükatud, sõlmitaks ka temaga käesoleva riigihanke alusel raamleping. Hankija
otsuse eduka vaidlustamise korral sõlmitaks ka vaidlustajaga raamleping.
6. Kolmanda isiku suhtes tehtud otsused vaidlustab vaidlustaja lähtudes subjektiivsest
õigusest uue hankemenetluse korraldamise suhtes, milles vaidlustaja võib osutuda edukaks ja
mille alusel võidakse ka temaga sõlmida raamleping.
7. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et õiguskaitsemeetmete direktiivi artiklit 1
tuleb tõlgendada nii, et hankevaidluses kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda
võimalikus uues riigihanke menetluses.1 Nii nagu on selgitatud ka kirjanduses,2 tähendab see
lihtsustatult, et vaidlustajal on kaebeõigus hankeasjas ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu
võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes.
8. Sellist vaidlustuse esitamise õigust on oma praktikas tunnustanud ka VaKo. Näiteks leidis
VaKo vaidlustusasjas 30-21/220308 tehtud otsuse p-s 16, et eeltoodud Euroopa Kohtu praktika
eeskujul tuleb tunnustada vaidlustuse esitamise õigust läbi võimaluse saavutada hankelepingu
sõlmimine kaudselt uues hankemenetluses osalemise kaudu.3 Samamoodi on ka kohtupraktikas
leitud, et kui kohtuvaidluse tulemuseks on see, et hankija on sunnitud menetluse omal algatusel
lõpetama ning korraldama uue riigihanke, tuleb kaebaja kaebeõigust hankeasjas tunnustada.4
9. Nagu vaidlustaja selgitab detailsemalt vaidlustuse järgnevates osades, ei ole antud juhul
hankijal võimalik käesolevas riigihankes õiguspäraselt UAB-ga Stega raamlepingut sõlmida.
10. Nimelt, hanketeate kohaselt korraldatakse riigihanget raamlepingu sõlmimiseks mitme
pakkujaga. Kuna pakkumuse esitas kokku kaks ettevõtjat, vaidlustaja ja kolmas isik, saabus
vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja kolmanda isiku suhtes positiivsete otsuste tegemise
1
EKo 04.06.2013, C‑100/12, Fastweb, p 33; EKo 05.04.2016, C-689/13, PFE, p 24-30; EKo 21.12.2016,
C‑355/15, Technische Gebäudebetreuung ja Caverion Österreich, p 29; EKo 11.05.2017, C‑131/16, Achus ja
Gama, p 55; EKo 24.03.2021, C-771/19, NAMA jt, p 31.
2
C. Ginter and M. A. Simovart in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels
Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 1398.
3
VaKo 30-21/220308, p 16. Vt ka VaKo 39-21/230963, p 8.4; 122-21/232391, p 12; 20-19/201527, p 9-10.
4
TrtHKo 3-21-439, p 26; TrtRKo 3-21-439, p 30.
Sorainen – 3/6 –
tagajärjel olukord, milles hankija jõuab järelmini, kus raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga.
Tegutsedes õiguspäraselt, pidanuks hankija selle olukorra ilmnemisel aga riigihanke menetluse
lõpetama, tunnistades nt riigihanke RHS § 73 lg p 6 alusel kehtetuks.
11. Kuna hankija seda ei teinud, rikuvad hankija otsused kolmanda isiku suhtes vaidlustaja
subjektiivseid õigusi, kuna hankija õiguspärase tegevuse korral avaneks vaidlustajal võimalus
sõlmida raamleping võimalikus tulevases riigihankes.
4. HANKIJA OTSUSED KOLMANDA ISIKU SUHTES ON
ÕIGUSVASTASED
12. Nagu nähtub vaidlustatud otsusest, on hankija ühe otsusega tunnistanud kolmanda isiku
pakkumuse vastavaks, seejärel edukaks ning lõppastmes kolmanda isiku eduka pakkujana
kvalifitseerinud ja jätnud kõrvaldamata.
13. Käesolevas hankemenetluses esitasid pakkumuse kaks ettevõtjat, vaidlustaja ja kolmas
isik. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse jõustumise korral jääb menetlusse aga vaid
kolmas isik. Muidu ei oleks selles midagi tavapäratut, kui hankija poleks antud hankemenetluse
korraldanud raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga.
14. Nii nähtub ka hanketeate IV osa p-st 1, et hankega kaasneb raamlepingu sõlmimine mitme
pakkujaga. Sealjuures on hankija ka täpsustanud, et sõlmib raamlepingu kuni viie pakkujaga.
15. Seda on hankija korranud ka RHAD „20221103_RKIK_TLL_KV_Lisa 1_Tehniline
kirjeldus_Jäätõrjevahendite ostmine 255129“ p-s 1.6. Sealjuures on hankija täpsustanud, et
Raamlepingud sõlmitakse neljaks aastaks maksimaalselt 5 pakkujaga [...]. Kasutades mitmust
on ka tehnilisest kirjeldusest ilmne, et hankija tahe on sõlmida raamleping mitme pakkujaga.
16. Siinjuures ei ole hankija üheski RHAD-s sätestanud võimalust sõlmida raamleping vaid
ühe pakkujaga. Olgu tõdetud, et RHAD „20221128_RKIK_TLL_KV_Raamlepingu projekt
255129“ p-s 3.12 on esitatud regulatsioon selle kohta, kuidas toimub hankelepingute sõlmimine
siis, kui raamlepingu partnerite arv väheneb üheni.
17. See ei ole siiski äratuntav alus järeldamaks, et hankija on sellega näinud ette võimaluse
sõlmida raamlepingu üksnes ühe pakkujaga. Viidatud sätte ese on reguleerida olukorda, mis
saabub alles raamlepingu täitmisel, kuna hankelepingutesse enne raamlepingu sõlmimist
teadupärast astuda ei saa. Seetõttu ei saa viidatud säte olla antud juhul asjakohane, kuna ei kuulu
kohaldamisele hankemenetluse käigus ega anna seetõttu ka hankijale õigusi.
18. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on väga kogenud hankija, kes korraldab
aastas sadu riigihankeid. Kui kogenud hankija oleks soovinud antud juhul ette näha võimaluse
sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga, siis ei oleks ükski mõistlik hankija sellist alust ette näinud
raamlepingu projektis. Ka ükski mõistlik pakkuja ei otsiks sellist alust raamlepingu projektist.
19. Kui hankija oleks soovinud ette näha õiguse sõlmida antud riigihankes raamleping üksnes
ühe pakkujaga, piisanuks sellest nt kasvõi järgmisest sõnastusest: hankijal on õigus sõlmida
raamleping ka ühe pakkujaga.
20. Sõltumata sellest, kuidas mõistlik hankija pidanuks ette nägema võimaluse raamlepingu
sõlmimiseks ühe pakkujaga, ei saa vaidlust olla selle üle, et hanketeate kohaselt oli käesolev
riigihange mõeldud raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga ja hanketeates selleks mistahes
erisusi ette polnud nähtud.
21. Kuna RHS § 77 lg 9 kohaselt lähtutakse erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke
alusdokumentides esitatud teabe vahel hanketeates esitatust, peaks võimalus erandina sõlmida
raamleping ühe pakkujaga, olema samamoodi ette nähtud hanketeates. Seega sõltumata sellest,
kuidas raamlepingu projekti p-s 3.12 esitatut sisustama peaks, ei saaks selles sätestatu ühelgi
juhul hanketeate ees prevaleerida ega hanketeate sisu muuta.
Sorainen – 4/6 –
22. Hankija, tehes 29.12.2022 otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ja teised
positiivsed otsused kolmanda isiku suhtes, rikkus sellega hanketeate IV osas sätestatut. Seetõttu
ei saa need otsused olla õiguspärased, kuna nende tulemusel sõlmitakse raamleping hoopis ühe
pakkujaga. Nagu vaidlustaja selgitas eespool, siis õiguspäraste otsuste tingimusis, mille korral
hankija tunnistaks näiteks käesoleva riigihanke menetluse kehtetuks, avaneks vaidlustajal õigus
osutuda edukaks hankija tulevases riigihankes ja sõlmida hankijaga raamleping.
23. Lisaks eeltoodule on hankija otsused kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise
ja kõrvaldamata jätmise tõttu õigusvastased ka muul põhjusel. Nagu VaKo on korduvalt oma
otsustes selgitanud, saab eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll aset
leida pärast sellise pakkuja edukaks tunnistamist.5 See tuleneb üheselt ka juba RHS § 104 lg 8
esitusest – pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal
pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist
ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud
pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
24. Seda, et riigihangetes, milles kasutatakse hankepassi, tuleb eduka pakkuja kõrvaldamise
aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollida pärast edukaks tunnistamist ning teha nende asjaolude
kohta eraldi otsus, on üheselt mõistetavalt selgitanud ka Rahandusministeerium.6
25. Antud hankemenetluses kasutatakse hankepassi ning hankija on oma vaidlustatud otsuse
alusena viidanud RHS §-le 104. Samuti on selge, et kontrollimenetlus kolmanda isiku suhtes
teostati enne kolmanda isiku edukaks tunnistamist. Seega ei saanud hankija vaidlustatud otsuses
otsustada, et kolmandal isikul, kui edukal pakkujal, kõrvaldamise alused puuduvad või, et ta
vastab kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei olnud kolmandat isikut selle kontrolli tegemise
ajaks veel edukaks tunnistanud, kuna kolmas isik tunnistati edukaks alles vaidlustatud otsusega,
mitte sellest varem.
26. Seega pole kolmanda isiku, kui eduka pakkuja, kõrvaldamise aluseid ega kvalifikatsiooni
RHS-iga kooskõlas kontrollitudki, mille tõttu ei saa hankija vaidlustatud otsus olla ka nendes
aspektides õiguspärane.
5. HANKIJA OTSUS VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE
TAGASILÜKKAMISEKS ON ÕIGUSVASTANE
27. Hankija teavitas 29.12.2022 riigihangete registri vahendusel vaidlustajat,7 et on tema
pakkumuse tagasi lükanud. Selle põhjusena on hankija viidanud kokkuvõtvalt RHAD-s
„255129_vastavustingimused“ seatud nõudele, mille kohaselt ei tohi lisatestide tulemused olla
vanemad kui kaks aastat. Hankija viitab vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise puhul sisuliselt
üksnes põhjusele, et mõned vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendid, sh testimise kohta,
pärinevad varasemast ajast, kui kaks aastat.
28. Nagu vaidlustaja selgitas hankijale enne pakkumuse esitamist ja ka oma pakkumuses, on
hankija nõutud lisatestid lahutamatult seotud sertifikaatidega, mille omistamise aluseks testid
üleüldse on. Hankija on nõudnud vastavustingimustes SMI standardile vastavaid sertifikaate ja
vaidlustaja on need sertifikaadid ka hankijale oma pakkumusega esitanud. Hankija ei ole oma
vaidlustatud otsuses esitanud mistahes etteheiteid nende sertifikaatide kohta.
5
VaKo 92-20/215323, p 44.
6
Rahandusministeerium kodulehekülg. Korduma Kippuvad Küsimused. Rubriik „Ärisaladus ja teabe avaldamine“
vastus küsimusele nr 6. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-
kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#arisaladus-ja-teabe- (08.02.2023).
7
Riigihangete registri sõnum 707175. Vaidlustaja eeldab, et selle sisu on VaKo-le riigihangete registri kaudu
kättesaadav.
Sorainen – 5/6 –
29. Vaidlustajale teadaolevalt tuleneb hankija nõutavast SMI standardist, et sertifikaadi
raames teostatakse perioodilisi teste iga nelja aasta järel pärast kahe aasta möödumist algsest
testimisest.8 See asjaolu aga ei muuda sertifikaati ennast ega testimise tulemusi kuidagi vähem
usaldusväärseks – kui testid läbitakse, siis on jätkuvalt tegemist jõusoleva sertifikaadiga.
30. Seega vastavad vaidlustaja pakkumuses esitatud andmed hankija nõutavale standardile.
Standard ei näe ette, et perioodilisi teste tehtaks hankija nõutud sageduses. Samuti ei selgu
vastavustingimustest, millisest ajast alates hakkab hankija arvutama testide tulemuste kahte
aastat, nt kas hanketeate avaldamisest, pakkumuse esitamisest, vastavuse kontrollimisest või
mingist muust ajahetkest, kuna seda ei ole üheski RHAD-s täpsustatud.
31. Isegi kui vastavustingimust tuleb tõlgendada nii, et pakkujad pidid ka kehtiva sertifikaadi
olemasolul, esitama igal juhul lisatestid, mille tulemused ei tohtinud olla varasemad kui kaks
aastat, pidanuks hankija enne vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse tegemist küsima vaidlustajalt
selgitusi ning andma vajadusel võimaluse esitada testide tulemusi, mis olid uuemad, kui kaks
aastat. Sellise võimaluse oli hankija endale ette näinud tehnilise kirjelduse p-s 1.4, märkides, et
ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla pildid, näidised,
spetsifikatsioonid, sertifikaadid (sh lisatestid), kasutusjuhendid (sh soovituslikud kulunormid
erinevates ilmaoludes), ohutuskaardid, labori litsentsid jms.
32. Selle õiguse kohaldamine on iseäranis oluline, kuivõrd Euroopa Kohus on kohtuasjas RTS
infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel,9 selgitanud, kuidas peab hankija tagama pakkuja
kaitseõiguse enne tema suhtes negatiivse otsuse tegemist.
33. Otsuse punktis 34 märkis Euroopa Kohus järgmist: „Seejärel tuleb täpsustada, et nagu
nähtub direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikest 7, on liikmesriigid artikli 57 kohaldamise tingimuste
kindlaksmääramisel kohustatud järgima liidu õigust. Täpsemalt ei pea nad silmas pidama mitte
ainult direktiivi 2014/24 artiklis 18 sätestatud riigihangete põhimõtteid, mille hulka kuuluvad
eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõte, vaid ka kaitseõiguste
tagamise põhimõtet, mis liidu õiguse aluspõhimõttena, mille lahutamatuks osaks on õigus olla
ära kuulatud, kuulub kohaldamisele, kui haldusasutus kavatseb teha isiku suhtes talle
ebasoodsa otsuse, näiteks hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse.“.
34. Vaidlust ei ole selle üle, et mingit selgitamise võimalust hankija vaidlustajale ei andnud,
mille tõttu ei saa ka rääkida, et hankija oleks enne oma otsuse tegemist andnud vaidlustajale
võimaluse olla ära kuulatud. Viimane on aga eeltoodud Euroopa Kohtu praktika valguses
Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte, mida hankija ei saanud iseäranis rahvusvahelist piirmäära
ületava riigihanke puhul eirata.
6. MENETLUSLIKUD TEATED
35. Vaidlustaja sai hankija otsusest teada 29.12.2022. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 1
kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 09.01.2023.
36. Vaidlustuste esitamise tähtaja arvestamisel juhindutakse TsÜS § 136 lg-st 8, mille
kohaselt juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub
riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval
esimesel tööpäeval. Vaidlustuse esitamise kümnes päev oleks antud juhul 08.01.2023, ehk
pühapäev. Sellisel juhul on vaidlustus tähtaegne, kui see on esitatud puhkepäevale järgneval
esimesel tööpäeval, mis on juhtumisi esmaspäev 09.01.2023.10
8
Vaidlustaja on seda muuhulgas selgitanud oma pakkumuse dokumentides 6.1 ja 8.1 „Explanation letter_Validity
of certificates“.
9
EKo 14.01.2021, C-387/19, RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel.
10
Vt ka VaKo 154-21/237134, p 7.
Sorainen – 6/6 –
37. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel
riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast
suurem.
38. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul kui hankija esitab
selgitusi või täiendavaid tõendeid, mille osas vaidlustajale näib olevat oluline asja lahendamine
suulisel istungil, jätab vaidlustaja endale õiguse esitada asja istungil läbivaatamise taotlus pärast
hankija poolt vastuse saamist.
39. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11).
Lisad:
1) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
Lugupidamisega
Mario Sõrm
advokaat