Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 16.01.2023 nr 12.2-1/9881-5
[email protected]
Soovitused elektrienergia
riigihangete läbiviimiseks
Pöördusime 2022. aasta detsembris elektrimüüjate poole seoses esile kerkinud probleemiga
elektrienergia ostmiseks korraldatud riigihangetel, kus hankijatel ei õnnestunud
hankelepingute sõlmimine seetõttu, et riigihankele ei esitatud ühtegi pakkumust. Palusime
oma pöördumises välja tuua põhjused, miks pakkujad nendel riigihangetel pakkumusi
esitanud ei ole ning millised peaksid müüjate hinnangul olema elektrienergia ostmiseks
korraldatavate riigihangete tingimused, et elektrienergia müüjad nendel osaleda saaksid ja
sooviksid.
Pöördumisele laekunud vastuste põhjal on võimalik välja tuua järgmised soovitused, mida
elektrienergia riigihangetel võiks arvestada.
1. Elektrimüüjad tõid välja, et praegustes volatiilse elektrienergia hinna tingimustes ei ole
võimalik tavapärane olukord, kus pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva ja
seda eriti juhul, kui hankija soovib elektrit osta fikseeritud hinnaga. Sellise nõude puhul tuleb
arvestada, et hinna sisse on täiendava kulukomponendina arvestatud ka kõrge hinnamuutuse
risk, mis aga tõstab riigihankel pakutavat hinda. Kuivõrd riigihangete seadus ei võimalda
enamasti hankelepinguni jõuda mõne päevaga, va juhul, kui on täidetud väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse alused, saaks hankija praegustes tingimustes kasutada
riigihanke vahendeid, st kas raamlepingut või dünaamilist hankesüsteemi. Nii raamlepingu
kui ka dünaamilise hankesüsteemi puhul on võimalik pakkujate kõrvaldamise aluste ja
kvalifikatsiooni kontrollimine läbi viia nö esimeses etapis ning hankelepingu sõlmimise etapis
võrrelda lühikese aja jooksul vaid pakutavaid hindu, ooteaja kohaldamine enne hankelepingu
sõlmimist ei ole kohustuslik. Raamlepingu puhul tuleks meeles pidada, et uute hindade
esitamine on võimalik üksnes siis, kui hankelepingud sõlmitakse minikonkursi tulemusel.
Raamlepingutes tuleks loobuda nõudest, mille kohaselt peab minikonkursil pakutav hind
olema kindlasti sama või väiksem kui raamlepingus kokku lepitud hind. Dünaamilise
hankesüsteemi eelis raamlepingu ees seisneb selles, et sellega saab vastupidiselt
raamlepingule kogu kehtivuse ajal liituda uusi ettevõtjaid.
2. Riigihanke alusdokumendid, sh eriti tehniline kirjeldus ning hankelepingu tingimused
peavad vastama turuolukorrale ning kehtivale regulatsioonile. Näiteks tuleb silmas pidada, et
universaalteenuse hinnas sisaldub tootjahind, mis kinnitatakse Konkurentsiameti poolt ning
elektrimüüja teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Seega võib
universaalteenuse hind muutuda näiteks lähtuvalt põlevkivi või CO2 hinna tõusust või
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
langusest. Sellest tulenevalt tuleb hankelepingus vastav hinna muutmise regulatsioon ette
näha. Samuti tuleb hankijal nõuda hinna esitamist viisil, mis vastab elektrituruseaduses
sätestatule. Näiteks ei tohi elektrimüüja universaalteenuse hinnale lisada teenustasu (see
sisaldub universaalteenuse hinnas), mistõttu sellisel viisil hinna esitamise nõudmine ei ole
korrektne.
Elektrienergia ostmisel börsihinnaga peaks olema riigihanke alusdokumentidest selgesti
arusaadav, kas soovitakse hinna esitamist kuu keskmise või tunnihinna alusel, kusjuures
elektrimüüjad tõid välja, et elektri hinnastamine kuu keskmise hinnaga ei kajasta tegeliku
börsituru olemust ning tekitab müüjale lisakulu. Elektrienergia ostmisel fikseeritud hinnaga
peaks praegusel ajal olema fikseeritud ka tarbitavad kogused. Mahtude suurenemisel peaks
hankelepingus sisalduma regulatsioon, mille kohaselt hinnastatakse lisanduvaid mahte ja
mõõtepunkte näiteks börsihinna alusel.
Kui riigihankes nõutakse pakkumuse esitamist mitmele alternatiivsele hinnaalusele
(börsihind, fikseeritud hind ja universaalteenuse hind), ei tohiks hankija jätta endale õigust
hankelepingu kehtivuse ajal valida, millise hinna alusel nad erinevates mõõtepunktides ja
erinevatel perioodidel elektrienergiat ostavad, kuivõrd selliste tingimuste korral ei ole müüjal
võimalik riske optimaalselt maandada, mis suurendab oluliselt riigihankes pakutavat hinda.
Näiteks kui hankija on küsinud fikseeritud ja börsipõhist hinda ja müüja ei tea, kui palju ja
mis perioodidel kummagi hinna alusel müük toimub, siis peab ta tegema mõlema hinna
tagamiseks vajalikud tehingud kogu hankemahule, st kogused planeeritakse sisuliselt topelt
ning on selge, et üks neist tehingutest jääb tegelikkuses toimumata ja sellega kaasneb müüjale
kahju, mis omakorda toob kaasa selle, et hankes pakutavad hinnad on kallimad kui need võiks
olla. Kui hankija siiski soovib küsida alternatiivseid hinnapakkumisi, peaks ta hankelepingu
sõlmimisel valima ühe hinnatüübi, mille alusel kogu hankelepingu perioodil elektrienergiat
müüakse. Selline võimalus ning valiku tegemise alused peavad olema sätestatud ka riigihanke
alusdokumentides.
3. Üle tuleks vaadata hankelepingute tingimused ning viia hankija ja elektrimüüja kohustused
ning õigused omavahel tasakaalu. Elektrimüüjad tõid välja, et paljudes lepingutes ei ole jäetud
müüjale võimalust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Selline klausel, koos kaasuva
leppetrahvi tasumise kohustusega, kaitseks elektrimüüjat äärmuslike kahjude tekkimise eest,
eriti väga suure tarbimisega riigihangetel. Kuivõrd elektrienergia ostmine on oma olemuselt
küllatki universaalne ning erinevate müüjate üldtingimused ei erine teineteisest suurel määral,
võiks riigihangetel kasutatavate hankelepingu üldtingimuste kehtestamisel juhinduda
elektrimüüjate lepingute üldtingimustest.
4. Lisaks eeltoodule võiksid hankijad riigihanke ettevalmistamisel püüda vähendada
ettevõtjate halduskoormust näiteks järgmistes punktides:
- pakkumuste esitamise tähtpäev ei tohiks olla mitte varasem kui kell 11:00, et pakkumuse
esitamisel oleks võimalik aluseks võtta kõige värskemad börsiandmed;
- riigihanke alusdokumentide muutmisel tuleks selgelt välja tuua, mida on
hankedokumentides muudetud;
- pakkujalt nõutavaid avaldusi ja kinnitusi võiks olla võimalik esitada ühes dokumendis ja
tuleks loobuda kohustusliku dokumendi esitamise nõudest juhul, kui sisuliselt ei ole pakkujal
vajadust dokumenti esitada (nt ühispakkumisega seotud dokumendid, volitus, ärisaladus);
2
- hankemenetluste läbiviimise hajutamine. Enamus elektrienergia riigihankeid korraldatakse
IV kvartalis. Ettevõtja jaoks on keeruline sellist sesoonset töökoormuse kasvu juhtida,
mistõttu võib juhtuda, et kõikidel hangetel lihtsalt ei jõuta osaleda. Hankemenetluse
korraldamine näiteks kevadel või suvel (enne kütteperioodi algust) võib ka osutuda
hankijatele soodsamaks, kuna siis võivad ka pakutavad hinnad olla madalamad.
Elektrimüüjate vastused meie pöördumisele on kättesaadavad Rahandusministeeriumi
dokumendihaldussüsteemist järgmiste linkide kaudu:
AS Eesti Energia https://adr.rik.ee/ram/dokument/13667886
AS Eesti Gaas https://adr.rik.ee/ram/dokument/13690958
Elektrum Eesti OÜ https://adr.rik.ee/ram/dokument/13667825
OÜ VKG Eelektrivõrgud https://adr.rik.ee/ram/dokument/13712720
Palume käesolev kiri edastada kohalikele omavalitsustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
halduspoliitika asekantsler
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
3