dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 16. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-11/28-1
Registreeritud
16. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo NOVE OÜ (OÜ EKOVIR esindaja)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-11
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎vaidlustus.Ekovir-VõruJäätmekeskus.2023-01-16.final.nove.asice251 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 16. jaanuar 2023 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Maret Kruus ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Heili Püümann Laura Raadik Mari Past [email protected] Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Katrin Kalda Mart Parind Madis Abel VA I D LUS T US Riigihange: „Jäätmete vedu lõppkäitlusse“ (viitenumber 256589) Vaidlustaja: OÜ EKOVIR Registrikood 10548331 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi vald Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Veikko Puolakainen Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus Registrikood 80279080 Jüri tn 11, 65605 Võru e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Mittetulundusühingu Võru Jäätme- keskus riigihankes „Jäätmete vedu lõppkäitlusse“ (viitenr 256589) 06.01.2023 vastu võetud otsused, millega kõrvaldati OÜ EKOVIR hankemenetlusest ning tunnistati Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus edukaks. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt hiljem esitatavale menetluskulude nimekirjale. NOVE - 2/7 - I FAKTILISED ASJAOLUD 1. Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus (edaspidi „Hankija“) alustas 31.10.2022 avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Jäätmete vedu lõppkäitlusse“ (viitenr 256589). Pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel: jäätmekäitluse hind 2023. aastal – 40% hindest; hind 2024. aastal – 30%; hind 2025. aastal – 30%. 2. Tähtajaks esitasid pakkumuse esitasid kaks pakkujat: Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi „EKT“) ja OÜ EKOVIR (edaspidi „Ekovir“ või „Vaidlustaja“). Soodsama pakkumuse tegi Ekovir, pakkudes kõigil kolmel aastal 89-euro suurust hinda. EKT pakkus järgmisi hindu: 2023. aasta – 99 eurot; 2024. aasta – 102 eurot; 2025. aasta – 105 eurot. 3. 06.01.2023 võttis Hankija vastu järgmised otsused: (i) tunnistada mõlemad pakkumused vastavaks; (ii) kõrvaldada Ekovir hankemenetlusest; (iii) tunnistada EKT pakkumus edukaks. 4. Ekovir ei nõustu enda hankemenetlusest kõrvaldamisega ja sellega seonduvalt ka EKT pakkumuse edukaks tunnistamisega ning esitab käesolevaga nende otsuste peale riigi- hangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi „VAKO“) vaidlustuse. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED - Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õigusvastane 5. Hankija otsustas Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada viitega RHS § 95 lg 4 p-le 8 (varasema hankelepingu rikkumine), põhjendades oma otsust järgmiselt: „Hankija on tuvas- tanud, et Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korraldusega nr 19 „Jäätmeveoõiguse ennetäht- aegne äravõtmine ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu erakorraline ülesütlemine“, öeldi üles Ekovir OÜ-ga 19.11.2021 sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping. Ülesütlemise põhjuseks oli olulise lepingulise kohustuse rikkumine. Tänaseks päevaks on Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsusega asjas nr 3-22-279 (jõustunud 31.05.2022) selgunud, et Ekovir OÜ kaebus jäeti rahuldamata ehk kohtumenetluses on leidnud kinnitust pakkuja varasem oluline hankelepingu rikkumine. Kuivõrd Ekovir OÜ on varasemalt hankelepingut oluliselt rikkunud, otsustas hankija kohaldada § RHS § 95 lg 4 p 8 alust ja kõrvaldab pakkuja hankest.“ 6. Vaidlustaja arvates on tema hankemenetlusest kõrvaldamine õigusvastane nii formaal- setel kui sisulistel põhjustel, mida on järjekorras tutvustatud allpool. ▪ Hankija on rikkunud nii ärakuulamis-, uurimis- kui põhjendamiskohustust 7. Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õigusvastane ainuüksi mitmete menetluslike minetuste tõttu. 8. Esiteks nõuab kohtupraktika, et hankija annaks enne, kui ta otsustab pakkuja hanke- menetlusest varasema hankelepingu rikkumise tõttu kõrvaldada, viimasele võimaluse esitada asjaomase rikkumisepisoodi kohta oma selgitused ja tõendid (vt TlnRKo 3-20-80, p 23; TlnRKo 3-20-334, p 18). Selline ärakuulamiskohustus on tihedas seoses hankija kohustusega teiste hankijate fikseeritud rikkumisi ise hoolikalt uurida, analüüsida ja hinnata (vt selle kohta allpool). Nimelt, kui hankija ei kuula rikkumise asjaolude suhtes pakkujat ära, siis ei ole nende asjaolude igakülgne uurimine ja hindamine juba põhimõtteliselt võimalik. Antud juhul Hankija Vaidlustaja poole ei pöördunud, et küsida talt eespool viidatud Mustvee lepingu kohta selgitusi. Selle asemel otsustas Hankija kohe ja üllatuslikult Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada. NOVE - 3/7 - Tegemist on raske menetlusliku rikkumisega, mis ka eraldiseisvalt tingib kõrvaldamisotsuse õigusvastasuse ja peab kaasa tooma selle otsuse kehtetuks tunnistamise. 9. Eelöeldut ei väära tõik, et Hankija leidis internetist kohtulahendi haldusasjas nr 3-22-279 ning (väidetavalt) uuris seda. Kohtulahend, kus ei pruugita kajastada kõiki käimasoleva hanke- menetluse ja pakkuja kõrvaldamise seisukohalt olulisi fakte, ei saa olla ainuke infoallikas, millele hankija pakkuja kõrvaldamise üle otsustamisel tugineb. Teiste isikute vahelist vaidlust puudutav kohtulahend on hankija jaoks vahendlik teabeallikas, mis ei asenda pakkuja enda kui asjaomase vaidluse ühe osapoole (n-ö algallika) käest selgituste küsimist. Seda enam, et analüüs, mida hankija peab tegema pakkuja kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, ei pruugi kattuda ja antud juhul ei kattugi analüüsiga, mis nähtub mingis teises asjas tehtud kohtu- otsusest (vt selle kohta allpool p 24). 10. Teiseks nõuab nii Euroopa kui Eesti tasandi kohtupraktika, et hankija, kui ta tuvastab pakkuja puhul (väidetava) varasema hankelepingu rikkumise, uuriks ja hindaks vastavaid asja- olusid ise igakülgselt ja põhjalikult, et otsustada, kas on põhjendatud see pakkuja hanke- menetlusest kõrvaldada (vt selle kohta järgnevad punktid). Siinkohal tuleb ka toonitada, et asjaomase kõrvaldamise aluse, s.o RHS § 95 lg 4 p 8 näol on tegu nn vabatahtliku (fakul- tatiivse) kõrvaldamise alusega, mis tähendab, et isegi kui selle sätte kohaldamise eeltingi- mused on iseenesest täidetud, ei tähenda see automaatselt, et asjasse puutuv pakkuja tuleb hankemenetlusest tingimata kõrvaldada, vaid hankija peab kõiki asjakohaseid kaalutlus- reegleid järgides otsustama, kas antud juhul on kõrvaldamine kohane ja proportsionaalne (vt VAKOo 33-19/203234, p 19; M. Parind. RHS § 95 komm. 44–46. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019). 11. Euroopa Kohus on RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks olevat EL riigihankedirektiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g tõlgendades selgitanud, et varasema hankelepingu rikkumisega seonduv fakultatiivne kõrvaldamise alus põhineb hankija usaldusel pakkuja vastu ehk sellel, kui usaldusväärne pakkuja hankija jaoks on. Sellest tuleneb, et hankija ei ole automaatselt seotud mõne teise hankija poolt mõne varasema hanke raames antud hinnanguga, ja seda eelkõige seetõttu, et hankijal oleks võimalus niisuguse kõrvaldamise aluse kohaldamisel pöörata erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Viimati mainitud põhimõte eeldab, et hankija analüüsib ja hindab ise faktilisi asjaolusid. Niisiis ei saa hankija automaatselt järeldada teise hankija tehtud otsustest seda, et pakkuja puhul on täidetud varasema hankelepingu rikkumisega seonduva kõrvaldamise aluse kohaldamise eeldused ja see pakkuja tuleb tingimata kõrvaldada. Hankija peab tegelikult hindama pakkuja tegevust, mille tõttu varasem hankeleping lõpetati, sh hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on see ettevõtja muutunud ebausaldusväärseks (vt EKo C-267/18: Delta, p 27–29). 12. Samu põhimõtteid on väljendanud ka Eesti kohtud. Nii nt on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et hankija peab uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama enne pakkuja kõrvaldamist varasema hankelepingu rikkumiste tõttu välja kõik tähtsust omavad asjaolud. Asjaolude selgitamine võimaldab hankijal teha pakkuja usaldusväärsuse hindamisel informeeritud kaalutlusotsuse ja vältida seega pakkuja meelevaldset hankemenetlusest kõrvaldamist (TlnRKo 3-20-80, p 27). Teisel puhul on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et teise hankija hinnang rikutud nõude ja rikkumise olulisusele ei vabasta hankijat pakkuja kõrvaldamise otsuse tegemisel nende asjaolude hindamise kohustusest (vt TlnRKo 3-22-803, p 20). 13. Kohtupraktikaga ühtib ka VAKO praktika. Nii on VAKO tunnistanud hankija otsuse pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamise kohta kehtetuks, kuna hankija ei olnud rikkumise asjaolusid ise uurinud ja hinnanud, vaid oli pimesi tuginenud teise hankija arvamusele (vt VAKOo 24-21/ 228731, p 18–19). NOVE - 4/7 - 14. Käesoleval juhul on ilmne, et Hankija ei ole nn Mustvee kaasust ja selle asjaolusid ise absoluutselt uurinud ega hinnanud, vaid on tuimalt viidanud leitud kohtulahendile ja sellest loetavale, et Mustvee Vallavalitsuse hinnangul rikkus Vaidlustaja teatavat hankelepingut oluliselt. Kõik Hankija kasutatud keelendid viitavad, et ta refereerib vaid kohtulahendist loetut, ise asja analüüsimata. Seda, et ülal p-s 5 tsiteeritud neli lauset ongi kogu Hankija tehtud „analüüs“, kinnitab riigihangete registrist leitav kirjavahetus Vaidlustaja ja Hankija vahel. Nimelt küsis Vaidlustaja 09.01.2023 Hankijalt täiendavaid põhjendusi enda hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse juurde, mispeale andis Hankija järgmise vastuse: „Kõik hankija poolt koostatud menetlusdokumendid on allkirjastatud ja pakkujatele teatavaks tehtud. Süsteemi- väliselt (e-riigihangete keskkond) ei ole täiendavaid otsuseid vormistatud. Koostatud otsustes sisalduvad ka põhistused.“ Niisiis on Hankija olnud oma kohustuste täitmisel äärmiselt hooletu, jättes nõutava uurimis- ja analüüsitöö sootuks tegemata. Vastavalt väljakujunenud kohtu- praktikale tingib see iseenesest kõrvaldamise otsuse õigusvastasuse ning toob kaasa selle otsuse kehtetuks tunnistamise. 15. Kolmandaks sätestab RHS § 96 lg 5, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus peab olema põhjendatud. Laiemalt võrsub põhjendamiskohustus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest (vt VAKO 117-21/229807, p 19). Vastavalt VAKO praktikale ei tähenda otsuse põhjendamise nõue, et piisab sellest, kui hankija toob oma otsuse põhjendamiseks mõned üksikud mittemidagiütlevad laused (vt VAKOo 14-20/216386, p 17). Eeskätt proportsionaalsuse hindamist nõudvate kaalutlusotsuste puhul – ja just sellise otsusega on nn vabatahtlikule kõrvaldamise alusele tugineva kõrvaldamisotsuse puhul tegemist – peavad hankija antavad põhjendused olema selged, täpsed ja küllaldased, nõnda et need seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga ning oleks võimalik aru saada hankija siseveendumuse kujunemisest (VAKOo 33-19/203234, p 16–17). Niisiis – selleks, et otsus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest viitega mõnele vabatahtlikule kõrval- damise alusele oleks küllaldaselt põhjendatud, peab otsusest muu hulgas nähtuma, et hankija on kõrvaldamise põhjendatust sisuliselt kaalunud. Peaasjalikult seisneb see hinnangu andmises pakkuja usaldusväärsusele ja kõrvaldamismeetme proportsionaalsusele (vt VAKOo 7-20/214965, p 20). 16. Konkreetselt RHS § 95 lg 4 p 8 ehk varasema hankelepingu rikkumist puudutava kõrval- damise aluse kontekstis on VAKO selgitanud, et hankija peab selgelt ära näitama, täpselt milles seisneb varasema hankelepingu rikkumine ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle on oluline, et hankija otsusest nähtuksid küllaldased kaalutlused, miks on pakkuja kõrvaldamine proportsionaalne. Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastu- võetamatu (vt VAKOo 33-19/203234, p 21; VAKOo 24-21/228731, p 14). Samas vaimus on Tartu Halduskohus märkinud, et RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajanevast kõrvaldamise otsusest peab muu hulgas selguma, miks välistab varasem lepingurikkumine hankija silmis pakkuja usaldus- väärsuse (TrtHKo 3-21-2760, p 32). 17. Eespool p-s 5 tsiteeritud Hankija põhjendused on väga lakoonilised ning on ilma pike- mata ilmne, et need ei vasta kohtute ja VAKO praktikas kujundatud põhjendamisstandardile. Hankija koostatud otsuses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, täpselt millistel põhjustel ta leiab, et Mustvee lepingus fikseeritud rikkumine puudutas esiteks selle lepingu olulist nõuet ning teiseks oli rikkumisena ka ise oluline (vt n-ö topeltolulisuse nõude kui RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimuse kohta allpool p 21). Õieti on üldse segane, mida hankija „oluliseks“ nimetab: kas rikutud lepingutingimust, rikkumist ennast või mõlemat – neid asju on käsitletud läbisegi ja vajalikku erisust tegemata. Veel ei ole Hankija sõnagagi, ei otse ega NOVE - 5/7 - kaudselt, põhjendanud seda, kas üldse ja miks on Vaidlustaja tema silmis usaldusväärsuse kaotanud ning miks on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne. 18. Eeltoodud asjaoludel on Hankija RHS § 96 lg-s 5 sätestatud põhjendamiskohustust raskelt rikkunud. Vastavalt VAKO ja kohtute praktikale on põhjendamiskohustuse rikkumine eraldiseisvaks aluseks, lugemaks hankija otsust õigusvastaseks ja tunnistamaks seda kehte- tuks (vt VAKOo 33-19/203234, p 20; VAKOo 177-20/217858, p 12; TrtRKo 3-21-320, p 25). 19. Vahekokkuvõtteks: ükskõik milline ülaltoodud menetluslikest rikkumistest on eraldi- võetuna, seda enam komplektis, piisav, et lugeda Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta õigusvastaseks ning et see sel põhjusel kehtetuks tunnistada. Seepärast poleks iseenesest isegi tarvilik peatuda sellel, et Hankija otsus on ka sisulistel kaalutlustel õigusvastane. Siiski, tagamaks oma õiguste igakülgset kaitset, toob Vaidlustaja järgnevalt välja ka põhjused, miks ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused antud juhul täidetud ka sisulises mõttes. ▪ Hankija on eksinud kõrvaldamise aluseks olevate eeltingimuste tuvastamisel 20. Nagu ennist näidatud, on Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta vormiliselt äärmiselt puudulik, sealhulgas on seda otsust pea olematult põhjendatud. See teeb otsuse sisulise õigsuse kontrollimise väga raskeks, sest hankija täpsed põhjendused ja kaalutlused on vajaka. Siiski annab Vaidlustaja endast parima, vajadusel Hankijast jäetud lünki ise täites, et ära põhjendada, miks ei leiduks ka siis alust teda hankemenetlusest kõrvaldada, kui Hankija poleks menetlusnorme rikkunud. 21. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega seab see säte pakkuja kõrvaldamisele järgmised kumulatiivsed eeltingimused: (i) pakkuja on varasemat hankelepingut rikkunud; (ii) rikkumine puudutab lepingu olulist tingimust; (iii) rikkumine oli oluline või pidev; (iv) rikkumise tagajärjel rakendati pakkuja suhtes üht või mitut järgmist võlaõiguslikku sanktsiooni: lepingu erakorraline lõpetamine, hinna alandamine, kahjuhüvitise või leppetrahvi nõudmine. Lisaks nendele seaduses otsesõnu nimetatud tingimustele peab hankija kohtupraktikast tulenevalt pakkuja kõrvaldamise eeldusena veel järeldama, et pakkuja on oma varasema rikkumise tõttu muutunud hankija silmis ebausaldusväärseks ning et tema hankemenetlusest kõrvaldamine on konkreetsel juhul proportsionaalne (nt EKo C-41/18: Meca, p 29–30, 32; EKo C-267/18: Delta, p 27–28; RKHKo 3-21-1733, p 15 ja 18; TlnRKo 3-20-2336, p 15). 22. Vaidlustaja ei saa tulenevalt Tartu Halduskohtu otsusest haldusasjas nr 3-22-279 eitada, et ta on üht varasemat hankelepingut rikkunud, et see rikkumine loeti oluliseks ning et sellega seonduvalt on temaga sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetatud. Küll aga vaidleb Vaidlustaja vastu sellele, et asjaomane rikkumine puudutas RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes lepingu olulist tingimust. Veel vaidleb Vaidlustaja vastu sellele, et kõnealune rikkumine saab mõistlikult võttes muuta ta Hankija jaoks ebausaldusväärseks. Nende argumentide koosmõjus ei saa Vaidlustaja kõrvaldamine olla ka proportsionaalne. 23. Mis puudutab nn Mustvee lepingus rikutud tingimuse olulisust, siis nagu nähtub eelviida- tud kohtuotsusest, oli tegemist lepingu täitmise aegse garantiikirja õigeaegse esitamata jätmisega. Arvestades konteksti, eeskätt asjaomase lepingu eset, ei saa sellist kohustust NOVE - 6/7 - pidada lepingu oluliseks tingimuseks. Mustvee lepingu esemeks oli korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine. Täitmisaegse garantiikirja esitamine oli sellises kontekstis ilmselgelt vaid formaalset laadi kõrvalkohustus (vt ka TrtHKo 3-22-279, p 16, kus kohus nimetas garantiikirja esitamise kohustust „pigem formaalselt laadi kohustuseks“). Tõsi, kui teenuseosutajalt nõutakse garantiikirja, siis tehakse seda mingi kindla põhjusega ja tegemist ei ole lausa „mõttetu“ tingimusega, ent jäätmeveoteenuse lepingus ei ole kindlasti tegemist tähtsamate tingimuste sekka kuuluva nõudega. Jäätmeveoteenuse lepingu olulised tingimused puudu- tavad eeskätt selle teenuse enda osutamist: teenuse kvaliteet, õigeaegsus jne. Ei saa olla vaidlust, et Vaidlustaja sellist laadi tingimusi rikkunud ei ole. Õieti Mustvee vald (ebaõiglaselt) ei andnudki Vaidlustajale võimalust veoteenust osutama hakata. 24. Segaduse vältimiseks tuleb olulisena rõhutada, et Mustvee kaasuses ei analüüsitud küsimust, kas rikutud lepingutingimus, mis puudutas täitmisaegse garantiikirja esitamist, oli oluline või mitte. Selles kaasuses vaieldi üksnes selle üle, kas rikkumine ise – sõltumata sellest, millise kaaluga kohustust see puudutas – oli oluline. Nimelt, tulenevalt sellest, kuidas Mustvee vald oli hankelepingu tingimused sätestanud (vt TrtHKo 3-22-279, p 16) ning mida näevad ette VÕS § 116 lg 2 ja § 196 lg 2, tuli tellija poolt lepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasuse hindamiseks lahendada üksnes küsimus, kas esines oluline lepingurikkumine. Sellises lepingu täitmise faasi vaidluses, erinevalt RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisest, pole vaja tegeleda küsimusega, kas ka rikutud tingimus oli oluline. Selles seisnebki kahe kaasuse oluline vahe: kui VÕS-i sätete kohaldamisel on olulisuse nõue ühetasandiline, siis RHS § 95 lg 4 p 8 puhul kehtib nn topeltolulisuse nõue ehk lisaks rikkumisele endale peab olema oluline ka rikutud tingimus. Seda, kas garantiikirja esitamise kohustus oli oluline, Hankija analüüsinud ei ole ning isegi kui ta seda teinuks, saanuks ta õiguspäraselt jõuda vaid järelduseni, et see ei ole oluline tingimus. 25. Mis aga puudutab Vaidlustaja usaldusväärsust Hankija silmis ning sellega kaasuvalt ka Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise proportsionaalsust, siis tuleb kõigepealt möönda, et pakkuja ega VAKO ei saa hankijale täpselt ette dikteerida seda, keda viimane võib või tohib usaldusväärseks pidada, ja vastupidi. Mööndavasti on hankijal sellise hinnangu andmisel kaalutlusruum. Siiski ei saa hankija sellekohane otsus olla meelevaldne ja ebamõistlik (vt RKHKo 3-3-1-5-06, p 15). Kaalutlusotsus, et olla õiguspärane, peab järgima üldtunnustatud kaalutlusreegleid ning olema mõistlikust vaatest põhjendatud ja arusaadav. Välistatud peab olema võimalus, et hankija saab talle antud kaalutlusruumile viidates olla kiuslik ja ebamõistlik. Nõnda on ka VAKO mitmel puhul märkinud, et hankija võib pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldada vaid siis, kui asjaomase pakkujaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu (vt VAKOo 33-19/203234, p 21; VAKOo 24-21/ 228731, p 14). 26. Praegusel juhul on ilmne, et Hankija, kui ta käituks heas usus ja mõistlikult, ei saa jõuda seisukohale, et Vaidlustaja on pelgalt põhjusel, et ta oli ühele teisele hankijale täitmisaegse garantiikirja esitamisega ca kuuajases hilinemises, muutunud ebausaldusväärseks. Esiteks oli Vaidlustaja viivituses selle teise hankija, mitte Hankija enda ees ehk Hankijal endal koostöö- kogemus Vaidlustajaga puudub, olgu siis halb või hea. Antud juhul saab Hankija Vaidlustaja usaldusväärsust hinnata vaid n-ö vahendlikult ja seda tuleb kaalutlemsiel kahtlemata arvesse võtta. Teiseks, nagu nähtub Mustvee kaasuses tehtud kohtuotsuse p-st 5 jj, oli viivitus tingitud mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest, mitte aga Vaidlustaja pahatahtlikkusest, käpardlikkusest vms. Kolmandaks, nagu jällegi nähtub asjaomasest kohtuotsusest, siis Vaidlustaja suhtles tellijaga, et olukorda selgitada ja lahendada ning tegi endast kõik, et viivitus kõrvaldada (seda lõpuks ka tehti, kuid tellijat see kahjuks enam ei huvitanud). See selgelt näitab Vaidlustaja head tahet ja konstruktiivset suhtumist, mitte aga ebausaldusväärsusele NOVE - 7/7 - viitavat vabandamist, „skeemitamist“ või peitupugemist. Neljandaks – ja vahest kõige tähtsa- managi – Hankija ei ole vaidlusaluses hankes üldse nõudnud teenuseosutajalt täitmisaegse garantii esitamist. Seega ei saa Hankijal tekkida hirmu või kahtlust, et kui parima pakkumuse teinud pakkuja on kord teise hankija ees seda kohustust rikkunud, siis äkki kordub sama lugu ka tema hankes. Seda, et Hankijal oleks kahtlus, et Vaidlustaja ei saa hakkama oma põhi- kohustuste täitmisega, pole Hankija väitnud. Nende argumentide koosmõjus ei ole Hankijal võimalik legitiimselt väita, et Vaidlustaja ühekordne pisike ebaõnnestumine Mustvee lepingus muudab ta hankemenetlusest kõrvaldamist väärivalt ebausaldusväärseks. 27. Kokkuvõtteks: RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused ei ole ka sisulises mõttes täidetud. Nimelt ei rikkunud Vaidlustaja Mustvee lepingus selle lepingu olulist tingimust ning ei leidu alust pidada Vaidlustajat ebausaldusväärseks lepingupartneriks. Niisiis, ja võttes arvesse kõiki eeltoodud argumente, leiab Vaidlustaja, et tema hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õigusvastane ning nõuab selle otsuse kehtetuks tunnistamist. - EKT pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane 28. Nagu eespool näidatud, on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus mitmel põhjusel õigusvastane. Sellega seonduvalt on õigusvastane ja kuulub kehtetuks tunnista- misele ka EKT pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, sest olukorras, kus Vaidlustaja pakkumus pidanuks konkurentsi jääma, tulnuks Hankijal vastavalt RHS § 117 lg 1 ls-le 2 ning kooskõlas tema enda seatud hindamiskriteeriumidega edukaks tunnistada Vaidlustaja, mitte EKT pakkumus (vt ülal p 2). Nagu VAKO-l on olnud võimalus mitmel puhul selgitada, siis pakkumust ei saa õiguspäraselt edukaks tunnistada, kui sellele on eelnenud õigusvastane teise pakkuja, kes on teinud majanduslikult soodsaima pakkumuse, kõrvaldamise otsus (vt VAKOo 129-17/188794, p 31; VAKOo 33-19/203234, p 26). 29. Eelnevast lähtuvalt nõuab Vaidlustaja, tuginedes nn otsuste järgnevuse põhimõttele, ka EKT pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 30. Rikkumisest teadasaamine. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsustest teada nende vastu- võtmisega samal päeval ehk 06.01.2023. 31. Riigilõiv. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa). 32. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on Vaidlustaja esindaja selles vaidlustus- menetluses. 33. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja ei pea asjas istungi korraldamist vajalikuks ning soovib kirjalikku menetlust. 34. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei ole Vaidlustaja vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist niigi kättesaadavad. 35. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Puolakainen vandeadvokaat Lisa: riigilõivu tasumise kviitung.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →