dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Rahandusministeerium · 16. jaanuar 2023
Viit
10-5/333-1
Registreeritud
16. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KKT Oil OÜ, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
10 VALITSUSE SISEKONTROLLISUSTEEMI KOORDINEERIMINE NING EUROOPA LIIDU TOETUSTE JA VÄLISABI AUDITEERIMINE
Sari
10-5 Riigieelarve ja välisvahendite auditi lõpparuanded koos tõendusmaterjali ja kirjavahetusega
Toimik
10-5/2022
Vastutaja
Elis Kõrvek (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus)

Failid

  • 📎10-5333-1 16.01.2023 Väljaminev kiri.asice869 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.4.03.18-0328 “ Raskeõli puhastamise seadmete (RÕPS) asendamine Kiviõli Keemiatööstuses ” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: KKT Oil OÜ rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Lõpparuanne ERF-360/2022 13.01.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastati puudusi riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtete järgimises hanke nr 227359 läbiviimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud; Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek nr 4.1 - Hanke nr 227359 läbiviimisel ei järgitud riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid - tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 571 250 eurot, millest auditi ulatuses 469 439,35 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus Meede 2014-2020.4.3 Ettevõtete ressursitõhusus Projekti number 2014-2020.4.03.18-0328 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Raskeõli puhastamise seadmete (RÕPS) asendamine Kiviõli Keemiatööstuses Toetuse saaja KKT Oil OÜ Taotluse rahuldamise otsuse 15.05.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/952 ja muudatus (otsuse muutmise) number ja 30.08.2022 nr 1-25/862 kuupäev Rakendusüksus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.09.2020 – 31.08.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviijad Elis Kõrvek, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht); Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 20.09.–13.01.2023. a(sh kohapealsed toimingud Kiviõlis 22.11.2022) Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO1138, 24.11.2021, 1 877 757,40 EUR. olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 25% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 75% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 1 877 757,40 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 571 250 eurot, sh auditi ulatuses 469 439,35 eurot (tähelepanek nr 4.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr PO1138 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 117 359,84 117 359,84 0,00 352 079,51 469 439,35 auditeeritud kuludes (eurodes) TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- Kokku EL fond riiklik FINANTSEERING KOKKU SFOS nr PO2180 toetus Mitteabikõlblik summa 25 453 25 453 0,00 76 358 101 811 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%)5 25% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%) 469 439,35*100/1 877 757,40 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanke nr 227359 läbiviimisel rikkunud riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke nr 227359 läbiviimisel ei järgitud riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid - tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 571 250 eurot, millest auditi ulatuses 469 439,35 eurot. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 järgi toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, kuid teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, st toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Taotluse rahuldamise otsuse6 p. 18.2. kohaselt tuleb toetuse saajal järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh juhinduma KIKi kodulehel avaldatud dokumendist „Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt“7. 6 Keskkonnainvesteeringute Keskuse 15.05.2020 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/952 7 KIKi juhend selgitab, et RHS §-s 3 p-s 1 sätestatud põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Hanke korraldamisega ja hankelepingu täitmisega seotud dokumendid peavad olema kõik kirjalikud ja säilitatud. Kõik hanke tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hanke läbipaistvus soodustab ausat konkurentsi, tagab lepingupartneri valiku erapooletuse ning aitab välistada seda, et hankes tehakse 6 Toetuse saaja on läbi viinud riigihangete registris hanke nr 227359 „Generaatorseadme põlevkiviõli raskefraktsiooni kondenseerimise ja eeltöötluse tehnoloogilise tsükli renoveerimine – projekteerimine, valmistamine ja montaaž“ ning hanke tulemusel sõlminud 02.12.2020. a töövõtulepingu nr O-5.1-1.2/704 „Õlitööstuse gaasigeneraatoriseadme kondensatsioonijaoskonna rekonstrueerimine“ eduka pakkujaga AS Aktsiaselts EESTI ENERGOMONTAAŽ. Hankelepingu lõplik maksumus on 2 677 598 eurot8, millele lisandub käibemaks. Hanke nr 227359 lepingu täitmise hindamise kontrolli käigus tuvastasime, et edukas pakkuja ei täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi – garantiiperioodi tagatis oli jäänud esitamata. Vastavalt hanke alusdokumentides esitatud töövõtulepingu projektis ja 02.12.2020. sõlmitud töövõtulepingu nr O-5.1- 1.2/704 p. 15.1. on töövõtja kohustatud edastama tellijale hiljemalt põhietapi C üleandmise-vastuvõtmise akti esitamise päevaks tagasivõtmatu ja tingimusteta pangagarantii tagatisena töövõtja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja garantii perioodi ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Pangagarantii peab olema väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse poolt. Lepingu punkti 15.2. kohaselt peab pangagarantii olema summas, mis vastab 2%-le tegelikult tellija/KIK poolt töövõtjale väljamakstud tasust ning olema kehtiv ja jõustatav põhietapi C tööde vastuvõtmise päeval. Lepingu punkti 15.3. kohaselt peab pangagarantii kehtima kuni lõpeb tööde garantiiperiood (ehk 24 kuud pärast viimase põhietapi vastuvõtmist). Lepingust tulenevate tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 15.09.2021. Auditi läbiviimise seisuga oktoober 2022 ei ole toetuse saaja vastavat garantiikirja töövõtjalt nõudnud. Auditi käigus esitas toetuse saaja tõenduse tagatisest9, kuid garantiiperioodi tagatis on allkirjastatud 29.11.2022. a st esitatud 440 päeva hilisemalt kui hankelepingus ette nähtud üleandmise-vastuvõtmise akti esitamise päevast, so 15.09.2021. a. Tegemist on RHS § 3 rikkumisega, kuna ei ole tagatud kõigi pakkujate võrdne kohtlemine. Hanke alusdokumentides seatud tingimuste sh lepingutingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes seeläbi pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Teistsuguste lepingutingimuste korral oleks pakkujate ring võinud olla teine ja esitatud pakkumuse hind oleks võinud olla soodsam. Hankelepingu täitmise faasis ei saa aktsepteerida muudatusi lepingutingimustes, mis oleks võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel pakkujatel või oleks võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis lõpuks välja valiti. Audiitorite hinnangul on tuleb olukorda, kus garantiikirja ei ole õigeks ajaks nõutud ega vormistatud kui hankelepingu olulist muudatust, kuna muudeti hankelepingu üldist olemust: 1) muutusid hankelepingu tingimused, mis laiendanuks võimalike hankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui hanke alusdokumendid oleks selliseid tingimusi sisaldanud ja 2) muudatus tingib meelevaldseid eelistusi. Läbipaistvus tagab, et pakkujatel on võimalik lähtuda ühtsetest alustest. Hankedokumendis peab sätestama kõik vajalikud nõuded piisava detailsusega ja nendest nõuetest peab rangelt kinni pidama nii hanget läbi viies, lepingut sõlmides kui ka lepingut täites. Hanketeates ja hankedokumentides sh hankelepingu tingimustes seatud tingimustest kõrvale kalduda ei tohi, toetuse saaja peab olema hankes avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni. https://www.kik.ee/sites/default/files/st_juhis_hanke_labiviimiseks_uldpohimotete_kohaselt_2019_0.pdf 8 sh reserv 10% summas 343 418 eurot, mida ei kasutatud. 9 AS SEB Pank garantiikiri nr 2022018570, allkirjastatud 29.11.2022, kehtiv kuni 15.09.2023, garantiisumma 58 420,32 eurot, so rohkem kui 2% tegelikult töövõtjale väljamakstud tasust. 7 hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Audiitorite hinnangul on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud põhimõtteid. Lepingut sõlmides ja lepingut täites ei ole toetuse saaja lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu on rikutud nii läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti märgivad audiitorid, et õige ei olnud nõuda garantiiperioodi tagatist väljastamist üksnes krediidiasutustelt10 - asjakohane oleks olnud võimaldada garantiiperioodi tagatis väljastamist ka näiteks krediidiandjatel. Tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6 kohaselt finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses. Audiitorite hinnangul on krediidiandja garantiiperioodi tagatis samaväärselt eesmärgipärane ning piisav, mistõttu puudus õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid krediidiasutusi. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused olid pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks. Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul VV 01.09.2014. a määruse nr 143 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõikes 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Euroopa Komisjon on välja andnud hangete finantskorrektsiooni juhendi11 ja antud juhendi suuniseid kohaldatakse ka juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need toetuse saajad ei ole avaliku sektori hankijad. Auditeeritavas projektis on toetuse saaja kohustus järgida RHSi üldpõhimõtteid (so RHS § 3), seega analoogia alusel eespool kirjeldatud rikkumiste korral kohaldatakse järgmisi korrektsioonimäärasid:  ptk 2.1 p-i 1112 järgi on korrektsioonimäär 10% kui tehnilise kirjelduses kasutatakse tingimusi, mis piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele; 10 02.12.2020. sõlmitud töövõtulepingu nr O-5.1-1.2/704 p. 15.1. Pangagarantii peab olema väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse poolt. 11 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke- eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks 12 Hankes on seatud tingimused, mis piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele, kuna on nõutud konkreetseid kaubamärke. 8  ptk 2.3 p-i 2313 on korrektsioonimäär 25% kui hankelepingut on oluliselt muudetud. Kuivõrd hankes on tuvastatud mitu rikkumist, siis kohaldub ühendmääruse § 21 lg 3. Selle alusel, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Hankes on mitu olulist rikkumist, mille osas on Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhendis sätestatud finantskorrektsiooni määr 25%. Seega loeb audiitor asjakohaseks lähtudes ühendmääruse § 21 lõikest 2 kohaldada finantskorrektsiooni määra 25%. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 1 877 757,40 eurost 25% ehk 571 250 eurot mitteabikõlblik (auditi ulatuses 469 439,35 eurot). Risk toetuse saajale: RHS §3 tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 142 812,50 eurot (25%), mitteabikõlblik omafinantseering summas 428 437,50 eurot (75%) projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata ning tagada edaspidi RHS §3 tulenevatest kohustustest kinnipidamine. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja on seisukohal, et rakendusüksusel puudub alus nõuda toetuse saajalt toetuse summas 142 812,50 eurot (25%) tagastamist järgmistel põhjustel. Töövõtja viivitus tagatise esitamisel ei ole käsitletav toetuse saaja kohustuste rikkumisena. Vastavalt 02.12.2020 toetuse saaja ja AS Eesti Energomontaaži vahel sõlmitud töövõtulepingu nr o-5.1- 1.2/704 p 15.1 töövõtja kohustus edastama tellijale hiljemalt põhietapi C üleandmise-vastuvõtmise akti esitamise päevaks tagasivõtmatu ja tingimusteta pangagarantii tagatisena töövõtja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja garantii perioodi ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Pangagarantii peab olema väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse poolt. AS Eesti Energomontaaž jättis õigeks ajaks pangagarantiid toetuse saajale esitamata, millega rikkus oma lepingulist kohustust. Audiitorite hinnangul olukorda, kus garantiikirja ei ole õigeks ajaks nõutud ega vormistatud tuleb tõlgendada kui hankelepingu olulist muudatust, kuna muudeti hankelepingu üldist olemust, millega audiitorite hinnangul toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 p-des 1-3 põhimõtteid. Lepingut sõlmides ja lepingut täites ei ole toetuse saaja lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu on rikutud nii läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. RHS §-s 3 p-s 1 sätestatud põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Toetuse saaja peab hanke läbi viima selget ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi (sealhulgas pakkumiste laekumise aeg, avamise aeg, küsimustele vastamine) poolest tagantjärgi tuvastatav. Hanke 13 Lepingus on tehtud muudatusi (sh lepingu ulatuse vähendamine), mis ei ole kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 72 lõikega 1. 9 korraldamisega ja hankelepingu täitmisega seotud dokumendid peavad olema kõik kirjalikud ja säilitatud. Kõik hanke tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hanke läbipaistvus soodustab ausat konkurentsi, tagab lepingupartneri valiku erapooletuse ning aitab välistada seda, et hankes tehakse meelevaldseid eelistusi. Hanke käigus avaldatud vastuolulised või ebaselged hanketingimused (sh lepingutingimused) rikuvad seda nõuet. RHS §-s 3 p-s 2 sätestatud põhimõtte eesmärk on läbi isikute võrdse kohtlemise edendada konkurentsi. Põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Toetuse saaja on seisukohal, et nii läbipaistvuspõhimõtte kui ka võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk oli toetuse saaja poolt nõuetekohaselt täidetud nii hanke korraldamise kui ka hankelepingu täitmise etapil. Kõik pakkumuse esitamisest huvitatud isikud (sh eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts EESTI ENERGOMONTAAŽ) pidid arvestama töövõtulepingu punktist 15.1 tuleneva kohustusega esitada tagatis töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise ja garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Mitte ühelgi pakkumuse esitamisest huvitatutud isikul (sh eduka pakkumuse esitanud Aktsiaseltsil EESTI ENERGOMONTAAŽ) ei olnud alust eeldada, et tagatise võib jätta esitamata või tagatise võib esitada hiljem kui töövõtulepingu punktis 15.1 ette nähtud. Samuti ei saa käsitada töövõtulepingu punktis 15.1 nimetatud tagatise esitamisega töövõtjapoolset hilinemist üldse töövõtulepingu muudatusena ega kindlasti mitte olulise muudatusena. Toetuse saaja soovib rõhutada, et kohustuse rikkumine on vastava kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul puudub aga toetuse saaja kohustus, mida oleks toetuse saaja rikkunud olukorras, kus oma lepingulisi kohustusi toetuse saaja ees on rikkunud hoopis töövõtja. Esiteks, hankelepingut võib muuta ainult lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, aga töövõtjal puudus igasugune toetuse saaja nõusolek lepingulise kohustuse rikkumiseks, so pangagarantii õigeks ajaks esitamata jätmiseks. Olukorras, kus millestki ei nähtu ei kahepoolset kokkulepet hankelepingu muutmiseks ega toetuse saaja nõusolekut garantiiperioodi tagatise esitamisega hilinemiseks, on meelevaldne lähtuda tõendamata eeldusest, justkui oleks pooled lepingut ikkagi muutnud. Toetuse saaja kinnitab, et hankelepingut ei ole garantiiperioodi tagatise osas muudetud ja seetõttu ei saa esineda ka mingit toetuse saaja kohustuste täitmata jätmist, mille puhul saaks finantskorrektsioone kohaldada. Teiseks, isegi, kui hüpoteetiliselt lähtuda eeldusest, justkui oleks lepingut muudetud (mida tegelikult ei tehtud), peab arvestama, et RHS § 123 lg 2 järgi on muudatus oluline vaid juhul, kui sellega muudetakse märkimisväärselt hankelepingu üldist olemust. Garantiiperioodi tagatise kui kõrvalkohustuse (garantii kui kõrvalkohustus, vt VÕS § 144 p 1) esitamisega hilinemine ei vähenda töövõtja vastutust töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise ja garantiiperioodil ilmnenud puuduste eest ega välista tagatise esitamise kohustust, tagatise esitamisega hilinemisest sõltumata jäi töövõtulepingu üldine olemus samaks. Töövõtja enda kohustusi garantiiperioodil ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks ei mõjuta kuidagi see, et ta jättis esitama tagatise, mis on mõeldud olukorraks, kus töövõtja jätab oma kohustused garantiiperioodil täitmata. 10 Seetõttu ei ole asjakohane ega põhjendatud kohaldada analoogia korras Euroopa Komisjoni 14. mai 2019 otsuse lisa peatükis 2.3 punktis 23 nimetatud 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ka nimetatud juhendis on märgitud, et finantskorrektsiooni ei kohaldata, kui väidetava muudatusega ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Tagatise esitamisega hilinemine ei saanud töövõtulepingu üldist olemust muuta, sest töövõtulepingu üldine olemus ei seisnenud tagatise esitamise tähtajas, vaid siiski kokkulepitud tööde nõuetekohases ja õigeaegses teostamises. Ühtlasi tuleb arvestada, et praegusel juhul ei ole küsimus sellest, et töövõtja ei oleks täitnud enda garantiikohustusi seoses tema töös ilmnenud või ilmnevate puuduste kõrvaldamisega või oleks selle põhikohustuse osas lubatud töövõtjale mingeid järeleandmisi. Küsimus on üksnes 2% makstud tasu väärtuses tagatises, mis on mõeldud juhuks, kui töövõtja oma kohustusi ei peaks täitma. Praeguseni ei ole ilmnenud, et töövõtja oma põhikohustusi ei täidaks, lisaks on praeguseks töövõtja esitanud piisava tagatise, mis katab kogu garantiiperioodi. Teisisõnu, töövõtja on põhikohustuse osas siiani lepingut täitnud ning lisaks on nüüdseks väljastatud garantiiga tagatud täitmine garantiiperioodi lõpuni. Toetuse saaja leiab, et olukorras, kus pärast töövõtulepingu sõlmimist ja ka juba põhiosas täitmist ilmneb töövõtja kõrvalkohustuse rikkumine, mis pealegi rahalises vääringus ei ole lepingu hinnaga võrreldes oluline, ei saa kuidagi sellisest töövõtja rikkumisest järeldada toetuse saaja kohustuste rikkumist seoses üldpõhimõtetega hanke korraldamisel. Toetuse saaja ei saanud hanke läbiviimisel kuidagi sellist töövõtulepingu rikkumist ette näha ning isegi põhimõtteliselt ei saanud tagantjärgi kuidagi hanget viia läbi kuidagi teisiti, võrreldes sellega, kuidas seda tehti. Garantii väljastaja Audiitorid märkisid, et õige ei olnud nõuda garantiiperioodi tagatist väljastamist üksnes krediidiasutustelt - asjakohane oleks olnud võimaldada garantiiperioodi tagatise väljastamist ka näiteks krediidiandjatel. Audiitorite hinnangul on krediidiandja garantiiperioodi tagatis samaväärselt eesmärgipärane ning piisav, mistõttu puudus õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid krediidiasutusi. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused olid pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks. Siinjuures pole audiitorid põhjendanud, kuidas reaalsuses saaks eelpool viidatud tingimus avaldada pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomu. Võttes arvesse hankemahtu ja hankes seatud kvalifitseerimistingimusi (referentslepingud, majandusliku ja finantsseisundi nõuded) ei saaks antud tingimus avaldada mitte mingit juurdepääsu piiravat mõju. Siinjuures soovib toetuse saaja rõhutada seda, et hankes kasutatud hankelepingu projekt oli töötatud välja tihedas koostöös rakendusüksusega ja ka viimasega kooskõlastatud. Eestis tegutseb üheksa Eesti krediidiasutust, viis välisriigi krediidiasutuse filiaali ja kümneid ülepiirilisi pangateenuse pakkujaid. EL riikides on veel suur hulk krediidiasutusi. Erinevate krediidiasutuste rohkuse taustal puudub alus väita, et kohustus esitada krediidiasutuse garantii on kuidagi piirava või diskrimineeriva iseloomuga. Kuivõrd krediidiandjate jaoks ei ole garantii- ja tagatistoodete pakkumine põhitegevuseks, võib olla küsitav ka nende poolt antud tagatise kvaliteet ja tagatisväärtus. Nimelt on krediidiasutuse poolt antav garantii tagatud detailselt Euroopa Liidu tasandil reguleeritud kapitalinõuetega, mis võtab arvesse tegevusmahtusid ja tegevusega seotud riske. Krediidiandjale esitatavad nõuded on märkimisväärselt leebemad. 11 Ka seetõttu puudub alus väita, et võimaluse puudumine esitada krediidiasutuse garantii on kuidagi piirava või diskrimineeriva iseloomuga. Hanke toimumise ajal käigus ei esitanud mitte ükski huvitatud isik arvamust, et lisaks krediidiasutuse garantiile võiks olla lubatud esitada ka krediidiandja garantiid. Seega, krediidiandja garantii aktsepteerimata jätmist ei saa käsitada RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumisena. Igal juhul ei saa seatud tingimus omada mingit reaalset mõju liidu eelarvele. Taolistes töövõtulepingutes on krediidiasutuste garantiide esitamine olnud tavapärane praktika ning ka garantii summa ei olnud selline, mis peaks olema potentsiaalsetele pakkujatele ülejõukäiv, arvestades hankemahtu ja -objekti. Võrdluseks, näiteks haldusasjas 3-20-895 vaieldi selle üle, kas ehituslepingus garantiiandjate piiramine pelgalt Eesti Vabariigi krediidiasutustega ja Eestis tegutsevate filiaalidega toob kaasa mõju, mis peaks andma aluse finantskorrektsiooniks. Tallinna Ringkonnakohus vastas 30.11.2021 otuses sellele konkreetsel juhul eitavalt. Seevastu praegusel juhul ei olnud garantiiandjaks sobivat isikut piiratud üksnes Eestis tegutsevate asutustega ja esitada võis mis tahes EL riigis tegutseva krediidiasutuse garantii. Seega, arvestades eeeltoodut ja ka kohtupraktikas tunnustatud lähenemist, ei saa ka garantiiga seonduv olla finantskorrektsiooni aluseks. Toetuse saaja asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole toetuse saaja kohustusi rikkunud, aga igal juhul ei saa pidada väidetava rikkumise raskust selliseks, mis õigustaks 25- (aga ka 10-)protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Toetuse saaja on eelnevalt selgitanud, et pärast töövõtulepingu sõlmimist tagatise esitamisega hilinemine ning krediidiandja garantii aktsepteerimata jätmine ei saanud mõjutada pakkujate ringi ega pakkumuste hinda, sest kõik huvitatud isikud (sh eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts EESTI ENERGOMONTAAŽ) pidid pakkumuste esitamisel arvestama tagatise esitamise kohustusega ja kõik huvitatud isikud said valida kümnete erinevate Eestis või mujal Euroopa Liidus tegutsevate krediidiasutuste seast endale meelepärase garantiiandja. Tagatis esitati küll töövõtulepingus ettenähtust hiljem, kuid tagatise esitamisega hilinemisel puudus riigihanke läbiviimisele mis tahes tagasiulatuv mõju. Seega, isegi kui RHS § 3 üldpõhimõtteid oleks rikutud (millega toetuse saaja ei nõustu), puuduks alus rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Eelpool toodust tulenevalt jääb toetuse saaja seisukohale, et rakendusüksusel puudub alus nõuda toetuse saajalt toetuse summas 142 812,50 eurot (25%) tagastamist. 12 Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, esineb risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ning toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel üle vaadata kõik hankelepinguga nr O-5.1- 1.2/704 seotud kulud ning kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra kõikidele väljamakstud projekti abikõlblikele kuludele, mis on tähelepanekus nimetatud rikkumistega seotud. Lisaks soovitame rakendusüksusel edaspidi tõhusamalt kontrollida toetuse saaja seatud tingimusi hanke alusdokumentides sh töövõtulepingu projektis ning lepingutingimuste täitmist, et tagada hanke läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine. Rakendusüksuse kommentaar: Garantiiperioodi tagatis Rakendusüksus (edaspidi KIK) on arvamusel, et tegemist ei ole klassikalise või tavapärase hankelepingu muutmisega. Reeglina eeldab hankelepingu muutmine mõlema poole nõusolekut, eeskätt kui pooled oma käitumisega vahetavad mistahel viisil, sh konkludentsete tegudega, oferdi ja aktsepti lepingu muutmiseks. Toetuse saaja nõusolekut garantiiperioodi tagatise hilinenult esitamisele ühestki dokumendist ei nähtu. KIKi hinnangul nähtub dokumentidest, et tegemist on töövõtja poolt lepingulise kohustuse rikkumisega. Samas on KIK teadlik AA senisest seisukohast küsimuses, samuti KA praktikast, mille kohaselt üldistatult märkides on asutud käsitlema hankelepingu muutmisena ka olukordi, kus toetuse saaja on olnud passiivne töövõtja poolse lepingulise kohustuse või kõrvalkohustuse (garantii tagatis) täitmise nõudmisel, sh pole astunud samme (nt nõudnud tagatise esitamist, pidanud kinni makset jmt) lepingu rikkumise kõrvaldamiseks. KIK on nimetatud suunist praktikas eeskätt 2022. aastast järginud (teema on siiski uuem ja alles nüüdseks kinnistunud) ja võtnud rikkumisena üles vastavad kõrvalekalded lepinguga kokku lepitust, sh arvestanud finantsmõju hindamisel toetuse saaja tegevusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise kestust vs lepingu kestvus jm objektiivseid asjaolusid. Kõnesoleval juhul oleks toetuse saaja saanud kohaldada leppetrahvi lepingu p 16.2 alusel, nõuda kohustuse täitmist, pidada kinni tagatisele vastav osa tasust kuni tagatise esitamiseni (VÕS § 110 või § 111 alusel). Kuna toetuse saaja on olnud passiivne, siis ei saa välistada, et tema tahe oli siiski lepingu muutmises kokku leppida ja garantiiperioodi tagatise esitamise aega pikendada. Tuleb küsida toetuse saajalt selgitusi ja tõendeid selle kohta, kas ta nõudis kohustuse täitmist ja/või astus muid samme töövõtja poolse kohustuse täitmise saavutamiseks. Antud juhtumil oleks siiski asjakohane täiendavalt analüüsida, milline oleks võimalik õiguslik alus väita, et tegemist oleks olulise lepingu muudatusega. Hankelepingu olulise muutmise tingimused on ammendavalt loetletud RHS § 123 lõikes 2. Samade kriteeriumide alusel on ilmselt kohane hinnata mittehankija lepingu muudatust. Lepingu üldine olemus peab muutuma märkimisväärselt. Käesoleval juhul tuleks saada vastus küsimusele, kas tagatisega viivitamine on toonud kaasa lepingu üldise olemuse muutmise. Lisaks üldise olemuse muutmisele peab muudetud tingimus hüpoteetiliselt kaasa tooma pakkujate ringi laienemise või pakkumuste arvu suurenemise. Pole kuigi tõenäoline, et garantiiaegse tagatise hilisema esitamise võimalus oleks saanud kaasa tuua rohkem pakkujaid või pakkumusi. Tehtud muudatus peab tingima lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise olulisel määral. On küsitav, kas kõrvalkohustuse (tagatise) kohustuse hilisem täitmine sellist mõju kaasa toob, sest kõrvalkohustus ei puuduta hankelepingu üldist olemust. Seda võiks tingida kohustuse täitmata jätmine kui vastavas ulatuses ei langetata lepingu hinda. 13 Ning selleks, et muudatust saaks lugeda lepingu olemust muutvaks, peaks muudatus puudutama lepingulist põhikohustust, mitte kõrvalkohustuse täitmise tagatist. Seega isegi kui toetuse saaja oleks lepingut „vaikimisi“ muutnud pikendades garantiiperioodi tagatise esitamise aega, võib olla tegemist muudatusega, mis ei ole oluline ja on lubatav RHS § 123 lg 2 tingimuste kohaselt. Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhend on üle võetud ühendmäärusega, mille § 21 lg 2 sätestab mittehankijatele korrektsioonimääraks 10% ja sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1, 5, 25 või 50 protsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega tuleb KIKil eelkõige kohaldada ühendmääruse regulatsiooni. Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhend ei ole sugugi resoluutne küsimuses, et mittehankija toime pandud rikkumise raskust tuleb sisustada analoogia korras hankijatele kehtestatud korrektsioonimääradega. Seega siin võiks olla asjakohane lähtuda igal üksikjuhul konkreetse kaasuse asjaoludest. KIK nõustub, et oleks pidanud lõppmakset tehes kontrollima kõikide sel hetkel jõustunud lepinguliste kohustuste täitmist ja kõnealuse tähtaja ületamise kohta toetuse saajalt küsima. KIK on maksetaotluse kontroll-lehel vastava küsimuse ümber sõnastanud, et vastavat kontrolli tõhustada ning 14.12.2022 läbi viinud kontroll-lehtede täitmise koolituse. Krediidiasutus Lepingu maksumus on 2 677 598 eurot. Toetuse saaja seatud tingimus: Pangagarantii peab olema väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse poolt. KIKi hinnangul võiks lugeda seatud tingimuse proportsionaalseks, asjakohaseks ja põhjendatuks ehk vastavaks RHS § 3 p 2 tingimustele. ELis tegutsevaid krediidiasutusi on palju, nende teenused on kättesaadavad kõikidele ettevõtjatele ning ainult nende põhitegevuseks on äriühingutele lepinguliste tagatiste andmine. Auditeerija leiab, et tingimus oleks pidanud olema laiem ja garantiiperioodi tagatise oleks võinud esitada ka krediidiandja. Krediidiasutuse tegevuseks on pangateenused ehk hoiused, laenud, tagatised ehk justnimelt see mida toetuse saajal tarvis oli. Eestis ja Elis tegutsevaid krediidiasutusi on väga palju. Krediidiandja seevastu on ellu kutsutud tegutsema eraisikutele järelmaksu jmt andmiseks. Seega on küsitav kui põhjendatud ja vajalik tegelikult oleks laiendada tagatise esitamise võimalust isikute ringiga, kes peaksid olema ellu kutsutud teistsuguse teenuse osutamiseks. Heaks juhuks viitame Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-20-895, kus kohus selgitas kuidas tuleb krediidiasutustele seatud nõudeid hankemenetluses hinnata ning millal need nõuded saavad kaasa tuua hankele ligipääsu piiramise ning finantskahju ja millal mitte. Kohus leidis, et kuna tingimus vaidlusaluses kaasuses ei toonud kaasa välispakkujate absoluutset välistamist, vaid see muutis tõendi saamise protseduuri üksnes keerukamaks, vähendab see asjaolu tõenäosust, et vaidlusaluse tingimuse tõttu jättis mõni pakkuja pakkumuse esitamata. Seeläbi väheneb ka tõenäosus, et esines mõju liidu eelarvele (p 21). Seega kuna seatud piirang pigem ei saanud ühelgi pakkujal piirata hankes osalemist, siis ei saa seatud tingimus tuua kaasa ka finantsmõjuga rikkumist. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev: Gunnar Vaikmaa, kolm kuud lõpparuande saamisest. 14 Korraldusasutuse kommentaar: Nõustume tähelepaneku sisuga, kuid leiame, et vajab siiski täiendavat analüüsimist, kas oleks vaja täiendada või muuta mittehankijate rikkumistele siseriiklikus õiguses kehtestatud korrektsioonimäärasid. Ühendmääruse § 21 lg 2 sätestab mittehankijatele korrektsioonimääraks 10% ja sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Täiendavat analüüsi vajab küsimus, kas rikkumise raskust saab sisustada analoogiaga hankijatele kehtestatud korrektsioonimääradele ja viitega Euroopa komisjoni suunistele. Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid on tutvunud toetuse saaja, rakendusüksuse ja korraldusasutuse kommentaaridega ning jäävad tähelepanekus esitatud hinnangute juurde – toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid. Hanke alusdokumentides seatud tingimuste sh lepingutingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes seeläbi pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Teistsuguste lepingutingimuste korral oleks pakkujate ring võinud olla teine ja esitatud pakkumuse hind oleks võinud olla soodsam. Hankelepingu täitmise faasis ei ole lepingutingimuste muudatused lubatud, hankelepingu tingimuste mittetäitmise nõudmisega on toetuse saaja võimaldanud töövõtjale soodsamad tingimused. Lepingulise kohustuse (garantiiperioodi tagatis) tähtajaks täitmise mittenõudmine toetuse saaja poolt on oluline hankelepingu muudatus, kuna muutusid hankelepingu tingimused ning muudatus tingis hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Seega muudeti hankelepingu üldist olemust. Audiitorid jäävad oma seisukoha juurde, et seatud nõue (pangagarantii peab olema väljastatud krediidiasutuse poolt) on põhjendamatult piirav ning tegemist on RHS § 3 p 2 rikkumisega. RHS § 3 p 2 sätestab, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega14. Audiitorid märgivad, et proportsionaalne polnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt - asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka näiteks krediidiandjatel. Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest just kõnealuste piiravate lepingutingimuste tõttu. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks. Võttes arvesse asjaolu, et auditeeritud projekti rahastati muuhulgas EL vahenditest, kaasneb taoliste hankereeglite rikkumisega EL finantshuvide riive, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Juhime tähelepanu, et rikkumiste sisu osas on auditeeriva asutusega üksmeelel nii rakendusüksus kui korraldusasutus. 14 M.A. Simovart, M.Parind „Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne“, 2019. 15 Seoses finantskorrektsiooni15 määraga märgime, et auditeeriv asutus sai aprillis 2022 Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud auditi aruande projektis ametliku soovituse kohelda finantskorrektsioonide puhul hankijaid ja mitte-hankijaid võrdselt ning lähtuda finantskorrektsioonide soovitamisel Euroopa Komisjoni juhendis sätestatud tagasinõude määradest. Täpsustame, et sama põhimõte tuleneb ka juba aastaid kehtinud Euroopa Komisjoni juhendi16 punktist 1.2.2. Selle kohaselt kohalduvad need suunised juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need toetusesaajad ise ei ole avaliku sektori hankijad, nagu on kindlaks määratud direktiivides. Sellisel juhul on õigusnormide rikkumise puhul tegemist siseriiklike õigusnormide rikkumisega (nt viidatakse toetuslepingu tingimustes aluslepingu põhimõtetele või siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele). Eeltoodust tulenevalt on asjakohane järgida Euroopa Komisjoni suuniseid ning kohaldada tähelepanekus kirjeldatud rikkumiste puhul 25-protsendilist korrektsioonimäära. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kaisa Kallas Elis Kõrvek II auditi talituse juhataja Juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 13.01.2023 15 Finantskorrektsiooni tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C- 743/18, p 51). Nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67). 16 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke- eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks 16 Hr Priit Orumaa KKT Oil OÜ Meie 16.01.2023 nr 10-5/333-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Orumaa Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.03.18-0328 "Raskeõli puhastamise seadmete (RÕPS) asendamine Kiviõli Keemiatööstuses" auditi lõpparuande nr ERF-360/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (16 lehel) Sama: Hr Andrus Treier, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ([email protected]) Teadmiseks: Hr Madis Kallas, Keskkonnaministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Elis Kõrvek 611 3197 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel