Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti
2014-2020.4.03.18-0328
“ Raskeõli puhastamise seadmete (RÕPS)
asendamine Kiviõli Keemiatööstuses ”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: KKT Oil OÜ
rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus
Lõpparuanne
ERF-360/2022
13.01.2023
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastati puudusi
riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtete järgimises hanke nr 227359 läbiviimisel, mis tõi kaasa
mitteabikõlblikke kulusid.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud;
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Oluline tähelepanek nr 4.1 - Hanke nr 227359 läbiviimisel ei järgitud riigihangete seaduse § 3
üldpõhimõtteid - tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 571 250 eurot, millest auditi ulatuses 469
439,35 eurot.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud
objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda
avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on
leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus
Meede 2014-2020.4.3 Ettevõtete ressursitõhusus
Projekti number 2014-2020.4.03.18-0328
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Raskeõli puhastamise seadmete (RÕPS) asendamine Kiviõli
Keemiatööstuses
Toetuse saaja KKT Oil OÜ
Taotluse rahuldamise otsuse 15.05.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/952 ja muudatus
(otsuse muutmise) number ja 30.08.2022 nr 1-25/862
kuupäev
Rakendusüksus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.09.2020 – 31.08.2023
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2022. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele
kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr
127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviijad Elis Kõrvek, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II
auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht);
Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II
auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik).
Auditi läbiviimise aeg 20.09.–13.01.2023. a(sh kohapealsed toimingud Kiviõlis 22.11.2022)
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi
käsiraamat”.
3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus
valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO1138, 24.11.2021, 1 877 757,40 EUR.
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 25%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 75%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 1 877 757,40 eurot, 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 571 250 eurot, sh auditi ulatuses 469 439,35 eurot
(tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
Väljamaksetaotluse number: OMA-
KOKKU
SFOS nr PO1138 riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 117 359,84 117 359,84 0,00 352 079,51 469 439,35
auditeeritud kuludes (eurodes)
TOETUS
Väljamaksetaotluse number: OMA-
Kokku EL fond riiklik FINANTSEERING KOKKU
SFOS nr PO2180
toetus
Mitteabikõlblik summa 25 453 25 453 0,00 76 358 101 811
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%)5 25%
4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%.
5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%) 469 439,35*100/1 877 757,40
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma
audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga
seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud
andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja
tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele
mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla
teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest
annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja
rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat
informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning
omafinantseering on tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hanke nr 227359 läbiviimisel rikkunud riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid,
mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline tähelepanek.
Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke nr 227359 läbiviimisel ei järgitud riigihangete seaduse § 3
üldpõhimõtteid - tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 571 250 eurot, millest auditi
ulatuses 469 439,35 eurot.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 järgi toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete
seaduse tähenduses, kuid teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne
20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, st
toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse
ärakasutamise, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt.
Taotluse rahuldamise otsuse6 p. 18.2. kohaselt tuleb toetuse saajal järgida toetuse kasutamisel
riigihangete seaduse §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh juhinduma KIKi kodulehel
avaldatud dokumendist „Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt“7.
6
Keskkonnainvesteeringute Keskuse 15.05.2020 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/952
7 KIKi juhend selgitab, et RHS §-s 3 p-s 1 sätestatud põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise
oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Hanke korraldamisega ja hankelepingu täitmisega seotud
dokumendid peavad olema kõik kirjalikud ja säilitatud. Kõik hanke tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt.
Hanke läbipaistvus soodustab ausat konkurentsi, tagab lepingupartneri valiku erapooletuse ning aitab välistada seda, et hankes tehakse
6
Toetuse saaja on läbi viinud riigihangete registris hanke nr 227359 „Generaatorseadme põlevkiviõli
raskefraktsiooni kondenseerimise ja eeltöötluse tehnoloogilise tsükli renoveerimine – projekteerimine,
valmistamine ja montaaž“ ning hanke tulemusel sõlminud 02.12.2020. a töövõtulepingu nr O-5.1-1.2/704
„Õlitööstuse gaasigeneraatoriseadme kondensatsioonijaoskonna rekonstrueerimine“ eduka pakkujaga AS
Aktsiaselts EESTI ENERGOMONTAAŽ. Hankelepingu lõplik maksumus on 2 677 598 eurot8, millele lisandub
käibemaks.
Hanke nr 227359 lepingu täitmise hindamise kontrolli käigus tuvastasime, et edukas pakkuja ei täitnud
kõiki lepingust tulenevaid kohustusi – garantiiperioodi tagatis oli jäänud esitamata. Vastavalt hanke
alusdokumentides esitatud töövõtulepingu projektis ja 02.12.2020. sõlmitud töövõtulepingu nr O-5.1-
1.2/704 p. 15.1. on töövõtja kohustatud edastama tellijale hiljemalt põhietapi C üleandmise-vastuvõtmise
akti esitamise päevaks tagasivõtmatu ja tingimusteta pangagarantii tagatisena töövõtja poolt lepingust
tulenevate kohustuste täitmise ja garantii perioodi ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Pangagarantii peab
olema väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse
poolt.
Lepingu punkti 15.2. kohaselt peab pangagarantii olema summas, mis vastab 2%-le tegelikult tellija/KIK
poolt töövõtjale väljamakstud tasust ning olema kehtiv ja jõustatav põhietapi C tööde vastuvõtmise päeval.
Lepingu punkti 15.3. kohaselt peab pangagarantii kehtima kuni lõpeb tööde garantiiperiood (ehk 24 kuud
pärast viimase põhietapi vastuvõtmist). Lepingust tulenevate tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise akt
allkirjastati 15.09.2021.
Auditi läbiviimise seisuga oktoober 2022 ei ole toetuse saaja vastavat garantiikirja töövõtjalt nõudnud.
Auditi käigus esitas toetuse saaja tõenduse tagatisest9, kuid garantiiperioodi tagatis on allkirjastatud
29.11.2022. a st esitatud 440 päeva hilisemalt kui hankelepingus ette nähtud üleandmise-vastuvõtmise
akti esitamise päevast, so 15.09.2021. a.
Tegemist on RHS § 3 rikkumisega, kuna ei ole tagatud kõigi pakkujate võrdne kohtlemine. Hanke
alusdokumentides seatud tingimuste sh lepingutingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse
positsiooni, rikkudes seeläbi pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Teistsuguste
lepingutingimuste korral oleks pakkujate ring võinud olla teine ja esitatud pakkumuse hind oleks võinud
olla soodsam. Hankelepingu täitmise faasis ei saa aktsepteerida muudatusi lepingutingimustes, mis oleks
võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel pakkujatel või oleks võimaldanud tunnistada edukaks
mõne muu pakkumuse kui see, mis lõpuks välja valiti.
Audiitorite hinnangul on tuleb olukorda, kus garantiikirja ei ole õigeks ajaks nõutud ega vormistatud kui
hankelepingu olulist muudatust, kuna muudeti hankelepingu üldist olemust: 1) muutusid hankelepingu
tingimused, mis laiendanuks võimalike hankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate
pakkumuste hulka, kui hanke alusdokumendid oleks selliseid tingimusi sisaldanud ja 2) muudatus tingib
meelevaldseid eelistusi. Läbipaistvus tagab, et pakkujatel on võimalik lähtuda ühtsetest alustest. Hankedokumendis peab sätestama kõik
vajalikud nõuded piisava detailsusega ja nendest nõuetest peab rangelt kinni pidama nii hanget läbi viies, lepingut sõlmides kui ka lepingut
täites. Hanketeates ja hankedokumentides sh hankelepingu tingimustes seatud tingimustest kõrvale kalduda ei tohi, toetuse saaja peab
olema hankes avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni.
https://www.kik.ee/sites/default/files/st_juhis_hanke_labiviimiseks_uldpohimotete_kohaselt_2019_0.pdf
8 sh reserv 10% summas 343 418 eurot, mida ei kasutatud.
9 AS SEB Pank garantiikiri nr 2022018570, allkirjastatud 29.11.2022, kehtiv kuni 15.09.2023, garantiisumma 58 420,32 eurot, so rohkem kui
2% tegelikult töövõtjale väljamakstud tasust.
7
hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus
sätestamata viisil.
Audiitorite hinnangul on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud põhimõtteid. Lepingut
sõlmides ja lepingut täites ei ole toetuse saaja lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu
on rikutud nii läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet.
Samuti märgivad audiitorid, et õige ei olnud nõuda garantiiperioodi tagatist väljastamist üksnes
krediidiasutustelt10 - asjakohane oleks olnud võimaldada garantiiperioodi tagatis väljastamist ka näiteks
krediidiandjatel.
Tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6 kohaselt finantsteenused.
Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab
olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo
ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on
finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
tähenduses.
Audiitorite hinnangul on krediidiandja garantiiperioodi tagatis samaväärselt eesmärgipärane ning piisav,
mistõttu puudus õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid krediidiasutusi. Järelikult tuleb asuda
seisukohale, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused olid pakkujatele juurdepääsu
piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt.
Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes
proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks.
Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul VV 01.09.2014. a määruse nr 143
(edaspidi ühendmäärus) § 21 lõikes 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui toetuse saaja või partner, kes ei ole
hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud
kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib
kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Euroopa Komisjon on välja andnud hangete finantskorrektsiooni juhendi11 ja antud juhendi suuniseid
kohaldatakse ka juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste
vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui
need toetuse saajad ei ole avaliku sektori hankijad. Auditeeritavas projektis on toetuse saaja kohustus
järgida RHSi üldpõhimõtteid (so RHS § 3), seega analoogia alusel eespool kirjeldatud rikkumiste korral
kohaldatakse järgmisi korrektsioonimäärasid:
ptk 2.1 p-i 1112 järgi on korrektsioonimäär 10% kui tehnilise kirjelduses kasutatakse tingimusi, mis
piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele;
10
02.12.2020. sõlmitud töövõtulepingu nr O-5.1-1.2/704 p. 15.1. Pangagarantii peab olema väljastatud Eesti Vabariigis
tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse poolt.
11
Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-
eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks
12
Hankes on seatud tingimused, mis piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele, kuna on nõutud konkreetseid kaubamärke.
8
ptk 2.3 p-i 2313 on korrektsioonimäär 25% kui hankelepingut on oluliselt muudetud.
Kuivõrd hankes on tuvastatud mitu rikkumist, siis kohaldub ühendmääruse § 21 lg 3. Selle alusel, kui ühes
hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse
suurimat finantskorrektsiooni määra. Hankes on mitu olulist rikkumist, mille osas on Euroopa Komisjoni
hangete finantskorrektsiooni juhendis sätestatud finantskorrektsiooni määr 25%. Seega loeb audiitor
asjakohaseks lähtudes ühendmääruse § 21 lõikest 2 kohaldada finantskorrektsiooni määra 25%.
Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 1 877 757,40 eurost
25% ehk 571 250 eurot mitteabikõlblik (auditi ulatuses 469 439,35 eurot).
Risk toetuse saajale: RHS §3 tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse
summas 142 812,50 eurot (25%), mitteabikõlblik omafinantseering summas 428 437,50 eurot (75%)
projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata ning tagada edaspidi RHS §3 tulenevatest
kohustustest kinnipidamine.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja on seisukohal, et rakendusüksusel puudub alus nõuda toetuse saajalt toetuse summas 142
812,50 eurot (25%) tagastamist järgmistel põhjustel.
Töövõtja viivitus tagatise esitamisel ei ole käsitletav toetuse saaja kohustuste rikkumisena.
Vastavalt 02.12.2020 toetuse saaja ja AS Eesti Energomontaaži vahel sõlmitud töövõtulepingu nr o-5.1-
1.2/704 p 15.1 töövõtja kohustus edastama tellijale hiljemalt põhietapi C üleandmise-vastuvõtmise akti
esitamise päevaks tagasivõtmatu ja tingimusteta pangagarantii tagatisena töövõtja poolt lepingust
tulenevate kohustuste täitmise ja garantii perioodi ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Pangagarantii peab
olema väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse
poolt. AS Eesti Energomontaaž jättis õigeks ajaks pangagarantiid toetuse saajale esitamata, millega rikkus
oma lepingulist kohustust.
Audiitorite hinnangul olukorda, kus garantiikirja ei ole õigeks ajaks nõutud ega vormistatud tuleb
tõlgendada kui hankelepingu olulist muudatust, kuna muudeti hankelepingu üldist olemust, millega
audiitorite hinnangul toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 p-des 1-3 põhimõtteid. Lepingut sõlmides ja
lepingut täites ei ole toetuse saaja lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu on rikutud
nii läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet.
RHS §-s 3 p-s 1 sätestatud põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus
ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Toetuse saaja peab hanke
läbi viima selget ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi (sealhulgas pakkumiste
laekumise aeg, avamise aeg, küsimustele vastamine) poolest tagantjärgi tuvastatav. Hanke
13
Lepingus on tehtud muudatusi (sh lepingu ulatuse vähendamine), mis ei ole kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 72 lõikega 1.
9
korraldamisega ja hankelepingu täitmisega seotud dokumendid peavad olema kõik kirjalikud ja säilitatud.
Kõik hanke tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hanke läbipaistvus
soodustab ausat konkurentsi, tagab lepingupartneri valiku erapooletuse ning aitab välistada seda, et
hankes tehakse meelevaldseid eelistusi. Hanke käigus avaldatud vastuolulised või ebaselged
hanketingimused (sh lepingutingimused) rikuvad seda nõuet.
RHS §-s 3 p-s 2 sätestatud põhimõtte eesmärk on läbi isikute võrdse kohtlemise edendada konkurentsi.
Põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda,
nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Võrdse
kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi.
Toetuse saaja on seisukohal, et nii läbipaistvuspõhimõtte kui ka võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk oli
toetuse saaja poolt nõuetekohaselt täidetud nii hanke korraldamise kui ka hankelepingu täitmise etapil.
Kõik pakkumuse esitamisest huvitatud isikud (sh eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts EESTI
ENERGOMONTAAŽ) pidid arvestama töövõtulepingu punktist 15.1 tuleneva kohustusega esitada tagatis
töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise ja garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
Mitte ühelgi pakkumuse esitamisest huvitatutud isikul (sh eduka pakkumuse esitanud Aktsiaseltsil EESTI
ENERGOMONTAAŽ) ei olnud alust eeldada, et tagatise võib jätta esitamata või tagatise võib esitada hiljem
kui töövõtulepingu punktis 15.1 ette nähtud.
Samuti ei saa käsitada töövõtulepingu punktis 15.1 nimetatud tagatise esitamisega töövõtjapoolset
hilinemist üldse töövõtulepingu muudatusena ega kindlasti mitte olulise muudatusena. Toetuse saaja
soovib rõhutada, et kohustuse rikkumine on vastava kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul puudub aga toetuse saaja kohustus, mida oleks
toetuse saaja rikkunud olukorras, kus oma lepingulisi kohustusi toetuse saaja ees on rikkunud hoopis
töövõtja.
Esiteks, hankelepingut võib muuta ainult lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, aga töövõtjal puudus
igasugune toetuse saaja nõusolek lepingulise kohustuse rikkumiseks, so pangagarantii õigeks ajaks
esitamata jätmiseks. Olukorras, kus millestki ei nähtu ei kahepoolset kokkulepet hankelepingu muutmiseks
ega toetuse saaja nõusolekut garantiiperioodi tagatise esitamisega hilinemiseks, on meelevaldne lähtuda
tõendamata eeldusest, justkui oleks pooled lepingut ikkagi muutnud. Toetuse saaja kinnitab, et
hankelepingut ei ole garantiiperioodi tagatise osas muudetud ja seetõttu ei saa esineda ka mingit toetuse
saaja kohustuste täitmata jätmist, mille puhul saaks finantskorrektsioone kohaldada.
Teiseks, isegi, kui hüpoteetiliselt lähtuda eeldusest, justkui oleks lepingut muudetud (mida tegelikult ei
tehtud), peab arvestama, et RHS § 123 lg 2 järgi on muudatus oluline vaid juhul, kui sellega muudetakse
märkimisväärselt hankelepingu üldist olemust. Garantiiperioodi tagatise kui kõrvalkohustuse (garantii kui
kõrvalkohustus, vt VÕS § 144 p 1) esitamisega hilinemine ei vähenda töövõtja vastutust töövõtulepingust
tulenevate kohustuste täitmise ja garantiiperioodil ilmnenud puuduste eest ega välista tagatise esitamise
kohustust, tagatise esitamisega hilinemisest sõltumata jäi töövõtulepingu üldine olemus samaks. Töövõtja
enda kohustusi garantiiperioodil ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks ei mõjuta kuidagi see, et ta jättis
esitama tagatise, mis on mõeldud olukorraks, kus töövõtja jätab oma kohustused garantiiperioodil
täitmata.
10
Seetõttu ei ole asjakohane ega põhjendatud kohaldada analoogia korras Euroopa Komisjoni 14. mai 2019
otsuse lisa peatükis 2.3 punktis 23 nimetatud 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ka nimetatud
juhendis on märgitud, et finantskorrektsiooni ei kohaldata, kui väidetava muudatusega ei muudeta
hankelepingu üldist olemust. Tagatise esitamisega hilinemine ei saanud töövõtulepingu üldist olemust
muuta, sest töövõtulepingu üldine olemus ei seisnenud tagatise esitamise tähtajas, vaid siiski kokkulepitud
tööde nõuetekohases ja õigeaegses teostamises.
Ühtlasi tuleb arvestada, et praegusel juhul ei ole küsimus sellest, et töövõtja ei oleks täitnud enda
garantiikohustusi seoses tema töös ilmnenud või ilmnevate puuduste kõrvaldamisega või oleks selle
põhikohustuse osas lubatud töövõtjale mingeid järeleandmisi. Küsimus on üksnes 2% makstud tasu
väärtuses tagatises, mis on mõeldud juhuks, kui töövõtja oma kohustusi ei peaks täitma. Praeguseni ei ole
ilmnenud, et töövõtja oma põhikohustusi ei täidaks, lisaks on praeguseks töövõtja esitanud piisava
tagatise, mis katab kogu garantiiperioodi. Teisisõnu, töövõtja on põhikohustuse osas siiani lepingut täitnud
ning lisaks on nüüdseks väljastatud garantiiga tagatud täitmine garantiiperioodi lõpuni. Toetuse saaja
leiab, et olukorras, kus pärast töövõtulepingu sõlmimist ja ka juba põhiosas täitmist ilmneb töövõtja
kõrvalkohustuse rikkumine, mis pealegi rahalises vääringus ei ole lepingu hinnaga võrreldes oluline, ei saa
kuidagi sellisest töövõtja rikkumisest järeldada toetuse saaja kohustuste rikkumist seoses
üldpõhimõtetega hanke korraldamisel. Toetuse saaja ei saanud hanke läbiviimisel kuidagi sellist
töövõtulepingu rikkumist ette näha ning isegi põhimõtteliselt ei saanud tagantjärgi kuidagi hanget viia läbi
kuidagi teisiti, võrreldes sellega, kuidas seda tehti.
Garantii väljastaja
Audiitorid märkisid, et õige ei olnud nõuda garantiiperioodi tagatist väljastamist üksnes krediidiasutustelt
- asjakohane oleks olnud võimaldada garantiiperioodi tagatise väljastamist ka näiteks krediidiandjatel.
Audiitorite hinnangul on krediidiandja garantiiperioodi tagatis samaväärselt eesmärgipärane ning piisav,
mistõttu puudus õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid krediidiasutusi. Järelikult tuleb asuda
seisukohale, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused olid pakkujatele juurdepääsu
piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt.
Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes
proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks. Siinjuures pole audiitorid põhjendanud, kuidas
reaalsuses saaks eelpool viidatud tingimus avaldada pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomu. Võttes
arvesse hankemahtu ja hankes seatud kvalifitseerimistingimusi (referentslepingud, majandusliku ja
finantsseisundi nõuded) ei saaks antud tingimus avaldada mitte mingit juurdepääsu piiravat mõju.
Siinjuures soovib toetuse saaja rõhutada seda, et hankes kasutatud hankelepingu projekt oli töötatud välja
tihedas koostöös rakendusüksusega ja ka viimasega kooskõlastatud.
Eestis tegutseb üheksa Eesti krediidiasutust, viis välisriigi krediidiasutuse filiaali ja kümneid ülepiirilisi
pangateenuse pakkujaid. EL riikides on veel suur hulk krediidiasutusi. Erinevate krediidiasutuste rohkuse
taustal puudub alus väita, et kohustus esitada krediidiasutuse garantii on kuidagi piirava või diskrimineeriva
iseloomuga.
Kuivõrd krediidiandjate jaoks ei ole garantii- ja tagatistoodete pakkumine põhitegevuseks, võib olla küsitav
ka nende poolt antud tagatise kvaliteet ja tagatisväärtus. Nimelt on krediidiasutuse poolt antav garantii
tagatud detailselt Euroopa Liidu tasandil reguleeritud kapitalinõuetega, mis võtab arvesse
tegevusmahtusid ja tegevusega seotud riske. Krediidiandjale esitatavad nõuded on märkimisväärselt
leebemad.
11
Ka seetõttu puudub alus väita, et võimaluse puudumine esitada krediidiasutuse garantii on kuidagi piirava
või diskrimineeriva iseloomuga. Hanke toimumise ajal käigus ei esitanud mitte ükski huvitatud isik
arvamust, et lisaks krediidiasutuse garantiile võiks olla lubatud esitada ka krediidiandja garantiid. Seega,
krediidiandja garantii aktsepteerimata jätmist ei saa käsitada RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumisena.
Igal juhul ei saa seatud tingimus omada mingit reaalset mõju liidu eelarvele. Taolistes töövõtulepingutes
on krediidiasutuste garantiide esitamine olnud tavapärane praktika ning ka garantii summa ei olnud selline,
mis peaks olema potentsiaalsetele pakkujatele ülejõukäiv, arvestades hankemahtu ja -objekti. Võrdluseks,
näiteks haldusasjas 3-20-895 vaieldi selle üle, kas ehituslepingus garantiiandjate piiramine pelgalt Eesti
Vabariigi krediidiasutustega ja Eestis tegutsevate filiaalidega toob kaasa mõju, mis peaks andma aluse
finantskorrektsiooniks. Tallinna Ringkonnakohus vastas 30.11.2021 otuses sellele konkreetsel juhul
eitavalt. Seevastu praegusel juhul ei olnud garantiiandjaks sobivat isikut piiratud üksnes Eestis tegutsevate
asutustega ja esitada võis mis tahes EL riigis tegutseva krediidiasutuse garantii. Seega, arvestades
eeeltoodut ja ka kohtupraktikas tunnustatud lähenemist, ei saa ka garantiiga seonduv olla
finantskorrektsiooni aluseks.
Toetuse saaja asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole toetuse saaja kohustusi rikkunud, aga igal juhul
ei saa pidada väidetava rikkumise raskust selliseks, mis õigustaks 25- (aga ka 10-)protsendilise
finantskorrektsiooni määra kohaldamist.
Toetuse saaja on eelnevalt selgitanud, et pärast töövõtulepingu sõlmimist tagatise esitamisega hilinemine
ning krediidiandja garantii aktsepteerimata jätmine ei saanud mõjutada pakkujate ringi ega pakkumuste
hinda, sest kõik huvitatud isikud (sh eduka pakkumuse esitanud Aktsiaselts EESTI ENERGOMONTAAŽ)
pidid pakkumuste esitamisel arvestama tagatise esitamise kohustusega ja kõik huvitatud isikud said valida
kümnete erinevate Eestis või mujal Euroopa Liidus tegutsevate krediidiasutuste seast endale meelepärase
garantiiandja. Tagatis esitati küll töövõtulepingus ettenähtust hiljem, kuid tagatise esitamisega hilinemisel
puudus riigihanke läbiviimisele mis tahes tagasiulatuv mõju.
Seega, isegi kui RHS § 3 üldpõhimõtteid oleks rikutud (millega toetuse saaja ei nõustu), puuduks alus
rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Eelpool toodust tulenevalt jääb toetuse saaja seisukohale, et rakendusüksusel puudub alus nõuda toetuse
saajalt toetuse summas 142 812,50 eurot (25%) tagastamist.
12
Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist
kontrollinud, esineb risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ning toetus tuleb osaliselt või täielikult
tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel üle vaadata kõik hankelepinguga nr O-5.1-
1.2/704 seotud kulud ning kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra kõikidele väljamakstud
projekti abikõlblikele kuludele, mis on tähelepanekus nimetatud rikkumistega seotud.
Lisaks soovitame rakendusüksusel edaspidi tõhusamalt kontrollida toetuse saaja seatud tingimusi hanke
alusdokumentides sh töövõtulepingu projektis ning lepingutingimuste täitmist, et tagada hanke
läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine.
Rakendusüksuse kommentaar:
Garantiiperioodi tagatis
Rakendusüksus (edaspidi KIK) on arvamusel, et tegemist ei ole klassikalise või tavapärase hankelepingu
muutmisega. Reeglina eeldab hankelepingu muutmine mõlema poole nõusolekut, eeskätt kui pooled oma
käitumisega vahetavad mistahel viisil, sh konkludentsete tegudega, oferdi ja aktsepti lepingu muutmiseks.
Toetuse saaja nõusolekut garantiiperioodi tagatise hilinenult esitamisele ühestki dokumendist ei nähtu.
KIKi hinnangul nähtub dokumentidest, et tegemist on töövõtja poolt lepingulise kohustuse rikkumisega.
Samas on KIK teadlik AA senisest seisukohast küsimuses, samuti KA praktikast, mille kohaselt üldistatult
märkides on asutud käsitlema hankelepingu muutmisena ka olukordi, kus toetuse saaja on olnud passiivne
töövõtja poolse lepingulise kohustuse või kõrvalkohustuse (garantii tagatis) täitmise nõudmisel, sh pole
astunud samme (nt nõudnud tagatise esitamist, pidanud kinni makset jmt) lepingu rikkumise
kõrvaldamiseks. KIK on nimetatud suunist praktikas eeskätt 2022. aastast järginud (teema on siiski uuem
ja alles nüüdseks kinnistunud) ja võtnud rikkumisena üles vastavad kõrvalekalded lepinguga kokku lepitust,
sh arvestanud finantsmõju hindamisel toetuse saaja tegevusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise kestust
vs lepingu kestvus jm objektiivseid asjaolusid. Kõnesoleval juhul oleks toetuse saaja saanud kohaldada
leppetrahvi lepingu p 16.2 alusel, nõuda kohustuse täitmist, pidada kinni tagatisele vastav osa tasust kuni
tagatise esitamiseni (VÕS § 110 või § 111 alusel). Kuna toetuse saaja on olnud passiivne, siis ei saa
välistada, et tema tahe oli siiski lepingu muutmises kokku leppida ja garantiiperioodi tagatise esitamise
aega pikendada. Tuleb küsida toetuse saajalt selgitusi ja tõendeid selle kohta, kas ta nõudis kohustuse
täitmist ja/või astus muid samme töövõtja poolse kohustuse täitmise saavutamiseks.
Antud juhtumil oleks siiski asjakohane täiendavalt analüüsida, milline oleks võimalik õiguslik alus väita, et
tegemist oleks olulise lepingu muudatusega. Hankelepingu olulise muutmise tingimused on ammendavalt
loetletud RHS § 123 lõikes 2. Samade kriteeriumide alusel on ilmselt kohane hinnata mittehankija lepingu
muudatust.
Lepingu üldine olemus peab muutuma märkimisväärselt. Käesoleval juhul tuleks saada vastus küsimusele,
kas tagatisega viivitamine on toonud kaasa lepingu üldise olemuse muutmise. Lisaks üldise olemuse
muutmisele peab muudetud tingimus hüpoteetiliselt kaasa tooma pakkujate ringi laienemise või
pakkumuste arvu suurenemise. Pole kuigi tõenäoline, et garantiiaegse tagatise hilisema esitamise
võimalus oleks saanud kaasa tuua rohkem pakkujaid või pakkumusi. Tehtud muudatus peab tingima
lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise olulisel määral. On küsitav, kas kõrvalkohustuse (tagatise)
kohustuse hilisem täitmine sellist mõju kaasa toob, sest kõrvalkohustus ei puuduta hankelepingu üldist
olemust. Seda võiks tingida kohustuse täitmata jätmine kui vastavas ulatuses ei langetata lepingu hinda.
13
Ning selleks, et muudatust saaks lugeda lepingu olemust muutvaks, peaks muudatus puudutama
lepingulist põhikohustust, mitte kõrvalkohustuse täitmise tagatist. Seega isegi kui toetuse saaja oleks
lepingut „vaikimisi“ muutnud pikendades garantiiperioodi tagatise esitamise aega, võib olla tegemist
muudatusega, mis ei ole oluline ja on lubatav RHS § 123 lg 2 tingimuste kohaselt.
Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhend on üle võetud ühendmäärusega, mille § 21 lg 2
sätestab mittehankijatele korrektsioonimääraks 10% ja sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1, 5,
25 või 50 protsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega tuleb KIKil eelkõige kohaldada ühendmääruse
regulatsiooni. Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhend ei ole sugugi resoluutne küsimuses,
et mittehankija toime pandud rikkumise raskust tuleb sisustada analoogia korras hankijatele kehtestatud
korrektsioonimääradega. Seega siin võiks olla asjakohane lähtuda igal üksikjuhul konkreetse kaasuse
asjaoludest.
KIK nõustub, et oleks pidanud lõppmakset tehes kontrollima kõikide sel hetkel jõustunud lepinguliste
kohustuste täitmist ja kõnealuse tähtaja ületamise kohta toetuse saajalt küsima. KIK on maksetaotluse
kontroll-lehel vastava küsimuse ümber sõnastanud, et vastavat kontrolli tõhustada ning 14.12.2022 läbi
viinud kontroll-lehtede täitmise koolituse.
Krediidiasutus
Lepingu maksumus on 2 677 598 eurot. Toetuse saaja seatud tingimus: Pangagarantii peab olema
väljastatud Eesti Vabariigis tegutseva krediidiasutuse või muu EL- riigis tegutseva krediidiasutuse poolt.
KIKi hinnangul võiks lugeda seatud tingimuse proportsionaalseks, asjakohaseks ja põhjendatuks ehk
vastavaks RHS § 3 p 2 tingimustele. ELis tegutsevaid krediidiasutusi on palju, nende teenused on
kättesaadavad kõikidele ettevõtjatele ning ainult nende põhitegevuseks on äriühingutele lepinguliste
tagatiste andmine.
Auditeerija leiab, et tingimus oleks pidanud olema laiem ja garantiiperioodi tagatise oleks võinud esitada
ka krediidiandja.
Krediidiasutuse tegevuseks on pangateenused ehk hoiused, laenud, tagatised ehk justnimelt see mida
toetuse saajal tarvis oli. Eestis ja Elis tegutsevaid krediidiasutusi on väga palju. Krediidiandja seevastu on
ellu kutsutud tegutsema eraisikutele järelmaksu jmt andmiseks. Seega on küsitav kui põhjendatud ja vajalik
tegelikult oleks laiendada tagatise esitamise võimalust isikute ringiga, kes peaksid olema ellu kutsutud
teistsuguse teenuse osutamiseks.
Heaks juhuks viitame Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-20-895, kus kohus selgitas kuidas tuleb
krediidiasutustele seatud nõudeid hankemenetluses hinnata ning millal need nõuded saavad kaasa tuua
hankele ligipääsu piiramise ning finantskahju ja millal mitte. Kohus leidis, et kuna tingimus vaidlusaluses
kaasuses ei toonud kaasa välispakkujate absoluutset välistamist, vaid see muutis tõendi saamise
protseduuri üksnes keerukamaks, vähendab see asjaolu tõenäosust, et vaidlusaluse tingimuse tõttu jättis
mõni pakkuja pakkumuse esitamata. Seeläbi väheneb ka tõenäosus, et esines mõju liidu eelarvele (p 21).
Seega kuna seatud piirang pigem ei saanud ühelgi pakkujal piirata hankes osalemist, siis ei saa seatud
tingimus tuua kaasa ka finantsmõjuga rikkumist.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev:
Gunnar Vaikmaa, kolm kuud lõpparuande saamisest.
14
Korraldusasutuse kommentaar:
Nõustume tähelepaneku sisuga, kuid leiame, et vajab siiski täiendavat analüüsimist, kas oleks vaja
täiendada või muuta mittehankijate rikkumistele siseriiklikus õiguses kehtestatud korrektsioonimäärasid.
Ühendmääruse § 21 lg 2 sätestab mittehankijatele korrektsioonimääraks 10% ja sõltuvalt rikkumise
raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Täiendavat analüüsi
vajab küsimus, kas rikkumise raskust saab sisustada analoogiaga hankijatele kehtestatud
korrektsioonimääradele ja viitega Euroopa komisjoni suunistele.
Audiitorite täiendav kommentaar:
Audiitorid on tutvunud toetuse saaja, rakendusüksuse ja korraldusasutuse kommentaaridega ning jäävad
tähelepanekus esitatud hinnangute juurde – toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid. Hanke
alusdokumentides seatud tingimuste sh lepingutingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse
positsiooni, rikkudes seeläbi pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Teistsuguste
lepingutingimuste korral oleks pakkujate ring võinud olla teine ja esitatud pakkumuse hind oleks võinud
olla soodsam. Hankelepingu täitmise faasis ei ole lepingutingimuste muudatused lubatud, hankelepingu
tingimuste mittetäitmise nõudmisega on toetuse saaja võimaldanud töövõtjale soodsamad tingimused.
Lepingulise kohustuse (garantiiperioodi tagatis) tähtajaks täitmise mittenõudmine toetuse saaja poolt on
oluline hankelepingu muudatus, kuna muutusid hankelepingu tingimused ning muudatus tingis
hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus
sätestamata viisil. Seega muudeti hankelepingu üldist olemust.
Audiitorid jäävad oma seisukoha juurde, et seatud nõue (pangagarantii peab olema väljastatud
krediidiasutuse poolt) on põhjendamatult piirav ning tegemist on RHS § 3 p 2 rikkumisega.
RHS § 3 p 2 sätestab, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa
Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab
sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem
koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega14. Audiitorid märgivad, et
proportsionaalne polnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt - asjakohane oleks
olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka näiteks krediidiandjatel.
Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama
hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest just kõnealuste piiravate lepingutingimuste tõttu. Audiitorite
hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseteks,
asjakohasteks ega põhjendatuteks. Võttes arvesse asjaolu, et auditeeritud projekti rahastati muuhulgas EL
vahenditest, kaasneb taoliste hankereeglite rikkumisega EL finantshuvide riive, mistõttu tuleb projekti
toetussummat vähendada.
Juhime tähelepanu, et rikkumiste sisu osas on auditeeriva asutusega üksmeelel nii rakendusüksus kui
korraldusasutus.
14 M.A. Simovart, M.Parind „Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne“, 2019.
15
Seoses finantskorrektsiooni15 määraga märgime, et auditeeriv asutus sai aprillis 2022 Euroopa Komisjoni
poolt läbi viidud auditi aruande projektis ametliku soovituse kohelda finantskorrektsioonide puhul hankijaid
ja mitte-hankijaid võrdselt ning lähtuda finantskorrektsioonide soovitamisel Euroopa Komisjoni juhendis
sätestatud tagasinõude määradest. Täpsustame, et sama põhimõte tuleneb ka juba aastaid kehtinud
Euroopa Komisjoni juhendi16 punktist 1.2.2. Selle kohaselt kohalduvad need suunised juhul, kui siseriiklike
õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke
riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need toetusesaajad ise ei ole avaliku sektori
hankijad, nagu on kindlaks määratud direktiivides. Sellisel juhul on õigusnormide rikkumise puhul tegemist
siseriiklike õigusnormide rikkumisega (nt viidatakse toetuslepingu tingimustes aluslepingu põhimõtetele
või siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele). Eeltoodust tulenevalt on asjakohane järgida Euroopa Komisjoni
suuniseid ning kohaldada tähelepanekus kirjeldatud rikkumiste puhul 25-protsendilist korrektsioonimäära.
5. Riigiabi andmine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas
kehtivaid õigusakte.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Kaisa Kallas Elis Kõrvek
II auditi talituse juhataja Juhtivaudiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 13.01.2023
15
Finantskorrektsiooni tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu
koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või
tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-
743/18, p 51). Nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve
mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67).
16
Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-
eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks
16
Hr Priit Orumaa
KKT Oil OÜ Meie 16.01.2023 nr 10-5/333-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Orumaa
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.03.18-0328 "Raskeõli puhastamise seadmete (RÕPS)
asendamine Kiviõli Keemiatööstuses" auditi lõpparuande nr ERF-360/2022.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne (16 lehel)
Sama:
Hr Andrus Treier, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Madis Kallas, Keskkonnaministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Elis Kõrvek 611 3197
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272