Aivar Kokk
Riigikogu rahanduskomisjon Meie 16.01.2023 nr 1.1-10.1/8734-2
[email protected]
Ettepanekud eelnõu 743 SE
muutmiseks
Austatud rahanduskomisjoni esimees
Esitame Teile muudatusettepanekud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE)
täiendamiseks (muudatusettepanekud on käesoleva kirja lisas).
Muudatusettepanekud on seotud:
a) konkreetselt eelnõus olevate sätete muutmise ja täpsustamisega, mille aluseks on
eelkõige erinevate osapoolte poolt laekunud ettepanekud ja märkused (Euroopa
Keskpanga, Eesti Panga, FinanceEstonia ja Nasdaq CSD SE Eesti filiaali poolt
esitatud ettepanekud ja märkused);
b) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud emitentide aktsionäride
tuvastamise alammääraga ja väärtpaberituru seaduses sätestatud aktsionäridele teabe
esitamise sätte täpsustamisega (mis põhinevad eelkõige Eesti Pangaliidu
ettepanekutel);
c) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud Eesti äriühingu nö registrist
väljakandmise alusega (põhineb Nasdaq CSD SE Eesti filiaali ettepanekul).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Thomas Auväärt,
[email protected]
Kadri Siibak,
[email protected]
Marit Maidla,
[email protected]
Lisa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Muudatusettepanekud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE) juurde
1. Muuta eelnõu § 7 lõige 1 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud varajase sekkumise meetme
rakendamine või kriisilahendusmenetlus;“;
Selgitus: Eelnõu § 7 sätestab maksejõuetuse definitsiooni, mis on makse- ja
arveldussüsteemide seisukohalt äärmiselt oluline. Praegune eelnõu § 7 lg 1 punkt 3 sätestab,
et ka kriisilahendusmenetlust käsitatakse maksejõuetusmenetlusena. Siit on siiski välja jäänud
varajase sekkumise meede. Varajase sekkumise meede tähendab lihtsustatult seda, et enne
kriisilahendusmenetluse algatamist võib Finantsinspektsioon rakendada mõnda varajase
sekkumise meedet – nt võib Finantsinspektsioon nõuda nn probleemselt pangalt muudatuse
tegemist tema äristrateegias, õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris või määrata
pangale erihalduri. Käesolevaga muudetakse maksejõuetuse definitsiooni nii, et ka varajase
sekkumise meetme rakendamine on käsitatav maksejõuetusmenetlusena.
Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul.
2. Jätta eelnõu § 8 lõikest 2 välja sõna „mitmepoolsel“;
Selgitus: Eelnõu § 8 sätestab tasaarvestamise üldised põhimõtted makse- ja
arveldusüsteemides. Lõige 2 näeb konkreetsemalt ette, et tasaarvestus peab olema
mitmepoolne (s.t. toimuma kolme või enama isiku vahel). Siiski võib tasaarvestus olla ka nö
kahepoolne ja seepärast jäetakse sõna „mitmepoolne“ sellest lõikest välja.
Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul.
3. Asendada eelnõu § 13 lõikes 6 sõna „algatusest“ sõnaga „taotlusest“;
Selgitus: § 13 näeb tervikuna ette selle, et kuidas Eesti Pank makse- ja arveldussüsteeme
tunnustab ja mis teavet süsteemi korraldaja selle tunnustamise saamiseks peab esitama.
Konkreetsemalt kasutab § 13 lg 6 hetkel sõna „algatus“, haldusmenetluse seadusega
kooskõlas olemiseks tuleks aga pigem kasutada sõna „taotlus“ ehk tegemist on sõnastusliku
ettepanekuga.
Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul.
4. Täiendada eelnõu § 15 lõiget 2 punktiga 10 järgmiselt:
„10) süsteemi reeglitele kohalduv õigus.“;
Selgitus: § 15 näeb laiemalt ette selle, et mida süsteemi korraldaja peab süsteemi reeglitesse
kirja panema. Käesolevaga lisatakse juurde see, et vastavates reeglites peab kirjas olema,
milline õigus süsteemi reeglitele kohaldub (arvestades, et kohalduv õigus on ka üheks
kriteeriumiks, mille alusel Eesti Pank tunnustab süsteemi, siis võiks see selgesti reeglitest
välja tulla). Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul.
5. Täiendada eelnõu paragrahvi 16 lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 3 lõikes 2
nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemidele. Sõltumata eelmises lauses sätestatust on
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja kohustatud edastama Eesti Pangale viimase
nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet.“;
2
Selgitus: Eelnõu kohaldub üldiselt ka väärtpaberiarveldussüsteemidele (Eestis peab sellist
süsteemi Nasdaq CSD SE Eesti filiaal). Samas reguleerib eelnimetatud süsteeme ka EL
otsekohalduv määrus nr 909/2014. Et välistada võimalik vastuolu käesoleva seaduse ja
eelnimetatud EL määruse vahel, siis sätestatakse käesolevaga, et §-d 15 ja 16
väärtpaberiarveldussüsteemidele ei kohaldu (sellistele, mis alluvad eelnimetatud EL
määrusele). §-d 15 ja 16 näevad ette süsteemi reeglid ja süsteemi korraldaja kohustused.
Siiski tehakse siin üks erand ja nähakse ette, et § 16 lõike 5 kohast informatsiooni peab
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Eesti Pangale viimase nõudmisel esitama. § 16 lg 5
näeb ette suhteliselt olulise teabe edastamise – nt kes on süsteemi liikmed või kui on plaanis
üldse süsteemi tegevus peatada või lõpetada. Seega on oluline, et ka Eesti Pank sellega kursis
oleks.
Ettepaneku aluseks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaali märkus ja see on kooskõlastatud ka Eesti
Pangaga.
6. Asendada eelnõu § 18 pealkirjas sõna „vastuvõtmine“ sõnaga „sisestamine“;
Selgitus: Eelnõu 18 näeb ette ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmise ja
tagasivõetamatuks muutumise ning vastavad õiguslikud tagajärjed.
Täpsemalt – EL arvelduste lõplikkuse direktiivi 98/26/EÜ artiklite 3 ja 5 kohaselt tuleb
süsteemi reeglites määrata aeg, mil ülekandekorraldused loetakse süsteemi sisestatuks (the
moment of entry into the system) ja aeg, mil need loetakse tühistamatuks (the moment on
irrevocability). Nende määratlemine on direktiivis arvelduse lõplikkuse kontekstis keskse
tähendusega.
Antud juhul tuleb aga eristada kahte erinevat nö etappi – süsteemi sisestamine ja süsteemi
vastuvõtmine. Süsteemi sisestamine on eelnev etapp. Ülekandekorralduse vastuvõtmine
tähistab süsteemis aga järgmist etappi, s.o. etappi, mil süsteemi sisestatud maksed läbivad
kontrolli ja on nö edasiseks töötlemiseks vastu võetud.
Praegu kasutatakse eelnõus sarnaselt kehtiva väärtpaberituru seaduse sõnastusega süsteemi
sisestamise asemel nende vastu võtmist, mis ei ole seega aga päris täpne. Seega asendatakse
käesoleva muudatusega § 18 pealkirjas sõnad „vastu võtmine“ sõnaga „sisestamine“.
Laiemalt – antud muudatusega antakse nn kaitse maksejõuetusmenetluse negatiivsete mõjude
ees (kaitse maksete tagasipööramise eest) juba alates nende süsteemi sisestamisest.
Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul.
7. Muuta eelnõu § 18 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt:
„(2) Süsteemi reeglites tuleb määrata aeg, millal ülekandekorraldus loetakse vastu võetuks
sisestatuks ja vastuvõetud ülekandekorraldus loetakse tagasivõetamatuks.“;
Selgitus: Muudatuse sisu on sama mis eelmisel. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga
ettepanekul.
8. Asendada eelnõu § 18 lõikes 3 sõnad „Süsteemi korraldajale edastatud ja vastuvõetud
ülekandekorraldust“ sõnaga „Ülekandekorraldust“;
Selgitus: Muudatuse sisu on sama mis eelmistel. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga
ettepanekul.
9. Asendada eelnõu § 18 lõigetes 4 ja 5 sõnad „vastu võetud“ sõnaga „sisestatuks“;
3
Selgitus: Muudatuse sisu on sama mis eelmistel. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga
ettepanekul.
10. Asendada eelnõu § 18 lõikes 4 sõna „kooskõlas“ sõnadega „suurimas võimalikus ulatuses
kooskõlas“;
Selgitus: Eelnõu § 18 lg 4 näeb hetkel ette, et süsteemiühenduse puhul peab iga selles osaleva
korraldaja süsteemi reeglites olema ülekandekorralduse arveldussüsteemi sisestamise ja
tagasivõetamatuks muutumine määratud viisil, mis on kooskõlas kõikide seotud
arveldussüsteemide reeglitega. Selle normi aluseks on EL arvelduste lõplikkuse direktiivi
98/26/EÜ artikli 5 teine lõige, mille kohaselt peavad osalevate süsteemide reeglid olema
kooskõlas suurimas võimalikus ulatuses („to the extent possible“). Hetkel lõikes 4 sellist
laiendust ei ole ja seega võiks asuda seisukohale, et selline kohustus on absoluutne – reeglid
peavad olema täpselt omavahel kooskõlas. Seega antud sätet muudetakse direktiivi artiklist
tulenevalt nii, et see kohustus ei oleks niivõrd absoluutne.
Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul.
11. Muuta eelnõu § 19 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Kui süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse pankrotimenetlus või
kehtestatakse moratoorium krediidiasutusest süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja
suhtes, peatab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata eelnimetatud osaleja
ülekandekorralduste vastu võtmise vastavalt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglites
sätestatud korrale.“;
Selgitus: Kehtiv § 19 lõige 1 sätestab hetkel väga laialt, et mis iganes vormis
maksejõuetusmenetlus süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse, siis
peatatakse vastava osaleja ülekandekorralduste vastuvõtmise. Siiski tulenevalt EL õigusest
tuleks vastavad ülekandekorraldused peatada piiratumas ulatuses – üksnes kui on tegemist
pankrotimenetluse või moratooriumi algatamisega – seega tehakse selline kitsendus selle
muudatusega siin.
Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul.
12. Muuta § 19 lõike 2 esimene lause ja sõnastada järgmiselt:
„Ülekandekorraldused täidetakse ja tasaarvestused tehakse ning need on kolmandatele
isikutele õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud
maksejõuetusmenetlus, tingimusel et asjakohased ülekandekorraldused on arveldussüsteemi
reeglite kohaselt arveldussüsteemi sisestatud enne maksejõuetusmenetluse algatamist“;
Selgitus: Muudatuse sisu on põhimõtteliselt sama, mis §-i 18 muutmisel – vastu võtmine
asendatakse sisestamisega.
Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul.
13. Asendada eelnõu § 19 lõikes 6 sõnad „vastu võetud“ sõnaga „sisestatud“;
Selgitus: Muudatuse sisu on sama, mis §-i 18 muutmisel – vastu võtmine asendatakse
sisestamisega.
Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul.
4
14. Muuta eelnõu § 21 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Kui süsteemi korraldajal on kohustus korraldada süsteemis osalemisega seotud
kohustuste täitmine, peab süsteemi korraldaja moodustama tagatisvahendite fondi või võtma
tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud
kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud ulatuses piisavalt tagatud.“;
Selgitus: Eelnõu § 21 näeb ette laiemalt selle, et süsteemi korraldaja peaks pidama
lihtsustatult eraldi reservi vms, et seda siis kasutada juhul kui nt mõni süsteemi osapool
muutub maksejõuetuks vms. Hetkel ette nähtud sõnastus on imperatiivses vormis – siiski
võimalik, et alati sellist kohustust kõikide süsteemide puhul ei ole ja käesolevaga muudetakse
see sõnastus mõnevõrra paindlikumaks.
Ettepaneku aluseks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaali märkus ja see on kooskõlastatud ka Eesti
Pangaga.
15. Muuta eelnõu § 22 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Kui tagatiseks on registreeritud väärtpaber või õigus sellisele väärtpaberile ja tagatis on
kantud vastavasse lepinguriigis peetavasse registrisse, kontole või väärtpaberite
keskdepositooriumi süsteemi, kohaldatakse tagatisele ja tagatise saaja, sealhulgas tema jaoks
tagatist hoidva isiku, õigustele selle lepinguriigi õigust, kus sellist registrit, kontot või
süsteemi peetakse.“;
Selgitus: Eelnõu § 22 reguleerib laiemalt tagatiste kaitse (nt kui mõni pank on andnud
tagatiseks talle kuuluvad väärtpaberid, et ta saaks arveldussüsteemis osaleda ja täita oma
kohustusi). Täpsemalt ja lihtsustatult sätestatakse see, et süsteemi korraldaja (nt Eesti Pank)
ei jää nö oma tagatisest ilma kui kõnealune pank muutub maksejõuetuks.
Antud §-i lõige 4 sätestab aga konkreetsemalt selle, et millise lepinguriigi õigust konkreetsele
tagatisele (eelkõige väärtpaberitele) kohaldatakse. Mingis mõttes on antud juhul tegemist
rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) erinormiga. Nimelt REÕS § 231 sätestab, millise
riigi õigust registreeritud väärtpaberitele kohaldatakse. Antud juhul on see vaja aga
määratleda täpsemalt makse- ja arveldusüsteemide tagatiste spetsiifikat arvestades.
Käesoleva ettepanekuga tehakse eelkõige järgmised sisulisemad muudatused:
a) praegune eelnõu § 22 lg 4 sõnastus kasutab konstruktsiooni „väärtpaberid või nendest
tulenevad õigused“, mis põhineb EL arvelduste lõplikkuse direktiivi artikli 9 punktil 2
(ingl. k. on see esitatud kui „rights in Securities“). Direktiivi mõte on aga mõnevõrra
teine, seal ei mõelda mitte „väärtpaberitest tulenevaid õigusi“, vaid silmas peetakse
tegelikult „vahendatud väärtpabereid“ ehk olukorda, kus nn lõppomajal on õigus
väärtpaberile, mida keegi teine hoiab talle. Sellest tulenevalt tehakse ka lõike esimeses
pooles vastav korrektuur;
b) teiseks muudetakse antud lõikes seda sõnastust, et lähtuvalt millest kohaldatakse
tagatistele konkreetse lepinguriigi õigust. Praegu on sõnastatud see nii, et see sõltub
sellest, kus vastavat arvelduskontot, registrit või keskdepositooriumi peetakse. Uues
sõnastuses määratletakse see aga nii, et kus sellist registrit, kontot või süsteemi
peetakse. Ehk lihtsustatult kasutatakse arvelduskonto asemel laiemat terminit nagu
konto ja keskdepositooriumi asemel süsteemi ennast (kuna depositooriumi kui isiku ja
süsteemi enda asukoht võib olla erinev);
c) lisaks üldjuhul ei hoia nn agentpank väärtpaberit tagatise saaja nimel ehk et registrist
ei pruugi olla näha tagatise saaja nimi. Seetõttu on täpsem kasutada sõna „jaoks“.
Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul.
5
16. Muuta eelnõu § 25 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Eesti Pangal on käesoleva seaduse alusel maksesüsteemi tunnustamiseks
arveldussüsteemina ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil õigus saada tasuta teavet,
dokumente ja selgitusi süsteemide korraldajalt, süsteemides osalejalt, valitsusasutuselt ja
järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest.“;
Selgitus: Selle peatüki tähenduses kasutatakse mõistet“ süsteemid“ mõlema, s.o. nii makse-
kui arveldussüsteemi tähistamiseks. Erinevate arusaamade vältimiseks sõnastatakse see aga
siin samuti mitmuses.
17. Jätta eelnõust välja § 35 punkt 1 kohane muudatus (millega lisatakse võlaõigusseadusesse
uus § 2051) ja muuta eelnõu § 28 punkti 1 (Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse
muutmine) järgmises sõnastuses:
„1) paragrahvi 17 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „ja tasaarvestust, mis on määratletud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50), viimati muudetud
direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), artikli 2 punktis k“ teksitosaga
„ ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.”;
Selgitus: Uus võlaõigusseaduse § 2051 reguleerib tasaarvestuskokkuleppeid. Selliseid
kokkuleppeid võivad sõlmida eelkõige pangad ja teised finantsturu professionaalsed osalised,
keskpangad. Samuti ka riikide ametiasutused ja suurettevõtted, kes teevad oma riskide
maandamiseks tehinguid tuletisinstrumentidega ja seejuures sõlmivad finantstagatiste
lepinguid.
Nüüd on aga erinevad osapooled avaldanud arvamust, et sellise sätte lisamine
võlaõigusseadusesse nõuaks täiendavat analüüsi (lisaks arvestades seda, et võlaõigusseadus
on nö üldseadus, mitte finantssektori spetsiifiline seadus). Seepärast jäetakse vastav muudatus
tegemata ja teemat käsitletakse edaspidi põhjalikumalt ning muudetakse tõenäoliselt tulevikus
mõne muu õigusakti eelnõuga.
Tulenevalt sellest tuleb muuta ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõiget
10, kus hetkel on sätestatud tasaarvestuskokkuleppe definitsioon. Ehk sisuliselt nö taastatakse
seal kehtivas seaduses olev sõnastus, küll aga tehakse käesolevaga eraldi viide makse- ja
arveldussüsteemide seadusele.
18. Täiendada eelnõu §-i 35 punktiga 1 järgmises sõnastuses (Väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmine):
„1) paragrahvi 6 lõikest 92 jäetakse välja tekstiosa „,kellel on vastavas emitendis üle
0,5 protsendi aktsiatega määratud häältest,“;
Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest muuta direktiivist 2007/36/EÜ seoses aktsionäride
pikaajalise kaasamise soodustamisega (SRD II) ülevõetud sätet. Lõike eesmärk on täpsustada
esindajakonto omaja kohustusi emitendile aktsionäride kohta teabe esitamisel. Äriühingutel
ei ole sageli võimalik oma aktsionäride isikut tuvastada. Seetõttu peaks börsil noteeritud
äriühingutel olema õigus oma aktsionäride isik tuvastada, et neil oleks võimalik nendega
suhelda otse. Seega nõutakse vahendajatelt, et nad edastaksid äriühingule äriühingu taotluse
korral aktsionäri isikut käsitlevat teavet. Direktiivi artikkel 3a(1) sätestabki täpsemalt taolise
teabe andmise kohustuse ja jätab liikmesriikidele õiguse määrata kohalikele emitentidele
aktsionäride tuvastamise alammäär, mis ei tohi ületada 0,5%. Eesti siseriiklikku õigusesse
6
võeti säte üle EVKS-i § 35 punktiga 1 ja alammäärana defineeriti 0,5%. Turuosalised on
tagasisides palunud seda künnist langetada 0%-ni, ehk et teabe peaks esitama kõigi
aktsionäride kohta, sest sellisel juhul ei peaks aktsionäride nimekirjas eristama künnist
ületavaid ja mitteületavaid aktsionäre. Samuti ei oleks sellisel juhul vaja täiendavalt arvutada
künnist ületavat täpset aktsiate arvu. Seega aitaks 0,5% künnise asendamine kohustusega
anda teavet kõigi aktsionäride kohta vähendada turuosaliste halduskoormust.
Põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul.
19. Täiendada eelnõu §-i 35 punktiga 2 järgmises sõnastuses (Väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmine):
2) § 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registris registreeritud Eesti äriühingu osad, aktsiad või võlakohustused kustutatakse
registrist vastava äriühingu kustutamisel likvideerimismenetluseta, lõppemisel likvideerimis-
või pankrotimenetluse lõpetamisega või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise
korral. Aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks kustutatakse emitendi taotlusel registrist
osaühingu osad.“.
Selgitus: Lihtsustatult – praegune väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 lg 2 näeb, ette
et registris registreeritud Eesti äriühingu väärtpaberid kustutatakse registrist sisuliselt üksnes
vastava äriühingu lõppemisel. Praktikas võib probleemseks osutada olukord, kus Eesti
äriühing liigub ilma likvideerimismenetluseta teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Sellisel juhul
on vajalik sätestada, et selle ühingu aktsiate või osade kustutamine Eesti väärtpaberite
registrist saaks toimuda ka ilma likvideerimismenetluseta. Seepärast selline täiend ka sellesse
lõikesse lisatakse.
ettepanekuga.
Põhineb Nasdaq CSD SE Eesti filiaali ettepanekul.
20. Täiendada eelnõu § 36 punktiga 2 järgmises sõnastuses (Väärtpaberituru seaduse
muutmine):
„2) paragrahvi 188 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2) aktsionärile või tema määratud kolmandale isikule komisjoni rakendusmääruses (EL)
2018/1212 nimetatud teabe, mida teises lepinguriigis registreeritud aktsiate emitent või tema
määratud kolmas isik esitab vahendajale aktsionäridele edastamiseks;“;
Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada direktiivist 2017/828 millega
muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega
(SRD II) ülevõetud sätet. VPTS § 188 eesmärgiks on tõhustada teabevahetust aktsionäride ja
emitentide vahel, nende vahelüliks on vahendaja (nt investeerimisühing või krediidiasutus).
Vahendatav teave puudutab ühtepidi aktsionäride isikut ning võimaldab emitendil tuvastada
oma aktsionäre ja samas emitendil edastada aktsionäridele vajalikku teavet. Säte kehtestab
teabe edastamise nõuded vahendajatele ka väljaspool Eestit, teises lepinguriigis,
registreeritud aktsiatega seotud aktsionäridega ning nende aktsiate emitentide teabe
edastamiseks. Direktiivi artikkel 3b(1)a on Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud VPTS-i §
188 punktiga 2, mille sõnastus ei peegelda korrektselt direktiivi vastavat sätet. Kehtiva
sõnatuse kohaselt peaks vahendaja edastama teabe vaid aktsionärile või tema määratud
isikule, kelle kohta on edastatud VPTS § 188 lõike 1 kohane teave. Taoline sõnastus on liiga
kitsas ja tegelikult ei seo direktiiv teabe esitamise kohustust punktiga 1 – lihtsustatult vastav
7
info ei pruugi praeguse sõnastuse kohaselt kõikidele väikeaktsionäridele jõuda. Seetõttu on
vajalik sätte lausestuse parandamine, et tagada sätte eesmärk – panna vahendajatele
(pankadele, investeerimisühingutele) kohustus edastada teave kõigile aktsionäridele.
Põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul.
21. Täiendada eelnõu §-ga 37 järgmises sõnastuses:
„Käesoleva seaduse § 35 punkti 1 ja § 36 punkti 2 kohaldatakse alates 2023. aasta 30.
aprillist.“
Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest tagada piisav aeg seaduse väljakuulutamise ja
kohaldamise vahel, et turuosalistel oleks piisavalt aega vajalike IT arenduste arendamiseks,
testimiseks ja rakendamiseks, samuti kontohaldurite eelteavitamiseks.
Põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul.
8