dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud eelnõu 743 SE muutmiseks

Rahandusministeerium · 16. jaanuar 2023
Viit
1.1-10.1/8734-2
Registreeritud
16. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18734-2 16.01.2023 Väljaminev kiri.asice588 KB

Sisu (failidest)

Aivar Kokk Riigikogu rahanduskomisjon Meie 16.01.2023 nr 1.1-10.1/8734-2 [email protected] Ettepanekud eelnõu 743 SE muutmiseks Austatud rahanduskomisjoni esimees Esitame Teile muudatusettepanekud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE) täiendamiseks (muudatusettepanekud on käesoleva kirja lisas). Muudatusettepanekud on seotud: a) konkreetselt eelnõus olevate sätete muutmise ja täpsustamisega, mille aluseks on eelkõige erinevate osapoolte poolt laekunud ettepanekud ja märkused (Euroopa Keskpanga, Eesti Panga, FinanceEstonia ja Nasdaq CSD SE Eesti filiaali poolt esitatud ettepanekud ja märkused); b) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud emitentide aktsionäride tuvastamise alammääraga ja väärtpaberituru seaduses sätestatud aktsionäridele teabe esitamise sätte täpsustamisega (mis põhinevad eelkõige Eesti Pangaliidu ettepanekutel); c) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud Eesti äriühingu nö registrist väljakandmise alusega (põhineb Nasdaq CSD SE Eesti filiaali ettepanekul). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Thomas Auväärt, [email protected] Kadri Siibak, [email protected] Marit Maidla, [email protected] Lisa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Muudatusettepanekud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE) juurde 1. Muuta eelnõu § 7 lõige 1 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud varajase sekkumise meetme rakendamine või kriisilahendusmenetlus;“; Selgitus: Eelnõu § 7 sätestab maksejõuetuse definitsiooni, mis on makse- ja arveldussüsteemide seisukohalt äärmiselt oluline. Praegune eelnõu § 7 lg 1 punkt 3 sätestab, et ka kriisilahendusmenetlust käsitatakse maksejõuetusmenetlusena. Siit on siiski välja jäänud varajase sekkumise meede. Varajase sekkumise meede tähendab lihtsustatult seda, et enne kriisilahendusmenetluse algatamist võib Finantsinspektsioon rakendada mõnda varajase sekkumise meedet – nt võib Finantsinspektsioon nõuda nn probleemselt pangalt muudatuse tegemist tema äristrateegias, õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris või määrata pangale erihalduri. Käesolevaga muudetakse maksejõuetuse definitsiooni nii, et ka varajase sekkumise meetme rakendamine on käsitatav maksejõuetusmenetlusena. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 2. Jätta eelnõu § 8 lõikest 2 välja sõna „mitmepoolsel“; Selgitus: Eelnõu § 8 sätestab tasaarvestamise üldised põhimõtted makse- ja arveldusüsteemides. Lõige 2 näeb konkreetsemalt ette, et tasaarvestus peab olema mitmepoolne (s.t. toimuma kolme või enama isiku vahel). Siiski võib tasaarvestus olla ka nö kahepoolne ja seepärast jäetakse sõna „mitmepoolne“ sellest lõikest välja. Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul. 3. Asendada eelnõu § 13 lõikes 6 sõna „algatusest“ sõnaga „taotlusest“; Selgitus: § 13 näeb tervikuna ette selle, et kuidas Eesti Pank makse- ja arveldussüsteeme tunnustab ja mis teavet süsteemi korraldaja selle tunnustamise saamiseks peab esitama. Konkreetsemalt kasutab § 13 lg 6 hetkel sõna „algatus“, haldusmenetluse seadusega kooskõlas olemiseks tuleks aga pigem kasutada sõna „taotlus“ ehk tegemist on sõnastusliku ettepanekuga. Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul. 4. Täiendada eelnõu § 15 lõiget 2 punktiga 10 järgmiselt: „10) süsteemi reeglitele kohalduv õigus.“; Selgitus: § 15 näeb laiemalt ette selle, et mida süsteemi korraldaja peab süsteemi reeglitesse kirja panema. Käesolevaga lisatakse juurde see, et vastavates reeglites peab kirjas olema, milline õigus süsteemi reeglitele kohaldub (arvestades, et kohalduv õigus on ka üheks kriteeriumiks, mille alusel Eesti Pank tunnustab süsteemi, siis võiks see selgesti reeglitest välja tulla). Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul. 5. Täiendada eelnõu paragrahvi 16 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemidele. Sõltumata eelmises lauses sätestatust on väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja kohustatud edastama Eesti Pangale viimase nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet.“; 2 Selgitus: Eelnõu kohaldub üldiselt ka väärtpaberiarveldussüsteemidele (Eestis peab sellist süsteemi Nasdaq CSD SE Eesti filiaal). Samas reguleerib eelnimetatud süsteeme ka EL otsekohalduv määrus nr 909/2014. Et välistada võimalik vastuolu käesoleva seaduse ja eelnimetatud EL määruse vahel, siis sätestatakse käesolevaga, et §-d 15 ja 16 väärtpaberiarveldussüsteemidele ei kohaldu (sellistele, mis alluvad eelnimetatud EL määrusele). §-d 15 ja 16 näevad ette süsteemi reeglid ja süsteemi korraldaja kohustused. Siiski tehakse siin üks erand ja nähakse ette, et § 16 lõike 5 kohast informatsiooni peab väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Eesti Pangale viimase nõudmisel esitama. § 16 lg 5 näeb ette suhteliselt olulise teabe edastamise – nt kes on süsteemi liikmed või kui on plaanis üldse süsteemi tegevus peatada või lõpetada. Seega on oluline, et ka Eesti Pank sellega kursis oleks. Ettepaneku aluseks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaali märkus ja see on kooskõlastatud ka Eesti Pangaga. 6. Asendada eelnõu § 18 pealkirjas sõna „vastuvõtmine“ sõnaga „sisestamine“; Selgitus: Eelnõu 18 näeb ette ülekandekorralduse arveldussüsteemi vastuvõtmise ja tagasivõetamatuks muutumise ning vastavad õiguslikud tagajärjed. Täpsemalt – EL arvelduste lõplikkuse direktiivi 98/26/EÜ artiklite 3 ja 5 kohaselt tuleb süsteemi reeglites määrata aeg, mil ülekandekorraldused loetakse süsteemi sisestatuks (the moment of entry into the system) ja aeg, mil need loetakse tühistamatuks (the moment on irrevocability). Nende määratlemine on direktiivis arvelduse lõplikkuse kontekstis keskse tähendusega. Antud juhul tuleb aga eristada kahte erinevat nö etappi – süsteemi sisestamine ja süsteemi vastuvõtmine. Süsteemi sisestamine on eelnev etapp. Ülekandekorralduse vastuvõtmine tähistab süsteemis aga järgmist etappi, s.o. etappi, mil süsteemi sisestatud maksed läbivad kontrolli ja on nö edasiseks töötlemiseks vastu võetud. Praegu kasutatakse eelnõus sarnaselt kehtiva väärtpaberituru seaduse sõnastusega süsteemi sisestamise asemel nende vastu võtmist, mis ei ole seega aga päris täpne. Seega asendatakse käesoleva muudatusega § 18 pealkirjas sõnad „vastu võtmine“ sõnaga „sisestamine“. Laiemalt – antud muudatusega antakse nn kaitse maksejõuetusmenetluse negatiivsete mõjude ees (kaitse maksete tagasipööramise eest) juba alates nende süsteemi sisestamisest. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 7. Muuta eelnõu § 18 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: „(2) Süsteemi reeglites tuleb määrata aeg, millal ülekandekorraldus loetakse vastu võetuks sisestatuks ja vastuvõetud ülekandekorraldus loetakse tagasivõetamatuks.“; Selgitus: Muudatuse sisu on sama mis eelmisel. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 8. Asendada eelnõu § 18 lõikes 3 sõnad „Süsteemi korraldajale edastatud ja vastuvõetud ülekandekorraldust“ sõnaga „Ülekandekorraldust“; Selgitus: Muudatuse sisu on sama mis eelmistel. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 9. Asendada eelnõu § 18 lõigetes 4 ja 5 sõnad „vastu võetud“ sõnaga „sisestatuks“; 3 Selgitus: Muudatuse sisu on sama mis eelmistel. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 10. Asendada eelnõu § 18 lõikes 4 sõna „kooskõlas“ sõnadega „suurimas võimalikus ulatuses kooskõlas“; Selgitus: Eelnõu § 18 lg 4 näeb hetkel ette, et süsteemiühenduse puhul peab iga selles osaleva korraldaja süsteemi reeglites olema ülekandekorralduse arveldussüsteemi sisestamise ja tagasivõetamatuks muutumine määratud viisil, mis on kooskõlas kõikide seotud arveldussüsteemide reeglitega. Selle normi aluseks on EL arvelduste lõplikkuse direktiivi 98/26/EÜ artikli 5 teine lõige, mille kohaselt peavad osalevate süsteemide reeglid olema kooskõlas suurimas võimalikus ulatuses („to the extent possible“). Hetkel lõikes 4 sellist laiendust ei ole ja seega võiks asuda seisukohale, et selline kohustus on absoluutne – reeglid peavad olema täpselt omavahel kooskõlas. Seega antud sätet muudetakse direktiivi artiklist tulenevalt nii, et see kohustus ei oleks niivõrd absoluutne. Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul. 11. Muuta eelnõu § 19 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Kui süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse pankrotimenetlus või kehtestatakse moratoorium krediidiasutusest süsteemis osaleja või süsteemiühenduses osaleja suhtes, peatab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata eelnimetatud osaleja ülekandekorralduste vastu võtmise vastavalt arveldussüsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud korrale.“; Selgitus: Kehtiv § 19 lõige 1 sätestab hetkel väga laialt, et mis iganes vormis maksejõuetusmenetlus süsteemis või süsteemiühenduses osaleja suhtes algatatakse, siis peatatakse vastava osaleja ülekandekorralduste vastuvõtmise. Siiski tulenevalt EL õigusest tuleks vastavad ülekandekorraldused peatada piiratumas ulatuses – üksnes kui on tegemist pankrotimenetluse või moratooriumi algatamisega – seega tehakse selline kitsendus selle muudatusega siin. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 12. Muuta § 19 lõike 2 esimene lause ja sõnastada järgmiselt: „Ülekandekorraldused täidetakse ja tasaarvestused tehakse ning need on kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad ka siis, kui süsteemis osaleja suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et asjakohased ülekandekorraldused on arveldussüsteemi reeglite kohaselt arveldussüsteemi sisestatud enne maksejõuetusmenetluse algatamist“; Selgitus: Muudatuse sisu on põhimõtteliselt sama, mis §-i 18 muutmisel – vastu võtmine asendatakse sisestamisega. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 13. Asendada eelnõu § 19 lõikes 6 sõnad „vastu võetud“ sõnaga „sisestatud“; Selgitus: Muudatuse sisu on sama, mis §-i 18 muutmisel – vastu võtmine asendatakse sisestamisega. Põhineb Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga ettepanekul. 4 14. Muuta eelnõu § 21 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Kui süsteemi korraldajal on kohustus korraldada süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine, peab süsteemi korraldaja moodustama tagatisvahendite fondi või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud ulatuses piisavalt tagatud.“; Selgitus: Eelnõu § 21 näeb ette laiemalt selle, et süsteemi korraldaja peaks pidama lihtsustatult eraldi reservi vms, et seda siis kasutada juhul kui nt mõni süsteemi osapool muutub maksejõuetuks vms. Hetkel ette nähtud sõnastus on imperatiivses vormis – siiski võimalik, et alati sellist kohustust kõikide süsteemide puhul ei ole ja käesolevaga muudetakse see sõnastus mõnevõrra paindlikumaks. Ettepaneku aluseks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaali märkus ja see on kooskõlastatud ka Eesti Pangaga. 15. Muuta eelnõu § 22 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt: „(4) Kui tagatiseks on registreeritud väärtpaber või õigus sellisele väärtpaberile ja tagatis on kantud vastavasse lepinguriigis peetavasse registrisse, kontole või väärtpaberite keskdepositooriumi süsteemi, kohaldatakse tagatisele ja tagatise saaja, sealhulgas tema jaoks tagatist hoidva isiku, õigustele selle lepinguriigi õigust, kus sellist registrit, kontot või süsteemi peetakse.“; Selgitus: Eelnõu § 22 reguleerib laiemalt tagatiste kaitse (nt kui mõni pank on andnud tagatiseks talle kuuluvad väärtpaberid, et ta saaks arveldussüsteemis osaleda ja täita oma kohustusi). Täpsemalt ja lihtsustatult sätestatakse see, et süsteemi korraldaja (nt Eesti Pank) ei jää nö oma tagatisest ilma kui kõnealune pank muutub maksejõuetuks. Antud §-i lõige 4 sätestab aga konkreetsemalt selle, et millise lepinguriigi õigust konkreetsele tagatisele (eelkõige väärtpaberitele) kohaldatakse. Mingis mõttes on antud juhul tegemist rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) erinormiga. Nimelt REÕS § 231 sätestab, millise riigi õigust registreeritud väärtpaberitele kohaldatakse. Antud juhul on see vaja aga määratleda täpsemalt makse- ja arveldusüsteemide tagatiste spetsiifikat arvestades. Käesoleva ettepanekuga tehakse eelkõige järgmised sisulisemad muudatused: a) praegune eelnõu § 22 lg 4 sõnastus kasutab konstruktsiooni „väärtpaberid või nendest tulenevad õigused“, mis põhineb EL arvelduste lõplikkuse direktiivi artikli 9 punktil 2 (ingl. k. on see esitatud kui „rights in Securities“). Direktiivi mõte on aga mõnevõrra teine, seal ei mõelda mitte „väärtpaberitest tulenevaid õigusi“, vaid silmas peetakse tegelikult „vahendatud väärtpabereid“ ehk olukorda, kus nn lõppomajal on õigus väärtpaberile, mida keegi teine hoiab talle. Sellest tulenevalt tehakse ka lõike esimeses pooles vastav korrektuur; b) teiseks muudetakse antud lõikes seda sõnastust, et lähtuvalt millest kohaldatakse tagatistele konkreetse lepinguriigi õigust. Praegu on sõnastatud see nii, et see sõltub sellest, kus vastavat arvelduskontot, registrit või keskdepositooriumi peetakse. Uues sõnastuses määratletakse see aga nii, et kus sellist registrit, kontot või süsteemi peetakse. Ehk lihtsustatult kasutatakse arvelduskonto asemel laiemat terminit nagu konto ja keskdepositooriumi asemel süsteemi ennast (kuna depositooriumi kui isiku ja süsteemi enda asukoht võib olla erinev); c) lisaks üldjuhul ei hoia nn agentpank väärtpaberit tagatise saaja nimel ehk et registrist ei pruugi olla näha tagatise saaja nimi. Seetõttu on täpsem kasutada sõna „jaoks“. Põhineb FinanceEstonia esindaja ettepanekul. 5 16. Muuta eelnõu § 25 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Eesti Pangal on käesoleva seaduse alusel maksesüsteemi tunnustamiseks arveldussüsteemina ja süsteemide järelevaatamise eesmärgil õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi süsteemide korraldajalt, süsteemides osalejalt, valitsusasutuselt ja järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest.“; Selgitus: Selle peatüki tähenduses kasutatakse mõistet“ süsteemid“ mõlema, s.o. nii makse- kui arveldussüsteemi tähistamiseks. Erinevate arusaamade vältimiseks sõnastatakse see aga siin samuti mitmuses. 17. Jätta eelnõust välja § 35 punkt 1 kohane muudatus (millega lisatakse võlaõigusseadusesse uus § 2051) ja muuta eelnõu § 28 punkti 1 (Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine) järgmises sõnastuses: „1) paragrahvi 17 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „ja tasaarvestust, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161), artikli 2 punktis k“ teksitosaga „ ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.”; Selgitus: Uus võlaõigusseaduse § 2051 reguleerib tasaarvestuskokkuleppeid. Selliseid kokkuleppeid võivad sõlmida eelkõige pangad ja teised finantsturu professionaalsed osalised, keskpangad. Samuti ka riikide ametiasutused ja suurettevõtted, kes teevad oma riskide maandamiseks tehinguid tuletisinstrumentidega ja seejuures sõlmivad finantstagatiste lepinguid. Nüüd on aga erinevad osapooled avaldanud arvamust, et sellise sätte lisamine võlaõigusseadusesse nõuaks täiendavat analüüsi (lisaks arvestades seda, et võlaõigusseadus on nö üldseadus, mitte finantssektori spetsiifiline seadus). Seepärast jäetakse vastav muudatus tegemata ja teemat käsitletakse edaspidi põhjalikumalt ning muudetakse tõenäoliselt tulevikus mõne muu õigusakti eelnõuga. Tulenevalt sellest tuleb muuta ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõiget 10, kus hetkel on sätestatud tasaarvestuskokkuleppe definitsioon. Ehk sisuliselt nö taastatakse seal kehtivas seaduses olev sõnastus, küll aga tehakse käesolevaga eraldi viide makse- ja arveldussüsteemide seadusele. 18. Täiendada eelnõu §-i 35 punktiga 1 järgmises sõnastuses (Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine): „1) paragrahvi 6 lõikest 92 jäetakse välja tekstiosa „,kellel on vastavas emitendis üle 0,5 protsendi aktsiatega määratud häältest,“; Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest muuta direktiivist 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (SRD II) ülevõetud sätet. Lõike eesmärk on täpsustada esindajakonto omaja kohustusi emitendile aktsionäride kohta teabe esitamisel. Äriühingutel ei ole sageli võimalik oma aktsionäride isikut tuvastada. Seetõttu peaks börsil noteeritud äriühingutel olema õigus oma aktsionäride isik tuvastada, et neil oleks võimalik nendega suhelda otse. Seega nõutakse vahendajatelt, et nad edastaksid äriühingule äriühingu taotluse korral aktsionäri isikut käsitlevat teavet. Direktiivi artikkel 3a(1) sätestabki täpsemalt taolise teabe andmise kohustuse ja jätab liikmesriikidele õiguse määrata kohalikele emitentidele aktsionäride tuvastamise alammäär, mis ei tohi ületada 0,5%. Eesti siseriiklikku õigusesse 6 võeti säte üle EVKS-i § 35 punktiga 1 ja alammäärana defineeriti 0,5%. Turuosalised on tagasisides palunud seda künnist langetada 0%-ni, ehk et teabe peaks esitama kõigi aktsionäride kohta, sest sellisel juhul ei peaks aktsionäride nimekirjas eristama künnist ületavaid ja mitteületavaid aktsionäre. Samuti ei oleks sellisel juhul vaja täiendavalt arvutada künnist ületavat täpset aktsiate arvu. Seega aitaks 0,5% künnise asendamine kohustusega anda teavet kõigi aktsionäride kohta vähendada turuosaliste halduskoormust. Põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul. 19. Täiendada eelnõu §-i 35 punktiga 2 järgmises sõnastuses (Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine): 2) § 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registris registreeritud Eesti äriühingu osad, aktsiad või võlakohustused kustutatakse registrist vastava äriühingu kustutamisel likvideerimismenetluseta, lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral. Aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks kustutatakse emitendi taotlusel registrist osaühingu osad.“. Selgitus: Lihtsustatult – praegune väärtpaberite registri pidamise seaduse § 18 lg 2 näeb, ette et registris registreeritud Eesti äriühingu väärtpaberid kustutatakse registrist sisuliselt üksnes vastava äriühingu lõppemisel. Praktikas võib probleemseks osutada olukord, kus Eesti äriühing liigub ilma likvideerimismenetluseta teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Sellisel juhul on vajalik sätestada, et selle ühingu aktsiate või osade kustutamine Eesti väärtpaberite registrist saaks toimuda ka ilma likvideerimismenetluseta. Seepärast selline täiend ka sellesse lõikesse lisatakse. ettepanekuga. Põhineb Nasdaq CSD SE Eesti filiaali ettepanekul. 20. Täiendada eelnõu § 36 punktiga 2 järgmises sõnastuses (Väärtpaberituru seaduse muutmine): „2) paragrahvi 188 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2) aktsionärile või tema määratud kolmandale isikule komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1212 nimetatud teabe, mida teises lepinguriigis registreeritud aktsiate emitent või tema määratud kolmas isik esitab vahendajale aktsionäridele edastamiseks;“; Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada direktiivist 2017/828 millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (SRD II) ülevõetud sätet. VPTS § 188 eesmärgiks on tõhustada teabevahetust aktsionäride ja emitentide vahel, nende vahelüliks on vahendaja (nt investeerimisühing või krediidiasutus). Vahendatav teave puudutab ühtepidi aktsionäride isikut ning võimaldab emitendil tuvastada oma aktsionäre ja samas emitendil edastada aktsionäridele vajalikku teavet. Säte kehtestab teabe edastamise nõuded vahendajatele ka väljaspool Eestit, teises lepinguriigis, registreeritud aktsiatega seotud aktsionäridega ning nende aktsiate emitentide teabe edastamiseks. Direktiivi artikkel 3b(1)a on Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud VPTS-i § 188 punktiga 2, mille sõnastus ei peegelda korrektselt direktiivi vastavat sätet. Kehtiva sõnatuse kohaselt peaks vahendaja edastama teabe vaid aktsionärile või tema määratud isikule, kelle kohta on edastatud VPTS § 188 lõike 1 kohane teave. Taoline sõnastus on liiga kitsas ja tegelikult ei seo direktiiv teabe esitamise kohustust punktiga 1 – lihtsustatult vastav 7 info ei pruugi praeguse sõnastuse kohaselt kõikidele väikeaktsionäridele jõuda. Seetõttu on vajalik sätte lausestuse parandamine, et tagada sätte eesmärk – panna vahendajatele (pankadele, investeerimisühingutele) kohustus edastada teave kõigile aktsionäridele. Põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul. 21. Täiendada eelnõu §-ga 37 järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 35 punkti 1 ja § 36 punkti 2 kohaldatakse alates 2023. aasta 30. aprillist.“ Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest tagada piisav aeg seaduse väljakuulutamise ja kohaldamise vahel, et turuosalistel oleks piisavalt aega vajalike IT arenduste arendamiseks, testimiseks ja rakendamiseks, samuti kontohaldurite eelteavitamiseks. Põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul. 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →