TORI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Sindi 4. jaanuar 2023 nr 7
Mäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Mäe kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 30. juuni 2022 korraldusega
nr 501.
Planeeringuala suurusega 7879 m² asub Pärnu jõe ja Tori-Rütavere tee vahelisel ala.
Kinnistu külgneb Lüüsi (80801:002:0261) ja Jõe (80801:002:0777) kinnistutega. Maa
sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul asuvad elamu ja abihooned.
Käesoleva planeeringuga jagatakse olemasoleva elamumaa sihtotstarbega
katastriüksus kaheks elamukrundiks, määratakse ehitusõigus, lahendatakse
tehnovõrgud, juurdepääs ja haljastus.
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne
kõrgus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on
lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest.
Krundile saab ehitada ühe (1) põhihoone ja kuni kolm (3) abihoonet. Suurim lubatud
ehitisealune pindala on 250 m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on põhihoonel 9 m,
abihoonel 5 m ümbritsevast maapinnast. Lubatud korruselisus põhihoonel 2, abihoonel
1, katusekalle 400-500, katusetüüp viilkatus või kelpkatus. Lisaks
ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja
hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt
mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned).
Mõlema planeeritud krundi veevarustus on ette nähtud olemasolevast puurkaevust.
Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud kahe krundi
peale üks ühine biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt puhastatud heitvesi
immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse.
Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei
toimu üldplaneeringu muutmist. Planeeritud ehitusõigus arvestab Oore küla talumaade
miljööalal väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna
ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt olulist
negatiivset mõju ei kaasne, kuna planeeritav uus hoonestus jääb maanteest üsna
kaugele ning muudatus on seega vähemärgatav.
1
Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 1. novembri 2022 korraldusega nr
817. Planeeringu avalik väljapanek toimus 28.11-12.12.2022, mille käigus esitas
Keskkonnaamet oma arvamuse ning planeeringut täiendati vastavalt.
Planeeringulahendus on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on
kaasatud piirinaabrid.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori
Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja
ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine
Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Kehtestada Tori vallas Oore külas Mäe kinnistu detailplaneering lisatud kujul
ja mahus.
2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva
jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus
ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja
veebilehel Ametlikud Teadaanded.
3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud
detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi
maakatastri pidajale 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast
arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,
esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse
Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt)
abivallavanem Siiri Jõerand
vallavanema ülesannetes vallasekretär
2
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Oore Situatsiooniskeem
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022
Planeerija: Formaat:
1:12 000 A4
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 1 08.09.2022
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Oore
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022
Planeerija: Formaat:
1:4000 A3
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 2 19.09.2022
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Oore Olemasolev olukord
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022
Planeerija: Formaat:
1:500 A2
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 3 08.09.2022
Suurim Hoonete
Krundi Hoonete Hoonete suurim
Krundi pindala lubatud suurim
suurim absoluut-
nr sihtotstarve ehitisealune lubatud
lubatud arv
oone 27.9/
POS 1
oone/ one 9/ abihooned 23.9
(EP 100%) 3 abihoonet abihooned 5 oone 27/
POS 2 6555
abihooned 23
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Oore
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022
Planeerija: Formaat:
1:500 A2
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 4 19.09.2022
kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Oore Illustreeriv joonis
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022
Planeerija: Formaat:
- A4
Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 5 19.09.2022
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-29/07-2022
Oore külas Mäe kinnistu detailplaneering
Asukoht:
Mäe kinnistu, Oore küla, Tori vald, Pärnu maakond
Huvitatud isik:
Urve Kask
Planeerija:
Triin Kask
+372 55968821
[email protected]
Tartu 2022
Mäe kinnistu detailplaneering
SISUKORD
A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3
2. Lähtedokumendid _______________________________________________________ 3
3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs4
3.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele ___________________________________ 5
3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud
planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. ________________________________ 7
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 8
5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine _____________________________________ 10
6. Krundi ehitusõigus ______________________________________________________ 10
7. Krundi hoonestusala piiritlemine __________________________________________ 10
8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________ 10
9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ____________________________ 11
10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 12
10.1 Tuletõrjeveevarustus _____________________________________________________ 12
10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi __________________________________ 12
10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 14
10.4 Soojavarustus ___________________________________________________________ 14
10.5 Sidevarustus ____________________________________________________________ 14
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted _______________________________________ 15
12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks _______________ 15
13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 16
14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 16
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 17
16. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 17
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 19
C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 21
2
Mäe kinnistu detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori vallavalitsuse 30. juuni 2022 korraldus nr 501
„Mäe kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“.
Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on Mäe kinnistu (80801:002:0719)
jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, määrata hoonestusala ja ehitusõigus
elamu ja abihoonete ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu.
Tori valla kehtiva üldplaneeringu järgi asub Mäe kinnistu miljööväärtuslikul hoonestusalal
VM14 (Oore küla talumaad), kus uute elamumaade arendamisel on detailplaneeringu
koostamine kohustuslik. Miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate ehitiste
rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata miljöösobivusele ja
restaureerimise/ehitamise kvaliteedile. Detailplaneering ei muuda Tori valla kehtivat
üldplaneeringut.
Detailplaneeringu jooniste koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega
1:500. Koostaja Geodeesia Partner OÜ (Litsentsid: EEG000490; Reg.nr: 14868802), töö nr:
1049-22 (23.08.2022).
2. Lähtedokumendid
Tori valla üldplaneering (kehtestatud 29.12.2009 Tori Vallavolikogu määrusega nr
22);
Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrus nr 50);
Muud standardid, määrused ja seadused.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal
koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid,
17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste
kaardilt.
3
Mäe kinnistu detailplaneering
3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja
funktsionaalsete seoste analüüs
Planeeringuala jääb riigitee 19285 Tori-Rütavere tee ja Pärnu jõe vahelisele alale.
Kontaktvööndi maanteeäärsete kinnistute struktuur on üsna korrapäratu. Kinnistud on
valdavalt suured 3-6 ha suurused maaüksused, mis ulatuvad maanteest kuni jõeni välja.
Esineb ka väiksemaid alla 1 ha suuruseid elamukrunte (vt joonised 1 ja 2). Piirkonna
maaüksused on valdavalt hoonestatud ning sihtotstarbelt maatulundusmaad. Planeeringuala
kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeringuala piirinaabrite info on esitatud
tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet)
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus
Lüüsi (80801:002:0261) maatulundusmaa 100% 7.38 ha
Jõe (80801:002:0777) maatulundusmaa 100% 16418 m²
Pärnu jõgi V3 veekogude maa 100% 109.01 ha
(80901:001:0397)
Planeeringuala lähiümbruses olulisemaid uusi maakasutuse juhtfunktsioone määratud ei ole,
aga ala jääb miljööväärtuslikule alale (VM14 „Oore küla talumaad“) ning vahetult jõe ääres,
kuni kalda piiranguvööndi piirini ehk 100 m kaldast on rohevõrgustiku koridor (K9).
Olulisemad sotsiaalobjektid nagu näiteks kool, lasteaed, rahvamaja, sotsiaalmaja, kirik,
mitmed ettevõtted ja poed paiknevad planeeringualast kirde suunas möödetuna mööda teed
ca 3 km kaugusel Tori alevikus.
Lähimad ühistranspordipeatusused jäävad Tori-Rütavere tee äärde: „Oore“ jääb
planeeringualast edela suunda ca 2 km kaugusele ning „Kõveroja“ jääb kirde suunda ca 300
m kaugusele (joonis 2). Muust liiklusest eraldatud kergliiklusteede lahendus lähipiirkonnas
käesoleval hetkel puudub. Juurdepääs Mäe kinnistule on olemas.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad kehtestatud ning koostamisel olevad
planeeringud millega arvestada.
Kontaktvööndis ning miljööväärtuslikult alal on elamute arhitektuur üldiselt
lihtne/traditsiooniline: ca 45 Cº kaldega viilkatusega väikesed kuni kahekorruselised hooned,
mille välisfassadis on kivi (nii tellis kui maakivi) või puit (nii laudis kui palk).
Katuseharjasuuna määramisl on erinevatel kinnistutel järgitud erinevaid põhimõtteid: mõned
järgivad teega paralleelset paigutust, mõned jõega paralleelset paigutust, ning osadel
4
Mäe kinnistu detailplaneering
kinnistutel on hoonestus paigutatud vastavalt ilmakaartele. Erinevate kinnistute hoonestus
teekatte servast varieerub 20 m- 200 m (vt joonis 2), kõige tüüpilisem antud piirkonnas on
paiknemine ca 70 m kaugusel. Elamute ümbruses esineb kõrghaljastust ning privaatsuse
eesmärgil kasutatakse kohati kõrgeid hekke. Hoonestatud katastriüksustel paiknevad
piirdeaiad vahetult õuealade ümber või mõnel juhul puuduvad.
Oore küla talumaade põllumaad on valdavalt kasutusel teravilja või heina kasvatamise
eesmärgil.
Planeeringualale ega lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitselisi objekte, kultuurimälestisi,
kaitstavaid loodusobjekte ega natura 2000 alasid. Looduskaitselised piirangud kaasnevad
Pärnu jõe ääres paiknemise tõttu (täpsustatud ptk 4).
3.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele
Üldplaneering. Planeeritaval alal kehtib Tori valla üldplaneering. Üldplaneering määrab
planeeritava maa-ala juhtotstarbeks olemasolev elamumaa (skeem 1). Planeeringuala jääb
miljööväärtuslikule alale VM14 (Oore küla talumaad), kus uute elamumaade arendamisel on
detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate
ehitiste rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata
miljöösobivusele ja restaureerimise/ehitamise kvaliteedile.
Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist (planeeringuala on märgitud musta joonega;
kollane värvus tähistab olemasolevat elamumaad, pruun ruudutus tähistab miljööväärtuslikku ala mis
on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja tumeroheline täpiline ala tähistab
5
Mäe kinnistu detailplaneering
rohevõrgustiku koridori (Allikas: Tori valla veeebileht)
Planeeritav katastriüksus jääb üldplaneeringujärgselt osaliselt rohevõrgustiku alale, aga
kuna tegemist on elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega, mis on juba hoonestatud ning
mille maastik on juba inimtegevusest mõjutatud, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel
täiendavat negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. Uushoonestus planeeritakse
rohevõrgustiku alalst välja.
Eelnevast tulenevalt ei toimu üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
muutmist ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes ei muudeta käesoleva
detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel asjakohased ja arvesse võetavad üldplaneeringust
tulenevad asutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku aladel, et oleks tagatud rohelise
võrgustiku säilimine ja toimimine:
Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on
vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja
rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.
Rohelise võrgustiku aladel tuleb suunata inimeste liikumist ning loodust säilitav
liikluskorraldus (piirata suunata autode liikumist, korraldada parkimine,
prügimajandamine, paigaldada käimlad, valmistada ette kohad telkimiseks jms.)
Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei
lange alla 90%.
Looduslike ja poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik säilitada/taastada
traditsiooniline majandustegevus – karjatamine ja niitmine.
Rohevõrgustiku alal paigutada aiad vahetult ümber õuemaa, maaüksusi võib
vajadusel (nt loomapidamine) piirata piirdega, mis võimaldab väiksematel loomadel
vabalt liikuda.
Säilitada tuleb rohevõrgustiku suuremate osade (tuumalade) terviklikkus ja vältida
terviklike loodusalade killustumist. Vältida tuleb rohelise võrgustiku koridoride läbi
lõikamist
Rohekoridoride alale ehitades peab jääma vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva
haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba katkematuks.
Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse
kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.
6
Mäe kinnistu detailplaneering
Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud
(v.amaaparandussüsteemi ja elektripaigaldise hooldamise korral), raadamise
vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures
tuleb seada tingimusedrohevõrgustiku toimimiseks, vajadusel viia läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Metsaseaduse § 32 lõige 2 punkt 3 kohaselt
teostatakse raadamist kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitse-eeskirja või
kaitsekorralduskava alusel
Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda hooldus- ja valikraie
printsiibist.
Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõuna-
kallaste veekaitsevööndis.
Maakonnaplaneering. Planeeringualal kehtib 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga
nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeering.
Maakonnaplaneeringuga seatud tingimused maastikuliste väärtuste tagamiseks, mida tuleb
käesolevas detailplaneeringus arvesse võtta:
miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide kaitse- ja kasutustingimuste
määramisel pöörata tähelepanu hoonestuse väärtusele, millised miljööalal
paiknevatest ehitistest on väärtuslikud säilitatavad ehitised, millised mitte;
Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit
mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on
ehituskeeluvööndi ulatus
asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade
liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult
ümber õueala;
Eeltoodust tulenevalt vastab Mäe kinnistu detailplaneering üldplaneeringule ning
planeeringu koostamisel järgitakse kehtiva maakonnaplaneeringu suuniseid maastikuliste
väärtuste säilimise tagamiseks.
3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,
valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.
Käesoleva planeeringu eesmärk on olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse
jagamine kaheks elamukrundiks, ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja
haljastuse lahendamine.
Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei
7
Mäe kinnistu detailplaneering
toimu üldplaneeringu muutmist.
Planeeritud ehitusõigus arvestab Oore küla talumaade miljööalal väljakujunenud
hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja
looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt olulist negatiivset mõju ei kaasne, kuna
planeeritav uus hoonestus jääb maanteest üsna kaugele ning muudatus on seega
vähemärgatav.
Arvestades, et juurdepääs tagatakse olemasoleva mahasõidu kaudu, ei kaasne täiendava
mahasõidu rajamise/algse mahasõidu rekonstrueerimise vajadust ning riigiteel liiklejatele
tee-ehituse käigus tekkivad häiringud on minimaalsed. Nähtavuskolmnurgast eemaldatakse
võimalikud nähtavust piiravad objektid, seega ei kaasne negatiivset mõju liiklusohutusele.
Planeeritud uus krunt (Pos 1) jääb jõe piiranguvööndist välja, seega jääb olulisem
ehitustegevus välja ka rohevõrgustiku koridorist. Rohevõrgustikule võib vähest mõju
avaldada biopuhasti ja immutusala välja ehitamine või võimalik hoonestuse
rekonstrueerimine/juurdeehitus krundil pos 2. Samas on pos 2 hoonestusala määratud juba
väljakujunenud ja aiaga piiratud õuealale, seega ei ole negatiivsed mõjud eeldatavasti
olulise tähtsusega.
Vesi ja kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt, kahe krundi peale on planeeritud uus
biopuhasti ning puurkaev on juba olemas. On arvestatud, et puurkaevu ja puhasti vahele
jääb võimalikult suur vahemaa ning põhjavesi ei saa reostatud.
Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui
suvekodu rajamise puhul, sest planeeritud krunt paikneb looduskaunis kohas jõe läheduses.
Ala on määratud miljööväärtuslikuks alaks, mis kinnitab, et tegemist on ka väärtusliku
elukeskkonnaga. Samas on planeeringuala püsikattega riigimaantee lähedal ning paikneb
Tori alevikust vaid 3 km kaugusel, mis loob hea ühenduse sotsiaalse taristuga.
Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on positiivne mõju
majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas
ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala suurusega 7879 m² asub Pärnu jõe ja Tori-Rütavere tee vahelisel alal.
Kinnistu külgneb Lüüsi (80801:002:0261) ja Jõe (80801:002:0777) kinnistutega. Maa
sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul asuvad elamu ja abihooned. Käesoleval ajal
puudub kehtiv katastriüksust hõlmav detailplaneering. Planeeringuala asukoht on näidatud
situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra
8
Mäe kinnistu detailplaneering
joonisel (joonis 3).
Planeeritav katastriüksus on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul 4 hoonet:
üksikelamu (103023472), esmane kasutuselevõtu aasta 1931, 1 korrus, ehitisealune
pind 59 m², välisviimistuleks puit, katusekate eterniit;
kuur (103023474), 1 korrus, ehitisealune pind 21 m², välisviimistluseks puit,
katusekate eterniit;
kuur (103028095), 1 korrus, ehitisealune pind 16 m², välisviimistluseks puit,
katusekatteks eterniit;
saun-laut (103023473), 1 korrus, ehitisealune pind 54 m², esmane kasutuselevõtu
aasta 1987, välisviimistluseks väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg,
betoon jms), katusekatteks eterniit.
Juurdepääs planeeringualale 19285 Tori-Rütavere teelt on olemas ning selle
ümberehitamise vajadus puudub. Ristumiskoht ja juurdepääsutee jäävad Jõe ning Lüüsi
kinnistute piirile (joonis 2).
Kinnistu suurus on 7879 m², mis jaotub kõlvikuliselt järgmiselt: haritav maa 1823 m²,
looduslik rohumaa 3704 m², õuemaa 2195 m², muu maa 157 m². Planeeringuala reljeef
langeb planeeritava ala lõuna ehk jõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused planeeringualal
jäävad vahemikku 8,6-19,24 m. Kinnistu kagupooslet nurka jõe ääres läbib kraav (ETAK ID
2959663).
Planeeringuala hoonestuse ümbruses, jõe ääres ning juurdepääsutee servas esineb
kõrghaljastust ja põõsaid.
Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused ja kitsendusi põhjustavad
objektid (Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart):
Planeeringuala põhjapoolses osas on Elektriõhuliin alla 1 kV, tunnus M21934270,
omanik Elektrilevi OÜ. Liiniga kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge;
Puurkaev, tunnus PRK0050408, objekti nimi Mäe. Kaasneb puurkaevu hooldusala 10
m;
Seoses kinnistu paiknemisega Pärnu jõe (id 6684913) ääres, kaasnevad kinnistule
järgminsed kitsendused ja vööndid: Pärnu jõgi on ühtlasi ka Pärnu jõe hoiuala (id
6032567), veekogu kallasrada jõe veepiirist 4 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 10
m, ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna või kalda piiranguvöönd 100 m.
9
Mäe kinnistu detailplaneering
5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga nähakse ette elamumaa sihtotstarbega Mäe katastriüksuse jagamine
kaheks üksikelamumaa otstarbega krundiks (joonis 4),
6. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi
kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud
arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud
ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest.
Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt Ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja
hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad,
kasvuhoone vms väiksed abihooned).
Lubatud krundi kasutamise otstarve on üksikelamu maa. Hoonete paiknemine üksteise
suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13.
7. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala
kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja piirkonna eripäradest.
Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel
4. Hoonete lõplikud asukohad ja mahud määratakse projekteerimise staadiumis.
8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest ja üldplaneeringust.
Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb
hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse
keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga). Hooned tuleb
projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.
10
Mäe kinnistu detailplaneering
Hooned tuleb projekteerimise käigus mahult ja proportsioonidelt maastikku sobitada,
rikkumata traditsioonilist külamiljööd ja –arhitektuuri.
Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke viimistlusmaterjale. Keelatud on
imiteerivad materjalid. Lubatud olulisemad arhitektuurinõuded (korruselisus, katusekalle,
katusetüüp, katusekatte materjalid- ja värvid, välisviimistluse materjalid) on esitatud joonisel
4 tabelina. Kuna miljööväärtulikul alal on enamjaolt välisviimistluses kasutatud puitlaudist,
peab ka uute hoonete välisviimistluses olema vähemalt 50% mahus puit. Rajatavad hooned,
piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone
arhitektuuriga.
Nõuded piirdeaedadele:
piirde rajamine pole kohustuslik;
piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu;
piirete maksimaalne kõrgus kuni 1,6 m;
piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;
piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine: jõe poolt olemasoleva õuemaa
kõlviku piiril, ühisest teest vähemalt 2 m kaugusel, teistel külgedel krundi piiril.
Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse
ehitusprojektiga eraldi.
9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritavatele elamukruntidele on olemas Jõe-Mäe tee kaudu. Olemasolev
ristumiskoht ei vaja rekonstrueerimist. Tee peab vastavalt 01.03.2021 jõustunud siseministri
määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ tagama ligipääsu päästeameti tehnikale
(kandevõime 26 000 kg).
Joonisel 4 on näidatud teede olemasolevad lahendused. Krundisisesed hoonetevahelised
teed koos parkimisega täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes hoonestuse
lõplikust paiknemisest. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile
“Linnatänavad“ EVS 843:2016. Riigiteel parkimine, sh manööverdamine on keelatud.
Planeeritud parkimiskohtade arv vastavalt standardile: elamukrundil 3 parkimiskohta.
11
Mäe kinnistu detailplaneering
10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringuala olemasoleval hoonestusel (krundil pos 1) on olemas liitumine elektriga ning
veevarustuseks on rajatud puurkaev, mis hetkel pole hoonetegsa ühendatud (joonis 3).
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida
täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
10.1 Tuletõrjeveevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4
alusel siseministri 01.03.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on kuni 400 m, aga
mitte vähem kui 30 m.
Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses olemasolevat toimivat tuletõrjeveevõtukohta,
seega tuleb rajada uus tuletõrjeveevõtukoht. Antud detailplaneeringuga planeeritud
hoonestusele võib tuletõrjevee lahenduse tagada kolmel viisil:
1. Uue tuletõrjemahuti või tehisveekogu rajamine planeeritava kinnistu piires. Kasutatava
kustutusvee kogus peab olema vähemalt 30 m³. (Illustreeriv asukoht näidatud põhijoonisel
(joonis 4).
2. Tagada juurdepääs jõele, jõest min 100 kaugusele. Selleks ehitada välja nõuetekohane
sõidutee (3,5 m lai, kandevõime 26 tonni, lõpus 12x12 m ümberkeeramiskoht) ning
ümberkeeramiskohast max 8 m kaugusele tuleb rajada kuiv hüdrant toitega jõest.
3. Juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja
teavitab sellest hoones olijaid, ei pea üksikelamule välist veevõtukohta rajama.
10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi
Ala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks
viisiks on planeeritud kahe krundi peale üks ühine biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt
puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse. Ärajuhitava reovee
hulk jääb alla 5 m³/ööp. Põhijoonisel on näidatud biopuhasti võimalik asukoht arvestusega,
12
Mäe kinnistu detailplaneering
et puhasti kuja on 5 m ja et heitvesi immutatakse planeeritud puurkaevust (ja
olemasolevatest kaevudest) 60 m kaugusele. Lubatud on kaks varianti: heitvee suunamine
olemasolevasse kraavi või heitvee immutamine imbväljakul (joonisel 4 illustreeritud
suunamine kraavi). Biopuhasti lõplik asukoht määratakse edaspidise projekteerimise käigus
(põhijoonisel näidatud biopuhasti ja immutusala asukohad illustreerivad rajatiste
põhimõttelist ruumivajadust ja keelualasid puurkaevu suhtes). Biopuhastile ja
kanalisatsioonitrassidele seatakse servituut pos 1 krundi kasuks.
Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee koormusest, asukohast,
ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb süsteemide vastava erialaspetsialistist
projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja analüüsida, kas on võimalik
antud piirkonnas biopuhasti rajada. Arvestada, et juhtimisel pinnassuublasse toru otsast
heitvett üle 1 m³ ööpäevas, tuleb taotleda veeluba vastavalt veeseaduse (VeeS) § 187 p-le
4, § 188 lg 1 p-le 6. Hajutatult võib pinnasesse juhtida (välja ehitatud jaotustorustikuga
imbsüsteemis) kuni 5 m³ ööpäevas. Kinnistul asuva puurkaevu geoloogilise läbilõike alusel
on põhjavesi nõrgalt kaitstud (VeeS § 68 lg 2 p 2), seega on Keskkonnaministri 08.11.2019
määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused 1 “ § 8 lg 1 p-ide 3 ja 4 alusel lubatud juhtida hajutatult
pinnasesse (välja ehitatud imbsüsteemi jaotustorustikuga) kuni 5 m³ heitvett peale
mehaanilist puhastamist juhul kui puhastatakse olmevett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit
vett või kuni 10 m³ heitvett peale reovee bioloogilist puhastamist. Juhul kui selgub, et antud
lahendusi pole võimalik teostadak, tuleb reovee kogumine lahendada kogumismahutitega.
Mõlema planeeritud krundi veevarustus on ette nähtud olemasolevast puurkaevust (joonis
4). Pos 1 krundi kasuks seatakse puurkaevule ja veetrassile servituut. Vältimaks puurkaevu
ohustamist pindmise reostuse poolt, peab võimalike reostusallikate (immutusala, käimlad,
prügikastid jne) asukoht puurkaevu suhtes olema võimalusel põhjaveevoolu suunas
allavoolu ja neist võimalikult kaugel (heitvee immutamine mitte vähem kui 60 m, prügikastid,
hoonesisesed WC-d jne mitte vähem kui 10 m). Planeeritud on ühepereelamu, valdavalt
peaks üks leibkond saama hakkama veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas.
Tegemist on piisavalt suurte kruntidega, kus võimalikud liigveed juhitakse maapinna
planeerimisvõtteid kasutades hoonestusest kaugemale haljasalale või olemasolevatesse
kraavidesse. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine
lahendatakse hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale
ning samas ei kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Maapinda võib muuta määral,
mis on vajalik reovee isevoolse liikumise tagamiseks. Sademevee pinnasesse juhtimine
puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal (10 m raadiuses) on keelatud.
13
Mäe kinnistu detailplaneering
10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused nr
425490.
Uutele objektidele nähakse ette toide olemasoleva alajaama Valdo(Pärnu M) õhuliini fiidri F2
baasil. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistutel asuvatele mastidele
liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Mäe kinnistu
olemasolev liitumispunkt asub Valdo(Pärnu M) alajaama fiidri F2 õhuliini mastis nr 2
"Sisestuskaabli ühendusel ÕL mastis".
Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste
maakasutusõigus tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette
perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Elektrikaabliterajamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate
kaablite trasside servituudi alad.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole ja esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud vahetult hoonete katuse tasapinnale või
maapinnale naaberkinnistute ja omavalitsuse kirjaliku loa alusel.
10.4 Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada
lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on
keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe
kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine kooskõlastatult naaberkruntidega.
Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud hoone katusele.
10.5 Sidevarustus
Käesolevas detailplaneeringus uute kruntide sidevarustust ei käsitleta, krundi omanikel jääb
seega võimalus ise valida, kas sidevarustus nähakse ette kaabliga või üle õhu.
14
Mäe kinnistu detailplaneering
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Maaüksuse olemasolev kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt, et oleks tagatud
kvaliteetne elukeskkond ning et looduskeskkonna muutmine oleks minimaalne. Rajatised
nagu biopuhasti või krundisisesed teed projekteerida võimalusel kohtadesse, kust ei ole vaja
puid raiuda.
Maanteelt tulenevate häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendamiseks võib
igakordne krundi omanik maantee ja hoonestusala vahelisele alale rajada lisahaljastust. Tee
omanik (Transpordiamet) ei ole kohustatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalik
uushaljastus lahendatakse edaspidiste projektidega.
Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde
kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle
lammutamisel.
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete
sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla
jäätmehoolduseeskirja.
Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Tori valla heakorra eeskirja. Piirdeaedade
kavandamisel järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi.
12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-,
soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ja vara.
Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust
elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkust.
15
Mäe kinnistu detailplaneering
Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna pole planeeritud tegevusi, mis võiksid põhjavee
kvaliteeti mõjutada. Reoveesüsteemide rajamine saab toimuda ainult läbi erialaste
teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee nõuetekohase käitlemise
ning põhjavee kaitse.
Piirkonna visuaalsele olukorrale erilist mõju ei avaldu, sest ligipääs planeeringualale
nähakse ette juba olemasoleva mahasõidu kaudu ja kinnistu on juba hoonestatud. Visuaalne
mõju võib avalduda naaberkinnistutele, aga arvestades, et ka planeeringueelselt on ala
hoonestatud, on tegemist vähe märgatava mõjuga. Lubatud on üks üksikelamu koos kuni
kahe abihoonega, mis oma mahu poolest sobituvad piirkonda ning ei mõju visuaalselt
võõrkehana.
Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel
ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste
lõpetamist. Kavandatav tegevus toimub elamukrundil, millele kehtiva üldplaneeringuga ei ole
teistsugust juhtotstarvet määratud, seega on tegevus kooskõlas piirkonna arengu
eesmärkidega.
13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui
hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega
(nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400
m², st et moodustataval krundil võib elamu ja kaks abihoonet kokku ehitada.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav elamu I kasutusviisiga hoone. Hoonete
minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele
määratud TP3.
14. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse elektrirajatistele kaitsevööndi ulatuses (Elektrilevi OÜ kasuks).
16
Mäe kinnistu detailplaneering
Kuna juurdepääs planeeringualale toimub üle naaberkinnistutel asuva tee, tuleb
olemasolevale teele ja lähialale (ca 6 m laiusele koridorile) seada servituut
planeeritud pos 1 ja pos 2 kasuks. Pos 2 krundi kasuks seatakse teeservituut ka pos
1 krundile jäävale lõigule (joonis 4).
Pos 1 krundi kasuks seatakse servituudid ühistele tehnorajatistele ja nende
kaitsevöönditele, mis jäävad pos 2 krundi ning naaberkinnistu Lüüsi piiridesse.
Joonisel 4 on kujutatud kõik vajalikud servituudid.
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale,
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab
sissemurdmiste riski;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.
16. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeritud ehitusõigus, hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on krundi omaniku
kohustus. Krundisiseste juurdepääsuteede, parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise
kohustus on samuti krundi valdajal.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
17
Mäe kinnistu detailplaneering
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile
Transpordiametilt. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi
planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik
peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või
ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti
tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva
heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tori vallale kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
18
Mäe kinnistu detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja
naaberkinnistute omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse number, tingimused või Kooskõlastaja/
ettevõtte seisukoht koostaja nimi
nimetus
19.09.2022 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 425490 Kardo Link
30.09.2022 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/22/15156-3 Marje-Ly Rebas
*Palume planeeringu elluviimisel arvestada
järgnevaga:
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud
ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Riigitee ristumiskoha ümberehituseks (kui selline
vajadus peaks planeeringu elluviimisel tekkima)
tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti
koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, millega
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis,
siis palume meid kaasata
projekteerimistingimuste menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja
andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole
selleks ajaks kehtestatud, siis palume taotleda
uued lähteseisukohad.
13.10.2022 Päästeamet Kooskõlastus nr 2856-2022-2 Margo Kubjas
*Täpsustus: välise kustutusvee tagamise
lahenduse nr 2 korral tuleb jõest kuivhüdrant
tuua päästeautode ümberpööramise platsini, sest
imivoolikuid on autol kuni 8 meetrit.
(planeeringusse lisatud)
05.12.2022 Keskkonnaamet Arvamus nr 6 2/22/19156 4. Helen Manguse
Juhtimisel pinnassuublasse toru otsast heitvett
üle 1 m³ ööpäevas tuleb taotleda veeluba,
vastavalt veeseaduse (VeeS) § 187 p le 4, § 188
lg 1 p le 6. Hajutatult võib pinnasesse juhtida
(välja ehitatud jaotustorustikuga imbsüsteemis)
kuni 5 m 3 ööpäevas.
Kinnistul asuva puurkaevu geoloogilise läbilõike
alusel on põhjavesi nõrgalt kaitstud (VeeS § 68
lg 2 p 2), seega on Keskkonnaministri
19
Mäe kinnistu detailplaneering
08.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee
puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -,
karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused 1 “ § 8 lg 1 p
ide 3 ja 4 alusel lubatud juhtida hajutatult
pinnasesse (välja ehitatud imbsüsteemi
jaotustorustikuga) kuni 5 m³ heitvett peale
mehaanilist puhastamist juhul kui puhastatakse
olmevett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit vett või
kuni 10 m³ heitvett peale reovee bioloogilist
puhastamist. (nõuded lisatud seletuskirja ptk
10.2)
20
Mäe kinnistu detailplaneering
C PLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:12 000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:4000
Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis
21
TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 13.01.2023 nr 6-2.1/163
Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 4.
jaanuari 2023 korraldusega nr 7 kehtestatud detailplaneeringust Oore külas Mäe
kinnistul.
Planeeringuala suurusega 7879 m² asub Pärnu jõe ja Tori-Rütavere tee vahelisel ala.
Kinnistu külgneb Lüüsi (80801:002:0261) ja Jõe (80801:002:0777) kinnistutega. Maa
sihtotstarve on elamumaa 100%.
Kinnistul asuvad elamu ja abihooned. Käesoleva planeeringuga jagatakse olemasoleva
elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks elamukrundiks, määratakse
ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääs ja haljastus.
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne
kõrgus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on
lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest. Krundile saab ehitada ühe (1)
põhihoone ja kuni kolm (3) abihoonet. Suurim lubatud ehitisealune pindala on 250
m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on põhihoonel 9 m, abihoonel 5 m ümbritsevast
maapinnast. Lubatud korruselisus põhihoonel 2, abihoonel 1, katusekalle 400 -500 ,
katusetüüp viilkatus või kelpkatus. Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib
vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse
pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned).
Mõlema planeeritud krundi veevarustus on ette nähtud olemasolevast puurkaevust.
Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud kahe krundi
peale üks ühine biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt puhastatud heitvesi
immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse. Planeeringu eesmärgid vastavad
piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muutmist.
Planeeritud ehitusõigus arvestab Oore küla talumaade miljööalal väljakujunenud
hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja
looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt olulist negatiivset mõju ei kaasne, kuna
planeeritav uus hoonestus jääb maanteest üsna kaugele ning muudatus on seega
vähemärgatav.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid
negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, piirinaabrid, puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]