dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine

Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2023
Viit
15-3/316-1
Registreeritud
13. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. veebruar 2023

Failid

  • 📎1_Mäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamine_.asice3878 KB
  • 📎Detailplaneeringu kehtestamise teade Mäe DP.asice28 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS KORRALDUS Sindi 4. jaanuar 2023 nr 7 Mäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mäe kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 30. juuni 2022 korraldusega nr 501. Planeeringuala suurusega 7879 m² asub Pärnu jõe ja Tori-Rütavere tee vahelisel ala. Kinnistu külgneb Lüüsi (80801:002:0261) ja Jõe (80801:002:0777) kinnistutega. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul asuvad elamu ja abihooned. Käesoleva planeeringuga jagatakse olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks elamukrundiks, määratakse ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääs ja haljastus. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest. Krundile saab ehitada ühe (1) põhihoone ja kuni kolm (3) abihoonet. Suurim lubatud ehitisealune pindala on 250 m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on põhihoonel 9 m, abihoonel 5 m ümbritsevast maapinnast. Lubatud korruselisus põhihoonel 2, abihoonel 1, katusekalle 400-500, katusetüüp viilkatus või kelpkatus. Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned). Mõlema planeeritud krundi veevarustus on ette nähtud olemasolevast puurkaevust. Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud kahe krundi peale üks ühine biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muutmist. Planeeritud ehitusõigus arvestab Oore küla talumaade miljööalal väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt olulist negatiivset mõju ei kaasne, kuna planeeritav uus hoonestus jääb maanteest üsna kaugele ning muudatus on seega vähemärgatav. 1 Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 1. novembri 2022 korraldusega nr 817. Planeeringu avalik väljapanek toimus 28.11-12.12.2022, mille käigus esitas Keskkonnaamet oma arvamuse ning planeeringut täiendati vastavalt. Planeeringulahendus on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on kaasatud piirinaabrid. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Kehtestada Tori vallas Oore külas Mäe kinnistu detailplaneering lisatud kujul ja mahus. 2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja veebilehel Ametlikud Teadaanded. 3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt) abivallavanem Siiri Jõerand vallavanema ülesannetes vallasekretär 2 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Oore Situatsiooniskeem MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022 Planeerija: Formaat: 1:12 000 A4 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 1 08.09.2022 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Oore MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022 Planeerija: Formaat: 1:4000 A3 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 2 19.09.2022 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Oore Olemasolev olukord MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022 Planeerija: Formaat: 1:500 A2 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 3 08.09.2022 Suurim Hoonete Krundi Hoonete Hoonete suurim Krundi pindala lubatud suurim suurim absoluut- nr sihtotstarve ehitisealune lubatud lubatud arv oone 27.9/ POS 1 oone/ one 9/ abihooned 23.9 (EP 100%) 3 abihoonet abihooned 5 oone 27/ POS 2 6555 abihooned 23 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Oore MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022 Planeerija: Formaat: 1:500 A2 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 4 19.09.2022 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Oore Illustreeriv joonis MAASTIKUARHITEKTUUR Tellija: Urve Kask Allkiri: DP-29/07-2022 Planeerija: Formaat: - A4 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 5 19.09.2022 Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-29/07-2022 Oore külas Mäe kinnistu detailplaneering Asukoht: Mäe kinnistu, Oore küla, Tori vald, Pärnu maakond Huvitatud isik: Urve Kask Planeerija: Triin Kask +372 55968821 [email protected] Tartu 2022 Mäe kinnistu detailplaneering SISUKORD A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3 2. Lähtedokumendid _______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs4 3.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele ___________________________________ 5 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. ________________________________ 7 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 8 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine _____________________________________ 10 6. Krundi ehitusõigus ______________________________________________________ 10 7. Krundi hoonestusala piiritlemine __________________________________________ 10 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________ 10 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ____________________________ 11 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 12 10.1 Tuletõrjeveevarustus _____________________________________________________ 12 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi __________________________________ 12 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 14 10.4 Soojavarustus ___________________________________________________________ 14 10.5 Sidevarustus ____________________________________________________________ 14 11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted _______________________________________ 15 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks _______________ 15 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 16 14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 16 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 17 16. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 17 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 19 C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 21 2 Mäe kinnistu detailplaneering A SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori vallavalitsuse 30. juuni 2022 korraldus nr 501 „Mäe kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on Mäe kinnistu (80801:002:0719) jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks, määrata hoonestusala ja ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu. Tori valla kehtiva üldplaneeringu järgi asub Mäe kinnistu miljööväärtuslikul hoonestusalal VM14 (Oore küla talumaad), kus uute elamumaade arendamisel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate ehitiste rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata miljöösobivusele ja restaureerimise/ehitamise kvaliteedile. Detailplaneering ei muuda Tori valla kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneeringu jooniste koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Geodeesia Partner OÜ (Litsentsid: EEG000490; Reg.nr: 14868802), töö nr: 1049-22 (23.08.2022). 2. Lähtedokumendid  Tori valla üldplaneering (kehtestatud 29.12.2009 Tori Vallavolikogu määrusega nr 22);  Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);  Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);  Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);  Muud standardid, määrused ja seadused. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid, 17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt. 3 Mäe kinnistu detailplaneering 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs Planeeringuala jääb riigitee 19285 Tori-Rütavere tee ja Pärnu jõe vahelisele alale. Kontaktvööndi maanteeäärsete kinnistute struktuur on üsna korrapäratu. Kinnistud on valdavalt suured 3-6 ha suurused maaüksused, mis ulatuvad maanteest kuni jõeni välja. Esineb ka väiksemaid alla 1 ha suuruseid elamukrunte (vt joonised 1 ja 2). Piirkonna maaüksused on valdavalt hoonestatud ning sihtotstarbelt maatulundusmaad. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeringuala piirinaabrite info on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet) Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus Lüüsi (80801:002:0261) maatulundusmaa 100% 7.38 ha Jõe (80801:002:0777) maatulundusmaa 100% 16418 m² Pärnu jõgi V3 veekogude maa 100% 109.01 ha (80901:001:0397) Planeeringuala lähiümbruses olulisemaid uusi maakasutuse juhtfunktsioone määratud ei ole, aga ala jääb miljööväärtuslikule alale (VM14 „Oore küla talumaad“) ning vahetult jõe ääres, kuni kalda piiranguvööndi piirini ehk 100 m kaldast on rohevõrgustiku koridor (K9). Olulisemad sotsiaalobjektid nagu näiteks kool, lasteaed, rahvamaja, sotsiaalmaja, kirik, mitmed ettevõtted ja poed paiknevad planeeringualast kirde suunas möödetuna mööda teed ca 3 km kaugusel Tori alevikus. Lähimad ühistranspordipeatusused jäävad Tori-Rütavere tee äärde: „Oore“ jääb planeeringualast edela suunda ca 2 km kaugusele ning „Kõveroja“ jääb kirde suunda ca 300 m kaugusele (joonis 2). Muust liiklusest eraldatud kergliiklusteede lahendus lähipiirkonnas käesoleval hetkel puudub. Juurdepääs Mäe kinnistule on olemas. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad kehtestatud ning koostamisel olevad planeeringud millega arvestada. Kontaktvööndis ning miljööväärtuslikult alal on elamute arhitektuur üldiselt lihtne/traditsiooniline: ca 45 Cº kaldega viilkatusega väikesed kuni kahekorruselised hooned, mille välisfassadis on kivi (nii tellis kui maakivi) või puit (nii laudis kui palk). Katuseharjasuuna määramisl on erinevatel kinnistutel järgitud erinevaid põhimõtteid: mõned järgivad teega paralleelset paigutust, mõned jõega paralleelset paigutust, ning osadel 4 Mäe kinnistu detailplaneering kinnistutel on hoonestus paigutatud vastavalt ilmakaartele. Erinevate kinnistute hoonestus teekatte servast varieerub 20 m- 200 m (vt joonis 2), kõige tüüpilisem antud piirkonnas on paiknemine ca 70 m kaugusel. Elamute ümbruses esineb kõrghaljastust ning privaatsuse eesmärgil kasutatakse kohati kõrgeid hekke. Hoonestatud katastriüksustel paiknevad piirdeaiad vahetult õuealade ümber või mõnel juhul puuduvad. Oore küla talumaade põllumaad on valdavalt kasutusel teravilja või heina kasvatamise eesmärgil. Planeeringualale ega lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitselisi objekte, kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte ega natura 2000 alasid. Looduskaitselised piirangud kaasnevad Pärnu jõe ääres paiknemise tõttu (täpsustatud ptk 4). 3.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele Üldplaneering. Planeeritaval alal kehtib Tori valla üldplaneering. Üldplaneering määrab planeeritava maa-ala juhtotstarbeks olemasolev elamumaa (skeem 1). Planeeringuala jääb miljööväärtuslikule alale VM14 (Oore küla talumaad), kus uute elamumaade arendamisel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate ehitiste rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata miljöösobivusele ja restaureerimise/ehitamise kvaliteedile. Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist (planeeringuala on märgitud musta joonega; kollane värvus tähistab olemasolevat elamumaad, pruun ruudutus tähistab miljööväärtuslikku ala mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja tumeroheline täpiline ala tähistab 5 Mäe kinnistu detailplaneering rohevõrgustiku koridori (Allikas: Tori valla veeebileht) Planeeritav katastriüksus jääb üldplaneeringujärgselt osaliselt rohevõrgustiku alale, aga kuna tegemist on elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega, mis on juba hoonestatud ning mille maastik on juba inimtegevusest mõjutatud, ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel täiendavat negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. Uushoonestus planeeritakse rohevõrgustiku alalst välja. Eelnevast tulenevalt ei toimu üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes ei muudeta käesoleva detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel asjakohased ja arvesse võetavad üldplaneeringust tulenevad asutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku aladel, et oleks tagatud rohelise võrgustiku säilimine ja toimimine:  Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.  Rohelise võrgustiku aladel tuleb suunata inimeste liikumist ning loodust säilitav liikluskorraldus (piirata suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandamine, paigaldada käimlad, valmistada ette kohad telkimiseks jms.)  Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90%.  Looduslike ja poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik säilitada/taastada traditsiooniline majandustegevus – karjatamine ja niitmine.  Rohevõrgustiku alal paigutada aiad vahetult ümber õuemaa, maaüksusi võib vajadusel (nt loomapidamine) piirata piirdega, mis võimaldab väiksematel loomadel vabalt liikuda.  Säilitada tuleb rohevõrgustiku suuremate osade (tuumalade) terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Vältida tuleb rohelise võrgustiku koridoride läbi lõikamist  Rohekoridoride alale ehitades peab jääma vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba katkematuks.  Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. 6 Mäe kinnistu detailplaneering  Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud (v.amaaparandussüsteemi ja elektripaigaldise hooldamise korral), raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures tuleb seada tingimusedrohevõrgustiku toimimiseks, vajadusel viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Metsaseaduse § 32 lõige 2 punkt 3 kohaselt teostatakse raadamist kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitse-eeskirja või kaitsekorralduskava alusel  Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda hooldus- ja valikraie printsiibist.  Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõuna- kallaste veekaitsevööndis. Maakonnaplaneering. Planeeringualal kehtib 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeering. Maakonnaplaneeringuga seatud tingimused maastikuliste väärtuste tagamiseks, mida tuleb käesolevas detailplaneeringus arvesse võtta:  miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide kaitse- ja kasutustingimuste määramisel pöörata tähelepanu hoonestuse väärtusele, millised miljööalal paiknevatest ehitistest on väärtuslikud säilitatavad ehitised, millised mitte;  Rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus  asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala; Eeltoodust tulenevalt vastab Mäe kinnistu detailplaneering üldplaneeringule ning planeeringu koostamisel järgitakse kehtiva maakonnaplaneeringu suuniseid maastikuliste väärtuste säilimise tagamiseks. 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. Käesoleva planeeringu eesmärk on olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine kaheks elamukrundiks, ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude, juurdepääsu ja haljastuse lahendamine. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei 7 Mäe kinnistu detailplaneering toimu üldplaneeringu muutmist. Planeeritud ehitusõigus arvestab Oore küla talumaade miljööalal väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt olulist negatiivset mõju ei kaasne, kuna planeeritav uus hoonestus jääb maanteest üsna kaugele ning muudatus on seega vähemärgatav. Arvestades, et juurdepääs tagatakse olemasoleva mahasõidu kaudu, ei kaasne täiendava mahasõidu rajamise/algse mahasõidu rekonstrueerimise vajadust ning riigiteel liiklejatele tee-ehituse käigus tekkivad häiringud on minimaalsed. Nähtavuskolmnurgast eemaldatakse võimalikud nähtavust piiravad objektid, seega ei kaasne negatiivset mõju liiklusohutusele. Planeeritud uus krunt (Pos 1) jääb jõe piiranguvööndist välja, seega jääb olulisem ehitustegevus välja ka rohevõrgustiku koridorist. Rohevõrgustikule võib vähest mõju avaldada biopuhasti ja immutusala välja ehitamine või võimalik hoonestuse rekonstrueerimine/juurdeehitus krundil pos 2. Samas on pos 2 hoonestusala määratud juba väljakujunenud ja aiaga piiratud õuealale, seega ei ole negatiivsed mõjud eeldatavasti olulise tähtsusega. Vesi ja kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt, kahe krundi peale on planeeritud uus biopuhasti ning puurkaev on juba olemas. On arvestatud, et puurkaevu ja puhasti vahele jääb võimalikult suur vahemaa ning põhjavesi ei saa reostatud. Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui suvekodu rajamise puhul, sest planeeritud krunt paikneb looduskaunis kohas jõe läheduses. Ala on määratud miljööväärtuslikuks alaks, mis kinnitab, et tegemist on ka väärtusliku elukeskkonnaga. Samas on planeeringuala püsikattega riigimaantee lähedal ning paikneb Tori alevikust vaid 3 km kaugusel, mis loob hea ühenduse sotsiaalse taristuga. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on positiivne mõju majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks. 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala suurusega 7879 m² asub Pärnu jõe ja Tori-Rütavere tee vahelisel alal. Kinnistu külgneb Lüüsi (80801:002:0261) ja Jõe (80801:002:0777) kinnistutega. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul asuvad elamu ja abihooned. Käesoleval ajal puudub kehtiv katastriüksust hõlmav detailplaneering. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra 8 Mäe kinnistu detailplaneering joonisel (joonis 3). Planeeritav katastriüksus on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul 4 hoonet:  üksikelamu (103023472), esmane kasutuselevõtu aasta 1931, 1 korrus, ehitisealune pind 59 m², välisviimistuleks puit, katusekate eterniit;  kuur (103023474), 1 korrus, ehitisealune pind 21 m², välisviimistluseks puit, katusekate eterniit;  kuur (103028095), 1 korrus, ehitisealune pind 16 m², välisviimistluseks puit, katusekatteks eterniit;  saun-laut (103023473), 1 korrus, ehitisealune pind 54 m², esmane kasutuselevõtu aasta 1987, välisviimistluseks väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms), katusekatteks eterniit. Juurdepääs planeeringualale 19285 Tori-Rütavere teelt on olemas ning selle ümberehitamise vajadus puudub. Ristumiskoht ja juurdepääsutee jäävad Jõe ning Lüüsi kinnistute piirile (joonis 2). Kinnistu suurus on 7879 m², mis jaotub kõlvikuliselt järgmiselt: haritav maa 1823 m², looduslik rohumaa 3704 m², õuemaa 2195 m², muu maa 157 m². Planeeringuala reljeef langeb planeeritava ala lõuna ehk jõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 8,6-19,24 m. Kinnistu kagupooslet nurka jõe ääres läbib kraav (ETAK ID 2959663). Planeeringuala hoonestuse ümbruses, jõe ääres ning juurdepääsutee servas esineb kõrghaljastust ja põõsaid. Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused ja kitsendusi põhjustavad objektid (Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart):  Planeeringuala põhjapoolses osas on Elektriõhuliin alla 1 kV, tunnus M21934270, omanik Elektrilevi OÜ. Liiniga kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge;  Puurkaev, tunnus PRK0050408, objekti nimi Mäe. Kaasneb puurkaevu hooldusala 10 m;  Seoses kinnistu paiknemisega Pärnu jõe (id 6684913) ääres, kaasnevad kinnistule järgminsed kitsendused ja vööndid: Pärnu jõgi on ühtlasi ka Pärnu jõe hoiuala (id 6032567), veekogu kallasrada jõe veepiirist 4 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m, ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna või kalda piiranguvöönd 100 m. 9 Mäe kinnistu detailplaneering 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga nähakse ette elamumaa sihtotstarbega Mäe katastriüksuse jagamine kaheks üksikelamumaa otstarbega krundiks (joonis 4), 6. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest. Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt Ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned). Lubatud krundi kasutamise otstarve on üksikelamu maa. Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13. 7. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja piirkonna eripäradest. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel 4. Hoonete lõplikud asukohad ja mahud määratakse projekteerimise staadiumis. 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest ja üldplaneeringust. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga). Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. 10 Mäe kinnistu detailplaneering Hooned tuleb projekteerimise käigus mahult ja proportsioonidelt maastikku sobitada, rikkumata traditsioonilist külamiljööd ja –arhitektuuri. Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke viimistlusmaterjale. Keelatud on imiteerivad materjalid. Lubatud olulisemad arhitektuurinõuded (korruselisus, katusekalle, katusetüüp, katusekatte materjalid- ja värvid, välisviimistluse materjalid) on esitatud joonisel 4 tabelina. Kuna miljööväärtulikul alal on enamjaolt välisviimistluses kasutatud puitlaudist, peab ka uute hoonete välisviimistluses olema vähemalt 50% mahus puit. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga. Nõuded piirdeaedadele:  piirde rajamine pole kohustuslik;  piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu;  piirete maksimaalne kõrgus kuni 1,6 m;  piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;  piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine: jõe poolt olemasoleva õuemaa kõlviku piiril, ühisest teest vähemalt 2 m kaugusel, teistel külgedel krundi piiril. Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse ehitusprojektiga eraldi. 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavatele elamukruntidele on olemas Jõe-Mäe tee kaudu. Olemasolev ristumiskoht ei vaja rekonstrueerimist. Tee peab vastavalt 01.03.2021 jõustunud siseministri määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ tagama ligipääsu päästeameti tehnikale (kandevõime 26 000 kg). Joonisel 4 on näidatud teede olemasolevad lahendused. Krundisisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes hoonestuse lõplikust paiknemisest. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016. Riigiteel parkimine, sh manööverdamine on keelatud. Planeeritud parkimiskohtade arv vastavalt standardile: elamukrundil 3 parkimiskohta. 11 Mäe kinnistu detailplaneering 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeringuala olemasoleval hoonestusel (krundil pos 1) on olemas liitumine elektriga ning veevarustuseks on rajatud puurkaev, mis hetkel pole hoonetegsa ühendatud (joonis 3). Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 10.1 Tuletõrjeveevarustus Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel siseministri 01.03.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on kuni 400 m, aga mitte vähem kui 30 m. Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses olemasolevat toimivat tuletõrjeveevõtukohta, seega tuleb rajada uus tuletõrjeveevõtukoht. Antud detailplaneeringuga planeeritud hoonestusele võib tuletõrjevee lahenduse tagada kolmel viisil: 1. Uue tuletõrjemahuti või tehisveekogu rajamine planeeritava kinnistu piires. Kasutatava kustutusvee kogus peab olema vähemalt 30 m³. (Illustreeriv asukoht näidatud põhijoonisel (joonis 4). 2. Tagada juurdepääs jõele, jõest min 100 kaugusele. Selleks ehitada välja nõuetekohane sõidutee (3,5 m lai, kandevõime 26 tonni, lõpus 12x12 m ümberkeeramiskoht) ning ümberkeeramiskohast max 8 m kaugusele tuleb rajada kuiv hüdrant toitega jõest. 3. Juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid, ei pea üksikelamule välist veevõtukohta rajama. 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi Ala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud kahe krundi peale üks ühine biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse. Ärajuhitava reovee hulk jääb alla 5 m³/ööp. Põhijoonisel on näidatud biopuhasti võimalik asukoht arvestusega, 12 Mäe kinnistu detailplaneering et puhasti kuja on 5 m ja et heitvesi immutatakse planeeritud puurkaevust (ja olemasolevatest kaevudest) 60 m kaugusele. Lubatud on kaks varianti: heitvee suunamine olemasolevasse kraavi või heitvee immutamine imbväljakul (joonisel 4 illustreeritud suunamine kraavi). Biopuhasti lõplik asukoht määratakse edaspidise projekteerimise käigus (põhijoonisel näidatud biopuhasti ja immutusala asukohad illustreerivad rajatiste põhimõttelist ruumivajadust ja keelualasid puurkaevu suhtes). Biopuhastile ja kanalisatsioonitrassidele seatakse servituut pos 1 krundi kasuks. Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee koormusest, asukohast, ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb süsteemide vastava erialaspetsialistist projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja analüüsida, kas on võimalik antud piirkonnas biopuhasti rajada. Arvestada, et juhtimisel pinnassuublasse toru otsast heitvett üle 1 m³ ööpäevas, tuleb taotleda veeluba vastavalt veeseaduse (VeeS) § 187 p-le 4, § 188 lg 1 p-le 6. Hajutatult võib pinnasesse juhtida (välja ehitatud jaotustorustikuga imbsüsteemis) kuni 5 m³ ööpäevas. Kinnistul asuva puurkaevu geoloogilise läbilõike alusel on põhjavesi nõrgalt kaitstud (VeeS § 68 lg 2 p 2), seega on Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1 “ § 8 lg 1 p-ide 3 ja 4 alusel lubatud juhtida hajutatult pinnasesse (välja ehitatud imbsüsteemi jaotustorustikuga) kuni 5 m³ heitvett peale mehaanilist puhastamist juhul kui puhastatakse olmevett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit vett või kuni 10 m³ heitvett peale reovee bioloogilist puhastamist. Juhul kui selgub, et antud lahendusi pole võimalik teostadak, tuleb reovee kogumine lahendada kogumismahutitega. Mõlema planeeritud krundi veevarustus on ette nähtud olemasolevast puurkaevust (joonis 4). Pos 1 krundi kasuks seatakse puurkaevule ja veetrassile servituut. Vältimaks puurkaevu ohustamist pindmise reostuse poolt, peab võimalike reostusallikate (immutusala, käimlad, prügikastid jne) asukoht puurkaevu suhtes olema võimalusel põhjaveevoolu suunas allavoolu ja neist võimalikult kaugel (heitvee immutamine mitte vähem kui 60 m, prügikastid, hoonesisesed WC-d jne mitte vähem kui 10 m). Planeeritud on ühepereelamu, valdavalt peaks üks leibkond saama hakkama veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas. Tegemist on piisavalt suurte kruntidega, kus võimalikud liigveed juhitakse maapinna planeerimisvõtteid kasutades hoonestusest kaugemale haljasalale või olemasolevatesse kraavidesse. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Maapinda võib muuta määral, mis on vajalik reovee isevoolse liikumise tagamiseks. Sademevee pinnasesse juhtimine puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal (10 m raadiuses) on keelatud. 13 Mäe kinnistu detailplaneering 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 425490. Uutele objektidele nähakse ette toide olemasoleva alajaama Valdo(Pärnu M) õhuliini fiidri F2 baasil. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistutel asuvatele mastidele liitumiskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Mäe kinnistu olemasolev liitumispunkt asub Valdo(Pärnu M) alajaama fiidri F2 õhuliini mastis nr 2 "Sisestuskaabli ühendusel ÕL mastis". Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaabliterajamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole ja esitada moodustatud kinnistute aadressid. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud vahetult hoonete katuse tasapinnale või maapinnale naaberkinnistute ja omavalitsuse kirjaliku loa alusel. 10.4 Soojavarustus Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine kooskõlastatult naaberkruntidega. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud hoone katusele. 10.5 Sidevarustus Käesolevas detailplaneeringus uute kruntide sidevarustust ei käsitleta, krundi omanikel jääb seega võimalus ise valida, kas sidevarustus nähakse ette kaabliga või üle õhu. 14 Mäe kinnistu detailplaneering 11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Maaüksuse olemasolev kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt, et oleks tagatud kvaliteetne elukeskkond ning et looduskeskkonna muutmine oleks minimaalne. Rajatised nagu biopuhasti või krundisisesed teed projekteerida võimalusel kohtadesse, kust ei ole vaja puid raiuda. Maanteelt tulenevate häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendamiseks võib igakordne krundi omanik maantee ja hoonestusala vahelisele alale rajada lisahaljastust. Tee omanik (Transpordiamet) ei ole kohustatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalik uushaljastus lahendatakse edaspidiste projektidega. Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla jäätmehoolduseeskirja. Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Tori valla heakorra eeskirja. Piirdeaedade kavandamisel järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi. 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. 15 Mäe kinnistu detailplaneering Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna pole planeeritud tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti mõjutada. Reoveesüsteemide rajamine saab toimuda ainult läbi erialaste teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee nõuetekohase käitlemise ning põhjavee kaitse. Piirkonna visuaalsele olukorrale erilist mõju ei avaldu, sest ligipääs planeeringualale nähakse ette juba olemasoleva mahasõidu kaudu ja kinnistu on juba hoonestatud. Visuaalne mõju võib avalduda naaberkinnistutele, aga arvestades, et ka planeeringueelselt on ala hoonestatud, on tegemist vähe märgatava mõjuga. Lubatud on üks üksikelamu koos kuni kahe abihoonega, mis oma mahu poolest sobituvad piirkonda ning ei mõju visuaalselt võõrkehana. Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste lõpetamist. Kavandatav tegevus toimub elamukrundil, millele kehtiva üldplaneeringuga ei ole teistsugust juhtotstarvet määratud, seega on tegevus kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega. 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega (nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400 m², st et moodustataval krundil võib elamu ja kaks abihoonet kokku ehitada. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav elamu I kasutusviisiga hoone. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele määratud TP3. 14. Servituutide vajaduse määramine  Servituudid seatakse elektrirajatistele kaitsevööndi ulatuses (Elektrilevi OÜ kasuks). 16 Mäe kinnistu detailplaneering  Kuna juurdepääs planeeringualale toimub üle naaberkinnistutel asuva tee, tuleb olemasolevale teele ja lähialale (ca 6 m laiusele koridorile) seada servituut planeeritud pos 1 ja pos 2 kasuks. Pos 2 krundi kasuks seatakse teeservituut ka pos 1 krundile jäävale lõigule (joonis 4).  Pos 1 krundi kasuks seatakse servituudid ühistele tehnorajatistele ja nende kaitsevöönditele, mis jäävad pos 2 krundi ning naaberkinnistu Lüüsi piiridesse. Joonisel 4 on kujutatud kõik vajalikud servituudid. 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.” EVS 809-1:2002. Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:  üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);  eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;  ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;  tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve. 16. Planeeringu elluviimise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Planeeritud ehitusõigus, hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on krundi omaniku kohustus. Krundisiseste juurdepääsuteede, parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on samuti krundi valdajal. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või 17 Mäe kinnistu detailplaneering ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tori vallale kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. 18 Mäe kinnistu detailplaneering B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja naaberkinnistute omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2. Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse number, tingimused või Kooskõlastaja/ ettevõtte seisukoht koostaja nimi nimetus 19.09.2022 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 425490 Kardo Link 30.09.2022 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/22/15156-3 Marje-Ly Rebas *Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga: 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha ümberehituseks (kui selline vajadus peaks planeeringu elluviimisel tekkima) tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, millega kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata projekteerimistingimuste menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume taotleda uued lähteseisukohad. 13.10.2022 Päästeamet Kooskõlastus nr 2856-2022-2 Margo Kubjas *Täpsustus: välise kustutusvee tagamise lahenduse nr 2 korral tuleb jõest kuivhüdrant tuua päästeautode ümberpööramise platsini, sest imivoolikuid on autol kuni 8 meetrit. (planeeringusse lisatud) 05.12.2022 Keskkonnaamet Arvamus nr 6 2/22/19156 4. Helen Manguse Juhtimisel pinnassuublasse toru otsast heitvett üle 1 m³ ööpäevas tuleb taotleda veeluba, vastavalt veeseaduse (VeeS) § 187 p le 4, § 188 lg 1 p le 6. Hajutatult võib pinnasesse juhtida (välja ehitatud jaotustorustikuga imbsüsteemis) kuni 5 m 3 ööpäevas. Kinnistul asuva puurkaevu geoloogilise läbilõike alusel on põhjavesi nõrgalt kaitstud (VeeS § 68 lg 2 p 2), seega on Keskkonnaministri 19 Mäe kinnistu detailplaneering 08.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1 “ § 8 lg 1 p ide 3 ja 4 alusel lubatud juhtida hajutatult pinnasesse (välja ehitatud imbsüsteemi jaotustorustikuga) kuni 5 m³ heitvett peale mehaanilist puhastamist juhul kui puhastatakse olmevett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit vett või kuni 10 m³ heitvett peale reovee bioloogilist puhastamist. (nõuded lisatud seletuskirja ptk 10.2) 20 Mäe kinnistu detailplaneering C PLANEERINGU JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:12 000 Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:4000 Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 4. Põhijoonis M 1:500 Joonis 5. Illustreeriv joonis 21 TORI VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 13.01.2023 nr 6-2.1/163 Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 4. jaanuari 2023 korraldusega nr 7 kehtestatud detailplaneeringust Oore külas Mäe kinnistul. Planeeringuala suurusega 7879 m² asub Pärnu jõe ja Tori-Rütavere tee vahelisel ala. Kinnistu külgneb Lüüsi (80801:002:0261) ja Jõe (80801:002:0777) kinnistutega. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul asuvad elamu ja abihooned. Käesoleva planeeringuga jagatakse olemasoleva elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks elamukrundiks, määratakse ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääs ja haljastus. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest. Krundile saab ehitada ühe (1) põhihoone ja kuni kolm (3) abihoonet. Suurim lubatud ehitisealune pindala on 250 m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on põhihoonel 9 m, abihoonel 5 m ümbritsevast maapinnast. Lubatud korruselisus põhihoonel 2, abihoonel 1, katusekalle 400 -500 , katusetüüp viilkatus või kelpkatus. Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned). Mõlema planeeritud krundi veevarustus on ette nähtud olemasolevast puurkaevust. Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud kahe krundi peale üks ühine biopuhasti, mis tähendab, et bioloogiliselt puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse või juhitakse veekogusse. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muutmist. Planeeritud ehitusõigus arvestab Oore küla talumaade miljööalal väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise põhimõttest. Visuaalselt olulist negatiivset mõju ei kaasne, kuna planeeritav uus hoonestus jääb maanteest üsna kaugele ning muudatus on seega vähemärgatav. Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, piirinaabrid, puudutatud isikud Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →