dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2023
Viit
15-3/9891-2
Registreeritud
13. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus, Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39891-2 13.01.2023 Väljaminev kiri.asice433 KB

Sisu (failidest)

Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus Teie 15.12.2022 nr 8-4.1/520 [email protected] Meie 13.01.2023 nr 15-3/9891-2 Arvamus Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringu kohta Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 15.12.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 ja § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 21.04.2022 kirjas nr 6-2/22/5518 2. Planeeringuala on 9,39 ha suurusega maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avaliku kasutusega Liivalauka erateelt (1750063). Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala 8 m kõrguse elamu ja nelja 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 500 m2. Vanamõisa lahe hoiualal (edaspidi hoiuala) paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Planeeringuala piirneb Läänemerega. Detailplaneeringus on käsitletud kallasrajale juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 35. Maaeluministeerium on nõustunud detailplaneeringu põhimõtetega 21.04.2022 kirjas nr 4.1-5/794-1. Planeeringuala paikneb tervikuna maaparandussüsteemi ehitisel (7032320000010/001). Ala on liigniiske ja selleks, et kraavid toimiksid, tuleb kuivendussüsteemi hooldada, säilitada ja täiendada ning tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus. Põllumajandus- ja Toiduameti on 03.2022 kirjas nr 6.2- 6/3199-1 esitanud nõuded ehitiste kavandamiseks maaparandussüsteemi ehitisele. Planeeringuala asub osaliselt hoiualal, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa linnu- ja loodusalana. Alal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus. Hoiualale jäävas osas on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Keskkonnaamet on teinud oma ettepanekuid planeerimislahenduse täiendamiseks ja korrigeerimiseks 12.10.2022 kirjas nr 6 2/22/10882 3. Üldplaneeringuga on vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt kaitsehaljastuse- ja sadamamaa, osaliselt puhke- ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 virgestusmaa ning pere- ja ridaelamumaa juhtotstarvetega maa-alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata planeeringualal Liivalauka teest mere poole jääva osa maakasutuse juhtotstarbeks looduslik haljasmaa ja teisele poole teed jääva osa juhtotstarbeks elamumaa. PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ). Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:  Seletuskirja kohaselt käsitleb detailplaneering planeeringualana Raima kinnistut ja vajalikus ulatuses selle lähiala, kuid määratletud ei ole, millises ulatuses lähiala detailplaneering käsitleb. Palume detailplaneeringus planeeringuala, sh lähiala üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt määratleda.  Seletuskirjas on elamutele ja abihoonetele määratud erinevad ehituslikud tingimused, ruumilisel illustratsioonil on elamu ja abihooned erineva värvi ja suurusega kuid põhijoonisel elamu ja abihooned eristatavad ei ole. Palume ka põhijoonisel elamud ja abihooned erinevalt märgistada või kujutada.  Põhijoonisel ei ole leitav krunt 1, palume see tähistada. Samuti palume lisada põhijoonisele Vanamõisa lahe hoiuala piir.  Juhime tähelepanu, et moodustatud krunte on detailplaneeringus järjepidevalt nimetatud maaüksusteks, maaüksuseks on nimetatud ka Raima katastriüksust. Maakatastriseaduse § 2 kohaselt on maaüksus (maatükk) maa või vee-ala piiritletud osa. Detailplaneeringu üheks ülesandeks tulenevalt PlanS § 126 lõikest 1 on planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8). Krunt on ka detailplaneeringus määratud maa-ala, millele ehitusõigust määratud ei ole (ehk ehitusõiguseks on määratud 0), näiteks käesolevas detailplaneeringus krunt 1. Detailplaneeringus määratud krunt on PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse moodustamise alus. Katastriüksus on maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse kantud ja seal registreeritud. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, sh maaüksus (maatükk), katastriüksus, hoonestusõigus, korteriomand (kinnistusraamatuseadus § 51). Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus mõistes korrektselt lähtudes eeltoodud selgitustest. 2  Seletuskirjas lk 4 on märgitud detailplaneeringu koostamise eesmärgina üldplaneeringujärgse sihtotstarbe muutmine. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve (PlanS § 6) ja käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek selle muutmiseks. Lisame täiendavalt, et üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi kasutamise sihtotstarbe määramine, mis näitab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.  Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead. PanS § 131 lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel