Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus Teie 15.12.2022 nr 8-4.1/520
[email protected] Meie 13.01.2023 nr 15-3/9891-2
Arvamus Hindu küla Raima
kinnistu detailplaneeringu kohta
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 15.12.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 ja § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks
30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva
Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt
oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 21.04.2022
kirjas nr 6-2/22/5518 2.
Planeeringuala on 9,39 ha suurusega maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Raima
kinnistu (17501:003:0690), kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa.
Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avaliku kasutusega
Liivalauka erateelt (1750063).
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele
elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala 8 m kõrguse elamu
ja nelja 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 500 m2. Vanamõisa lahe
hoiualal (edaspidi hoiuala) paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata.
Planeeringuala piirneb Läänemerega. Detailplaneeringus on käsitletud kallasrajale
juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa
keskmise boniteediga 31 ja 35. Maaeluministeerium on nõustunud detailplaneeringu
põhimõtetega 21.04.2022 kirjas nr 4.1-5/794-1. Planeeringuala paikneb tervikuna
maaparandussüsteemi ehitisel (7032320000010/001). Ala on liigniiske ja selleks, et kraavid
toimiksid, tuleb kuivendussüsteemi hooldada, säilitada ja täiendada ning tagada kraavide
toimimise ja hooldamise võimalus. Põllumajandus- ja Toiduameti on 03.2022 kirjas nr 6.2-
6/3199-1 esitanud nõuded ehitiste kavandamiseks maaparandussüsteemi ehitisele.
Planeeringuala asub osaliselt hoiualal, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa
linnu- ja loodusalana. Alal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus.
Hoiualale jäävas osas on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Keskkonnaamet on
teinud oma ettepanekuid planeerimislahenduse täiendamiseks ja korrigeerimiseks 12.10.2022
kirjas nr 6 2/22/10882 3.
Üldplaneeringuga on vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala osaliselt kaitsehaljastuse- ja sadamamaa, osaliselt puhke- ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
virgestusmaa ning pere- ja ridaelamumaa juhtotstarvetega maa-alal. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek määrata planeeringualal Liivalauka teest mere poole jääva osa maakasutuse
juhtotstarbeks looduslik haljasmaa ja teisele poole teed jääva osa juhtotstarbeks elamumaa.
PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus,
millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS §
126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine
detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering
planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle
mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks
valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Riigihalduse ministri
17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt
mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku
omavalitsuse õigusaktidest.
Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute
nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ).
Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks
palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:
Seletuskirja kohaselt käsitleb detailplaneering planeeringualana Raima kinnistut ja
vajalikus ulatuses selle lähiala, kuid määratletud ei ole, millises ulatuses lähiala
detailplaneering käsitleb. Palume detailplaneeringus planeeringuala, sh lähiala üheselt
mõistetavalt ja arusaadavalt määratleda.
Seletuskirjas on elamutele ja abihoonetele määratud erinevad ehituslikud tingimused,
ruumilisel illustratsioonil on elamu ja abihooned erineva värvi ja suurusega kuid
põhijoonisel elamu ja abihooned eristatavad ei ole. Palume ka põhijoonisel elamud ja
abihooned erinevalt märgistada või kujutada.
Põhijoonisel ei ole leitav krunt 1, palume see tähistada. Samuti palume lisada
põhijoonisele Vanamõisa lahe hoiuala piir.
Juhime tähelepanu, et moodustatud krunte on detailplaneeringus järjepidevalt
nimetatud maaüksusteks, maaüksuseks on nimetatud ka Raima katastriüksust.
Maakatastriseaduse § 2 kohaselt on maaüksus (maatükk) maa või vee-ala piiritletud
osa. Detailplaneeringu üheks ülesandeks tulenevalt PlanS § 126 lõikest 1 on
planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Krunt on
detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8).
Krunt on ka detailplaneeringus määratud maa-ala, millele ehitusõigust määratud ei ole
(ehk ehitusõiguseks on määratud 0), näiteks käesolevas detailplaneeringus krunt 1.
Detailplaneeringus määratud krunt on PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse
moodustamise alus. Katastriüksus on maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse
kantud ja seal registreeritud. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena
kantud kinnisasi, sh maaüksus (maatükk), katastriüksus, hoonestusõigus,
korteriomand (kinnistusraamatuseadus § 51).
Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus mõistes korrektselt lähtudes
eeltoodud selgitustest.
2
Seletuskirjas lk 4 on märgitud detailplaneeringu koostamise eesmärgina
üldplaneeringujärgse sihtotstarbe muutmine. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga
määratakse maakasutuse juhtotstarve (PlanS § 6) ja käesoleva detailplaneeringuga on
tehtud ettepanek selle muutmiseks.
Lisame täiendavalt, et üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi
kasutamise sihtotstarbe määramine, mis näitab, millisel otstarbel võib krunti pärast
planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab
kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.
Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.
PanS § 131 lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja
ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu
koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama
paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste
väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos
olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4
kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad teavet planeeringu algatamise taotluse
ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130
või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja
avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3