Riigihangete vaidlustuskomisjon
Endla 13, 10122 Tallinn
[email protected]
13.01.2023
VAIDLUSTUS
hankija otsustele riigihankes nr 254977
Vaidlustaja: Top Marine Infra OÜ
Registrikood: 14645953
Tule 33, Saue, 76505 Harju Maakond
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv
Advokaadibüroo RASK
Rotermanni 8, 10111 Tallinn
tel: 618 0820, faks: 618 0821
e-post:
[email protected]
Hankija: Sihtasutus Luunja Jõesadam
Registrikood: 90012550
Jõesadama tn 19, Luunja alevik, 62222, Tartu maakond
Hankija kontaktisik Eddy Märtin, e-post:
[email protected]
Vaidlustaja taotlused:
1. RHS § 185 lg 2 p 4 alusel tunnistada kehtetuks Sihtasutus Luunja Jõesadam 05.01.2023 otsus osas,
millega kvalifitseeriti riigihankes nr 254977 „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ Vibur OÜ;
2. RHS § 185 lg 2 p 5 alusel tunnistada kehtetuks Sihtasutus Luunja Jõesadam 05.01.2023 otsus osas,
millega tunnistati riigihankes nr 254977 „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ vastavaks Vibur
OÜ ning;
3. RHS § 185 lg 2 p 7 alusel tunnistada kehtetuks Sihtasutus Luunja Jõesadam 05.01.2023 otsus osas,
millega tunnistati riigihankes nr 254977 „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ edukaks Vibur
OÜ;
4. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Sihtasutus Luunja Jõesadam’alt Top Marine Infra OÜ kasuks välja
lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv.
1/4
1. ASJAOLUD
1.1. 02.12.2022 avaldas Luunja Jõesadam SA (edaspidi „hankija“) riigihangete registris avatud
hankemenetlusena läbiviidava riigihankemenetluse „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“
viitenumbriga 254977.
1.2. Tähtajaks esitas oma pakkumuse riigihankes kokku 2 pakkujat, sh Top Marine Infra OÜ (edaspidi
„vaidlustaja“).
1.3. Hankija on teavitanud vaidlustajat enda otsustest 05.01.2023. Hankija 05.01.2023 otsustega jäeti
pakkujad kõrvaldamata, kvalifitseeriti mõlemad pakkujad, tunnistati mõlema pakkuja pakkumused
vastavaks ning tunnistati edukaks Vibur OÜ pakkumus kogumaksumusega 87 375,68 eurot (Lisa 1).
1.4. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuse hankija 05.01.2023 otsusele. Vaidlustaja on seisukohal, et
hankija on eksinud tunnistades Vibur OÜ pakkumuse vastavaks ning seejärel edukaks.
2. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
2.1. Enne vaidlustuse esitamist pöördus vaidlustaja hankija poole pöördumisega, milles avaldas kahtlust eduka
pakkuja poolt esitatud referentsobjektide, kasutavate alltöövõtjate ja kompetentsi, kui ka pakkumuse
maksumuse osas ning palus esitada eduka pakkuja pakkumuse osas küsitud andmed. Hankija küll vastas
vaidlustaja päringule, kuid hankija poolt antud vastusest ei olnud võimalik tuvastada, et eduka pakkuja ja
tema pakkumus oleks olnud kõigile nõutud tingimustele vastav ning et hankija oleks omalt poolt täitnud
kõiki riigihangete seaduses sätestatud nõudeid (Lisa 2).
Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p 2 tulenevat kohustust Vibur OÜ pakkumuse maksumuse
põhjendatuse hindamisel
2.2. RHS § 115 lg 2 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades
põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt
asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Sama sätte lõike 2 p 2 kohaselt on hankija kohustatud
ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessiooni korral, mille eeldatav maksumus on võrdne
riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse kavatseb edukaks tunnistada,
sama sätte lõikes 1 nimetatud selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate
keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest töötasust
hankelepingu esemele vastavas valdkonnas.
2.3. Statistikaameti andmetel on ehitusvaldkonnas keskmiseks töötasuks 1626 eurot. Avaliku teabe kohaselt
Vibur OÜ ei tasu enda töötajatele aga valdkonna keskmist töötasu, vaid töötasu kõigub miinimumi ning
alla miinimumi arvestuses. Nii oli see novembris keskmiselt 656 eurot (Lisa 3) ning detsembris lausa
623,81 eurot (Lisa 4), mis on üksnes 40% valdkonna keskmisest töötasust.
2.4. Nimetatust johtuvalt oli hankija kohustatud RHS § 115 lg 2 p 2 kohaselt küsima Vibur OÜ-lt pakkumuse
maksumuse põhjendatuse osas. Tegemist ei ole hankija vaba tahte kohase kohustusega.
2.5. Vaidlustaja tegi hankijale pöördumise, milles palus selgitada, kas hankija on RHS § 115 lg 2 p 2 kohast
kohustust täitnud ning, kui on siis edastada vaidlustajale saadud vastus. Hankija vastas vaidlustajale, et
on veendunud, et projektide teostamisel makstav töötasu vastab RHS § 115 lg 2 punktile 2.
2.6. Nimetatust nähtub, et hankija ei ole aru saanud enda kohustusest teostada RHS § 115 lg 1 sätestatud
kontroll ning seda pakkumisele eelnevate kuude osas ning hankija ei ole seda ka teinud. Seega ainuüksi
nimetatust on hankija otsustus Vibur OÜ edukaks tunnistamisel õigusvastane.
2.7. Täiendavalt on oluline seegi, et RHS § 115 lg 9 kohaselt on hankija kohustatud tagasi lükkama pakkumuse
siis, kui pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate
keskkonna-, sotsiaal või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Tööõiguse valdkonna
regulatsiooni kohaselt on keelatud tasuda töötajatele töötasu, mis on väiksem, kui Eesti Vabariigis
kehtestatud miinimumtasu.
Vibur OÜ poolt esitatud referentsobjektid ei ole avalikest andmebaasidest kontrollitavad
2.8. Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt nõudis hankija, et pakkuja peab hankemenetlusele
algamisele eelnenud 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) hanke esemele
sarnase lepingu (ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus) millest iga lepingu maksumus pidi
olema vähemalt 50 000 eurot. Pakkuja oli kohustatud esitama hankepassis lepingute nimekirja koos
lepingupartnerite nime, kontaktandmete, lepingu objekti lühikirjelduse ja paigaldamise asukoha täpse
2/4
aadressi, maksumuse ja lepingu kehtivusajaga, sh kui tegemist oli riigihanke tulemusel sõlmitud lepinguga,
siis ka vastav viitenumber.
2.9. Vaidlustaja pöördus hankija poole päringuga, paludes edastada millised 2 hanke esemega sarnast
referentsobjekti maksumusega vähemalt 50 000 eurot on Vibur OÜ esitanud.
2.10. 11.01.2023 esitas hankija vastuse, milles vastas, et Vibur OÜ esitas 2 referentsobjekti – Mehikoorma
sadam ja Omedu ujuvkai- millised olid mõlemad teostatud 2022 aastal maksumusega igaüks vähemalt
50 000 eurot. Rohkem andmeid hankija vaidlustajale ei esitanud.
2.11. Kummaliseks teeb hankija vastuse asjaolu, et ei Mehikoorma sadama ega Omedu ujuvkai osas ei ole
võimalik leida 2022 aastal teostatud ehitudtööde osas mitte mingisugust informatsiooni. Mehikoorma
sadam kuulub Räpina valla koosseisu, kes on hankekohuslane. Omedu sadam kuulub Mustvee valla
koosseisu, kes on hankekohuslane. Kummagi valla kodulehel informatsiooni lepingu täitmise kohta ei
esine. Seega on küsitav, kas sellised objektid päriselt ka on teostatud.
2.12. Veelgi enam, hankija oli hankes kehtestanud, et hankelepingu esemega sarnaseks loeti üksnes ujuvkaide
ehitustööd ning ujuvkaide tarne ja paigaldus, millised töö maht iga lepingu puhul pidi olema vähemalt
50 000 eurot. Ühe objektina on hankija esitanud Mehikoorma sadam, millisest ei ole võimalik tuvastada,
milliseid ehitustöid tegelikult teostatud ning kas need ka päriselt nõutavale kvalifikatsioonile vastasid.
2.13. Eeltoodust johtuvalt on vaidlustajal alust arvata, et edukaks tunnistatud pakkuja poolt esitatud
referentsobjektid ei vasta tegelikkuses hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele ning
hankija 05.01.2022 otsus Vibur OÜ kvalifitseerimise osas on ebaõige.
Vibur OÜ pakkumuse vastavus riigihankes nõutud tingimustele
2.14. Riigihankes nr 254977 oli hankeobjektiks vesiehitustöö – ujuvate maabumissildade ehitustööd (CPV
klassifikaator). Tööd tuli teostada vastavalt hankedokumentides kehtestatule. Riigihankes oli
vastavustingimusena nr 4 kehtestanud, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Hanketingimustes oli hankija kehtestanud, et pakkuja
oli kohutatud pakkujale esitama hankijale andmed ka alltöövõtjate kohta, keda pakkuja planeerib
alltöövõtjana kasutada.
2.15. Majandustegevuse registri kohaselt on Vibur OÜ tegevusalaks ehitamine, tegevusala liigiks üldehituslik
ehitamine ning EMTAK nimetuseks 4120 – Elamute ja mitteeluhoonete heitus.
2.16. Majandustegevuse registri kohaselt on vaidlustaja tegevusalaks ehitamine, tegevusala liigiks
sadamarajatised ning EMTAK nimetuseks 4120 – Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.
2.17. Majandustegevuse registrisse teate esitamine on kohustuslik ehitusvaldkondades, nagu näiteks
loakohustusliku ehitise ehitamine.
2.18. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega
ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ sätete § 1 ja § 3 koosmõjus on hüdrotehnilised ehitiste ja
sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni tõendamise kohustus.
2.19. Hankija 11.01.2023 vastusest nähtuvalt ei ole hankija kvalifikatsiooni olemasolu Vibur OÜ-l kontrollinud
ning majandustegevuse registri kohaselt Vibur OÜ-le ka sellist kvalifikatsiooni ei ole. Seega pidi Vibur OÜ
tuginema oma kvalifikatsioonis mõne alltöövõtja andmetele, millises osas Vibur OÜ andmeid teadaolevalt
esitanud ei ole.
2.20. Eeltoodust johtub, et Vibur OÜ pakkumus ei vasta riigihankes kehtestatud vastavustingimustele.
2.21. Seega on vaidlustaja kogumis seisukohal, et hankija poolt 05.01.2022 tehtud otsus osas, millega Vibur
OÜ kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks ning edukaks, on õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui
see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks
kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt nt TlnRnKo 3-
11-2403, p 16). Käesoleval juhul on vaidlustaja õiguseid rikutud põhjusel, et vaidlustaja on menetluses
esitanud soodsaima maksumuse pakkumuse, mistõttu kuuluks vaidlustaja eelduslikult ka edukaks
tunnistamisele ning vaidlustajaga hankelepingu sõlmimisele. Käesoleva vaidluse rahuldamine aitab kaasa
3/4
vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi
vaidlustuse esitamiseks.
3.2. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab laekuma vaidlustus VAKO-le 10 päeva
jooksul alates hetkest, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlustaja
sai hankija 05.01.2023 otsuse kätte samal päeval. Viimane päev sellele vaidlustuse esitamiseks on seega
TsÜS § 136 lõikest 8 tulenevalt 16.01.2023. Järelikult on vaidlustus esitatud tähtaegselt.
3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist.
3.4. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280
eurot (lisa 3).
3.5. Esindusõigus. Vaidlustaja nimel vaidlustuse esitanud isik kinnitab volikirjast tuleneva esindusõiguse
olemasolu.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Keidi Kõiv
vandeadvokaat
Top Marine Infra OÜ lepinguline esindaja
Lisad:
1. hankija 05.01.2023 otsused;
2. Vaidlustaja pöördumine ja hankija vastus;
3. Vibur OÜ keskmise töötasu väljavõte november;
4. Vibur OÜ keskmise töötasu väljavõte detsember;
4/4