Tõnis Elling Teie 09.12.2022
Ernst & Young Baltic AS Meie 13.01.2023 nr 1.4-1/9725-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud Tõnis Elling
Esitasite järelepärimise Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-90/20 rakendamise kohta Eestis.
Kirjas märgite, et Euroopa Kohtu esitatud tõlgendust ei saa Eestis enne kohaldada, kui ei ole
sisse viidud seadusemuudatusi, mis üheselt viitaksid sarnastes olukordades väljastatud
leppetrahvide määratlemisele teenuse tasu eest osutamisena. Käibemaksuseaduse ja ka
käibemaksudirektiivi kohaselt maksustatakse tasulisi teenuseid. Euroopa Kohus kohtuasjas
C-90/20 otsustas, et kui võetakse tasu parkla kasutamise tüüptingimusi eirates, siis see tasu
on parkimisteenuse eest sõltumata sellest, kuidas seda tasu liikmesriigi õiguses nimetatakse.
Käibemaksudirektiivi ja käibemaksuseaduse kohaselt on see maksustatav käive.
Käibemaksuseadus vastab käibemaksudirektiivile ning seega puudub vajadus seaduse
muutmiseks. Samuti ei saa seaduses täpsustada, millistel juhtudel leppetrahve maksustatakse,
kuna lähtuda tuleb sellest, kas konkreetset leppetrahvi saab käsitada teenusena või mitte.
Kohus otsustas, et leppetrahvi, mis nõutakse parkimise eest parkla kasutamise üldtingimusi
eirates, on teenus.
Alljärgnevalt on toodud vastused Teie pöördumises esitatud küsimustele:
1. Analüüsida, kas Euroopa Kohtu otsuses käsitletud parkimise kontrollikulu maksustamise
regulatsioon on täies ulatuses kohaldatav Eesti õiguskorras eraparklate poolt väljastatavatele
leppetrahvile?
Vastus: Lähtuvalt Euroopa Kohtu kohtuasjast C-90/20 tuleb eraparklate käitlemisega
tegeleval äriühingul maksta käibemaksu tasult, mida võetakse parkimisteenuse osutamise eest
ka juhul, kui auto on pargitud parkla kasutamise tingimusi rikkudes. Nimetatud kohtuasja
punktis 46 on märgitud, et olenemata sellest, kuidas kõnealust tasu riigisiseses õiguses
kvalifitseeritakse, tuleb käibemaksustamise seisukohalt hinnata, kas tasu makstakse
vastutasuna teenuse osutamise eest. Antud juhul on kohus leidnud, et sellistel asjaoludel
võetav tasu on käsitletav tasuna teenuse eest. Kohus on märkinud punktis 44, et seda järeldust
ei lükka ümber argumendid, mille kohaselt on esiteks summa, mis arvetel on esitatud
õigusvastase parkimise kontrollimise kuluna, varem kindlaks määratud ja sellel puudub
konkreetne majanduslik seos osutatud parkimisteenuse väärtusega, ning teiseks kujutab see
summa Taani õiguses endast leppetrahvi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Juhul kui õigusliku analüüsi käigus selgub, et nimetatud Euroopa Kohtu lahend on
kohaldatav Eesti õiguskorras, siis mis ajahetkel peavad eraparkalad oma tegevuse selle
lahendiga kooskõlla viima?
Vastus: Euroopa Kohus on kohtuasjas C-90/20 teinud otsuse 20. jaanuaril 2022. Maksu- ja
Tolliamet on sellest otsusest teavitanud oma kodulehel märkides, et käibemaksuarvestus tuleb
viia kohtulahendiga vastavusse esimesel võimalusel ja hiljemalt 1. jaanuariks 2023.
https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/kaibemaks#parkla-kasutamise-tingimusi-
rikkudes
3. Millise seaduse, millisele sättele viidates tuleb edaspidi eraparklatel leppetrahv
käibemaksuga maksustada?
Vastus: Käibemaksuseaduse § 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud
maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. Seaduse § 4 mõistes on käive kauba
võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Teenus on ettevõtluse korras hüve
osutamine. Antud juhul on tegemist käibega käibemaksuseaduse § 4 mõistes, kuna isik on
kohustatud tasuma leppetrahvi teatud tingimustel parkimise korral ja seega on tegemist tasuga
teenuse eest.
4. Kas maksustamise vaatest on vahet, kas tegemist on eraparkla leppetrahviga või kohaliku
omavalitsuse poolt määratud viivistasunõudega?
Vastus: Kohaliku omavalitsuse poolt määratud viivistasunõue ei ole käsitletav tasuna teenuse
eest, kuna kohalik omavalitsus ei osuta parkimisteenust. Valla- või linnavolikogu määruse
alusel kehtestatud parkimistasu on kohalik maks mitte tasu parkimisteenuse eest. Seetõttu on
ka maksukäsitlus erinev.
5. Kas kohaliku omavalitsuse poolt määratavad viivistasunõuded tuleb edaspidi samuti
maksustada käibemaksuga? Kui, siis millise seadusesätte alusel?
Vastus: Kohaliku omavalitsuse määratavat viivistasu ei maksustata, kuna see on kohalik maks
kohalike maksude seaduse tähenduses.
6. Mis on leppetrahvi käibemaksustamisel käibe tekkimise aeg? Kas selles osas on plaanis
muuta käibemaksuseadust?
Vastus: Käibemaksuseaduse muudatus ei ole vajalik. Käibe tekkimise aeg määratakse seaduse
§ 11 lõikes 1 sätestatud üldreegli alusel.
7. Juhul kui eraõiguslikke leppetrahve ja viivistasunõudeid hakatakse tulevikus käibemaksuga
maksustama, kas siis on plaanis muuta ka võlaõigusseadust ja/või liiklusseadust?
Vastus: Hetkel sellist arutelu ei toimu.
8. Juhul kui eraparklate leppetrahve hakatakse käibemaksuga maksustama alates 2023.
aastast, siis kuidas tuleb käsitleda varasematel perioodidel väljastatud leppetrahve?
Vastus: Varasemate perioodide leppetrahvide maksuarvestust Euroopa Kohtu otsusest
kohtuasjas C-90/20 tulenevalt ei pea muutma, kuna leppetrahvide käibemaksukäsitluse kohta
puudus kuni nimetatud otsuseni ühene tõlgendus ning praktikas seda küsimust varasemalt pole
tõusetunud.
9. Kuidas käituda leppetrahvidega, mis on määratud enne kohtuotsuse jõustumist ning
laekuvad pärast seda kuupäeva, millal peaks nende käibemaksustamine algama?
Vastus: Leppetrahvid maksustatakse vastavalt käibe tekkimise ajale.
2
10. Juhul kui leppetrahvid on suuremad kui 1000 eurot, kas siis sellisel juhul tuleb need
kajastada ka KMD lisas INF?
Vastus: Jah, kui see vastab käibemaksuseaduse § 27 lõikes 12 sätestatud tingimustele.
11. Kas parkimiskorra rikkumise eest tehtavad leppetrahvid kuuluvad edaspidi kõik tervikuna
käibemaksuga maksustamisele või tuleb leppetrahve nende määramise aluse alusel eristada?
Leppetrahve määratakse nii piirkondades, kus parkimine lubatud, kui ka seal, kus üldse
parkida ei tohi? Erinevad leppetrahvi väljastamise alused:
kontrollparklad – leppetrahv parkimiskorraldusnõuete eiramise eest (sõlmitakse tasuta
kasutamise leping sõidukijuhiga), tasulised parklad (vastab üürilepingu tunnustele) –
leppetrahv väljastatakse parkimistasu maksmata jätmise eest.
Vastus: Kui sõiduk on pargitud alale, kus kehtivad parkimiseks tingimused, sh tasu ja/või
parkimistingimuste eiramise korral määratav tasu, siis kõik tasud, mis parkijal vastavalt
parkimistingimustele tuleb seoses parkimisega maksta, on käsitletavad tasuna teenuse eest.
Seega, parkimiskorra rikkumise eest tehtavad leppetrahvid on käibemaksuga maksustatavad
olenemata nende määramise alusest.
12. Kas leppetrahvid tuleb täies ulatuses maksustada või tuleb edaspidi eristada tasu teenuse
eest ja sanktsiooni lepingu rikkumise eest?
Vastus: Leppetrahv tuleb maksustada täies ulatuses, kui sisuliselt on tegemist tasuga teenuse
eest nagu seda on teatud tingimustel parkimise korral võetav leppetrahv.
13. Kas leppetrahvide ja viivistasu otsused peavad hakkama vastama KMS § 37 toodud
nõuetele?
Vastus: Leppetrahvid peavad vastama KMS § 37 toodud nõuetele, kui nad on käsitatavad
tasuna teenuse eest.
14. Kas äriühing, kes on saanud käibemaksuga maksustatud leppetrahvi, võib trahvil või
viivistasunõudel näidatud sisendkäibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha
arvata?
Vastus: Leppetrahvil kajastatud käibemaksusumma võib oma tasumisele kuuluvast
käibemaksust maha arvata arvestades käibemaksuseaduses sätestatud sisendkäibemaksu
mahaarvamise tingimusi ja piiranguid.
15. Kas leppetrahvidega seotud sissenõudmise kulud VÕS § 113 sekunda alusel on ka pärast
leppetrahvide käibemaksustamist mittekäive?
Vastus: Jah.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
Maksu- ja Tolliamet
3
Aet Külasalu 6113029
[email protected]
4