dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2023
Viit
1.4-1/9725-2
Registreeritud
13. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ernst & Young Baltic AS , Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.4-19725-2 13.01.2023 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

Tõnis Elling Teie 09.12.2022 Ernst & Young Baltic AS Meie 13.01.2023 nr 1.4-1/9725-2 [email protected] Vastus pöördumisele Austatud Tõnis Elling Esitasite järelepärimise Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-90/20 rakendamise kohta Eestis. Kirjas märgite, et Euroopa Kohtu esitatud tõlgendust ei saa Eestis enne kohaldada, kui ei ole sisse viidud seadusemuudatusi, mis üheselt viitaksid sarnastes olukordades väljastatud leppetrahvide määratlemisele teenuse tasu eest osutamisena. Käibemaksuseaduse ja ka käibemaksudirektiivi kohaselt maksustatakse tasulisi teenuseid. Euroopa Kohus kohtuasjas C-90/20 otsustas, et kui võetakse tasu parkla kasutamise tüüptingimusi eirates, siis see tasu on parkimisteenuse eest sõltumata sellest, kuidas seda tasu liikmesriigi õiguses nimetatakse. Käibemaksudirektiivi ja käibemaksuseaduse kohaselt on see maksustatav käive. Käibemaksuseadus vastab käibemaksudirektiivile ning seega puudub vajadus seaduse muutmiseks. Samuti ei saa seaduses täpsustada, millistel juhtudel leppetrahve maksustatakse, kuna lähtuda tuleb sellest, kas konkreetset leppetrahvi saab käsitada teenusena või mitte. Kohus otsustas, et leppetrahvi, mis nõutakse parkimise eest parkla kasutamise üldtingimusi eirates, on teenus. Alljärgnevalt on toodud vastused Teie pöördumises esitatud küsimustele: 1. Analüüsida, kas Euroopa Kohtu otsuses käsitletud parkimise kontrollikulu maksustamise regulatsioon on täies ulatuses kohaldatav Eesti õiguskorras eraparklate poolt väljastatavatele leppetrahvile? Vastus: Lähtuvalt Euroopa Kohtu kohtuasjast C-90/20 tuleb eraparklate käitlemisega tegeleval äriühingul maksta käibemaksu tasult, mida võetakse parkimisteenuse osutamise eest ka juhul, kui auto on pargitud parkla kasutamise tingimusi rikkudes. Nimetatud kohtuasja punktis 46 on märgitud, et olenemata sellest, kuidas kõnealust tasu riigisiseses õiguses kvalifitseeritakse, tuleb käibemaksustamise seisukohalt hinnata, kas tasu makstakse vastutasuna teenuse osutamise eest. Antud juhul on kohus leidnud, et sellistel asjaoludel võetav tasu on käsitletav tasuna teenuse eest. Kohus on märkinud punktis 44, et seda järeldust ei lükka ümber argumendid, mille kohaselt on esiteks summa, mis arvetel on esitatud õigusvastase parkimise kontrollimise kuluna, varem kindlaks määratud ja sellel puudub konkreetne majanduslik seos osutatud parkimisteenuse väärtusega, ning teiseks kujutab see summa Taani õiguses endast leppetrahvi. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Juhul kui õigusliku analüüsi käigus selgub, et nimetatud Euroopa Kohtu lahend on kohaldatav Eesti õiguskorras, siis mis ajahetkel peavad eraparkalad oma tegevuse selle lahendiga kooskõlla viima? Vastus: Euroopa Kohus on kohtuasjas C-90/20 teinud otsuse 20. jaanuaril 2022. Maksu- ja Tolliamet on sellest otsusest teavitanud oma kodulehel märkides, et käibemaksuarvestus tuleb viia kohtulahendiga vastavusse esimesel võimalusel ja hiljemalt 1. jaanuariks 2023. https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/kaibemaks#parkla-kasutamise-tingimusi- rikkudes 3. Millise seaduse, millisele sättele viidates tuleb edaspidi eraparklatel leppetrahv käibemaksuga maksustada? Vastus: Käibemaksuseaduse § 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. Seaduse § 4 mõistes on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine. Antud juhul on tegemist käibega käibemaksuseaduse § 4 mõistes, kuna isik on kohustatud tasuma leppetrahvi teatud tingimustel parkimise korral ja seega on tegemist tasuga teenuse eest. 4. Kas maksustamise vaatest on vahet, kas tegemist on eraparkla leppetrahviga või kohaliku omavalitsuse poolt määratud viivistasunõudega? Vastus: Kohaliku omavalitsuse poolt määratud viivistasunõue ei ole käsitletav tasuna teenuse eest, kuna kohalik omavalitsus ei osuta parkimisteenust. Valla- või linnavolikogu määruse alusel kehtestatud parkimistasu on kohalik maks mitte tasu parkimisteenuse eest. Seetõttu on ka maksukäsitlus erinev. 5. Kas kohaliku omavalitsuse poolt määratavad viivistasunõuded tuleb edaspidi samuti maksustada käibemaksuga? Kui, siis millise seadusesätte alusel? Vastus: Kohaliku omavalitsuse määratavat viivistasu ei maksustata, kuna see on kohalik maks kohalike maksude seaduse tähenduses. 6. Mis on leppetrahvi käibemaksustamisel käibe tekkimise aeg? Kas selles osas on plaanis muuta käibemaksuseadust? Vastus: Käibemaksuseaduse muudatus ei ole vajalik. Käibe tekkimise aeg määratakse seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud üldreegli alusel. 7. Juhul kui eraõiguslikke leppetrahve ja viivistasunõudeid hakatakse tulevikus käibemaksuga maksustama, kas siis on plaanis muuta ka võlaõigusseadust ja/või liiklusseadust? Vastus: Hetkel sellist arutelu ei toimu. 8. Juhul kui eraparklate leppetrahve hakatakse käibemaksuga maksustama alates 2023. aastast, siis kuidas tuleb käsitleda varasematel perioodidel väljastatud leppetrahve? Vastus: Varasemate perioodide leppetrahvide maksuarvestust Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-90/20 tulenevalt ei pea muutma, kuna leppetrahvide käibemaksukäsitluse kohta puudus kuni nimetatud otsuseni ühene tõlgendus ning praktikas seda küsimust varasemalt pole tõusetunud. 9. Kuidas käituda leppetrahvidega, mis on määratud enne kohtuotsuse jõustumist ning laekuvad pärast seda kuupäeva, millal peaks nende käibemaksustamine algama? Vastus: Leppetrahvid maksustatakse vastavalt käibe tekkimise ajale. 2 10. Juhul kui leppetrahvid on suuremad kui 1000 eurot, kas siis sellisel juhul tuleb need kajastada ka KMD lisas INF? Vastus: Jah, kui see vastab käibemaksuseaduse § 27 lõikes 12 sätestatud tingimustele. 11. Kas parkimiskorra rikkumise eest tehtavad leppetrahvid kuuluvad edaspidi kõik tervikuna käibemaksuga maksustamisele või tuleb leppetrahve nende määramise aluse alusel eristada? Leppetrahve määratakse nii piirkondades, kus parkimine lubatud, kui ka seal, kus üldse parkida ei tohi? Erinevad leppetrahvi väljastamise alused: kontrollparklad – leppetrahv parkimiskorraldusnõuete eiramise eest (sõlmitakse tasuta kasutamise leping sõidukijuhiga), tasulised parklad (vastab üürilepingu tunnustele) – leppetrahv väljastatakse parkimistasu maksmata jätmise eest. Vastus: Kui sõiduk on pargitud alale, kus kehtivad parkimiseks tingimused, sh tasu ja/või parkimistingimuste eiramise korral määratav tasu, siis kõik tasud, mis parkijal vastavalt parkimistingimustele tuleb seoses parkimisega maksta, on käsitletavad tasuna teenuse eest. Seega, parkimiskorra rikkumise eest tehtavad leppetrahvid on käibemaksuga maksustatavad olenemata nende määramise alusest. 12. Kas leppetrahvid tuleb täies ulatuses maksustada või tuleb edaspidi eristada tasu teenuse eest ja sanktsiooni lepingu rikkumise eest? Vastus: Leppetrahv tuleb maksustada täies ulatuses, kui sisuliselt on tegemist tasuga teenuse eest nagu seda on teatud tingimustel parkimise korral võetav leppetrahv. 13. Kas leppetrahvide ja viivistasu otsused peavad hakkama vastama KMS § 37 toodud nõuetele? Vastus: Leppetrahvid peavad vastama KMS § 37 toodud nõuetele, kui nad on käsitatavad tasuna teenuse eest. 14. Kas äriühing, kes on saanud käibemaksuga maksustatud leppetrahvi, võib trahvil või viivistasunõudel näidatud sisendkäibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata? Vastus: Leppetrahvil kajastatud käibemaksusumma võib oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata arvestades käibemaksuseaduses sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi ja piiranguid. 15. Kas leppetrahvidega seotud sissenõudmise kulud VÕS § 113 sekunda alusel on ka pärast leppetrahvide käibemaksustamist mittekäive? Vastus: Jah. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet 3 Aet Külasalu 6113029 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel