Keskkonnaamet
Narva mnt 7a
15172, Tallinn 12.01.2023 nr 5-2/240-1
[email protected]
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
[email protected]
Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ning
planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 kohaselt edastame Keskkonnaametile ja
Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks Saaremaa vallas
Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega. Detailplaneering on
üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirja manuses
on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning eskiisjoonis.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad: Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri dp algatamine EELNÕU
Lisa 1. Planeeringuala
Lisa 2. Lähteseisukohad
Lisa 3. KSH eelhinnang
Nigula, Lepametsa ja Lautri DP Eskiis 04.01.2023
Piret Paiste, 452 5093
[email protected]
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX.2023 otsusele nr xxx
EELNÕU
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering
Hõlmab Nigula katastriüksust katastritunnusega 80701:001:0379, Lepametsa
katastriüksust katastritunnusega 80701:001:0787 ja Lautri katastriüksust
katastritunnusega 71401:001:1464.
Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-XXX
2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik:
Raul Tammepõld, Merilyn Tammepõld, Marek Lepamets ja Waldbau OÜ
Algataja: Saaremaa Vallavolikogu
Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete
JA VASTAVUS rajamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha
ÜLDPLANEE- määramine ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine
RINGULE juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas.
PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 20,8 ha
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: üldplaneeringut
muudetakse juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas
4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE:
RINGU maatulundusmaa 100%
LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem
MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+
Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering.
Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri“.
Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri Saaremaa vallas
Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu
algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.
Keskkonnaameti xx.xx.xxx kiri nr xxxx.
Rahandusministeeriumi xx.xx.xxx kiri nr xxxx.
kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-
lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga.
KUD JA Lähiaadressi muutmine vajalik Nigula katastriüksuse osas (näiteks Vana-
ARHITEK- Nigula või midagi sarnast, kus säiliks vana talu nimi), kuna samanimeline
TUURSED katastriüksus (teine kinnistu ja hoonestamata) on Kaunispe külas olemas.
NÕUDED KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,
kaasa arvatud alla 20 m2 hooned.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.
KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Vajadusel kanda ka
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX.2023 otsusele nr xxx
lähimate hoonete kaugused planeeringujoonisele. Abihoonetele eraldi
hoonestusalasid mitte kavandada.
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga
HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid
ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.
ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Hooned kavandada kaasaegse
arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva
miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi
ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded,
korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –
struktuuri.
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,
VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Õueala piir määrata
hoone ehitusprojektiga ja see peab jääma hoonestusala piiridesse. Kinnistute
hoonestusalasid mitte tarastada.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele
LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga
SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: ---
JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Kaunispe sadamateelt (tee nr 8070001).
TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja
juurdepääsuvajadustega ka järgnevatele kinnistutele. Planeeritava
juurdepääsutee laiuseks 4 meetrit. Katendi liik siirdekatend kruuskattega.
PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt
kehtivatele normidele.
HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida loodusliku ilmega elukeskkond.
Detailplaneeringus täpsustada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid ning
seada täpsemad tingimused olemasoleva puithaljastuse (kõrghaljastus ja
kadastik) raietegevusele nii seletuskirjas kui ka näidata joonisel. Planeerida
hoonestus põhimõttel, et maksimaalselt säilitatakse olemasolevat taimestikku
(kadastikku), mida kujundatakse ja täiendatakse uusistutustega. Uushaljastuse
rajamisel valida kodumaised ja piirkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid.
Haljastuslahendus esitada ehitusprojekti koostamise käigus. Kinnistutel
paikneb maakonnaplaneeringu alusel rohevõrgustik - säilitada võimalikult
suures ulatuses kõiki looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kiviaedu ja -
kuhilaid, kraave jne.
JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele
peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane.
MUU: kajastada planeeringus III kaitsekategooria linnuliigi häirimise
vähendamise meetodid.
7. INSENER- VEEVARUSTUS ja REOVEE KANALISEERIMINE: Lahendada
VÕRKUDE planeeringuala siseselt, näidata planeeringus asendiplaaniliselt vee- ja
PROJEKTEE- kanalisatsioonisüsteemide soovitav paiknemine ning kirjeldada seletuskirjas
RIMISTINGI- võimalikud veevarustuse ja reovee kohtkäitluse lahendused tuginedes
MUSED muuhulgas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale Saaremaa vallas.
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX.2023 otsusele nr xxx
Planeeringualal ei paikne heitveesuublaks sobilikke veekogusid. Mere ning
planeeringuala vaheline ala on hoiuala, kus asub kaitstav elupaigatüüp, millest
üle kraavituse või torustiku rajamine ei ole aktsepteeritav lahendus, mistõttu
tuleb ainsa võimaliku heitveesuublana kõne alla pinnas. Kinnistu asub OÜ
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes
nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega ala piiril - lähima puurkaevu
läbilõikele tuginedes on asub planeeringuala eeldatavasti nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel
planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused.
ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga
SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga
SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele,
millised lisada planeeringu lahendusele.
8. KOOSTÖÖ
JA + Päästeamet
KAASAMINE + Keskkonnaamet
+ Rahandusministeerium
+ Elektrilevi OÜ
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED
GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee
JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS
TAMINE 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja
vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija
definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende
saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale
üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele
geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus
PLANK.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete
ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
+ ASENDISKEEM
+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS
Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
XX.XX.2023 otsusele nr xxx
+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a
kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA:
RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.
ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg
formaadis (lisaks CD-l/mälupulgal).
11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
TAV ESI- DP algatamine 13. nädal 2023
ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 14. nädal – 27. nädal 2023
KAVA (ajakava koostamine
võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
olenevalt DP lahenduse täpsustamine 37. – 39. nädal 2023
detailplaneeringu
koostamise DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva
menetlusetappide arvamuse avaldamiseks
tegelikust DP vastuvõtmine 39. nädal 2023
ajakulust). DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne
DP korrigeerimine vajadusel 52. nädal 2023 – 1. nädal 2024
DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva
Rahandusministeeriumile
DP kehtestamine 17. nädal 2024
Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2023 otsusele nr xxx
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringuala suurusega 20,8 ha hõlmab Kaunispe külas Nigula katastriüksust
tunnusega 80701:001:0379 (pindala 7,74 ha, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega),
Lepametsa katastriüksust tunnusega 80701:001:0787 (pindala 4,89 ha, 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega) ja Lautri katastriüksust tunnusega 71401:001:1464 (pindala 8,19 ha, 100%
maatulundusmaa sihtotstarbega). Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks ning Torgu valla
ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas.
Nigula katastriüksus piirneb põhja poolt Lautri (71401:001:1464, 100% maatulundusmaa), ida
poolt Kiltriõue (80701:001:0261, 100% maatulundusmaa) ja Tiidu (80701:001:0248, 100%
maatulundusmaa) katastriüksustega, lõuna poolt Kadi (80701:001:0788, 100% elamumaa) ja
Lepametsa (80701:001:0787, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega ja lääne poolt
Läänemere ja Kura kurgu hoiualaga (KLO2000316). Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt
Nigula (80701:001:0379, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega, ida poolt Kadi
(80701:001:0788, 100% elamumaa) katastriüksusega, lõuna poolt Kaubi (80701:001:0650,
100% maatulundusmaa) katastriüksusega ja lääne poolt Läänemere ja Kura kurgu hoiualaga
(KLO2000316). Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Kaunispe sadama (80701:001:0725,
100% tootmismaa), kirde poolt Kaunispe sadamatee (80701:001:0808, 100% transpordimaa),
ida poolt Kiltriõue (80701:001:0261, 100% maatulundusmaa), kagu ja lõuna poolt Nigula
(80701:001:0379, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega ning lääne poolt Läänemere ja
Kura kurgu hoiualaga (KLO2000316).
Alal kehtib Torgu rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Torgu Vallavolikogu 30.01.2006
määrusega nr 1-1/2, edaspidi nimetatud üldplaneering), kehtiva üldplaneeringu maakasutuse
kaardi alusel asub detailplaneeringu ala läänepoolses osas loodusväärtusega ala ning Natura
hoiuala, ranna piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd, Lepametsa kinnistu on osaliselt
märgitud reserveeritud väikeelamumaa alla. Torgu rannaalade osaüldplaneeringu piirangute
kaardi järgi on planeeringuala lääneosas märgitud pärandkooslus, Natura loodushoiuala ning
Natura linnuhoiuala, ranna piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd, Lepametsa kinnistul on
osaliselt märgitud reserveeritud väikeelamumaa alla. Planeeringuala asub suures osas
maatulundusmaa juhtotstarbega alal.
Ehitustegevus on planeeritud väljaspoole üldplaneeringus viidatud piirangute mõjuala.
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on planeeringualal märgitud Lepametsa ja Nigula
lääneosas hoiuala ja väärtuslik põllumajandusmaa, väike jupp väärtuslikku põllumaad ulatub
ka Lautri kinnistule. Kogu planeeringuala asub väärtuslikul maastikul ning rohevõrgustikus.
Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või
punktis 3 sätestatud juhul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
1
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Planeeringuala maaüksustele ulatuvad ranna kaitse-, piirangu- ja ehituskeeluvöönd ning
korduv üleujutusala piir (Joonis 1), kus tegevusi reguleerib Looduskaitseseadus. Lautri ja
Nigula kinnistute lääneosas asub Kaunispe hoiuala (KLO2000314) ning III kaitsekategooria
liigi punaselg-õgija (Lanius collurio) leiukoht. Hoiuala idaosas on inventeeritud loopealse
(6280*) elupaigatüüp ning lääneosas on inventeeritud rannaniidu (1630*) elupaigatüüp.
Mõlema elupaigatüübi kaitse on hoiuala kaitse-eesmärgiks. Nigula kinnistule on väljaspool
hoiuala inventeeritud kadastiku (5130) elupaigatüüp. Lautri kinnistu edelaossa on
inventeeritud rannaniidu (1630*), loopealse (6280*) ja kadastiku (5130) elupaigatüübid.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (06.12.2022 seisuga)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Planeeringuala asub Saaremaa valla Kaunispe küla läänepoolses osas, Läänemere ääres.
Nigula kinnistul on planeeritavast hoonestusalast mereni kõige väiksem vahemaa ca 106 m,
Lepametsa kinnistul on planeeritavast hoonestusalast mereni kõige väiksem vahemaa ca 216
m ning Lautri kinnistul on planeeritavast hoonestusalast mereni kõige väiksem vahemaa
hetkel olemasoleva õue alal piirkonnas ca 60 m ja idapoole jääval alal ca 260 m. Juurdepääs
planeeringualale on Lautri ja Kadi kinnistuste kaudu mööda pinnasteed. Kinnistud asuvad
hoonestatud kinnistute kõrval (Tiidu, Kaubi ja Kaunispe sadama kinnistud) ning Lautri ja
Lepametsa kinnistud on juba hoonestatud. Nigula kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 0-9
m (läänest ida suunas tõusvalt) Lepametsa kinnistul 0-4,5 m (läänest ida suunas tõusvalt) ning
Lauri kinnistul 0-9 m (läänest ida suunas tõusvalt). Hoonestatav alal on valdavalt lage
üksikute kadakatega (Joonis 2, 3, 4 ja 5), Lepametsa kinnistu abihoonete alal leidub ka
lehtpuid (Joonis 6). Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Eesti looduse infosüsteemi (EELIS)
andmetel ei leidu. Lepametsa ja Nigula kinnistutele on inventeeritud III kaitsekategooria
linnuliigi punaselg-õgija leiukoht. Nigula ja Lepametsa kinnistute hoonestatavast alast lääne
pool asub Kaunispe hoiuala. Planeeringuala piirneb läänest Kura kurgu hoiualaga.
2
Planeeringualal asub kallasrada. Lautri kinnistul on kallasrajale ida poolt tulles pääsemine
kadakavõsa tõttu piiratud, samuti on kallasrada roostunud (Joonis 7). Kallasrajale on võimalik
pääseda maaüksuse põhjaosas Kaunispe sadamatee kinnistult (Joonis 8). Lautri kinnistult
algav pinnastee viib Nigula kinnistule, kust on võimalik pääseda kallasrajale (Joonis 9 ja 10),
kuna Nigula ja Lepametsa kinnistute mereäärne osa on karjatamisega hooldatud. Lisaks on
võimalus Kaubi kinnistul asuvat pinnasteed mööda jalgsi kallasrajale pääseda. Pinnasteelt on
võimalus pääseda Lepametsa kinnistul ning sealt kallasrajale (Joonis 11). Olemasolevaid
juurdepääsusid kallasrajale sulgeda ei tohi. Hoonestus tuleks planeerida kompaktsena, et
tagada Nigula ja Lepametsa kinnistutelt ka haljasmaa kaudu juurdepääs kallasrajale. Lähim
pääs kallasrajale väljaspool planeeringuala asub Kaunispe sadama kinnistul. Lepametsa
kinnistule on plaanis luua lautrikoht.
Joonis 2. Vaade Nigula kinnistule planeeritava elamu asukohale, vaade idast läände.
Tagaplaanil paistab Kaunispe hoiuala piir (K. Kuusk 30.11.22)
3
Joonis 3. Vaade Lepametsa kinnistule planeeritava elamu asukohale, vaade Nigula kinnistult
põhja-lõuna suunas. Paremal on näha Lepametsa kinnistul asuv lambalaut (K. Kuusk
30.11.22)
Joonis 4. Vaade Lautri kinnistu idapoolsele hoonestusalale suunaga idast läände, tagant
paistab Lautri kinnistul olemasoleva õuealaga hoonestusala (K. Kuusk 10.01.2023)
4
Joonis 5. Vaade Lautri kinnistu olemasoleva õuealaga hoonestusalale (K. Kuusk 10.01.2023)
Joonis 6. Vaade Lepametsa kinnistul planeeritud abihoonete alale, vaade Nigula
kinnistult põhja-lõuna suunas (K. Kuusk 30.11.22)
5
Joonis 7. Vaade Lautri kinnistul idast lääne suunas (K. Kuusk 10.01.2023)
Joonis 8. Lautri kinnistul võimalik juurdepääs kallasrajale Kaunispe sadamatee
kinnistult (K. Kuusk 10.01.2023)
6
Joonis 9. Vaade kallasraja juurdepääsule Nigula kinnistult, vaade ida-lääne suunas
(K. Kuusk 05.12.22)
Joonis 10. Vaade kallasraja juurdepääsule Nigula kinnistult, vaade läänest itta (K.
Kuusk 05.12.22)
7
Joonis 11. Vaade kallasraja juurdepääsule Lepametsa kinnistult, vaade kagust loodesse (K.
Kuusk 05.12.22)
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas
lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei
plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte.
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase
kohta andmed puuduvad. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased vee- ja
reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute puurkaevude ja
reoveesüsteemidega ning järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid
põhja- ja pinnaveele. Lepametsa kinnistul asub kraav, millest on tehtud ülekäik. Ülekäigu
8
hetkeline lahendus ei taga vee vaba liikumist ning seetõttu tuleks ülekäik luua truubiga, mis
tagaks ka suurvete korral vee liikumise ning ei põhjustaks üleujutusi sealsetel aladel.
4.2. Mõju maavaradele
Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega
kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-
ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise
vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast
võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks
territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus
hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning
ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda
osa taimestikust. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada vastavaid meetmeid, et ei kahjustataks
hoiuala elupaigatüüpe, kuna ehitustööd ei ole planeeritud inventeeritud elupaigatüüpidele on
nende kahjustamine vähetõenäoline. Nigula kinnistul on hoonestusala planeeritud osaliselt
kadastiku elupaigatüübile. Punaselg-õgija isendite häirimise vältimiseks tuleks ehitustööd
planeerida väljaspoole liigi pesitsusperioodi (mai-juuni), kuna liik on häiringute suhtes
tundlik. Ehitustegevus on suures osas planeeritud lagedale alale – elamu ehitusega võetakse
maha üksikud kadakad ning Lepametsa kinnistule abihoonete rajamisega võetakse maha osa
lehtpuudest. Suuri kõrghaljastuse muutusi planeeritud ei ole. Kinnistuid ei ole eskiisi alusel
plaanis ka tarastada, hetkel eraldab Nigula ja lepametsa kinnistuid karjaaed (Joonis 3).
Hoonestus on planeeritud olemasolevate kinnistute vahetusse lähedusse, seetõttu ei ole arvata
suurt mõju rohevõrgustiku toimimisele. Rohevõrgustiku sidususe säilimiseks planeerida
hoonestus kompaktselt, hoonestusalasid mitte tarastada, õueala säilitada maksimaalne
kõrghaljastus, väljaspool õueala kõrghaljastust mitte likvideerida. Lepametsa kinnistule
planeeritava paadilautri asukohas on inventeeritud rannaniit. Paadilautri rajamisega üldjuhul
ei kaasne olulise mõjuga tegevusi, mingit mõju võib avaldada kalda lähedal asuvate kivide
eemaldamine või liigutamine. Hetkel ei ole selle paadilautri loomisega plaanis merepõhja
süvendada, rajada sinna lähedusse hoonestust ega luua uusi juurdepääse. Seetõttu ei ole
oodata, et paadilautri loomisega kaasneks oluline mõju sealsele keskkonnale.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane
mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine
mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis
on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna
taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega
kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid
peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki
heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole
heitgaasidest tingitud mõju oluline.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
9
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme
suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja
mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb
arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise
tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt
märkimisväärselt ei suurene. Mürasaaste mõju vähendamiseks hoiuala linnuliikidele tuleks
ehitustööd planeerida väljaspoole lindude pesitsusaega. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette
näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Olulise visuaalse mõjuga
aspekti antud planeeringuga ei kavandata.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide
ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi
nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist
saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et
planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka
avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras
masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest
olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.
6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.
Planeeringuala Nigula ja Lepametsa kinnistute lääneosas asub Kaunispe hoiuala. Kaunispe
hoiuala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Kaunispe loodusalana (RAH0000523),
Kura kurgu linnualana (KLO2000316). Planeeringuala piirneb läänest Kura kurgu hoiualaga
(KLO2000316).
Kaunispe hoiuala
Kaunispe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),
lubjarikastel muldadel kuivade niitude (6210), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),
puisniitude (6530*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse.
Kaunispe loodusala
10
Kaunispe loodusala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad
niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280),
sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530) ning lubjarikkad madalsood lääne-
mõõkrohuga (*7210) kaitse.
Kura kurgu linnuala
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas
acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser
anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila),
mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris
canutus),väikerüdi e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll
(Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola),
sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa
erythropus).
Kura kurgu hoiuala
Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - karide (1170), üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210),
rannaniitude (1630*), väikesaarte ja laidude (1620), püsitaimestuga liivarandade (1640),
hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), sinihelmikakoosluste (6410) ning II
lisas nimetatud liigi - hallhülge (Halichoerus grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,
kelle elupaiku kaitstakse, on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica),
kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle
(Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas
strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus),
rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra
avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris
canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda) ja
krüüsel (Cepphus grylle).
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele
Nigula, Lepametsa ja Lautri maaüksustel planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel
ega kaitstavate liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega
kaasneksid Kaunispe hoiualale ega ka Kaunispe loodusealale, samuti Kura kurgu linnuala ja
11
Kura kurgu hoiuala ning punaselg-õgija levikule ebasoodsad mõjud, kuna kaitstavad alad ning
liigi leiukoht asub hoonestusalast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille tulemusel
võiksid mõjud ulatuda kaitstavate alade ning liigi leiukohani. Uut juurdepääsu kallasrajale
antud planeeringuga ei looda, alles tuleb jätta juba olemasolevad karjatamise abil loodud
juurdepääsud. Sellest tulenevalt ei ole arvata, et suureneks külastuskoormus hoiualal.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas
pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Kerli Kuusk
Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist
12
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr
{regNumber}
Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse
dokumendiregistris 2. november 2022. a nr 5-2/6655-1) detailplaneeringu algatamiseks Kaunispe
külas Nigula ja Lepametsa katastriüksustel. Edasise menetluse käigus liideti planeeringualasse ka
Lautri katastriüksus. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks
ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks ning Torgu valla ranna-alade
osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas.
Detailplaneeringuala suurus on ca 20,8 ha ja hõlmab Kaunispe külas Nigula katastriüksust
(katastritunnus 80701:001:0379, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7,74 ha), Lepametsa
katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0787, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4,89
ha) ja Lautri katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1464, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,
pindala 8,19 ha). Detailplaneeringu nimetus on Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering.
A. Olemasolev olukord
Saaremaa Vallavalitsuse 30.08.2022 korraldusega nr 2-3/1361 algatati osaliselt Nigula
katastriüksusel Nigula detailplaneering. Nigula katastriüksus on hoonestamata, Lepemetsa
katastriüksusel asub ehitisregistri alusel lambalaut ja Lautri katastriüksusel asub ehitisregistri
alusel suvila ja kuur, kuid Maa-ameti ortofoto alusel on maa-alal lisaks abihooneid. Kõlvikuliselt
koosseisult koosneb planeeringuala peamiselt looduslikust rohumaast, muust maast ja haritavast
maast. Planeeringuala piirneb hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega Kaunispe sadam
(katastritunnus 80701:001:0725) katastriüksusega, hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega
Kiltri (katastritunnus 80701:001:0191) ja Tiidu (katastritunnus 80701:001:0248) katastriüksustega
ning hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Kiltriõue (katastritunnus 80701:001:0261),
Kadi (katastritunnus 80701:001:0788) ja Lepametsa (katastritunnus 80701:001:0787)
katastriüksustega, hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Kadi (katastritunnus 80701:001:0788)
katastriüksusega, munitsipaalomandis oleva Kaunispe sadamatee (katastritunnus
80701:001:0808) katastriüksusega ja läänest Läänemerega. Maa-ameti kitsenduste
kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi
kaitsevöönd, Kaunispe hoiuala, Kura kurgu hoiuala, korduv üleujutatav ala, veekogu kallasrada,
ranna veekaitsevöönd, ranna piiranguvöönd, ranna ehituskeeluvöönd, III kategooria kaitsealuste
liikide ja kivististe ala. Ranna ehituskeeluvööndi ulatust on üldplaneeringuga vähendatud.
Kaunispe hoiuala piir asub planeeringuala piirist ca 13 m kaugusel. Juurdepääs on Kaunispe
sadamateelt.
B. Kehtiv üldplaneering
Vastavalt Torgu Vallavolikogu 30. jaanuari 2006. a määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla
ranna-alade osaüldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala suures osas
maatulundusmaa juhtfunktsiooniga alal, Lepametsa katastriüksus osaliselt reserveeritud
väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada
üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet
maast tulu saamise eesmärgil. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus
maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m.
Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses.
Elamumaa põhiliseks ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu. Ehitusõigust taotlev krunt peab
olema vähemalt 1 ha suurune ja eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus
elamumaal olla väiksem kui 50 m.
Planeeringualal asub üldplaneeringu kaardi alusel loodusväärtusega ala ja Natura loodushoiuala.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb juhul, kui maatulundusmaal ja elamumaal
ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva
loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga koostada detailplaneering
ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused
looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel
tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade
kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi
alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda
asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega.
Üldplaneeringu maakasutuse kaardi alusel on piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud kuni
Lautri kinnistul kulgeva mereäärse pinnastee telgjooneni ja teiste katastriüksuste osas mööda
hoiuala piiri.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega.
C. Kaalutlused
Planeeringuala on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.
Saaremaa Vallavalitsuse 30.08.2022 korraldusega nr 2-3/1361 algatati osaliselt Nigula
katastriüksusel Nigula detailplaneering. Nigula detailplaneering on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringuga, kuna planeeritava elamu kaugus olemasolevatest elamutest planeeriti 200 m
kaugusele. Kuna üldplaneeringu alusel ei tohi eluhoonete projekteerimisel nende omavaheline
kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m, siis Nigula katastriüksusele elamu ehitamise
korral oleks kaotanud ehitusõiguse Lepametsa katastriüksus. Lepametsa katastriüksuse omanik
avaldas soovi olla detailplaneeringus kaastatud ja esitati ühine detailplaneeringu algatamise
avaldus. Esitatud eskiisi alusel kavandatakse elamud üksteisele lähemale kui 200 m, seega tehakse
detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise ettepanek ja maatulundusmaa juhtotstarve
muudetakse osaliselt elamumaa juhtotstarbeks, kus eluhoonete omavaheline kaugus ei tohi olla
väiksem kui 50 m. Olemasolevate elamutega hoonestatud kinnistute omanikud on andnud
nõusoleku elamute vahekauguse vähendamiseks. Edasise menetluse käigus liitus
planeeringualasse ka Lautri katastriüksus.
Lepametsa katastriüksusel on osaliselt juba reserveeritud väikeelamumaa juhtotstarbega ala.
Planeeringuga pikendatakse elamumaa juhtotstarvet kuni Kaunispe sadamateeni. Planeeritav
hoonestus sobitub antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning
väikeelamumaa juhtotstarbe pikendamine on loogiline jätk olemasolevale, mistõttu leiab
Saaremaa vald, et juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud.
Lautri katastriüksusele planeeritakse kahte hoonestusala, millest läänepoolne on osaliselt ranna
ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 1 alusel ehituskeeld ei laiene
hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää
2
veekaitsevööndisse. Maa-ameti ortofoto alusel on Lautri katastriüksusele määratud õuemaa
kõlvik, seega ehituskeeluvööndis planeeritava hoonestusala osas ei ole vajalik ehituskeeluvööndi
vähendamine.
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse
detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul.
Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu
(käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata
keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid
mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa
eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne
mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul
puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju
maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Nigula, Lepametsa ja Lautri
detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset
keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d.
Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 ja §
81 lõikele 1 Keskkonnaametile (KeA) ja Rahandusministeeriumile xx.xx.2023 kirjaga nr xxxx
käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.
KeA on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxxx on seisukohal, et xxx.
Rahandusministeerium oma XX.XX.2023 kirjas nr xxx on seisukohal, et XXX.
D. Kokkuvõte
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu
koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse
käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud XXX lepingu nr XXX huvitatud isikute ja detailplaneeringu
koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus (
[email protected], tel
452 5000), koostaja on Klotoid OÜ (
[email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja
kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu (
[email protected], tel 452 5002).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla
veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.
Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1, Saaremaa
Vallavolikogu
o t s u s t a b:
3
1. Algatada Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering, mille eesmärgiks on
ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ning
juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu
muutmine juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering“.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 20,8 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
4
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.01.2023 19:04
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
algatamata jätmise kohta
Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa
ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmise kohta, mis on registreeritud 12.01.2023,
numbriga 5-2/240-1.
KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa
valdTel 452 5000e-post: