dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Rahandusministeerium · 13. jaanuar 2023
Viit
15-3/298-1
Registreeritud
13. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. veebruar 2023

Failid

  • 📎5-2240-1 12.01.2023 Väljaminev kiri.asice5105 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri dp algatamine EELNÕU.pdf146 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172, Tallinn 12.01.2023 nr 5-2/240-1 [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected] Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ning planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 kohaselt edastame Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks Saaremaa vallas Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning eskiisjoonis. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri dp algatamine EELNÕU Lisa 1. Planeeringuala Lisa 2. Lähteseisukohad Lisa 3. KSH eelhinnang Nigula, Lepametsa ja Lautri DP Eskiis 04.01.2023 Piret Paiste, 452 5093 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx EELNÕU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering Hõlmab Nigula katastriüksust katastritunnusega 80701:001:0379, Lepametsa katastriüksust katastritunnusega 80701:001:0787 ja Lautri katastriüksust katastritunnusega 71401:001:1464. Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-XXX 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik: Raul Tammepõld, Merilyn Tammepõld, Marek Lepamets ja Waldbau OÜ Algataja: Saaremaa Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete JA VASTAVUS rajamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha ÜLDPLANEE- määramine ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine RINGULE juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 20,8 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: üldplaneeringut muudetakse juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: RINGU maatulundusmaa 100% LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering. Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti xx.xx.xxx kiri nr xxxx. Rahandusministeeriumi xx.xx.xxx kiri nr xxxx. kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga. KUD JA Lähiaadressi muutmine vajalik Nigula katastriüksuse osas (näiteks Vana- ARHITEK- Nigula või midagi sarnast, kus säiliks vana talu nimi), kuna samanimeline TUURSED katastriüksus (teine kinnistu ja hoonestamata) on Kaunispe külas olemas. NÕUDED KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, kaasa arvatud alla 20 m2 hooned. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Vajadusel kanda ka Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx lähimate hoonete kaugused planeeringujoonisele. Abihoonetele eraldi hoonestusalasid mitte kavandada. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Hooned kavandada kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja – struktuuri. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Õueala piir määrata hoone ehitusprojektiga ja see peab jääma hoonestusala piiridesse. Kinnistute hoonestusalasid mitte tarastada. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Kaunispe sadamateelt (tee nr 8070001). TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega ka järgnevatele kinnistutele. Planeeritava juurdepääsutee laiuseks 4 meetrit. Katendi liik siirdekatend kruuskattega. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida loodusliku ilmega elukeskkond. Detailplaneeringus täpsustada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid ning seada täpsemad tingimused olemasoleva puithaljastuse (kõrghaljastus ja kadastik) raietegevusele nii seletuskirjas kui ka näidata joonisel. Planeerida hoonestus põhimõttel, et maksimaalselt säilitatakse olemasolevat taimestikku (kadastikku), mida kujundatakse ja täiendatakse uusistutustega. Uushaljastuse rajamisel valida kodumaised ja piirkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid. Haljastuslahendus esitada ehitusprojekti koostamise käigus. Kinnistutel paikneb maakonnaplaneeringu alusel rohevõrgustik - säilitada võimalikult suures ulatuses kõiki looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kiviaedu ja - kuhilaid, kraave jne. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. MUU: kajastada planeeringus III kaitsekategooria linnuliigi häirimise vähendamise meetodid. 7. INSENER- VEEVARUSTUS ja REOVEE KANALISEERIMINE: Lahendada VÕRKUDE planeeringuala siseselt, näidata planeeringus asendiplaaniliselt vee- ja PROJEKTEE- kanalisatsioonisüsteemide soovitav paiknemine ning kirjeldada seletuskirjas RIMISTINGI- võimalikud veevarustuse ja reovee kohtkäitluse lahendused tuginedes MUSED muuhulgas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale Saaremaa vallas. Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx Planeeringualal ei paikne heitveesuublaks sobilikke veekogusid. Mere ning planeeringuala vaheline ala on hoiuala, kus asub kaitstav elupaigatüüp, millest üle kraavituse või torustiku rajamine ei ole aktsepteeritav lahendus, mistõttu tuleb ainsa võimaliku heitveesuublana kõne alla pinnas. Kinnistu asub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega ala piiril - lähima puurkaevu läbilõikele tuginedes on asub planeeringuala eeldatavasti nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu lahendusele. 8. KOOSTÖÖ JA + Päästeamet KAASAMINE + Keskkonnaamet + Rahandusministeerium + Elektrilevi OÜ + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusele nr xxx + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg formaadis (lisaks CD-l/mälupulgal). 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI- DP algatamine 13. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 14. nädal – 27. nädal 2023 KAVA (ajakava koostamine võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne olenevalt DP lahenduse täpsustamine 37. – 39. nädal 2023 detailplaneeringu koostamise DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva menetlusetappide arvamuse avaldamiseks tegelikust DP vastuvõtmine 39. nädal 2023 ajakulust). DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 52. nädal 2023 – 1. nädal 2024 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 17. nädal 2024 Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023 otsusele nr xxx KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Detailplaneeringuala suurusega 20,8 ha hõlmab Kaunispe külas Nigula katastriüksust tunnusega 80701:001:0379 (pindala 7,74 ha, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega), Lepametsa katastriüksust tunnusega 80701:001:0787 (pindala 4,89 ha, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega) ja Lautri katastriüksust tunnusega 71401:001:1464 (pindala 8,19 ha, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega). Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas. Nigula katastriüksus piirneb põhja poolt Lautri (71401:001:1464, 100% maatulundusmaa), ida poolt Kiltriõue (80701:001:0261, 100% maatulundusmaa) ja Tiidu (80701:001:0248, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, lõuna poolt Kadi (80701:001:0788, 100% elamumaa) ja Lepametsa (80701:001:0787, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega ja lääne poolt Läänemere ja Kura kurgu hoiualaga (KLO2000316). Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Nigula (80701:001:0379, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega, ida poolt Kadi (80701:001:0788, 100% elamumaa) katastriüksusega, lõuna poolt Kaubi (80701:001:0650, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega ja lääne poolt Läänemere ja Kura kurgu hoiualaga (KLO2000316). Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Kaunispe sadama (80701:001:0725, 100% tootmismaa), kirde poolt Kaunispe sadamatee (80701:001:0808, 100% transpordimaa), ida poolt Kiltriõue (80701:001:0261, 100% maatulundusmaa), kagu ja lõuna poolt Nigula (80701:001:0379, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega ning lääne poolt Läänemere ja Kura kurgu hoiualaga (KLO2000316). Alal kehtib Torgu rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Torgu Vallavolikogu 30.01.2006 määrusega nr 1-1/2, edaspidi nimetatud üldplaneering), kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardi alusel asub detailplaneeringu ala läänepoolses osas loodusväärtusega ala ning Natura hoiuala, ranna piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd, Lepametsa kinnistu on osaliselt märgitud reserveeritud väikeelamumaa alla. Torgu rannaalade osaüldplaneeringu piirangute kaardi järgi on planeeringuala lääneosas märgitud pärandkooslus, Natura loodushoiuala ning Natura linnuhoiuala, ranna piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd, Lepametsa kinnistul on osaliselt märgitud reserveeritud väikeelamumaa alla. Planeeringuala asub suures osas maatulundusmaa juhtotstarbega alal. Ehitustegevus on planeeritud väljaspoole üldplaneeringus viidatud piirangute mõjuala. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on planeeringualal märgitud Lepametsa ja Nigula lääneosas hoiuala ja väärtuslik põllumajandusmaa, väike jupp väärtuslikku põllumaad ulatub ka Lautri kinnistule. Kogu planeeringuala asub väärtuslikul maastikul ning rohevõrgustikus. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada 1 tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Planeeringuala maaüksustele ulatuvad ranna kaitse-, piirangu- ja ehituskeeluvöönd ning korduv üleujutusala piir (Joonis 1), kus tegevusi reguleerib Looduskaitseseadus. Lautri ja Nigula kinnistute lääneosas asub Kaunispe hoiuala (KLO2000314) ning III kaitsekategooria liigi punaselg-õgija (Lanius collurio) leiukoht. Hoiuala idaosas on inventeeritud loopealse (6280*) elupaigatüüp ning lääneosas on inventeeritud rannaniidu (1630*) elupaigatüüp. Mõlema elupaigatüübi kaitse on hoiuala kaitse-eesmärgiks. Nigula kinnistule on väljaspool hoiuala inventeeritud kadastiku (5130) elupaigatüüp. Lautri kinnistu edelaossa on inventeeritud rannaniidu (1630*), loopealse (6280*) ja kadastiku (5130) elupaigatüübid. Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (06.12.2022 seisuga) 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Planeeringuala asub Saaremaa valla Kaunispe küla läänepoolses osas, Läänemere ääres. Nigula kinnistul on planeeritavast hoonestusalast mereni kõige väiksem vahemaa ca 106 m, Lepametsa kinnistul on planeeritavast hoonestusalast mereni kõige väiksem vahemaa ca 216 m ning Lautri kinnistul on planeeritavast hoonestusalast mereni kõige väiksem vahemaa hetkel olemasoleva õue alal piirkonnas ca 60 m ja idapoole jääval alal ca 260 m. Juurdepääs planeeringualale on Lautri ja Kadi kinnistuste kaudu mööda pinnasteed. Kinnistud asuvad hoonestatud kinnistute kõrval (Tiidu, Kaubi ja Kaunispe sadama kinnistud) ning Lautri ja Lepametsa kinnistud on juba hoonestatud. Nigula kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 0-9 m (läänest ida suunas tõusvalt) Lepametsa kinnistul 0-4,5 m (läänest ida suunas tõusvalt) ning Lauri kinnistul 0-9 m (läänest ida suunas tõusvalt). Hoonestatav alal on valdavalt lage üksikute kadakatega (Joonis 2, 3, 4 ja 5), Lepametsa kinnistu abihoonete alal leidub ka lehtpuid (Joonis 6). Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei leidu. Lepametsa ja Nigula kinnistutele on inventeeritud III kaitsekategooria linnuliigi punaselg-õgija leiukoht. Nigula ja Lepametsa kinnistute hoonestatavast alast lääne pool asub Kaunispe hoiuala. Planeeringuala piirneb läänest Kura kurgu hoiualaga. 2 Planeeringualal asub kallasrada. Lautri kinnistul on kallasrajale ida poolt tulles pääsemine kadakavõsa tõttu piiratud, samuti on kallasrada roostunud (Joonis 7). Kallasrajale on võimalik pääseda maaüksuse põhjaosas Kaunispe sadamatee kinnistult (Joonis 8). Lautri kinnistult algav pinnastee viib Nigula kinnistule, kust on võimalik pääseda kallasrajale (Joonis 9 ja 10), kuna Nigula ja Lepametsa kinnistute mereäärne osa on karjatamisega hooldatud. Lisaks on võimalus Kaubi kinnistul asuvat pinnasteed mööda jalgsi kallasrajale pääseda. Pinnasteelt on võimalus pääseda Lepametsa kinnistul ning sealt kallasrajale (Joonis 11). Olemasolevaid juurdepääsusid kallasrajale sulgeda ei tohi. Hoonestus tuleks planeerida kompaktsena, et tagada Nigula ja Lepametsa kinnistutelt ka haljasmaa kaudu juurdepääs kallasrajale. Lähim pääs kallasrajale väljaspool planeeringuala asub Kaunispe sadama kinnistul. Lepametsa kinnistule on plaanis luua lautrikoht. Joonis 2. Vaade Nigula kinnistule planeeritava elamu asukohale, vaade idast läände. Tagaplaanil paistab Kaunispe hoiuala piir (K. Kuusk 30.11.22) 3 Joonis 3. Vaade Lepametsa kinnistule planeeritava elamu asukohale, vaade Nigula kinnistult põhja-lõuna suunas. Paremal on näha Lepametsa kinnistul asuv lambalaut (K. Kuusk 30.11.22) Joonis 4. Vaade Lautri kinnistu idapoolsele hoonestusalale suunaga idast läände, tagant paistab Lautri kinnistul olemasoleva õuealaga hoonestusala (K. Kuusk 10.01.2023) 4 Joonis 5. Vaade Lautri kinnistu olemasoleva õuealaga hoonestusalale (K. Kuusk 10.01.2023) Joonis 6. Vaade Lepametsa kinnistul planeeritud abihoonete alale, vaade Nigula kinnistult põhja-lõuna suunas (K. Kuusk 30.11.22) 5 Joonis 7. Vaade Lautri kinnistul idast lääne suunas (K. Kuusk 10.01.2023) Joonis 8. Lautri kinnistul võimalik juurdepääs kallasrajale Kaunispe sadamatee kinnistult (K. Kuusk 10.01.2023) 6 Joonis 9. Vaade kallasraja juurdepääsule Nigula kinnistult, vaade ida-lääne suunas (K. Kuusk 05.12.22) Joonis 10. Vaade kallasraja juurdepääsule Nigula kinnistult, vaade läänest itta (K. Kuusk 05.12.22) 7 Joonis 11. Vaade kallasraja juurdepääsule Lepametsa kinnistult, vaade kagust loodesse (K. Kuusk 05.12.22) 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute puurkaevude ja reoveesüsteemidega ning järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. Lepametsa kinnistul asub kraav, millest on tehtud ülekäik. Ülekäigu 8 hetkeline lahendus ei taga vee vaba liikumist ning seetõttu tuleks ülekäik luua truubiga, mis tagaks ka suurvete korral vee liikumise ning ei põhjustaks üleujutusi sealsetel aladel. 4.2. Mõju maavaradele Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa- ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa taimestikust. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada vastavaid meetmeid, et ei kahjustataks hoiuala elupaigatüüpe, kuna ehitustööd ei ole planeeritud inventeeritud elupaigatüüpidele on nende kahjustamine vähetõenäoline. Nigula kinnistul on hoonestusala planeeritud osaliselt kadastiku elupaigatüübile. Punaselg-õgija isendite häirimise vältimiseks tuleks ehitustööd planeerida väljaspoole liigi pesitsusperioodi (mai-juuni), kuna liik on häiringute suhtes tundlik. Ehitustegevus on suures osas planeeritud lagedale alale – elamu ehitusega võetakse maha üksikud kadakad ning Lepametsa kinnistule abihoonete rajamisega võetakse maha osa lehtpuudest. Suuri kõrghaljastuse muutusi planeeritud ei ole. Kinnistuid ei ole eskiisi alusel plaanis ka tarastada, hetkel eraldab Nigula ja lepametsa kinnistuid karjaaed (Joonis 3). Hoonestus on planeeritud olemasolevate kinnistute vahetusse lähedusse, seetõttu ei ole arvata suurt mõju rohevõrgustiku toimimisele. Rohevõrgustiku sidususe säilimiseks planeerida hoonestus kompaktselt, hoonestusalasid mitte tarastada, õueala säilitada maksimaalne kõrghaljastus, väljaspool õueala kõrghaljastust mitte likvideerida. Lepametsa kinnistule planeeritava paadilautri asukohas on inventeeritud rannaniit. Paadilautri rajamisega üldjuhul ei kaasne olulise mõjuga tegevusi, mingit mõju võib avaldada kalda lähedal asuvate kivide eemaldamine või liigutamine. Hetkel ei ole selle paadilautri loomisega plaanis merepõhja süvendada, rajada sinna lähedusse hoonestust ega luua uusi juurdepääse. Seetõttu ei ole oodata, et paadilautri loomisega kaasneks oluline mõju sealsele keskkonnale. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju 9 avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Mürasaaste mõju vähendamiseks hoiuala linnuliikidele tuleks ehitustööd planeerida väljaspoole lindude pesitsusaega. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Olulise visuaalse mõjuga aspekti antud planeeringuga ei kavandata. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Planeeringuala Nigula ja Lepametsa kinnistute lääneosas asub Kaunispe hoiuala. Kaunispe hoiuala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Kaunispe loodusalana (RAH0000523), Kura kurgu linnualana (KLO2000316). Planeeringuala piirneb läänest Kura kurgu hoiualaga (KLO2000316). Kaunispe hoiuala Kaunispe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikastel muldadel kuivade niitude (6210), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*) ja lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*) kaitse. Kaunispe loodusala 10 Kaunispe loodusala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530) ning lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210) kaitse. Kura kurgu linnuala Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus),väikerüdi e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll (Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus). Kura kurgu hoiuala Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide (1170), üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), rannaniitude (1630*), väikesaarte ja laidude (1620), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), sinihelmikakoosluste (6410) ning II lisas nimetatud liigi - hallhülge (Halichoerus grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle). Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele Nigula, Lepametsa ja Lautri maaüksustel planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid Kaunispe hoiualale ega ka Kaunispe loodusealale, samuti Kura kurgu linnuala ja 11 Kura kurgu hoiuala ning punaselg-õgija levikule ebasoodsad mõjud, kuna kaitstavad alad ning liigi leiukoht asub hoonestusalast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille tulemusel võiksid mõjud ulatuda kaitstavate alade ning liigi leiukohani. Uut juurdepääsu kallasrajale antud planeeringuga ei looda, alles tuleb jätta juba olemasolevad karjatamise abil loodud juurdepääsud. Sellest tulenevalt ei ole arvata, et suureneks külastuskoormus hoiualal. 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist 12 EELNÕU Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 2. november 2022. a nr 5-2/6655-1) detailplaneeringu algatamiseks Kaunispe külas Nigula ja Lepametsa katastriüksustel. Edasise menetluse käigus liideti planeeringualasse ka Lautri katastriüksus. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas. Detailplaneeringuala suurus on ca 20,8 ha ja hõlmab Kaunispe külas Nigula katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0379, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7,74 ha), Lepametsa katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0787, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4,89 ha) ja Lautri katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1464, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8,19 ha). Detailplaneeringu nimetus on Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering. A. Olemasolev olukord Saaremaa Vallavalitsuse 30.08.2022 korraldusega nr 2-3/1361 algatati osaliselt Nigula katastriüksusel Nigula detailplaneering. Nigula katastriüksus on hoonestamata, Lepemetsa katastriüksusel asub ehitisregistri alusel lambalaut ja Lautri katastriüksusel asub ehitisregistri alusel suvila ja kuur, kuid Maa-ameti ortofoto alusel on maa-alal lisaks abihooneid. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb planeeringuala peamiselt looduslikust rohumaast, muust maast ja haritavast maast. Planeeringuala piirneb hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega Kaunispe sadam (katastritunnus 80701:001:0725) katastriüksusega, hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega Kiltri (katastritunnus 80701:001:0191) ja Tiidu (katastritunnus 80701:001:0248) katastriüksustega ning hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Kiltriõue (katastritunnus 80701:001:0261), Kadi (katastritunnus 80701:001:0788) ja Lepametsa (katastritunnus 80701:001:0787) katastriüksustega, hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Kadi (katastritunnus 80701:001:0788) katastriüksusega, munitsipaalomandis oleva Kaunispe sadamatee (katastritunnus 80701:001:0808) katastriüksusega ja läänest Läänemerega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd, Kaunispe hoiuala, Kura kurgu hoiuala, korduv üleujutatav ala, veekogu kallasrada, ranna veekaitsevöönd, ranna piiranguvöönd, ranna ehituskeeluvöönd, III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe ala. Ranna ehituskeeluvööndi ulatust on üldplaneeringuga vähendatud. Kaunispe hoiuala piir asub planeeringuala piirist ca 13 m kaugusel. Juurdepääs on Kaunispe sadamateelt. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Torgu Vallavolikogu 30. jaanuari 2006. a määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringuala suures osas maatulundusmaa juhtfunktsiooniga alal, Lepametsa katastriüksus osaliselt reserveeritud väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulu saamise eesmärgil. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses. Elamumaa põhiliseks ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune ja eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. Planeeringualal asub üldplaneeringu kaardi alusel loodusväärtusega ala ja Natura loodushoiuala. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb juhul, kui maatulundusmaal ja elamumaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Üldplaneeringu maakasutuse kaardi alusel on piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud kuni Lautri kinnistul kulgeva mereäärse pinnastee telgjooneni ja teiste katastriüksuste osas mööda hoiuala piiri. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega. C. Kaalutlused Planeeringuala on üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Saaremaa Vallavalitsuse 30.08.2022 korraldusega nr 2-3/1361 algatati osaliselt Nigula katastriüksusel Nigula detailplaneering. Nigula detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, kuna planeeritava elamu kaugus olemasolevatest elamutest planeeriti 200 m kaugusele. Kuna üldplaneeringu alusel ei tohi eluhoonete projekteerimisel nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m, siis Nigula katastriüksusele elamu ehitamise korral oleks kaotanud ehitusõiguse Lepametsa katastriüksus. Lepametsa katastriüksuse omanik avaldas soovi olla detailplaneeringus kaastatud ja esitati ühine detailplaneeringu algatamise avaldus. Esitatud eskiisi alusel kavandatakse elamud üksteisele lähemale kui 200 m, seega tehakse detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise ettepanek ja maatulundusmaa juhtotstarve muudetakse osaliselt elamumaa juhtotstarbeks, kus eluhoonete omavaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 50 m. Olemasolevate elamutega hoonestatud kinnistute omanikud on andnud nõusoleku elamute vahekauguse vähendamiseks. Edasise menetluse käigus liitus planeeringualasse ka Lautri katastriüksus. Lepametsa katastriüksusel on osaliselt juba reserveeritud väikeelamumaa juhtotstarbega ala. Planeeringuga pikendatakse elamumaa juhtotstarvet kuni Kaunispe sadamateeni. Planeeritav hoonestus sobitub antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning väikeelamumaa juhtotstarbe pikendamine on loogiline jätk olemasolevale, mistõttu leiab Saaremaa vald, et juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud. Lautri katastriüksusele planeeritakse kahte hoonestusala, millest läänepoolne on osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 1 alusel ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää 2 veekaitsevööndisse. Maa-ameti ortofoto alusel on Lautri katastriüksusele määratud õuemaa kõlvik, seega ehituskeeluvööndis planeeritava hoonestusala osas ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või punktis 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1 Keskkonnaametile (KeA) ja Rahandusministeeriumile xx.xx.2023 kirjaga nr xxxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. KeA on oma xx.xx.2023 kirjas nr xxxx on seisukohal, et xxx. Rahandusministeerium oma XX.XX.2023 kirjas nr xxx on seisukohal, et XXX. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud XXX lepingu nr XXX huvitatud isikute ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 3 1. Algatada Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja kõrvalhoonete rajamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine ning Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas ja elamute vahekauguse osas. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 20,8 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 4 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.01.2023 19:04 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Seisukoha küsimine Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta, mis on registreeritud 12.01.2023, numbriga 5-2/240-1. KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa valdTel 452 5000e-post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel