EELNÕU
02.01.2023
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a
käskkirja nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise
hoolduse kättesaadavus“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 18.
septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes
järgmised muudatused:
1. Täiendan punkti 2.1.4 alapunktidega 5 ja 6 järgmiselt:
„5) ta ei saa samal ajal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel töötamise toetamise teenust;
6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringse erihoolduse
teenust.“.
2. Täiendan punkti 8 punktiga 8.12 järgmiselt:
„8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste
panusest punktis 1.1 nimetatud Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“
näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.“.
3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 18.09.2022. a
käskkirjaga nr 18
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ……..02.2023
käskkirjaga nr ……
Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.03.2022–31.12.2024
Elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................ 3
1.1. SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA .......................................................................................................... 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................. 4
2.1. KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE VÄLJAARENDAMINE JA OSUTAMINE ................................................................. 4
2.2. INTEGREERITUD, ISIKUKESKSE JA PAINDLIKU ERIHOOLEKANDETEENUSTE SÜSTEEMI KATSETAMINE............................ 5
3. NÄITAJAD...................................................................................................................................... 6
4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................... 7
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................................... 7
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................. 7
7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................ 8
8. ARUANDLUS.................................................................................................................................. 8
9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................ 9
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................... 10
11. VAIETE LAHENDAMINE .............................................................................................................. 10
2
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme
21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste
tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem
Eesti“ ja ELi erieesmärgiga1 – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja
taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse
hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas
parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras
olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust
(sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal
rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv tõuseb. Vaja on parandada elukeskkonna
ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei
arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge.
Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin
esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul
mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste
märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige
tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Keskmine
netovanaduspension on keskmisest netopalgast 41%. Vanaduspensionide teoreetiline
netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65aastaste inimeste
suhtelise vaesuse määr (2018. aastal 43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Toetatavad tegevused panustavad
Eesti 2035 alasihti „Hooliv ühiskond“ ja toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja võrdsete
võimaluste loomist erivajadusega ininestele. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse näitajatega „Suure
hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal soo järgi“,
„Püsiva suhtelise vaesuse määr (soo, vanusrühma, rahvuse, puude järgi)“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.
1.1.3. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja
kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste
järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine,
sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest
hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning
puudega ja psüühiliste erivajadustega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat
toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi
deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste
parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning
mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021), artikkel 4 lõige 1 punkt k
2
Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/arenguvajadused
3
2. Toetatavad tegevused
TAT üldine eesmärk on toetada vähenenud töövõimega ja erivajadusega inimeste ühiskonda
integreerimist ning tervikliku abivajaduse hindamise ja toetamise süsteemi abil suurendada vähenenud
töövõimega inimeste elus hakkamasaamise võimalusi. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate
üleriigilise mõju ja ulatusega tegevuste elluviimise tulemusel. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost,
vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.
Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik
ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.
2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele
töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid
saama või avatud tööturule.
2.1.2. Tegevuse sisu
Kaitstud töötamise teenus on tasustatud töö pakkumine isikule, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimeline
töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimeline seda tegema järjepidevalt. Kaitstud
töö teenus on seega suunatud sihtrühma kuuluvatele inimestele.
Tegevuse käigus analüüsitakse, kas ja kuidas on võimalik ühendada sarnased tegevused - olemasolev
töötamise toetamise teenus ning kaitstud töötamise teenus (kuna sihtgrupid on hetkel suuresti kattuvad)
- võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks
vaadatakse konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks
tulemuslikum tööhõivesüsteemis.
Kaitstud töötamise teenuse osutamine toimub kolmes etapis:
1. Sisseelamine – sihtrühma töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu
jooksul. 2022. aastal makstakse sihtrühmale stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35
alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37
alusel kehtestatud määras. 2023. aastal stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ei maksta.
2. Kaitstud tingimustes töötamine – sihtrühma oskuste arendamine, sihtrühma toetamine ja
juhendamine kaitstud töötamise teenuse saamise ajal.
3. Tööl püsimise toetamine – sihtrühm töötab kaitstud tingimustes või avatud tööturul, tagatud on
vajalikus määras juhendamine ja toetamine. Eesmärk on säilitada inimese töösuutlikkust ja -tahet.
Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh sihtgrupile pakutavad
tööd peaks olema valdkondades/tööandjate juures, kus tegeletakse teadlikult säästliku
keskkonnakasutusega, taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid ning sihtrühma tööhõives
osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on
soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid3.
2.1.3. Tegevuse tulemus
3
https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked
4
Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus toetatud teenuse
komponendi näol, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja
on võimelised seda kasutama. Paranenud on nii omaste hooldajate kui hooldatavate igapäevane
toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. Tegevuste käigus tagatakse, et eri
soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.
2.1.4. Tegevuse sihtrühm
Puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on
täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas;
2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud
peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–
90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;
4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust.
5) ta ei saa samal ajal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel töötamise toetamise teenust;
6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringse erihoolduse teenust.
2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.03.2022–31.12.2023
2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on rakendada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut
erihoolekandeteenuste süsteemi ja toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnas
osalemist, sh tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives
osalemist.
2.2.2. Tegevuse sisu
Tegevuse käigus viiakse ellu sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud,
isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudelit, sh individuaalse eelarve
kasutamise võimalikkust (edaspidi mudel). Tegevuse raames kogutakse tagasisidet, analüüsitakse
mudeli kasutajate kogemust ning nõustatakse ja viiakse läbi esmased koolitused omavalitsuse
sotsiaaltöötajatele ja teenuseosutajatele isikukeskse teenusmudeli edaspidiseks rakendamiseks.
Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh koolituste ja teadlikkuse
tõstmisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult,
et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav
kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.
2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel kogutud tagasiside ja kasutajakogemuse analüüsi põhjal tehakse pidevalt mudeli
lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi. Võimalikud lahenduskäigud kasutatakse sisendina
erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse eelnõus, mis on omakorda alusdokument
5
erihoolekandereformile. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma
liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.
2.2.4. Tegevuse sihtrühm
Raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (alates 16-eluaastast), kes:
1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla
muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või
2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusametis teenuse järjekorras, või
3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja hinnangul
toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid.
2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2024
2.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Selgitav teave
mõõtühik (2024)
Meetmete nimekirja Hoolekandeteenuste 0 1500 Tegevuste 2.1 ja 2.2
väljundinäitaja saajate arv näitaja. Elluviija kogub
seireandmeid sihtrühma
liikmete kohta.
Loendatakse unikaalseid
isikuid, mille allikaks on
STAT aruanded.
Meetmete nimekirja Osalejate osakaal, kelle 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2
tulemusnäitaja toimetulek paranes või näitaja. Allikaks on
säilis Sotsiaalministeeriumi poolt
koostatud küsimustik.
Loendatakse unikaalseid
isikuid.
Meetmete nimekirja Osalejate osakaal, kelle 70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja.
tulemusnäitaja hoolduskoormusega Allikaks on
seotud olukord paranes Sotsiaalministeeriumi poolt
koostatud küsimustik.
Loendatakse unikaalseid
isikuid.
2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine
Hoolekandeteenuste 0 800 Näitaja sihttaseme
saajate arv saavutamine
raporteeritakse seisuga
31.12.2023
6
Osalejate osakaal, kelle 70% 70% Näitaja sihttaseme
toimetulek paranes või saavutamine
säilis raporteeritakse seisuga
31.12.2023
2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste
süsteemi katsetamine
Hoolekandeteenuste 0 700
saajate arv
Osalejate osakaal, kelle 70% 70%
toimetulek paranes või
säilis
Osalejate osakaal, kelle 70% 70%
hoolduskoormusega
seotud olukord paranes
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ESF+ toetus 9 800 000 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 200 000 30%
3 Eelarve kokku 14 000 000 100%
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest
15–17 ja 21.
5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest
personalikuludest.
5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
5.3.1 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste
ja -toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 31 sätestatud tingimusi;
5.3.2 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 2 sätestud
tingimusi.
5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud:
5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7
6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid
kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt.
6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel
nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-
le sellekohase kirjaliku kinnituse.
6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna
kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest
arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude
abikõlblikkuse.
6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest
keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.
6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse
tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.
7. Elluviija kohustused
7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse
saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva
aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva
jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15
tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–
2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2
lõikele 3.
7.1.9 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT
eesmärkidega enne hangete läbiviimist.
8. Aruandlus
8
8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande
koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt
31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva
vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva
teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.
8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-
toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas
TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui
RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks.
8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest
punktis 1.1 välja toodud EE2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete
edenemist.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta,
esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab
hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja
punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise
taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-
ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud
andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise
tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on
olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on
kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja
muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA
eelarve ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta
ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
11. Vaiete lahendamine
RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või
vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32
nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused
riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
10
Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirja
nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudatusega lisatakse tegevuse „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
sihtrühma kirjeldusse kaks täiendavat tingimust:
1) teenusele ei kvalifitseeru isikud, kes saavad samal ajal Sotsiaalkindlustusameti
suunamisel töötamise toetamise või ööpäevaringse erihoolduse teenust;
2) reguleeritakse, et lõpparuandes tuleb elluviijal esitada teave tegevuste panusest Eesti
riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ näitajatesse.
Eelnõu ja seletuskirja on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) koostanud
Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Regina Sergejeva
(tel 626 9219,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist
Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 lisatakse tegevuse „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“
sihtrühma kirjeldusse kaks täiendavat tingimust, millega täpsustatakse, et teenusele ei
kvalifitseeru isikud, kes saavad samal ajal SKA suunamisel töötamise toetamise teenust ning
2023. aastal SKA suunamisel ööpäevaringse erihoolduse teenust. Pikaajalise kaitstud töö
(edaspidi PKT) teenuse kasutajate arv on aastatega suurenenud, kuid teenuse eelarve
vähenenud. 2023. aasta PKT teenuse hanke ettevalmistamisel analüüsiti PKT teenuse
osutamise andmeid ja tuli otsustada, kuidas väiksema eelarvega hankida teenust võimalikult
paljudele seda teenust vajavatele inimestele. Valik jätta ööpäevaringset erihooldusteenust
saavad inimesed PKT teenuse sihtgrupist välja sai tehtud eelkõige seetõttu, et ööpäevaringse
erihooldusteenuse kirjelduses on teenuse sisu üheks komponendiks isiku tööoskuste
kujundamine ja isikule töö tegemise harjutamise võimaldamine. Samuti on senise teenuse
osutamise käigus kogutud andmete põhjal võimalik öelda, et ööpäevaringset
erihooldusteenust saavatel inimestel on madalam töösuutlikkus ning nad täidavad enamasti
kõige lihtsamaid tööprotsesse. Seega ei ole ööpäevaringset erihooldusteenust saavatel
inimestel nii oluline lisaks saada PKT teenust.
Punktiga 2 lisatakse elluviijale kohustus, et lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste
panusest TAT punktis 1.1 nimetatud Eesti 2035 näitajatesse.
Punkti 3 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2023, mis ajast alates
algas uutel tingimustel läbi viidud hanke alusel PKT teenuse osutamine.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
IV. TAT muudatuste mõjud
2022. aasta oktoobri seisuga oli PKT teenusel 73 ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutajat,
mis moodustas 13% PKT teenusele suunatud inimestest ja 3% ööpäevaringsele
erihooldusteenusele (v.a. kohtumääruse alusel) suunatud inimeste koguarvust. Otsus PKT
teenuse sihtgrupi muutmiseks ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste välja
arvamiseks tugines eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise
kavatsuses (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) kirjeldatud
vajadusele alates 2024. aastast (ehk pärast PKT teenuse katseperioodi lõppu) muuta
töötamise toetamise teenuse sisu, integreerides PKT teenuse ja töötamise toetamise teenuse.
Kuna ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivad inimesed ei saa samal ajal töötamise
toetamise teenust ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kirjelduses on sees tööoskuste
kujundamise ning töö tegemise harjutamise võimaldamise komponent, siis PKT teenuse
sihtgrupist välja arvamine ei mõjuta oluliselt nende inimeste elukvaliteeti ega vähenda töö
tegemise võimalusi.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks SKA-le, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate
Liidule.
Rahandusministeerium Meie 18.01.2023 nr 1.2-2/5-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri käskkirja
„Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirja nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise
hoolduse kättesaadavus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete
nimekirja meedet 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste
ning hooldusvõimaluste tagamine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. käskkirja eelnõu
2. toetuse andmise tingimused
3. eelnõu seletuskiri
4. eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa)
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Puuetega Inimeste Koda
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Jüri Lõssenko 626 9186
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0062 - Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirja nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.02.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b63c0d0-ecad-4960-a236-5f23dbc26cb4
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b63c0d0-ecad-4960-a236-5f23dbc26cb4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main