Lisa 2 Muhu Vallav alit suse ..... . 0 2 . 20 2 3 . a korraldusele nr ... DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu nimetus Kuivastu küla Merevälja k atastriüksuse detailplaneering Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala TAOTLEJA Taotleja nimi Maarika Vaher Isikukood/ registrikood 45006020276 Aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Kalevipoja põik 10-42, 13614 e-post
[email protected] Telefon 5279372 PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS: Detailplaneeringuala pindala ha 18514 m² DETAILPLANEERINGU EESMÄRK: Suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ca 130 meetrini rannajoonest. Detailplaneeringu lähtematerjalid PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS: Maaüksus t e lähiaadress id Merevälja Katastriüksus te tunnus 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 1 4 7 Kinnistu numbrid 2 0 3 1 5 3 4 Olem a solev sihtotstarve maatulundusmaa GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15 . 06 .20 22 .a otsu s ega nr 48 OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV jah EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE jah maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded . PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS Maaüksus t ei krundita. KRUNTIDE SIHTOTSTARVE E lamumaa HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLD PÕHIMÕTTED Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelist paigutust ning külatüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla) . Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes . Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse vastavust eelnevates punktides väljatoodule. Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt). Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne). Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda katastriüksusele, millele juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringselt kasutatav juurdepääs. Katastriüksusel paikneb kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa massiiv. Hoonestus kavandada põllumassiivi servaalale. Hoonete ja rajatiste, sh tee rajamisel, tuleb vältida põllumassiivi tükeldamist . Kavandatava uushoonestuse asukoht peab olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja rajatiste kõrgus ei tohi kõrghaljastuse olemasolul seda üldjuhul ületada. HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS Kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m ARHITEKTUURSED NÕUDED Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 3 0- 45 kraadi. Katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega . Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. SERVITUUDID Selgitada välja servituutide seadmise vajadus TEED Juurdepääs krun di le kavandada Bukino teelt ( tee nr 4780237 ) eelistatult mööda olemasolevaid pinnasteid. Täiendavalt rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Tagatud peab olema juurdepääs eriotstarbeliste sõidukitega. PARKIMISTINGIMUSED Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust vajadusest lähtuvalt . HEAKORD , HALJASTUS , PIIRDED Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või haljaspiiretena. Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali. Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m . Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. KESKKONNATINGIMUSED Detailplaneering peab sisaldama keskkonnamõjude analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused. Insenervõrkude rajamise tingimused VEEVARUSTUS individuaalne puurkaev või liitumine Kuivastu Sadama veevärgiga. KANALISATSIOON L a hendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. SADEVETE KANALISATSIOON Lahendada lokaalselt SOOJUSVARUSTUS Lahendada lokaalselt ELEKTER Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele SIDE Lahendada vastavalt vajadusele MÄRKUSED: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire. ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus - ja Toidu amet Päästeamet T arbijakaitse ja T ehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.) DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000 GEODEETILINE ALUSPLAAN KRUNTIMISE SKEEM PLANEERINGU PÕHIJOONIS , hoonestuse skeem, tehnovõrkude planeering ja kitsendused LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel) HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel) KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas) VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK SELETUSKIRI Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimis seaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 2 1 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku korraldamiseks . Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult MUHU VALLAV OLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis. NB materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist illustratsiooni. MUHU VALLAV OLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dw g vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile (
[email protected]) TÄHTAJAD Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega tuleb lähteseisukohadele vastav detailplaneering esitada Muhu Vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt 18 . 01 .202 5 .a . Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik detailplaneeringu menetluse tähtaegne lõpule viimine ning detailplaneeringu menetlus lõpetatakse . Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr 41- ............... , milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. KOOSTAJA Pille Tamm maa- ja planeeringunõunik KUUPÄEV 1 8 . 0 1. 2 0 2 3
MUHU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] 18.01.2023 nr 7-6/66
Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta
Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Muhu vallas Kuivastu külas asuva Merevälja
katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0147, pindala 18514 m 2, sihtotstarve matulundusmaa)
detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja kõrvalhoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud tegevuse elluviimiseks on
vajalik ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine, on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 esitame
Teile seisukoha andmiseks Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos Muhu
Vallavalitsuse poolt koostatud eelhinnanguga.
Ühtlasi esitame planeerimisseaduse § 81 lg 1 kohaselt Teile nimetatud detailplaneeringu
lähteseisukohtade eelnõu nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume Teil esitada vastavad
ettepanekud 30 päeva jooksul. Juhul, kui nimetatud tähtaja jooksul Teie poolt ettepanekuid ei esitata,
loeme, et Teil puuduvad detailplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Tamm
maa- ja planeeringunõunik
Liiva küla Muhu vald Tel: 454 8982 e.post:
[email protected]
94701 SAARE MAAKOND Fax: 454 8981 www.muhu.ee
Reg kood 75018710
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 18.01.2023 11:33
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Seisukoha küsimine keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta
TereEdastame kirja seoses Muhu valla Kuivastu küla Merevälja
katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kavatsusega.
Lugupidamisega
Pille Tammmaa- ja planeeringunõunik
4530680
Lisa 1
Muhu Vallavolikogu ... .02.2023.a otsuse nr .... juurde
Keskkonnamõju eelhinnang
Kuivastu külas asuva Merevälja (47801:008:0147) katastriüksuse
detailplaneeringule
1
Sissejuhatus
Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0147, pindala 18514 m 2)
maaüksuse omanik on esitatud avalduse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu
eesmärgiks on suvila ja kõrvalhoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud tegevuse elluviimiseks on
vajalik ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine, on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 ja
planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6 sätestavad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise
(KSH) algatamise vajadust. Lisaks tuleb eelhinnangu koostamise vajadus ka KeHJS § 33 lg 1
p 4, mille kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine kui strateegiline
planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole kaitse korraldamiseks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub
hoiuala vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada
keskkonnamõjude eelhinnang.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).
Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.
2
Kuivastu küla Merevälja maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse
lühikirjeldus
Planeeringu eesmärgiks on kinnistule suvila ja abihoone ning vajalike tehnorajatiste (puurkaev,
reovee kogumismahuti/omapuhasti) rajamine. Mõlemad hooned on kavandatud alla 20 m 2
ehitusaluse pinnaga ja vähem kui 5 m kõrgusena. Juurdepääs hoonestusalale soovitakse rajada
mööda olemasolevat pinnasteed.
Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonete
rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside
ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest
tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused
planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine.
Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei
kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega
transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoone ehitamisel (ehitusjäätmed,
olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus
olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne
jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.
Kavandatava tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.
Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu
valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi
maakasutuse juhtotstarvet. Üldplaneeringu kohaselt on piirkondades, kus ehitustegevus on
lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus,
puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -
ettevõtlus.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Võiküla väärtuslikel maastikel, suures
osas kohaliku tähtsusega põllumaal ning vähesel määral Suure väina püsiühenduse tarbeks
reserveeritud trassikoridori alal.
Võiküla väärtuslik maastik on hinnatud nii kultuurilis - ajaloolise ja identiteediväärtusega kui
esteetilise ja puhkeväärtusega maastikuks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida
traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja
maastiku väikeelemendid). Oluline on põllu-, heina- ja karjamaade kasutuses hoidmine. Uusi
ehitisi ja maakasutust tuleb sobitada vanade ehitustega nii, et need moodustaksid ehitusliku ja
visuaalse terviku. Merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht
olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja
rajatiste kõrgus ei tohi üldjuhul kõrghaljastuse olemasolul seda ületada.
Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk üldplaneeringus on
toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist, aga ka maade
põllumajanduslikus kasutuses hoidmine. Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaid üldjuhul ei
hoonestata, kuid põhjendatud juhtudel ning võttes arvesse üldplaneeringus sätestatud tingimusi,
võib põllumassiivi servaalale lubada ühe elamu ja abihoonete rajamist küla struktuurist
lähtuvalt.
3
Muhu valla üldplaneeringuga on Suure väina püsiühenduse rajamiseks määratud püsiühenduse
trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad. Püsiühenduse asukoht määratakse riigi
eriplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 on algatatud Suure väina
püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering. Eriplaneering hõlmab ka
Merevälja detailplaneeringu ala.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt säilib püsiühenduse trassi koridori alal üldplaneeringu
kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha
määramiseni. Trassikoridori alal tuleb säilitada maa senine sihtotstarve. Üldplaneeringus
mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine püsiühenduse trassi
koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga. Merevälja detailplaneeringuga kavandatav
hoonestusala soovitakse rajada olemasoleva hoonetekompleksi kõrvale, reserveeritud
trassikoridorist välja jäävale alale.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt
ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede
suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt
eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud
ruumilise arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna
arhitektuurse ilme ja miljööga.
Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on keelatud
uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Planeeringust lõuna poole jäävate kinnistute osas on Muhu
valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi
vähendamiseks nõusoleku andmine on erandlik otsus ja vööndi vähendamine on võimalik vaid
juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Vastavalt Muhu valla
üldplaneeringule on mere rannal ehituskeeluvööndi vähendamise olulisim argument
olemasolev või ajalooline asustus. Tulenevalt vajadusest vähendada ehituskeeluvööndit, on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Merevälja katastriüksus piirneb vähesel määral Kuivastu sadama katastriüksusega
(47801:008:0753), mille osas on Muhu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 55 kehtestatud
Kuivastu sadama detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks oli Kuivastu sadama territooriumi
funktsionaalsemaks muutmine ning maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine.
Planeeringulahendust ei ole veel asutud ellu viima.
Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Merevälja kinnistu asub Muhu saare idaosas, Kuivastu külas. Eelhinnangu illustreerivad fotod
pärinevad 11.01.2023 paikvaatluselt.
Merevälja maaüksuse kõlvikuline koosseis on:
haritav maa - 13585 m²
looduslik rohumaa - 991 m²
muu maa - 3938 m²
4
Juurdepääs Merevälja kinnistule on kuni Mihkli katastriüksuse (katastriüksuse tunnus
47801:008:0026) põhjapiirini kavandatud mööda avalikus kasutuses olevat Bukino teed
(teeregistri nr 4780237) ning edasi mööda Mere (47801:008:0421) ja Merevälja katastriüksusel
kulgevat eraomanduses olevat pinnasteed. Merevälja kinnistu piirneb põhja ja lääne suunas
hoonestamata Männiku katastriüksusega (47801:008:0146) ning lõuna suunas hoonestamata
Uue-Kõrtsi (47801:008:0108) ja hoonestatud Jaani-Laasu (47801:008:0211), Tuule
(47801:008:0429), Tamme (47801:008:0009), Mere (47801:008:0421) ja Kuivastu sadam
(47801:008:0753) katastriüksustega. Idast piirneb katastriüksus merega.
Merevälja kinnistu hoonestus soovitakse rajada ca 130 m kaugusele rannajoonest, ligikaudu
samale joonele Jaani-Laasu kinnistul asuvate hoonetega.
Merevälja maaüksus on lauge, mere poole langeva reljeefiga. Maapinna kõrgus ulatub krundi
lääneosas 4 meetrini merepinnast. Soovitud hoonestuse asukohas on maapinna kõrguseks ca
3 m merepinnast. Maaüksuse idapoolne, merega piirnev osa on madal (alla 1 m merepinnast).
Valdav osa planeeringualast on kasutusel püsirohumaana, mille korrashoiuks on varasemalt
taotletud PRIA toetusi. Tegemist on inimtegevuse poolt mõjutatud alaga. Kinnistu merepoolne
osa on looduslikus seisundis ja ei ole aktiivses kasutuses. Mereäärsel kinnistu osal kasvavad
üksikud puud, ülejäänud kinnistu osa on valdavalt lage, mõned põõsad ja puud kasvavad
kinnistu lõunapiiril. Kinnistu lõunaservas kulgeb pinnastee, mida soovitakse kasutada ka
kavandatavale hoonestusalale juurdepääsuks. Kinnistu idaosas eraldab põllumaa ja loodusliku
rohumaa kõlvikuid pinnastee, mida kasutatakse juurdepääsuks põhjasuunas paiknevatele
hoonestamata kinnistutele.
Joonis 1: Detailplaneeringuala ortofotol (Maa-amet)
Merevälja maaüksus asub suures osas Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis.
Ehituskeeluvööndist välja jääb ligikaudu 3350 m2 suurune ala.
5
Keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti kinnistul ei ole, samuti ei ole
inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku
ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpe.
Vähesel määral (ca 342 m² ulatuses) jääb kinnistu idaserv Väinamere hoiualale.
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Soovitud hoonestusala asub alal A2, kus
moreenikihi paksus on kuni 2 meetrit (allikas: Rein Perensi ja Tambet Kikase 2013. aasta
aruanne „Muhu saare põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi koostamine“). Reostatud pinnase
kohta andmed puuduvad.
Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed
mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise
valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate
objektide rajamist, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse
piiride.
Pilt 1: vaade kavandatavale juurdepääsule Mere kinnistult
Mõju põhja- ja pinnaveele
Maaüksustele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud kas lokaalsena individuaalse
puurkaevu rajamisega või liitudes Kuivastu sadama ühisveevärgiga. Põhjavee tarbimist ei
kavandata eeldatavalt määral, mis võiks põhjustada piirkonnas kaevude veetaseme märgatavat
langust. Keskkonnaregistri puurkaevude registri (VEKA) andmetel paiknevad lähimad
puurkaevud ca 400 m kaugusel Kuivastu sadama territooriumil. Analüüsides VEKA andmeid
6
olemasolevate puurkaevude kohta, ei ole eeldatavalt ohtu soolase vee sissetungiks kaevu, küll
võib olenevalt kaevu sügavusest vesi olla rauarohke.
Põhjavee kvaliteedile võivad mõju avaldada rajatavad reoveekäitlussüsteemid, mistõttu tuleb
tekkiva reovee käitlemiseks läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida majapidamiste
nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav lahendus. Lähtuvalt põhjavee kaitstuse astmest (kinnistu
asub kaitsmata põhjaveega alal) on kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja
käitlemiseks kaks varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti, mida tühjendatakse
vastavat vedaja kaarti omava vedaja poolt nõuetekohaselt või biopuhasti. Reovee käitlemise
lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud
nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61). Vastavalt kehtivale Muhu valla
reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on omapuhasti kavandamisel enne puhasti rajamist
vajalik hüdrogeoloogi eksperthinnang planeeritavale puhasti lahendusele - heitvee immutamise
võimalikkus selgitatakse välja kinnistupõhiselt.
Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille
korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele)
eeldatavalt puudub ja võib tekkida vaid avariiolukordades. Ehitustegevuse käigus on veevõtt
(ja reoveeteke) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega.
Mõju põhja- ja pinnaveele võib ehitustegevuse käigus avalduda vaid hädaolukorras, kui juhtub
õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või
rannikumerre. Normaalsetes tingimustes nii ehitustegevuse käigus kui ka edaspidisel hoonete
kasutusel reostusohtu ei ole ning hädaolukordade teket tuleb kõigi vahenditega ennetada ja
vältida.
Pilt 2: vaade kavandatavale ehitusalale Merevälja kinnistul
7
Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase
saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused).
Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka
vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa
alustaimestikku. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hooned haritava maa kõlviku
servaalale, mis on läbi harimise inimtegevusest mõjutatud. Peale hoonete rajamist ja
kasutuselevõttu õuemaa osakaal suureneb ning haritava maa osakaal väheneb.
Detailplaneeringuga hoonestusala määramisel tuleb tagada, et põllumassiiv ei killustuks ning
oleks võimalikult suures osas haritav.
Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt
aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Hoonestus on kavandatud
naaberkinnistu hoonestuse vahetusse lähedusse, mistõttu laias laastus piirkonna maakasutus ei
muutu.
Mõju välisõhu seisundile
Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis
ning on lühiajaline ja ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide
vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed
välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst.
Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest
tingitud mõju oluline. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase
piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.
Kaitsmaks Kuivastu küla olemasolevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva
tolmu leviku eest ehitustööde (sh Merevälja kinnistule kavandatava juurdepääsu rajamine) ajal,
tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Ehitustööde ajal
tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile.
Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete
kasutuse ajal. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla
jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid,
nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus
tavapäraselt tekkivad jäätmed.
Nii ehitusjäätmed kui ka olmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning
organiseerida nende regulaarne äravedu kehtiva jäätmeluba omava firma poolt. Jäätmeid
kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud kompostida) ja jäätmetekke
mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma
kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
8
Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele
Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud
transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Liikluskoormus teedel ei suurene eeldatavalt
olulises mahus.
Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada
negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale .
Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult
kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju
majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariisid
võib esineda igas etapis, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka
kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses, kuid
kuna tegemist vähese liiklusega teega, kus sõidukiirused on madalad, on õnnetuse toimumine
pigem vähetõenäoline. Kõigi nõuete täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid
hädaolukordadega. Hoonete püstitamisel tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse,
tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate
kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise
reostuse tekkimine ebatõenäoline.
Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava
tegevuse eeldatav mõju
Üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura
2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiive 92/43/EMÜ ja
79/409/EMÜ järgides.
Merevälja maaüksusest asub 342 m2 Natura 2000 võrgustiku alal (Väinamere linnu- ja
loodusala), samas ulatuses on kinnistu siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana.
Väinamere hoiuala (Saare)
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade
(3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas
märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica),
teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade
kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
9
kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-
laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts
(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris
canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir
(Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder
(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus).
Väinamere linnuala
Väinamere linnualal (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:
kaitstakse järgnevate liikide isendite elupaiku: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-
part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani
(Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia
ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk
(Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
10
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa
nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala
Väinamere loodusalal (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas kaitstakse järgmisi
I lisas nimetatud elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),
liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),
karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed
(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad –
6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad
(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad
(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –
*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Lisaks on loodusala kaitse-eesmärkideks järgmised Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid ja
nende isendite elupaigad, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline
kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis
loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik
keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-
mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele
Hoiuala või Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide pesitsusalasid
planeeringualal registreeritud ei ole. Lähtuvalt linnuliikide elupaiganõudlustest ei saa välistada
olukorda, kus mõned liigid siiski võivad detailplaneeringu alal või sellega piirneval alal leiduda
(nt kiivitaja praegusel heinamaal, merivart Merivälja kinnistuga piirneval merealal). Samuti ei
saa välistada nahkhiirte esinemist ja hülgeliikide elutsemist rannal ning kinnistuga paikneval
merealal.
Merevälja kinnistule jääval hoiuala osal ei ole inventeeritud ala kaitse-eesmärkide hulka
nimetatud elupaigatüüpe, mistõttu võib järeldada, et planeeringuga kavandatavatel tegevustel
puudub mõju kaitsealustele elupaigatüüpidele.
Linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliigid on valdavas ulatuses kas vee- või
roostikuga seotud või läbirändavad liigid. Teadaolevalt Merevälja kinnistu hoiualasse jääval
osal neid liike ei esine, mistõttu ei tulene planeeringuga kavandatavast tegevusest neile liikidele
eeldatavalt olulist täiendavat mõju. Planeeringuga kavandatavast tegevusest (va ehitustegevuse
ajal, kui mürafoon on eeldatavasti mõnevõrra suurem kui edaspidise elamute kasutamise ajal)
11
ei ole oodata oluliste segajate lisandumist, mis looduslikult esinevaid liike võiks häirida, kuid
soovituslikult tuleks mürarikkad tegevused kavandata perioodi, mis jääb lindude pesitsusajast
väljapoole. Asjakohane on mainida, et märkimisväärselt tekitab Merevälja kinnistu
lähiümbruses müra lähistel asuva sadama aktiivne igapäevane kasutamine.
Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju detailplaneeringu alal
asuvatele ja sellega piirnevatele võrgustikualadele, kuna ei ole ette näha olulist täiendavat
inimmõju (tallamine, müra, vms), mis võiks Natura 2000 võrgustikuala/hoiuala oluliselt
mõjutada. Hoiualale lähimat uut hoonestusala jääb hoiualast eraldama juurdepääsutee ning
teadaolevalt on kavas rajada ühepereelamu, mitte majutushoone äritegevuseks (millega
kaasneks intensiivne liiklus ning rohkelt inimeste liikumist), mistõttu ei ole ette näha olulist
mõju kaitstavale loodusobjektile.
Võttes arvesse planeeringu eesmärke ja kavandatavat mahtu ning kuna hoiuala ja
planeeringuala eraldab olemasolev pinnastee, ei mõjuta kavandatav tegevus eeldatavalt oluliselt
ei hoiuala ega Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärke.
Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada kavandatava ca 130 m
veepiirist asuva õueala ning juurdepääsutee ulatuses.
Lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 34 sätetest on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna
või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. LKS § 40 sätete kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Merevälja detailplaneeringu elluviimise korral rannal asuvad looduskooslused valdavas osas
säilivad (maakasutuse muutus toimub hoonete aluse pinna ja õueala ulatuses, mis on
kavandatud ca 130 m kaugusele rannajoonest). Inimtegevusest lähtuva täiendava kahjuliku
mõju lisandumist ei ole ette näha ja detailplaneeringu elluviimine suunab asustust ranna eripära
arvestavalt (hoonestus kavandatakse olemasolevast ehitusjoonest sisemaa poole. Planeeringu
eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata
vaba liikumist rannal täiendavalt. Seega võtab eeldatav ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek arvesse ranna kaitse eesmärke ja lähtub ka taimestikust (hoonestus kavandatakse
haritavale maale, mitte looduslikule (rohu)maale) ning reljeefist (hoonestus kavandatakse
reljeefi kõrgemale osale, ca 3 m samakõrgusjoonele). Tegevust kavandatakse lähtuvalt
kinnisasjade piiridest ja kõlvikutest optimaalselt: täiendav inimtegevusest lähtuv mõju on
suurim praegusel juba inimtegevuse poolt mõjutatud haritaval maal ja üldjoontes kõlvikute
piirid säilivad.
Kavandatavad tegevused arvestab üldjoontes ranna eripära ning on mahult väikesed ja seetõttu
on ka eeldatavad mõjud väheolulised.
Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtudes Merevälja katastriüksusel planeeritavast tegevusest, alal ja selle lähiümbruses
asuvatest loodusväärtustest, koostatud eelhinnangust ja eeldatavatest keskkonnamõjudest asus
.............. oma ............. a kirjas nr ............... seisukohale, et ...........................
12
Kokkuvõte
Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka vastavate objektide rajamist,
mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete rajamise ega ehituskeeluvööndi
vähendamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel määral järgmisi
mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (ajutiselt
suurenev liikluskoormus peamiselt ehitustegevuse ajal, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi
(õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud
piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid
ehitustöödel on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste
ilmnemise võimalust.
Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt
tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu
inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma
eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb
muuhulgas analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.
13