Hr Jaanus Saat Teie 13.06.2022 nr 6-1/90-11
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 18.01.2023 nr 15-3/5089-3
[email protected]
Laulasmaa külas Kloogaranna tee 26 kinnistu
ja lähiala detailplaneering
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 13.06.2022 kirjaga nr 6-1/90-11 Rahandusministeeriumile
Laulasmaa külas Kloogaranna tee 26 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi
detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuse lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Planeeritav ala, pindalaga ca 1,2 ha, asub Laulasmaa külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maantee ning Laulasmaa tee L1 ristmiku vahetus naabruses, hõlmates ärimaa sihtotstarbega
Kloogaranna tee 26 kinnistut. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kaheks
krundiks ja ehitusõiguse määramine, suurendades Selveri kaupluse hoone mahtu ning
määrates moodustatavale kõrvalkrundile tennisehalli rajamise tingimused. Juurdepääs alale
on tagatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt kahe juurdepääsutee kaudu.
Olemasolev juurdepääs kinnistu lõunaosale on Laulasmaa tee 1 kinnistut läbivalt pinnasteelt.
Planeeringuala asub Keila valla üldplaneeringuga määratud ärimaa maakasutuse
juhtotstarbega tiheasustusalal. Detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Keila valla
üldplaneeringule.
1. Menetluskäik
Detailplaneeringu koostamine algatati Keila Vallavalitsuse 04.10.2017 korraldusega nr 667.
Detailplaneering võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 185 ning
avalik väljapanek toimus ajavahemikul 06.04.-20.04.2022, mille kestel esitas MTÜ Lohusalu
Rahvas nimel Jaak-Adam Looveer arvamuskirja, mida kohalik omavalitsus on käsitlenud
kirjaliku arvamusena PlanS § 135 lõike 2 tähenduses. Lääne-Harju Vallavalitsus vastas
arvamuskirjale ja korraldas 02.06.2022 avaliku arutelu. J.-A. Looveer oma arvamusest ei
loobunud.
13.07.2022 kirjaga nr 15-3/5089-2 tegi Rahandusministeerium kohalikule omavalitsusele
ettepaneku kaasata detailplaneeringu menetlusse Kloogaranna tee 29 ja Lohusalu tee 2
kinnistute omanikud. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 15.08.2022 kirjaga nr 6-1/90-14
täiendavad menetlusdokumendid ning palus heakskiidu andmise menetlust jätkata.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajad
ärakuulamisele, mis toimus 08.09.2022. Ärakuulamisel osalesid Lääne-Harju Vallavalitsuse
esindaja, huvitatud isiku esindajad, planeeringu koostaja ning arvamuse esitaja.
Ärakuulamise tulemusena otsustati täiendada detailplaneeringu seletuskirja avaliku ruumi
käsitlusega, et olenemata asukohast, mis selgub hoonete projekteerimisel, oleks tagatud
avaliku ruumi teke. Lepiti kokku, et vastavasisulise sõnastusettepaneku esitab J.-A. Looveer
kohalikule omavalitsusele, kes esitab muudatusettepaneku omakorda huvitatud isikule. Juhul,
kui selline täpsustus sobib, saavad kohalik omavalitsus ja arvamuste esitaja kokku leppida
arvamusest loobumise ning teavitavad sellest Rahandusministeeriumi.
15.09.2022 e-kirjaga esitas J.-A. Looveer ettepaneku detailplaneeringu seletuskirja
täiendamiseks. Lääne-Harju Vallavalitsus edastas 21.09.2022 kirjaga nr 6-1/90-20 väljavõtte
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise järgsest e-kirjavahetusest planeeringu
koostaja ja J.-A. Looveeriga, andis teada, et ei nõustu esitatud muudatusettepanekuga ning
palus detailplaneeringu menetlust jätkata. 02.11.2022 kirjas nr 15-3/7596-2 palus
Rahandusministeerium detailplaneeringut siiski täiendada, kuna leidis, et antud juhul on
oluline käsitleda detailplaneeringus avalikku ruumi ja tuua välja vastavad kaalutlused. Lääne-
Harju Vallavalitsus vastas 13.12.2022 kirjaga nr 6-1/90-22, et ei pea vajalikuks J.-A. Looveeri
esitatud sõnastuse lisamist detailplaneeringu seletuskirja ning esitas oma kaalutlused ja
põhjendatud seisukohad avaliku ruumi kohta 15.09.2022 esitatud ettepanekute arvestamata
jätmisemise kohta.
Kuna arvamuse esitanud isik ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb
Rahandusministeerium esitatud arvamust lahenduseta jäänud arvamusena, mille osas peab
Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5.
2. Arvestamata jäänud arvamus
Jaak-Adam Looveer palus täpsustada detailplaneeringu põhijoonist, lähtudes planeeringu
enda illustratiivsest joonisest, planeerida kinnistutele kavandatud avalik ruum (hoonete
vaheline plats, olulisemad liikumisteed ja haljasalad) hoonestusalast välja ning kirjeldada
detailplaneeringu tekstis. Samuti palus ta kaaluda kõrghaljastuse kavandamist maantee ja
kaupluse vahele.
Lääne-Harju Vallavalitsus märkis, et planeeringus olev illustratsioon on planeerija idee
võimalikust lahendusest. Tegemist ei ole arhitektuurse projektiga (projekti tasandil
illustratsiooniga), vaid detailplaneeringu alusel lubatud hoonestusmahtude kujutamisega).
Detailplaneeringus on tõesti määratud hoonestusalad veidi laiemalt kui planeeringu vahel
kajastatud illustratsioonil. PlanS § 6 lõike 5 kohaselt on krundi hoonestusala planeeringus
määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.
Detailplaneering on koostatud vastavalt algatamise lähtetingimustele.
On tavapärane, et detailplaneering määrab ehitusõiguse, kuid jätab ka projekteerimise etapis
arhitektile võimaluse hoone arhitektuurset lahendust paindlikult kujundada. Seega ei pidanud
vald planeeringu põhijoonisel hoonestusala vähendamist mõistlikuks, kuna selleks puudub
alus. Planeeritava Selveri kaupluse ja tennisehalli ala on poolavalik, mitte avalik ruum.
Tegemist on keskkonnaga, kus küll kõigil inimestel on alale ligipääs tagatud, kuid seal
toimuvad tegevused on siiski piiratud. Näiteks võivad olla piiratud sellised tegevused, mis ei
ole otseselt seotud kaupluse, tennisehalli/kohviku eesmärgipärase kasutusega. Seega jääb ala
2
omanike kanda hoonetevaheliste tegevuste lubamine, korrashoid, kujundamine jne. Piirkonna
avalik ala on Laulasmaal kooli katastriüksus Kloogaranna tee 20.
Kõrghaljastuse istutamiseks puudub maantee ja kaupluse vahel piisav ruum. Kergliiklustee ja
parkla vahele jääva haljasala all paiknevad Lahevesi AS-i vee- ja kanalisatsioonitorustikud,
mis on rajatud 2021. aastal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike
kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m. Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 lõike 2 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndis hoiduma tegevustest, mis võib ehitisi kahjustada, sh ei tohi istutada puid.
Võimalik on paigaldada konteinerhaljastust. Planeeringu põhijoonisele ja tehnovõrkude
joonisele on kantud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndid. Puude istutamine
nähtavuskolmnurga alas on keelatud, kuna see vähendaks liiklusohutust.
Rahandusministeerium märgib, et vastavalt arvamuste ärakuulamisel kokkulepitule esitas
arvamuse esitaja oma sõnastuse ettepaneku: "Planeeritud kinnistul tuleb säilitada olemasolev
minimaalselt 200 m2 suurune haljastatud plats, mis jääb Kloogaranna tee ja ärihoonete
sissepääsude vahetusse lähedusse. Platsi eesmärgiks on olla avalikult kasutatav ala istepinkide
ja muu linnamööbliga (detailplaneeringu illustreeriv joonis, joonis 6). Platsi lahendust ja
paiknemist võib planeeritavatel kruntide projekteerimisel muuta vaid tingimusel, et platsi
suurus on minimaalselt 200 m2 ja asukoht on hoonete peasissepääsude vahetus läheduses."
21.09.2022 kirjaga andis Lääne-Harju Vallavalitsus teada, et ei nõustu esitatud
muudatusettepanekuga ning jääb oma varasema seisukoha juurde. Rahandusministeerium
(02.11.2022) leidis, et antud juhul on oluline käsitleda detailplaneeringus avalikku ruumi ja
tuua välja vastavad kaalutlused ning tegi ettepaneku siiski detailplaneeringut täiendada.
Lääne-Harju Vallavalitsus vastas 13.12.2022 kirjaga, milles põhjendas Looveeri pakutud
sõnastuse lisamata jätmist detailplaneeringusse. Kohalik omavalitsus jäi seisukohale, et alale
kavandatav hoonestusvaba ruum on piisav, võimaldamaks ala kasutajatel seal asuva ruumi
eesmärgipärast kasutust tagades ka piisava avaliku ruumi kavandamist. Vallavalitsus ei
pidanud põhjendatuks seada täiendavat kohustust avaliku ruumi ettenägemiseks ning leidis,
et käesoleval kujul lahenduse kehtestamine ei riiva ega ole vastuolus kellegi õigustega.
Vallavalitsus selgitas täiendavalt, et õiguslikult määramata avaliku ruumi ei saa sisustada
igakordselt detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Sellised põhimõtted tuleb määrata
üldplaneeringuga. Kloogaranna tee 26 ala näol ei ole tegemist uute hoonete rajamisega, vaid
juba kasutuses olevate hoone rekonstrueerimisega kaupluse puhul ja uue hoone ehitusega
krundil 2. Detailplaneeringu ala puhul on tegemist väljakujunenud alaga, mitte uue
planeeritavaga. Kauplus on antud alal tegutsenud üle 10.a. Kõik vajalikud liikumisvõimalused
planeeritavale alale on olemas juba tänasel päeval ning need võimalused jäävad nii ka
edaspidi, detailplaneering seda ei muuda. Ligipääs igas elukaare vanuses inimestele on ka
hetkel tagatud - see seisneb nii ratastooli, kui rattaga tulijale ligipääsuks on olemas madalad
kõnnitee äärekivid, kohad, kus rattaid hoida, invaparkimiskohad, kergliiklustee, mugavad
parkimiskohad, automaatselt avanevad uksed jne.
Kinnistute omanikud on kohustatud tagama normidele ja õigusaktidele vastavad lahendused
hoonete projekteerimisel, rajamisel ja haldamisel. Vallavalitsus kontrollib hilisemates
ehitusloa ja kasutusloa protsessides, et kõik normidele vastavad nõuded oleksid täidetud.
Ligipääsetavus konkreetsetele ehitistele on võimalik tagada ja hinnata konkreetse hoone
projektiga ehitusloa menetluses.
Rahandusministeeriumi hinnangul on avaliku ruumi käsitlus oluline ja seda on palutud
kohalikul omavalitsusel täiendavalt kaaluda. Lääne-Harju Vallavalitsus on omapoolsed
3
seisukohad ja kaalutlused esitanud. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
(KOKS) §-le 6 on kaalutlusõiguse alusel planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kuulub kohaliku elu küsimuste,
kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on Lääne-Harju vald asunud seisukohale, et planeering vastab valla ruumilise
arengu eesmärkidele ning ei pea põhjendatuks kinnistule täiendava avaliku ruumi ette
nägemist. Seega on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka tagada, et planeeringulahendus
vastaks planeerimisseaduse, sealhulgas PlanS § 8 sätestatud elukeskkonna parendamise
põhimõttele. Lähtudes omavalitsuse poolt toodud täiendavatest selgitustest, saab käesoleval
juhul asuda seisukohale, et kavandatav hoonestusvaba ruum on piisav ning samuti on kõigile
tagatud võimalused ala eesmärgipäraseks kasutamiseks. Rahandusministeerium ei nõustu aga
täielikult valla seisukohaga, et avaliku ruumi sisustamine detailplaneeringu lahenduse
väljatöötamisel ilma, et vastavad põhimõtted oleksid üldplaneeringus toodud, oleks võimatu.
Detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine (PlanS § 124 lg 2). Seega tuleb detailplaneeringu
koostamisel lähtuda küll üldplaneeringus seatud tingimustest, kuid samas tuleb tagada alale
tervikliku ruumilahenduse loomine, mille raames tuleb hinnata ja kaaluda kõiki asjaolusid, sh
piisava avaliku ruumi olemasolu ja võimalusi selle kasutamiseks. Eeltoodut toetab ka PlanS
§ 8 toodud elukeskkonna parendamise põhimõte, mis näeb mh ette, et planeeringuga tuleb
luua eeldused kasutajasõbraliku, samuti kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri
olemasoluks ja säilitamiseks. Eeltoodut ei ole võimalik tagada ilma avaliku ruumi
kavandamiseta. Märgime, et eelviidatud põhimõtte järgimise kohustus on kõigi
planeeringuliikide koostamisel ja selleks ei ole vajalik vastavate põhimõtete olemasolu liigilt
kõrgemas planeeringus.
3. Planeeringu õigusaktidele vastavus
PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku
omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega
kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele
vastavuse kontrollimine.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitaja olnud teadlik
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise
käigus. Seda tõendab ka arvamuse esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuse
esitajad arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha.
Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja
seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud
läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjaliku arvamuse esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126
nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded.
Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega (Transpordiamet, Päästeamet,
4
võrguvaldajad) ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest
teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu
lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses
PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Lääne-Harju Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult
paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide)
arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust
teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,
arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik
omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus2. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019
käskkirja 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Laulasmaa külas Kloogaranna
tee 26 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Märgime, et tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja
kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute
andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.
Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
1 RKHKo 3-3-1-39-07
2 RKHKo 3-3-1-37-04
3 RKHKo 3-3-1-12-07
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Koopia:
MTÜ Lohusalu Rahvas, OÜ Entec Eesti, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Ralf Pärni
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
6