dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukoht

Rahandusministeerium · 17. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-2/18-2
Registreeritud
17. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL (Sakala Teed OÜ esindaja)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-2
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎230117 Sakala Teed Transpordiamet seisukoht.asice112 KB

Sisu (failidest)

Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon 17. jaanuar 2023 Vaidlustaja: Sakala Teed OÜ registrikood: 10899591 Riia mnt 1, 71011 Viljandi Lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 tel: +372 5660 1177 e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood: 70001490 Valge 4, 11413 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Gertrud Suve e-post: [email protected] Kolmas isik: AS Tariston registrikood: 10887843 Toompuiestee 35, 10149 Tallinn e-post: [email protected], Seaduslik esindaja: Kaspar Kaldjärv e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT hankes nr 257737 I. MENETLUSE KÄIK 1. VAKO menetluses on vaidlustaja vaidlustus hankija 23.12.2022 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. 2. 09.01.2023 ja 11.01.2023 esitasid vastavalt kolmas isik ja hankija enda vastused vaidlustusele. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 | [email protected] 3. 12.01.2023 VAKO teate kohaselt vaadatakse vaidlustus läbi kirjalikus menetluses ning menetlusosalistel on võimalik esitada täiendavaid seisukohti kuni 17.01.2023. 4. Käesolevaga esitab vaidlustaja täiendava seisukoha, lähtudes eelkõige hankija ja kolmanda isiku vastustest. II. VAIDLUSTAJA SEISUKOHT 5. Hankija oleks pidanud selgitusi küsima. Hankija ja kolmanda isiku läbiva seisukoha järgi sisaldas vaidlustaja pakkumus sisulist puudust, mida polnud justkui võimalik selgituste kaudu kõrvaldada. Vaidlustaja antud käsitlusega ei nõustu. 6. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus, et vaidlustaja esitatud kululoendi mahulahtrid ei vastanud täies ulatuses hankija muudetud kululoendile. Küll on aga vaidlustaja eriarvamusel hankija ja kolmanda isikuga osas, mis puudutab viidatud puuduse õiguslikku tähendust ja tagajärge. 7. Nimelt, RHS § 114 lg 2 kohaselt on hankijal kohustus tagasi lükata pakkumused üksnes sisuliste puuduste korral. Viidatud sätte esimene lause viitab ka hankija õigusele küsida pakkumuse kohta selgitusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et kuigi riigihangete seadus näeb ette võimaluse nõuda pakkujalt selgitusi muu hulgas selleks, et hinnata pakkumuse vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele, on pakkujalt selgituste küsimine lubatud üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja/või hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Seejuures on rõhutatud, et erandlikult saab lubatavaks pidada pakkumuse ilmsete ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist (TrtRKo 3-18-1248, p 20). 8. Vaidlustaja hinnangul oli antud juhul tegemist ilmsete ebatäpsustega. Nimelt, ka hankija on enda seisukoha p-s 2.1 selgitanud, et uute asjaolude ilmnemise tõttu muudeti hankedokumente, sh kululoendis ettenähtud mahtusid kokku kuuel erineval real. Kõik muudatused tähistati dokumentides kollase värviga. Vaidlustaja aga esitas pakkumusega algse (st muutmata mahulahtritega) kululoendi. Juba iseenesest asjaolu, et vaidlustaja kululoendis ei olnud osad lahtrid märgitud kollasega, viitab lihtsasti avastatavatele ehk ilmsetele ebatäpsustele, mille kohta oleks hankija pidanud selgitusi küsima. Teisisõnu – hankija sai pakkumusega tutvudes kohe aru, et vaidlustaja on lähtunud eelmisest kululoendist. 9. Seejuures, nii hankija kui ka kolmas isik on viidanud, et tööliikide ühikhinnad on sõltuvuses mahuhindadega, st mida suuremad või väiksemad on mahud, seda madalamad või kõrgemad on üldjuhul ka pakkumustes esitatud ühikhinnad (vt hankija seisukoha p 2.17). Samuti on hankija välja toonud, et puuduste kõrvaldamisel oleks mahulahtrite muutmise kaudu muutunud ka pakkumuse maksumus ehk tegemist oleks olnud sisulise muudatusega (vt hankija seisukoha p 2.16). Vaidlustaja aga kordab juba vaidlustuses märgitut, et hankija oleks saanud vaidlustajalt minimaalselt ka küsida, kas vaidlustaja jääb esitatud hinna juurde. Seeläbi a) ei oleks igal juhul võrdse kohtlemise ega konkurentsi põhimõtteid rikutud; b) ei oleks olnud tegemist pakkumuse muutmisega ega sisulise muudatusega ja c) vaidlustaja pakkumus oleks olnud soodsaim. 10. Hankija on seisukoha p-s 2.11 heitnud vaidlustajale ette, et viimane pole selgitanud, milles seisnes vaidlusalune inimlik eksimus, mille tõttu esitati uuendamata kululoend. Vaidlustaja hinnangul on selles lauses inimlik eksimus lahti selgitatud, st vaidlustaja võttis kogemata aluseks algse kululoendi. Seejuures on oluline rõhutada, et hankija teavitas hankedokumentide muudatustest üksnes selleks hetkeks hanke juurde registreerunud pakkujaid. Vaidlustaja aga registreerus hanke juurde 14.12.2022, mis hetkeks oli juba hankedokumendid muudetud. Teisisõnu – vaidlustajat ei teavitatud kululoendi muudatusest. 11. Lisaks puuduvad igasugused eluliselt põhjendatud motiivid, miks oleks vaidlustaja pidanud tahtlikult esitama valede mahuühikutega kululoendi. Nimelt väärib rõhutamist, et muudatuste 2 tagajärjel suures pildis hind ei muutunud (üksnes ca 5000 eurot väiksemaks), kuna mahuühikuid muudeti nii suuremaks kui ka väiksemaks (võrreldes algse kululoendiga). Samuti, nagu eelnevalt mainitud, oleks hankija saanud ja ka pidanud vaidlustaja käest küsima, kas viimane jääb esitatud hinna juurde. Viimase korral poleks vaidlustaja saanud ühelgi viisil eelist teiste pakkujate ees. 12. Vaidlustaja ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt tooks käesoleva vaidlustuse rahuldamine kaasa halva hankepraktika, kus pakkujad esitavad pakkumuse mahtude muutumise olukorras pakkumuse maksumuse kehtetul vormil ning sõltuvalt tulemusest ning kohast pingereas kujundavad oma edaspidised tegevused (vt kolmanda isiku seisukoha p 2.3). Esiteks, nagu kirjeldatud, ei olnud ega saanud vaidlustajal käesoleval juhul sellist plaani olla. Teiseks oleks hankija saanud olukorra lahendada igal juhul selliselt, et maksumus ei muutuks, küsides vaidlustaja käest, kas viimane jääb esitatud hinna juurde. Ja kolmandaks, vaidlustaja hinnangul tekitaks halba hankepraktikat olukord, kus ükskõik millise puuduse peale tuleks pakkumus tagasi lükata. See tekitaks hankemenetluste ilmselge üleformaliseerimise, mis sarnaste ilmselgete ning inimlike vigade puhul ei ole ühelgi juhul põhjendatud. 13. Seejuures on viimast rõhutatud ka õiguskirjanduses, kus on isegi tõdetud, et sellisel juhul tekiks vastuolu konkurentsi soodustamise kohustuse ja proportsionaalsuse nõudega. Ühtlasi süvendab selline arusaam riigihangete ebamõistlikult kõrget halduskoormust ja loob formalistlikkust.1 Sarnast on sedastanud ka Riigikohus, rõhutades, et võimatu on keelata pakkumuste täpsustamine või muutmine täielikult, sest inimlikud vead on paratamatus ja neid tehes ei tähenda veel, et pakkuja oleks partnerina kuidagi ebausaldusväärsem. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (RKHK 3-3-1-24- 13 p 17). 14. VAKO varasemas praktikas on leitud, et selgituste küsimise otsustamine on hankija kaalutlusotsus, mida peab teostama kaalutlusreeglite raames. Seejuures – VAKO hinnangul on tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest teatud juhtudel hankijal ka kohustus selgitusi küsida (VAKO 21.09.2018 otsus 177-18/194960, p 18, 19). Vaidlustaja hinnangul on hankija kohaldanud kaalutlusõigust ebaproportsionaalselt, sest veelkord üle korrates, tegemist oli arusaadava, ilmselge ja lihtsasti tuvastatava inimliku veaga, mille oleks saanud lahendada viisil, mis poleks teiste pakkujate õigusi riivanud. 15. Eelnevale toetudes on vaidlustaja seisukohal, et hankija korraldus on vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 ning hankija oleks pidanud vaidlustajalt selgitusi küsima. 16. Tegemist on arvutusveaga. Kolmas isik ja hankija on leidnud, et vaidlustaja kululoendis esinenud puudust ei saa käsitleda arvutusveana RHS § 117 lg 3 mõttes. Antud seisukohad ei ole vaidlustaja hinnangul kooskõlas kehtiva praktikaga. 17. RHS § 117 lg 3 kohaselt, kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Poolte vahel on tekkinud vaidlus, kas üksikutes mahulahtrites esinevad ilmselged vead on käsitletavad arvutusveana ja tulid seetõttu hankijal parandada. 18. Lubatavaks arvutusvea korrigeerimiseks on peetud olukorda, kus ühe kuu rendimakse asemel esitas pakkuja vastavas vormis 36 või 46 kuu rendimakse. Hankija teavitas sellises olukorras pakkujat arvutusvea avastamisest ja arvutas kogumaksumusest tulenevalt ühe kuu rendimakse (VAKO 18.06.2019, 72-19/204670, p 14). Analoogia käesoleva olukorraga – hankija teadis vaidlustaja esitatud ühikhindasid, mille alusel oleks saanud n-ö valed mahuühikud asendada ja õige maksumus välja arvutada. 19. Samuti on lubatavaks peetud ka kütusehankes pakkumuse maksumuse korrigeerimist olukorras, kus pakkuja jättis hankija ette antud valemites arvestamata biokütuse koefitsiendiga. Sellises 1 Simovart. M-A, Parind. M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2019, lk 729, § 114 p 20. 3 olukorras olid kõik arvväärtused hankijale teada ning hankija sai arvutusvea korrigeerida (VAKO 05.06.2018, 94-18/195207, p 11). Analoogia käesoleva menetlusega – hankijal olid samuti kõik arvväärtused teada, mille alusel n-ö õige pakkumuse hind arvutada. 20. VAKO kehtiva praktika kohaselt ei ole vahet, kui suur viga tehtud on ehk kui suures summas arvutusvea parandamine pakkumuses esitatud maksumust muudab (VAKO 30.11.2012, 224- 12/135633, p 12). Väärib siiski veelkord kordamist, et käesoleval juhul oleks arvutusvea parandamine muutnud vaidlustaja pakkumuse summat üksnes mõne tuhande euro võrra, mis arvestades kogumaksumust (ligi miljon) on väga väike osa. 21. VAKO on ka enda praktikas selgitanud, et arvutusvea parandamiseks peab olema üheselt mõistetav, milles viga seisneb ehk puudus peab olema ilmselge (VAKO 21.06.2018, 116- 18/197039, p 15). Vaidlustaja on korduvalt käesolevas menetluses rõhutanud, et puudused kululoendis olid ilmselged ja üheselt mõistetavad. 22. Eelnevale toetudes oli antud juhul tegemist arvutusveaga, mille hankija oleks RHS § 117 lg 3 kohaselt pidanud parandama. 23. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatud taotluste ja nõuete juurde ning leiab kolmanda isiku ja hankija seisukohtadele vaatamata, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane. III. MENETLUSLIKUD TEATED 24. Vaidlustuskomisjoni menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ning vastavasisulised taotlused esitab vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Katrin Paulus 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel