Lp Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon 17. jaanuar 2023
Vaidlustaja: Sakala Teed OÜ
registrikood: 10899591
Riia mnt 1, 71011 Viljandi
Lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL
Ahtri 6A, Tallinn 10151
tel: +372 5660 1177
e-post:
[email protected]
Hankija: Transpordiamet
registrikood: 70001490
Valge 4, 11413 Tallinn
e-post:
[email protected]
Volitatud esindaja: Gertrud Suve
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: AS Tariston
registrikood: 10887843
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
e-post:
[email protected],
Seaduslik esindaja: Kaspar Kaldjärv
e-post:
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
hankes nr 257737
I. MENETLUSE KÄIK
1. VAKO menetluses on vaidlustaja vaidlustus hankija 23.12.2022 korralduse kehtetuks
tunnistamiseks.
2. 09.01.2023 ja 11.01.2023 esitasid vastavalt kolmas isik ja hankija enda vastused vaidlustusele.
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 |
[email protected]
3. 12.01.2023 VAKO teate kohaselt vaadatakse vaidlustus läbi kirjalikus menetluses ning
menetlusosalistel on võimalik esitada täiendavaid seisukohti kuni 17.01.2023.
4. Käesolevaga esitab vaidlustaja täiendava seisukoha, lähtudes eelkõige hankija ja kolmanda isiku
vastustest.
II. VAIDLUSTAJA SEISUKOHT
5. Hankija oleks pidanud selgitusi küsima. Hankija ja kolmanda isiku läbiva seisukoha järgi
sisaldas vaidlustaja pakkumus sisulist puudust, mida polnud justkui võimalik selgituste kaudu
kõrvaldada. Vaidlustaja antud käsitlusega ei nõustu.
6. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus, et vaidlustaja esitatud kululoendi mahulahtrid ei
vastanud täies ulatuses hankija muudetud kululoendile. Küll on aga vaidlustaja eriarvamusel
hankija ja kolmanda isikuga osas, mis puudutab viidatud puuduse õiguslikku tähendust ja
tagajärge.
7. Nimelt, RHS § 114 lg 2 kohaselt on hankijal kohustus tagasi lükata pakkumused üksnes sisuliste
puuduste korral. Viidatud sätte esimene lause viitab ka hankija õigusele küsida pakkumuse kohta
selgitusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et kuigi riigihangete seadus näeb ette võimaluse nõuda
pakkujalt selgitusi muu hulgas selleks, et hinnata pakkumuse vastavust hankedokumentides
esitatud tingimustele, on pakkujalt selgituste küsimine lubatud üksnes juhul, kui see ei ole
vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja/või hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse
põhimõttega. Seejuures on rõhutatud, et erandlikult saab lubatavaks pidada pakkumuse ilmsete
ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist (TrtRKo 3-18-1248, p 20).
8. Vaidlustaja hinnangul oli antud juhul tegemist ilmsete ebatäpsustega. Nimelt, ka hankija on enda
seisukoha p-s 2.1 selgitanud, et uute asjaolude ilmnemise tõttu muudeti hankedokumente, sh
kululoendis ettenähtud mahtusid kokku kuuel erineval real. Kõik muudatused tähistati
dokumentides kollase värviga. Vaidlustaja aga esitas pakkumusega algse (st muutmata
mahulahtritega) kululoendi. Juba iseenesest asjaolu, et vaidlustaja kululoendis ei olnud osad
lahtrid märgitud kollasega, viitab lihtsasti avastatavatele ehk ilmsetele ebatäpsustele, mille kohta
oleks hankija pidanud selgitusi küsima. Teisisõnu – hankija sai pakkumusega tutvudes kohe aru,
et vaidlustaja on lähtunud eelmisest kululoendist.
9. Seejuures, nii hankija kui ka kolmas isik on viidanud, et tööliikide ühikhinnad on sõltuvuses
mahuhindadega, st mida suuremad või väiksemad on mahud, seda madalamad või kõrgemad on
üldjuhul ka pakkumustes esitatud ühikhinnad (vt hankija seisukoha p 2.17). Samuti on hankija
välja toonud, et puuduste kõrvaldamisel oleks mahulahtrite muutmise kaudu muutunud ka
pakkumuse maksumus ehk tegemist oleks olnud sisulise muudatusega (vt hankija seisukoha p
2.16). Vaidlustaja aga kordab juba vaidlustuses märgitut, et hankija oleks saanud vaidlustajalt
minimaalselt ka küsida, kas vaidlustaja jääb esitatud hinna juurde. Seeläbi a) ei oleks igal juhul
võrdse kohtlemise ega konkurentsi põhimõtteid rikutud; b) ei oleks olnud tegemist pakkumuse
muutmisega ega sisulise muudatusega ja c) vaidlustaja pakkumus oleks olnud soodsaim.
10. Hankija on seisukoha p-s 2.11 heitnud vaidlustajale ette, et viimane pole selgitanud, milles
seisnes vaidlusalune inimlik eksimus, mille tõttu esitati uuendamata kululoend. Vaidlustaja
hinnangul on selles lauses inimlik eksimus lahti selgitatud, st vaidlustaja võttis kogemata aluseks
algse kululoendi. Seejuures on oluline rõhutada, et hankija teavitas hankedokumentide
muudatustest üksnes selleks hetkeks hanke juurde registreerunud pakkujaid. Vaidlustaja aga
registreerus hanke juurde 14.12.2022, mis hetkeks oli juba hankedokumendid muudetud.
Teisisõnu – vaidlustajat ei teavitatud kululoendi muudatusest.
11. Lisaks puuduvad igasugused eluliselt põhjendatud motiivid, miks oleks vaidlustaja pidanud
tahtlikult esitama valede mahuühikutega kululoendi. Nimelt väärib rõhutamist, et muudatuste
2
tagajärjel suures pildis hind ei muutunud (üksnes ca 5000 eurot väiksemaks), kuna mahuühikuid
muudeti nii suuremaks kui ka väiksemaks (võrreldes algse kululoendiga). Samuti, nagu eelnevalt
mainitud, oleks hankija saanud ja ka pidanud vaidlustaja käest küsima, kas viimane jääb esitatud
hinna juurde. Viimase korral poleks vaidlustaja saanud ühelgi viisil eelist teiste pakkujate ees.
12. Vaidlustaja ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt tooks käesoleva vaidlustuse
rahuldamine kaasa halva hankepraktika, kus pakkujad esitavad pakkumuse mahtude muutumise
olukorras pakkumuse maksumuse kehtetul vormil ning sõltuvalt tulemusest ning kohast
pingereas kujundavad oma edaspidised tegevused (vt kolmanda isiku seisukoha p 2.3). Esiteks,
nagu kirjeldatud, ei olnud ega saanud vaidlustajal käesoleval juhul sellist plaani olla. Teiseks oleks
hankija saanud olukorra lahendada igal juhul selliselt, et maksumus ei muutuks, küsides
vaidlustaja käest, kas viimane jääb esitatud hinna juurde. Ja kolmandaks, vaidlustaja hinnangul
tekitaks halba hankepraktikat olukord, kus ükskõik millise puuduse peale tuleks pakkumus tagasi
lükata. See tekitaks hankemenetluste ilmselge üleformaliseerimise, mis sarnaste ilmselgete ning
inimlike vigade puhul ei ole ühelgi juhul põhjendatud.
13. Seejuures on viimast rõhutatud ka õiguskirjanduses, kus on isegi tõdetud, et sellisel juhul tekiks
vastuolu konkurentsi soodustamise kohustuse ja proportsionaalsuse nõudega. Ühtlasi süvendab
selline arusaam riigihangete ebamõistlikult kõrget halduskoormust ja loob formalistlikkust.1
Sarnast on sedastanud ka Riigikohus, rõhutades, et võimatu on keelata pakkumuste
täpsustamine või muutmine täielikult, sest inimlikud vead on paratamatus ja neid tehes ei
tähenda veel, et pakkuja oleks partnerina kuidagi ebausaldusväärsem. Pakkuja kvalifitseerimata
jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (RKHK 3-3-1-24-
13 p 17).
14. VAKO varasemas praktikas on leitud, et selgituste küsimise otsustamine on hankija
kaalutlusotsus, mida peab teostama kaalutlusreeglite raames. Seejuures – VAKO hinnangul on
tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest teatud juhtudel hankijal ka kohustus selgitusi küsida
(VAKO 21.09.2018 otsus 177-18/194960, p 18, 19). Vaidlustaja hinnangul on hankija
kohaldanud kaalutlusõigust ebaproportsionaalselt, sest veelkord üle korrates, tegemist oli
arusaadava, ilmselge ja lihtsasti tuvastatava inimliku veaga, mille oleks saanud lahendada viisil,
mis poleks teiste pakkujate õigusi riivanud.
15. Eelnevale toetudes on vaidlustaja seisukohal, et hankija korraldus on vastuolus RHS §
114 lg-ga 2 ning hankija oleks pidanud vaidlustajalt selgitusi küsima.
16. Tegemist on arvutusveaga. Kolmas isik ja hankija on leidnud, et vaidlustaja kululoendis
esinenud puudust ei saa käsitleda arvutusveana RHS § 117 lg 3 mõttes. Antud seisukohad ei ole
vaidlustaja hinnangul kooskõlas kehtiva praktikaga.
17. RHS § 117 lg 3 kohaselt, kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija
arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Poolte vahel on tekkinud vaidlus, kas üksikutes mahulahtrites esinevad ilmselged vead on
käsitletavad arvutusveana ja tulid seetõttu hankijal parandada.
18. Lubatavaks arvutusvea korrigeerimiseks on peetud olukorda, kus ühe kuu rendimakse asemel
esitas pakkuja vastavas vormis 36 või 46 kuu rendimakse. Hankija teavitas sellises olukorras
pakkujat arvutusvea avastamisest ja arvutas kogumaksumusest tulenevalt ühe kuu rendimakse
(VAKO 18.06.2019, 72-19/204670, p 14). Analoogia käesoleva olukorraga – hankija teadis
vaidlustaja esitatud ühikhindasid, mille alusel oleks saanud n-ö valed mahuühikud asendada ja
õige maksumus välja arvutada.
19. Samuti on lubatavaks peetud ka kütusehankes pakkumuse maksumuse korrigeerimist olukorras,
kus pakkuja jättis hankija ette antud valemites arvestamata biokütuse koefitsiendiga. Sellises
1
Simovart. M-A, Parind. M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2019, lk 729, § 114 p 20.
3
olukorras olid kõik arvväärtused hankijale teada ning hankija sai arvutusvea korrigeerida (VAKO
05.06.2018, 94-18/195207, p 11). Analoogia käesoleva menetlusega – hankijal olid samuti kõik
arvväärtused teada, mille alusel n-ö õige pakkumuse hind arvutada.
20. VAKO kehtiva praktika kohaselt ei ole vahet, kui suur viga tehtud on ehk kui suures summas
arvutusvea parandamine pakkumuses esitatud maksumust muudab (VAKO 30.11.2012, 224-
12/135633, p 12). Väärib siiski veelkord kordamist, et käesoleval juhul oleks arvutusvea
parandamine muutnud vaidlustaja pakkumuse summat üksnes mõne tuhande euro võrra, mis
arvestades kogumaksumust (ligi miljon) on väga väike osa.
21. VAKO on ka enda praktikas selgitanud, et arvutusvea parandamiseks peab olema üheselt
mõistetav, milles viga seisneb ehk puudus peab olema ilmselge (VAKO 21.06.2018, 116-
18/197039, p 15). Vaidlustaja on korduvalt käesolevas menetluses rõhutanud, et puudused
kululoendis olid ilmselged ja üheselt mõistetavad.
22. Eelnevale toetudes oli antud juhul tegemist arvutusveaga, mille hankija oleks RHS § 117
lg 3 kohaselt pidanud parandama.
23. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatud taotluste ja nõuete juurde ning leiab
kolmanda isiku ja hankija seisukohtadele vaatamata, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane.
III. MENETLUSLIKUD TEATED
24. Vaidlustuskomisjoni menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ning vastavasisulised
taotlused esitab vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Katrin Paulus
4