Vastuskiri

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 [email protected] Teie 11.01.2023 nr 1.1-10.01/274-1 AS Eesti Liinirongid Vabaduse pst 176 Tallinn 10917 [email protected] Meie 18.01.2023 nr K 23/15 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kohta arvamuse andmine. Austatud Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Marju Kaivapalu Esitasite 11.01.2023 kirjaga nr 1.1-10.01/274-1 AS-le Eesti Liinirongid (Elron) arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja (edaspidi korraldus). AS Eesti Liinirongid (edaspidi E lron ) on tutvunud esitatud materjalidega ja esitab enda poolse arvamuse. Tallinna ringraudtee kavandamise lähtekoht on olnud kaubavedudest lähtuv, ehk antud hetkel on perspektiivse ringraudtee primaarne eesmärk kaubavedude ümbersuunamine Tallinna kesklinnast. Samas on eelnõus samuti välja toodud, et Tallinna ringraudtee eesmärk on võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja keskkonnasäästliku töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail Baltic reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on kättesaadavad osades t Harjumaa piirkondadest üldjuhul autoga. AS Liinirongid ( Elron ) põhitegevusalaks on reisirongiliikluse korraldamine Eesti avalikul raudtee l . Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Elron i kaasamiseks edasistel aruteludel seoses Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamisel, et pöörata oluliselt suuremat tähelepanu reisiliikluse võimaluste arendamisele. Eriplaneeringu käigus lisaks asukoha valikule valitakse ka tehnoloogia alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Juhime tähelepanu , et Elroni tänane veeremipark ning samuti 2024-2026 lisanduvad uued elektri rongid on mõeldud liikumiseks raudteetaristul, mille rööpmelaius on 1520mm. See on asjaolu, millega tuleb arvestada ning planeering peaks seda analüüsima. Soovitame lisada korralduse eesmärkidesse täiendavalt: Efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks kesklinna (Balti jaama) vältivate kiirete otseühenduste loomine olemasolevatelt lääne- ja edelasuuna raudteeliinidelt i da suunale (Ülemiste Rail Baltic reisiterminaal), mis võimaldaks luua uusi, kiireid ja suure potentsiaalse reisijate arvuga, ida-lääs ja ida-edel suunalisi ühistranspordikoridore. Juhime tähelepanu , et tulevaste planeeritud rongipeatuste asukohad l oodaks reisiliikluse aspektist ehk need asuks maksimaalselt 1km raadiuses keskustest (2022. aastal läbiviidus uuringu kohaselt kasutab Elroni teenuseid keskmisest oluliselt enam sihtrühm, kes elab rongipeatustest kuni 1km kaugusel) . Soovitame laiendada planeeringuala: Kaasata Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse Saku alevik, et luua võimalus planeeritaval ringraudteel peatuse loomiseks potentsiaalselt suure reisijate arvuga asulas. Saku vallas elab seisuga 01.01.2023 kokku 11 644 elanikku , kellest 4 874 elanikku elab Saku alevikus , mis moodustab olulise osa kogu koridori potentsiaalsest sõitjate arvust, samuti töökohtadest. Saku on oluline ja kasvav keskus, mida läbimata on efektiiv s e reisirongiliiklus e arendamine antud trassil raskendatud . Kaasata planeeringusse omavalitsuste vastava huvi korral Maardu linn (elanike arvuga 16 441 ) ja Viimsi vald ( elanike arvuga 7 896 ) , et kaaluda võimalusi olemasolevaid raudteekoridore kasutades reisirongiühenduse loomiseks Maardu-Muuga-Randvere-Miiduranna(Viimsi) suunal. Soovitame täiendada alternatiivsete raudteekoridoride loetelu: Näeme, et “Põhja” koridoril on kaks alternatiivi – esiteks, hetkel juba planeeringualas kajastuv ning teisena pakume Elroni poolt välja “Põhja 2”alternatiivi – millega loodaks võimalus olemasoleva edela- ja lääne suuna ühendamiseks Järvel (lisatud joonis). See looks olulised eelised ülaltoodud punkt 3 realiseerimiseks, luues võimaluse täiendavate kiirete reisirongi ühenduste loomiseks (Paldiski/Turba) Keila-Ülemiste ja (Viljandi)Saku-Ülemiste suunal ( viimasena nimetatud ühendus on juba praegu olemas, kuid kasutamiseks vajab renoveerimist). Ühtlasi p alume arvestada Järvevana/Pärnu mnt ristmiku piirkonnas peatuse “Delta” võimalusega. Soovitame kaaluda täiendava “ k irde pikenduse” liitmist planeeringualaga, mis võimaldaks kaaluda reisirongiühenduse pikendamist potentsiaalselt suure reisijate arvuga Maardu linna ning Viimsi valla asulateni (lisatud joonis). Soovitame eelnõus näha ette võimalus ringraudtee realiseerimiseks mitmes etapis: Reisirongiliikluse täiendava potentsiaali realiseerimiseks oleks Elroni soovitus realiseerida esimeses järjekorras “Põhja 2” alternatiiv. See looks ka teiste alternatiividega võrreldes kiirema võimaluse kaubavedude suunamiseks ümber Tallinna kesklinna. “Lõuna” alternatiivi realiseerimine planeerida teise etapina, sest see loob võimaluse viia kaubaveod täielikult Tallinnast ja Ülemiste terminaalist mööda, mis lisaks keskkonnalastele aspektidele tagab perspektiivis re i sirongiliikluseks taristu parema läbilaskevõime kriitilistes sõlmedes (Ülemiste ter m inaal) ja lõikudel. “Kirde pikenduse” realiseerimine otsustada peale detailsete liikuvus- ja tasuvusanalüüside teostamist. Seisukoha võtmine HOL ettepaneku “Täiendada planeeringuala selliselt, et planeeringu käigus saaks kaaluda ringraudteelt Laagri suunas parempöörde võimalust läänesuunalisele raudteele…” suhtes: Toetame ettepanekut. Lisaks ringliinile võimaldaks antud lahendus e dela suunalt alternatiivset Tallinnasse sissesõiduvõimalust, mis võiks olla kasu tuses igapäevaselt kui ka vajadusel näiteks raudtee remont t ööde või taristurikete ajal. Teeme ettepaneku kaasata eriplaneeringu koostamise protsessi liikuvusekspert, kes ekspert tasemel teostaks liikuvus- ja tasuvusanalüüs i. Lisad: Linnaliinide potentsiaalne arendus 2030+ (pdf fail). Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid ning avaldame soovi olla edaspidigi kaasatud eriplaneeringu koostamise protsessis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Betlem Juhatuse esimees Rahandusministeerium AS Eesti Liinirongid Suur-Ameerika 1 Vabaduse pst 176 Tallinn 10122 Tallinn 10917 [email protected] [email protected] Teie 11.01.2023 nr 1.1-10.01/274-1 Meie 18.01.2023 nr K 23/15 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kohta arvamuse andmine. Austatud Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Marju Kaivapalu Esitasite 11.01.2023 kirjaga nr 1.1-10.01/274-1 AS-le Eesti Liinirongid (Elron) arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja (edaspidi korraldus). AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) on tutvunud esitatud materjalidega ja esitab enda poolse arvamuse. 1. Tallinna ringraudtee kavandamise lähtekoht on olnud kaubavedudest lähtuv, ehk antud hetkel on perspektiivse ringraudtee primaarne eesmärk kaubavedude ümbersuunamine Tallinna kesklinnast. Samas on eelnõus samuti välja toodud, et Tallinna ringraudtee eesmärk on võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila- Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja keskkonnasäästliku töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail Baltic reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on kättesaadavad osadest Harjumaa piirkondadest üldjuhul autoga. AS Liinirongid (Elron) põhitegevusalaks on reisirongiliikluse korraldamine Eesti avalikul raudteel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Elroni kaasamiseks edasistel aruteludel seoses Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamisel, et pöörata oluliselt suuremat tähelepanu reisiliikluse võimaluste arendamisele. 2. Eriplaneeringu käigus lisaks asukoha valikule valitakse ka tehnoloogia alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Juhime tähelepanu, et Elroni tänane veeremipark ning samuti 2024-2026 lisanduvad uued elektrirongid on mõeldud liikumiseks raudteetaristul, mille rööpmelaius on 1520mm. See on asjaolu, millega tuleb arvestada ning planeering peaks seda analüüsima. 1 3. Soovitame lisada korralduse eesmärkidesse täiendavalt: Efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks kesklinna (Balti jaama) vältivate kiirete otseühenduste loomine olemasolevatelt lääne- ja edelasuuna raudteeliinidelt ida suunale (Ülemiste Rail Baltic reisiterminaal), mis võimaldaks luua uusi, kiireid ja suure potentsiaalse reisijate arvuga, ida- lääs ja ida-edel suunalisi ühistranspordikoridore. 4. Juhime tähelepanu, et tulevaste planeeritud rongipeatuste asukohad loodaks reisiliikluse aspektist ehk need asuks maksimaalselt 1km raadiuses keskustest (2022. aastal läbiviidus uuringu kohaselt kasutab Elroni teenuseid keskmisest oluliselt enam sihtrühm, kes elab rongipeatustest kuni 1km kaugusel). 5. Soovitame laiendada planeeringuala: 5.1 Kaasata Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse Saku alevik, et luua võimalus planeeritaval ringraudteel peatuse loomiseks potentsiaalselt suure reisijate arvuga asulas. Saku vallas elab seisuga 01.01.2023 kokku 11 644 elanikku, kellest 4 874 elanikku elab Saku alevikusi, mis moodustab olulise osa kogu koridori potentsiaalsest sõitjate arvust, samuti töökohtadest. Saku on oluline ja kasvav keskus, mida läbimata on efektiivse reisirongiliikluse arendamine antud trassil raskendatud. 5.2 Kaasata planeeringusse omavalitsuste vastava huvi korral Maardu linn (elanike arvuga 16 441ii) ja Viimsi vald (elanike arvuga 7 896iii), et kaaluda võimalusi olemasolevaid raudteekoridore kasutades reisirongiühenduse loomiseks Maardu-Muuga-Randvere- Miiduranna(Viimsi) suunal. 6. Soovitame täiendada alternatiivsete raudteekoridoride loetelu: 6.1 Näeme, et “Põhja” koridoril on kaks alternatiivi – esiteks, hetkel juba planeeringualas kajastuv ning teisena pakume Elroni poolt välja “Põhja 2”alternatiivi – millega loodaks võimalus olemasoleva edela- ja lääne suuna ühendamiseks Järvel (lisatud joonis). See looks olulised eelised ülaltoodud punkt 3 realiseerimiseks, luues võimaluse täiendavate kiirete reisirongi ühenduste loomiseks (Paldiski/Turba)Keila-Ülemiste ja (Viljandi)Saku-Ülemiste suunal (viimasena nimetatud ühendus on juba praegu olemas, kuid kasutamiseks vajab renoveerimist). Ühtlasi palume arvestada Järvevana/Pärnu mnt ristmiku piirkonnas peatuse “Delta” võimalusega. 6.2 Soovitame kaaluda täiendava “kirde pikenduse” liitmist planeeringualaga, mis võimaldaks kaaluda reisirongiühenduse pikendamist potentsiaalselt suure reisijate arvuga Maardu linna ning Viimsi valla asulateni (lisatud joonis). 7. Soovitame eelnõus näha ette võimalus ringraudtee realiseerimiseks mitmes etapis: 7.1 Reisirongiliikluse täiendava potentsiaali realiseerimiseks oleks Elroni soovitus realiseerida esimeses järjekorras “Põhja 2” alternatiiv. See looks ka teiste alternatiividega võrreldes kiirema võimaluse kaubavedude suunamiseks ümber Tallinna kesklinna. 7.2 “Lõuna” alternatiivi realiseerimine planeerida teise etapina, sest see loob võimaluse viia kaubaveod täielikult Tallinnast ja Ülemiste terminaalist mööda, mis lisaks keskkonnalastele 2  aspektidele tagab perspektiivis reisirongiliikluseks taristu parema läbilaskevõime kriitilistes sõlmedes (Ülemiste terminaal) ja lõikudel. 7.3 “Kirde pikenduse” realiseerimine otsustada peale detailsete liikuvus- ja tasuvusanalüüside teostamist. 8. Seisukoha võtmine HOL ettepaneku “Täiendada planeeringuala selliselt, et planeeringu käigus saaks kaaluda ringraudteelt Laagri suunas parempöörde võimalust läänesuunalisele raudteele…” suhtes: 8.1 Toetame ettepanekut. Lisaks ringliinile võimaldaks antud lahendus edela suunalt alternatiivset Tallinnasse sissesõiduvõimalust, mis võiks olla kasutuses igapäevaselt kui ka vajadusel näiteks raudtee remonttööde või taristurikete ajal. 8.2 Teeme ettepaneku kaasata eriplaneeringu koostamise protsessi liikuvusekspert, kes ekspert tasemel teostaks liikuvus- ja tasuvusanalüüsi. Lisad: Linnaliinide potentsiaalne arendus 2030+ (pdf fail). Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid ning avaldame soovi olla edaspidigi kaasatud eriplaneeringu koostamise protsessis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Betlem Juhatuse esimees i https://www.sakuvald.ee/rahvastik ii https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2000__rahvastiku-paiknemine-ajutine-kohal-ja- araolek/RL105/table/tableViewLayout2 iii https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2000__rahvastiku-paiknemine-ajutine-kohal-ja- araolek/RL105/table/tableViewLayout2 3  Viimsi / Miiduranna POTENTSIAALSED LINNALIINID 2030+ (elekter+aku linnarong kuni 100km/h): Pärnamäe / Randvere tee 1. UUS – Kopli-Ülemiste-Miiduranna ca 34,5 km • Kopli-Ülemiste ca 10,5 km Kopli Muuga • Ülemiste-Miiduranna ca 24 km 2. UUS – Saku-Ülemiste-Miiduranna 40,5 km Miinisadam • Saku-Ülemiste ca 16,5 km • Ülemiste-Miiduranna ca 24 km 3. UUS – Keila-Ülemiste-Miiduranna ca 57 km Telliskivi • Keila-Ülemiste ca 27 km • Ülemiste-Miiduranna ca 24 km Maardu 4. TÄIENEV – (Paldiski, Turba)Keila-Balti jaam (pargi ja reisi) Loo? 5. TÄIENEV – (Tapa)Aegviidu-Balti jaam Betooni? https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/vGa7quKc UUENA RAJATAV ühendustee/viadukt (lääne-edela ühendus) UUS SÕLMPUNKT: Ülemiste rajatav terminaal Laagri / Padula (pargi ja reisi) Saku (pargi ja reisi)